Riigikogu otsuse eelnõu kooskõlastamine

Urmas Reinsalu Justiitsministeerium [email protected] 19.10.2018 nr 1-12/1740-2 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 Esitasite kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu. Kultuuriministeerium soovib juhtida tähelepanu kultuuri ja spordi rollile kriminaalpoliitika visiooni teostumisel ning kriminaaljustiitssüsteemi personaalsemaks, tõhusamaks, ohvrisõbralikumaks ja sõltumatumaks muutmise kujundamisel. Kriminaalpoliitika ühe eesmärgina on eelnõu seletuskirjas (lk 13) välja toodud õiguskuuleka ühiskonna kujundamine, kus kuritegevust ennetatakse ning kuritegudega tekitatavat kahju vähendatakse koostöös haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga ning kogukondade, omavalitsuste ja erasektoriga. Leiame, et kultuuri- ja spordiringkonnad võivad eeltoodud eesmärkide saavutamisele oluliselt kaasa aidata. Kriminaalpoliitika fookusel „Ennetada noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali“ on tugev seoses „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ punktiga 7.1. Eelnõu seletuskirja on positiivse näitena toodud Island, kus tehakse teaduspõhist poliitikat (kõiki 10–16aastaseid koolinoori monitooritakse iga kolme aasta tagant). Island on koos mitme alkoholi ja mõjuainete vastu võitlemise tegevusega (nt tubaka ja alkoholi ostmise vanuselimiidi tõstmise, tubaka- ja alkoholireklaami keelu jms-ga) arendanud ka noorte huvitegevust, sest nende hüpotees oli, et liigne vaba aeg ja vanemate aja piiratus suunab noori rohkem alkoholi ja mõnuaineid tarbima. Sealt edasi võivad tulla väiksemad kuriteod ja seeläbi kuritegude spiraal. Island on oma (ennetus)poliitikas keskendunud pigem KOVi ja kogukonna tasandile. Islandi poliitikate eesmärk ei ole muuta noorte hoiakuid, vaid tegelikku käitumist, mille käigus muudetakse noorte elustiili keskkonda nii, et neil oleks alkoholi ja mõnuainete tarbimise suunas pöörduda väiksem risk. Samuti on oluline, et noorte elustiili proovitakse mõjutada võimalikult varajases eas. Islandlaste poliitikate tulemusena on noorte seas hilisõhtune sihitu õuesviibimine, alkoholi ja teiste mõjuainete tarbimine ning korrelatsioonis ka koolikiusamine ja pisikuritegude sooritamine drastiliselt vähenenud. Küll aga on tõusnud koolivälistes tegevustes osalemine. Islandi uuringud on ka näidanud, et alkoholi ja teiste mõjuainete tarbimise vähenemine on tugevalt korrelatsioonis sporditegevusega ja vanematega koos veedetud ajaga (mida rohkem tehakse sporti või veedetakse aega koos vanematega, seda väiksem on ainete tarbimine). Palume eelnõu seletuskirjas toodud kuritegude ennetustegevuste loetelu täiendada ning kultuuri ja spordi valdkonda sisulistesse aruteludesse kaasata, seda kas haridus- ja sotsiaalsüsteemi osana või eraldiseisvalt. Seejuures võivad kultuur ja sport olla kriminaalsest eluteest eemaldumisel eriti Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 oluliseks vahendiks eelkõige noorte puhul, kes võivad kultuuri ja spordiga seotud huvitegevuse kaudu endale uusi tegevusväljundeid leida ja seeläbi õiguskuulekale eluteele jõuda. Oleme omalt poolt valmis Justiitsministeeriumit aitama, et aidata üles leida vajalikud sündmused, koostööpartnerid või seotud tegevused, mis võivad kriminaalpoliitika visiooni elluviimisele kaasa aidata. Kriminaalpoliitika põhialuste eelnõu puudutab siseturvalisuse valdkonna ja eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnaga ka lõimumise valdkonda. 2018. aasta jaanuarikuu seisuga on Eestis karistusregistri andmetel hulk kriminaalkorras karistatud isikuid (15 248), kes üldjuhul kodakondsust taotleda ei saa. Eesti rahvastikuregistri andmetel on Eestis määratlemata kodakondsusega isikuid 01.09.2018 seisuga 75 855. Segregatsioon ja keelelise diskrimineerimise tajumine eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna hulgas on risk ühiskonna turvalisusele ja kriminaalsele käitumisele. Vanglajärgsel toimetulekul tuleb arvesse võtta ka eesti keelest erineva emakeelega inimeste erinevaid vajadusi ja vastavate teenuste olemasolu ning nende arendamist. Narko- ja alkoholisõltuvuse ennetamiseks ning sellega seotud õigusrikkumistes tuleks enam tähelepanu pöörata sihtgrupipõhisele lähenemisele, arvestades seejuures ka eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna riskikäitumist ja vastava preventiivse kogemusnõustamise olemasolu. Palume ka selles osas eelnõu seletuskirja täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Hillar Sein 628 2221 [email protected] Tarvi Pürn 628 2206 [email protected] Piret Hartman 628 2355 [email protected]