13.05.2020
Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis
Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar
üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020
13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020
Kaaluda Põltsamaa linna ning Adavere, Puurmani Kaitsevöönd muudatusettepanekud kajastuvad KOV on arvestanud meie ettepanekutega p 2.2.1.,
ja Kamari aleviku läbivate riigiteede (tänava) ÜP seletuskirjas. Ootame Maanteeameti 2.2.2. ja 2.2.3.
kaitsevööndi laiendamise vajadust koostöös täiendavaid seisukohti, samuti palume täpsustada
Maanteeametiga, arvestades riigiteega külgneva olevaid kaitsevööndite laiuseid. Vt täpsem info Meie vastus KOV kommentaarile Põltsamaa linna
hoonestusjoone, liikluskeskkonna ja -ohutuse ning teede ptk tabel 4. läbiva riigitee nr 2 lõigus teekaitsevööndi
teedevõrgu arendamise vajadusega. vähendamise ulatusele: oleme nõus, et Põltsamaa
Maanteeamet teeb ettepaneku laiendada riigi- Maanteeameti ettepanek suurendada Põltsamaa linna läbiva riigitee nr 2 lõigus suurendada
teedel tänava kaitsevööndi ulatust alljärgnevalt: linna läbiva riigitee nr 2 teekaitsevööndit 10 m > teekaitsevööndit kuni 30 m (mitte 50 m).
2.2.1. Kamari alevikus määrata riigitee 14175 50 m.
Pikknurme-Põltsamaa km 14,09-14,55 ja km 15,0- KOV Põhjendus: Põltsamaa linna läbiva riigitee
15,19 kaitsevööndi laiuseks 30 m. osas ei ole nõus. Linna läbiv riigitee jääb
2.2.2. Puurmanni alevikus määrata riigitee 14246 ümbersõidu rajamisel tugimaanteeks, millele
Altnurga-Puurmani, ramp 1410 Puurmani, riigitee piisab 30 m kaitsevööndist.
14193 Puurmani-Ässa-Tõrve km 0,0-0,33 ja km
0,81-1,20; 14180 Puurmani-Tabivere km 0,94-1,50
kaitsevööndi laiuseks 30 m.
2.2.3. Adavere aleviku ja Põltsamaa linna läbiva
riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
kaitsevööndi laiuseks määrata 50 m.
2.3. Lähtudes olemasolevast hoonestusjoonest, KOV ettepanek (ÜP seletuskiri Tabel 4): Tallinn- Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“
kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee nr 2, Puhu risti on Põltsamaa ümbersõidu ehituse indikatiivseks
põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva piirkond, alates Pajusi ristist so uue trassi ajaks kavandatud 2026-2028 – kas, millal, millisel
maantee kaitsevööndi laiuse vähendamist. liiklussõlmest kuni Annikvere külani so kus uus ja kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit välja
vana maanteetrass kokku lähevad – Vähendada ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Kuni
riigitee teekaitsevööndit 50 m > 30 m. antud ümbersõitu ei ole välja ehitatud, on riigitee
KOV põhjendus: Linna läbiv riigitee jääb nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigi
ümbersõidu rajamisel tugimaanteeks, millele põhimaantee, mille teekaitsevöönd on 50 m.
piisab 30 m kaitsevööndist. Piirkonnas on vaja Pärast Põltsamaa ümbersõidu väljaehitamist
tagada linnalik keskkond, mida laiendatud muutub automaatselt antud lõigus riigitee nr 2
kaitsevööndiga teha pole võimalik. Väiksem tüüp (põhimaanteest kõrvalmaanteeks) ning
1
13.05.2020
Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis
Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar
üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020
13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020
kaitsevöönd võimaldab hooneid maanteele tulenevalt sellest muutub automaatset ka
lähemale kavandada ning see soodustab ka asula teekaitsevöönd 50 m – 30 m. Me ei pea võimalikus
mulje loomist, mis omakorda loob turvalisemat ega põhjendatuks riigitee nr 2 teekaitsevööndi
liikluskeskkonda. vähendamist üldplaneeringuga.
Juhime tähelepanu, et teekaitsevöönd ei võrdu
ehituskeeluvööndiga, st 50 m teekaitsevööndi
alale on hoonete rajamine võimalik, nende
projekteerimine ning ehitamine tuleb
kooskõlastada Maanteeametiga.
3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata Tingimus ei ole arusaadav. Peame silmas olukordi, kus riigiteele pääs rohkem
tingimus mitut kinnistut teenindava eratee kui ühelt kinnistult toimub läbi eraomandis
avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel oleva(tel) kinnistu(te)l oleva tee, mis ei ole eraldi
transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le selleks otstarbeks välja krunditud. Oleks loogiline,
teeregistrisse kandmiseks. et selline tee muudetakse avalikult kasutatavaks
teeks.
Sisuliselt on see teema kaetud ÜP seletuskirja p
5.1.3. „Avaliku kasutusega erateed“.
3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Meie hinnangul on tegemist üldplaneeringu
riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada teemaga juhul, kui suurem ala määratletakse
välja avalik huvi, määrata kohustus arendusalana (nt äri, elamine, tööstus, vm) ning
detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui kui on ette näha tulevikus arendusala kruntimine.
arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / Sisuliselt võib käsitleda teemat perspektiivsete
või on vajalik juurdepääsude tagamine / tänavate näitamisena.
säilitamine avalikult kasutatavalt teelt (nt ala
lähinaabritele).
3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigitee Oleme nõus, et teatud juhtudel võib olla mõistlik
väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul kui transpordimaale kavandada, mistõttu tingimusi JJT kavandamine riigitee transpordimaale.
üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi lisamine pole põhjendatud. Oluline on luua Palume täiendada planeeringu seletuskirja ptk
kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata terviklik ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka 3.4. „Avatud menetlusega
tingimus, et projekteerimistingimused projekteerimistingumuste juhud“ lauset: „Avaliku
2
13.05.2020
Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis
Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar
üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020
13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020
kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud jalgratturite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed jalgratta- ja jalgtee kavandamisel eramaale ning
menetluse. on ka nende liikujate teenindamiseks mõeldud. maale, mis ei kuulu munitsipaalomandisse.“
Avatud menetlus lisatud.
3.10. Lähtudes Jõgeva maakonnaplaneeringust, Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogilise Oleme nõus KOV põhjendusega.
kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndi määramist maanteedele, kuid leiti, et
vööndite määramist äärmise sõiduraja välimisest omavalitsuse seisukohast seab see aladele liialt
servast, tee ohutuse tagamiseks, suured kitsendused objektide osas, mille
perspektiivseteks teede õgvendusteks ja kavandamine pole täna piisavas täpsusastmes
laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja teada. Selle tulemusena on leitud, et
ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnoloogilist vööndit üldplaneeringus ei
tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning määrata.
teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks.
Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda
tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m.
Maakasutustingimuseks seada, et ehitustegevuse
planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks
kaasata Maanteeamet.
3.14. Planeerida võimalused ühissõidukite Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Meie hinnangul on tegemist üldplaneeringu
eeliskasutamiseks, vähendades sellega transpordi tasandil lahendamist eeldava teemaga – millised
negatiivset mõju keskkonnale ja sellest on Põltsamaa valla ühistranspordi arendamise
põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa suunad, kas on uute bussipeatuste, pargi-ja-sõida
liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. parklate, vms arendamise vajadus.
Üldplaneeringu tasandil ei lahendata nt
ühissõidukite sõiduradade määramist, küll aga on
vajalik läbi mõelda ühistranspordi toimimine
tervikuna, selle perspektiivsed arengud, mh ka
need ruumilised aspektid, mis mõjutavad
ühistranspordi kasutaja kasutajakogemust,
3
13.05.2020
Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis
Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar
üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020
13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020
(liiklus)ohutust, jm (nt kas ja kuidas inimene üldse
pääseb ühistranspordi peatuseni).
4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Tegemist on üldplaneeringu teemaga juhul, kui
koguja-teede, mis on ühendatud riigiteega ühise Vajadusel selguvad detailplaneeringute ja arendusalad on kavandatud riigi põhimaantee
ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja projekteerimistingimuse raames. äärde – I ja II klassi maanteede ääres on
olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht kogujateed vajalikud.
avalikult kasutatavale teele.
5.2. Arvestades põhimaantee 2 Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. Võttes aluseks PlanS § 75 lg 1 p 1 ja p 31 kuulub
teemaplaneeringuga kavandatud tee- antud punkt meie hinnangul üldplaneeringu
ehitustöödega, lisada KSH VTK punkti 6.4 KSHga käsitletavate teemade hulka.
hinnangu andmine olemasolevate karjääride Arvestades ehitusmaavarade, ja eriti konkreetselt
materjalivaru kohta. tee-ehituseks, sobivate maavarade vähesust nii
Kesk- kui ka Lõuna Eestis on vajalik riigi
põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
tulevasteks rekonstrueerimistöödeks selgitada
ehitusmaavarade varustuskindluse tase. Juhul kui
olemasolevast varustuskindlusest (avatud
karjäärid) ei piisa, on vajalik uute leiukohtade
leidmine ja vastavate uuringute teostamine.
Selleks on vajalik nimetatud punkt lülitada ka valla
ÜP ka KSH VTK-sse.
5.3.Käsitleda KSH-s tööstuse, kaevandamise, vm Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. Meie hinnangul on tegemist üldplaneeringu
suure liikluskoormusega seotud objektid ning teemaga juhul, kui kavandatakse perspektiivseid
analüüsida võimalike juurdepääsuteede, sh karjääre või suuremat / suuremaid
riigiteede, vastavust kavandatavale tööstust/tööstusi – sellisel juhul on vajalik hinnata
arendustegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette juurdepääsu objektidele (olemasolev olukord, uue
teede kandevõime tõstmine, rekonstrueerimine, tee vajadus, jm). Tee klass jm olemas- ja
meetmed liiklusohutuse tagamiseks, vms. teadaolevad parameetrid on piisavaks aluseks, et
4
13.05.2020
Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis
Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar
üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020
13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020
hinnata perspektiivne arendusala mõjusid ning
vajadusi.
5.4.Käsitleda kliimamuutuste mõjust lähtuvaid Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. Vt PlanS § 75 lg 1 p 9 ja p 31 ja „Kliimamuutustega
leevendamismeetmeid teedevõrgule. Meetmed kliimamuutustega kohanemiseks kohanemise arengukava aastani 2030“ ptk 5.2 -
teedevõrgu osas on toodud kliimamuutustega Meede 2.1.Teadlikkuse suurendamine
kohanemise arengukava rakendusplaanis. kliimamuutuste mõjudest ja riskidest
maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises,
riskialade planeerimismetoodikate arendamine
ning õigusraamistiku korrastamine.
KOV peaks kliimamuutustest tingitud muutustega
tegelema terviklikult ning mh kameie viidatud
aspektis.
Võimalikud kliimamuutused, mis mõjutavad
teedevõrku: valingvihmade mõju teedele
(kruusateed võivad minema ujuda), võimalikud
(senisest ulatuslikumad) üleujutused, talvised
teepinna pikaajalised jäätumised jms.
Omavalitsusel peaks olema ettekujutus, mis neid
võib ees oodata ning et vastavalt sellele on
vajalikud leevendusmeetmed juba varakult välja
töötatud.
Maanteeameti seisukohad edastas:
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
Taristu teenuste osakond
Maanteeamet
[email protected]
5
13.05.2020
Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis
Tel: +372 5807 3001
6