Kiri

Kooskõlastamiseks: 26.09.2018 nr 8-2/18/4410 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Kutseõppeasutused Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Sihtasutus Innove Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Eesti Puuetega Inimeste Koda Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. ministri määruse eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf. Mari Tikerpuu 735 0126 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus reguleerib haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppe tasemeõppe korraldamist, sealhulgas haridusliku erivajaduse tuvastamist ning tugimeetmete rakendamist. (2) Määruse rakendamisel rakenduskõrgkoolis täidab käesolevas määruses direktorile pandud ülesandeid rakenduskõrgkooli rektor. § 2. Haridusliku erivajadusega õpilane Käesoleva määruse tähenduses on haridusliku erivajadusega õpilane isik, kelle erivajadusest tingitud täiendava toe vajadus õpiprotsessis on tuvastatud ning kes vajab õppekavas seatud õpiväljundite saavutamiseks muudatusi või kohandusi õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas. § 3. Kutseõppeasutuse kohustused haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel (1) Kutseõppeasutus (edaspidi kool) loob haridusliku erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks ja valmiduse tööturule sisenemiseks, seejuures võib kool õpilase individuaalsusega arvestamiseks teha §-s 2 loetletud muudatusi või kohandusi, mis võimaldavad õpilasel saavutada õppekavas seatud õpiväljundid. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppekava nominaalkestusest pikema õppeaja vajaduse kinnitab kooli direktor käskkirjaga tugirühma põhjendatud ettepaneku ja kooli nõukogu otsuse alusel ning õpilase või tema seadusliku esindaja nõusolekul. Õppeaega on võimalik pikendada kuni ühe õppeaasta võrra ning vastav märge tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS). (3) Haridusliku erivajadusega õpilasele kutseõppeks tingimuste loomisse kaasab kool vastavalt vajadusele kooli pidaja, riigiasutused ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse, ettevõtete esindajaid ja teisi koostööpartnereid. (4) Kooli ja kohaliku omavalitsuse üksuse koostöö korraldamisel ja ülesannete jaotamisel lähtuvad osapooled kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest ja teistest asjaomastest õigusaktidest.  2 (5) Koolile isikliku rehabilitatsiooniplaani esitanud haridusliku erivajadusega õpilase õppetöö korraldamisel arvestatakse rehabilitatsiooniplaanis toodud soovitustega ja tehakse koostööd rehabilitatsiooniteenuse osutamisse kaasatud osapooltega (6) Õpikeskkonna korraldamisel ning kujundamisel arvestab kool õpilase erivajadusega ning ehitusseadustikus ja teistes asjaomastes õigusaktides sätestatud nõuetega. Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib õppetööd läbi viia ka väljaspool kooli territooriumi. § 4. Kooli kohustused nõustamisel ja töötajate ettevalmistamisel (1) Kool nõustab õpilaskandidaati või tema seaduslikku esindajat õpilaskandidaadi potentsiaalile vastava eriala ja õppekava taseme valikul, hinnates tema valmisolekut saavutada õppekavas seatud õpiväljundid ja siirduda peale õpinguid tööturule või edasisse õppesse. (2) Kool teavitab vajadusel haridusliku erivajadusega õpilast või tema seaduslikku esindajat sotsiaal- ja tööturuteenustest ning toetustest nii õpingute ajal kui kooli lõpetamisel toetamaks õpiprotsessi ning sujuvat siirdumist tööellu. (3) Koolis tagatakse valmisolek haridusliku erivajadusega õpilastega töötamiseks, sealhulgas võimalus läbida asjaomaseid täienduskoolitusi ja erialaspetsialistide teenuse kättesaadavus. § 5. Haridusliku erivajaduse tuvastamise alused ja kord (1) Sobiva tugiteenuse või tugimeetme rakendamiseks tuvastab kool õpilase haridusliku erivajaduse, seejuures on koolil õigus töödelda asjaomastesse riiklikesse infosüsteemidesse kantud andmeid kooli vastuvõetud õpilase haridusliku erivajaduse, nõustamismeeskonna soovituse ja osutatud tugiteenuste kohta. (2) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks ning vajalike tugiteenuste või tugimeetmete määramiseks, nende tulemuslikkuse hindamiseks, muutmiseks ning rakendamise lõpetamiseks moodustab kool tugirühma, kuhu lisaks tugispetsialistidele kuuluvad haridusliku erivajadusega õpilase rühmajuhendaja ja õpiprotsessiga vahetult seotud õpetajad. (3) Kool määrab töötaja, kes vastutab haridusliku erivajadusega õpilaste õppekorralduse ja tugirühma töö koordineerimise eest, sealhulgas õpilase erivajaduse tuvastamise ja tugimeetmete määramise korraldamise ning rakendamise tulemuslikkuse jälgimise ja dokumenteerimise eest. (4) Vastutav töötaja ja tugirühm kavandavad haridusliku erivajadusega õpilase õpinguid koostöös õpilase ja vajadusel tema seadusliku esindajaga. (5) Vastutava töötaja ja tugirühma ülesanded ning töökord kooskõlastatakse kooli nõukoguga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga. § 6. Tuvastatavad hariduslikud erivajadused (1) Tugirühm võib sobiva tugiteenuse, tugimeetme või mõlema samaaegseks rakendamiseks tuvastada järgmisi hariduslikke erivajadusi: 1) püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas ning mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis või tervishoiuteenuse osutaja väljastatud tõend, eripedagoogi või logopeedi dokumenteeritud hindamistulemused või kooli lõputunnistus või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus;  3 2) intellektipuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis või põhikooli lõputunnistus lihtsustatud riikliku õppekava läbimise kohta või väljavõte õpilasraamatust; 3) emotsionaalsed raskused, käitumisraskused, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis või tervishoiuteenuse osutaja väljastatud tõend või eripedagoogi dokumenteeritud hindamistulemused või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus; 4) nägemispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis või tervishoiuteenuse osutaja väljastatud tõend või nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 5) kuulmispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis või tervishoiutöötaja väljastatud tõend või kuulmispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 6) liikumispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis või tervishoiutöötaja väljastatud tõend või rehabilitatsiooniplaan; 7) terviseseisund, mille tuvastamise aluseks on tervishoiuteenuse osutaja väljastatud tõend; 8) õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus, mille tuvastamise aluseks on põhi- või keskhariduse omandamist tõendav dokument või kooli tugirühma otsus. § 7. Tugiteenuste ja -meetmete määramine ja rakendamine (1) Kool koostöös kooli pidajaga tagab haridusliku erivajadusega õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavuse ning rakendab vajadusel tema toetamiseks järgmisi hariduslikke tugimeetmeid: 1) individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine; 2) individuaalse karjääriplaani koostamine; 3) õpe väikerühmas suurusega 4–12 õpilast; 4) mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine; 5) täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes pole suuteline õpet alustama eesti keeles. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 kehtestatule võib kooli nõukogu, tugirühma ettepanekul, teha otsuse vähendada õpperühma õpilaste arvu või rakendada täiendavat pedagoogilist sekkumist, kui õpperühma kaasatud haridusliku erivajadusega õpilastele vajalikud õpiprotsessi muudatused ja kohandused sekkumist eeldavad. (3) Tugirühma otsusega määratud tugimeede, selle rakendusplaan ning tugimeetme rakendamise lõpetamise tingimused kooskõlastatakse õpilase ja vajadusel tema seadusliku esindajaga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga. (4) Direktori käskkiri tugimeetme määramiseks on alus EHISesse vastava märke tegemiseks ning tugirühma otsus tugimeetme rakendamise lõpetamiseks on alus märke eemaldamiseks EHISest. (5) Tugiteenused ja tugimeetmed ning nende rakendamise põhimõtted kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.  4 § 8. Määruse rakendussätted (1) Haridus- ja teadusministri 9. mai 2014. a määrus nr 14 „Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. septembril 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler  Haridus- ja teadusministri määruse „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Haridus- ja teadusministri määrus „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 32 lõike 7 alusel. Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri 9. mai 2014. aasta määrus nr 14 „Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ ning kehtestatakse uus terviktekst. Muudatuste peamiseks ülesandeks on toetada kutseõppeasutusi paremini haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisel. 2014. aastal jõustunud määruse rakendamise käigus on kutseõppeasutused teinud mitmeid muudatusettepanekuid kooli pidajale, millega on käesoleva määruse koostamisel arvestatud. Näiteks tekitas arusaamatusi kehtiv definitsioon. Senine erivajaduste loend mõiste avamisel ei vastanud tegelikele vajadustele ega osutunud põhjendatuks. Seetõttu võetakse määruses läbivalt kasutusele haridusliku erivajadusega õpilase definitsioon, mis on avatud eesmärgipärase toe osutamise kaudu õpiprotsessis. Täpsustamist vajasid erivajaduse tuvastamise alused kui ka nõuded tugimeetmete dokumenteerimisele. Muudatusega väheneb nii kooli kui õpilase või tema seadusliku esindaja halduskoormus seoses erivajaduse olemasolu tõendamise või tuvastamisega. Edaspidi tekib haridusliku erivajaduse tuvastamise alus eelneva õppeasutuse poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) sisestatud andmete põhjal. Aasta jooksul kavandame täiendavat andmevahetust ka Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (edaspidi SKAIS2), Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (edaspidi TETRIS) ja EHISe vahel. Juhul kui riiklikes infosüsteemides märget erivajaduse või osutatud tugiteenuste kohta pole, on erivajaduse olemasolu võimalik endiselt tõendada ka dokumentide alusel, mille loendit on määrusega täpsustatud. Haridusliku tugiteenuse või tugimeetme rakendamise vajaduse õppeprotsessis määratleb edaspidi koolis tugirühm ning vastutus tugirühma töö koordineerimisel lasub koolis selleks määratud töötajal. Seejuures on selgemalt kirjeldatud erinevate osapoolte kohustused haridusliku tugimeetme määramisel, rakendamisel ning dokumenteerimisel. Eesmärgiga tagada koolis parem informeeritus tugisüsteemi olemasolust ja ülesannetest kooskõlastatakse mitmed otsused edaspidi ka kooli nõukogus, sealhulgas tugirühma ülesanded ja töökord kui ka alused õpilase õppeaja pikendamiseks. Kuigi senine regulatsioon võimaldab õppekava nominaalkestusest erinevat õppeaega, puudusid tingimused õppeaja pikendamiseks. Kavandatud muudatusega on erivajadusest tingituna õppeaega võimalik pikendada kuni üks aasta ning seda kooli tugirühma ja nõukogu põhjendatud otsusel. Analoogselt kehtiva määrusega on rõhuasetus sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostööl, milleta on keeruline toetada erivajadusega õpilast õpiprotsessis ja tagada valmisolekut tööturule siirdumiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse osakonna peaekspert Mari Tikerpuu ([email protected]; tel 735 0126) ja õigusosakonna jurist Hilje Arukuusk ([email protected]; tel 735 0142). Eelnõu koostamisse on panustanud Veronika Kaska (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Ebe Värk (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Ave Szymanel (SA Innove), Kaie Piiskop (SA Innove), Agnes Pihlak (HTM välishindamise osakond), Piret Liba (HTM üldhariduse osakond), Tiiu Rahuoja (HTM koolivõrgu osakond), Marko Mölder (HTM analüüsiosakond) ja Margus Kärner (HTM e-teenuste osakond). Ettepanekud määruse muutmiseks on esitanud Tallinna Teeninduskool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Ehituskool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, SA Innove, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kaheksast paragrahvist, milles defineeritakse haridusliku erivajadusega õpilase mõiste, kirjeldatakse kutseõppeasutuse kohustused erivajadusega õpilase õppekorralduse kohandamisel ning koostöö, erivajaduse tuvastamise alused ning kooli poolt rakendatavad tugiteenused ja tugimeetmed. Eelnõu §-s 1 lõikes 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala, mis ei ole kehtiva määrusega võrreldes muutunud. Määrus reguleerib haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldust kutseõppe tasemeõppes. Selline täpsustus on vajalik, kuna KutÕS § 32 lõike 7 alusel jaguneb kutseõpe tasemeõppeks ja täiendusõppeks, millest esimene on seotud kindla kvalifikatsiooni omandamisega, teine aga kvalifikatsiooni saamiseks vajalike üksikkompetentside omandamisega. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust täiendusõppes käesolev määrus ei reguleeri. Samuti osutatakse lõikes 2 asjaolule, et rakenduskõrgkooli rektor kannab käesolevas määruses direktorile pandud ülesandeid nende hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel, kes õpivad kutseõppe tasemeõppes rakenduskõrgkoolis. Eelnõu §-s 2 defineeritakse haridusliku erivajadusega õppija mõiste. Kehtivas määruses on erivajaduse mõiste tekitanud segadust ning vääriti tõlgendamist. Määruses on seni avatud mõiste „erivajadusega isik“, mis pole õppeprotsessis ei vajalik ega asjakohane. Seetõttu keskendub definitsioon sellele, keda võib kutseõppe tasemeõppe kontekstis lugeda haridusliku erivajaduse õpilaseks. Oluline on mõiste juures kolm aspekti: (a) täiendava toe vajadus õppeprotsessis peab olema koolis tuvastatud, (b) lisatud on muudatuste ja kohanduste eesmärk, milleks on õppekavas seatud õpiväljundite saavutamine ning (c) konkretiseerunud on loend, milliseid muudatusi ja kohandusi õpilase toetamiseks on võimalik teha. Võrreldes kehtiva määrusega on definitsioonist välja jäetud erivajaduste loend, mis on asendatud kooli poolt määratud toe (tugiteenuse või meetme) vajadusega. Senine loend ei olnud ammendav ning puudus kooskõla erivajaduse tuvastamise sätetega. Samuti on muudatuste ja kohanduste loendist eemaldatud õppe sisu modifitseerimise võimalus. Põhjenduseks asjaolu, et õpiväljundid on kirjeldatud lävendi tasemel ning õppe sisu muutes (nt vähendades) ei pruugi lävendi saavutamine olla enam õpilasele jõukohane. Küll aga on võimalik teha muudatusi ja kohandusi õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides ning õppekeskkonnas. Kõigi muudatuste ja kohanduste vajadust tuleb hinnata õppekava täitmise eesmärgist lähtuvalt. Eelnõu §-s 3 sätestatakse kutseõppeasutuse kohustused õppe korraldamisel, mida muudetakse kehtiva määrusega võrreldes alljärgnevalt. Lõikes 1 on selgelt esile toodud, et kutseõppeasutusel on kõigi §-s 2 nimetatud muudatuste või kohanduste tegemise kohustus eesmärgiga võimaldada erivajadusega isikul kutseõppes osaleda ja toetada õpilase valmidust tööturule sisenemiseks. Lõikes 2 täpsustatakse õppekava nominaalkestusest pikema õppeaja võimaldamise tingimusi, mis kehtivas regulatsioonis puudusid. Vastavalt KutÕSi § 32 lõikele 8 võib kool iga õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, küll aga puuduvad seni antud sätte rakendamise tingimused. Õppe pikendamise otsus võib kaasa tuua mitmeid õppekorralduslikke muudatusi õpetajate või muu kooli personali töös, mistõttu info õigeaegne jagamine ning otsuse laiapõhjalisem arutelu ning kooskõlastatud otsus on vajalik. Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul seatakse käesoleva määrusega õppe pikendamise tingimuseks asjaolu, et ettepaneku õppeaja pikendamiseks peaks tegema koolis moodustatud tugirühm ning otsuse võtma vastu kooli nõukogu. Kooli nõukokku kuuluvad direktor, direktori asetäitjad, kooli struktuuriüksuste juhid ja õppevaldkondade eest vastutavad töötajad, samuti õpilaste ning töötajate esindaja. Märge pikendatud õppeaja rakendamise kohta tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. Õppeaja paindlikkus kui oluline kohandus on markeeritud nii Euroopa Eripedagoogika Agentuuri üldistes soovitustes kutsehariduse korraldamisel1 kui 2018. aastal Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt koostatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis. Samuti on õppeaja pikendamise vajadust toodud esile Praxise 2016. aasta uuringus, mis käsitleb erivajadustega noorte siirdumist tööellu2. Lõikes 3 keskendutakse koostöö vajadusele erivajadusega õpilasele kutseõppeks tingimuste loomisel. Mida keerulisem on erivajadus, seda enam on ka õpilase õpiprotsessi toetavasse võrgustikku vaja kaasata partnereid, näiteks põhikoolist kutseõppesse üleminekul võib oluliseks partneriks osutuda põhikool, mille õpilane on lõpetanud. Vajalike sotsiaalteenuste ja toetuste tagamiseks ka õpingute ajal on oluliseks partneriks õpilase elukohajärgse omavalitsuse üksus. Ettevõtte esindaja markeerimine on määruse tasandil oluline, sest praktikakohtade otsimine, leidmine ning erivajadusega õpilase toetamine praktika ajal on tööellu siirdumiseks määrava tähtsusega. Sageli on just õpingute ajal leitud praktikakoht see, mille kaudu õpingute järgselt rakendutakse1,2. Euroopa Eripedagoogika Agentuuri (2016) analüüsi põhjal on seejuures oluline tööturuteenuste integreerimine nii kutseõpingute vältel kui koolipoolne või tööturu tugi uuel ametikohal töö alustamisel. Määruse järgi võib seesuguse juhtumikorraldusliku koostöö algatajaks olla ka kool, kuid koostöö võib tähendada ka kohaliku omavalitsuse üksuse juhtumikorraldajale, lastekaitsetöötajale, sotsiaaltöötajale või töötukassa juhtumikorraldajale jt asjaomaste institutsioonide esindajatele koostööpartneriks olemist. Lõikes 4 tuuakse esile seaduslik raamistik, millest ülesannete jaotamisel ning koostöö kavandamisel kohaliku omavalitsuse üksus ning kool lähtuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, eeskätt § 6 toodud ülesannete lõikes (nt korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist jne.) ja 1 Kutseõppe hea praktika Euroopas. Hariduslike erivajadustega või puuetega õppijad kutseõppes. (2016). Euroopa Eripedagoogika Agentuur, leitav: https://www.european-agency.org/sites/default/files/european-patterns-of-successful- practice-in-vet_VET-Report_ET.pdf 2 Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle. (2016). Praxis, leitav: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:268067 sotsiaalhoolekande seadusest. Antud regulatsioon on olemas ka kehtivas määruses. Põhjendamatu on aga õigusaktide loendi piiritlemine kahe seadusega. Nii näiteks laieneb koolile lastekaitse seaduse kohaselt teavituskohustus abi vajavast lapsest. Seetõttu jääb muudatusega õigusaktide loend lahtiseks. Lõikes 5võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei tule ning koolile jääb ülesanne arvestada haridusliku erivajadusega õpilase õpiprotsessis rehabilitatsiooniplaanis tooduga, kui õpilane selle koolile esitab. Kooli ülesanne on erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lõimida sotsiaalvaldkonna teenuseid ka hariduslike tugimeetmetega ning teha koostööd rehabilitatsioonimeeskonnaga erivajadusega õpilase õppe parimaks korralduseks. Eesmärgiks on teenuste integreeritus õpilase jaoks. Teenuste integreerituse vajadust nii tasemeõppe kestel kui lõpetamise etapis on rõhutanud ka erivajadusega õpilased ise (Praxis, 2016)2. Lõikes 6 on kirjeldatud kooli kohustus kohandada õpikeskkonda vastavalt erivajadusega õpilase vajadusetele ning järgida ehitusseadustikus kirjeldatud füüsilise keskkonna kohandamise nõudeid erivajadustega isikutele. Kehtivas määruses oli viidatud ehitusseaduse kindlatele sätetele, mis pole põhjendatud. Näiteks põhjusel, et 2015. aastal on ehitusseaduse asemel kehtestatud ehitusseadustik ning vastav viide kehtivas määruses ei ole kooskõlas kehtiva õigusega . Samuti võib vajadusel viia õppetööd läbi väljaspool õppeasutust. Seda praktikat on rakendanud näiteks Räpina Aianduskool, kus aianduse 2. taseme kutseõpet viiakse läbi Maarja Küla õppekohas. Eelnõu §-s 4 täpsustatakse kooli kohustused valmisoleku loomisel erivajadusega õpilastega töötamiseks. Lõikes 1 jääb alles kehtivas määruses sätestatud kohustus nõustada sisseastujat ja vajadusel tema seaduslikku esindajat õpilase võimetele, valmisolekule ja motivatsioonile sobiva õppekava valikul . Säte on olemas ka kehtivas määruses ning selle rakendamine eeldab koolilt vastuvõtuprotsessi läbimõeldust. Praxise3 (2018) läbiviidud uuringule tuginedes võib väita, et info erivajadusega õpilasele sobivate õppekavade ning tugisüsteemi olemasolu kohta koolis kas puudub või on lünklik ning vajab olulist täiendamist. Riigi tasandil võimaldatakse koolidele sisseastumisprotsessi metoodika tõhustamiseks nii nõustamist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kui ka SA Innove poolt. 2018. aastal valmis koolide jaoks ka juhendmaterjal õppijakeskse sisseastumisprotsessi korraldamiseks4 ning kahe asutuse koostöös kavandatakse vastavasisulisi koolitusi järgneval (2018/2019) õppeaastal. Lõikes 2 asendub kehtivas määruses sätestatud kohustus nõustada õpilast või tema seaduslikku esindajat rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite osas ülesandega teavitada õpilast vajadusel sotsiaal- ja tööturuteenustest nii õpingute ajal kui õpingute lõpetamisel. Kooli kohustus nõustada rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite osas pole kutseõppeasutuse pädevuse puudumise tõttu põhjendatud. Kutseõppeasutustes ei tööta üldjuhul sotsiaaltöötajad, kellel on vastav kompetents olemas. Küll aga saab kool juhtumi- ja vajaduspõhiselt olla õpilasele toeks info otsimisel ja jagamisel ning õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse töötaja poole pöördumisel. Seetõttu jääb koolile kavandatava muudatusega sotsiaalvaldkonna ja 3 Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemi rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena. (2018). Praxis, leitav: https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/kutsetugi_raport.pdf 4 Õppijakeskse sisseastumisprotsessi korraldamine kutseõppeasutuses. (2018). SA Innove, leitav: http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppijakeskse%20sisseastumisprotsessi%20korralda mine%20kutse%C3%B5ppeasutuses.pdf tööturuteenustest info jagamise ja teavitamise ülesanne. Antud lõike lisamine on oluline eeskätt seetõttu, et mitmeid sotsiaalvaldkonna või tööturuteenuseid on võimalik saada ka tasemeõppe õpilasel, näiteks tööalase rehabilitatsiooni teenus, mille käigus rehabilitatsioonimeeskond toetab tööellu sisenemisel nõustades inimest, tööandjat ning jagades soovitusi töökeskkonna kohandamiseks. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on piloteerinud eraldiseisvalt tööalase rehabilitatsiooni programmi hariduslike erivajadustega õppijate kutseharidusest tööle siirdumise toetamiseks, mis on andnud positiivseid tulemusi ning kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti poolt ka sotsiaalse rehabilitatsiooni programmina. Erinevatele allikatele tuginedes1,2,3,4 on seesugustel üleminekuprogrammidel erivajadustega noorte üleminekute toetamisel võtmetähtsus. Lõikes 3 on kirjeldatud kooli kohustus tagada koolis valmisolek erivajadusega õpilastega töötamiseks. Siin on eelkõige silmas peetud kogu kooli personali teadlikkust ning vastavalt vajadusele õpetajate, tugipersonali või teiste töötajate koolitamist, nõustamist ning mentorlust erivajadusega õpilastega töötamiseks. Kehtivas määruses olemasolevat sätet on tõlgendatud viisil, et täienduskoolitusi ning koolisisest nõustamist on õigus saada vaid juhul, kui tööülesannete hulka kuulub töö erivajadusega õpilasega. Selline kitsendus pole kaasava hariduse põhimõttega kooskõlas. Mida keerulisem on erivajadus, seda olulisem on kogu koolipere teadlikkus ja valmisolek õpilase vajadustega arvestada. Muudatuse eesmärk on laiendada täienduskoolituse saajate ringi ka tugispetsialistide ning muu kooli personaliga (nt töökodade juhatajad või meistrid). Kaasava hariduse üks alusprintsiipidest on teadlikkuse suurendamine kogu kooli kollektiivis. See, kuidas kool töötajate valmisoleku tagab, jääb kooli otsustada. Riigi poolt võimaldatakse Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamise programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ kaudu erivajadusega õpilase õppekorraldust ja toetamist puudutavaid täienduskoolitusi tasuta nii kutse- kui üldhariduskoolide õpetajatele. Kutseõppeasutuste tugisüsteeme kaardistavast uuringust3 selgub, et viimase kahe aasta jooksul on koolitustel, mis haakuvad katkestamise vähendamisega (õpilase toetamisega), osalenud 43% kutseõppeasutuste töötajatest. Sealhulgas moodustavad märkimisväärse osakaalu tugiteenuste osutamisega seotud spetsialistid (57%). Juhtkonna esindajatest oli koolitusel osalenud 49%, kuid märkimisväärne on õpetajaskonna madal osalemine õpilase toetamisega seotud koolitustel (38%). Mitmetes õppeasutustes pole tööl tugispetsialiste ning õpilase toetamine on õpetajate õlul, mistõttu on vajalik õpetajate motiveerimine ning kooli ülesanne õpetajaskonda ka enam koolitusele suunata. Kuna juhtkonna esindajatel on võimalus ja roll katkestamise vähendamise eestvedamisel ja juhtimisel koolis, on vajalik ka nende teadmisi ja oskusi selles vallas rohkem arendada. Eelnõu §-s 5 täpsustatakse hariduslikud erivajadused ning nende tuvastamise alused. Peamine probleemkoht seisnes mitmete puudeliitude väljendatud seisukohas, et puude pidev taastõendamine, sh üleminekul põhikoolist kutsekooli, on erivajadusega õpilasele (või tema seaduslikule esindajale) pandud põhjendamatu koormus. Kui aga alus erivajaduse tuvastamiseks puudub ning ilmneb alles õppevõlgnevuste tekkimisel, on tuvastamise hetkeks õpiraskused juba kujunenud ning õpilane õigeaegsest vajalikust toest ilma jäänud. Olulisim kavandatud muudatus tuleneb 1.02.2018. jõustunud kutseõppeasutuse seaduse muudatusest. Seaduse § 25 täienes lõikega 9, mille kohaselt „Vajalike tugiteenuste ja -meetmete määramiseks ning rakendamiseks on kooli direktoril õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise õppeasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tugiteenuste ja - meetmete kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tugiteenuste ja -meetmete rakendamiseks“. Käesoleva määrusega sätestatakse tingimused antud sätte eesmärgipäraseks rakendamiseks ning vähendatakse kõigi osapoolte (kool, õpilane, arst) halduskoormust, mis kaasneb erivajaduse tõendamiseks või tuvastamiseks esitatavate dokumentide väljastamise, esitamise ja/või töötlemisega kooli poolt. Lisaks on kavandatud andmete automaatne liikumine puude liigi ja raskusastme kohta edaspidi SKAIS2st EHISesse. Sobiliku valdkonna, õppekava taseme leidmiseks erivajadusega õppijale on tulevikus vajalik ka andmete kandmine TETRISest EHISesse. Info liikumine nimetatud andmeregistrite vahel on vältimatult vajalik, et inimesele osutatav haridusteenus oleks jõukohane ja tagaks hilisema rakendumise tööturul. Lõikes 2 kehtestatakse erisus, võrreldes kehtiva määrusega. Kehtiva määruse kohaselt määratakse koolis kas tugiisik või tugirühm erivajadusega õpilaste õppekorralduse eest vastutajaks. Muudatus seisneb selles, et edaspidi ei ole erivajaduse tuvastamine ning tugimeetme määramine ühe isiku vastutusvaldkond, vaid tugirühma otsus. Analoogselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (§ 46) ei kuulu erivajadusega õpilase õppe koordineerija ülesannete hulka erivajaduse tuvastamine, vaid koolisisene võrgustikutöö koordineerimine ning õpetaja toetamine töös erivajadustega õpilastega. Kehtivas määruses tugirühma koosseisu avatud ei ole. Kuna see tekitas suurel hulgal järelpärimisi kohustusliku koosseisuga seonduvates küsimustes, on käesolevas määruses nimetatud tugirühma moodustamise minimaalsed kriteeriumid. Nendeks on tugispetsialistid, kes peavad vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 39 lõikele 4 vastama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel (§ 74 lg 5) kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ehk omama eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooni või kutset. See on kooli otsus, milliseid tugispetsialiste ja kui palju tugirühma kaasatakse. Oluline on märkida , et tugispetsialiste võib kool vajadusel kaasata ka väljastpoolt kooli (nt Rajaleidja keskustest, rehabilitatsioonimeeskondadest või hariduse tugiteenuste keskustest ja mujalt). Lõikes 3 sätestatakse, et koolis määratakse üks vastutav töötaja, kes koordineerib kogu hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldust, õpetajate nõustamist ning tugirühma tööd. Siin kasutatakse analoogi põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, kus selleks isikuks on erivajadusega õpilase õppe koordineerija. Lõikes 4 on eraldiseisvalt esile toodud koostöö vajadus nii õpilase kui ka vajadusel tema seadusliku esindajaga. Tugimeetmete rakendamine on võrgustikutöö ning õpilase ja tema seadusliku esindaja kaasamiseta pole see üldjuhul tulemuslik1,2. Selles osas määrust ei muudetud ning antud kohustus on sätestatud ka kehtivas määruses. Lõikes 5 sätestatakse kohustus kirjeldada vastutava töötaja ja tugirühma ülesanded ning töökord koolis, mille kinnitab direktori käskkirjaga. Oluline on siinjuures asjaolu, et tugirühma töökord tuleb kooskõlastada ka kooli nõukoguga. Vastavalt kutseõppeasutuste tugisüsteeme kaardistanud uuringule3, on kooli juhtkonna, õpetajate ja tugispetsialistide arusaamad kooli tugisüsteemist väga erinevad. Seejuures on kooli juhtkonna esindajad veendunud, et kooli personal on tugisüsteemi olemasolust ja toimimisest paremini teadlik kui õpetajate ja tugispetsialistide endi vastused lubavad järeldada. Et see pole erandlik, vaid valdav olukord, peaks kavandatav muudatus toetama info liikumist tugisüsteemi koosseisust ja ülesannetest koolis sees. Seeläbi peaks paranema koolipersonali teadlikkus, kuhu ning kelle poole erivajadusega noort puudutavatel teemadel koolis pöörduda. Eelnõu §-s 6 kirjeldatakse kutseõppeasutuses tuvastatavad hariduslikud erivajadused. Sõna tuvastamine on siin kasutatud kui kooli otsustus erinevate andmete ning tugirühma otsuse põhjal määrata EHISes õpilasele hariduslik erivajadus või mitte. Kui erivajadus või puue ei too kaasa muudatuste või kohanduste tegemise vajadust õppekorralduses ning tugiteenuse või - meetme rakendamise vajadust, ei ole erivajaduse tuvastamine ning märkimine EHISesse ka põhjendatud. Lõikes 1 kirjeldatakse, milliseid erivajadusi on võimalik tugiteenuste, meetmete või mõlema samaaegseks rakendamiseks tuvastada. Läbiv muudatus seisneb selles, et üldjuhul toetutakse andmebaasides olemasolevale infole ning dokumente erivajaduse olemasolu tõendamise kohta tuleb koolile esitada vaid juhul, kui vastav info andmebaasides puudub. Nimetatud loendis on mitu muudatust võrreldes kehtiva määrusega. Punktis 1 on täiendatud püsivate õpiraskuste tuvastamise aluseid, mis on täienenud õpilase põhikooli lõputunnistuse võrra, millelt võivad nähtuda õpilase õpiraskused teatud ainetes (läbivalt hinnatud puudulikuga). Samuti juhul, kui õpitulemusi on ühes või mitmes aines vähendatud ning sellekohane märge on tunnistusel (nt märge „koolieksam“ või „individuaalne õppekava“). Lisandunud on erialaspetsialisti (eripedagoog, logopeed) dokumenteeritud hindamistulemus ja ka kooli tugirühma otsus. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi loendis peale üleminekuplaani, kui erivajaduse märkimise aluse eemaldamise. Vastavalt 1.02.2018 vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusele koostatakse üleminekuplaan põhikooli lõpetanud ning lisaõppesse siirdunud õpilasele ning see kannab individuaalse õppekava ja päevakava funktsiooni. Samuti on lisaõpet võimalik valida kõigil põhikooli lõpetajatel, kelle erivajadus tingib pikema õppeaja vajaduse ning nad avaldavad soovi täiendavalt õppesse jääda. Seega pole põhjust üleminekuplaani siduda vaid intellektipuuet tõendava alusdokumendina. Põhikoolis koostatud üleminekuplaan on kutseõppeasutusele väga informatiivne materjal õpilasele tugiteenuse või -meetme määramisel. Seetõttu võiks kool soovitusliku dokumendina küsida sisseastumisel lisaks rehabilitatsiooniplaanile õpilaselt ka üleminekuplaani. Lisaks on määruses tehtud järgmised muudatused: „meditsiiniline tõend“ on asendatud mõistega „tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõend“, mis laiendab mõnevõrra tõendi andjate ringi ning tõendi liiki. Samuti on asendatud „püsivad või kroonilised haigused“ üldisema mõistega „terviseseisund“, sest piirang kroonilise haigusega võib põhjendamatult jätta kõrvale mõne terviseseisundi, mille osas täiendav tugi õpiprotsessis on siiski vajalik. Eelnõu § 7 käsitleb analoogselt kehtiva määrusega tugiteenuste ja tugimeetmete määramist ning rakendamist. Sisuliselt meetmete loend ei muutu, küll aga § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud „karjääriplaani koostamine“ asendab senise „üleminekuplaani mõiste“. Seda eeskätt põhjusel, et karjääriplaan koostatakse pikema perspektiiviga, võttes aluseks isikliku- ja tööelu väljavaated kogu elukaarel. Iseäranis on see vajalik erivajadusega õpilase puhul, kelle erialavalik peab võimaldama iseseisvat või toetatud toimetulekut hilisemas elus. Karjääriplaani koostamisse peaks kindlasti kaasama õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse vastavad spetsialistid (nt lastekaitsespetsialist, juhtumikorraldaja, sotsiaaltöötaja jt). Samuti võiks keskne roll olla Töötukassa karjäärispetsialistil, kes toetab erivajadusega õpilast töökoha saamisel. Lõikes 2 lisandub võimalus vähendada õpperühma arvu juhul, kui rühma kaasatakse erivajadusega õpilasi, kelle individuaalsusega arvestamine eeldab väiksemat rühma. Täiendavaid meetmeid rakendatakse vaid vajadusel. Samuti jääb võimalus jätkata suuremas rühmas, kuid kaasata alaliselt või ajutiselt täiendavat personali rühma tundidesse, näiteks tugiisiku, tugispetsialisti, abiõpetaja jt näol. Pedagoogiline sekkumine võib hõlmata ka ülejäänud õpperühma teadlikkuse tõstmist ning valmisoleku kujundamist erivajadusega õpilasega arvestamisel. Seesugune vajadus on ilmnenud pigem suurtes koolides, kus vastuvõetud õpilaste arv ületab planeeritud kohtade arvu ning õppe individualiseerimiseks või täiendava toe osutamiseks haridusliku erivajadusega õpilasele pole õpetajal piisavalt ressurssi. Tagamaks juhtkonna ja õpetajaskonna parema teadlikkuse õppekorralduslikest muudatustest, võtab otsuse sobiva tugimeetme rakendamiseks vastu kooli nõukogu kooli tugirühma ettepanekul. Lõikes 3 täpsustatakse tugimeetmete dokumenteerimise ja kooskõlastamise kord. Tugimeetme rakendamise otsuse teeb koolis moodustatud tugirühm. Määratud tugimeede kinnitatakse direktori käskkirjaga ning kantakse EHISesse. Eelnevalt tuleb koostada ka rakendusplaan ning kooskõlastada see õpilase ning vajadusel ka tema seadusliku esindajaga. Samuti tuleb käskkirjas näidata, mis tingimustel meetme rakendamine lõpetatakse. Üldjuhul on meetme rakendamise lõpetamise aluseks tugirühma otsus. Lõikes 4 on täpsustatud EHISesse kande tegemise alus. Tugimeetme määramiseks koostatud direktori käskkiri on aluseks EHISesse õpilasele rakendatava tugimeetme märkimiseks. Tugirühma otsustuspädevusse kuulub ka tugimeetme rakendamise lõpetamine. Tugimeetme rakendamise jälgimise ning selle lõpetamise eest vastutab selleks määratud isik, kelle tööülesannete hulka võib muuhulgas kuuluda õpilasele määratud tugimeetme rakendamise märke eemaldamine EHISest. Lõikes 5 sätestatakse ka kehtivas määruses seatud tingimus, mille kohaselt tugiteenuste ja meetmete rakendamise põhimõtted peavad olema kirjeldatud ka õppekorralduseeskirjas. Eelnõu §-s 8 kehtestatakse rakendussätted. Kehtiv haridus- ja teadusministri 9. mai 2014. a määrus nr 14 „Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. Määruse jõustumine on kavandatud 1. septembriks 2019. a. Jõustumise tähtaeg jätab piisavalt aega koolide informeerimiseks muudatustest ning senise hariduslike erivajadustega õpilasi puudutava toe korralduse kooskõlla viimiseks määruses sätestatuga. Samuti on vajalik piisav aeg tehnilisteks ettevalmistustöödeks, et tagada andmevahetus vajalike registrite vahel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Muu hulgas on määruse koostamisel lähtutud järgmisest Euroopa Nõukogu soovitustest ja järeldustest: Nõukogu soovitus 22. mai 2018, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (2018/C 195/01).Liikmesriigid peaksid edendama kaasavat haridust kõigi õppijate hulgas, eelkõige kaasates kõiki õppijaid kvaliteetsesse haridusse kogu eluea jooksul, pakkudes kõikidele õppijate konkreetsetele vajadustele vastavat tuge, sealhulgas pidades silmas ebasoodsa majandusliku taustaga, sisserändaja taustaga, erivajadustega ja kõige andekamate õpilaste vajadusi ning muutes ülemineku ühelt haridusteelt teisele lihtsamaks ning võimaldades pakkuda asjakohast haridus- ja karjäärinõustamist. Nõukogu järeldused, 11. mai 2010, hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (2010/C 135/02), milles rõhutatakse, et Hariduse ja koolituse kaudu saavutatav sotsiaalne ühtekuuluvus peaks tagama võrdsed juurdepääsu võimalused kvaliteetsele haridusele ning võrdse kohtlemise, sealhulgas kohandades pakkumist individuaalsetele vajadustele. Samas peaks see tagama võrdsed võimalused parimate tulemuste saavutamiseks, püüdes pakkuda kõigile võtmepädevuste kõrgeimat taset. Lisaks rõhutatakse nõukogu järeldustes, et liikmesriikidel tuleb tugevdada võtmepädevuste omandamist kutseharidusalaste võimaluste ja programmide kaudu ning käsitleda paremini ebasoodsas olukorras õppurite vajadusi, arendama edasi moodulipõhise kutsehariduse- ja koolituse süsteeme, mis võimaldavad õppuritel luua oma isiklikele vajadustele kohandatud võimalusi. Olulisena tuuakse esile vajadus toetada õpilase üleminekuid tööturule, mida käesolevaga siseriiklikul tasandil reguleerime. 4. Määruse mõjud Määruse peamine mõju seisneb õpilase või tema seadusliku esindaja halduskoormuse vähenemises erivajaduse tõendamise ning kooli halduskoormuse vähenemises erivajaduse tuvastamisel või tugimeetme määramisel. Eelnõul on vähene positiivne mõju regionaalarengule, mida soodustab kutseõppeasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö. Eelnõul puudub otsene mõju riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele, keskkonnale, regionaalarengule. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvele ning andmebaaside tõhusama kasutusega väheneb kõigi osapoolte halduskoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019, et kutseõppeasutustel jääks piisavalt aega tugisüsteemi korraldus ja vastutusvaldkonnad viia määrusega kooskõlla. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks kutseõppeasutustele, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Sihtasutusele Innove, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0991 - Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80efbd8f-9f1d-41c3-a743-1eb67b72be67 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80efbd8f-9f1d-41c3-a743-1eb67b72be67?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main