"Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" ülevaade (periood 1.09.2017 - 31.08.2018)

Eesti Olümpiakomitee Eestimaa Spordiliit Jõud Ministeeriumid 19.10.2018 nr 8-3/2045-1 „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade (periood 01.09.2017–31.08.2018) Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate perioodil 01.09.2017–31.08.2018 ja Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ülevaate heakskiitmise kohta. Palume ülevaate kohta tagasisidet 24. oktoobriks 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 48 lehel 2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate lisa 26 lehel 3. Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel Kaarel Nestor 628 2260 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  8.10.2018 versioon ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030“ ELLUVIIMISE KOHTA Periood 01.09.2017–31.08.2018 Kultuuriministeerium 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................... 5 1.1. Liikumisharrastust iseloomustavad näitajad ................................................................... 5 1.2. Spordi rahastamist iseloomustavad näitajad ................................................................... 7 1.3. Saavutussporti iseloomustavad näitajad ........................................................................ 13 2. OLULISED MUUDATUSED SPORDIS ........................................................................ 16 3. ÜLEVAADE SPORT 2030 ELLUVIIMISEST ............................................................... 24 3.1. Valdav osa elanikest liigub ja spordib ........................................................................... 24 3.2. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja . 31 3.3. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja .... 38 3.4. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.......................... 41 4. VAADE TULEVIKKU ........................................................................................................ 45 2 SISSEJUHATUS Spordivaldkonna pikaajaline strateegiadokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“1 (edaspidi Sport 2030) määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Sport 2030 kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Sport 2030 on aluseks kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamisele. Vabariigi Valitsus kiitis spordivaldkonna visioonidokumendi heaks 12. jaanuaril 2015 ja Riigikogu võttis selle vastu 18. veebruaril 2015. Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning meil on kasutada kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigilise eesmärgina on dokumendis Sport 2030 sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil: 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja; 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Sport 2030 punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 62 on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, seetõttu koostab ülevaate Kultuuriministeerium. Kultuuriminister Indrek Saar esitas Riigikogule esimese ülevaate Sport 2030 elluviimisest 19. oktoobril 2016. Käesoleval aastal on kultuuriministri spordipoliitika ettekanne planeeritud Riigikogu 5. detsembri päevakorda. Kultuuriministeerium kui spordi eest vastutav ministeerium, aga ka teised ministeeriumid planeerivad Sport 2030 nimetatud tegevuste elluviimist strateegiliste dokumentide ning riigieelarve strateegia kaudu. Aastatel 2017–2018 on riik spordipoliitika elluviimisel lähtunud dokumendis Sport 2030 kehtestatud eesmärkidest ja tegevustest. Strateegiadokumendis märgitud põhimõtted ja tegevused on olnud aluseks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019, Kultuuriministeeriumi ning teiste ministeeriumide arengukavade, strateegiliste dokumentide ja tööplaanide koostamisel. Kuna Sport 2030 on valdkondadeülene dokument, on ka käesolev aruanne valminud koostöös paljude ministeeriumide ja spordivaldkonna organisatsioonidega. Oluline osa dokumendis Sport 2030 kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Käesolev 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 3 ülevaade toob esile eelkõige need tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2017–31.08.2018 või milles toimus võrreldes varasemaga oluline edasiminek. Ülevaade koosneb neljast osast: esimeses osas on kirjeldatud spordivaldkonna hetkeolukord ja olulised statistilised näitajad; teises osas tuuakse välja olulisemad muudatused aastatel 2017– 2018; kolmandas osas antakse detailne ülevaade Sport 2030 raames toimunud tegevustest; neljandas osas keskendutakse järgmiste aastate prioriteetidele. Ülevaatega kaasneb ka Lisa, mis sisaldab endas järjepidevaid tegevusi, mida on ellu viidud Sport 2030 eesmärkide täitmiseks. 4  1. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on tingimuste ja eelduste loomine spordi harrastamiseks ning spordiorganisatsioonide roll on inimeste ühendamine, treeningute, võistluste, koolituste ja muu sisulise sporditegevusega seonduva korraldamine, lähtudes ühishuvist ja -eesmärkidest. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), mille liikmeteks on 69 spordialaliitu, 19 piirkondlikku liitu, 18 ühendust ja 16 füüsilist isikut. Ministeeriumide alluvusse ei kuulu otseselt ühtegi spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on SA Tehvandi Spordikeskus üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on Spordikoolituse ja -Teabe SA (edaspidi SKT SA) üks asutajatest. Tabelis 1 on esitatud spordivaldkonda iseloomustavad näitajad riikliku spordiandmekogu „Eesti spordiregister“ andmete alusel. Tabel 1. Olulised indikaatorid ja nende muutused aastatel 2012–2017 Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Harrastajate arv spordiklubides 130 839 142 888 136 830 152 722 145 051* 162 543 Noorte harrastajate arv spordiklubides 76 066 81 057 81 575 87 270 85 638 89 476 Spordiklubides sporti harrastavate noorte (0–19-aastased) osakaal kogu 27,7 29,9 30,3 32,4 31,3 37,6 vanusegrupist (%) Spordiorganisatsioonide arv 2302 2360 2463 2555 2630 2602 sh spordiklubide arv 2095 2161 2258 2343 2416 2388 Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi 251 298 343 352 377 398 EHIS) registreeritud spordikoolide arv Spordiobjektide arv 2122 2484 2649 2869 2995 3132 Kutsetunnistusega treenerite arv 3397 3460 3456 3402 3414 3393 Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA *Harrastajate arv langes Eesti spordiregistri põhimäärusesse andmete kvaliteedi tõstmiseks sisseviidud muudatuste tõttu. 1.1. Liikumisharrastust iseloomustavad näitajad Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 üheks oluliseks eesmärgiks on regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate inimeste osakaalu tõstmine. Hetkeolukord on kokkuvõtvalt esitatud tabelis 2. Tabel 2. Eestimaalaste liikumisharrastus aastatel 2009–2017 Indikaator Allikas 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Liikumisharrastus Tervise Arengu Instituudi ega regulaarselt „Eesti täiskasvanud rahvastiku 36,2 - 35,6 - 36,7 - 42 (vähemalt 2 korda tervisekäitumise uuring“2 30 minutit nädalas) AS Emor uuring / Turu- uuringute AS3 39 42 45 54 tegelevate inimeste osakaal (%) Eurobaromeeter4 34 39 35 2 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14274488161_T2iskasvanud_rahvastiku_tervisek2itumise_uuring_2016.pdf 3 http://www.sportkoigile.ee/uuringud 4 Special Eurobarometer 472 (SPORT AND PHYSICAL ACTIVITY) http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/82432 5 Erinevused Tervise Arengu Instituudi ja AS Emori või Turu-uuringute AS-i uuringute tulemustes tulenevad erinevatest metoodikatest (erinev küsimustik, vastajate vanusevahemik, vastajate arv, läbiviimise aeg). Inimeste liikumine ja sportimine Euroopa Komisjoni tellimisel on 4 aastase vahega koostatud analüüs inimeste liikumisest ja sportimisest Euroopa Liidu liikmesriikides. Uuringust on siin kajastatud kaks kokkuvõtet: liikumisharrastuse ja sportimise sagedus ning muu kehalise tegevuse ja olmeliikumise sagedus. Tabelisse on võrdlussageduseks kokku võetud regulaarselt ( 5+ x näd.) ja korduvalt (1 – 4 x näd) sportijad ning liikujad. Tabel 3. Sportimine ja liikumisharrastus Riik Spordiharrastus 2009 2013 2017 Eesti % 5+ korda nädalas 7% 7% 7% % 1 – 4 korda nädalas 27 % 32 % 28% % kokku 34 % 39 % 35 % Paiknemine EL riikide seas 17. 14. 15. Soome % 5+ korda nädalas 17 % 13 % 17 % % 1 – 4 korda nädalas 55 % 53 % 52 % % kokku 72 % 66 % 69 % Paiknemine EL riikide seas 1. 3. 1. Rootsi % 5+ korda nädalas 22 % 15 % 14 % % 1 – 4 korda nädalas 50 % 55 % 53 % % kokku 72 % 70 % 67 % Paiknemine EL riikide seas 2. 1. 2. Taani % 5+ korda nädalas 15 % 14 % 12 % % 1 – 4 korda nädalas 49 % 54 % 51 % % kokku 64 % 68 % 63 % Paiknemine EL riikide seas 3. 2. 3. Leedu % 5+ korda nädalas 14 % 15 % 11 % % 1 – 4 korda nädalas 22 % 22 % 22 % % kokku 36 % 37 % 33 % Paiknemine EL riikide seas 16. 16. 16. Läti % 5+ korda nädalas 8% 6% 6% % 1 – 4 korda nädalas 19 % 22 % 22 % % kokku 27 % 28 % 28 % Paiknemine EL riikide seas 22. 22. 21. Allikas: Eurobaromeeter Euroopa riikidest eristuvad inimeste kõrgema liikumisharrastuse ja sportimisaktiivsuse poolest Põhjamaad, kus domineeriv harrastus on ka meie spordistrateegias toodus eesmärgiks. Muutused spordiharrastuses ei toimu kiiresti, on erinevate mõjutegurite tulem. Viimasel neljal aastal on Euroopas tervikuna ja ka Eestis regulaarselt harrastajate osakaal langenud. Tabel 4. Muu kehaline tegevus ja olmeliikumine Riik Muu kehaline tegevus 2009 2013 2017 Eesti % 5+ korda nädalas 40 % 17 % 19 % % 1 – 4 korda nädalas 37 % 37 % 36 % 6  % kokku 77 % 54 % 55 % Paiknemine EL riikide seas 7. 10. 7. Soome % 5+ korda nädalas 29 % 28 % 17 % % 1 – 4 korda nädalas 49 % 46 % 48 % % kokku 78 % 74 % 65 % Paiknemine EL riikide seas 5. 4. 4. Rootsi % 5+ korda nädalas 40 % 30 % 30 % % 1 – 4 korda nädalas 44 % 45 % 43 % % kokku 84 % 75 % 73 % Paiknemine EL riikide seas 2. 3. 2. Taani % 5+ korda nädalas 43 % 32 % 30 % % 1 – 4 korda nädalas 42 % 44 % 39 % % kokku 85 % 75 % 69 % Paiknemine EL riikide seas 1. 2. 3. Leedu % 5+ korda nädalas 39 % 18 % 12 % % 1 – 4 korda nädalas 28 % 28 % 28 % % kokku 67 % 46 % 40 % Paiknemine EL riikide seas 16. 18. 16. Läti % 5+ korda nädalas 44 % 24 % 24 % % 1 – 4 korda nädalas 32 % 34 % 33 % % kokku 76 % 58 % 57 % Paiknemine EL riikide seas 9. 6. 6. Allikas: Eurobaromeeter Muus kehalises tegevuses (tantsimine, jalgrattaga liiklemine, aiatööd, jms.) on Eesti inimesed keskmiselt aktiivsemad kui liikumisharrastuse ja sportimise näitajates. Ka siin domineerivad Põhjamaad, neile lisaks Holland ja Suurbritannia. 1.2. Spordi rahastamist iseloomustavad näitajad Kohalikud omavalitsused on Eesti spordi kõige suuremad rahastajad ja toetajad. EOK poolt alates 2004.a alustatud uuringute ja alates 2015.a Rahandusministeeriumi andmetel põhineva analüüsi põhjal on omavalitsuste toetused järjepidevalt kasvanud. Kui jaotada omavalitsuste panus sporti kolmeks: investeeringud, spordiehitiste ja –rajatiste ülalpidamine ning toetused tegevusteks, saame märkida ülalpidamiskulude olulist kasvu (vaata joonis 1.). 7 Joonis 1. Kohalike omavalitsuste spordile suunatud rahad 2004 - 2017 Kesksel kohal investeeringud ja ülalpidamine Kohalikud omavalitsused eraldasid 2017. aastal spordiga seotud investeeringuteks ja sporditaristu ülalpidamiskuludeks 44,67 miljonit eurot. Tegemist on läbi aegade suurima Joonis 2. KOVide investeeringud sporditaristusse ja nende ülalpidamiskulud 2004-2017 Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA analüüs summaga spordivaldkonnas. Kõigist KOV poolt spordile tehtud kulutustest kokku moodustasid investeeringud ja halduskulud 71%. Kui suuri investeeringuid mõjutavad paljud tegurid ja eelarves on nende osakaal hüplik, siis ülalpidamiskulude tendents on pidevalt kasvav. 8 Spordiorganisatsioonide (sh spordialaliitude) arengut iseloomustavad üldarvud Spordiorganisatsioonide arv on jätkuvalt kasvanud. Tegeletakse enam kui saja spordiala ja liikumisviisiga, spordiorganisatsioonid rakendavad igal aastal enam tasustatavaid töötajaid ja vabatahtlikke panustajaid. Kasvavad laekumised, paraneb suutlikkus tegevuse tagamisel ja teenuste osutamisel. Joonis 3. Spordiorganisatsioonide (spordiklubid, spordiliidud, spordiühendused) ja spordikoolide arv 2011 - 2018 Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA analüüs Joonis 4. Personal spordiorganisatsioonides 2011 - 2018 Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA analüüs 9 Joonis 5. Spordiorganisatsioonide tulud 2011 – 2018 Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA analüüs Joonis 6. Spordiorganisatsioonide kulud 2011 - 2018 Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA analüüs Eesti spordiliikumise üks aluspõhimõtteid on rollide jaotus avaliku sektori institutsioonide ja spordiorganisatsioonide vahel. Selle kohaselt on avalik sektor eelkõige sportimiseks ja 10 liikumisharrastuseks tingimuste ning eelduste looja, spordiorganisatsioonid huviliste ühendajad, treeningute, võistluste, koolituste ja muu sisulise sporditegevuse korraldajad. Riigi ja kohaliku omavalitsuse loodavad tingimused saab rühmitada viieks:  soodne õigusruum – sportimist mõjutavad seadused ja teised õigusaktid;  sporditaristu – spordiehituste ja –rajatiste planeerimine, ehitamine ja osaliselt ka ülalpidamine;  rahaline toetus – spordiorganisatsioonide toetamine avalikes huvides;  alus- ja erialateadmised – programmiline kehaline kasvatus koolides ja erialaspetsialistide ettevalmistus;  tunnustamine – silma paistnud sportlaste, treenerite ja korraldajate austamine ning premeerimine. Ligi 30 aastat on Eestis järgitud spordikorralduse euroopalikku mudelit, kus kesksel kohal on spordialaliidud. Avaliku sektori toetus spordialaliitudele on jätkuvalt kasvanud, 2009.a majandusraskustest tingitud tagasilöögi mõju on viimaste aastatega ületatud. Joonis 7. Rahalised toetused 2003 – 2018 allikate kaupa Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA analüüs Spordialaliitude laekumised ja üleriigilise avaliku sektori allikate osakaal selles. Analüüsides spordialaliitude poolt esitatud majandusaasta aruandeid perioodil 2012 kuni 2017 saab välja tuua kõik laekumised spordialaliitudele, sh avaliku sektori allikatest eraldatud toetused. 11 Joonis 8. Spordialaliitude laekumised Joonis 9. Spordialaliitude laekumised (jalgpallita) Lisatud joonisel (joonis 8) on esitatud spordialaliitude laekumised kahes lõikes, üleriigilise avaliku sektori allikatest ja muudest allikatest, st majandustegevusest, annetustest, riigivälistest toetustest. Muudest allikatest laekumiste puhul on domineerivad laekumised Eesti Jalgpalli Liidule, seetõttu on esitatud ka joonis (joonis 9) ilma Eesti Jalgpalli Liidu laekumisteta. 12 NB! 2017.a. laekumistest on puudu mitme suurema spordialaliidu osa, kuna nende majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga. Aastate 2013–2017 kohta tehtud EMTA analüüsist selgub, et stipendiumide maksmine spordiorganisatsioonides on langemas (7,0 mln eurolt 5,4 mln eurole). Seevastu töötajate arv (1971-lt 3058-le), töötasude (11,2 mln eurolt 23,8 mln eurole) ning tööjõumaksude (6,0 mln eurolt 12,7 mln eurole) tasumine kasvab. Muudatusi spordiorganisatsioonide maksukäitumises iseloomustab joonis 10. Joonis 8. Spordiorganisatsioonide maksukäitumine 25 3500 23,8 3058 2847 2898 3000 20,89 20 2352 18,58 2500 15 1971 14,05 2000 12,66 11,23 11,09 1500 10 9,86 7,03 7,61 1000 5,4 6,02 5,79 5 5 5,4 500 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 Töötajate arv Stipendium (milj€) Töötasu (milj€) Tööjõumaksud (milj€) Jooniselt 10 selgub, et pöördvõrdeliselt stipendiumide maksmisele on kasvanud töötasu ja tööjõumaksude maksmine. Töötasud ja maksud on kasvanud rohkem kui stipendiumid vähenenud. Tegemist on positiivse muutusega spordiorganisatsioonide maksukäitumises. 1.3. Saavutussporti iseloomustavad näitajad Eesti sportlased on võitnud viimastel aastatel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt keskmiselt üle 125 medali (arvesse ei ole võetud seeniorsporti) aastas, millest umbes 10% on võidetud olümpiadistsipliinidel. Ülevaate eestlaste medalivõitudest annab joonis 11, kus on eraldi välja toodud medalite arv, mille on võitnud noored (roheline), juuniorid (kollane) ja täiskasvanud (punane). 13 Joonis 9. Tiitlivõistlustel võidetud medalid Allikas: Spordikoolituse ja -Teabe SA * Medalid 2018. aasta kohta on esitatud 31.08 seisuga. 2017. aastal võitsid eestlased kokku 164 medalit. Täiskasvanud tõid olümpiaaladelt kokku 9 medalit ning juuniorid ja noored lisasid veel 12. Edukaim olümpia spordiala oli vehklemine, mis tõi kokku 5 medalit. 2018. aasta oli Pyongchangi taliolümpiamängude aasta. Eesti olümpiakoondisesse kuulus 22 sportlast 6 spordialal. Teist taliolümpiat järjest jäi Eesti medalita. Edukaim sportlane oli Saskia Alusalu, kes Eesti esimese naiskiiruisutajana olümpiamängudel saavutas 4. koha. 2018. aastal on seni Eesti tippsportlaste silmapaistvaim saavutus olnud meie vehklejate suurepärane esinemine Euroopa meistrivõistlustel, kus võideti kokku 5 medalit ja naiste epees saavutati kolmikvõit: Katrina Lehis tuli Euroopa meistriks, Kristina Kuusk võitis hõbeda, Julia Beljajeva pronksmedali, Nikolai Novosjolov hõbemedali ja naiskond sai epees kaela proksmedalid. Seisuga 31.08.2018 on Eesti sportlased võitnud tiitlivõistlustelt kokku 127 medalit. Eesti edukaim võistkondliku pallimängu esindus – meeste võrkpallikoondis – võitis 2017. aastal Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi ja 2018. aastal Euroopa Kuldliiga. Eesti on viimastel aastatel olnud edukas rahvusvaheliste suurvõistluste ja tiitlivõistluste korraldaja. Eestis toimuvad regulaarselt paljud rahvusvahelised spordiüritused, mis toovad siia märkimisväärse arvu väliskülalisi ning aitavad kaasa turismimajandusele, sealhulgas Eesti tutvustamisele Euroopas ja maailmas. Sellisteks Eesti jaoks olulisteks võistlusteks on näiteks Tallinn International Horse Show, Tallinna Maraton, Tartu Maraton, Ironman Tallinn, Rally Estonia, Simple Session ja Tallinna Mõõk. Lisaks on viimastel aastatel toimunud Eestis järgmised rahvusvahelised tiitlivõistlused:  2018. aastal laskesuusatamise noorte ja juunioride MM Otepääl, Eriolümpia Euroopa murdmaasuusatamise võistlused Otepääl, enduro maailmameistrivõistluste etapp Tallinnas, triatloni Euroopa meistrivõistlused Tartus, veemotospordi EM klassidele GT-30, F-250 ja F-500 2018 (katkestati ühe sportlase traagilise õnnetuse tõttu), sulgpalli Juunioride EM Tallinnas, curlingu Euroopa meistrivõistlused 2018 Tallinnas; 14  2017. aastal kahevõistluse kontinentaalkarikasarja etapp, rühmvõimlemise maailma karikavõistluste etapp, murdmaasuusatamise FIS maailmakarika etapp, laskesuusatamise IBU karikavõistlused, meeste saalivõrkpalli 2018. aasta maailmameistrivõistluste valikturniir, meeste saalivõrkpalli Maailmaliiga turniir, orienteerumise MM, kergejõustiku Euroopa võistkondlikud mitmevõistluse meistrivõistlused, korvpalli U-18 noormeeste Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni turniir, motokrossi juunioride maailmameistrivõistlused, jalgpalli U-17 neidude Euroopa meistrivõistluste valikturniir, rahvusvahelise kabe MM. 15  2. OLULISED MUUDATUSED SPORDIS Viimasel aastal (periood 01.09.2017–31.08.2018) on spordivaldkonnas ellu viidud spordielu sõlmprobleemide lahendamise eesmärgil järgmised olulised muudatused. 1. Noorte huvitegevuse toetussüsteemi rakendamine. 01.09.2017 rakendus noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolne täiendav toetussüsteem, mille eesmärk on suurendada 7–19-aastaste noorte võimalusi osaleda kvaliteetses, süsteemses ja juhendatud huvihariduses ja huvitegevuses. Toetussüsteemi rakendajaks on HTM. Täiendava toetuse eesmärk on parandada eelkõige huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust ning suurendada noorte võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal. Omavalitsused peavad huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagama vähemalt järgmistes valdkondades: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia. 2017. aastal ehk esimesel rakendusaastal kulus kohalike omavalitsuse kavade alusel huvihariduse toetussüsteemi rakendamiseks ligi 5,5 miljonit eurot, milles 18,9% ehk üle 1 miljoni euro läks spordile. Kohalike omavalitsuste esitatud kavade alusel on 2018. aastaks ette nähtud 13,7 miljonit eurot huvihariduse toetamiseks, millest 20% ehk umbes 2,76 miljonit eurot on kavandatud spordile. Vabariigi Valitsus on planeerinud antud toetussüsteemi rakendamiseks järgnevatel aastatel 15 miljonit eurot. 2. Laste ujumise algõpetuse uue programmi ellu rakendamine ujumisoskuse taseme tõstmiseks. Siseministeeriumi algatusel moodustati 2015. aastal töögrupp, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti esindajad. Koostöös töötati välja ettepanekud olukorra muutmiseks, ujumise algõpetuse uus programm, vastavad õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid. Kultuuriministeerium esitas 2016. aasta sügisel valitsuskabineti nõupidamisele memorandumi „Laste ujumise algõpetuse ümberkujundamine ja selle rahastamine riigieelarvest“. Teema oli valitsuskabineti nõupidamisel arutusel 13.09.2016. aastal, mille tulemusena pidas valitsus oluliseks ujumise algõpetuse programmi mahu suurendamist Eesti koolides. Uue programmi elluviimiseks oli vajalik suurendada oluliselt ujumise algõpetuse rahastamist. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 koostamise arutelude käigus otsustas Vabariigi Valitsus 16.02.2017 nõupidamisel, et alates 2018. aastast panustab riik igal aastal esimese kooliastme ujumise algõpetuse kursuse läbiviimisel 1 230 082 eurot senise 230 082 euro asemel. 2017. aastal koostati uus ujumise algõpetuse õppeprotsessi ja õpiväljundite kirjeldus, ujumise algõpetuse riiklik õppekava. Ujumistundide mahtu tõsteti seniselt 24 tunnilt 40 tunnile. Ujumisoskuse all mõistetakse oskust läbida harjutuste kompleks järgmises järjestuses: hüpe üle pea sügavasse vette, ujumine 100 m rinnuli asendis, sukeldumine ja käega põhjast eseme toomine, puhkamine vee pinnal paigal asendeid vahetades 3 minutit, ujumine 100 m selili asendis ja väljumine veest. Muudatused rakendusid 2018. aastast, kuid koolidel oli võimalik alustada juba eelmisest õppeaastast (2017/2018) ujumisõpetuse läbiviimist uue programmi kohaselt. Rahandusministeerium töötas välja ujumise algõpetuse riigieelarvelise täiendava toetuse eraldamise põhimõtted ja toetussumma eraldatakse kohalikele omavalitsustele alates 01.01.2018. Eesti Ujumisliit on ujumise kompetentsikeskuseks Eestis ning ujumise algõpetuse programmi läbiviimise sisuliseks ja metoodiliseks juhendajaks. Liidu ülesanne on koolitada ujumistreenereid, juhendajaid ja õpetajaid ujumise algõpetuse uue programmi metoodika 16 alusel. Tänaseks on koolitatud 830 inimest. Eesti Ujumisliit jälgib ujumise algõpetuse elluviimist üleriigiliselt ja tulemuseesmärkide saavutamist. 3. Jätkus laste liikumisprogrammi väljatöötamine. Haridus- ja Teadusministeerium koos Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli liikumislaboriga on algatanud laste liikumisprogrammi väljatöötamise, mille eesmärk on laste kehalise aktiivsuse suurendamine ning seeläbi nende vaimse ja füüsilise tervise ning sotsiaalse ja akadeemilise toimetuleku ja edu suurendamine. Valminud on esimesed soovitused koolidele liikumist toetava kooli mudeli arendamise protsessis ja toimub nende rakendamine pilootvõrgustiku koolides (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, A. Haava nimeline Pala Põhikool, Rõuge Põhikool, Antsla Põhikool, Võru Kreutzwaldi Kool, Nõo Põhikool, Tartu Descartes’i Kool, Tartu M. Reiniku Kool, Tartu Erakool ja Tartu Tamme Kool). Koostöös erinevate partneritega (kohalikud omavalitsused, Eesti Arhitektide Liit) otsitakse sobivaid lahendusi, et õpilaste liikumisvõimalusi koolides avardada. See on väga oluline teema, kuna Eesti lastel ja noortel on tervise ja normaalse arengu seisukohalt suureks probleemiks ebapiisav kehaline aktiivsus: teadusuuringute alusel võib öelda, et vähem kui veerand Eesti lastest ja noortest liigub tervise seisukohalt piisavalt.. Liikumine ehk kehaline aktiivsus peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu. Liikumissoovituste kohaselt peaks iga laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 minutit. Liikumist toetava kooli mudeli edasiarendamise tegevustega jätkatakse ja laiendatakse koolide ringi, kus rakendatakse programmi „Liikuma kutsuv kool“ parimaid lahendusi. Liikumisprogrammi tegevused on suunatud:  koolipersonali kaasamisele õpilaste liikumise toetamisel;  liikumistegevuste võimaldamisele vahetundides;  istumisaja vähendamisele ainetundides;  kooli ruumikeskkonna kujundamisele liikumist toetavaks. Esimese tegevusaasta kokkuvõte näitas, et 90% projektis osalenud õpetajate hinnangul on nende koolis õpilaste liikumisvõimalused paranenud. Raskusena on esile kerkinud õuevahetundide võimaldamine koolides – selles osas vajavad koolid nii omavalitsuste kui ka lastevanemate tuge. Kehalise kasvatuse ümberkujundamine nüüdisaegseks liikumisõpetuseks jätkub ka 2018/2019 kooliaastal liikumisõpetuse ainekavade väljatöötamisega, õpetajate täiendkoolitusega ja rakendamisega. 4. Spordi riikliku rahastamise süsteemi aluspõhimõtete täiendamine Spordi riikliku rahastamissüsteemi peamine probleem praegu on rahastamise killustatus: erinevatest allikatest toetatakse samu tegevusi. Spordi rahastamise süsteemi täiustamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalministeerium, EOK ja spordialaliidud. Paljude probleemide ja esitatud ettepanekutega jätkatakse tööd ka järgmise aruande perioodil, kuid osad kultuuriministri esitanud rahastamismudeli muutmise ettepanekud võeti vastu praeguse aruande perioodi ajal (september 2017 – august 2018). Nendeks on: 4.1 Koondise tasemel sportlastele ja võistkondadele toetussüsteemi loomine. Koondise tasemel sportlaste ja võistkondade rahastamisel esinevad praegu järgmised probleemid: 17  - Tippspordile suunatud toetused ei võimalda spordialaliitudel kõiki koondisi ellu kutsuda, ettevalmistus tiitlivõistlusteks on puudulik ja taustapersonali, sh treenerite kaasatus ebapiisav; - Spordialaliitudele avaliku sektori toetused, mille abil valdavalt koondise tasandi sporti rahastatakse, on projekti- ja aastapõhised (Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuurkapital), mis ei võimalda tegevuste ja eesmärkide pikaajalisemat planeerimist. Selleks, et meie sportlased ja võistkonnad suudaksid püsida rahvusvahelises tippkonkurentsis on vajalik tagada neile tingimused tiitlivõistlustel osalemiseks ja nendeks ettevalmistumisel. Seda nii noorte, juunioride kui täiskasvanute vanuseklassis. Vahendite puuduse tõttu jääb mitmetel sportlastel ja võistkondadel tiitlivõistlustel osalemata, osalevad ebapiisava ettevalmistusega või ebapiisavate taustajõududega. Esineb ka olukordi, kus tiitlivõistlustel osaleb mitte parim sportlane vaid see, kes suudab selleks leida isiklikult vahendid. 2017. aasta IV kvartalis Kultuuriministeeriumi tellimusel läbiviidud uuringu kohaselt lähetavad spordialaliidud rahvusvahelistele tiitlivõistlustele keskmiselt 13875 sportlast aastas, kellest 815 on võistkondlikelt aladelt ning 572 individuaalaladelt. Noortekoondistes osalevate sportlaste arv kokku on 880 (so alla 1% kõikidest klubides noortesporti harrastavatest noortest, kokku ca 102 623). Spordialaliitude hinnangul puudutab lisavajadusest 2/3 tiitlivõistlusteks ettevalmistust (peamiselt treeninglaagrid ja ettevalmistavad võistlused) ja 1/3 nendel osalemist (peamiselt osalemisega seotud kulud ja taustajõudude kaasamisega seotud kulud). Vabariigi Valitsus otsustas 2018. aasta aprillis riigieelarve strateegia 2019-2022 raames eraldada 8 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks ettevalmistamisel ja osalemisel tiitllivõistlustel. 4.2 Spordikohtunikud. Spordikohtunike töö tasustamise korrastamiseks leppis valitsusliit 2016. aasta sügisel koalitsiooni läbirääkimistel kokku, et alates 2018. aastast nähakse Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarves täiendavalt ette 0,5 miljonit eurot, mille abil on spordiorganisatsioonidel võimalik spordikohtunike töö tasustamisel üle minna tulumaksuvabadelt stipendiumidelt töötasude maksmisele. 0,5 miljonit jagunes spordiorganisatsioonide vahel järgmiselt: 1. 445 000 eurot spordialaliitudele (Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ja karikavõistluste korraldamisega seotud kohtunike kulude katmiseks); 2. 45 000 eurot Eesti Spordiliidule Jõud (seal hulgas tema liikmete ehk maakonna spordiliitude poolt korraldatavate maakondlike meistrivõistluste ja teiste oluliste regionaalsete võistluste korraldamisega seotud kohtunike kulude katmiseks); 3. 10 000 eurot Eesti Koolispordi Liidule (Eesti koolispordi meistrivõistluste korraldamisega seotud kohtunike kulude katmiseks). Täiendava 0,5 miljoni euroga ei ole võimalik toetada kõiki Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone spordikohtunike ega spordiüritusi. Erinevate võimaluste (täiendav riigipoolne rahastamine, tulumaksuvaba toetuse rakendamine) analüüsimisel jõuti järelduseni, et valdkonda aitaks oluliselt korrastada, kui luua spordiorganisatsioonile ja spordikoolile seaduslik alus hüvitada spordivõistlustel vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule kaasnevaid kulusid maksuvabalt kuni 20 5 Sisaldab ainult Olümpiamängude alasid ja võistkondlike alasid. Mitte-olümpiaalad ei osalenud uuringus. 18  euro ulatuses ühe spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Üks isik võib saada kalendriaastas kuni 1040 eurot hüvitist. Kusjuures kohtunik ei pea kulutšekke esitama. Vastav spordiseaduse muudatus jõustus 01.01.2018. aastast. 4.3 Sportlastele makstavad stipendiumid. 27.06.2017. a toimunud kohtumisel peaministri, rahandusministri ja kultuuriministri osalusel tõdeti soovi ja vajadust sportlase stipendiumi maksmisega seotud probleemid lahendada. Lepiti kokku, et Kultuuriministeerium kutsub kokku laiapõhjalise töögrupi, mille eesmärk on koos spordivaldkonnaga välja töötada kõigile osapooltele selge ja üheselt arusaadav lahendus. Vastavad arutelud on Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude osalusel korduvalt toimunud. Töögrupi ettepaneku alusel soovitakse luua eriregulatsioon sportlase stipendiumi ja toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ning luua stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Selleks, et tagada paremini seaduses sõnastatud stipendiumi eesmärgist kinnipidamine, on töögrupi arvates vajalik seada seaduse tasandil sporditegevusega seotud stipendiumi piirmäär. Ettepaneku kohaselt on see ühe kuupalga alammäära ulatuses kuus ehk summaarselt 6000 eurot aastas 2018. aasta näitel. Kui sportlase tegevuse näol on tegemist pigem töötamisega või vastab see muu võlaõigusliku lepingu tunnustele, sõlmitakse sportlasega leping. Kui lepingu järgselt on sportlasele makstud tasu või palka minimaalselt kuupalga alammäära ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või esindab Eesti koondist, siis annab see spordiorganisatsioonile ja spordikooli pidajale omakorda õiguse maksta sportlasele lisaks sportlase lepingus kokkulepitud tasule maksuvaba toetust kuni kahekordse kuupalga alammäära ulatuses ehk 2018. aasta näitel kuni 1000 eurot ühe kuu kohta sportlase lepingus fikseeritud perioodi jooksul, maksimaalselt kuni 12 000 eurot aastas. Kui spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja soovib tasustada sportlast enam kui toetuse lubatud aastane piirmäär, siis tuleb suurendada sportlase lepingus fikseeritud sportlase tasu suurust ning maksta sellelt kõik seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Kultuuriministeerium on koos teiste seotud osapooltega ette valmistamas spordiseadus ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatusi. 5. Treenerite tööjõukulude toetus. Alates 2015. aastast on riigieelarvest eraldatud lapsi ja noori treenivate 5. ja kõrgema kutsetasemega treenerite tööjõukulude toetust kuni 50% ulatuses. Toetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti ning väärtustada treeneri ametit. Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasvu tulevikus. Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud saavad toetust taotleda kultuuriministri 26.11.2014 määrusega nr 9 kindlaksmääratud reeglite kohaselt. Riigi eraldatud treenerite osaline tööjõukulude toetus on aastatega kasvanud, kuid kehtiva treeneri tööjõukulu toetuse süsteemi nõrkuseks oli asjaolu, et treenerite arvu kasv ja treenerite antavate treeningtundide kogumaht on ajas muutuv (lähiaastate prognoos on kasvav). Samas tegutsevad paljud spordiorganisatsioonid ju selle nimel, et tegevust laiendada, kaasata rohkem noori ja rakendada enam kvalifitseeritud treenereid. Treenerite tööjõukulude 50%-sel riigieelarvelisel toetusel on olnud väga suur korrastav mõju spordiorganisatsioonide tegevusele treenerite rakendamisel. Kolme aasta kogemuse põhjal võib tõdeda, et on toimunud oluline korrastamine treenerite töölepingute ning palkade ja maksude tasumise osas. Maksu- ja Tolliameti analüüsi põhjal on spordiorganisatsioonidele 19 sihtotstarbelise toetusena keskselt suunatud raha kasutamine olnud 99,86% juhtudel eesmärgipärane ning maksulaekumine treenerite tööjõukuludelt sisuliselt veatu. Kuigi riik oli aastatel 2015-2017 tõstnud noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuse kogumahtu 0,96 mln euro võrra ehk kokku 27,4%, ei olnud samaväärselt suurenenud treeneri minimaalne töötasu, sest pidevalt on kasvanud toetavate treenerite arv (treenerite koguarv on jäänud enam vähem samaks – 3400 kutsega treenerit) ning treenerite antavate treeningtundide kogumaht. Puudus kindlus, et toetuse kogumahtu suurendades kasvavad treenerite palgad sama protsendi võrra. Seetõttu toetatakse alates 2018. aastast kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist (1,1 mln), et välistada olukord, kus toetus ühe treeneri kohta võiks väheneda võrreldes eelmise aastaga. Samuti kehtestati tööandjatele nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus. Riigieelarvest toetatavate treeningtundide piirmäära kehtestamine ja riigieelarveliste vahendite tõus (6,015 mln eurot) võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega 2018. aastal tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 850 eurot kuus. Kuna 2018. aastal taotleti riigitoetust rohkem kui 1,1 miljoni tunni läbiviimiseks, siis riigipoolne toetus moodustas esmakordselt alla 50% treeneri töötasust jäädes 47,57% peale ehk 541 eurot kuus. Toetuse eraldamist iseloomustavad näitajad kolmel rakendusaastal on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Treenerite tööjõukulude toetuse eraldamist iseloomustavad näitajad Näitaja 2015 2016 2017 2018 Toetussumma (eurodes) 3 510 645 3 967 029 4 448 600 6 015 036 Toetatud ja tasustatud treeningtunde (arv) 901 998 1 072 533 1 085 025 1 096 000* Toetatud organisatsioone (arv) 322 367 384 389* Toetatud treenereid (arv) 1032 1177 1225 1232* Toetuse abil treenitavad lapsed ja noored 31 739 36 407 38 304 39 242* Toetuse määr kuus 24-treeningtunnise 389,37 390,00 426,00 541,00 nädalakoormuse ehk täiskoormuse korral (eurodes) Treeneri brutotöötasu täiskoormuse korral (eurodes) 582,02 582,96 636,77 850,00 * 2018. aasta andmed on prognoositud 14.09.2018 seisuga ja täpsustuvad järgmise aasta aruandeks. 6. Olümpiavõitjate riikliku toetuse määra suurendamine 2017. aasta kevadel algatas grupp Riigikogu liikmeid spordiseaduse muudatuse, et tõsta olümpiavõitjate ja paraolümpiavõitjate riiklikku toetust. Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärgiks on nendele inimestele sotsiaalse lisatagatise loomine, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone. Olümpiavõitjatel on Eesti ühiskonnas eriline staatus ning nad on oma sportlike saavutustega iidoliks paljudele noortele, innustades viimaseid spordiga tegelema. Eesmärgiks oli kehtestada spordiseaduses olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas. 2017. aasta sügisel kiideti heaks spordiseaduse muudatus, mille tulemusena on alates 2018. aastast olümpiavõitjate riikliku toetuse suuruseks Statistikaameti andmetel arvestatud eelneva aasta kolmanda kvartali keskmise palgaga. Praegu on Eestis olümpiavõitja riikliku toetuse tingimustele vastavaid inimesi 14, kellest käesoleval hetkel saab toetust 10 inimest, nendest üks paraolümpiavõitja. 2018. aastal oli toetussummaks 1201 eurot. Varasemalt oli olümpiavõitja riiklik toetus 650 eurot kuus. 7. Töötajate sportimiskulude hüvitamise soodustamine 01.01.2018 rakendus tööandjatele soodustus – töötajate sportimiskulude hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. 20 Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele: 1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi; 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi; 4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusraviarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; 5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset. 8. Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise uus meede Alates 2018. aastast on loodud kultuuri- ja spordiürituste korraldajatele meede, mis võimaldab tuua Eestisse uusi suursündmusi. Meetme eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille raames välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt tehtud kulud tekitavad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. Toetuse andmise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,5 kordse suurusega. 2018. aastal on meetmest toetatud järgmisi spordisündmusi: Rally Estonia – 450 000 eurot Ironman täispikk triatlon – 400 000 eurot Curlingu täiskasvanute EM – 160 000 eurot Triatloni täiskasvanute EM – 130 000 eurot 9. Kääriku Spordikeskuse arendamine nüüdisaegseks treeningkeskuseks Kääriku Spordikeskuse väljaarendamine on kirjas nii Kultuuriministeeriumi arengukavas, Arengustrateegias 2020 Valgamaa, Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaanis 2015–2020 ning Otepää valla arengukavas. Eesti spordimaastikul puudub spordilaagrite läbiviimiseks ühtne kompleks, kus oleks võimalik tegeleda alaspetsiifiliselt ning oleks tagatud täielik võimaluste kogum kõrvaltegevuste (tegevuste analüüs, meditsiin, toitlustus, ööbimine) läbiviimiseks. Renoveerimist ootab olemasolev kergejõustikustaadion, kavas on rajada kunstmuruga jalgpalliväljak ja pallimängude spordihoone, uuendamist vajab spordihotell ning väljaehitamist võistkonnamajad. Käärikule tekkiv moodne treeningkeskus annab suuremale osale spordialadest võimaluse treenida Eestis, mitte välismaa spordibaasides. See on olnud valdkonna selge soov. Kääriku Spordikeskuse arendamiseks on moodustatud Kääriku Spordikeskuse investeerimisnõukoda, kuhu kuuluvad EOK, SA Tehvandi Spordikeskus ja Tartu Ülikooli esindajad. Koostatud on Kääriku Spordikeskuse arengukava ja seatud investeeringute prioriteedid. 2016. aastal valmisid keskuse kõigi osiste eelprojektid ning 2017. aastal väljastati ehitistele ja rajatistele ehitusload. Koostöös Civitta Eesti AS-ga on valminud Kääriku Spordikeskuse äriplaan. 2017. aasta juulis lõpetati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise I etapi tööd, kui valmis keskuse sportlasmajutushoone (hostel tüüpi laagrimajutus) ning renoveeritud reoveepuhastusjaam ja veetöötlusjaam. 2017. aasta lõpus kuulutati välja ehitushanked II ja III etapi planeerimis- ja ehitustöödeks. Hanke võitja selgus 2018. aasta alguseks, kes peab II etapi raames 2018. aasta jooksul välja ehitama kunstmuru jalgpalliväljaku ning selle seotud ülejäänud osade ehitustööd lõpetatakse 2019. aasta suveks. III etapi raames ehitatakse kolme väljakuga multifunktsionaalne pallihalli, mis pakub võimalusi paljude spordialade tarvis pallimängudest sulgpalli ja vehklemiseni. 10. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm loomine 21 Liikumisharrastuse edendamiseks soovime luua regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programmi (edaspidi programm), mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas, et tagada kvaliteetne võimalus liikumisharrastusega tegelemiseks kõigile elanikele ja kaasata enam inimesi tegelema liikumisharrastusega. Keskuste omanikeks on valdavalt kohalikud omavalitsused. Kuna radade kasutamine on inimestele tasuta, ei ole teenitav tulu piisav selleks, et keskusi arendada ega heal tasemel hallata. Programmi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus RES 2019–2022 raames ette näinud 600 000 eurot iga aasta alates 2019. aastast. Neljaks aastaks on eraldatud 2,4 miljonit eurot. Keskuste omanike oma- ja kaasfinantseeringute maht kokku on vähemalt 50%. Tervisespordikeskuste väljavalikul on küsitud paljude organisatsioonide (maakonna spordiliidud, Eestimaa Spordiliit Jõud, spordialaliidud, SA Eesti Terviserajad) ekspertarvamust. Kultuuriministeerium viib programmi ellu koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike spordiliitude ja SA-ga Eesti Terviserajad. Programmi rakendamisel:  paraneb tervispordi teenuste kättesaadavus ja kvaliteet regionaalselt;  suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja paraneb tervisekäitumine;  suureneb rahvastiku tervena elatud aastate hulk ja pikeneb keskmine eluiga ning läbi selle mõjub positiivselt rahvaarvu suurenemisele, majandusele, regionaalarengule, vähenevad sotsiaalkulud, paraneb üldine heaolu;  väheneb surve nende kohalike omavalitsuste eelarvetele, kelle haldusalasse keskused jäävad ning lisarahastus võimaldab vajalikud investeeringud ellu viia;  läbi suureneva kasutajaskonna paraneb keskuste võimekus teenida läbi tasuliste teenuste (vahendite laenutus, toitlustamine, ürituste korraldamine ja ruumide rent jne) enam omatulu. 11. Pärnu Rääma Sõudekeskuse rekonstrueerimine Pärnu Sõudeklubi MTÜ on alates 2008. aastast aktiivselt töötanud koostöös Pärnu linna, Pärnu Maavalitsuse, Kultuuriministeeriumi ja EOK esindajatega eesmärgi nimel renoveerida 1955. aastal ehitatud ja 1985. aastal juurdeehituse saanud Rääma Sõudekesksus Pärnus (asukoht Rääma tn 27). Eesmärgiks on amortiseerunud sõudekeskuse renoveerimine tuleviku vajadustest lähtuvaks nüüdisaegseks võistlus- ja ettevalmistuskeskuseks. Kümne aasta jooksul on korduvalt kaalutud sõudmiseks vajalikke funktsioone, nende mahtu ja prioriteete. Tehtud töö tulemusena on jõutud sõudmise seisukohast hädavajaliku minimaalse mahuni (rekonstrueerimise I etapp), mille maksumuse summaks on ligi 2,0 miljonit eurot, millest riigi panus on 1,0 miljonit eurot. 2018. aastal toimunud ehitushange on lõppenud ja 8. augustil sõlmiti ehitustööde leping. 12. Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimine. Olemasolev Kalevi Keskstaadion on amortiseerunud. Spordi- ja üldrahvalike liikumisürituste, sh tantsupidude läbiviimine ei vasta tänapäeva standarditele. Amortiseerunud on nii väljak, tribüünid, tehnovõrkudega varustatus kui ka kõik staadioni abiruumid. 2016. aastal leiti, et tantsupidude läbiviimiseks on vajalik lahendada eritasanditel (maa-alune ja maapealne) logistika pealtvaatajate ja esinejate tarbeks. Tribüünidele tuleks paigutada igale vaatajale oma iste ja peatribüünile rajatakse varjualused. Staadioni väljak tuleks rekonstrueerida täielikult (drenaaž, aluspinnase vahetus ja kõik uued katted, samuti valgustus, helindus ja tablood). 22 Kalevi staadioni rekonstrueerimise üldine eesmärk on staadion kujundada nüüdisaegseks spordiobjektiks ja tantsupidude koduks. Valitsus otsustas riigieelarvestrateegia 2017–2020 koostamise raames Kalevi staadioni rekonstrueerimiseks eraldada 7,038 miljonit eurot. Samaväärse summa otsustas projekti toetamiseks eraldada ka Tallinna linn. Staadioni rekonstrueerimistöödega sooviti alustada vahetult pärast XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ lõppu ja tööd planeeriti läbi viia aastatel 2017–2019, et 2019. aasta suvel toimuv XX tantsupidu leiaks aset kaunil nüüdisaegsel staadionil. Paraku selgus, et kõiki planeeritud tegevusi ei ole lähiaastatel võimalik ellu viia, mistõttu riik, linn ja Eesti Spordiselts Kalev leppisid kokku, et tehakse staadionile enne ja peale tantsupidu väiksemamahulisem remont kogumaksumusega 5,9 miljonit eurot, millest riigi poolne panus on 2,95 miljonit eurot (2018 – 0,59 miljonit eurot, 2019 – 0,57 miljonit eurot, 2020 – 1,78 miljonit eurot). Rekonstrueerimise käigus ehitatakse uus piirdeaed ja väravad, renoveeritakse tuletorn, staadioniareen ja tartaankate, tehakse muruhooldus, vahetatakse välja staadionipingid, remonditakse majandushoone, tualetid, tribüün ja tribüünihoone. Lisaks suurendatakse elektrivõimsust, paigaldatakse välisvalgustid ning uus välisvarustus, nagu lipumastid, prügikastid, pingid ja rattaparklad. 2018. aastal viidi lõpule staadioni projekteerimistööd, alustatud on riigihangete korraldamisega ja staadioniareeni ning tartaankatte renoveerimisega ja muruhooldusega. Staadioni suuremahulise rekonstrueerimisprojektiga jätkatakse pärast 2019. aasta tantsupidu ja soovitakse lõpuni viia 2020. aastaks. 23  3. ÜLEVAADE SPORT 2030 ELLUVIIMISEST 3.1. Valdav osa elanikest liigub ja spordib Sport 2030 punkt 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Valitsuskabineti otsuse tulemusena rakendus 01.01.2018 tööandjatele soodustus, kus töötajate sportimiskulude hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. 2. HTM on toetanud Eesti Kutsekoolispordi Liitu, Eesti Akadeemilist Spordiliitu ja Eesti Koolispordi Liitu. HTM eraldas nimetatud organisatsioonidele kokku 2017. aastal 324 000 eurot ja 2018. aastal 276 000 eurot. 3. Sotsiaalministeerium jätkas toitumise ja liikumise rohelise raamatu väljatöötamist, mille protsess on jõudnud lõppjärku, kuid valitsuskabinetti pole roheline raamat veel jõudnud. Toitumise ja liikumise rohelises raamatus seatakse ühe põhieesmärgina liikumisharrastuse edendamise kogu elukaare vältel. Peatüki "Tervislike toitumisvalikute ja liikumisvõimaluste soodustamine elanikkonna seas" üheks eesmärgiks on liikumist soodustavate tingimuste arendamine. 4. Vahemikul 01.09.17-31.08.2018 on Rahandusministeerium erinevaid regionaalarengu meetmeid rakendades toetanud ligemale 40 km kergliiklusteede ehitust. 2018 II poolaasta/2019 I poolaasta jätkub meetmete raames kergliiklusteede projektide rahastamine ja projektide elluviimine toetuse saajate poolt. 5. EL Nõukogu eesistumise ajal korraldas Kultuuriministeerium 21. – 22. september 2017 Tartus konverentsi, mis keskendus lisaks sportlase topeltkarjäärile spordis ja hariduses ka spordile ja kehalisele aktiivsusele ühiskonnas hariduse ja ülikooli kontekstis. Sport ja kehaline aktiivsus on tervise seisukohast väga olulised. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringute järgi ei ole ligi veerand Euroopa täiskasvanutest (vanuses 18+) ning enam kui 80% noortest (11–18 aastat) kehaliselt piisavalt aktiivsed. Tartus arutleti selle üle, kui kalliks läheb kehaline mitteaktiivsus ühiskonnale maksma ning mida saaks selle suurendamiseks teha. Kui üldhariduskoolis on kehaline kasvatus õppekava oluline osa, siis kõrgkoolis enam mitte. Sportimistingimused sõltuvad suuresti kõrgkoolide prioriteetidest ja võimalustest. Sport 2030 punkt 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Tartu Ülikool on koostöös Sotsiaalministeeriumi ning HTMiga välja töötanud laste liikumisprogrammi, mille peamiseks elluviimise kohaks on kool. 2018. aastal rahastati 24  projekti läbi Hasartmängumaksu Nõukogu ning projekt jätkub ka 2019. aastal. 2018. aastal oli projektiga liitunud 30 kooli üle eesti. 2. HTM on toetanud Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustiku VUNK! kommunikatsioonitegevusi ja vahendatud teavet võrgustiku laienemise kohta üldhariduskoolides. Võrgustikku kuulus 2017. aastal 11 kooli, alates 2018. aastast 37 kooli. 3. Juulis 2017 muudeti Vabariigi Valitsuse 06.01.2011.a määruses nr 1 "Põhikooli riiklik õppekava" lisas 8 "Ainevaldkond kehaline kasvatus" kehtestatud ujumise kui eluks vajaliku oskuse õpitulemuste kirjeldust, koostati õppe korraldamiseks nüüdisaegse õppeprotsessi kirjeldus ning suurendati koolipidajatele eraldatava toetuse määra ujumise algõpetuse korraldamiseks. 4. 2017. aastal on koostatud ettepanekud põhikooli ja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õppe sisu ümberkujundamiseks nüüdisaegseks liikumisõpetuseks. Ainekavad ja nende rakendamist toetavate õppeprotsesside kirjelduste tööversioonid valmivad detsembriks 2018. ning 2019. aastal on kavas muuta põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid. Kavandamisel on avatud hange liikumisõpetuse õppematerjalide koostamiseks ja õpetajate koolitamiseks materjalide kasutamisel. 5. 2017.aastal korraldas Eesti Koolispordi Liit (EKSL) koostöös vabatahtlike spordiliikumisega Scult Eesti I Koolispordifoorumi, toimumiskohaga Järveküla koolis Harjumaal, kus osales diskussioonid koolispordi ja kehalise kasvatuse teemal tõid kokku üle 100 osavõtja Eestis ning külalisi Suurbritanniast ja Lätist. Teemadeks olid koolisport ja kehaline kasvatus ning esinejatena ja päeva eestvedajatena oli kutsutud Ott Pärna Rahvusvahelise Spordivabatahtlikkuse Organisatsioonist Scult, Youth Sport Trust esindaja Viv Holti ja Tartu Ülikooli Liikumilabori esindaja. EKSL korraldas koostöös Narva Koolispordi Liiduga 07.-09. septembril õppereisi Sankt-Peterburi, kus tutvuti sealse koolisporditöö korraldusega erinevates koolides ja külastati ühiselt spordi- ja vabaaja messi. Sport 2030 punkt 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. Kultuuriministeeriumi üheks oluliseks koostööpartneriks liikumisharrastuse edendamisel ja elanike teadlikkuse tõstmisel on Ühendus Sport Kõigile (edaspidi ÜSK), mille põhitegevus on suunatud tervisespordi, liikumisharrastuse ja looduses liikumise viljelemisele ning edendamisele. ÜSK tegevust rahastavad Kultuuriministeerium ja EOK. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. ÜSK eestvedamisel plaanitakse 2018. aasta lõpuks täiendada portaali www.liigume.ee. Portaal on eesti- ja venekeelne ning seda haldab täiskohaga ajakirjanik, kelle abil täiendatakse portaali regulaarselt uute liikumisharrastuse materjalidega. Eestis toimub aastas u 1700 kõigile avatud liikumisharrastuse sündmust, millest enamik on kajastatud ka www.liigume.ee rahvaspordiürituste kalendris. ÜSK haldab Facebookis rubriiki „Eestimaa liigub“, kus huvilised saavad liikumisharrastusega seotud teavet. Grupiga oli 2018. aasta septembri seisuga liitunud üle 14 000 kasutaja. 25  2. ÜSK korraldas ka kampaania „Terve Eesti“ raames liikumiskampaania 100 liikumispäeva EV 100 auks. Koostöös EOKga valmistati ette ja viidi läbi hange 2018. aasta liikumisharrastuse kampaania “EV 100 - Kingi sada liikumispäeva Eestile”. Koostöös sponsoriga Coop Eesti ja EOK’ga arendati välja liikumisäpp FIT100. 3. Septembris 2017 avati Tartus kolmas Euroopa Spordinädal, mille korraldas Kultuuriministeerium koos klubiga Tartu Maraton. Euroopa Spordinädala eestvedajad Eestis on ÜSK ja EOK. Projekti raames kutsuti üles kõiki Eesti üldhariduskoole üle Eesti projektiga liituma ja spordinädalat tähistama. Spordinädala tähistamiseks koolides koostati juhiste ja soovituste pakett, mille järgi said koolid neile sobival viisil aktsioonis osaleda. Spordinädalaga on liitunud ka mitmed spordiklubid, kes korraldavad tasuta treeninguid ja võistlusi. Spordinädala jooksul tegid liikumisharrastuste propageerimisel suurima töö koolid (571 sündmust), spordiklubid (148) ning tööandjad (134). Ühtekokku registreeriti spordinädalal Eestis ligi 162 000 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis. EOK edastas Riigikogu kultuurikomisjonile ja Kultuuriministeeriumile ettepaneku nimetada spordinädala reede riikliku tähtpäevana liikumispäevaks. 4. Liikumisharrastuse ja perespordi arendamiseks ja edendamiseks kutsusid EOK, Coca- Cola ja ÜSK 2016. aastal ellu perespordipäevade toetuste programmi „Liikumine teeb erksaks“. 2017. aastal andis Coca-Cola Fond EOK-le üle 42 000 eurot, mille eest on plaanis rajada üle Eesti kõigile vabalt kasutatavad võimlemis- ja jõulinnakud. Liikumislinnakuid saaksid vabalt kasutada kõik huvilised üksi, pere, sõpradega – oluline on liikumine, koostegemine ja koosolemine. 5. Tervise Arengu Instituut on 2018 I poolaastal välja andnud liikumispüramiidi (nii eesti kui ka vene keeles), mis aitab mõista täiskasvanud inimese tervise säilitamiseks vajalikke erinevaid liikumisviise ning nende mõju tervisele ja heaolule. Traditsioonilise südamekuu raames kutsuti üles inimesi liikuma. Aprilli jooksul toimusid üle Eesti erinevad liikumisüritused. Terviseinfo veebist on kättesaadavad liikumissoovitused kõigile vanusegruppidele. 6. Spordimeditsiini SA koos Liikumistervise Innovatsiooni klastriga on propageerinud liikumise ja spordiga seotud tegevusi ning korraldanud vastavasisulisi koolitusi ja teabepäevi. Need on olnud kavas nii 2017. aastal, kui planeeritud klastri perioodi lõpuni 2018. aasta oktoobris. Spordimeditsiini SA on ka juhtiva partneri rollis Liikumistervise Innovatsiooni klastri töörühmas, mille eesmärgiks on koostada erialaspetsialistidel mõeldud juhend "Rasedus ja sport". Sport 2030 punkt 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. Hea näide eri valdkondade sisulisest koostööst on noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine ning laste liikumisprogrammi loomine eelmistel aastatel. Esimese puhul olid kaasatud nii spordi-, noorsoo-, haridus- kui ka kultuurivaldkond ning teise puhul panustavad projekti nii haridus-, sotsiaal-, spordi- kui ka teadusvaldkond. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. 2017 aastal loodi Eesti Haigekassa poolt „Üleriigilise spordi- ja liikumisharrastuse tervikkäsitluse töörühm“, mis kaasas ministeeriumite, Eesti Haigekassa, Tervise 26  Arengu Instituudi, Eesti Olümpiakomitee, spordiorganisatsioonide ja spordimeditsiiniasutuste esindajaid. Komisjoni töö käigus korrastati, uuendati ja kinnitati tegevusjuhend „Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud tervisekahjude ennetamiseks“. 2. 2018. aastal viidi läbi spordiklubides ja spordikoolides treenivate noorsportlastele Haigekassa poolt 2015. – 2017. aastal rahastatud terviseuuringute läbiviimise uuring. Uuringus kasutati Eesti Haigekassa raviarvete ning Eesti Spordiregistri andmeid, kust saadi info ka noorsportlaste koormuse kohta. Eesti Spordiregistri andmetel spordib spordiklubide ja spordikoolide treeningrühmades kokku 105 374 last ja noort (seisuga 01. september 2018). Väga oluline on nende noorsportlaste tervise regulaarne kontrollimine sõltuvalt nende treeningkoormusest, vanusest ja spordialast. Uuringus leiti, et nende sportivate noorte hulk, kes ei ole läbinud tervisekontrolli, on tõusnud (vaata joonis 12). Sellest tulenevalt võib öelda, et vaatamata sportivate noorte arvu järjepidevale kasvule, on tervisekontrollide mahud jäänud läbi aastate samaks, mistõttu peaks olulisel määral suurendama Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervisekontrollide määra ning kasvatama spordimeditsiiniasutuste võimekust noorte tervisekontrolli teostamisel. Eelolevateks aastateks plaanitakse loodud andmekogude kaasabil tervisekontrolli paremat suunamist eelkõige üleminekueas noortele ja suuremate treeningkoormustega harjutavatele noorsportlastele. Joonis 10. Tervisekontrolli läbinud noored 27  3. Lisaks määrati uuringu raames erinevate terviseuuringute kompleksid ja nende vajadus noorsportlastele vastavalt nende treeningkoormusele: noored, kes treenivad 3-4 treeningtundi nädalas (sh võistlused) peaksid läbima terviseuuringukompleksi C iga 2 aasta tagant, ning noored, kes treenivad 5 ja rohkem treeningtundi nädalas (sh võistlused) peaksid läbima terviseuuringukompleksi A või B iga aasta. Spordiregister kasutab noorsportlaste kodeerimisel kolme koormusrühma. I koormusrühma kuuluvad isikud, kellel on treeningtundide arv kuni 6 akadeemilist tundi, II koormusrühma sportlased, kellel on treeningtunde 6 – 10 akadeemilist tundi ning III koormusrühmas 10 ja enama akadeemilise treeningtunniga isikud. Spordiregistri andmetel sportivad noored on läbinud noorsportlase tervisekontrolli 28,1%. Koormusrühmasid vaadates ilmneb, et mida suurem on treeningkoormus, seda suurem on ka uuringul osalemise osakaal, kuid siiski on osalemismäär III koormusrühma puhul väike jäädes 56,5% juurde. 13% III koormusrühma noortest on jälgitud perearsti poolt. II koormusrühmas on vastavad näidud 30,7% ja 28,8% ning I koormusrühmas, kes vajavad noorsportlase tervisekontrolli kõige vähem, 10,2% ja 52,3%. Kokkuvõttes on enim saanud enda koormusele vastavat uuringut II koormusrühma noorsportlased, kuid sedagi ainult 25,2%, III koormusrühma sportlased on saanud ainult 2,2% enda uuringule vastavat, seega tehakse ka III koormusastmele pigem kompleks A-d (13,0%). Kompleks C tehakse pigem rohkem II ja III koormusrühma isikutele, kui sihtgruppi kuuluvatele I koormusrühmale (erinevus ligi 4%). Tabel 6. Uuringukomplekside jagunemine koormusrühmades 2015. - 2017. aastal Sportiva noore Osalenud 2015- Sportivate noorte koormusele vastav 2017 arv, kes peaksid tervisekontrolli noorsportlase Jälgitud olema antud saamise osakaal tervisekontrollis perearsti poolt kompleksis sihtgrupist Terviseuuringu kompleks I II III I II III I II III I II III Kompleks B 10 64 129 1 7 16 5945 0,1% 0,3% 2,2% Kompleks A 891 5048 2614 265 940 313 20049 7,3% 25,2% 13,0% Kompleks C 400 1448 438 142 346 81 12211 3,3% 7,2% 7,4% Allikas: Spordiregister, Eesti Haigekassa 4. Kultuuriministeerium on algatanud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille alusel Eesti Spordiregister koguks infot kõigi Eesti noorsportlaste kohta ja saaks anda Eesti Haigekassale tulevikus täpsemat teavet treeningkoormuse tõttu põhjalikumat kontrollimist vajavate noorte kohta. 5. Spordimeditsiini SA-s on tervisemonitooring kättesaadav kõigile ning perioodiks 2018 - 2019 on planeeritud harrastussportlaste rühma terviseuuringute mahu kasv. Sport 2030 punkt 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ning juurutatakse laste ja noorte huvitegevuse toetussüsteem. Valitsuskabinet andis 10. märtsil 2016 heakskiidu Kultuuriministeeriumi eestvedamisel välja töötatud noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioonile. Riigikogu võttis 12.04.2017 vastu HTM-i väljatöötatud noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse, millega loodi alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks. Riigi eelarvestrateegias 2017–2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Seaduse 28 rakendamiseks on vastu võetud ministri määrus „Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“, millega antakse toetust iga huviala valdkonna (sh spordivaldkond) ühele esindusühingule metoodikate arendamiseks, koolituste pakkumiseks ja vahendamiseks, valdkonna näitajate ja vajaduste kogumiseks ja analüüsimiseks, valdkonna seisukohtade kujundamiseks ja esindamiseks, võrgustikutöö arendamiseks Eestis ja rahvusvahelisel tasandil, infovahetuse tagamiseks valdkonna osapoolte vahel ning valdkonna eetika, põhimõtete ja väärtuste tutvustamiseks. Nii seadus kui ka määrus jõustus 1. juulist 2017. Paljude muude huvitegevuste pakkujate ja osalejate kaupa statistikat keskselt ei koguta. Enamik kogutud infost ei ole isikustatud, mistõttu puudub info, kui palju noori osaleb mitmes huvitegevuses korraga ja kuidas jaotub huvitegevuses osalemine regionaalselt. Huvitegevuse ja huvihariduse täiendava toetuse raames peavad kohalikud omavalitsused pakkuma noortele võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia. Täiendava toetuse kasutamiseks koostatud tegevuskavades oli spordiga seotud tegevusi kirjeldatud 24% ulatuses, mille eelarveline maht 2018. aastal oli 4 165 000 eurot. Spordi valdkonna 436 tegevusest on uute võimaluste loomisega seotud 272 tegevust ning olemasolevate võimaluste laiendamisega 173 tegevust. Täiendavalt toetab riik huviala valdkondade esindusühinguid, selleks et arendada huviala valdkondade kvaliteeti noorte huvihariduses ja huvitegevuses. Kvaliteeditoetuse eesmärk on toetada huviala valdkondade kvaliteedi arendamist ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamist. Toetust antakse loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia, muusika, kunsti, spordi, tantsu ja üldkultuuri huviala valdkonnas. Spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks on täiendavat toetust saanud Eesti Olümpiakomitee, Eesti Akadeemiline Spordiliit ja Eesti Kutsespordi Liit. Kultuuriministeeriumi spordiosakonna, EOK, Jõudi ja SKTSA selle kevadise maakondade visiitide raames tõstatus huvihariduse lisarahastus ühe põhiteemana. Huvitegevuse toetussüsteemi analüüsi tulemusena selgus, et huvihariduse rahast on spordivaldkonda planeeritud ligikaudu 20% (2017. aastal 18,9%). Maakondadest kõige rohkem suunatakse huvihariduse raha sporti Raplamaal (38,4%) ja kõige vähem Läänemaal (11%). Kohalike omavalitsuste esindajad tõid spordivaldkonna vähese toetamise ühe peamise põhjusena välja määrusest tuleneva kitsenduse, mis võimaldab toetust kasutada vaid uute tegevuste rahastamiseks. Ministeeriumi ja EOK esindajad selgitasid, et määruses sellist kitsendust ei ole, ning andsid KOVide esindajatele oma soovitused, kuidas vastavalt määrusele spordi valdkonna huvitegevust rahastada. Lisaks tõdeti, et uue meetme võimalustega seotud kommunikatsiooni saab parandada ning Kultuuriministeerium avas selles osas diskussiooni rahastuse rakendajaga, kelleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev Eesti Noorsootöö Keskus, kellega lepiti kokku 2018. aasta suvel toimunud kohtumisel, et proovitakse kommunikatsiooni huvihariduse teemadel parandada ning regulaarselt omavahel kohtuda. Sport 2030 punkt 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning - alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu peab arvestust spordiobjektide andmete üle ehk kajastab üleriigiliselt sportimis- ja liikumispaiku. 2018. aasta septembrikuu seisuga on Eesti spordiregistrisse kantud 3229 spordiobjekti. 29  Kultuuriministeerium on aastatel 2017 ja 2018 investeerinud sporditaristusse vastavalt 3,4 ja 6,8 miljonit eurot. Suuremateks investeeringuteks on olnud Kääriku Spordikeskus, Rääma Sõudebaas ja Kalevi Keskstaadion. 2. Kultuuriministeeriumi spordiosakond, EOK, SKTSA ja Jõud käisid 2018. aasta kevadel maakondade visiitidel, et kohtuda maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Ühe teemana tõstatus sporditaristu seisukord. Paljud kohalikud omavalitsused tõid välja, et olemasolevates spordisaalides, ujulates või staadionitel on raske leida vaba aega ning mitmed neist on amortiseerumas. Paljud omavalitsused plaanivad olemasoleva sporditaristu renoveerimist või uute ehitiste rajamist, kuid mitmed möönsid, et neil endal ei pruugi selleks piisavalt rahalisi vahendeid olla. Kultuuriministeeriumi ja EOK esindajad soovitasid hoolikalt üle vaadata tehtavad investeeringud ning maakonna siseselt kokku leppida näiteks ühe esindusstaadioni, suurema ujula või spordikeskuse ehituses. Ülejäänud ressursi saab suunata väiksemamõõduliste staadionite ja teiste projektide tarbeks. Rahandusministeeriumi andmetel moodustavad juba praegu ülalpidamiskulud suurima osa kohalike omavalitsuste sporti suunatavast rahast ning iga uus investeering võib vähendada tegevustele minevat osa. Seetõttu on oluline taristu tark planeerimine ja omavalitsuste omavaheline koostöö. 3. Kõige kehvem olukord maakondadest paistis Hiiumaal, kus on suur vajadus uue spordihoone järele, sest olemasolevad on amortiseerunud, suurte ülalpidamiskuludega ja ei vasta tänapäevastele standarditele. Pärast Hiiu vallavanema 2018. aasta suviseid kohtumisi peaministri ja kultuuriministriga on Kultuuriministeerium esitanud taotluse Hiiumaa Spordikeskuse rajamise I etapi toetamiseks. 4. 2018. aastal jätkati Kääriku spordikompleksi väljaehitamisega, millele 2018. aastal eraldati ehitus- ja arendustöödeks 3,8 mln eurot. Investeeringu kogumaksumus aastatel 2018 – 2020 on 12 mln eurot. 2018. aastal algas ka Rääma Sõudebaasi ellingu hoone ja töökoja renoveerimine kogumaksumuses 1 mln eurot (2018. aastal 0,7 mln eurot). 5. 2019. aastal käivitub taas regionaalsete tervisespordikeskuste programm. Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 väljatöötamise raames on eraldatud regionaalsete tervisespordikeskuste arendamiseks toetust kokku 2,4 miljonit eurot neljaks aastaks, seega üheks aastaks 600 000 eurot. Iga maakond saab 40 000 eurot aastas. Meetme kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Meetme eesmärgiks on välja arendada igas maakonnas 1-2 kvaliteetseid teenuseid ja tasuta liikumisharrastusi võimalusi pakkuvad regionaalsed tervisespordikeskused. Programmi sooviti käivitada juba 2016. aastal, kui EMSL Jõud esitas 2016. aastal koostöös omavalitsuste ja maakondade spordiliitudega Kultuuriministeeriumile materjalid regionaalsete tervisespordikeskuste programmi taastamiseks. 2016. aastal taotleti regionaalsete tervisespordikeskuste programmi elluviimiseks alates 2017. aastast 750 000 eurot. 6. EOK koostöös Eesti Kodukaunistamise Seltsiga viis läbi konkurss „Parim tervisespordirajatis 2017“, mille pälvis Tõrva Tervisepark ja Pirita Spordikeskus. 30 3.2. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja Sport 2030 punkt 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ja muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. 1. Tabelist 1 lk 5 selgub, et viimastel aastatel on kasvanud nii tegutsevate spordiklubide kui ka harrastajate arv. Spordiklubides on võimalik tegeleda enam kui 100 erineva spordialaga. Eestis on viimastel aastatel toimunud enam kui 1700 liikumisharrastusüritust ning ürituste korraldajatelt laekunud info kohaselt üritustel osalejate arv kasvab järjest. See annab tunnustust spordiliikumise laiapõhjalisusest ning organisatsioonide ja tegevuste paljususest. 2. Eesti Spordiregister on vaadelnud spordiorganisatsioone maksumaksjatena. Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud maksulaekumiste statistika avaandmete põhjal tasusid 2017. aastal riigile makse 3776 organisatsiooni, kelle põhitegevusala oli seotud valdkonnaga „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“. Detailsem grupeerimine EMTAKi järgi näitab, et sporditegevusega on seotud 30% neist organisatsioonidest. Tabel 7. Maksuandmed 2017. aasta Kultuuriministeeriumi valdkondade kohta EMT Valdkond Organi- Riiklikud Tööjõu- Käive Töötajai AK satsioone maksud maksud d 900 Loome-, kunsti- ja 1 487 24 815 20 599 83 739 5 177 meelelahutustegevus 366 439 760 (lavakunst, muusika, kunst) 910 Raamatukogude, arhiivide, 136 14 189 13 151 25 005 3 172 muuseumite jm kultuuriasutuste 630 396 628 tegevus 931 Sporditegevus 1 141 23 791 20 365 89 868 5 289 (spordiorganisatsioonid, teenuse 374 155 121 osutajad) 932 Lõbustus- ja vabaajategevused 804 11 914 7 242 68 906 2 395 (lõbustuspargid, rahva- ja 310 600 867 kultuurimajad) 1000 Muu 194 1 475 768 466 12 457 249 928 367 KOKKU 3 762 76 186 62 127 279 977 16 282 608 056 743 Spordivaldkonna osakaal 30,33% 31,23% 32,78% 32,10% 32,48% 31  Alamvaldkondadest on sporditegevuse osakaal suurim organisatsioonide käibest, muudes näitajates võrreldav teatrite, kontsertide, kunstialase tegevusega kokku. Võrreldes viimast kolme aastat, on võimalus tõdeda spordivaldkonna kasvavat maksupanust eelarvesse. Tabel 8. Spordiorganisatsioonide maksekäitumine 2015 2016 2017 Spordiorganisatsioone registris 2 590 2 617 2 709 Maksavad riiklikke makse ja tööjõumakse 894 931 893 Tasutud riiklikud maksud (€) 20 396 024 22 845 962 25 702 302 Tasutud tööjõumaksud (€) 18 355 730 20 826 149 23 806 910 3. Spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks HTMilt toetust saanud EOK ja koostööpartnerite tegevuskavas kirjeldatud tegevus "Huviala valdkonna seisukohtade esindamine" näeb ette noortespordiga seotud probleemide kaardistamist ning terviklike lahenduste pakkumist. Lisaks igapäevast suhtlemist alaliitude, klubide, riigi- ja haridusasutustega on eesmärgiks pakkuda valdkondade üleselt lahendusi noortespordiga seotud kitsaskohtadele. Sport 2030 punkt 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Koostöös Maksu- ja Tolliametiga on viimasel viiel aastal viidud läbi uuring treenerite tööhõive ja tasude kohta. Ülevaate uuringu tulemustest ja treeneritele makstavatest töötasudest annab tabel 9. Uuring kinnitab treenerite tööjõukulude toetuse positiivset mõju treenerite töötasudele ja tööjõukulumaksude laekumisele. Tabel 9. Treenerite tööhõive muutust iseloomustavad näitajad 01.01.2013- 01.01.2014– 01.01.2015– 01.01.2016– 01.01.2017– Treenerite arv 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017 kellele 1314 1651 2057 2350 2317 spordiorganisatsioonid on maksnud töötasu (treenerite 32,1% 39,15% 46,06% 52,58% 50,59% arv / %) kelle 549 695 814 853 957 treeneritasu kuus oli alla 43,99% 43,41% 40,14% 39,69% 41,34% 32 miinimum palga (treenerite arv / %) kelle 559 718 971 1057 1090 treeneritasu kuus oli miinimum - keskmine brutokuutasu (treenerite arv / 44,79% 44,85% 47,88% 49,19% 47,08% %) kelle 140 188 243 239 268 treeneritasu kuus oli üle keskmise palga (treenerite 11,22% 11,74% 11,98% 11,12% 11,58% arv / %) Saanud töötasu vaid 394 446 546 595 658 spordiorganisatsioonist (treenerite arv / %) 9,62% 10,58% 12,23% 13,31% 14,37% Mitte ükski 496 460 382 372 350 organisatsioon/asutus ei maksa maksustatavat tasu 12,12% 10,91 8,55% 8,32% 7,64% (treenerite arv / %) Vaatamata treeneritoetuse korrastavale ja spordiliikumist arendavale mõjule jäävad treenerite töötasud siiski riigis tervikuna pidevalt kasvavate palkade foonil suhteliselt samasse keskmisse proportsiooni võrreldes alampalga ja keskmise palgaga. Tabel 10. Treenerite keskmist palka iseloomustavad näitajad Treenerite arv, kelle kuutasu oli: 2013 2014 2015 2016 2017 alla miinimumpalga 549 695 814 853 957 selle aasta miinimumpalk: 320 € 355 € 390 € 430 € 470 € Osakaal tasustatud treenereist 43,99% 43,41% 40,14% 39,69% 41,34% miinimum- ja keskmise palga 559 718 971 1 057 1 090 vahel vahemik sellel aastal: 320-949 € 355-1005 390-1065 430-1146 470-1221 € € € € Osakaal tasustatud treenereist 44,79% 44,85% 47,88% 49,19% 47,08% üle keskmise palga 140 188 243 239 268 keskmine palk sellel aastal: 949 € 1005 € 1065 € 1146 € 1221 € Osakaal tasustatud treenereist 11,22% 11,74% 11,98% 11,12% 11,58% 2. Eesti spordiregister on kogunud andmeid ja koostanud kokkuvõtteid spordiklubide tuludest-kuludest, tööjõu rakendamisest ja tasustamisest. Ülevaade spordiklubide tuludest ja kuludest on esitatud tabelis 11. Tabel 11. Andmed spordiklubide tulude-kulude kohta aastatel 2011–2017 (mln eurodes) 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Spordiklubide TULUD 49,3 56,1 60,9 65,7 90,1 86,5 120,2 sh liikmete maksud klubile 18,0 13,4 13,2 17,2 28,5 23,2 sh annetused ja toetused 18,4 19,2 20,1 22,8 28,7 31,5 sh ettevõtlusest 9,5 14,8 19,7 17,6 25,7 23,5 sh muud tulud 2,4 8,7 7,9 8,1 7,2 8,3 Spordiklubide KULUD 48,9 59,6 59,3 64,7 87,8 82,8 117,9 sh tööjõukulud 8,5 9,8 11,0 14,4 23,6 24,9 33 sh projekti- ja tegevuskulud 35,1 39,6 44,3 46,3 58,7 53,5 sh muud kulud 5,3 10,2 4,0 4,0 5,5 4,4 3. SKT SA koos Rahandusministeeriumiga on kaardistanud ja analüüsinud spordivaldkonna toetamist kohalike omavalitsuste poolt (joonis 1, lk 8) ning spordialaliitude toetamist erinevatest avaliku sektori allikatest (joonised 7-9, lk 11-12). 4. Kultuuriministeerium koostöös SKT SA-ga jätkab ka tulevikus erinevate osapoolte poolt spordivaldkonna toetamisega seotud andmete kogumist. Sport 2030 punkt 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Kultuuriministeeriumi spordiosakond, EOK, SKTSA ja Jõud käisid 2018. aasta kevadel maakondade visiitidel, et kohtuda maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Viimane taoline ringkäik toimus 2013. aastal. Nende kevadiste visiitide eesmärk oli tutvuda, kuidas on olukord maakondades vahepeal muutunud, kuidas on kohalike omavalitsuste piires rakendunud valdkonna toetusmeetmed, sealhulgas ujumise algõppe toetamine, treeneri toetus ja huvihariduse toetus, ning mis muutusi on endaga kaasa toonud kohalike omavalitsuste haldusreform spordivaldkonnas. Üldjoontes tundub, et kohalike omavalitsuste reform on spordivaldkonna vaatevinklist möödunud edukalt. Omavalitsused on hakanud spordile rohkem tähelepanu pöörama ning mitmed neist on palganud või on palkamas eraldi spordi kureerimise eest vastutavat ametnikku. Mõnes omavalitsuses on spordiga tegelev ametikoht ühendatud muude funktsioonidega. Ainult mõni üksik kohalik omavalitsus ei ole võtnud tööle eraldi ametnikku ning spordi valdkonna juhtimine on jäänud kas abivallavanema või abilinnapea kanda. Kultuuriministeeriumi ja EOK esindajad tõid välja, et kui üleriigiliselt toimib väga hea koostöö riigi ehk Kultuuriministeeriumi ja EOK vahel, siis sarnane hea koostöö peaks maakonna tasandil toimuma maakonna spordiliidu ja kohalike omavalitsuste vahel. 2. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on vahetanud mõtteid võimaliku ühise tööprogrammi koostamiseks, mis aitaks kaasa liikumisharrastuse edendamisele, et aidata kaasa vähesest liikumisest tingitud haigustesse haigestumise ennetamisele. 3. Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium kohtusid perioodil juuni-august 2018 Eesti Paralümpiakomitee (EPOK) ning kõikide nendelt toetus saavate spordiorganisatsioonide ja Eriolümpia Eesti Ühendusega (EOEÜ), et kaardistada hetkeolukorda organisatsioonide tegevuste ning rahastuse jätkusuutlikkuse osas. Kohtumiste ja arutelude lõpptulemuse otsustati ühendused tuua Kultuuriministeeriumi vastutusalasse parandamaks erivajadustega inimeste spordikorraldust. Täpsemalt on teemat käsitletud aruande peatükis IV. Sport 2030 punkt 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis 34 lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 2016. ja 2017. aastal muudeti spordivaldkonnas kolme määrust, mis kõik on olulised spordiorganisatsioonide tegevuse toetamisel riigieelarvest. Määruste muudatused jõustusid aastatel 2017-2018. 1. Muudeti Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrust nr 65 „Eesti spordiregistri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“6 (vastu võetud 23.12.2016, jõustus 01.01.2017, osaliselt 01.01.2018 ja 01.07.2018). Muudatuse eesmärk oli korrastada spordiregistri andmeid spordivaldkonna statistika ja juhtimisotsuste tegemiseks, sealhulgas riigieelarvest spordi toetuseks eraldatavate vahendite põhjendatud jaotamiseks. Suurendatakse registri volitatud töötleja pädevust andmete õiguspärasuse tagamiseks. 2. Muudeti kultuuriministri määrust „Treeneri tööjõukulude toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile ning toetuse suuruse jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“7 (vastu võetud 20.10.2016, jõustus 29.10.2016, osaliselt 01.10.2017). Muudatuse eesmärk oli täpsustada treeneri tööjõukulude toetuse menetlemisega seotud tingimusi. Üheks oluliseks muudatuseks oli säte, et kuni 0,5% treeneritoetuste summast võib kasutada paikvaatluste läbiviimiseks, mis on väga oluline töölõik kogu treenerite tööjõukulude toetuse menetlemise protsessis. Teiseks oluliseks muudatuseks oli, et riigieelarvest toetatakse ühe treeneri tööjõukulusid kuni 24-treeningtunnise nädalakoormuse ulatuses, olenemata sellest, mitmes spordiklubis või -koolis treener töötab. 3. Muudeti kultuuriministri 21.12.2012 määrust nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord“8 (vastu võetud 28.09.2017, jõustus 07.10.2017). Koostöös EOK ja spordialaliitudega sätestati spordikohtunike toetuse eraldamise põhimõtted. 4. Spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks HTMilt toetust saanud EOK poolt esitatud tegevuskava tegevuse "Huviala eetika, põhimõtete ja väärtuste tutvustamine" sisu näeb ette "Hea juhtimise tava" juurutamist. Tegevuste elluviimise tulemuse eesmärk on, et kõik spordioranisatsioonid on liitunud "Hea juhtimise tavaga" ning hästi ja selgelt juhitud organisatsioonid tagavad kogu spordi valdkonna hea kuvandi, tagades ka noorte huvitatuse spordist. Sport 2030 punkt 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016027 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/126102016003 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/104102017001 35 1. Spordi huvialavaldkonna kvaliteedi tõstmiseks HTMilt toetust saanud EOK poolt esitatud tegevuskava tegevuse "Metoodikate arendamine" raames elluviidavad tegevused toetavad noortega tegelevate treenerite kutsekvalifikatsiooni viimist kaasaegsele tasemele, mis toetab noorspotlaste sportlike tulemuste tõusu. Tegevuse "Koolituste pakkumine ja vahendamine" raames elluviidavad tegevused pakuvad koolitusi treeneritele ning uute aktiivsete treenerite lisandumise läbi püütakse kvaliteeditoetuse toel lahendada kitsaskohta, mis on tingitud tasemel treenerite vähesusest, mistõttu liitub spordiklubide tegevuste vähe noori. 2. 2017. a täiendas SA Kutsekoda kutse andmise korda: täpsustati kutse taotlemise eeltingimusi ja korda, eeltingimustesse lisati esmaabikoolituse läbimine, mis nõudena rakendub alates 01.01.2019. 3. Siseministeerium kutsus 2015. aastal ellu SPIN-programmi (vt. ka punkti 7.1), mida rahastatakse ESF vahenditest, ning mille elluviimiseks on väljatöötatud ning rakendatud metoodika ja oskused. Nüüd, 2018. aastal sooviks Siseministeerium, et need metoodika ja oskused peaksid muutuma noortega tegelevate treenerite tavapäraseks töö osaks. 4. 2017. aastal toimus Rahvusvahelise Olümpiakomitee „Spordijuhtimise kursuste“ raames kolm kursust alaliitudele. Spordijuhtimise kursus on 30 akadeemilise tunni pikkune loengu vormis koolitus eelkõige spordiklubide juhtidele, treeneritele, sportlastele. 2017 sügisel alustas IV Spordijuhtimise kursus (mis lõpeb kevadel 2018). Spordijuhtimise kursus kestab 14 päeva ja koosneb 7 moodulist, mis on eelkõige mõeldud alaliitude ja suuremate spordiorganisatsioonide juhtidele. Tänaseks on selle koolituse läbinud kõigi maakondade spordiliitude inimesed. 5. Eesti Spordi- ja Tehnikaliit viis 2018. aastal sisse vabatahtlike kohtunike motivatsioonisüsteemi ja vastava koolituskava ning on koostöös SKTSAga uuendamas treenerikoolituse õppekavu. 6. 2017. aastal Eesti Jalgpalli Liit (edaspidi EJL) taaselustas vabatahtlike programmi, mille esmane eesmärk oli kaasata vabatahtlikke EJL suurürituste (valik- ja sõprusmängud, karikafinaal) korraldusse ning kaugem eesmärk oli moodustada vabatahtlike grupp, keda kasutati lisaks eelnimetatud üritustele ka UEFA Super Cup 2018 korralduses. 7. 2018 lükkas EJL koostöös UEFA projektiga GROW käima "Liigade arendamise programm" Premium Liiga klubidega, mis esimestel aastal keskendub kogukonnajuhtide programmile, mille tulemusena oluliselt on juba suurenenud pilootklubide vabatahtlike arv ja on suurenenud pealtvaatajate arvud . Pilootprojektina palgati 3 klubi (FC Flora Tallinn, JK Tammeka Tartu, JK Trans Narva) juurde spetsiaalsed kogukonnajuhid, kellede tööd monitoorivad ja aiatavad korraldada UEFA poolt palgatud spetsialistid. Programmi eesmärk on klubide kogukonna kaasamise töö parandamine, mille tulemusena tõuseks pealtvaatajate arv ja klubi tööd abistavate vabatahtlike arv. Aastast 2019 palgatakse UEFA, EJL ja klubi koostöös kõikidesse Premium Liiga klubisse kogukonnajuhid, kellede tööd koordineeritakse ja keda vastavalt koolitatakse. 8. Eesti EL eesistumise raames võeti vastu EL Nõukogu järeldused treenerite rollist ühiskonnas. Nõukogu järeldused tõid välja, et treeneritesse on vaja panustada, kuna nende võimuses on kaasa aidata tänapäeva ühiskonna ees seisvate oluliste väljakutsete lahendamisele ning muuta spordimaailma mitmekesisemaks, konkurentsi- ja vastutusvõimelisemaks. Treenerid peaks asetama ühiste prioriteetide keskmesse. See tähendab mitmekesisuse propageerimist ja parema ligipääsetavuse tagamist treenerikutsele nii naiste kui ka rahvusvähemuste jaoks. 36 Sport 2030 punkt 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgnev uus tegevus: 1. EOK korraldas sportlase sotsiaalse rolli teemal koolitusi alaliitudele ja Kaitseväele. Lisaks korraldati spordiorganisatsioonidele suunatud koolitusi (kokku 18): nt kommunikatsiooni planeerimine, fotokoolitus, video ja -montaaži koolitused, kujundamine, intervjuutreening, loojutustamine, metoodiline enesekehtestamine 37 3.3. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja Sport 2030 punkt 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Siseministeeriumi vastusalas viib MTÜ SPIN läbi spordil põhinevat kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN alates 2015. aastast. SPIN-programmiga toetatakse noorte eluks vajalike oskuste arendamist struktureeritud, kuid noorte huvidest ja vajadustest lähtuvate tegevuste abil. Seeläbi on võimalik kaasata programmi sihtrühma ühiskondlikku ellu, ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning toetada ettevalmistust elus toimetulekuks. Programmi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 vahenditest ning 2017. aastal laieneti edukalt Ida-Virumaale (Kohtla- Järve). Lisaks on laienetud SPIN-programmiga KOV-ide toel Kohtla-Järvele, Rakverre, Briti Nõukogu toel Narva ja SPIN-programmi omavahenditest Tartusse. Seisuga 27. august 2018 tegutsetakse Lasnamäel, Põhja-Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narvas, Tartus ja Rakveres. Kokku on liitunud üle 700 noore ning osalejad hindavad programmi kõrgelt. Tuginedes 2015-2018 perioodi andmetele, on tõendatud, et osalejate seas paraneb juba ühe hooajalise osalemise järgselt õppeedukus ja koolikäitumine. Nende vastanute seas, kes olid osalenud ühe hooaja jooksul paranes õppeedukuse keskväärtus 8,6%. Õppeaasta lõpul ületas õppeedukuse keskmine hinnang kassikaaslastega samaväärse õppeedukuse piiri. Tuvastati käitumise hinde keskväärtuse hinnangu paranemine 7%. Õppeedukuse ja käitumise hinnang on seda kõrgem, mida aktiivsem on olnud noore osalus SPIN-programmis. Koolikohustuse täitmine paranes 30% osalejate jaoks. Tegevustega jätkatakse 2019. aastal. Sport 2030 punkt 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. Eesmärgi saavutamiseks selle aruande perioodil uusi tegevusi ellu ei viidud. Traditsioonilised tegevused on välja toodud Lisas 1. Sport 2030 punkt 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Eesmärgi saavutamiseks selle aruande perioodil uusi tegevusi ellu ei viidud. Traditsioonilised tegevused on välja toodud Lisas 1. 38 Sport 2030 punkt 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. Eesmärgi saavutamiseks selle aruande perioodil uusi tegevusi ellu ei viidud. Traditsioonilised tegevused on välja toodud Lisas 1. Sport 2030 punkt 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. Eesmärgi saavutamiseks selle aruande perioodil uusi tegevusi ellu ei viidud. Traditsioonilised tegevused on välja toodud Lisas 1. Sport 2030 punkt 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Integratsiooni sihtasutus korraldas 2018. aasta alguses konkurssi „Lõimumise edendamine kultuuri- ja sporditegevuste kaudu“. Konkursi eesmärgiks oli toetada lõimumist spordi- ja kultuuritegevuste kaudu, mis aitavad kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide tekkele, suhtlusele ja kaasamisele ühiskonnas. Konkursi eelarve kokku oli 80 000 eurot ja maksimaalselt anti toetust ühele projektile kuni 10 000 eurot. Kokku toetati 10 projekti. 2. Veebruaris toimusid Eriolümpia Euroopa murdmaasuusatamise võistlused Otepääl. 3. EJL pakkus see aasta kaks uut tegevust erivajadustega, teise emakeele ja vähemate võimalustega inimestele: 1) Integratsiooniprojekt "Me räägime jalgpalli 2018"; 2) SOS Lasteküla ametlik partner ja väljundite pakkumine EJL koondise mängudel ning UEFA Super Cup'l maskotilastena osalemise näol; Sport 2030 punkt 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. SA Eesti Antidoping (Edaspidi EAD) on nimetatud punktile kaasa aidanud läbimõeldud ja nõuetele vastava dopingukontrolli ning puhta spordi teemalise haridustööga, mida täpsemalt on kirjeldatud Lisas 1. 2018. aastal alustati uue tavaga kutsuda puhta spordi päeva 10. aprilli paiku kokku antidopingu mõttetalgud, et arutada koos spetsialistide ja avaliku sektoriga antidopingu valdkonna arengusuundi. 2. Märgatavalt on paranenud EAD koostöö nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil. Rahvusvaheliselt toetas seda 2017. aastal Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumine, kus Eesti Antidopingu esindaja oli valdkondlikuks eksperdiks ning koordineeris EL 39  liikmesriikide konsultatsiooni erinevates küsimustes. Kohalikul tasandil on toimunud tihedam koostöö antidopingu valdkonna poliitika kujundamisel politsei, prokuratuuri, Veterinaar- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliametiga. Regulaarsemaks on muutunud koostöö sportlastega, et antidopingu tegevust tõhustada. 2018. aastal sõlmiti Eesti Antidopingu ning Maksu- ja Tolliameti vahel koostööleping, et jagada tõhusamalt infot dopingainetega seotud väärteomenetluste kohta. 3. EOK suurendas EAD toetust 2018. aastal 30%. Kultuuriministeerium plaanib EAD alates 2019. aastast täiendavalt toetada, et EAD saaks tugevdada uurimisvõimekust, koolitus- ja haridustegevusi ning täita kokkuleppemängude vastase võitluse kontaktpunkti rolli. Sport 2030 punkt 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. Eesmärgi saavutamiseks selle aruande perioodil uusi tegevusi ellu ei viidud. Traditsioonilised tegevused on välja toodud Lisas 1. Sport 2030 punkt 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. EJL valmistub osa võtma Horizon 2020 LC-SC3-EE-9-2018 väljakuulutatud "Greenfoot" (Green power and Energy Efficiency iNvestments community-Financed for fOOTball buildings) programmist. Sport 2030 punkt 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. Kultuuriministeerium ja EOK julgustavad pidevalt spordiorganisatsioone liituma 2017. aastal heaks kiidetud hea juhtimistava. 12. septembri 2018 seisuga on hea juhtimistavaga liitunud lisaks 73-le EOK liikmele veel mitmekümned spordiorganisatsioonid alatest mitmest spordialaliidust ja maakonna spordiliidust kuni spordiklubideni välja. Liitunud organisatsioone näeb reaalajas Eesti Spordiregistri kodulehelt9. 9 https://www.spordiregister.ee/hea_juhtimise_tava/et/nimekiri 40 3.4. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud Sport 2030 punkt 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. Eestis on viimasel kahel aastal toimunud mitmed rahvusvahelised võistlused ja võidetud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel keskmiselt üle 125 medali. Täpsem info on välja toodud punktis 1.3 ja traditsioonilised tegevused on välja toodud Lisas 1. Sport 2030 punkt 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Vabariigi Valitsus on kokku leppinud noorte huvitegevuse toetussüsteemi rakendamises. 2017. aastast makstakse riikliku täiendavat huvihariduse ja -tegevuse toetust. Tegevuse sisu on täpsemalt kirjeldatud punkti 5.5. juures. Sport 2030 punkt 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Kultuuriministeeriumi üheks prioriteediks järgmistel aastatel on Kääriku Spordikeskuse arendamine, mis on tulevikus üleriigiliseks treeningkeskuseks ka noorsportlastele. Kääriku Spordikeskuse arendusega seotud tehtud tööd kajastuvad aruande esimeses peatükis ja tulevikus planeeritud tööd neljandas peatükis. Lisaks toetakse Kalevi Keskstaadioni, Rääma Sõudekeskuse ja Hiiumaa Spordihoone rajamist, mille kohta võib täpsemat infot leida I ja IV peatükis. Sport 2030 punkt 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. EOK täitevkomitee kinnitas tegevusplaani sportlaste topeltkarjääri toetamiseks, millest tulenevalt algatati mitmed protsessid. Koostöös Rahvusvahelise Olümpiakomiteega korraldati 3.-4. oktoobril 2017 tippsportlastele ja noorsportlastele eduka topeltkarjääri planeerimise koolitus. Loodi partnerlussuhted Eesti Töötukassaga edaspidiseks sportlaste ja treenerite karjäärinõustamise ja koolituste organiseerimiseks. Koostöös 41  EBS-ga suunati ja toetati Gerd Kanteri juhtimis-coachingu diplomiõpet, eesmärgiga välja koolitada tippeksperte, kes edaspidi sportlastele ja treeneritele professionaalset tuge ja nõustamist pakkusid.2017. aastal käivitas EOK mitu koolitusprogrammi nii sportlastele kui ka spordiorganisatsioonide töötajatele. Lisaks tehti mitmeid sportlastele suunatud koolitused: noorsportlaste koolitussari “Lase tiiger välja!”, PyeongChangi olümpiakoondise kandidaatide koolitused, meediasuhtluse koolitused. 2. EL Nõukogu eesistumise ajal korraldas Kultuuriministeerium 21. – 22. september 2017 Tartus konverentsi, mis keskendus lisaks spordile ja kehalisele aktiivsusele ühiskonnas hariduse ja ülikooli kontekstis ka sportlase topeltkarjäärile spordis ja hariduses. Konverentsi toodi välja, et pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkavad noored õpinguid kõrgkoolis, lähevad sõjaväeteenistusse või tööle. Sama teevad ka sportlased. Ainult väga vähesed neist on selleks ajaks nii häid sportlikke tulemusi saavutanud, et võivad täielikult pühenduda spordile. Sportlasel aitab õppimine kõrgkoolis kindlustada tulevikku ning maandada tippspordiga kaasnevaid pingeid. Samas ei ole nende tegevuste ühendamine lihtne ülesanne, sest tulemuste saavutamise mõttes parimas eas olevad sportlased peavad jagama oma niigi piiratud ressursse – aega, tähelepanu ja materiaalseid võimalusi – kahe olulise tegevuse vahel. Tartus toimuval konverentsil arutleti, kuidas haridusasutused ja spordiorganisatsioonid saavad koos toimida ühtse sportlasi toetava süsteemina. Sport 2030 punkt 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. Eesmärgi saavutamiseks on selle aruande perioodil tegeletud sportlaste stipendiumite ja töötasude probleemi lahendamisega (täpsemalt 2. peatükis „Olulised muudatused spordis“ punkt 4 lk 16) ning koondise tasemel sportlastele ja võistkondadele toetussüsteemi loomisega (täpsemalt 2. peatükis „Olulised muudatused spordis“ punkt 4 lk 15). Sport 2030 punkt 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Spordimeditsiini arendamiseks on EOK Eestis moodustanud Spordimeditsiini SA, mille tegevust on Kultuuriministeerium toetanud 2016. aastal 95 000 euroga ja 2017. aastal samuti 95 000 euroga. EOK tõstis 2018. aastal oma toetust Spordimeditsiini SA- le 120 000 eurolt 156 000 euroni. Spordimeditsiini klastri SportEST (2012–2014) ja liikumistervise innovatsiooni klastri (alates 2016. aastast) juhtpartnerina on Spordimeditsiini SA koordineerinud spordiga seotud vigastuste ennetusprogrammi, mille raames on valminud terapeutiliste harjutuste õppevideod; käivitanud Tallinna Ülikoolis loengusarja „Treeni teadlikult“; algatanud koostöös klastri partneritega mitmeid spordimeditsiini arendustegevusi nii IT kui ka meditsiinitehnoloogiate rakendusvaldkonnas; tutvustanud mitmesuguste infomaterjalide kaudu noor-, harrastus- ja tippsportlastele spordimeditsiini teenuseid. Liikumisinnovatsiooni klaster lõpetab 2018. aastal oma tegevuse, kuid Spordimeditsiini SA soovib jätkata alates 2019.a. juhtpartnerina tegevuste koordineerimist konsortsiumis, mis otsib 42  jätkuvõimalusi klastrile läbi erinevate struktuurfondide rahastusvõimaluste. Koos SA Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikuga on täiustamisel funktsionaalse testimise paketid noor- ja tippsportlastele. Koostöös kultuuriministeeriumi ja EOK-ga on pidevalt täiendatud ja koolitatud inimressurssi spordimeditsiini erialal, samuti on uuendatud ja täiendatud meditsiinilist materjalitehnilist baasi. Alates 2018.a. on kaasatud Spordimeditsiini SA igapäevatöös enim nõutud erialaspetsialistid (LOR, allergo- pulmonoloog), et muuta operatiivsemaks ja tugevamaks eeskätt Team Estonia meditsiiniline tugi. Sport 2030 punkt 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. Eesti spordiorganisatsioonide esindajad osalevad aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös - rohkem kui 60 eestlast on valitud rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganitesse või nimetatud nende komisjonidesse või ekspertrühmadesse. Ülemaailmsete spordiorganisatsioonide juhtorganitesse kuulub vähemalt 7, üle-Euroopaliste spordiorganisatsioonide juhtorganitesse samuti vähemalt 7 ning erinevaid komisjone juhivad esimehe või aseesimehe tasemel vähemalt 4 eestlast. 2 eestlast on valitud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni presidendiks - Leho Haldna on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni president alates 2016. aastast ning aastatel 2007- 2017 Euroopa Kabekonföderatsiooni juhtinud Janek Mäggi alates 2017. a Maailma Kabeföderatsiooni president alates 2017. aastast. Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur on Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni asepresident ja Euroopa esindaja Rahvusvahelises Võrkpalliföderatsioonis. Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik on Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni juhatuse liige, Kairis Ulp Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu täitevkomitee liige ja taliuniversiaadi järelvalvekomisjoni aseesimees. Eesti Veemoto Liidu president Vahur Joala on Rahvusvahelise Veemoto Liidu nõukogu liige ning Reele Remmelkoor Rahvusvahelise Pierre de Coubertin’i komitee juhatuse liige. Jaan Talts juunior on Euroopa Tõstespordi Föderatsiooni asepresident, Eesti Kergejõustiku Liidu president Erich Teigamägi on Euroopa Kergejõustiku Liidu nõukogu liige. Eesti Käsipalliliidu peasekretär Pirje Orasson on Euroopa Käsipalli Föderatsiooni naiste käsipalli juhatuse esimehe asetäitja, Eesti Tenniseliidu peasekretär Allar Hint Euroopa Tenniseliidu juhatuse liige ja Eesti Sulgpalliliidu tegevjuht Renna Unt Euroopa Sulgpalliliidu juhatuse liige. Eesti Sumoliidu peasekretär Riho Rannikmaa on Euroopa Sumoföderatsiooni juhtkomitee peasekretär. Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige ja selle sportlaskomisjoni esimees Gerd Kanter valiti 2017. a Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni esimeheks. Sport 2030 punkt 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ja selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised uued tegevused: 1. Kultuuriministeerium eraldas Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste toetamiseks 2018. aastal 491 500 eurot. 2017. aastal oli see 340 000 eurot. Lisaks toetavad 43  rahvusvaheliste võistluste korraldamist ka Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital aastas enam kui 100 000 euroga. 2. Alates 2018. aastast on loodud kultuuri- ja spordiürituste korraldajatele meede, mis võimaldab tuua Eestisse uusi suursündmusi. Meedet on tutvustatud lk 22 punktis 12. 3. Selleks, et Eestis toimuvad sündmused oleksid rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad, toetatakse Eesti riikliku turismiarengukava 2014-2020 ja selle rakendusplaani alusel muuhulgas rahvusvahelisi spordiüritusi ja erialaseid konverentse järgmiselt: - rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist, mis omavad olulist reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks (https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste- spordi-ja-kultuurisundmustetoetus/) Koostöö turismiettevõtjate, sihtkohtade ja sündmuse korraldajate vahel aitab luua väliskülastajatele huvitavaid pakkumisi lisaks sündmuse programmile ning pikendada nende siinviibimist. 2017. aastal said näiteks toetuse Ironman Tallinn 2018 täispika triatloni korraldamine, Tallinnas 2018. a toimunud taliujumise maailmameistrivõistlused ning Otepääl toimunud laskesuusatamise juunioride maailmameistrivõistlused. - Eestis toimuvate rahvusvaheliste suursündmuste korraldamist ja tutvustamist välismeediale (https://www.eas.ee/teenus/suursundmused/). Sündmuste finantseerimise kaudu tagatakse mh rahvusvahelise mastaabiga regulaarsete spordisündmuste jätkuv kõrgetasemeline toimumine Eestis. Sündmused suurendavad Eesti kui reisisihi tuntust mh sporditurismi sihtkohana. Lisaks toetatakse EASi vahendusel väikesadamate võrgustiku arendamist. Toetusmeetme eesmärk on tõsta Eesti kui mereturismi sihtkoha konkurentsivõimelisust ja luua reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks. Kindlasti on väikesadamate võrgustiku arendamisel positiivne mõju ka merespordialade harrastamise ja erinevate võistluste korraldamise kasvule. 44  4. VAADE TULEVIKKU 1. Rakendub uus liikumisõpetuse ainekava Kehalise kasvatuse ümberkujundamine nüüdisaegseks liikumisõpetuseks jätkub ka edaspidi. HTM, Tartu Ülikooli liikumislabori ja erialaspetsialistide koostöös on valminud liikumisõpetuse kontseptsioon, mis on aluseks liikumisõpetuse ainekavade koostamisel. Paralleelselt kontseptsiooni väljatöötamisega on käesoleval aastal toimunud liikumisõpetuse ainekavade väljatöötamine põhikoolile ja gümnaasiumile. Liikumisõpetuse ainekava rakendumist toetava õppemetoodilise materjali loomine ja arendamine jätkub 2018. ja 2019. aastal. Samuti jätkub 2018. ja 2019. aastal õpilaste kehaliste võimete regulaarse monitoorimissüsteemi väljaarendamine ja selle seostamine õpilaste tervisega. Muutmist vajavad õpetajakoolituse õppekavad vastavalt uutele ainekavadele, see töö on plaanitud samuti aastatesse 2018 ja 2019. Õpetajate täiendkoolitustega on plaanitud alustada 2018/19. õppeaastal. Uus liikumisõpetuse ainekava rakendub kõikides koolides 1. septembril 2019. 2. Spordi riikliku rahastamise süsteemi aluspõhimõtete täiendamine  Koondise tasemel sportlastele ja võistkondadele toetussüsteemi rakendamine. Vabariigi Valitsus on riigieelarve strateegia 2019-2022 raames ette näinud 8 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks (2019 ja 2020 – 1 mln eurot, 2021 ja 2022 – 3 miljonit eurot), et luua uus toetusmeede loomiseks koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks, mis tagab ettevalmistuse ning osalemise tiitlivõistlustel. 2018. aasta sügisel töötatakse koos EOK-ga välja toetuse eraldamise põhimõtted. Lisarahaga on võimalik saavutada järgmised tulemused: 1. OM individuaalalad. Tagatud on järjepidev ja süsteemne toetus andekatele sportlastele kogu sportlaskarjääri vältel, so noorte klassist kuni täiskasvanute klassini, mis võimaldab ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel. Toetused on isiku põhised ning selle saamise aluseks on järjepidev areng, kõrged tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning ekspertide poolt hinnatud perspektiiv jõuda OM’il kõrgetele kohtadele (top 10). Paraneb oluliselt Eesti sportlaste rahvusvaheline konkurentsivõime. 2. Võistkondlikud alad. Tekib süsteemne toetusmudel võistkondlikele alade koondistele, mis seni on puudunud. Tagatud on perspektiivikate noorte- ja täiskasvanute koondiste osalemine ja ettevalmistus tiitlivõistlusteks. Väheneb sõltuvus projektipõhistest ja erasektori toetustest. 3. Mitte OM alad. Tagatud on koondistele eraldi mõeldud projektipõhine toetusmeede. Lähtutakse kehtivast põhimõttest, et mitte OM alade riiklikud toetused moodustavad 10% kogu toetuste mahust. 4. Regulaarne toetus võimaldab keskenduda sportlike saavutuste parandamisele ning noored andekad sportlased ei pea valima töö ning spordi tegemise vahel. Väheneb andekate sportlaste loobumine saavutusspordist ja tiheneb siseriiklik konkurents. 5. Süsteemne toetusmudel annab kindluse ja võimaldab spordialaliitudel paremini ja pikaajalisemalt planeerida koondiste tegevusi.  Sportlastele makstavad stipendiumid ja sportlase toetus Kultuuriministeerium on koos teiste seotud osapooltega ette valmistamas spordiseadust ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatusi. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõu soovitakse Riigikogule üle anda 2019. aasta alguses. 45  3. Treenerite tööjõukulude toetus Alates 2015. aastast on riigieelarvest eraldatud toetust lapsi ja noori treenivate 5. ja kõrgema kutsetasemega treenerite tööjõukulude toetust. Toetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti ning väärtustada treeneri ametit. Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasvu tulevikus. Kuni 2018. aastani moodustas toetus 50% treenerite palgast, kuid kuna 2018. aastal kehtestati toetavate treeningtundide üldmääraks 1,1 miljonit eurot ning toetust saavad organisatsioonid taotlesid toetust üle selle piirmäära, siis riigipoolne tugi treeneri palgale vähenes 47, 57%-ni. Riik on võtnud eesmärgiks treenerite palgad viia Eesti keskmise palga tasemele, mistõttu on riik omapoolset toetust pidevalt suurendanud. 2019. aastal soovitakse täiskohaga töötavate treenerite (24-treeningtunnine nädalakoormus) keskmine brutopalk viia 850 eurolt 1000 euroni. 4. Erivajadustega inimeste spordikorralduse reformimine Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium kohtusid perioodil juuni-august 2018 Eesti Paralümpiakomitee (EPOK) ning kõikide nendelt toetus saavate spordiorganisatsioonide ja Eriolümpia Eesti Ühendusega (EOEÜ), et kaardistada hetkeolukorda organisatsioonide tegevuste ning rahastuse jätkusuutlikkuse osas. Parandamaks erivajadustega inimeste spordikorraldust tuuakse 2019. aastal EPOK ning EOEÜ Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. EPOK ja EOEÜ avaldasid selleks ise soovi, sest nende hinnangul on nende tegevus osa spordisüsteemist. Kultuuriministeerium on seisukohal, et tuues need kaks organisatsiooni enda vastutusalasse saab Kultuuriministeerium paremini kaasa aidata nende võimekuse suurendamisele. Ühe võimalusena nähakse ka võimaliku paralümpiakoondise professionaalsemale ettevalmistusele kaasaaitamist. Parasport on viimase 10-15 aasta jooksul muutunud järjest professionaalsemaks ning seega on ka parasportlaste ettevalmistus muutunud võrreldavaks tavatippsportlaste ettevalmistusega (nt toimuvad treeningud 6-10 korda nädalas). Ühiskondlikult aitab erivajadustega inimeste spordi ja liikumise juurde toomine kokku hoida võimalikke sotsiaalkulutusi, luua sidusat ühiskonda, vähendada kuritegevust, olla esindatud rahvusvaheliselt ja tõsta eestlaste liikumisaktiivsuse taset. Organisatsioonide ebapiisavad eelarved (2018. aastal oli organisatsioonide eelarved kokku 295 000 eurot) on olnud nende jätkusuutlikkuse kitsaskohaks ning edasiste arengute ja saavutuste takistuseks. Seetõttu otsustas Vabariigi Valitsus valdkonda 2018. aastal toetada veelgi enam otsustades eraldada puuetega inimeste spordiorganisatsioonide tegevustoetuseks ja tippspordi ettevalmistuseks lisaks täiendavaid vahendeid: 2019. aastal 400 000 eurot ning 2020. aastal 600 000 eurot. 5. Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsiooni allkirjastamine ja vastuvõtmine Kultuuriministeerium plaanib 2018. aasta hilissügisel sisse anda eelnõu, mille alusel kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev konventsioon ja antakse volitus selle alla kirjutamiseks Eesti Vabariigi nimel. Antud konventsioon ajakohastab jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni (ETS nr 120), mis avati allakirjutamiseks 19. augustil 1985. aastal ning jõustus 1985. aasta novembris. Alaline komitee vaatas konventsiooni nr 120 üle ja jõudis järeldusele, et see ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Konventsiooni eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav kolmele sambale suunatud lähenemisviis – turvalisus, julgeolek ja teenindus – ning luua partnerlusi kõigi 46 asutuste ja sidusrühmade vahel, kelle ülesanne on tagada turvalisus, julgeolek ja meeldiv keskkond kõigile jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel osalejatele. Pärast jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsiooni allakirjutamist tuleb see ratifitseerida ja eelmine konventsioon denonsseerida. 6. Harrastajate andmete isikupõhine kogumine Eesti spordiregistris Kõige olulisemaks eesmärgiks on viia harrastajate andmete esitamine Eesti spordiregistrile osaliselt isikuliseks, nähes spordiklubidele ette kohustuse noorte harrastajate andmete esitamiseks isikukoodi põhiselt ning luues isikustatud andmete töötlemiseks spetsiaalse harrastajate alamandmekogu. Kavandatavate muudatuste abil saame paremad andmed, mille põhjal kujundada spordipoliitikat. Samuti väheneb spordiklubide halduskoormus, kuna andmeid esitatakse ühe korra ja ühte keskkonda. Kui seni on spordiregistrile esitanud harrastajate andmeid ainult spordiklubid, siis selline kohustus on kavas kehtestada ka spordialaliitudele litsentseeritud sportlaste osas alates 2020. aastast. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõu soovitakse Riigikogule üle anda 2019. aasta alguses. 7. Spordivõistlustega manipuleerimise kontaktpunkti määramine 18. septembril 2014 allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooni, millega Eesti liitus 19. septembril 2016, alusel peaksid osalisriigid nimetama omapoolse kontaktpunkti, kes on kompetentsi keskus riigis. Kontaktpunkti ülesanded on seotud spordivõistlustega manipuleerimise tõkestamisega. Kultuuriministeerium plaanib kontaktpunkti ülesanded delegeerida SA Eesti Antidoping. Kontaktpunkti tegevuse rahastamiseks nähakse hasartmängumaksu ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga ette 1,5% Kultuuriministeeriumile eraldatavatest hasartmängumaksu vahenditest. 8. Hasartmängumaksu ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus Vabariigi Valitsus kiitis 03. mail 2018. aastal toimunud kabinetiistungil heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse muuhulgas selgemaks spordi riikliku rahastamise süsteemi. Hetkel on eelnõu riigikogu menetluses. Eelnõu kohaselt kaotatakse ära Hasartmängumaksu Nõukogu ning riigieelarves nähakse ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest eraldatakse 58,2 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Muudatuste tulemusena väheneb spordiorganisatsioonide halduskoormus. 9. Jätkub Kääriku Spordikeskuse arendamine nüüdisaegseks treeningkeskuseks 2018. aasta lõpuks valmib Kääriku Spordikeskuse kunstmuru jalgpalliväljak. Ülejäänud Kääriku Spordikeskuse väljaarendamise II etapiga seotud ehitustööd (ümbritseva valgustatud kergliiklustee parandamine ja asfalteerimine, Kekkose sauna remont, garaažihoonete ehitamine) valmivad 2019. aastaks. III etapi raames ehitatakse kolme väljakuga multifunktsionaalne spordisaal, mis pakub võimalusi paljude spordialade tarvis pallimängudest sulgpalli ja vehklemiseni. Pallimängude maja ehitustööd on planeeritud 47 lõppema 2019. aasta kevadeks. 2018. aasta lõpus kuulutatakse välja ka Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise IV etapi ehitushange kergejõustikustaadioni, heitealade väljaku, väliujula ning Greeni sauna ehitamiseks. Kogu arendustegevuse lõpptähtaeg on 2021. aasta. 10. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm loomine Liikumisharrastuse edendamiseks loome regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programmi (edaspidi programm), mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas, et tagada kvaliteetne võimalus liikumisharrastusega tegelemiseks kõigile elanikele ja kaasata enam inimesi tegelema liikumisharrastusega. Programmi elluviimiseks Vabariigi Valitsus RES 2019–2022 raames ette näinud 600 000 eurot iga aasta alates 2019. aastast. Nelja aasta jooksul taotleme kokku 2,4 miljonit eurot. Keskuste omanike oma- ja kaasfinantseeringute maht kokku on vähemalt 50%. Kultuuriministeerium viib programmi ellu koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike spordiliitude ja SA-ga Eesti Terviserajad. 11. Jätkub Pärnu Rääma Sõudekeskuse rekonstrueerimine 2018. aasta lõpuks peaks valmima I etapi raames ellinguhoone (2 löövi) ja sellega seonduv. 2019. aasta jaanuaris peaks alustatama peahoone ja sellega seonduvate ehitustöödega, mis peaksid lõppema 2019. aasta lõpuks. Sõudekeskuse välja arendamisel on ette nähtud ka II etapp, mille raames peaks välja ehitama ellinguhoone 2 lisalöövi, sportlasmajutuse, tribüünid, parkimine, töökoja, välisplatsid ja terviserada, kuid II etapi välja ehitamiseks praegu kokkulepped puuduvad. 12. Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamine Pärast 2018. aasta kevadel toimunud maakondade visiiti selgus, et Hiiumaal on suur vajadus uue spordihoone järele, sest olemasolevad on amortiseerunud, suurte ülalpidamiskuludega ja ei vasta tänapäevastele standarditele. Pärast Hiiu vallavanema 2018. aasta suviseid kohtumisi peaministri ja kultuuriministriga on Kultuuriministeerium esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse Hiiumaa Spordikeskuse rajamise I etapi toetamiseks maksumusega 6 miljonit eurot, millest 3 miljonit kattaks riik ja ülejäänud kohalik omavalitsus. Praeguste plaanide kohaselt valmib 2019. aasta kevadeks detailplaneering, misjärel viiakse läbi ehitushange. Ehitustööde loodetakse alustada 2019. aasta teises pooles. 13. Jätkub Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimine 2018 mais leppisid riik, linn ja Eesti Spordiselts Kalev kokku, et staadionile tehakse enne tantsupidu väiksemamahulisem remont kogumaksumusega 5,9 miljonit eurot, millest riigi poolne panus on 2,95 miljonit eurot. 2018. aastal viidi läbi staadioni projekteerimine ning loodetakse lõpetada staadioniareeni ja tartaankatte renoveerimine ja muruhooldus. 2019. aasta esimesel poolaastal lõpetatakse Kalevi Keskstaadioni remont, mille käigus viiakse ellu lisaks eelpool nimetatud renoveerimistöödele ka staadionipinkide, piirete ja väravate väljavahetamine ning tualettide, majandushoone, tuletorni, tribüünide ja tribüünihoone remont. Lisaks suurendatakse elektrivõimsust, paigaldatakse välisvalgustid ning uus välisvarustus, nagu lipumastid, prügikastid, pingid ja rattaparklad. Staadioni suuremahuline rekonstrueerimisprojektiga jätkatakse pärast 2019. aasta tantsupidu ja soovitakse lõpuni viia 2020. aastaks. 48  Lisa 1. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 eesmärkide saavutamiseks ellu viidud järjepidavad tegevused perioodil 1.09.2017-31.08.2018. Sport 2030 punkt 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Kultuuriministeeriumi üheks oluliseks partneriks spordi ja liikumisharrastuse edendamisel maakondades on maakondlikud spordiliidud. Alates 2011. aastast on Kultuuriministeerium toetanud nende tegevust 587 600 euroga aastas, sama summa eraldati ka 2018. aastal regionaalse sporditegevuse toetamiseks. Summa jaotatakse 15 maakonna vahel vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks, maakonna meistrivõistluste ning teiste spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks, sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks, sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks, spordialase teavitustegevuse toetamiseks ja tunnustusürituste korraldamiseks ning maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks. Maakonna spordiliidud said 2018. aastal veel lisaks 67 500 eurot liikumisharrastus ürituste korraldamiseks. 2. Kultuuriministeerium toetas 2018. aastal Eestimaa Spordiliidu Jõud, Ühenduse Sport Kõigile, Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu ning Eesti Koolispordi Liidu tegevust kokku 487 469 euroga eesmärgiga edendada liikumisharrastust. Lisaks sai Jõud veel 3000 eurot eraldi liikumisharrastuse ürituse korraldamiseks. 3. 2013. aastal algatas Kultuuriministeerium spordiorganisatsioonidele taotlusvooru, mille eesmärk oli aidata kaasa liikumisharrastust edendavate üleriigiliste tegevuste elluviimisele, kaasata nende tegemiste kaudu elanikkonda ulatuslikumalt korrapärasesse liikumisharrastusse ja tõsta Eestis korraldatavate liikumisharrastuse ürituste kvaliteeti. Taotlusvooru mahuks 2018. aastal oli 158 000 eurot. 4. 2017. aastal algatas Ühendus Sport Kõigile koostöös EOK’ga, kes on üleriigiline liikumisharrastuse koordinaator, talle eraldatud toetuse abil esmakordselt üleriigilised liikumisharrastuse teemanädalad ja -kuud. 2017. aasta veebruaris toimus terviseradade kuu, kus ligi 90 terviserajal oli võimalik osaleda nädalavahetustel avatud treeningutel. Aprillis toimus fitnessikuu ja spordiklubides toimusid avatud treeningud, seminarid ja loengud. Septembris toimus firmaspordikuu, kus pakutakse ettevõtetele juhiseid, informatsiooni ja konkreetseid lahendusi, kuidas oma töötajaid muuta kehaliselt aktiivsemaks. Tööandjad pakkusid 2017. aasta septembris toimunud Euroopa Spordinädala raames inimestele 134 korral täiendavaid liikumisvõimalusi. 5. HTM on toetanud Eesti Kutsekoolispordi Liitu, Eesti Akadeemilist Spordiliitu ja Eesti Koolispordi Liitu. 2015. aastal eraldas HTM nimetatud organisatsioonidele kokku ligi 292 000 eurot, 2016. aastal 303 000 eurot, 2017. aastal 324 000 eurot ja 2018. aastal 276 000 eurot. 6. HTM toetab noortevaldkonna programmi kaudu kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste loomist noorte huvide ja annete avamiseks ning arendamiseks (noorte huvihariduse ja huvitegevuse arendamine, noorsootöötajate ja huvikoolide koolitused, omavalitsuste koostöö mh spordivaldkonna huvialade korraldamisel jms). 7. HTM viis 2017. aastal ellu programmi "Noorte tervistav ja arendav puhkus", mille raames osales laagritegevuses ligi 30 000 noort (sh 2900 vähemate võimalustega noort). Toetati 22 püsilaagrit, 53 projektlaagrit ning 2 hariduslike erivajadustega laste kooli laagriprojekti. Noortelaagrite juhtidele ja kasvatajatele korraldati 22, laagrikorraldajatele 2 ja koolitajatele 1 koolitus. Kokku osales koolitustel 660 inimest. HTM viib 2018. aastal ellu programmi "Noorte tervistav ja arendav puhkus 2018", mille raames saab osaleda laagritegevustes ligi 30 000 (sh 2 600 suurtest peredest või vähemate võimalustega) noort. 8. Haridussilma andmetel on 2017/2018. õppeaasta õppurite ja pedagoogide kohta andmed kinnitanud 651 huvikooli, millest kõige enam on spordikoole (258, so 40% kõigist huvikoolidest). Kõigist noortest huvikooliõppuritest õpivad üle poole spordi valdkonna õppekavadel. Spordikoolide arv on oluliselt kasvanud ja spordivaldkonna õppurite arv koos sellega. 9. Kaitseväes on sportimine ajateenijate väljaõppe osa ja kehalise kasvatuse tunnid on iganädalased. Sportimist toetavad väeosade spordiinstruktorid. Kaitseväelastele ja tsiviilteenistujatele on tagatud sportimisvõimalused piirkondlikes spordiklubides. Tegevväelaste osas toetab sportimist ka kord aastas läbiviidav füüsilise ettevalmistuse hindamine. Kaitseväe ja Kaitseliidu spordikalendris olevate sündmustel on võistlusklassid M/N35, 40, 45, 50. Samuti on spordisündmusi, mis on ühtlustatud sooliselt ja ealiselt. Kaitseliidu, kus on 2017. aasta lõpu seisuga 25 000 liiget, spordiaktiivsus on aasta-aastalt kasvav. Kaitseministeeriumis on rajatud siseterviserada. 10. Välisministeeriumis toetatakse teenistujate sportimis- ja liikumisharrastusi. Võimaldatakse soodustingimustel osaleda rühmatreeningutes erinevates spordiklubides, kui ka tööandja ruumides. Võetakse osa meeskonnaüritustest ja soodustatakse teenistujate liikumisharrastusi. Teenistujatele, kes tulevad tööle jalgrattaga on tagatud turvaline rattaparkla. 11. Keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialistid korraldavad aastaringselt erinevaid loodushariduslikke üritusi igas vanuses sihtgruppidele nagu õppepäevad, matkad, kaitsealade tutvustused jms, mis edendavad keskkonnateadlikkuse kõrval ka looduses liikumise harrastamist. Laiale avalikkusele suunatud matkapäevi kaitsealadele korraldab Keskkonnaamet igal aastal maikuus (looduskaitsekuu raames). 2017. aastal olid kaasatud ka erinevad partnerid. Matkad toimusid kõigis maakondades ning olid osalejatele tasuta, kokku korraldati koos partneritega 35 matka ca 546 inimesele. Matkade raames oli võimalik tutvuda kaitsealadega, külastada looduslikke vaatamisväärsusi (nt liivakivipaljandid, kaitsealused niidud, kõrgustikud, laiud, looduslikud koopad, rändrahnud, rabad, veekogud jne) ja kuulda piirkonna pärandkultuuri ning ajaloo kohta. Looduses läbi viidud õppeprogramme oli 2017. aastal 498 ning neis osales 10 090 õpilast. Erinevaid muid liikumisega seotud üritusi korraldati samuti. Viidi läbi 55 matka 1588 inimesele. Täiendati võimalusi Avastusradade kasutamiseks maakondades. Liikumisega seotud ettevõtmisi (matkad, talgud, liikide kaardistamine) korraldati ka kõigis rahvusparkides noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger käigus. Kõigi nimetatud tegevustega jätkatakse ka 2018. aastal. Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev üle-eestiline mitmekesine kaitstavate alade võrgustik pakub head võimalust liikumise harrastamiseks puhtas looduskeskkonnas. Tegemist on looduslike ökosüsteemide poolt pakutava väga olulise teenuste grupiga (kultuurilised ja rekreatsiooni teenused), mida kaitstavad alad teiste teenuste kõrval ühiskonnale pakuvad ja säilitavad. Mida tervemad on meie looduslikud ökosüsteemid, seda mitmekesisemaid teenuseid ehk loodushüvesid nad pakuvad, panustades sel moel ka inimeste tervisesse. 12. Lisaks laiema elanikkonna liikumisharrastuste toetamisele panustab Keskkonnaministeerium ka oma valitsemisala teenistujate sportimis- ja liikumisharrastuste edendamisele:  erinevate spordiklubidega on sõlmitud mitmed lepingud soodustuste saamiseks (sh läbi SportID keskkonna);  ministeerium on võistkonnaga esindatud riigiametnike erinevatel turniiridel;  korraldatakse valitsemisala teenistujatele suunatud matku loodusesse;  Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaagentuur on enda poolt kasutatavatesse ruumidesse rajanud ning inventariga sisustanud kaks spordisaali, mida töötajad saavad tasuta kasutada;  ministeeriumi koridoridesse on paigaldatud varbseinad võimlemise ja jõuharjutuste tegemiseks;  ministeeriumis propageeritakse treppidest käimist lifti kasutamise asemel;  ministeeriumis võimaldatakse pidada „Talk & Go“ stiilis koosolekuid;  ministeeriumi töötajad kasutavad töökohtumistele liikumiseks jalgrattaid. 13. Keskkonnaagentuur kutsub inimesi looduses liikudes traditsiooniliselt igal aastal kevad- sügise vahelisel perioodil (sel aastal 10. aprillist kuni 15. septembrini) teostama loodusvaatlusi ning nendest märku andma ja vaatlusi registreerima (veebilehel lva.eelis.ee või vastavas loodusvaatluste tasuta nutirakenduses). 14. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on arendanud välja puhke- ja kaitsealade võrgustiku, mis on varustatud looduses liikumist hõlbustava, inimesi suunava ja samas ka loodust kaitsva taristuga. Looduses liikujate kasutuses on: RMK matkatee 2 haru – Oandu- Aegviidu –Ikla 375 km ja Peraküla- Aegviidu-Ähijärve 820 kilomeetrit, augustis 2018 lisandub kolmas üle 600 km pikkune Penijõe-Aegviidu- Kauksi matkatee haru;  223 looduses liikumise rada, kokku 2562 kilomeetrit;  214 matkarada;  309 kattega lõkkekohta;  59 telkimisala;  20 metsamaja ja 27 metsaonni;  3 maastikusõiduala. Looduses liikumine on muutunud iga aastaga üha populaarsemaks, mida näitavad ka puhke- ja kaitsealade külastusmahud, mis on kasvanud 2012. aasta 1,6 miljonist külastuskorrast 2017. aastal 2,4 miljonit külastuskorrani. Loodusmuuseumi külastas 2017. aastal 62 879 külastajat, nende seas on loetud üles ka loodusmatkadel osalejad. Loodusmuuseum korraldas ajavahemikul september 2017.a – august 2018.a 60 loodusretke nii lastele kui ka täiskasvanutele. 15. Maaeluministeerium jätkas Eestimaa Spordiliidule Jõud toetamist ka 2018. aastal 55 000 euroga spordiürituste korraldamiseks ja maaspordi arendamiseks. 16. Justiitsministeerium võimaldab oma teenistujatele soodsaid tingimusi spordiklubides sportimiseks, lisaks toetatakse meeskonnasporti ning rahvaspordiüritustel osalemist nii ministeeriumis kui haldusala asutuses. Ministeeriumis ja haldusalas korraldatakse erinevaid liikumis- ja sportlikke üritusi aasta läbi, kaasates võimalikult laia töötajaskonda ning nii ministeeriumis kui ka mitmes haldusala asutuses on loodud soodsad tingimused jalgrattaga tööl ja/või töökohtumistel käimiseks (parkla, pesemisvõimalused). Justiitsministeeriumis ja mitmes haldusala asutuses on olemas teenistujatele kasutamiseks jõusaal või muu liikumist soodustav ruum. 17. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning selle haldusala asutused toetavad töötajate tervisespordi harrastust, kompenseerides osaliselt harrastusele tehtud kulu. 18. Rahandusministeerium rakendab erinevaid regionaalarengu meetmeid, mille raames toetatakse kergliiklusteede ehitust erinevate eesmärkide kaudu:  säästva linnalise liikuvuse arendamiseks suuremates linnapiirkondade jätkusuutliku arendamise meetmes;  keskuste ja tagama liikuvuse kitsaskohtade lahendamiseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmes;  liiklusohutuse tagamiseks ja olemasolevate kergliiklusteede ühendamiseks väljaspool linnapiirkondade siseriiklikus kergliiklusteede programmis;  piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest on toetatud turismiatraktsioonide ja infrastruktuuri arendusi, kokku on seotud sporditurismiga perioodil 2016-2018 u 11 toetatud projekti. Kuigi mainitud tegevuste otsene eesmärk ei seisne ülalviidatud spordipoliitika strateegia tegevusse panustamises, mõjutab kergliiklusteede võrgustiku oluline laienemine siiski elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga pakkudes muuhulgas lisanduvaid kodulähedasi rekreatsioonivõimalusi jalgrattaga, jalgsi, rulluiskudega vms liiklemisel. Eestimaa Spordiliidu Jõud esindusüritusteks on iga nelja aasta järel korraldatavad Eestimaa suvemängud ja Eestimaa talimängud. 2019. aastal toimuvad järgmised Eestimaa suvemängud, mille korralduskohaks sai konkursi alusel Tartu. Igal aastal toimuvad Eesti omavalitsuste suvemängud ja Eesti omavalitsuste talimängud, Eesti omavalitsusjuhtide suvine ja talvine mitmevõistlus ning Eestimaa Spordiliidu Jõud meistrivõistlused erinevatel spordialadel. Eestimaa Spordiliidu Jõud korraldas 3.-4. märtsil 2018. aastal Viljandis toimunud 34. Eesti omavalitsuste talimängudel võisteldi 10-l spordialal ja osales 1659 sportlast 48-st omavalitsusest.43. Eesti omavalitsuste suvemängud toimusid 7.-8. juulil 2018.a Haapsalus, kus osales ligi 1800 sportlast 49-st omavalitsusest. Arvestades traditsioone ja kogemusi oleme suutnud luua võistlussüsteemi, kus sportlased kaitsevad eelkõige oma koduvalla või -linna ja maakonna au. Erinevate sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. EMSL Jõud üritustest osavõtt on suurenenud, see tähendab, et sport on populaarne ja võistlused vajalikud. Koos maakondade spordiliitudega pöörame järjest enam tähelepanu noorte spordile eesmärgiga kaasata rohkem noori sporditegevusse. Spordiliidu Jõud võistlussüsteem on järjepidev protsess, mis eeldab inimeste süsteemset tegelemist spordiga. Võistlused korraldatakse paljudele eri vanuserühmadele. Seoses haldusreformiga tegime mitmeid muudatusi, enamik võistlusi on omavalitsuste vahelised ning halduspiiride muutmine muutis ka senist väljakujunenud võistlussüsteemi. 19. Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) korraldatavatest võistlustest on viimase 10 õppeaasta jooksul stabiilselt igal kooliaastal osa võtnud üle 25 000 õpilase. See moodustab ühe viiendiku kogu Eesti õpilaste arvust. Kui sellele juurde lisada EKSL projektiüritused ja tervisepäevad, siis on osaluskordi üle 110 000 õpilase. See tähendab, et koolispordi tegevusega on igal õppeaastal seotud vähemalt kaks kolmandikku õpilastest. Osalemine koolispordi üritustel on õpilaste jaoks tasuta ja kättesaadav kõigile õpilastele. EKSL tegevus on suunatud 7–19-aastastele koolinoortele. 20. Spordialaliidud organiseerivad lisaks tavapärastele täiskasvanute ja noorte meistrivõistlustele järjest enam üritusi lastele, harrastajatele ja eakatele. Spordialaliidud käivad aktiivselt koolides oma spordiala tutvustamas, toimuvad harrastajatele suunatud liigad ja võistlused. Tüdrukutele, naistele ja veteranidele korraldatakse eraldi festivale ja turniire, toimuvad suvelaagrid ning järjest enam proovitakse pakkuda inimestele  võimalusi tegeleda spordialaga aasta ringi. Samuti spordialaliidud proovivad leida lisaharrastajaid läbi mitmekesisema teavitustöö. Näiteks Eesti Poksiliit töötab selle nimel, et 2019.aasta lõpuks saaks valmis film poksist, kus oleksid jäädvustatud kõikide Eesti tuntud sportlaste (eelkäijate) tulemused ning oleks ka räägitud tänapäeva poksist (nii heast kui halvast), mille abil poksi atraktiivsust tõsta. Tõstespordiliit plaanib paranda koostööd kutseõppeasutustega ja noortespordi rahastussüsteemi ning soodustada seeniorsportlaste võistlustel osalemist. 21. Maakondade spordiliidud panustavad liikumisaktiivsuse tõusu korraldades ise või andes spordiklubidele ja teistele spordiühendustele tuge korraldamaks mitmeid traditsioonilisi üritusi ja sarju proovides tagada eri vanuserühmadele sobivad tingimused. Enamik maakonna spordiliite koordineerib ka koolispordi üritusi ja võistlusi. Kuna maakonna spordiliitude ressursid on piiratud ning traditsioonilised spordiüritused on toimivad, siis uute tegevuste ellu viimine ei ole tihti võimalik või otstarbekas. Hea näide uuest üritusest on Lääne maakonna spordiliidu Läänela uus sari „Spordisõbra ABC“, mis aitab inimestel tuttavaks saada mitmete liikumisharrastuse võimalustega. Maakondade spordiliitude tegevus võib anda ka tõuke uutele initsiatiividele. Sellest aastast on hea näide Haapsalust, kus eelmise aasta septembris toimunud eakate spordinädalast sündis uus eakate daamide aeroobika- ja võimlemisring . Kuna klubid on olulised lülid kohaliku spordielu edendamisel, siis on positiivne tõdeda, et näiteks Hiiumaal on spordiklubide arv olnud tõusutrendis ja jõudnud nüüd uut rekordit tähistava 38 klubini. Sport 2030 punkt 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidavad tegevused. 1. Gümnaasiumiastme riigikaitseõpetuse valikaine raames toimub kahe- kuni kolmepäevane välilaager metsas, kus muude tegevuste hulgas harjutatakse rivivõtteid ja rivikorras liikumist, liigutakse päeval ja öösel jalgsi rännakukolonnis ning õpitakse orienteerumist vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul. Sport 2030 punkt 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. Kultuuriministeeriumi üheks oluliseks koostööpartneriks liikumisharrastuse edendamisel ja elanike teadlikkuse tõstmisel on Ühendus Sport Kõigile (edaspidi ÜSK), mille põhitegevus on suunatud tervisespordi, liikumisharrastuse ja looduses liikumise viljelemisele ning edendamisele. ÜSK tegevust rahastavad Kultuuriministeerium ja EOK. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidavad tegevused. 1. ÜSK jätkas liikumisharrastuste koolituste läbiviimist. Liikumisõpetajate suvekooli LIISU koolitused toimuvad igal aastal juunikuus. 2018. aastal osales seal 80 liikumisõpetajat. ÜSK on panustanud ka liikumis- ja klassiõpetajate täiendkoolitusse, et aidata kaasa 2018/19. õppeaastast koolides rakenduva liikumisõpetusele sujuvamale üleminekule. 2. ÜSK jätkas liikumisharrastuse ajakirja Liikumine ja Sport väljaandmist. Ilmus ajakirja 12. number, mis käsitles erinevaid teemasid spordiajaloost, tippspordist, liikumisharrastusest ning laste- ja noortespordist. Ajakirja väljaandmist toetavad Kultuuriministeerium ja EOK. Kõik eelmised numbrid on digitaliseeritud ja kättesaadavaks tehtud portaali www.liigume.ee avalehel. Ajakirja trükiväljaanne jõuab tasuta spordirahvani. 3. 2017. aastal kutsus Ühendus Sport Kõigile koostöös EOK’ga uue initsiatiivina ellu liikumisharrastuse teemakuud: veebruar – terviseradade kuu, aprill – fitnesskuu, september – töökohaspordikuu. 4. Koostöös maakondlike spordiliitudega viib EOK läbi sportlikumate perede konkurssi. Eesti sportlikumad pered said koos ÜSK tunnustusega reisi Tallinn International Horse Show’le koos ööbimisega hotellis. ROK-i solidaarsusfondi programmi „Sport & keskkond“ raames toodeti koostöös SA Eesti terviserajad videoklipid enamlevinud liikumisvormidest, mis on kättesaadavad portaalis www.liigume.ee. Programmi „Sport ja naised“ kaudu toetati projekte, mis olid suunatud naiste ulatuslikumale kaasamisele spordiliikumisse. Koostööprogrammid olid Käsipalliliiduga, Kulturismi ja Fitnessiliiduga ja Ratsaliiduga. 5. Kaitseväes ohvitseride õppekavas on 2 EAP ulatuses treeninguõpetus. Väeosade spordiinstruktoritele on tagatud regulaarne enesetäiendus. Kaitseliidus on spordikontseptsioon, mis kehtestab oluliste tegevusliinidena tervisekäitumise ja spordialase teadlikkuse. Teadlikkuse loomiseks ja parendamiseks jagatakse teavet läbi Kaitseliidu erinevate kommunikatsiooniplatvormide. 6. Justiitsministeerium on võimaldanud oma teenistujatel osaleda ühismaja liikumist ja sporti propageerivatest loengutest. 7. Noorsootöötaja kutsestandardis on kohustuslik kompetents noorsootöö korraldamine, mille üks tegevusnäitaja on seotud tervislike eluviiside põhimõtete ja võimaluste tutvustamise ning erinevate tegevustega, mis toetavad noorte tervislike eluviiside kujunemist. Kõik noortevaldkonna koolitused toetavad noorsootöötaja kutsestandardi kompetentse. 8. HTM koostöös Eesti Noorsotöö Keskusega (ENTK) on võtnud ülesandeks noorteinfo arendamise. Noorteinfo pakub noorele ümbritsevast elust teavet, toetab iseseisvust ja suurendab teadlikkust erinevatest võimalustest oma elu paremaks korraldamiseks sh ka tervise teemadel, eesmärgiga tõsta teadlikkust ja tõsta noorte liikumisaktiivsust. 9. MKM ja haldusala asutused toetavad töötajate sportlikku ellusuhtumist kaasates suvepäevadel vm asutuse poolt korraldatud vabaaja üritustel töötajaid sportmängudesse ning meelelahutuslikesse võistlustesse. Asutustes on maha märgitud terviserajad, mille läbimise osas aeg-ajalt võistlusi korraldatakse. Ministeeriumite ühishoones on inimesi kaasatud mitmetesse sportlikesse algatustesse - ministeeriumite mõõduvõtt jalgsi läbitud kilomeetrite osas, trepijooks, võistlus jõusaali masinatel, mõõduvõtt jalgrattal läbitud kilomeetrites. Osaletakse riigiametnike turniiridel nii korvpallis, võrkpallis kui ka jalgpallis. 10. Eestimaa Spordiliit Jõud korraldab igal aastal kevad-, suve- ja sügisseminarid, kus osalevad maakondade ja omavalitsuste esindajad ja sporditöötajad. Seminaridel käsitletakse erinevaid teemasid ja saadakse vajalikke teadmisi liikumise ja spordi arendamiseks laiemale elanikkonnale. Eestimaa Spordiliit Jõud korraldas koostöös maakondade spordiliitudega järgmised seminarid: EMSL Jõud sügisseminar 15.-16. november 2017 Värska EMSL Jõud kevadseminar 17.-18. aprill 2018 Vinni EMSL Jõudi suveseminar 31.juuli - 1.august 2018 Kääriku 2018. aasta Jõud sügisseminar toimub novembris Toilas. 11. Eesti Koolispordi Liidu tervisepäevade „Reipalt koolipinki“, Talvevõlud“ ja „Looduse kilomeetrid“ raames on koolides korraldatud loenguid noorte ja koolipersonali teadlikkuse tõstmiseks. Põhiteemadeks on liikumise positiivne mõju tervisele ja tervislik toitumine. EKSL interaktiivne õppeprogramm on loodud eesmärgiga võimaldada iseseisev ning nüüdisaegne õpe. Õppevideote abil on noortel võimalik ise erinevaid spordialasid harjutada. 12. Maakondlikud spordiliidud on proovinud jõudu mööda korraldada liikumisharrastuse edendamiseks teavituskampaaniad ja koolitusi ning enamik spordiliite seirab ka liikumisharrastuse ürituste osaluskordi, mille abil spordipoliitikat paremini koordineerida. Nt Raplamaal kasutatakse seiretulemusi ja uusi praktikaid maakonna spordi arengukava koostamisel ja nõustatakse klubisid oma arengukavade tegemisel ning spordiliidu tegevused ja maakonna meistrivõistluste läbiviimise mahud sõltuvad osalejate arvudest. Tartumaal kuulub spordiliidu esindaja maakondliku Tervisenõukogusse. Koolitused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, nt nii kehalise kasvatuse õpetajatele, treeneritele, spordiklubide juhtidele kui ka laiemale avalikkusele. Nt Jõgevamaal toimusid see aasta discgolfi ja petanki mängu koolitused kõigile mängust huvitatutele tervisepäevade raames, Raplamaal toimus möödunud sügisel koostöös Eesti Sulgpalliliiduga läbi spetsiifilise sulgpallikoolituse nii spordiaktiivile kui ka kehalise kasvatuse õpetajatele, millele sai meeldivaks jätkuks kevadine koolinoorte sulgpallivõistlus. Maakondliku spordiliidud kutsuvad kohalike omavalitsuste spordivaldkonna inimesi osalema nii Jõudi, EOK kui ka Eesti spordiregistri seminaridel. Sport 2030 punkt 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. Hea näide eri valdkondade sisulisest koostööst on noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine ning laste liikumisprogrammi loomine eelmistel aastatel. Esimese puhul olid kaasatud nii spordi-, noorsoo-, haridus- kui ka kultuurivaldkond ning teise puhul panustavad projekti nii haridus-, sotsiaal-, spordi- kui ka teadusvaldkond. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Viimastel aastatel on Eestis kasvanud nii liikumisharrastusürituste kui ka nendest osavõtvate inimeste arv. Viimasel kahel aastal on Eestis toimunud üle 1700 liikumisharrastuse ürituse ehk enam kui viis üritust päevas. EPK loob järjest enam sportlikke tegevusi puuetega inimestele avalikel üritustel ning kaasab puuetega sportlasi spordiorganisatsioonide võistlustele. Spordiürituste korraldajad on järjest enam  pööranud tähelepanu ka puuetega inimeste kaasamisele liikumisharrastuse üritustele ning luuakse treeninggruppe puuetega inimestele. 2. Tavapäraseks tervisekontrolliks on kõigil kindlustatud elanikel võimalik pöörduda oma perearsti poole. Liikumisharrastajal on täiendavalt võimalus lasta teha terviseuuringuid ja saada spordialast meditsiinilist teenindust omafinantseerimisel Tallinnas (Spordimeditsiini SA, Ida-Tallinna Keskhaigla, Spordiarstid OÜ, Tervise Centrum OÜ), Tartus (Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja Taastusravi Kliinik), Pärnus (Pärnu Haigla SA), Ida-Virumaal (SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla), Raplas (SA Raplamaa haigla) ja Haapsalus (Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskus). 2017. aastal viidi läbi Spordimeditsiini SA-s terviseuuringuid kokku 3732, millest noorsportlastel 3180, tippsportlastel 113 ja harrastussportlastel 439. 2017. aastal osalesid kõik Spordimeditsiini SA arstid vähemalt ühel rahvusvahelisel erialakoolitusel. 3. Spordimeditsiini SA koos Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooniga on loonud võimalused ja juhendid erinevate vanuserühmade - noor-, harrastus- ja tippsportlaste- tervise monitooringuks, mis on mõeldud aktiivsete sportivate inimeste liikumisaktiivsuse teadlikumaks muutmiseks, aga ka tippspordis treeningprotsessi juhtimist abistava meetmena. 4. Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Kaitseressursside Amet iga-aastaselt teostab keskmiselt 13 000 arstlikku läbivaatust noortele meestele vanuses 18-27 eluaastat. Tegevväelastele on regulaarne, kord kolme aasta jooksul toimuv, tervisekontrolli kohustuslik. Töötajad käivad töötervishoiu arsti juures. Ka Kaitseliidu tegevliikmetele on regulaarne tervisekontroll kohustuslik. Valitsemisala asutustes toetatakse töötajate osalemist liikumisüritustel. Kaitseliidu poolt korraldatavad spordiüritused on avatud kõigile. Soodustatud spordiklubides ja rahvaspordiüritustel käimine. 5. Välisministeeriumi teenistujad osalevad erinevatel üritustel (liikumisüritused, rahvajooksud, Põhjamaade VM, Balti VM ja Poola VM vahelistel võistlustel jalgpallis ja korvpallis, EV 100. aastapäevale pühendatud Tallinna jooksuvõistlusel), käiakse regulaarselt tervisekontrollis. 6. Justiitsministeeriumis ja haldusalas korraldatakse erinevaid liikumisüritusi, millest on kõigil soovijatel võimalik osa võtta. 7. MKMi ja haldusala töötajad läbivad perioodiliselt kohustusliku tervisekontrolli. 8. Ühendus Sport Kõigile on Euroopa Spordinädala tähistamiseks kaasanud edukalt lisaks spordiorganisatsioonidele ka koolid, lasteaiad, riigiasutused, ettevõtted kui ka KOVid. 9. Maakondades toimib koostöö nii maakonna spordiklubide, koolide, lasteaedade, kohalike omavalitsuste kui ka kohalike ettevõtetega. Ettevõtted sponsoreerivad spordivõistlusi ja KOVid rahastavad spordiklubisid tegevustoetustega ja hoiavad korras spordirajatised. Nt Jõgevamaal tehakse koostööd kohaliku tervisenõukoguga, et korraldada tervisepäevi. Viljandimaa spordiliit on kasutanud spordiüritustel „Punase risti“ meditsiinilist abi ning kutsutud on ka füsioterapeute ja spordimeditsiini töötajaid, kes jagavad näpunäiteid tervisekontrolli osas. Sport 2030 punkt 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ning juurutatakse laste ja noorte huvitegevuse toetussüsteem. Eesmärgi saavutamiseks on lisaks aruande põhidokumendis välja toodud huvitegevuse toetussüsteemile ellu viidud veel järgnevad järjepidevad tegevused:  1. Kaitseliidus on noorsootöö üks olulisi tegevusliine ja sellega on kaastaud ca 5000 (noored kotkad ja kodutütred) last. Noorsootööga on kaasatud kõik maakonnad Kaitseliidu malevate baasil. Kaitseminister Margus Tsahkna ja Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili kinnitasid 21.03.2017 noorte isamaalise hariduse programmi, mis näeb ette põhikooliealistele noortele (vanuses 11-13) võimalused osaleda Kaitseliidu korraldatavates suvelaagrites. Programmi eesmärk on avada Kaitseliidu noorteorganisatsioonide seikluslikud ja elamusõppel põhinevad suvelaagrid suuremale hulgale noortele. Esimene laager on toimumas 09.07-13.07.2018 ja selles osaleb ca 1000 noort. 2. Noorsportlaste terviseuuringu juhendi uuendamine, kui toetussüsteem laste ja noorte liikumis-sportimisharrastusele on töös Eesti Haigekassa poolt kokku kutsustud töörühmas, kuhu kuulub ka Spordimeditsiini SA. Lisaks valmis koostöös Liikumistervise Innovatsiooni klastriga juhendmaterjal ning voldik "Laste - ja noortespordist lapsevanemale". Sport 2030 punkt 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning - alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. SA Eesti Terviserajad, mille asutasid 2005. aastal AS Merko Ehitus, Swedbank AS ja Eesti Energia AS, panustas 2017. aastal terviseradadesse 255 000 eurot (investeeringud, liikumiskampaaniad, kommunikatsioon, koostööprojektid, rajameistrite nõustamine ja koolitamine ning personalikulu). 2018. aastal on selleks planeeritud samuti 255 000 eurot. Hetkeseisuga on Eestis üle 100 terviseraja. 2. 2017. aastal toetas Kultuuriministeerium läbi SA Eesti Terviserajad terviseradade arendamist 100 000 euroga ning 2018. aastal 130 000 euroga. 3. Oluliseks suunaks viimastel aastatel on ka siseterviseradade võrgustiku rajamine hoonetesse. SA Eesti Terviserajad eestvedamisel oli 2016. aasta lõpuks siseterviseradasid 23 hoones, 2017. aasta lõpuks 46 ja hetkel on siseterviseradasid 67. Rajamisel/planeerimisel on veel 15. 4. Rahandusministeeriumi koordineeritavatest regionaalarengu toetusmeetmetest on eestimaalaste liikumisaktiivsuse kasvule kaasa aidanud EL perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest rahastatava meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ elluviimine, millest on tagatud muu hulgas toetusvõimalused jalg- ja jalgrattateede rajamiseks ettevõtlusalade jm oluliste avalike objektideni. 2018. aasta septembri seisuga on meetmest tehtud toetusotsused 18 sellesisulise arendusprojekti rahastamiseks kogusummas 12,5 miljonit eurot. Lisaks on toetusotsuseid tehtud ka 12- le turismiatraktsioonidele kogusummas 13,2 miljonit eurot, millel on seos spordiga, Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine või näiteks vigursõiduplatsi ehitus Laitse ralliparki. 5. Eri vanuserühmade vajadustele sobivate tingimuste kujundamine on tõhus, kui sellega tegeleda ruumilise planeerimise vahenditega. Puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine oli oluline ajavahemikus 2013-2016 koostatud uute maakonnaplaneeringutes. Maakonnaplaneeringuga määratletud keskustes osutatavate avalike teenustena on kirjeldatud ka liikumis- ja sportimisvõimalused. Kohaliku elukeskkonna tuleviku, sh ruumilise arengu kavandamine, on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Haldusreformi käigus ühinenud ja liitunud kohalikud omavalitsused koostavad nelja aasta jooksul uued üldplaneeringud, mille üheks ülesandeks on puhke-  ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks annavad Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt kokku kutsutud eksperdirühma koostatud nõuanded üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-noustik/. Tasakaalustatud liikumisvõrgustike, kättesaadavate puhke- ja virgestusalade ning vabas õhus viibimise võimaluste kavandamise olulisusele avaliku ruumi osana on nõustikus pööratud palju tähelepanu. 6. Kaitseministeerium on uute ehitushangete juures kasarmute ja sõjaväelinnakute rajamisel arvestatud ka spordi tegemise vajadusega. 7. Mitmetes maakondades (nt Hiiumaa, Viljandimaa, Pärnumaa, vähemal määral ka Läänemaa, Põlvamaa ja Jõgevamaa) kaasatakse valdkonna spetsialiste - enamasti maakonna spordiliidu esindajaid - ja/või harrastajaid sportimistaristute arendamisel, kuid leidub ka maakondi, kus seda ei tehta. Sportimispaikade loomisel proovitakse tagada ligipääs kõikidele inimestele. Paraku paljud spordiobjektid üle-Eesti on kehvas seisus. Tartumaa ja Pärnumaa maakonna spordiliidud panustavad ka kohalike omavalitsuste ja nende liitude arengukavade koostamisse. 3.2. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja Sport 2030 punkt 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ja muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. Eesmärgi täitmiseks on elluviidud järgnevad järjepidevad tegevused: 1. EOK eesmärk on tõsta spordiorganisatsioonide juhtimise kvaliteeti erinevate seminaride ja koolituste kaudu. EOK eraldab rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtimisstruktuurides osalemise toetuseks igal aastal 20 000 eurot. 2. EMSL Jõud spordiürituste osavõtumaksud on üheks osaks võistluste korraldamise finantseerimisel. Osavõtumaksud on taskukohased ja liikumist soosivad. Eestimaa Spordiliidu Jõud ja maakondade spordiliitude põhiteenuseks on üleriiklike ja ülemaakondlike spordivõistluste korraldamine ja koordineerimine. 3. Kaitsevägi on Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu aktiivne liige ja panustab olulises määras spordi propageerimisse. 2016. aasta aprillis võõrustas Kaitsevägi Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu kongressi ja peaassambleed. Kaitseliidu spordisündmused on lõimitud teiste spordiorganisatsioonidega. 4. Spordialaliidu on möödunud aruande perioodil elluviinud mitmeid uusi tegevusi ja pakkunud uusi teenuseid või arendanud olemasolevaid, et aidata kaasa spordi kui majandusharu arengule. Nt Eesti Tehnika- ja Spordiliidu eestvedamisel paigaldati Haapsalu Noortemajja uus rahvusvahelistele nõuetele vastav juhtrajamudelit rajakompleks. Eesti Võimlemisliit uuendas 2018. aastal koostöös SKTSAga oma Eesti kutseregistri 3-5 taseme õppekavu ning arendanud kohtunike süsteemi atesteerides kõik rahvusliku ja rahvusvahelise taseme võimlemiskohtunikud. Eesti Poksiliit on täiustanud oma treeninglaagrite süsteemi, nagu ka Tõstespordiliit, avanud Tallinnas uue Poksisaali ning tänu koondise koordinaatorile täiustanud ka klubide ja treenerite vahelist koostööd. Eesti Vibuliit korraldas 2017. ja 2018. aastal koolitusi rahvusvahelise koolitajaga. Eesti Jalgpalli Liit on vastavalt oma arengukavale igapäevaselt arendanud kõiki enda poolt pakutavaid teenuseid koolituste, võistluste valdkonnas ning 2017. aastal loonud ka meeskonnatöö koolituse firmadele. 5. Maakondlikud spordiliidud on aidanud kaasa spordi kui majandusharu arengule toetades olemasolevaid üritusi ja klubisid ning aidates kaasa uute initsiatiivide ellukutsumisele. Nt Järvamaal ja Viljandimaal on toetatud discgolfi ala arengut võistluste korraldamisega, Järvamaal on toetatud ka rattakrossi uusi võistlusi. aastas ja on ülikorralikult planeeritud ja läbiviidud. Sport 2030 punkt 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Üleriigiliste spordimängude korraldamine Jõudi poolt elavdab ka kohalikke ettevõtjaid. Seoses spordimängudega kasutatakse aktiivsemalt spordirajatisi, majutus- ja  toitlustusasutusi. Omavalitsused soovivad spordimänge läbi viia, sest seoses mängudega kasvab ka nende tulubaas. Sport 2030 punkt 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Eestimaa Spordiliit Jõud on maakondade spordiliitude liit, kelle põhiülesandeks on regionaalse sporditegevuse korraldamine. Jõud on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav spordiliit, mis on katusorganisatsiooniks kõigile 15-le maakonna spordiliidule. Maakondade spordiliitude võrgustiku kaudu on regulaarsesse tegevusse kaasatud üle 650 liikmesklubi 40 000 harrastajaga. 2. Maakondade spordiliidud on juhtivad spordiorganisatsioonid maakonnas, keda tunnustavad partnerina EOK, Kultuuriministeerium, Eestimaa Spordiliit Jõud, Eesti Koolispordi Liit jt üleriigilised spordiorganisatsioonid ning kohalikud omavalitsused. Spordiseadusest tulenevalt (§ 4 punkt 2) on maakonna spordiliit maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid. Maakonna spordiliidud koordineerivad oma maakonna sporditegevust ning on kindlaks partneriks kohalikele omavalitsustele, maakonna omavalitsusliidule või arenduskeskusele. Kohalikud omavalitsused on Eesti spordi suuremad toetajad ja nad toetavad jätkuvalt ka maakondade spordiliite. Haldusreformi elluviimisel arendatakse koostööd ka maakondade spordiliitude ja uuenenud omavalitsuste vahel ning otsitakse täiendavaid võimalusi sporditegevuse paremaks finantseerimiseks. Maakondade spordiliidud korraldavad koostöös omavalitsuste ja spordiklubidega maakondade suve- ja talimänge ning väga palju erinevaid spordiüritusi kõigile vanuserühmadele. Vastastikune koostöö aitab kaasa nii spordiklubide kui ka maakondade spordiliitude arengule. Sport 2030 punkt 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. Kõik eesmärgi saavutamiseks ellu viidud tegevused on välja toodud aruande põhiosas. Sport 2030 punkt 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. 20. novembril 2013 kinnitas SA Kutsekoda kultuuri kutsenõukogu treenerite uued kutsestandardid ja kutse andmise korra, millega võeti Eestis kasutusele Euroopa kutseraamistikule vastav 8-astmeline treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteem.  EOK ja Spordikoolide- ja Teabe SA (SKT SA) koordineerimisel toimub treenerite kutseandmise protsess. Perioodil 01.07.2017–30.06.2018 väljastati Eestis kokku 922 treeneri kutsetunnistust (2017.a II pa - 401 kutset; 2018. a I pa - 521 kutset). Kutseregistri andmete alusel on Eestis 18.07.2018 seisuga kokku 3760 kehtivat treeneri kutsetunnistust, jagunedes tasemetelt järgmiselt: abitreener, tase 3 - 1083; nooremtreener, tase 4 - 673; treener, tase 5 - 1076; vanemtreener, tase 6 - 727; meistertreener, tase 7 - 199; eliittreener, tase 8 - 2. Eesti spordiregistri treenerite alamregistri andmete alusel on Eestis 18.07.2018 seisuga kokku 3308 treeneri kutsega inimest. Tasemetelt jagunevad kutsed järgmiselt: abitreener, tase 3 - 957; nooremtreener, tase 4 - 535; treener, tase 5 - 1011; vanemtreener, tase 6 - 679; meistertreener, tase 7 - 195; eliittreener, tase 8 - 2. Selgitus: kutseregistri ja spordiregistri andmed on erinevad. Spordiregister kajastab kehtivaid kutseid nii, et uus kõrgem kutse jätab vanema ja madalama kutse arvestamata. Kutseregister nii käituda ei saa, see oleks ebaseaduslik (vt Kutseseadus § 22). St kutseregistris kajastuvad kõik kehtivad kutsed formaalse kehtivuse aja lõpuni ja seetõttu võivad numbrid olla suuremad. Spordiregistri andmestikus on iga kutse kaetud ühekordselt (NB: ühel treeneril võib aga olla eri spordialade eri EKR taseme kutse). 2. Nii spordialaliidud kui ka klubid kasutavad võistluste ja ürituste korraldamisel vabatahtlikke ning spordialaliidud korraldavad klubidele seminare ja konverentse vabatahtlike tegevuse hoogustamiseks. Nt Eesti Võimlemisliit on vabatahtlike kaasanud oma toimkondadesse ja rühmvõimlemise EMil, uuendanud oma treenerite koolitussüsteemi ning korraldamas lisakoolitusi treeneritele ja kohtunikele kaasates väliseksperte. Spordialaliitudes on koolitussüsteemid treeneritele, õpetajatele ja ametnikele, korraldatakse tänuüritusi vabatahtlikele. 3. Eestimaa Spordiliidu Jõud võistlussüsteemis kaitsevad sportlased eelkõige oma koduvalla või -linna ja -maakonna au. Erinevate sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. Osavõtt Eestimaa Spordiliidu Jõud üritustest on järjepidevalt kasvanud. See omakorda tähendab, et sport on populaarne ja võistlused vajalikud. Võistlusi korraldatakse paljudele eri vanuserühmadele. Koos maakondade spordiliitudega pööratakse järjest enam tähelepanu noortespordile eesmärgiga kaasata sporditegevusse rohkem noori. 4. Maakondlikud spordiliidud on viinud läbi tänuüritusi vabatahtlikele ja spordiklubidele, koolitusi vabatahtlikele, kehalise kasvatuse õpetajatele, kohtunikele, treeneritele ja teistele sporditöötajatele. Sport 2030 punkt 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Alates 2015. aastast rakendatud treenerite tööjõukulude toetus tagas 2018. aastal sotsiaalsed garantiid üle 1200 laste- ja noortetreenerile, kes juhendavad enam kui 39 000 lapse ja noore sportimist 389 organisatsioonis. Tööjõukulude toetust eraldati 2018. aastal üle 6 miljoni euro (2018. septembri prognoosi alusel 6 015 036). Enim toetusi saavad jalgpalli-, kergejõustiku-, korvpalli-, ujumis- ja võimlemistreenerid, sest nendel aladel on laste ja noorte treeningrühmi kõige rohkem. SKT SA on alates 2015. aastast koordineerinud ja vahendanud tööjõukulude toetusi riigieelarvest spordiklubide, spordikoolide ja spordialaliitude laste ning noortega töötavatele  treeneritele. Meetme tulemusena on oluliselt paranenud treenerite tööhõive. 2013. aastal oli tasustatavaid treenereid 32,1%, 2018. aastal 50,5%. 2. Kaitseväes on teenistuses spordiinstruktorid ja Kaitseliidus spordipealikud, neile on tagatud regulaarne enesetäiendamine. 3. EOK toetab igal aastal minimaalselt kahe maailma tipptreeneri toomist Eestisse teadmiste jagamiseks. 4. Eestimaa Spordiliit Jõud korraldab igal aastal kevad-, suve- ja sügisseminare, kus osalevad maakondade ja omavalitsuste esindajad ning sporditöötajad. Seminaridel käsitletakse erinevaid teemasid ning saadakse vajalikke teadmisi liikumise ja spordi arendamiseks laiemale elanikkonnale. 5. Alates 2011. aastast on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rakenduskõrghariduse õppekavas ettevõtlus ja projektijuhtimine võimalik spetsialiseeruda spordikorralduse erialale. Spordi korraldamisega seotud õppeainete maht moodustab ligi 50% õppekavast. 6. Spordialaliitudes toimuvad regulaarsed tasemekoolitused treeneritele ja kohtunikele. Lisaks on mitmel alal alustatud ka klubijuhtide koolitamisega. Spordiorganisatsioonid viivad läbi noortele, amatööridele ja naistele suunatud konverentse, seminare ja koolitusi. Nt Eesti Võimlemisliit on kutsunud rahvusvaheliste katuseorganisatsioonide (UEG & FIG) eksperte Eestisse, kes suudavad pakkuda valdkonnas töötavatele inimestele kõrgemal tasemel väljaõpet, ning saatnud võimaluse korral oma kohtunikke ning treenereid välisriikidesse täiendõppesse. Poksiliit on rahvusvahelise alaliidu AIBA kohtuniku eksami soorijatele kompenseerinud eksamitasu, toetanud koondise koordinaatori kvalifikatsioonitõstmist. 7. Maakonna spordiliidud on teavitanud oma maakonna inimesi erinevatest koolitustes ning vastavalt võimalustele ka toetanud nende koolitustel osalemist või korraldanud koolitusi oma maakonnas. Nt Viljandimaa spordiliit on aidanud korraldada koostöös õpetajate ja treeneritega kehalise kasvatuse õpetajate ainealaseid koolitusi ning klubijuhtidele korraldanud seminare. 3.3. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja Sport 2030 punkt 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. EOK initsiatiivil on välja töötatud hea juhtimise tava spordiorganisatsioonidele. 2. Koolisport aitab koolidevaheliste võistluste ja liikumisprojektide võistkonnavaimu kaudu õpetada ja väärtustada kaaslaste austamise vajalikkust spordis ja elus ning samuti tunnustada ausa mängu ja olümpismi reegleid. 3. Kaitseväes kui Kaitseliidus on iga-aastaselt sari erinevate alade meistrivõistluseid. Ajateenijad tegelevad spordi ja sportmängudega regulaarselt. 4. EMSL Jõud korraldatavatel võistlustel järgime ausa mängu reegleid. 5. Viimastel aastatel on lõimumise valdkonda tegevustesse üha enam kaasatud spordi ja liikumisharrastusega seotud ettevõtmisi. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed algatas projektikonkursi „Ühise kultuuriruumi loomine ja lõimumise  toetamine kultuuri- ja sporditegevuste kaudu“, mille kaudu on viimasel kahel aastal toetatud mitmeid spordi ja liikumisega seotud projekte. Sport 2030 punkt 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. SKT SA annab igal aastal välja Eesti spordi aastaraamatut, millel on ligi sajandi pikkune Eesti-kesksete sporditeaberaamatute traditsioon. Aastaraamat kajastab Eesti sportlaste medalivõite konkreetsel aastal, tavapäraselt on ära toodud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistri-, karika- ja maavõistlused ning sõpruskohtumised enam kui 60 spordialal. Rubriigis „Aastaring“ on kronoloogiliselt esitatud spordiaasta tähtsamad sündmused, samuti EOK, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tähtsamad ettevõtmised. „Eesti spordi aastaraamat 2017“ ilmus 2018. aasta veebruari alguses ja esitlus toimus 6. veebruaril. Kolmandat aastat tegutseb spordiportaal www.sport.ee ning seda täiendatakse pidevalt. 2. SKT SA uuendab Kultuurkapitali toetusel regulaarselt „Eesti spordibiograafilist leksikoni“ (ESBL). Ligi 6200 sportlase, treeneri, spordiajakirjaniku, spordimeediku, sporditöötaja ja -juhi andmetega ESBL on kujunenud väärtuslikuks ja laialt kasutatavaks andmekoguks. SKT SA on lisaks kogunud ja süstematiseerinud Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoidnud ajakohastatuna spordikalendri ja digitaliseerinud varasemate aastate sporditulemused. 3. SKT SA uuendab regulaarselt ja annab nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal välja treenerikoolituse materjale. 4. Eesti Antidopingu (edaspidi EAD) haridustöö osaks on külalistundide läbiviimine koolides. Kui ajavahemikus 1.09.2016–31.05.2017 jõuti ligikaudu 700 õpilaseni nii põhikoolist kui ka gümnaasiumist, kellele tutvustati puhta spordi põhimõtteid, siis 2017. aasta teises pooles tõusis see arv 400 õpilase võrra. Suur osa haridustegevusest on läbi viidud noorte puhta spordi saadikute abiga, kes on saanud tundide läbiviimiseks spetsiaalse ettevalmistuse. 5. Spordi ja liikumise propageerimisel rakendame spordisangarite eeskuju, eelkõige spordiliidu Jõud olümpivõitjate positiivseid väärtusi. Üheteistümnendat korda andsime välja Eestimaa Spordiliidu Jõud aastaraamatu, mis sisaldab kõigi EMSL Jõud poolt 2017. aastal korraldatud võistluste tulemusi, maakondade spordiliitude andmeid ja 2018. aasta spordikalendrit. 6. Eesti Koolispordi Liit korraldab üleriigilist spordimälumängu Bumerang, milles tutvustatakse Eesti ja rahvusvahelise spordiajaloo tähtsamaid sündmusi ja fakte. Eesti olümpiavõitjad, tiitlivõistluste medalistid ja tippsportlased osalevad EKSL võistlustel. 7. Alates 14. aprillist 2016 sai senisest riiklikust spordimuuseumist Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum. 2017. aasta oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi jaoks läbimurdeaasta. Jätkusid ümberkorraldused muuseumi struktuuris, näituse-, haridus- ja kogumispõhimõtetes. Märtsis avati muuseumi ajaloo suurim ajutine näitus – pallimängunäitus „Kõik mängu“ ning muuseumit külastas aastas üle 8 800 piletiga külastaja, omatulu teenis muuseum 51 810 €. Piletiga külastajate arv kasvas enam kui kaks korda, muuseumi omatulud enam kui neli korda võrreldes viimase sihtasutuseks ülemineku eelse täisaastaga 2015. Ümberkorraldused pälvisid tähelepanu ka muuseumimaastikul laiemalt – spordimuuseum nomineeriti Eesti  Muuseumiauhindadele nii kogude arendamise, teadusürituse kui muuseumiarenduse kategoorias ning tunnistati Aasta muuseumihariduse edendajaks 2017. Laienes märgatavalt koostööpartnerite ring, lisaks kultuuri- ja haridusasutustele ning EOK-le ja EOA-le tehti koostööd muuhulgas Myfitnessi, AHHHAA keskuse, Eesti Meedia, Eesti Jalgpalli Liidu, BC Tartu, Tartu Tammeka, Agrenska heategevusfondi jpt. 8. Spordiorganisatsioonid kaasavad oma üritustele, koolitustele ja võistlustele praeguseid ja endiseid spordikuulsusi, et propageerida spordi põhiväärtusi, tuua neid eeskujuks ja aidata kaasa regulaarselt spordiga tegelevate inimeste osakaalu kasvule. Sport 2030 punkt 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Kaitsevägi panustab koostöös teiste spordivaldkonna organisatsioonidega liikumisharjumuste propageerimisse. Näiteks korraldatakse veteranipäeva raames sinilillejooksu, mis on avatud kõigile soovijatele. Samuti toetab Kaitsevägi vigastada saanud kaitseväelaste osalemist rahvusvahelisel haavata saanud kaitseväelaste sportmängudel Invictus Games, mis on leidnud laialdast kajastamist ka meedias ja peaks innustama ka teisi samas olukorras olevaid isikuid võimaluste piires spordiga tegelema. Kaitseliidu spordisündmused on reeglina avatud kõigile soovijatele. 2. Välisministeeriumis ürituste korraldamisel arvestatakse kõigi teenistujatega sõltumata nende sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. 3. Justiitsministeeriumis ja haldusalas pakutavad liikumisüritused on väga erinevad, et igaüks olenemata vanusest, soost, rahvusest ja kehalisest ning vaimsest võimekusest leiaks endale atraktiivse ja sobiva ürituse, kus osaleda. 4. Siseministeeriumi Projekt „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (vt. ka põhidokumendis punkti 7.1) aitab ennetada ja vähendada riskis olevate 10– 18aastaste noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Tegevuse elluviimisega pakutakse noortele vabaajategevustes osalemise kaudu lisavõimalusi arenguks ja eneseteostuseks. Tegevused jätkuvad 2019. aastal. 5. MKM laiendab tervisespordi alade ringi, millega tegelemist töötajatele kompenseeritakse. Seni oli töötajatel võimalik kasutada etteantud aegadel ujumisvõimalust või pallimängusaali, alates 2018.a.sügisest kompenseerime kõigile töötajatele tervisespordi meelisalal tehtud kulud teatud summa ulatuses. 6. Spordialaliidud proovivad pakkuda võistlustel erinevaid võistlusklasse ja tagada inimeste osalemise olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Nt Eesti Spordi- ja Tehnikaliit on moodustanud erinevate vanuserühmade võistlusklassid, Eesti poksiliit on taganud osadele võistlustele tasuta sissepääsu, Vibuspordiliit plaanib tänu uutele koolitustele edendada enam parasporti. 7. Nt Eesti Võimlemisliit tegeleb mitmesuguste tegevuste kaudu aktiivselt võimlemise populariseerimisega. Üheks tegevuseks on GymnaFest´i, mille eesmärk on tagada üheskoos võrdne võistlemisvõimalus erinevatele sihtgruppidele (mehed, naised, lapsed ning erinevad vanusegrupid). Samuti tagatakse, et kõik vajalik informatsioon võistluste, festivalide, koolituste, masterklasside jne kohta jõuab võrdselt kõikidele sihtgruppidele ning ei toimu ühe sihtgrupi (ühe võimlemisala) eelistamist. 8. Eesti Jalgpalli Liit pakub väga mitmekesiseid tegevusi:  1) Intellektipuudega inimeste jalgpalliturniirid 2 x aastas; 2) Intellektipuudega jalgpallikoondis; 3) Erivajadustega laste koolide kaasamine EJL kooliprojekti; 4) Eestimaa Rahvuste Karikavõistlused 3 x aastas -7-8 võistkonda per etapp; 5) Integratsiooniprojekt "Me räägime jalgpalli 2018"; 6) SPIN - riskioludes elavate noorte interventsionäoloniprogramm läbi jalgpalli; 7) SPIN projektis osalevate noortele mentorluse, mängupiletite, turniiride korralduse pakkumine; 8) SOS Lasteküla ametlik partner ja väljundite pakkumine EJL koondise mängudel ning UEFA Super Cup'l maskotilastena osalemise näol ; 9) Turva- ja asenduskodude jalgpallipäev 2 x aastas; 10) 2 turvakodu lapse + 1 kasvataja kaasamine "Football for Friendship" rahvusvahelisse projekti, mille raames osaleti 4 päeva FIFA MM'l; 11) CAFE koolitus Premium Liiga klubide kogukonnajuhtidele "Puuetega inimeste staadionitele kaasamine ja tingimuste loomine"; 12) Heleni kooli nägemispuudega lapsed UEFA Super Cup avatseremoonial laululastena + kohtumine Real Madrid ja Atletico Madrid mängijatega; 13) IBSA Blind Football Development Project koolitus EJL treeneritele "Nägemispuudega inimeste jalgpalliõpetus" + näidimängud Vabaduse väljakul. 9. Paljud spordiklubid võimaldavad osalustasude soodustusi ja pakuvad piiratud võimalustega peredele tasuta treenimise võimalusi. 10. Jõud Eestimaa suvemängud ja Eestimaa talimängud on rahvusvahelised ning avatud kõigile. 11. Maakondlikud spordiliidud proovivad korraldada erinevaid spordiüritusi, mis sobiksid kõigile olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Samuti luuakse erinevaid võistlusklasse. Nt Ida- Virumaa Spordiliit jagab infot toimuvatest üritustest nii eesti- kui venekeelsena. Sport 2030 punkt 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Kaitseliidus on olemas oma tunnustamis- ja kompensatsioonisüsteem, mis toetab just vabatahtlikku tegevust mille hulgas on ka spordi propageerimine ja sportmängude korraldamine. 2. Vabatahtlike kaasamise arendamiseks on Siseministeerium toetanud vabatahtliku sõbra märgise väljaandmist, millega tunnustatakse vabatahtlike kaasamise head taset ja professionaalsust Eesti vabaühendustes. Märgi saavad organisatsioonid, mis on osalenud vabatahtliku sõbra arendusprogrammis, on vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning korraldanud vabatahtlikku tegevust hea tavaga kooskõlas. Märgi saanud organisatsioonide pakutavaid vabatahtliku tegevuse võimalusi tutvustatakse Vabatahtlike Väravas www.vabatahtlikud.ee. Märki annab välja Eesti Külaliikumine Kodukant ja toetab Siseministeerium. Lisaks on pandud alus vabatahtliku tegevuse võrgustikule, mis koondab vabatahtlikku tegevust edendavaid ühendusi üle Eesti. Võrgustik on avatud kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke olulisel määral. 3. Kodanikupäeva puhul tunnustab Siseministeerium aumärgiga vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes on näidanud ennast kodanikuna parimast küljest, seda kas märkimisväärse panuse eest ühiskonna ellu, edendades kodanikukasvatust või  vabatahtliku töö eest enda kogukonnas. Lisaks tunnustatakse piduliku tänuüritusega neid inimesi, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse ja vabatahtlikku tegevust toetanud ning avaldada neile austust ja tänu. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: 1. Aasta Vabatahtlik: tunnustame vabatahtlikke, kes on järjepidevalt panustanud Eesti ühiskonna arengusse; 2. Vabatahtlike kaasaja, juhendaja: tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on järjepidevalt juhendanud vabatahtlikke, neid innustanud ja kaasanud; 3. Ettevõte või asutus: tunnustame ettevõtet või avaliku sektori asutust, mis on soodustanud oma töötajate vabatahtlikku professionaalset tegevust vabaühendus(t)es. 4. Jõud Spordimängude korraldamisel kasutatakse järjest rohkem vabatahtlike abi. Sport 2030 punkt 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Aastast 2014 kasutatakse EOK eestvedamisel spordi tutvustamiseks kampaaniat „Terve Eesti eest“. Aastast 2016 võivad seda kasutada kõik ürituste korraldajad. Eesmärgiks on spordi kui valdkonna kuvandi parendamine ning inimeste kaasamine liikumisse ja sporditegevusse. 2. Mitmed spordialaliidud organiseerisid fännireise Eesti koondiste välismängudele või tiitlivõistlustele, välja on töötatud fänniatribuutika. Järjest populaarsemaks on muutunud pealtvaatajatele transpordi korraldamine võistluste läbiviijate ja spordiklubide poolt, et huvilised üle Eesti saaksid spordivõistlustele kaasa elada. 3. Suurvõistluste puhul korraldatakse üha enam võistluste pealtvaatajatele mõeldud festivalialasid, kust on võimalik soetada nii Eesti lipuvärvides kui ka spordiklubide tunnusvärvidega atribuutikat. Vastavalt spordialaliidu, spordiklubi ja sportlaste soovile toimuvad enne või pärast võistlusi kohtumised sportlaste, treenerite ja pealtvaatajate vahel. Mitmed spordialaliidud (nt Eesti Spordi- ja Tehnikaliit) on kasutanud suurematel võistlustel teadustajat tutvustamaks paremini oma spordiala. Mitmed spordialaliidud (nt Eesti Võimlemisliit) kasutab aina paremini sotsiaalmeediat ja interneti, et paremini fännidega seotud olla ja olulisi võistlusi üle kanda. Eesti Jalgpalli Liit on edasi arendanud ka visuaalset identiteeti läbi Kalevipoja lugude ning korraldab fännide iga- aastal ümarlaua. 4. Maakonna spordiliidud on samuti aidanud organiseerida fännireise, jaganud võistlustel pealtvaatajatele loosiauhindu, kasutanud aina paremini sotsiaalmeediat ja interneti, et paremini kohalike fännidele infot jagada, valinud lemmiksportlasi ja maakonna parimaid sportlasi. Maakonna spordiliidud on innustanud klubisid neid samu tegevusi ellu viima. Sport 2030 punkt 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Sotsiaalministeerium toetas 2017. ja 2018. a Eesti Paraolümpiakomitee ja EO Eesti Ühenduse tegevust eesmärgiga edendada erivajadustega inimeste kaasamist sportlikku liikumisharrastusse. Läbi aastate (sh 2017. – 2018. aastatel) on Sotsiaalministeerium toetanud puuetega inimeste sporti ja sportlikku aktiivsust. Selleks on  Sotsiaalministeerium eraldanud Eesti Paraolümpiakomiteele ja Eesti Eriolümpia ühendusele iga-aastaselt tegevustoetust nende aasta tegevuskava elluviimiseks. Aasta tegevused sisaldavad Eesti siseste spordiürituste korraldamist, sportlastele treeningvõimaluste tagamist, sportlaste osalemist rahvusvahelistel võistlustel, treenerite toetamist ning parimate sportlaste premeerimist. 2017. aasta tegevustoetuseks eraldati riigieelarvest kokku 295 000 eurot ja 2018. aastaks samuti 295 000. Täiendavalt toetatakse puuetega inimestele suunatud spordi edendust läbi Hasartmängumaksu Nõukogu, kes toetas puuetega inimeste sporti 2017. aastal 136 795 eurot ning 2018. aastaks on seni eraldatud 95 950 eurot. 2. Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas riikliku spordistipendiumi, mille saajateks on olnud ka edukad puudega sportlased. 3. Spordialaliidud on taganud võistlustele ligipääsu ka erivajadustega inimestele ning aidanud kaasa erivajadustega inimeste spordiharrastamisele. Nt Eesti Võimlemisliit monitoorib, et erivajadustega inimestele annaks trenne ka vastava väljaõppega treener. Eesti Vibuliit on korraldamas inva-vibuspordi koolitusi. Spordialaliidud aitavad kaasa ka teise emakeelega ja vähemate võimalustega isikute osalemist spordis. Nt Eesti Poksiliidus on esindatud vähekindlustatud perede ja lastekodude lapsed läbi Tartu Ülikooli Akadeemilise klubi. 4. Eesti Jalgpalli Liit pakub mitmeid tegevusi erivajadustega, teise emakeele ja vähemate võimalustega inimestele: 1) Intellektipuudega inimeste jalgpalliturniirid 2 x aastas; 2) Intellektipuudega jalgpallikoondis; 3) Erivajadustega laste koolide kaasamine EJL kooliprojekti; 4) Eestimaa Rahvuste Karikavõistlused 3 x aastas -7-8 võistkonda igal etapil; 5) Integratsiooniprojekt "Me räägime jalgpalli 2018"; 6) SPIN - riskioludes elavate noorte interventsiooni programm läbi jalgpalli; 7) SPIN projektis osalevate noortele mentorluse, mängupiletite, turniiride korralduse pakkumine; 8) SOS Lasteküla ametlik partner ja väljundite pakkumine EJL koondise mängudel ning UEFA Super Cup'l maskotilastena osalemise näol ; 9) Turva- ja asenduskodude jalgpallipäev 2 x aastas; 10) 2 turvakodu lapse + 1 kasvataja kaasamine "Football for Friendship" rahvusvahelisse projekti, mille raames osaleti 4 päeva FIFA MM'l; 11) CAFE koolitus Premium Liiga klubide kogukonnajuhtidele "Puuetega inimeste staadionitele kaasamine ja tingimuste loomine"; 12) Heleni kooli nägemispuudega lapsed UEFA Super Cup avatseremoonial laululastena + kohtumine Real Madrid ja Atletico Madrid mängijatega; 13) IBSA Blind Football Development Project koolitus EJL treeneritele "Nägemispuudega inimeste jalgpalliõpetus" + näidismängud Vabaduse väljakul. 5. Maakondlikult spordiliidud tegelevad erivajadustega inimestega jõudu mööda proovides neid kaasata oma tegevustesse või aidates neile korraldada üritusi. Nt Järvamaa Spordiliit toetab Järvamaa Puuetega Inimeste Koda erivajaduste inimeste spordipäeva korraldamiseks 2x aastas ja nende osalemist vabariiklikel võistluste. Läänemaal toimuvad invaspordiklubi eestvedamisel Läänemaa meistrivõistlused boccias, kergejõustikus ja ujumises. Maakondlikud spordiliidud proovivad kaasata ka rahvusvähemusi ja pagulasi tõlkides vajadusel uudiseid nende keelde või julgustades neid osalemast nende korraldatud üritustel. Nt Ida-Virumaal Spordiliit veab eraldi vene keelset spordiuudiste lehte. Jõgevamaa noortevõistlustel osalevad kohalikud pagulaspered. Sport 2030 punkt 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. SA Eesti Antidoping (Edaspidi EAD) on nimetatud punktile kaasa aidanud läbimõeldud ja nõuetele vastava dopingukontrolli ning puhta spordi teemalise haridustööga. 2. EAD teostas 2017. aastal 414 testi, neist 221 võistlusvälist ning 193 võistlussisest (sh 131 rahvusvahelise alaliidu tellimusel). Sportlase bioloogilise passi raames viidi läbi 82 testi 34-le sportlasele. 31. augusti seisuga on 2018. aastal teostatud 312 testi, neist 122 võistlusvälist ning 190 võistlussisest (sh 115 rahvusvahelise alaliidu tellimusel). Sportlase bioloogilise passi raames on 2018. aasta suveni läbi viidud 48 testi 20-le sportlasele. Võistlussiseselt testiti Eesti spordialadest kõige enam kergejõustikus, jalgpallis, jõutõstmises, kulturismis ja ujumises. Võistlusväliselt testiti kõige enam kergejõustiklasi, suusatajaid, ujujaid ning sõudjaid. 3. Dopinguvastaste reeglite rikkumistega tegeles EAD 2017. aastal kaheksal juhul, millest ühe menetlemine lõppes 2018. Seejuures oli tegu EAD ajaloos esmakordselt juhtumiga, kus sportlase valdusest leiti keelatud aineid piiripunktis ning isik sai karistada dopingainete valdamise eest. 2018. aasta augusti lõpu seisuga on juhtumeid olnud neli, ühel juhul on tegu välismaa sportlasega. 4. 2017. aastal tähistati Eesti Antidopingu sünnipäeva ning see tõi kaasa mitmeid tavategevusele täiendavaid sündmusi: seminar puhta spordi nädala ettevalmistuseks organisatsiooni Dopinglinkki.fi esindaja Jukka Koskelo osavõtul; toidulisandite reguleerimise seminar, kus esines lisaks Eesti ekspertidele ka St Andrews ülikooli professor Ron Maughan; antidopingu mõttetalgud ja Balti riikide antidopingu agentuuride kohtumine, mida külastas Joseph de Pencier katusorganisatsioonist iNADO. Sünnipäeva tähistamiseks jagati antidopingu valdkonna uuemaid õpikuid suurematele raamatukogudele ning toimus aktiivne koolitus- ja teavitustegevus. 5. 2017. aastal koolitas EAD kokku 304 sportlast, sh tippsportlasi 177 ja noorsportlasi 127, lisaks 180 treenerit. Toimus 20 telgi- ja teabelauaüritust, kus loodi otsekontakt 920 osalejaga. 2018. aastal on 31. augusti seisuga koolitatud 280 sportlast, sh tippsportlasi 70 ja noorsportlasi 210, lisaks 100 treenerit ning toimunud on 14 telgi- ja teabelauaüritust, kus on loodud otsekontakt 650 osalejaga. Olulise teavituskampaaniana toimus Eestis kolmandat korda puhta spordi nädal. 6. Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös valmistati 2016. aastal ette hasartmänguseaduse muutmise seadus, millega sätestati, et spordivõistluste tulemustega manipuleerimine ja selle tulemusel kihlveokelmuste sooritamine on kriminaalkorras karistatav. Seaduse muudatus jõustus 6. detsembril 2016. 7. Euroopa Nõukogu avas 3. juulil 2016 liikmesriikidele allakirjutamiseks uue vägivallavastase konventsiooni Council of Europe Convention on an integrated safety, security and service approach at football matches and other sports events1. Uus konventsioon asendab pärast selle jõustumist praegu kehtiva jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni2. Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi 1 http://www.coe.int/t/dg4/sport/Source/T- RV/Adopted%20version_Convention%20Safety%20Security%20Service_EN.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/225579  koostöös valmistatakse ette Vabariigi Valitsuse korraldus konventsiooniga liitumiseks hiljemalt 2019. aasta alguseks. 8. JÕUD Eesti Olümpiakomitee liikmena aitame arendada, tugevdada ja kaitsta Olümpialiikumist regionaalselt. Selleks: - aitame tagada olümpiaharta sätete, ROK eetikakoodeksi ja EOK väärtuste juurutamist; - aitame tagada Maailma Antidopingu Koodeksi järgimist, osaleda ennetustöös, võitluses keelatud ainete kasutamisega spordis; - aitame osaleda sporditegevust soosivatel algatustel riiklikul ja piirkondlikul tasandil. 9. Spordialaliidud teevad koostööd SA Eesti Antidopinguga, viivad läbi ausa spordi teemalisi koolitusi (nt Eesti Poksiliit, Eesti Vibuspordiliit), vastavalt võimalustele tellivad ka dopingukontrolle (nt Vibuspordiliit. Osad spordialaliidud (nt ) on vastu võtnud sporditulemustega manipuleerimise vastase korra või võtnud kasutusel muud meetmed (nt Poksiliidus on võimalik kohtunike otsuseid tagantjärgi vaidlustada ja asju menetleb distsiplinaarkolleegium). Spordialaliidud (nt Eesti Võimlemisliit) on osalenud vägivalla vastastes kampaaniates. 10. Eesti Jalgpalli Liit viib koostöös Eesti Antidopinguga läbi dopingukontrolle ja koolitusi Premium liiga klubidele. EJL korraldab regulaarselt meeste Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B, naiste meistriliiga ja erinevate koondiste mängijatele ning kohtunikele ja ametnikele regulaarsete kihlveopettuste ennetamise koolituste ning on sõlminud lepingu Sportradariga, kes monitoorib matše. Samuti tehakse koostööd keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuriga. EJL teeb ka regulaarsed koolitusi klubide turvatöötajatele ja fännikoordinaatoritele seoses vägivallaga spordis. 11. Mõned üksikud maakondlikud spordiliidud (nt Tartumaa) on korraldatud antidopingu alaseid koolitusi. Sport 2030 punkt 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised traditisoonilised tegevused. 1. Lastele ja noortele eakohaste ning turvaliste olude tagamiseks viivad spordialaliidud läbi koolitusi nii treeneritele, klubijuhtidele kui ka lapsevanematele. Osad spordialaliidud kontrollivad ka võistlus- ja treeningpaikade turvalisust või on vastu võtnud vastavad ohutusreeglid (nt Vibuspordiliit). Samuti on mitmed spordialaliidud kehtestanud nõuded noorsportlase tervisekontrolli läbiviimiseks. Eesti Poksiliit tagab ka arsti kohalolu võistlustel ja enne võistlusi meditsiinilise kontrolli kõikidele poksijatele. 2. Eesti Jalgpalli Liit alustas 2016. aastal kampaaniaga „Aus mäng“, mille pilootprojekti raames saavad kohtunikud osal noortemängudel anda pärast mängu nn rohelise kaardi mängijatele, kes on mängus silma paistnud „Ausa mängu“ ideoloogiast lähtuva tegevusega. 3. Eesti Kergejõustikuliit kasutab laste ja noorte treeningutel IAAF laste kergejõustiku komplekti, mis on just nimelt valmistatud selliselt, et tagada turvalisus ja viia vigastuste oht minimaalseks. EJL korraldab ka lastejalgpalli baaskoolitusi lastevanematele ja huvilistele, noortejalgpalli konverents, staadionite litsentseerimist ja meditsiinilise kontrolli nõuded Eesti MV osalemiseks. EJL kehtib ka eraldi D diplom, mis spetsialiseerub noortejalgpalli treeneritele. 4. Osad maakondlikud spordiliidud (nt Hiiumaa) korraldavad spordiarstide vastuvõtte oma maakonnas. Sport 2030 punkt 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Järjest enam on võistluste korraldamine ja spordikorraldus laiemalt paberivaba ning paljudel spordialaliitudel ja võistluste korraldajatel on kasutusele võetud tänapäevased tõhusad elektroonilised lahendused, millega vähendatakse võistlustega seotud materjalide väljaprintimist. 2. Uute spordiobjektide ja tervisespordikeskuste arendamisel ja planeerimisel kasutatakse järjest enam keskkonnasäästlikke ja ökonoomseid lahendusi (rajad on kaetud puulaastudega, LED valgustid jms). Sport 2030 punkt 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, rahvusvaheline olümpiakomitee) on viimase 10 aasta jooksul välja töötanud hea juhtimistava põhimõtted spordiorganisatsioonidele. Nende põhjal alustas EOK koos spordiorganisatsioonidega 2015. aastal Eesti spordiorganisatsioonidele hea juhtimistava põhimõtete väljatöötamist. Toimunud on arutelud spordiorganisatsioonidega ning 2017. aastal kiideti hea juhtimistava põhimõtted heaks EOK täiskogul. 12. septembri 2018 seisuga on hea juhtimistavaga liitunud 70 spordiorganisatsiooni EOKst ja mitmetes spordialaliitudest kuni maakonna spordiliitudeni välja. Siiski paljud organisatsioonid ei ole veel seda teinud. 3.4. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud Sport 2030 punkt 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. Eesti on olnud viimastel aastatel edukas rahvusvaheliste suurvõistluste korraldaja ja võistlustel osaleja. Eestis toimuvad regulaarselt mitmed rahvusvahelised spordiüritused, mis toovad Eestisse märkimisväärse arvu väliskülalisi ning aitavad kaasa turismile ja Eesti tutvustamisele Euroopas ja maailmas (täpsem ülevaade aruande punktis 1.3). Lisaks rahvusvahelistele tiitlivõistlustele osalevad eestlased aktiivselt ka harrastajatele suunatud rahvusvahelistel võistlustel. Jõud osaleb võimaluste piires CSIT maailmamängudel. Kaitsevägi osaleb regulaarselt rahvusvahelistel sõjaväespordi võistlustel ja korraldab neid ka Eestis. Ettevõtted võtavad osa rahvusvahelistest firmaspordi võistlustest. Eesti noored osalevad koolinoorte ja üliõpilaste võistlustel. EPK lähetab sportlasi nii paraolümpiamängudele, kurtide olümpiamängudele kui ka teistele tiitlivõistlustele. Sport 2030 punkt 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Eesmärgi saavutamisse panustavad ka noorte huvitegevuse toetussüsteem (täpsemalt aruande põhidokumendis 2. peatükis „Olulised muudatused spordis“ 1. punktis ja 3. peatükis punktis 5.5) ja treenerite tööjõukulude toetus (täpsemalt aruande põhidokumendis 2. peatükis „Olulised muudatused spordis“ 6. punktis). 2. HTM on eraldanud tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamiseks Spordikoolituse- ja Teabe SA-le 2015. aastal ligi 73 000 €, 2016. aastal 73 000 €, 2017. aastal 103 000 € ja 2018 aastal 103 000€ ning EOKle 2015. aastal 400 000 €, 2016. aastal 300 000 €, 2017. aastal 270 000 € ja 2018. aastal 270 000 €. Toetatakse endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpinguid kõrg- või kutsekoolis, õppursportlaste spordikoolitust, õppestipendiumite eraldamist tippsportlastele spordi ja õpingute ühitamiseks kõrg- või kutsehariduse omandamisel, treeneri kutsetaseme koolitusi jms. Treenerite tööjõukulude toetusega on 2016. ja 2017. aastal tagatud regulaarne treeningtegevus pädevate treenerite juhendamisel ligikaudu 37 000 lapsele ja noorele. 3. HTM toetab AS-iga Audentes sõlmitud hankelepingu alusel 200 noore tippsportlase õpingute ja treeningute ühitamist nii Tallinnas kui ka Otepääl kuni aastani 2020. 4. Osad spordialaliidud on loonud alustavatele noortele erinevaid võistlusklasse, proovinud võistlusi korraldada üle kogu Eesti, mis tagab kohapealsete noorte suurema osavõttu, aidatakse kaasa noortele parema spordivarustuse hankimisele. Eesti Vibuspordiliit on noorlaskuritele rakendanud ka järgumärkide süsteemi, mis mõjub noortele motiveerivalt. 5. Jõud koos maakondade spordiliitudega pöörab järjest enam tähelepanu noortespordile eesmärgiga kaasata rohkem noori sporditegevusse. 11 maakondlikud spordiliitu 15st koordineerivad ka kohaliku koolisporti. Sport 2030 punkt 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Õppursportlaste toetamiseks (AS Audentes) eraldati 2015- 975 803 € ja 2016- suurendati summat 100 000 € võrra, 2017 – 1 075 803 €, 2018 – 1 076 000 €, milles ei kajastu erakoolide haridustoetuse osa. 2000. aastal sõlmiti AS-ga Audentes 20-aastase kestvusega leping, mille järgselt kohustuti koolitama iga-aastaselt 250 õppursportlast Audentese Spordigümnaasiumis (endise Tallinna Spordiinternaatkooli ja Eesti Spordigümnaasiumi õppekohad Tallinnas ja Otepääl). Planeeritud vahendid hõlmavad spordi-, haridus-, toitlustus-, spordimeditsiini ja majutusteenuse kulusid. Juhtimiseks kavandatud toetus katab raamatupidamise, IT, turunduse, personali- ja üldjuhtimise teenust). Tegemist on üldhariduskooliga, 9.-12. klassi õpilaste vastuvõtt toimub spordialaliitude ettepanekutel ja õppijate sportliku taseme alusel. Planeeritud vahenditest kaetakse eelkõige spordiõppega seotud kulusid. 2. HTM on toetanud Eesti Kutsekoolispordi Liitu, Eesti Akadeemilist Spordiliitu ja Eesti Koolispordi Liitu. 2015. aastal eraldas HTM nimetatud organisatsioonidele kokku ligi 292 000 eurot, 2016. aastal 303 000 eurot, 2017. aastal 324 000 eurot ja 2018. aastal 276 000 eurot. (sama info on välja toodud punkti 5.1 juures). 3. Rahandusministeeriumi koordineeritavatest regionaalarengu toetusmeetmetest on laste- ja noorte spordi- ja treeningkeskusi toetatud perioodi 2014.–2020. aasta EL-i struktuurivahenditest rahastatava „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise“ meetmest. Meetme ühe alasuunana toetatakse ka piirkondlikule arengule oluliste turismi- ja külastusobjektide rajamist, millest mitmed on olnud suunatud täpsemalt spordi- ja rekreatsioonivõimaluste arendamisele. Meetmest on räägitud ka antud aruande Lisa 1 punktis 5.6. Lisaks jätkub Regionaalsete investeeringute programmi elluviimine, millest toetatakse regionaalseid investeeringuid, muu hulgas laste ja noorte sportimise ja aktiivse vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks maakonnakeskustes ja nende tagamaal. Meetme elluviimine jätkub ka 2018. aastal. 4. Laste ja noorte sihipärase sporditegevuse toetamiseks eraldab riik spordiklubidele, spordikoolidele ja spordialaliitudele treenerite tööjõukulude toetust alates 2015. aastast. 5. Kultuuriministeerium eraldab spordialaliitudele noortega tehtavaks tööks aastas 1,7 miljonit eurot. Spordialaliitudel on kohustus vastavalt kultuuriministri 21.12.2012 määrusele nr 12 eraldatud summast 75% edasi anda tulemuslikult töötanud spordiklubidele ja -koolidele noortespordi toetamiseks. 6. EOK toetab piirkondlikku Tartu Spordiakadeemiat, kus spetsiifilist teenust saab 20 noorsportlast, kes õpivad nii gümnaasiumi kui ka kõrgkooli tasemel. Nende kasutada on järgmised teenused ja võimalused: 5xnädalas toitlustust, 2xnädalas hommikusi lisatreeningud Koostöö TÜ Kliinikumiga, koostöö Auraga (iga päev kuni 15.00 tasuta ujumine), hommikuste treeningute jaoks kasutada 4 Tartu spordisaali – TÜASK, Madixi SK, Turu tn ja A le Coq. 7. EOK toetab Eesti noorte võistkondade lähetamist noorte olümpiavõistlustele. Sport 2030 punkt 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused.  1. Kaitsevägi arendab Eesti tippsporti tagades sportlastele sotsiaalsed garantiid võttes neid teenistusse Kaitseväe spordirühma, hetkel on Kaitseväe palgal 20 sportlast. Samuti võimaldatakse tippsaavutustele orienteeritud sportlastele paindlikumad võimalused ajateenistuskohustuse täitmiseks. 2. EOK jätkas 2017. aastal koostöös HTMiga tippsportlaste ja tippspordist hiljuti loobunud sportlaste toetamist kõrghariduse omandamiseks. Projekti teostamiseks kuulutati välja stipendiumikonkursid ning maksti kaks korda aastas riigieelarve välistel kohtadel õppivatele tippsportlastele haridusstipendiume. 2017.aastal eraldati haridusstipendiume summas 48 176 eurot. Lisaks teeb EOK koostööd Kaitseväega, et sportlased saaksid ühendada kaitseteenistuse ja sportlikud eesmärgid. 3. Sport 2030 punkt 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Valitsuskabinet kiitis riigieelarvestrateegia 2017–2020 arutelul heaks ning kinnitas Kultuuriministeeriumi ettepanekud suurendada spordialaliitude iga-aastast rahastust 1,5 miljoni euro võrra. 2. Kultuuriministeerium on Vabariigi Valitsusele esitanud ettepanekud spordi riikliku rahastamise aluspõhimõtete täiendamiseks, millega soovitakse muuta spordivaldkonna rahastamine arusaadavaks ja stabiilseks. 3. 2016. aasta esimesel poolel analüüsis Kultuuriministeerium koostöös EOK ja spordialaliitudega spordialaliitude toetamise põhimõtteid. Arutelude tulemusena algatati kultuuriministri vastava määruse muutmine ning alates 2017. aastast toetati spordialaliite uute põhimõtete alusel. 4. EOK muutis augustis 2016 suveolümpiamängudeks ettevalmistuse toetussüsteemi, tehes selle dünaamilisemaks ja eesmärgipärasemaks. Taliolümpiamängudeks ettevalmistuse uus toetussüsteem hakkas kehtima pärast Pyeongchangi taliolümpiamänge alates märtsist 2018. 5. EOK on premeerinud tiitlivõistlustel Eestit edukalt esindanud sportlasi ja nende treenereid 2017. aastal kokku 351 875 euroga. 19. septembri 2018 seisuga on 2018. aastal sportlasi ja nende treenereid premeeritud 47 812 euro ulatuses. 6. Kaitsevägi toetab tippsportlastest tegevväelasi. Sport 2030 punkt 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. Tipptasemel spordi konkurentsivõime säilitamiseks algatas EOK 2013. aastal teadusprojektide konkursi, mille kaudu on eraldatud toetusi igal aastal 25 000 eurot ja viiel aastal (2013–2017) kokku 125 000 euro ulatuses. Viie aasta jooksul on toetusi eraldatud kokku 29 projektile, eelkõige toetatakse rakendusliku iseloomuga teadusprojekte. Aktiivseim partner on olnud Tartu Ülikool, kes on saanud toetust 21 teadusprojektile. 2. Eesti Jalgpalli Liit on koostöös Tartu Ülikooli psühholoogidega töötanud välja noorkoondislaste psühholoogilise ettevalmistuse koolituse. Samuti on neil leping rahvusvahelise firmaga "Instad Scout" mängu ja mängijate analüüsiks ning strateegia  väljatöötamise ettevalmistamiseks.. EJL on sisse viinud ka iga-aastased testid noortekoondislastele koostöös Tartu Ülikooli spetsialistidega. Hea koostöö Tartu Ülikooliga on ka Eesti Sõudeliidul. Eesti sõudesportlastega on aastate jooksul läbi viidud mitmeid uuringuid, kirjutatud hulk rahvusvahelisi teadusartikleid ning kaitstud mitmeid magistri- ja doktoritöid. 3. Enamik spordialaliite on vastavalt oma võimalustele kaasanud koondiste juurde meditsiinilise personaali. Nt Eesti Jalgpalli Liit tagab ka iga koondise juures kõigil treeningkogunemistel ja võistlustel arsti, 2 massööri, füsioterapeudi ja fitnesstreeneri ning igapäevaselt on EJL palgal 2 füsioterapeuti koondislaste teenendamiseks 4. Eesti Võrkpalli Liit rakendab viimastel aastatel rahvusvahelist mänguanalüüsi programmi ja statistikuid, mis aitab oluliselt kaasa sooritusvõime ja -täpsuse parandamisele nii treeningutel kui ka võistlustel. Sport 2030 punkt 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused. 1. EOK eraldab rahvusvahelises spordis juhtimisstruktuurides osalemise toetuseks igal aastal 20 000 eurot. Samuti toetab EOK rahvusvaheliste alaliitude töökoosolekute ja aastakoosolekute pidamist Eestis. 2. Kultuuriministeerium võtab alates 2012. aastast spordialaliitudele tegevustoetuse määramisel arvesse ka spordialaliidu esindatust rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganites ja komisjonides. 3. Mitmetel maakonna spordiliitudel on sõpruspiirkondi lähiriikides, keda kutsutakse võistlustele ning kelle võistlustel ka ise osaletakse. 4. Kaitsevägi on Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu liige Sport 2030 punkt 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ja selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu. Eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud järgmised järjepidevad tegevused: 1. Kultuuriministeerium korraldab iga aastaselt taotlusvooru Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste toetamiseks. Täpsemalt aruande põhiosas. 2. JÕUD Üle nelja aasta korraldatavad Eestimaa suvemängud ja Eestimaa talimängud on rahvusvahelised ning avatud kõigile. Järgmised Eestimaa suvemängud toimuvad 12.- 14. juulil 2019. aastal Tartus ja Tartumaal.  EELNÕU 11.2018 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea november 2018 nr Päevakorrapunkt nr ... „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 01.09.2017-31.08.2018 1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18.02.2015. a otsusega vastu võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise kohta perioodil 1.09.2017-31.08.2018. 2. Kultuuriministril esineda „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaatega Riigikogus. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Heiki Loot Peaminister Riigisekretär