dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 15. aprill 2020
Viit
15-2/20/11932-4
Registreeritud
15. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Põltsamaa Vallavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, ei saadeta, DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎05.2020_ÜP koostöö vastused.pdf169 KB

Sisu (failidest)

13.05.2020 Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020 13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020 Kaaluda Põltsamaa linna ning Adavere, Puurmani Kaitsevöönd muudatusettepanekud kajastuvad KOV on arvestanud meie ettepanekutega p 2.2.1., ja Kamari aleviku läbivate riigiteede (tänava) ÜP seletuskirjas. Ootame Maanteeameti 2.2.2. ja 2.2.3. kaitsevööndi laiendamise vajadust koostöös täiendavaid seisukohti, samuti palume täpsustada Maanteeametiga, arvestades riigiteega külgneva olevaid kaitsevööndite laiuseid. Vt täpsem info Meie vastus KOV kommentaarile Põltsamaa linna hoonestusjoone, liikluskeskkonna ja -ohutuse ning teede ptk tabel 4. läbiva riigitee nr 2 lõigus teekaitsevööndi teedevõrgu arendamise vajadusega. vähendamise ulatusele: oleme nõus, et Põltsamaa Maanteeamet teeb ettepaneku laiendada riigi- Maanteeameti ettepanek suurendada Põltsamaa linna läbiva riigitee nr 2 lõigus suurendada teedel tänava kaitsevööndi ulatust alljärgnevalt: linna läbiva riigitee nr 2 teekaitsevööndit 10 m > teekaitsevööndit kuni 30 m (mitte 50 m). 2.2.1. Kamari alevikus määrata riigitee 14175 50 m. Pikknurme-Põltsamaa km 14,09-14,55 ja km 15,0- KOV Põhjendus: Põltsamaa linna läbiva riigitee 15,19 kaitsevööndi laiuseks 30 m. osas ei ole nõus. Linna läbiv riigitee jääb 2.2.2. Puurmanni alevikus määrata riigitee 14246 ümbersõidu rajamisel tugimaanteeks, millele Altnurga-Puurmani, ramp 1410 Puurmani, riigitee piisab 30 m kaitsevööndist. 14193 Puurmani-Ässa-Tõrve km 0,0-0,33 ja km 0,81-1,20; 14180 Puurmani-Tabivere km 0,94-1,50 kaitsevööndi laiuseks 30 m. 2.2.3. Adavere aleviku ja Põltsamaa linna läbiva riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa kaitsevööndi laiuseks määrata 50 m. 2.3. Lähtudes olemasolevast hoonestusjoonest, KOV ettepanek (ÜP seletuskiri Tabel 4): Tallinn- Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee nr 2, Puhu risti on Põltsamaa ümbersõidu ehituse indikatiivseks põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva piirkond, alates Pajusi ristist so uue trassi ajaks kavandatud 2026-2028 – kas, millal, millisel maantee kaitsevööndi laiuse vähendamist. liiklussõlmest kuni Annikvere külani so kus uus ja kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit välja vana maanteetrass kokku lähevad – Vähendada ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Kuni riigitee teekaitsevööndit 50 m > 30 m. antud ümbersõitu ei ole välja ehitatud, on riigitee KOV põhjendus: Linna läbiv riigitee jääb nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigi ümbersõidu rajamisel tugimaanteeks, millele põhimaantee, mille teekaitsevöönd on 50 m. piisab 30 m kaitsevööndist. Piirkonnas on vaja Pärast Põltsamaa ümbersõidu väljaehitamist tagada linnalik keskkond, mida laiendatud muutub automaatselt antud lõigus riigitee nr 2 kaitsevööndiga teha pole võimalik. Väiksem tüüp (põhimaanteest kõrvalmaanteeks) ning 1 13.05.2020 Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020 13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020 kaitsevöönd võimaldab hooneid maanteele tulenevalt sellest muutub automaatset ka lähemale kavandada ning see soodustab ka asula teekaitsevöönd 50 m – 30 m. Me ei pea võimalikus mulje loomist, mis omakorda loob turvalisemat ega põhjendatuks riigitee nr 2 teekaitsevööndi liikluskeskkonda. vähendamist üldplaneeringuga. Juhime tähelepanu, et teekaitsevöönd ei võrdu ehituskeeluvööndiga, st 50 m teekaitsevööndi alale on hoonete rajamine võimalik, nende projekteerimine ning ehitamine tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata Tingimus ei ole arusaadav. Peame silmas olukordi, kus riigiteele pääs rohkem tingimus mitut kinnistut teenindava eratee kui ühelt kinnistult toimub läbi eraomandis avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel oleva(tel) kinnistu(te)l oleva tee, mis ei ole eraldi transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le selleks otstarbeks välja krunditud. Oleks loogiline, teeregistrisse kandmiseks. et selline tee muudetakse avalikult kasutatavaks teeks. Sisuliselt on see teema kaetud ÜP seletuskirja p 5.1.3. „Avaliku kasutusega erateed“. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Meie hinnangul on tegemist üldplaneeringu riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada teemaga juhul, kui suurem ala määratletakse välja avalik huvi, määrata kohustus arendusalana (nt äri, elamine, tööstus, vm) ning detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui kui on ette näha tulevikus arendusala kruntimine. arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / Sisuliselt võib käsitleda teemat perspektiivsete või on vajalik juurdepääsude tagamine / tänavate näitamisena. säilitamine avalikult kasutatavalt teelt (nt ala lähinaabritele). 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigitee Oleme nõus, et teatud juhtudel võib olla mõistlik väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul kui transpordimaale kavandada, mistõttu tingimusi JJT kavandamine riigitee transpordimaale. üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi lisamine pole põhjendatud. Oluline on luua Palume täiendada planeeringu seletuskirja ptk kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata terviklik ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka 3.4. „Avatud menetlusega tingimus, et projekteerimistingimused projekteerimistingumuste juhud“ lauset: „Avaliku 2 13.05.2020 Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020 13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020 kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud jalgratturite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed jalgratta- ja jalgtee kavandamisel eramaale ning menetluse. on ka nende liikujate teenindamiseks mõeldud. maale, mis ei kuulu munitsipaalomandisse.“ Avatud menetlus lisatud. 3.10. Lähtudes Jõgeva maakonnaplaneeringust, Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogilise Oleme nõus KOV põhjendusega. kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndi määramist maanteedele, kuid leiti, et vööndite määramist äärmise sõiduraja välimisest omavalitsuse seisukohast seab see aladele liialt servast, tee ohutuse tagamiseks, suured kitsendused objektide osas, mille perspektiivseteks teede õgvendusteks ja kavandamine pole täna piisavas täpsusastmes laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja teada. Selle tulemusena on leitud, et ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnoloogilist vööndit üldplaneeringus ei tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning määrata. teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. 3.14. Planeerida võimalused ühissõidukite Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Meie hinnangul on tegemist üldplaneeringu eeliskasutamiseks, vähendades sellega transpordi tasandil lahendamist eeldava teemaga – millised negatiivset mõju keskkonnale ja sellest on Põltsamaa valla ühistranspordi arendamise põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa suunad, kas on uute bussipeatuste, pargi-ja-sõida liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. parklate, vms arendamise vajadus. Üldplaneeringu tasandil ei lahendata nt ühissõidukite sõiduradade määramist, küll aga on vajalik läbi mõelda ühistranspordi toimimine tervikuna, selle perspektiivsed arengud, mh ka need ruumilised aspektid, mis mõjutavad ühistranspordi kasutaja kasutajakogemust, 3 13.05.2020 Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020 13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020 (liiklus)ohutust, jm (nt kas ja kuidas inimene üldse pääseb ühistranspordi peatuseni). 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. Tegemist on üldplaneeringu teemaga juhul, kui koguja-teede, mis on ühendatud riigiteega ühise Vajadusel selguvad detailplaneeringute ja arendusalad on kavandatud riigi põhimaantee ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja projekteerimistingimuse raames. äärde – I ja II klassi maanteede ääres on olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht kogujateed vajalikud. avalikult kasutatavale teele. 5.2. Arvestades põhimaantee 2 Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. Võttes aluseks PlanS § 75 lg 1 p 1 ja p 31 kuulub teemaplaneeringuga kavandatud tee- antud punkt meie hinnangul üldplaneeringu ehitustöödega, lisada KSH VTK punkti 6.4 KSHga käsitletavate teemade hulka. hinnangu andmine olemasolevate karjääride Arvestades ehitusmaavarade, ja eriti konkreetselt materjalivaru kohta. tee-ehituseks, sobivate maavarade vähesust nii Kesk- kui ka Lõuna Eestis on vajalik riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tulevasteks rekonstrueerimistöödeks selgitada ehitusmaavarade varustuskindluse tase. Juhul kui olemasolevast varustuskindlusest (avatud karjäärid) ei piisa, on vajalik uute leiukohtade leidmine ja vastavate uuringute teostamine. Selleks on vajalik nimetatud punkt lülitada ka valla ÜP ka KSH VTK-sse. 5.3.Käsitleda KSH-s tööstuse, kaevandamise, vm Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. Meie hinnangul on tegemist üldplaneeringu suure liikluskoormusega seotud objektid ning teemaga juhul, kui kavandatakse perspektiivseid analüüsida võimalike juurdepääsuteede, sh karjääre või suuremat / suuremaid riigiteede, vastavust kavandatavale tööstust/tööstusi – sellisel juhul on vajalik hinnata arendustegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette juurdepääsu objektidele (olemasolev olukord, uue teede kandevõime tõstmine, rekonstrueerimine, tee vajadus, jm). Tee klass jm olemas- ja meetmed liiklusohutuse tagamiseks, vms. teadaolevad parameetrid on piisavaks aluseks, et 4 13.05.2020 Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis Maanteeameti lähteseisukohad Põltsamaa valla KOV vastus Maanteeameti kommentaar üldplaneeringule Üldplaneeringu koostöötabel 13.05.2020 13.03.2019 nr 15-2/18/52096-4 28.02.2020 hinnata perspektiivne arendusala mõjusid ning vajadusi. 5.4.Käsitleda kliimamuutuste mõjust lähtuvaid Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. Vt PlanS § 75 lg 1 p 9 ja p 31 ja „Kliimamuutustega leevendamismeetmeid teedevõrgule. Meetmed kliimamuutustega kohanemiseks kohanemise arengukava aastani 2030“ ptk 5.2 - teedevõrgu osas on toodud kliimamuutustega Meede 2.1.Teadlikkuse suurendamine kohanemise arengukava rakendusplaanis. kliimamuutuste mõjudest ja riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate arendamine ning õigusraamistiku korrastamine. KOV peaks kliimamuutustest tingitud muutustega tegelema terviklikult ning mh kameie viidatud aspektis. Võimalikud kliimamuutused, mis mõjutavad teedevõrku: valingvihmade mõju teedele (kruusateed võivad minema ujuda), võimalikud (senisest ulatuslikumad) üleujutused, talvised teepinna pikaajalised jäätumised jms. Omavalitsusel peaks olema ettekujutus, mis neid võib ees oodata ning et vastavalt sellele on vajalikud leevendusmeetmed juba varakult välja töötatud. Maanteeameti seisukohad edastas: Tuuli Tsahkna peaspetsialist Taristu teenuste osakond Maanteeamet [email protected] 5 13.05.2020 Tööversioon – kasutamiseks üldplaneeringu täiendamisel, mitte kasutada haldusaktis Tel: +372 5807 3001 6
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →