Leping

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tornimäe 5, asendaja Mihkel Hakkaja, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2425 TALLINNA NOTAR KÄTLIN AUN-JANISK BÜROO AADRESS TALLINN TORNIMÄE 5 Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk asendaja Mihkel Hakkaja, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Tallinnas, Tornimäe 5, kuuendal septembril kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (06.09.2018) ning selles notariaalaktis osalejad on: Eesti Vabariik, tegutsedes Kultuuriministeeriumi kaudu, registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 70000941 all, asukoht Suur-Karja tn 23, Tallinn, e-post [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tarvi Sits, isikukood 37503164714, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Anne Janno, isikukood 47911145225, kes on tõestajale tuntud isik. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTU ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING 1. LEPINGU ESE JA OSALEJATE KINNITUSED 1.1. Lepingu esemeks on Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Käsmu küla, Merekooli tn 1, asuv kinnistu katastritunnusega 92201:014:0041, pindalaga 9515 m², sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese on kantud kinnistusregistrisse registriosa nr 4871731 all. 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on kultuuriministri 30.03.1998a määrus nr.8. 9.07.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.07.2014. Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2.4. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud 06.09.2018 kinnistusregistriosa elektroonilise väljatrüki alusel (elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust). 1.3. Riiklikusse ehitisregistrisse (www.ehr.ee) kantud andmete kohaselt on: 1.3.1. lepingu eseme koosseisus oleva katastriüksuse katastritunnusega seotud järgmised ehitised: Ehitisregistri Hoone/R Esmane Korruste Ehitusalune Nimetus Aadress Staatus kood ajatis kasutus arv pind m2 Lääne-Viru maakond, 108023620 muuseum Haljala vald, hoone 0 1 576 kasutusel Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, majandus 108023621 Haljala vald, hoone 0 1 78 kasutusel hoone Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, garaaž- 108023622 Haljala vald, hoone 0 1 102 kasutusel saun Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, 120640765 puukuur Haljala vald, hoone 1984 1 22 kasutusel Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, 120640771 abihoone Haljala vald, hoone 1976 1 22 kasutusel Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, vaateplat 220640774 Haljala vald, rajatis 1976 1 15 kasutusel vorm Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, 220640776 kelder Haljala vald, rajatis 1976 1 80 kasutusel Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, välitualet 120640778 Haljala vald, hoone 1990 1 3 kasutusel t Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, välitualet 120640779 Haljala vald, hoone 1990 1 3 kasutusel t Käsmu küla, Merekooli tn 1 Lääne-Viru maakond, välitualet 120640780 Haljala vald, hoone 1990 1 5 kasutusel t Käsmu küla, Merekooli tn 1 1.4. Riiklikust ehitisregistrist nähtuvad andmed lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval infosüsteemi e-notar vahendusel (Ehitisregistri 2  andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus). 1.5. Maa-ameti (maakatastri) andmebaasi (www.maaamet.ee) kitsenduste kaardi kohaselt kehtivad lepingu eseme suhtes kehtivad järgmised piirangud: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 9515 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4833 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1312 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 273 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 4186 m²; nähtus: puurkaev (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Muuseum,Neeme tee 25); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 110 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Muuseum,Neeme tee 25); Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 9515 m²; nähtus: kaitseala (Lahemaa rahvuspark); Piiranguvöönd: nähtus: kinnismälestis (Käsmu piirivalvekordoni hoone); Piiranguvöönd: ulatus: 9515 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); Piiranguvöönd: ulatus: 9515 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Nyctalus noctula (suurvidevlane)); Piiranguvöönd: ulatus: 9515 m²; nähtus: tiheasustusala (Vihula valla üldplaneering). 1.6. Maa-ameti andmebaasist (hõlmab sealhulgas muinsuskaitse- ja looduskaitsealaseid piiranguid) nähtuvad andmed lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval infosüsteemi e-notar vahendusel. 1.7. Omanik kinnitab, et: 1.7.1. lepingu eset ei ole arestitud, selle käsutamist pole keelustatud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega; 1.7.2. lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetluses olevaid kinnistamisavaldusi; 1.7.3. käesolev leping sõlmitakse kultuuriministri 10.05.2018 käskkirja nr 103 alusel; 1.7.4. riigi kinnisvararegistris on kinnistu objekti kood KV20851, kinnistu valitseja on Kultuuriministeerium. 1.8. Omaniku esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad ning tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist ning Omaniku poolt lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmiseks kehtestatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud, muudetud ega kehtetuks tunnistatud. 1.9. Kasutaja kinnitab, et on lepingu eseme põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik lepingu eseme kasutusõigusega koormatava ala suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 1.10. Kasutaja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsuste kohaselt on tal kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 1.11. Osalejad avaldavad ja kinnitavad, et: 1.11.1. nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga ning on selle sisust teadlikud; 1.11.2. lepingu punktis üks seitse kolm (1.7.3) nimetatud käskkirja sisu on neile teada, nad loobuvad 3  nimetatud dokumendi ettelugemisest ning käesolevale notariaalaktile lisamisest; 1.11.3. nad ei soovi käesoleva lepingu sõlmimisega seoses täiendavate asjaolude kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt, nad soovivad sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel. 2. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 2.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks avalikes huvides (asjaõigusseaduse § 1581 järgne) tähtajatu isiklik kasutusõigus lepingu esemeks olevale kinnistule maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektrivõrgu Majandamine). 2.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud helesinise viirutusega (edaspidi nimetatud Elektrivõrgu Kaitsevöönd). Elektrivõrgu Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku § 77. 2.3. Lepingu esemele käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus Kasutaja kasuks kehtib lepingu eseme igakordse omaniku suhtes. 2.4. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu maksmise kohustusega vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale. 3. POOLTE KOKKULEPPED 3.1. Elektrivõrgu Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 3.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektrivõrgu Kaitsevööndi tasuta kasutamist Elektrivõrgu Majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Elektrivõrgu Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega; 3.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektrivõrgu Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 3.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks Elektrivõrgu toimimist. 3.2. Elektrivõrgu Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 3.2.1. teavitama Omanikku Elektrivõrgu plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektrivõrgu avariiremondi korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule. Pärast lepingu esemel teostatud Elektrivõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra; 3.2.2. kasutama Elektrivõrgu Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 3.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 3.2.4. hoidma Elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 3.2.5. kandma Elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust Omaniku ja kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE 4.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 4 4.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. 4.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja) algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev Elektrivõrk, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda kinnistusregistri registriosa number 4871731 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 06.09.2018 lepingu punktidele kaks (2), kolm (3) ja neli (4) ning 06.09.2018 lepingu lisaks nr üks (1) olevale plaanile. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED 6.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225). 6.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226). 6.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. 6.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 6.5. Ehitusseadustiku § 77: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal 5  sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 6.6. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 3 määratakse reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või - rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 6.8. Asjaõigusseaduse § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Asjaõigusseaduse § 1581 lg 11 sätestab, et tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Asjaõigusseaduse § 1581 lg 2 ütleb, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Asjaõigusseaduse § 1581 lg 3 kohaselt Asjaõigusseaduse § 1581 sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 6.11. Asjaõigusseaduse § 1582 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu ei maksta. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses” põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks. Jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga juhul kui ta esitab lõikes 2 sätestatud avalduse jooksva aasta 1. juuliks. Avalduse 6  alusel makstakse tasu ka järgnevatel aastatel kuni uue avalduse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule peale täiendava avalduse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus peale lõikes 2 sätestatud avalduse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest alates. Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt vastava aasta 1. detsembriks. Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD NOTARI TASU JA RIIGILÕIV. LEPINGU ÄRAKIRJAD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel on 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: Notari tasu seaduse § 3 lg 1, § 12 lg 3, § 10 lg 3, § 22, § 23 p 2). Notari tasu kokku 38,30 eurot. Käibemaks 7,66 eurot. Kokku 45,96 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise tasu vastavalt notari tasu seaduse §-le 35 lg 2 ja § 31 p 15. 7.2. Lepingu alusel taotletava kande riigilõivu tasub Kasutaja. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole ja riigilõivu tasumist tõendav dokument või selle ärakiri esitada notarile. Riigilõivu tasumine on aluseks lepingus taotletud kande tegemisel kinnistusraamatusse. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel on 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 74, 77 lg 1, § 354, 356 lg 7). 7.3. Käesolev notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. Notariaalakti koostamise päeval väljastatakse Omanikule ja Kasutajale notariaalakti ärakirjad osalejate valikul digitaalselt või paberkandjal. Notar esitab käesoleva lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusraamatut pidavale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 7.4. Infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee aadressil www.eesti.ee) kaudu on pooltele antud õigus juurdepääsuks notariaalakti kinnitatud digitaalsele ärakirjale (e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid). Käesolevas dokumendis on 8 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (17 Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 7