Kiri

Janek Mäggi Rahandusministeerium 26.09.2018 nr 8-3/1940-1 [email protected] Treenerite tööjõukulude toetussüsteem Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 valitsusliidu aluspõhimõtte punktis 8.3 kultuuriministrile antud ülesandest esitame analüüsi ja ettepanekud treenerite toetussüsteemi võimaliku üleandmise kohta kohaliku omavalitsuse üksustele koos finantseerimisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisa: Treeneritoetused VVTP 2016–2019 Malle Englas 6282260 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Analüüs treenerite toetussüsteemi võimaliku üleandmise kohta kohaliku omavalitsuse üksustele koos finantseerimisega Kultuuriministri ülesanne analüüsida treenerite toetussüsteemi võimalikku üleandmist kohaliku omavalitsuse üksustele koos finantseerimisega tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016– 2019 valitsusliidu aluspõhimõtte punktist 8.3 „Suurendame kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiat. Anname omavalitsustele üle osa riiklikke ülesandeid koos vastava rahastusega“. Analüüs: Treenerite tööjõukulude toetussüsteemi meetme väljatöötamine tulenes Maksu- ja Tolliameti tuvastatud rikkumisest mitmetes spordiklubides, kus töö eest tasuti tulumaksuvabade stipendiumitega. Treenerite tööjõukulude toetussüsteemi meede käivitati 2015. aastal eesmärgiga, et laste ja noorte treenerid saaksid treeningute juhendamise eest töötasu, nende töötasudelt makstakse ettenähtud maksud ja treeneritele luuakse töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. Meetme keskmes on alati olnud treenerid, nende toetamine ja neile paremate tingimuste loomine. Peaeesmärgiga kaasnev mõju on olnud aina enamate laste ja noorte kaasamine sportlikku tegevusse. Toetuse sihipäraseks kasutamiseks on kultuuriministri määrusega „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ 1 kehtestatud selgesõnalised nõuded: 1) toetust saavatele organisatsioonidele; 2) toetatavatele treeneritele; 3) toetuse aluseks olevatele treeningrühmadele; 4) treeningrühmadesse arvatud lastele ja noortele. Kultuuriministeerium on sõlminud halduslepingu treenerite tööjõukulude toetuse määramiseks, jaotamiseks ja tagasinõudmiseks Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega. Toetusrahade menetlemiseks on loodud avaliku sektori toetuse abil asjakohane elektroonne keskkond, mis kasutab ja on seotud Eesti Spordiregistrisse kantud andmetega spordiorganisatsioonide, spordiehitiste ja -rajatiste ning treenerite kohta. Keskkonda kantakse toetust taotlevate organisatsioonide toetatavad treenerid, nende treeningrühmad koos õpilaste koosseisu (isikukoodide põhjal), treeningpaikade ja tunniplaaniga. Treenerile arvestatav toetus oleneb tema juhendatavate treeningtundide arvust sõltumata kohalikust omavalitsusest, mille piires toetatav treener ja spordiorganisatsioon tegutsevad. Treenerite tööjõukulude toetussüsteemi meedet on riigieelarvest toetatud alljärgnevalt: 2015 – 3,510 miljonit eurot; 2016 – 3,967 miljonit eurot; 2017 – 4,449 miljonit eurot; 2018 – 6,015 miljonit eurot. Tegemist on arvestatavate summadega avalikust sektorist, mille kasutamist toetuste menetleja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus rangelt ja keskselt kontrollib: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/126092017003?leiaKehtiv  1) taotluste esitamisel ja igas kvartalis andmete kinnitamisel: spordiorganisatsioonide, treenerite, treeningrühmade ja õpilaste vastavust seatud nõuetele; 2) regulaarses treeningprotsessis: tegeliku treeningtegevuse vastavust taotletud tundidele ja tunniplaanile; 3) ettenähtud töötasu ja maksude tasumine: koostöös Maksu- ja Tolliametiga nõutud väljamaksete ja deklaratsioonide kontrollimine. Senine töökorraldus välistab, et: 1) toetust antakse kehtestatud nõuetele mittevastavatele spordiorganisatsioonidele ja treeneritele; 2) üks ja sama treener tegutseb toetatavalt samal ajal (kattuvalt) mitmes spordiorganisatsioonis; 3) tasustatavate treenerite treeningrühmadesse on kattuvalt arvatud samad õpilased; 4) tasustamise aluseks olevad tunniplaanid on eksitavalt kattuvad. Toetuste keskne menetlemine tuleneb üleriigilise ressursi otstarbeka ja sihipärase kasutamise huvist. Treenerite tööjõukulude toetusi menetletakse keskse elektroonse andmekogu abil ja sellega tegeleb Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuses üks täiskohaga töötaja ning edasiseks tegevuseks annab kindluse aastatega omandatud kogemused ja autoriteet. Kaaludes võimalust, et treenerite tööjõukulude toetusi menetleksid 79 kohalikku omavalitsust, jõudsime arusaamiseni, et: 1) toetatavate treenerite arv KOV-is on muutuv seoses nende liikumistega KOV-ide vahel, muutustega treenerikutsetes, loobumistega ja muudel põhjustel; 2) KOV-ides puudub üldreeglina arvestust võimaldav elektroonne keskkond ja seega ka ühe KOV-i toetuste ja tegevuste kõrvutamise võimalus teiste KOV-idega; 3) KOV-id pole huvitatud, et nende kaudu ja poolt rahastatavad treenerid juhendavad teise KOV lapsi; 4) puudub võimalus keskse järelevalve tagamiseks; 5) kulud kasvavad hüppeliselt, kuna igas KOV-is tuleks luua oma toetuskeskkond ja palgata lisa tööjõudu. Treenerite tööjõukulude toetussüsteemi meede on olnud hästi mõjuv spordiorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmisel ning laste ja noorte sportimise korraldamisel. Mõned näited: 1) treenerite töötamine stipendiumite najal on valdavalt lõpetatud. NB! Seejuures ilma täiendava rahalise koormuseta perede eelarvetele; 2) üle tuhande treeneriga on sõlmitud tööleping koos sellest tulenevate sotsiaalsete tagatistega; 3) laste ja noorte treeningtegevuse „taaskaardistamine“ ning parem korraldamine; 4) spordiorganisatsioonide halduskorraldusliku suutlikkuse oluline areng; 5) treenerikutse väärtustamine ja kutse seostamine tasustamisega; 6) märgatavalt enam raha laste ja noorte spordi korraldamiseks; 7) täpsem ülevaade treenivatest lastest ja noortest ning nende treeningkoormustest. Treenerite tööjõukulude toetussüsteemi rakendamine ja selle ulatus 2015 2016 2017 2018 Riigieelarve toetused eurodes 3 510 645 3 967 029 4 448 600 6 015 036 Toetatud organisatsioonid 322 367 384 389 Rahastatud treenerid 1 028 1 177 1 225 1 232 Toetuse abil treenitavad lapsed/noored 31 739 36 407 38 304 39 242 Ühe täiskoormusega töötavale treenerile 389,37 390,00 426,00 541,00 arvestatav toetus kuus Ühe täiskoormisega töötava treeneri 582,02 582,96 636,77 850,00 vähim brutotasu kuus Koostöös Maksu- ja Tolliametiga läbiviidud analüüs treenerite toetussüsteemi mõjust treenerite tööhõivele 2015 2016 2017 2018 Treenerid Eesti spordiregistris 4 094 4 217 4 466 4 469 neist töötasu saanud treenerid 1 314 1 651 2 057 2 350 Treenerite tööjõukulud kokku (miljonit 8,79 11,61 17,75 19,86 eurot) Tööjõukulude maksud riigile (miljonit 3,47 4,69 7,09 7,92 eurot) Analüüsisime ka 79 kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tegutsevate treenerite arvu. Nii nagu eespool kirjutatud, ei ole treenerite arv stabiilne, see muutub seoses treenerite liikumisega ühest omavalitsusest teise, spordiorganisatsioonide loomise ja likvideerimisega, treenerikutsete andmise ja kehtivuse lõppemisega, töölepingute lõpetamise jpm põhjustel. Illustreerimaks tööjõukulude toetust saavate treenerite kontingenti omavalitsuste haldusterritooriumil tegutsemise alusel oli pilt 2018. a I kvartalis selline: 79 omavalitsusest saavad toetust treenerid, kes tegutsevad 58 omavalitsuse territooriumil: Nr KOV Toetata- Nr KOV Toetata- Nr KOV Toetata- vate vate vate treenerite treenerite treenerite arv arv arv 1 21 41 Põhja- Tallinna linn 522 Keila linn 9 Pärnumaa vald 3 2 Tartu linn 171 22 Põltsamaa vald 9 42 Kohila vald 3 3 Pärnu linn 62 23 Valga vald 8 43 Mulgi vald 3 4 24 44 Põhja-Sakala Narva linn 59 Türi vald 7 vald 3 5 Kohtla-Järve 46 25 Tapa vald 7 45 Võru vald 3 linn 6 Viljandi linn 28 26 Saku vald 6 46 Mustvee vald 2 7 Rae vald 23 27 Hiiumaa vald 6 47 Vinni vald 2 8 28 48 Väike-Maarja Rakvere linn 22 Jõgeva vald 6 vald 2 9 Võru linn 17 29 Otepää vald 6 49 Saarde vald 2 10 30 Lääne-Harju 50 Viimsi vald 16 5 Anija vald 1 vald 11 Saaremaa vald 16 31 Saue vald 5 51 Loksa linn 1 12 32 52 Lääneranna Sillamäe linn 15 Järva vald 5 1 vald 13 Haapsalu linn 15 33 Jõelähtme vald 4 53 Märjamaa vald 1 14 Põlva vald 15 34 Kose vald 3 54 Nõo vald 1 15 Elva vald 13 35 Kuusalu vald 3 55 Tõrva vald 1 16 Harku vald 12 36 Raasiku vald 3 56 Viljandi vald 1 17 Paide linn 12 37 Lüganuse vald 3 57 Rõuge vald 1 18 Rapla vald 12 38 Kadrina vald 3 58 Setomaa vald 1 19 Jõhvi vald 10 39 Viru-Nigula 3 vald 20 Tartu vald 10 40 Räpina vald 3 Kultuuriministri otsus: Treenerite tööjõukulude toetussüsteemi meetme rakendamist mitte üle anda kohaliku omavalitsuse üksustele koos finantseerimisega, vaid jätkata treenerite tööjõukulude toetussüsteemi keskset rakendamist.