HANKEDOKUMENTIDE LISA II I : TEHNILINE KIRJELDUS EESTI KEELEST ERINEVA EMAKEELEGA TÄISKASVANUTE EESTI KEELE ÕPE LÕIMUMIS- JA TÖÖHÕIVE POLIITIKAS : KVALITEET, MÕJU JA KORRALDUS SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1.TAUSTAINFO PAGEREF _Toc485050447 \h 2 1.1. Rakendusuuringu läbiviimise põhjendus PAGEREF _Toc485050448 \h 2 1.2. Rakendusuuringu eesmärk ja sihtrühm PAGEREF _Toc485050449 \h 4 1.3. Rakendusuuringu ülesehitus PAGEREF _Toc485050450 \h 4 1.3.1. Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajaduse analüüs PAGEREF _Toc485050451 \h 4 1.3.2 Keeleõppe pakkumise analüüs PAGEREF _Toc485050452 \h 6 1.3.3 Eesti keele õpe tööturuteenusena PAGEREF _Toc485050453 \h 7 1.3.3.1 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs PAGEREF _Toc485050454 \h 7 1.3.3.2 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs PAGEREF _Toc485050455 \h 8 1.3.3.3 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine PAGEREF _Toc485050456 \h 8 1.3.3.4 Hindamise läbiviimise metoodika PAGEREF _Toc485050457 \h 10 2. ÜLDINE AJAKAVA PAGEREF _Toc485050458 \h 10 3. TEHNILINE KIRJELDUS PAGEREF _Toc485050459 \h 11 3.1. Peamised töö tulemid PAGEREF _Toc485050460 \h 11 3.2. Nõuded uuringu tulemitele PAGEREF _Toc485050461 \h 12 3.2.1. Uuringu andmebaaside koostamine PAGEREF _Toc485050462 \h 12 3.2.2. Nõuded uuringu küsitluste läbiviimisele PAGEREF _Toc485050463 \h 12 3.2.3. Nõuded metoodika ülevaatele PAGEREF _Toc485050464 \h 13 3.2.4. Nõuded aruandlusele ja standardtabelitele PAGEREF _Toc485050465 \h 13 1. TAUSTAINFO 1.1 . Rakendusuuringu läbiviimise põhjendus Riigi ülesanne on tagada tõhus keeleõppe korraldus nii, et Eestis püsivalt elavate muu e makeelega täiskasvanute, sh uussisserändajate arengupotentsiaal (edaspidi sihtrühm) oleks maksimaalselt kasutatud. Lõimumis- ja tööhõivepoliitika raames pakutakse selle eesmärgi saavutamiseks muude meetmete hulgas tasuta eesti keele õpet. Kultuuriministeerium pakub Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) kaudu formaalset ja mitteformaalset keeleõpet lõimumisteenusena (tasemeõpe A1-B2) kõikidele soovijatele sõltumata nende hõivest. Sotsiaalministeerium pakub Eesti Töötukassa (edaspidi TK või töötukassa ) kaudu keeleõpet (erialane eesti keel, tasemeõpe A1-B2) tööturuteenusena tööturutakistuste kõrvaldamiseks registreeritud töötutele, tööotsijatele ja teatud juhtudel ka töötajatele. Eesti keele õppe pakkumisel on mitmeid väljakutseid, mis puudutavad nii keeleõppe korraldust kui sihtrühma käitumist ja toimetulekut tööturul . Kokkuvõtlikult: Senine keeleõppe korraldus ei ole piisavalt parandanud muu emakeelega inimeste eesti keele oskust: sihtrühma enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastakümne te l küll kasvanud, kuid väga aeglaselt, see ei vasta tööturu vajadustele ega toeta piisavalt lõimumist . Riigikeele kehva oskuse pärssivat mõju on täheldatud nii tööle saamisele kui tööalasele edasijõudmisele . Eesti keele õpet alustada soovijate nõudlus tasuta keeleõppe järele on pakutavatest võimalustest suurem . Probleemi võimendab ka sihtgrupi eba piisav piiritlemine, monitooringu ja teenusevajaduse süsteemse hindamismehhanismi puudumine. Sihtrühma keelelis te vajadus te ja pak utava keeleõppe sisu omavahelist seos t ei ole piisavalt analüüsitud . See raskendab keeleõppe vajaduspõhist korraldust ja planeerimist. Keeleõppe tugistruktuurid (kursustele eelnev keeletaseme/vajaduse hindamine, keeleklubid, mentorisüsteemid, keelelaagrid, keelekeskkond jne) ja spetsiifilisemad, vajaduspõhised õppemoodused (keelekorrektsioon, töökohapõhine keeleõppe) on ebapiisavad. Venekeelse elanikkonna hinnang riigi tegevusele keeleõppe korraldamisel on ebaühtlane: Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest hindab seda positiivselt 43 %, kuid Ida-Virumaal vaid 20 % . Samuti on välja toodud sihtrühma madala teadlikkus keeleõppevõimaluste st . Kultuuri ministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi keeleõppe sihtrühmad kattuvad osaliselt. Tööturuteenusena osutatava keelekoolituse laiendamine töötavatele inimestele alates 2017. aasta maist suurendab sihtrühma ühisosa. Seoses sisserände suurenemisega vajab muust rahvusest püsielanike keeleprobleemi ja tööturu keelelise segregatsiooni kõrval tähelepanu uussisserändajate vajadus keeleõppe järele, selle korraldus ja spetsiifika. Enam ik seni läbiviidud uuringuid ja ametlik statistika kaardistavad sihtrühma keeleoskust ning selle mõju lõimumisele, sissetulekule ja tööhõivele . Kavandatav uuring peab lisaks andma tellijatele sisendi praktilisteks lahendusteks, kuidas pakkuda sihtrühma vajadus t ele vastavat, kvaliteetset tasuta eesti keele õpet . Kultuuriministeerium kasutab uuringutulemusi , et välja töötada uut lõimumiskava ja selle rakendusplaani perioodiks 2021-2030 . Selle perioodi üheks oluliseks tegevuseks on jätkuvalt sihtrühma tasuta eesti keele õpe korraldus. Seoses sellega analüüsitakse , milline on sihtrühma nõudlus eesti keele õppe järele (sh millist laadi õpet või keele omandamist toetavaid tegevusi vajatakse), milline on eesti keele õppe pakkumine (sh erinevad õppevormid ja toetavad tegevused) ning analüüsitakse nõudluse ja pakkumise omavahelist vastavust. Rakendusuuringu tulemus t e põhjal saab Kultuuriministeerium planeerida riiklike ja Euroopa Liidu struktuurvahendeid, et pakkuda sihtrühma vajadustele vastavat ja kvaliteetsema t eesti keele õpe t . Sotsiaalministeerium kasutab uuringutulemusi selleks , et hinnata , kas heaolu arengukavas püstitatud eesmärgi: vähendada lõhesid eesti ja teisest rahvusest inimeste tööturunäitajates, saavutamiseks on vaja sihtrühmale tööturuteenusena suunatud keeleõppes planeerida muudatusi või täiendavaid tegevusi. Selleks analüüsitakse , kas eesti keele õpe muu emakeelega isikutele suunatud tööturuteenus ena vastab sihtrühma vajadustele ning aitab maandada sihtrühma tööturule sisenemise takistusi . Uuringus hinnatakse eesti keele koolituse kui tööturu teenuse tulemuslikkust, kvaliteeti, tõhusust ja asjakohasust. 1.2. R akendusuuringu eesmärk ja sihtrühm Rakendusuuringu eesmärk on välja töötada praktilisi poliitikasoovitusi , millega arvestades saavad Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium tagada eesti keelest erineva emakeelega täiskasv anutele tasuta eesti keele õppe sä ästlikult, tõhusalt ja mõjusalt . Kultuuriministeeri u m ja INSA ning Sotsiaalministeerium ja t öötukassa pakuvad tasuta eesti keele õp et inimestele , kes elavad Eestis püsivalt või ajutiselt valdavalt Ida-Virumaal ja Harjumaal . U uringu sihtrühmad on: m uu emakeelega täiskasvanud elanikud vanuses 18-64 aastat , kes elavad Harjumaal, sh Tallinnas , ja Ida-Virumaal ; Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad täiskasvanutele tasulist ja tasuta (nt riigihangete või koolituskaardi raames) eesti keele õpet; Töötukassas registreeritud töötud: t öötukassa kaudu eesti keele koolitusel osalenud isikud ning ebapiisava eesti keele oskusega , kuid keelekoolitusel mitte osalenud registreeritud töötud . 1.3. Rakendusuuringu ülesehitus Uuring jaguneb kolmeks osa ks : 1) Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna (sihtrühm 1) eesti keele õpp e vajadus e analüüs ; 2) Teenusepakkujate analüüs (sihtrühm 2) ; 3) Eesti keele õpe t ööturuteenusena (sihtrühm 3) : t ööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs ; t ööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs ; t ööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine. Järgnevalt täpsustatakse uuringu osade lõikes uuringu sisu, uurimisteema si d ning nõudmis i uurimiskontseptsiooni le ja - metoodika le . 1 . 3 .1 . Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajaduse analüüs Eesmärk on analüüsida sihtrühma vajadus t keeleõppe järele , mida on vaja teada , et planeerida ja korraldada vastavaid teenuseid . Selleks keskendutakse järgmistele teemadele (loetelu ei ole lõplik ning p akkuja võib vastavalt oma ekspertteadmistele täiendada) : sihtrühma olemasolev keeletase ning vajalik/soovitud keeletase; keeleõppe peamine ajend id ja takistused ; vajalikud õppevorm id ning nendega seotud ootused ja vajadused; võimalused keeleõppes osal eda. Hindamisküsimused katavad järgmist ( l oetelu ei ole lõplik ning p akkuja võib vastavalt oma ekspertteadmistele täiendada) : Milline on sihtrühma eesti keele oskus (enesehinnanguline os kus, tasemetunnistuse olemasolu) ? Milline on sihtrühma senine eesti keele õppimise kogemus (õppevormid, õppe rahastaja nt MISA, töötukassa, tööandja, inimene maksis ise) ? Millega on sihtrühma keeleõppevajadus eelkõige seotud ? Milline on sihtrühma motivatsioon eesti keelt õppida? Milline on sihtrühma hinnang keeleõppe vajalikkusele isikliku karjääri edendamisel? Kas ja kuidas mõjutavad sihtrühma sotsiaalmajanduslikud karakteristikud (vanus, sugu, majanduslik olukord, kodakondsus jm) eesti keele omandamist või juurdepääsu koolitustele ? Millised on k eeleõppe osalemise võimalikud takistused , sh keeleõppe erinevate komponentide mõju osalemisele (nt võimalus maksta keelekursuse eest, kursuste kättesaadavus, kursuste toimumise aeg, eksami sooritamise kohustus, informeeritus keeleõppe võimalustest jms) ? Millised on sihtrühma eesti keele omandamise probleemid , sh kursuste sisu, erinevate vormid e sobivus vajadustega , hindamis - ja nõustamisteenuste vajadus ? Milline on sihtrühma hinnang eesti keele õppe kvaliteedile ja kättesaadavusele , milles seisnevad peamised kvaliteedi ja kättesaadavuse probleemkohad ? Eeltoodud uurimisküsimustele vastamiseks vajalike andmete kogumiseks ja töötlemiseks töötab p akkuja välja usaldusväärse uurimiskontseptsiooni ja uurimismetoodika t ning põhjendab nende sobivust uurimiseesmärgiga . Pakkuja moodustab Harjumaa ja Ida-Virumaa sihtrühma üldpopulatsioonist valimi ning põhjendab selle suurust ja esinduslikkust oma pakkumuses. Kui pakkuja leiab, et teatud sekundaarandmetele tuginedes on võimalik uurimisküsimustele vastata, siis põhjendab seda pakkumuses. Sekundaarandmete hulka kuuluvad nt andmed, mida on võimalik saada rahvaloenduse andmetest, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute andmebaasidest , SA-st Innove, Keeleinspektsioonist ja INSA-st . 1.3.2 Keeleõppe pakkumise analüüs Eesmär k on selgitada välja Eestis tegutsevate teenusepakkujate võimalused pakkuda keeleõpet sihtrühmale soovitud mahus ja vormis, nende võimekus leevendada eesti keele omandamise ja praktiseerimisega seotud kitsaskohti . Hindamisküsimused katavad järgmist: Milline on pakutav k eeleõppe maht , õpetatavad keeletasemed, keelefirmades töötavate õpetajate arv, kvalifikatsioon ? M illises vormis õpet pakutakse , milliseid toetavaid teenuseid pakutakse ? Milline on teenusepakkujate hinnangu l sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangu l sihtrühma peamised takistused koolitusel osalemiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangu sihtrühma peamised takistused eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid toetavaid teenuseid vajaks sihtrühm teenusepakkujate hinnangu eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad vähelõimunud püsielanike keeleõppe pakkumisel? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad uue, kasvava sihtrühma, uussisserändajate, eesti keeleõppe pakkumisel? Sihtrühma kuuluvad kõik Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad eesti keele koolitust st nii need, kel on Keeleinspektsiooni tegevusluba kui need, kes tegutsevad täiskasvanute koolituse seaduse alusel . Valim peab sisaldama INSA ja töötukassa partnereid sh kaasatakse valimisse tasemeõppeasutusi, kellelt töötukassa tellib erialaseid eesti keele koolitusi. Teenusepakkujate analüüsi puhul kasutatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi kombinatsiooni, mille vahekorra täpsustab ja põhjendab pakkuja pakkumuses . Keelekoolituse pakkujate esindajatega viiakse läbi intervjuud, mille arvu ja sisu täpsustab pakkuja tulenevalt meetmete kombinatsioonist. Punkti 1.3.1 ja 1.3.2 tulemuste sünteesina hinnatakse eesti keele nõudluse ja pakkumuse va stavust , et tuvastada katmata vajadus ed nii mahu kui sisu osas ning antakse soovitusi tasuta eesti keele õppele Euroopa Liidu ja riigieelarveliste vahendite planeerimiseks perioodiks 2021-2030 . Pakkuja kontroll ib punktis 1.3.1 ja 1.3.2 kasutatavate ankeetküsitluse ja intervjuude küsimustike valiidsust ja reliaablust ning vastavalt tagasisidele täiendab ja parandab neid, põhjendades testimiseks vajalike sihtrühma esindajate arvu. Pakkuja tagab eesti keelest tõlgitud venekeelsete küsimustike kvaliteedi, st kõik eesti keelest tõlgitud küsimused ja vastused on vene kirjakeele reeglite kooskõlas ning ilma grammatika- ja stiilivigadeta. 1 . 3 . 3 E esti keele õpe tööturuteenusena See uuringu osa hõlmab perioodil jaanuar 2015 kuni veebruar 2017 t öötukassa poolt tööturuteenusena osutatud eesti keele õppe korralduse, kvaliteedi ja mõju hindamist. 1 .3. 3 .1 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs Korralduse hindamisel on keskseks küsimuseks rakendussüsteemi toimimine: kas tegevuse ülesehitus on eesmärgipärane ja rakend amine tõhus . Hindamisküsimused katavad järgmist: Kuidas toimub eesti keele õppe vajaduse hindamine ja teenusele suunamine? Millistele kriteeriumite alusel valitakse välja teenusel osalejad? Kas teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise tingimused (nt töötuna arvel oleku kestus, puuduv erialane haridus, puuduv või vähene eesti keele oskus) on asjakohased ehk vastavad sihtrühma vajadustele ja teenuse eesmärgile? Kas ja kuidas arvestatakse teenuse vajaduse hindamisel isiku võimalusi saada keeleõpet muust r iiklikult toetatud allikast (nt lõimumisteenus, keeleõpe RVKSidele jm ) ja varasemaid õpinguid ? Milline on keskmine periood töötuna arvele tulekust keelekoolitusel alustamiseni? Kui suur osa ebapiisava eesti keele oskusega registreeritud töötutest osaleb keelekoolitusel? Kas on vaja parandada sihtrühma teenusele jõudmist? Kuidas seda vajadusel teha? Kas ja milliseid eeliseid on tööturuteenusena pakutaval keeleõppel tööturu takistuste leevendamise seisukohast võrreldes nt lõimumismeetmete raames pakutavate koolitustega (sihtrühm ja töötukassa konsultant) ? Milline on sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda? Kas ja kuidas osalemine eesti keele koolitusel tööturuteenuse raames mõjutab osaleja motivatsiooni keeleõpinguid jätkata pärast töötuna arveloleku lõppu (sihtrühm ja töötukassa konsultant)? Millised on sihtrühma sagedasemad väli sed takistused teenusel osalemiseks? Kuidas neid teenuse pakkumisel ületatakse (sihtrühm ja töötukassa konsultant) ? Millised on sihtrühma hinnangul nende takistused tööle saamisel ? Kas ja kuidas keelekoolitus neid adresseeri s ? Kas ja kuidas oleks võimalik keelekoolituse mõju tööle saamisele suurendada , nt k as koolituse maht on piisav? Milline on sihtrühma hinnang keeleõppe vajalikkusele isikliku karjääri edendamisel? Milline on sihtrühma hinnang oma motivatsioonile eesti keele koolitusel osaleda ja kuidas seda mõjutab asjaolu, et koolitust pakutakse tööturuteenusena? Millised on arenguvajadused seoses uussisserändajate kasvava arvuga? Milliseid täiendavaid tegevusi on vaja nende tööturutakistuste kõrvaldamiseks? M illised on ettepanekud teenuse korralduse ja olemaso levate tegevuste parendamiseks? 1.3. 3 .2 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs Eesmärgiks on välja selgitada, kas koolituse tellimise reeglistik tagab kvaliteetse eesti keele õppe. Uuritakse nii teenusesaajate sihtrühma kui töötukassa kui tellija hinnangut pakutava eesti keele õppe kvaliteedile . Samuti vaadataks e teenuse kvaliteedi tagamise mehhanismide asjakohasust. Hindamisküsimused katavad järgmist: Milline on sihtrühma hinnang tööturuteenusena osutatud keelekoolituse korraldusele (õpetaja professionaalsus, õpetamise metoodika, õppematerjalide kvaliteet, tundide toimumise aeg, tundide sagedus, tunni ülesehitus jms)? Milline on t öötukassa kui tellija üldine hinnang viimastel aastatel osutatud eesti keele koolituse kvaliteedile? Kas ja kuidas on kvaliteet muutunud? Millest on muutused tingitud? Kas ja milliseid teenuse pakkujate ga seotud kvaliteediprobleeme esineb eesti keele õppe pakkumisel? Millest probleemid tulenevad ja kuidas neid on /oleks võimalik leevendada ? Kuidas t öötukassa kui tellija saab tagasisidet eesti keele õppe kvaliteedi kohta? Kas ja kuidas sellega arvestatakse edaspidisel teenuse tellimisel? Kas 2016 juunis jõustunud tegevuslubade nõue eesti keele koolitajatele, kes valmistavad ette eesti keele tasemeõppeks, lihtsustab kvaliteetse keeleõppe pakkumist? kuidas tagavad koolituse pakkujad õppe kvalitee d i, kuidas toimub koolituste järelevalve, mis on osaliselt Keeleinspektsioon i , osaliselt t öötukassa (hankekoolitused), osaliselt HTM-i vastutus alas (osaliselt TÄKS-i alusel pakutavad koolituskaardi koolitused); kas on erinevus i Keeleinspektsiooni loa l pakutavate koolituste j a teiste koolituste vahel ? M illis e d on osapoolte ettepaneku d ja hindamise läbiviija hinnang ettepaneku te asjakohasuse le ja potentsiaalsete mõjude kohta teenuse osutamise kvaliteedi parandamise ks ? 1.3. 3 .3 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse keelekoolitusel (edaspidi tegevuses) osalemisega kaasnevaid mõjusid: rakendumismäärade analüüs ning töötasu dünaamikat kirjeldava statistika analüüs, sihtrühma tunnetuslike mõjude analüüs ja puhasmõju analüüs . Hindamisküsimused katavad järgmist: Millised tunnused on iseloomulikud keelekoolitusel osalenutele võrreldes mitteosalenutega (piirkondlikud erinevused, sooline ja vanuseline jaotus jms)? Kas tööturuteenusena osutatud keelekoolitus aitab töötuid tagasi tööturule võrreldes võrdlusgrupiga ning milline on teenusel osalemise mõju tööhõivele ja tööalasele tulule (isiku perspektiivis töötasu, riigi tasandil maksutulud)? Kui palju d neist, kes on keelekoolitusel alustanud, on tööle rakendunud 6/12/18 kuud pärast alustamist? Kui palju on koolituse katkestanuid? Mis on katkestamise peamised põhjused? Kui palju tasemekoolituse läbinuid on sooritanud vastava taseme eksami? Millised on keelekoolitusel osalenute hinnangud, kas koolitusel osalemine on aidanud sihtrühmal saada tööd, mi da ilma koolitusel omandatud keeleoskuseta ei oleks õnnestunud , saada kõrgemapalgalist tööd , tööd avalikus sektoris ja/või erialast tööd? Milline on sihtrühma hinnang koolituse otstarbekusele, kas koolitusest oli kasu, et parandada tööle saamise tõenäosust või karjäärivõimalusi tulevikus? Mis põhjustel ei olnud kasu? Millised on t öötukassa konsultantide ja hinnangud keelekoolitusel omandatud keeleoskuse kohta? Millised on hinnangud teenuse disaini ja osutamisviisi (nt tasemeõpe, keeleõpe koos erialase koolitusega, erialase keele koolitus vms) mõjude kohta õppe tulemuslikkusele tööturu eesmärkide suhtes ning kas teenuse disain vajaks edasiarendamist (arvestades mh uute lisanduvate sihtrühmadega)? Milli s e d on osapoolt ettepanekud ja hindamise läbiviija hinnang osapoolte ettepanekute asjakohasuse le ja potentsiaalsete mõjude kohta teenusel osalemise mõju suurendamiseks ? P akkujal tuleb analüüsida , kuivõrd on koolitusel osalemise mõju seotud tegevuse kitsaskohtadega, mis leiavad kajastamist punktides 1.3.3.1 ja 1.3.3.2 (nt suunamisprotsessi keerukus ja pikk ajaline nihe, koolituse pakkuja madal kvaliteet ning millest need probleemid tulenevad). Keelekoolituse mõju hindamise ks tuleb lisaks sihtrühma küsitlemisele/intervjueerimisele läbi viia koolituse järelhindamine kvantitatiivseid meetodeid kasutades. Puhasmõju analüüsides kõrvutatakse sarnaste tunnustega isikute (nt sobitamise teel leitakse osalusgrupile vastavad kontrollgrupi liikmed) tööturu näitajaid. Võrdlusgrupipõhine mõjuhindamine võ imaldab arvesse võtta tööturu üldise konjunktuuri muutuste mõju, nt seda, et ka koolitusel mitteosalenud isikud rakenduvad teatud aja möödudes tööle. Kasutades ökonomeetrilisi mudeleid tuleb p akkujal võrrelda töötamise tõenäosus t võrdlusgruppide lõikes ning hinnata: a) tühimõju efekti ehk seda, mil määral tulemus oleks saavutatud ilma sekkumiseta; b) kas tegevuse mõju (kõrgem tööhõives osalemise tõenäosus, kõrgem töötasu võrreldes kontrollgrupiga) on ajas püsiv/kasvav/kahanev/puudub üldse; c) kas tegevuses osalemine on majanduslikult efektiivne ehk kas kulu-tuluanalüüsi tulemusel leitud puhasnüüdisväärtus (NPV) on positiivne/negatiivne? Keelekoolituse tulususe hindamiseks tuleb läbi viia tegevuse kulu-tulu analüüs. Selleks tuleb p akkujal kasutada puhasmõju analüüsi tulemusi ning tegevusele tehtud kulutused tuleb seostada tegevuses osalemisest tekkinud tuludega nii osal enud isiku kui riigi vaates (nt maksutulud töisest tegevusest). 1.3. 3 . 4 Hindamise läbiviimise metoodika Hindamiseks sobivaima metoodika valiku teeb p akkuja ja kirjeldab ning põhjendab valikut oma pakkumuses. Soovituslikud andmeallikad ja andmekogumise meetodid on järgmised: 1. Dokumendianalüüs a. Töötukassa teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise (hankega, koolituskaardiga) protseduuride kirjeldus. b. Teenuste hanketingimuste ja koolituskaar d i alusel osutamise tingimuste analüüs. c. Teenuse järelevalve ja hindamise süsteemi analüüs (HTM, Keeleinspektsioon, t öötukassa kui tellija) . 2. Pakkujal tuleb läbi viia ankeetküsitlus t öötukassa kaudu keelekoolitusel osalenute seas teenuse vajaduse ja suunamise protsessi, teenuse osutamise ja keelekoolituse mõju subjektiivsete hinnangute kogumiseks ja leviku hindamiseks. 3. K orraldust ja mõju iseloomustavate tulemuste tagamaade avamiseks viiakse läbi fookusgrupi intervjuusid ja /või poolstruktureeritud intervjuusid sihtrühma, töötukassa töötajate ja keelekoolituse läbiviijatega. 4. Töötukassa ja EMTA andmestikul põhineva puhasmõju analüüsi läbiviimine . Töötukassa kaudu pakutava keelekoolituse tulemuslikkuse hindamisel on peamine allikas t öötukassa kaudu keelekoolitusel osalenute ja mitteosalenud registreeritud töötute mikroandmed. Koolituse mõju hindamise kvantitatiivse meetodi valik ( nt statistiline sobitamine) on p akkuja teha . H indamisel tuleb kasutada osalus- ning võrdlusgrupi paneelandmeid, mille h ankija tagab edukaks osutunud p akkujal e . Keelekoolituse mikrotasandi mõjuhinda mise formaalse seade kirjeldab pakkuja p akkumuses. Soovitatavalt peaks metoodika võimaldama tulemuste võrdlemist 2011. aastal läbiviidud tööturukoolituse mõjuanalüüsis välja toodud eesti keele õppe tulemus likkuse näitajatega . 2. ÜLDINE AJAKAVA Üldisest ajakava st lähtuvalt esitab p akkuja planeeritud tegevu ste kohta tabelina täpsema kirjelduse koos iga tegevuse peamise vastutaja nime ga. Silmas tuleb pidada, et töö tulemid antakse t ellija te le üle etapiviisiliselt. Pakkuja toob tegevuste ajakava välja nädalase täpsusega koos vastuta jatega , s.h. toob ajakavas välja er inevad kohtumised ja vajadused h ankija te poolseteks tegevusteks (vaata Lisa 1) . Lähtudes rakendusuuringu ülesehitusest (vaata peatükki 1.3) tuleb uuringu tulemid (vaata peatükki 3 .1) esitada h ankija te le etapi viisiliselt ning väljamaksed toimuvad kahes jaos . P akkujal on lubatud üldis es ajakavas toodud tegevusi ajatada esimese, teise ja kolmanda etapi siseselt arvestusega, et tulemite esitamine, h ankija poolne tagasiside andmine ja tööde vastuvõtmise d toimuvad vastavalt tabelis 1 (Lisas 1) toodud ajakavale . 3 . TEHNILINE KIRJELDUS Hankes osalemine peab olema sisuliselt ja finantsiliselt iseseisev projekt ega tohi olla osaks teistest uuringutest, analüüsidest ja grantidest. 3 .1. Peamised töö tulemid Analüüsiraport , mis sisaldab: analüüsi lühikokkuvõtet; analüüsi ingliskeelset ja venekeelset kokkuvõtet; probleemide kirjeldust, sh kummagi ministeeriumi haldusala eraldi ja mõlema ühisosa; läbiviidud analüüsi tulemusi uuringu ülesehitusest lähtuvalt kolmes osas (vaata punkti 1.3); ettepanekuid keeleõppeteenuse korralduse ja kvaliteedi parandamiseks; peamisi uuringutulemusi ja poliitikasoovitusi. M etoodikaraport , mis sisaldab struktureeritult infot küsitlusuuringu läbiviimise, andmekogumise ja töötlemise ning analüüsi tulemuste üldistamise kohta. Nt küsitlusuuringu puhul üldkogumi kirjeldus ning lähteülesandes püstitatud küsimustele vastamiseks esindusliku ja üldistamist võimaldava valimi koostamise metoodika kirjeldus, representatiivse valimi väljavõtu kirjeldus, taotletud valimi suurused ja kihid, uuringule vastamise määrad ja absoluutarvud, s.h. ankeedile vastamise katke stamised, kaalumise metoodika). Info võrdlusgrupipõhise ( counter factual ) mõjuhindamise metoodika kirjelduse, kasutatud andme te ja tulemuste tõlgendamise kohta. K üsitlusuuringu tulemusi kajastavad standardtabelid Exceli formaadis, mis sisaldavad igale küsimuste vastanute arvu (kaalumata kujul) ning sagedusjaotust taustatunnuste lõikes (kaalutud kujul) koos statistiliste olulisuse märgistustega . K üsitlusuuringu tulemuste üksikkirjete andmebaas isiku tuvastamist mittevõimaldaval kujul koos andmete kirjeldustega (soovitavalt SPSS formaadis) ja ankeetidega (soovitavalt Wordi fail) . F ookusgruppide ja intervjuude kavad koos küsimustega ja nende transkriptsioonid . U uringutulemuste esitlemine (vähemalt 2 etteka nnet) t ellija te poolt kooskõlastatud auditooriumile . 3 . 2 . Nõuded uuringu tulemitele Analüüs sisaldab järgmisi tööülesandeid: ankeetküsitluste küsimustike koostamine vene keeles; ankeetküsitluste küsimustike testimine ning saadud tagasiside alusel küsimustike parandamine ja täiendamine; ankeetküsitluste läbiviimine; uuringu l äbiviimisel ei tohi küsimustikk u lisada küsimusi, mis ei ole tellijaga kooskõlastatud; fookusgruppide küsimustike koostamine ; fookusrühmade läbi viimine; 3 .2 . 1 . Uuringu andmebaasi de koostamine küsitluste tulemustest andmebaasi koostamine; intervjuude, fookusgruppide läbiviimine ja transkribeerimine; kõigi uuringuga seotud and mebaaside edastamine tellijale; uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas peab võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua esmased standardtabelid ja täiendavad andmetabelid uuringutulemuste analüüsiks; enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete kvaliteedikontroll: pisteline küsitlejate kontroll (tagasisidekirjad) ning tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) osas; andmestik tuleb tellijale üle anda koos vastavate süntaksfailide, standardt abelite, küsitlejajuhendite jmt. 3 .2 . 2 . Nõuded uuringu küsitlus t e läbiviimisele küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib pakkuja läbi iga küsitlu s e järelkontrolli 1 0% ulatuses küsitletute arvust ; andmebaasi üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga; andmed tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis; kuna kogutakse delikaatseid isikuandmeid (nt rahvus) ning uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva nõusoleku küsimist, siis on vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) vajalik Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku olemasolu ja/või uuringu eelnev registreerimine parima pakkuja poolt Andmekaitse Inspektsioonis. 3 .2 . 3 . Nõuded metoodika ülevaatele Uuring peab sisaldama metoodika ülevaadet eraldiseisva kirjutisena , mida on vaja uuringu edaspidise ks kordamise ks ; metoodika ülevaade peab sisaldama algselt kavandatud metoodikate kirjeldusi ja seda, kuidas neid õnnestus rakendada: kas eesmärgid täideti või mitte ja miks; valimi kirjeldust, küsitluse läbiviimise kirjeldust, kaalumismeetodi kirjeldust jne; kaalumismeetodiga kirjeldatakse üldkogumi profiili , tuuakse välja selle erinevused võrreldes vastajate profiiliga ning selgitatakse, kuidas on leitud osakaalud neist erinevustest lähtuvalt ja nende kompenseerimiseks; vastajate profiil peab andma ülevaate uurin gu küsitlustes ja fookusrühmades osalenud isikutest peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes: s ugu, vanus, rahvus, elukoht jms; küsitlus t e kirjeldus peab sisaldama tähelepanekuid küsitlustööst ja sellega seotud probleemidest, et selle põhjal saaks tulevikus täiustada andmete kogumist. 3 .2 . 4 . Nõuded aruandlusele ja standardtabelitele uuringu aruandlus koosneb vahearuannetest ja lõpparuandest, mis on jaotatud Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi uuringu osade kaupa; iga uuringu osa vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 7 tööpäeva jooksul oma kommentaare ja küsimusi. Vajadusel korraldatakse vaheraporti täiendamise osas vahekohtumine; iga uuringu osa vahearuande esitamise järel toimuval vahekohtumisel vaatlevad uuringu läbiviija ja tellija koos, millistes standardtabelite lõigetes on tulemused kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi ja milliste taustatunnuste lõikes lõppraportis kirjeldada. Otsustatakse, milline peab olema lõpparuande ülesehitus ning kuidas selles esitada tabeleid ja jooniseid; lõpparuanne sisaldab kokkuvõtet tulemustest, sihtrühma ja kasutatud metoodikate kirjeldust ning tulemuste analüüsi ja tähelepanekuid kokkulepitud teemades ja küsimustes. lõpparuanne peab olema vormistatud korrektselt ja vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning sisaldama lisaks täiendatud vaheraportile standardtabeleid, uuringu läbiviimiseks kasutatud uuringuankeeti, metoodika kirjeldust ja küsitlejajuhendit; l õpparuanne peab olema professionaalse ja lugejasõbraliku infograafikaga , mis kergendab teksti lugemist ja andmete mõistmist. Selleks on võimalik kasutada www.infogr.am või muid sobivaid lahendusi pakkuja valikul .
PAKKUMUS Projekti nimi: „Rakendusuuringu "Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus" läbiviimine“ Riigihanke number: 187865 Pakkujad: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ja Tallinna Ülikool Kontaktisik: Sten Anspal E-post:
[email protected] Reg. Nr: 11343217 Aadress: Nunne 5-3, Tallinn 10133 Telefon: +372 5694 0149 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Pakkumuse tehniline kirjeldus PAGEREF _Toc489204705 \h 3 1. Hanke eesmärk ja uuringu vajadus PAGEREF _Toc489204706 \h 3 2. Uuringu kontseptsioon ja metoodiline lähenemine PAGEREF _Toc489204707 \h 6 2.1. Uuringu kontseptsioon PAGEREF _Toc489204708 \h 6 2.2. Eesti keele õppe vajaduse analüüs PAGEREF _Toc489204709 \h 8 2.3. Keeleõppe pakkumise analüüs PAGEREF _Toc489204710 \h 14 2.4. Eesti keele õpe tööturuteenusena PAGEREF _Toc489204711 \h 19 Ajakava PAGEREF _Toc489204712 \h 31 Riskid, nende maandamine ja uuringu kvaliteedi tagamine PAGEREF _Toc489204713 \h 32 Sissejuhatus PAGEREF _Toc489204714 \h 32 Kvaliteedi tagamise meetmed ja töökorraldus PAGEREF _Toc489204715 \h 32 Uuringu läbiviimisega seotud riskid ja nende maandamine PAGEREF _Toc489204716 \h 33 Pakkumuse tehniline kirjeldus Hanke eesmärk ja uuringu vajadus Vastavalt hankedokumendile on käesoleva uuringu eesmärgiks töötada välja praktilisi poliitikasoovitusi, millega arvestades saavad Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium tagada eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele tasuta eesti keele õppe säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Uuringu eesmärgi täitmiseks teostatavad ülesandeid jagunevad kolmeks: Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajaduse analüüs; Teenusepakkujate analüüs; E esti keele õpe tööturuteenusena, sh tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs; tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs; tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine. Uuringu sihtrühmadeks on: muu emakeelega täiskasvanud elanikud vanuses 18-64 aastat, kes elavad Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal; Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad täiskasvanutele tasulist ja tasuta (nt riigihangete või koolituskaardi raames) eesti keele õpet; Töötukassas registreeritud töötud: töötukassa kaudu eesti keele koolitusel osalenud isikud ning ebapiisava eesti keele oskusega, kuid keelekoolitusel mitte osalenud registreeritud töötud. Järgnevalt on kirjeldat ud pikemalt uuringu alaeesmärke vastavalt uuringu eraldiseisvatele osadele. Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajaduste analüüs Uuringu esimese osa eesmärgiks hankedokumendi kohaselt on analüüsida sihtrühma vajadust keeleõppe järele, mida on vaja teada, et planeerida ja korraldada vastavaid teenuseid. Eesmärgi täitmiseks analüüsitakse sihtrühma (muu emakeelega täiskasvanud elanikud vanuses 18-64 aastat, kes elavad Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal) olemasolevat keeletaset ning vajalikku/soovitud keeletaset; keeleõppe peamiseid ajendeid ja takistusi; vajalikke õppevorme ning nendega seotud ootuseid ja vajadusi; võimalusi keeleõppes osaleda. Kuna kõik muu emakeelega elanikud ei soorita eesti keele oskuse tasemeeksamit, on üldist keeleoskuse taset mõnevõrra keeruline objektiivselt mõõta. Samuti ei võimalda elanikkonnas läbiviidavad küsitlusuuringud hinnata keeleoskust väga põhjalikult. Seetõttu enamjaolt kasutatakse keeleoskuse hindamiseks uuringus osalejate enesemääratlust, mis tähendab, et inimestel palutakse anda hinnang oma keeleoskusele. Värskeimad andmed muu emakeelega Eesti elanike keeleoskuse kohta pärinevad 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsioonimonitooringust , mis hõlmas vähemalt 15-aastaseid teisest rahvusest Eesti elanikke. Monitooringu andmetel pooled teisest rahvusest Eesti elanikest saavad eesti keelest aru ja räägivad veidi või saavad veidi aru ja ei räägi. Sellised hinnangud on kategoriseeritud passiivseks keeleoskuseks. Aktiivne keeleoskus (valdab eesti keelt vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab eesti keeles) on 41% teisest rahvusest elanikel. Eesti keelt mitteoskavaid on teisest rahvusest elanike seas 10%. Teisest rahvusest elanike hinnangutes oma keeleoskusele esinevad olulised piirkondlikud erinevused – kõige madalamalt hindavad oma keeleoskust Ida-Virumaa elanikud ning mõnevõrra madalamad võrreldes muu Eestiga on hinnangud ka Tallinna elanike seas. Seega , integratsiooni monitooringust selgub, et peamised piirkonnad, kelle elanike eesti keele oskuse arendamisega tuleb tegeleda on Ida-Virumaa ja Harjumaa, sh Tallinn. Kuigi ka teistes Eesti piirkondades elab inimesi, kellel on vaid passiivne eesti keele oskus või keeleoskus puudub üldse, on tegemist väikesearvulise grupiga. Sellest tulenevalt teeme antud pakkumises ettepaneku keskenduda keeleoskuse ja keeleõppe võimaluste ja efektiivsuse analüüsimisel just Harjumaa, sh Tallinn ja Ida-Virumaa piirkondadele. Elanike eesti keele õpet on varasemalt uuritud Ida-Virumaal asuva Sillamäe linna elanike seas. 2016. aastal teostas Anna-Olga Luga Tartu Ü likooli Narva Kolledžis magistritöö , milles uuris kvalitatiivsel meetodil Sillamäe elanike eesti keele õppe kogemusi, võimalus ja vajadusi. Üheks läbivaks teemaks Sillamäe teisest rahvusest elanike intervjuudes oli eesti keele praktiseerimise võimaluste puudumine. Siinkohal esines intervjueeritavate seas arvamust, et keelekursuse läbimine ei taga siiski eesti keeles oskust ja valmidust eesti keeles suhelda ning keeleoskuse arendamiseks oleks vaja luua täiendavaid võimalusi keele praktiseerimiseks. Olulise probleemina tõi autor välja, et keeleõpe pole elanikele taskukohane ning madalapalgalistele ei ole seetõttu võimalik keelekursustel osaleda. See viitab vajadusele töötada välja tasuta keeleõpe. Keeleõppe takistustena esines mõnevõrra ka rahulolematust olemasolevate kursuste korralduse ja sisuga. Näiteks viitasid elanikud, et Eesti Töötukassa kursustel õpivad koos erineva keeleoskusega õppurid, mis tekitab raskusi kursuse läbiviijatele ja ka kursusel osalejatele. Lisaks pole Sillamäe elanike hinnangul keelekursused piisavalt süsteemsed ja struktureeritud või k eskenduvad liigselt grammatika pähe õppimisele ja mitte niivõ rd eesti keeles suhtlemisele. Samuti nähti probleemina, et kursustel osalenutelt ei küsita tagasisidet kursuse sisu ja korralduse kohta. Samas ei ole viidud lähiaastatel läbi täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajadusuuringut (on vaid mõõdetud eesti keele oskuse taset), mis oleks kaardistanud eri piirkondades keeleõppe vajadused ja ootused ning analüüsinud ka keeleõppe korralduse teostatavust. Käesoleva hankega tellitava uuringu raames kaardistatakse ja hinnatakse eesti keele õppe kitsaskohad Ida-Virumaal ja Harjumaal elavate 18-64-aastaste muu emakeelega elanike seas. Samuti annab käesolev uuring sihtrühma le võimaluse väljendada oma vajadusi ja avaldada arvamust eesti keele õppe senise korralduse osas . S eeläbi on uuringu tulemustele tuginedes võimalik planeerida ja korraldada selline eesti keele õpe, mis vastab muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna ootustele ja vajadustele. Täpsem uuringu metoodika ja tegevuskava on esitatud allpool. Keeleõppe pakkumise analüüs Antud osa eesmärgiks on analüüsida Eestis tegutsevate teenusepakkujate võimalused pakkuda keeleõpet sihtrühmale soovitud mahus ja vormis ning analüüsida nende võimekus t leevendada eesti keele omandamise ja praktiseerimisega seotud kitsaskohti. Teenusepakkujate hulka kuuluvad kõik Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad eesti keele koolitust, sh need, kellel on Keeleinspektsiooni tegevusluba kui ka need, kes tegutsevad täiskasvanute koolituse seaduse alusel. Kõiki Eestis tegutsevaid eesti keele õppe pakkujaid hõlmavat uuringut lähiaastatel läbiviidud ei ole. Küll aga viis Saar Poll 2013. aastal läbi uuringu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keeleõppe programmide mõjust eesti keele oskuse omandamisele, keeleõppe kvaliteedi parandamisele, uute metoodikate arendamisele ning hoiakute muutmisele . Uuringu käigus küsitleti 53 eesti keele õppe pakkujat ning viidi läbi süvaintervjuud 4 teenusepakkuja esindajaga. Valdav osa teenusepakkujatest tõi välja, et kursustel osalenutel on küllaltki või väga tugev soov õppida. Samas selgus intervjuudest, et esineb ka selliseid keeleõppijaid, kes ei ole õppest üldse huvitatud või õpivad vaid kursuse läbimise tõendi saamiseks. Siinkohal tuleb eristada õppijaid, kellel on väärtustest või sisemisest motivatsioonist tulenev soov õppida ja neid õppureid, kelle õppimise motivaator on väline (tööandjalt või keeleseadusest tulenev nõue). Keeleõppe tulemuslikkuse osas on uuringus toodu d välja, et teenusepakkujate hinnangul puuduvad õppes osalenutel piisavad kontaktid eestlastega, mis omakorda viib olukorrani, kus õpitud keelt ei saa praktiseerida ega kasutada. Seetõttu leitakse ka, et tuleks kasutada rohkem õppevorme, mis hõlmavad endas keele praktiseerimis t ning suhtlemist eestlastega. Sealjuures leiti, et m otivatsiooni ja rahulolu keelekursustel osalemisel mõjutab uuringu tulemuste kohaselt kõige enam kursuste õppejõud ja õppemeetod. A nalüüsi tulemusel kaardistatakse eesti keele õpet pakkuvad teenusepakkujad ja selgitatakse välja, kas eesti keele õppe nõudlus ja pakkumine on vastavus es . Eesti keele õppe pakkumises puudujääkide tuvas tamisel esitatakse ettepanekuid muu emakeelega Eesti elanike keeleõppe vajaduste katmiseks. Täpsem uuringu metoodika ja tegevuskava on esitatud allpool. Tööturuteenusena pakutava eesti keele õppe analüüs Käesoleva uuringu kolmanda osa eesmärgiks on perioodil jaanuar 2015 kuni veebruar 2017 töötukassa poolt tööturuteenusena osutatud eesti keele õppe korralduse, kvaliteedi ja mõju hindamine. Tööturuteenusena pakutava eesti keele õppe analüüsi sihtrühmaks on Eesti Töötukassas registreeritud töötud (nii need, kes on keele koolitusel osalenud, kui ka need, kes ei ole osalenud, kuid on eba piisava eesti keele oskusega) ja l isaks hõlmatakse sihtrühmana ka Eesti Töötukassa töötajad. Eelneval aastal viis Balti Uuringute Instituut läbi Eesti tööturu rahvusliku ja keelelise jaotuse meta-analüüsi . Analüüsis tuuakse välja, et keeleoskus on üks peamine tegur, mis põhjustab teisest rahvusest inimeste nõrgemat positsiooni Eesti tööturul. Puudulikku eesti keele oskust nähakse tegurina, mis tingib ka muude tööturule sisenemist ja seal püsimist takistavate asjaolude tek kimis t. Näiteks võib vähene keeleoskus mõjutada hariduse omandamist, mis tähendab, et rahvuslik segregatsioon saab alguse juba enne tööealiseks saamist. Lisaks puudulikust keeleoskusest põhjustatud piiratud tööpakkumiste valikule tuuakse uuringus välja ka muu emakeelega elanike vähest teadlikkust oma õigustest ja valmisolekut oma töökohta vahetada. Kuigi vähene eesti keele oskus ja sellest tingitud probleemid võivad saada alguse juba varases lapsepõlves , on siiski täiskasvanutele pakutava kvaliteetse keeleõppega võimalik muu emakeelega Eesti elanike eesti keele oskust parandada, mille tulemusena avarduvad ka nende võimalused ja positsioon Eesti tööturul. Käesoleva hankega tellitava s uuringu s selgitatakse välja, kuidas toimib töötukassa poolt suunatud eesti keele õppe ning kitsaskohtade tuvastamisel esitatakse ettepanekuid teenuse korraldamise ja kvaliteedi parandamiseks. Täpsem uuringu metoodika ja tegevuskava on esitatud allpool. Uuringu kontseptsioon ja metoodiline lähenemine Uuringu kontseptsioon Uuringu sihtrühmad eks on: 1. muu emakeelega täiskasvanud elanikud vanuses 18-64 aastat, kes elavad Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal; 2. Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad täiskasvanutele tasulist ja tasuta (nt riigihangete või koolituskaardi raames) eesti keele õpet; 3. Töötukassas registreeritud töötud: töötukassa kaudu eesti keele koolitusel osalenud isikud ning ebapiisava eesti keele oskusega, kuid keelekoolitusel mitte osalenud registreeritud töötud. Uuringu raames viiakse läbi: 1) Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna (sihtrühm 1) eesti keele õppe vajaduse analüüs; 2) Teenusepakkujate analüüs (sihtrühm 2); 3) Eesti keele õpe tööturuteenusena (sihtrühm 3): tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs; tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs; tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine. Uuringuprojekti eripäraks on võimalus esmalt kirjeldada valdkonda üldpopulatsioonist lähtuvalt ning hõlmates analüüsi kõiki eesti keele koolituste pakkujaid, seejärel aga keskenduda lähemalt konkreetse koolitusliigi – tööturuteenusena korraldatud eesti keele õpe – näitel eesti keele õppe toimimisele ja kogemisele. T ööturuteenusena korraldatud eesti keele õppes osalejad moodustavad kõigist õppijaist ühe osa ning on samas vaid üheks eesti keelest erineva emakeelega üldpopulatsiooni kuuluvaks rühmaks, samas saab selle uuringuosaga koguda kõige detailsemat teavet konkreetse juhtumi näitel. Teisalt võimaldab üldpopulatsiooni samateemaliste kogemuste, motiivide, taotluste ja hoiakute kaardistamine paremini mõista, kuidas täpsemalt need alapopulatsioonid eristuvad – ühelt poolt kõigist eesti keelest erineva emakeelega elanikest ja teiselt poolt kõigist (eesti keele) koolitustel osalenud inimestest. Samuti võimaldab kõigi teenusepakkujate analüüs kontekstualiseerida tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse detailsema analüüsi tulemusi. Peale selle käsitletakse potentsiaalselt keeleõppe sihtrühmaks olevat elanikkonda kui nõudluse esindajat ning eesti keele õppe teenuse osutajaid kui teenusepakkujaid, mistõttu on võimalik hinnata, millises osas nõudlus ja pakkumine erineb ja kus esineb hea kooskõla. Seepärast on uuringu kavandamisel lähtutud taotlusest võimalikult ühtlustada uuringute instrumente: Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna uuringu tööriistad võimaldavad võrdlust eesti keele õppe tööturuteenusena läbinutega (ning laiemalt tasuta koolituste läbinutega); Keelekoolituse pakkujate uuring võimaldab suhestumist konkreetsemalt eesti keele õppe kui tööturuteenuse pakkumisega; Elanikkonna uuringu tulemused seostuvad teenusepakkujate uuringu tulemustega; Töötukassa kaudu keelekoolitusel osalenute uuringu tulemused seostuvad tööturu teenusena eesti keele õpingutel osalenute uuringuga Niisiis on läbi kolme huvipakkuva sihtrühma tegemist teatud osas samade uurimis- ja ankeediküsimustega, mis võimaldab uuringut käsitleda selgelt terviklikuna, tulemusi asjakohaselt integreerides ja sünteesides. Ülevaatlikult on kavandatud andmekogumis- ja anlüüsimetoodika kirjeldatud järgnevas tabelis. Tabel 1 . Uurimismeetodid uurimisküsimuste lõikes ( loetletud tegevused on omavahelises sünergilises seoses) Uurimisküsimus Valim Analüüsi sisu Uurimismetoodika Milline on muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna (sihtrühm 1) eesti keele õppe vajadus? Sihtrühm 1: muu emakeelega täiskasvanud elanikud vanuses 18-64 aastat, kes elavad Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal Täiskasvanud elanikkonna koolitusel osalemise motiivide ja barjääride ning neid mõjutavate tegurite analüüs; keeleõppe kogemuse ja soovide analüüs; keeleoskuse taseme analüüs elanikkonnas Kirjanduse analüüs Varasemate uuringute meta- ja sekundaarne analüüs Originaalne küsitlusuuring (Eelpool alaesindatud või esindamata rühmade kogemuse ja ootuste analüüs) ( Vajadusel: individuaalsed teema intervjuud) Millised on koolitusteenuse pakkujate (sihtrühm 2) võimalused ja võimekus soovitud mahus ja vormis koolituste pakkumiseks ning eesti keele omandamise ja praktiseerimisega seotud kitsaskohtade leevendamiseks Sihtrühm 2: Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad täiskasvanutele tasulist ja tasuta (nt riigihangete või koolituskaardi raames) eesti keele õpet Eesti keele õppe pakkujate tegevuse kontekst: paiknemine koolitusmaastikul, spetsiifika võrreldes teiste koolitajatega, sihtgrupi eripäraga arvestamise vajadus Kirjanduse ja varasemate uuringute ülevaade koolitusteenuse pakkujate võimaluste ja võimekuse analüüs Veebiküsitlus koolitusteenuse pakkujate seas probleemiraamistuse analüüs - mida näevad teenusepakkujad peamise kitsaskohana seoses eesti keele omandamise ja praktiseerimisega Teenusepakkujate küsitlusuuring (vt p.6) Fookusrühma-intervjuud teenusepakkujatega (sh töötukassa esindajad) Milline on Eesti keele õpe tööturuteenusena (sihtrühm 3) – milline on õppe korraldus, kvaliteet ja tulemuslikkus? Sihtrühm 3: Töötukassas registreeritud töötud: töötukassa kaudu eesti keele koolitusel osalenud isikud ning ebapiisava eesti keele oskusega, kuid keelekoolitusel mitte osalenud registreeritud töötud tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs; Dokumendianalüüs Töötukassa töötajate intervjuud Küsitlusuuring sihtgrupi hulgas tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs. intervjuud Töötukassa töötajatega küsitlusuuring sihtgrupi hulgas tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine küsitlusuuring sihtrühma hulgas Töötukassa intervjuud ökono meet ri line analüüs Alljärgnevalt anname uuringudisainist lähema ülevaate sihtrühmade lõikes. Eesti keele õppe vajaduse analüüs Analüütiline lähenemine Eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna eesti keele õppe vajaduse analüüsimisel keskendutakse järgmistele aspektidele: olemasolev keeletase ning vajalik/soovitud keeletase; keeleõppe peamised ajendid ja keeleõppe peamised takistused; soovitud õppevormid ning nendega seotud ootused ja vajadused; võimalused keeleõppes osaleda. Kavatseme eesti keele õppe vajaduse analüüsimisel käsitleda seda s arnaselt teiste valdkondade õpp ega, rakendades täiskasvanute õppimise ja koolitusega uuringutes enam kasutatavaid lähenemisi. Õpimotivatsiooniuuringutes eristatakse täiskasvanute osalemisel täiendõppes või koolitustel suures plaanis kahte liiki motiive: esiteks, tööga ja tööalase edukusega seotud motiivid, mille puhul õppijat ajendab õppima asuma soov rakendada õpitut tööturul; ning muud, mitte-tööalased motiivid. Muidugi võib samal inimesel olla korraga mõlemat tüüpi motiive ja nende eristamine võib olla keeruline (kumb täpselt domineerib, võib olla raske eristada ka õppijal endal) või ka ebavajalik (kui mõlemad on olulised ajendid, siis peab koolituse pakkumisel demonstreerima, kuidas see aitab kummagi eesmärgi realiseerimisel), kuid on oluline mõista, millised need ajendid on. Varasemates Eesti täiskasvanud õppijate uuringutes (vt nt Roosmaa ja Roosalu 2013) on analüüsitud, kui olulisteks hindavad õppijad mõnesid võimalikke õppimaasumise põhjuseid isiklikult enda puhul, ning liigitatud erinevat tüüpi põhjused, et üldistada, milline tegutsemismotiiv – huvi enesetäiendamise vastu; soov kasvatada oma inimkapitali ja selle kaudu konkurentsivõimet tööturul; orienteeritus teistele inimestele ja sotsiaalsetele eesmärkidele; või tunne, et ollakse sunnitud õppima asuma – on õpingute alustamisel kõige tugevam. Kõnealune uuring keskendus täiskasvanute õpingute jätkamisele tasemeõppes, ja me soovitame uuenduslikult käsitleda ka keeleõpet mitte kui ühekordse koolituse ülesannet, vaid individuaalse elukaare seisukohalt käsitleda ka keeleõpet käsitleda pideva, elukestva protsessina, kus õppija võib oma tempos liikuda ja jõuda järgmistele tasemetele pikema aja vältel – ja arvestada õpingute alustamise, katkestamise ja jätkamise võimalusi samuti vastavalt. Mainitud uuringust selgus, et kõige olulisemaks motiiviks pikemaajaliste tasemeõpingute puhul on Eesti täiskasvanud õppijate jaoks võimalus õppida iseenda jaoks , just oma huvidele vastavat eriala (93%), suurendada eneseusku (67%), end ning teisi paremini tundma õppida (52%) ning omandada igapäevaeluks vajalikke teadmisi (50%). Siin ei ole olulisi soolisi ega emakeelega seotud erinevusi. Olulisuselt järgmiseks motiiviks on inimkapitaliga seotud aspektid, nagu soov teha oma tööd paremini (77%), rohkem teenida (55%), vältida töö kaotamist (43%) ning saada diplom (69%); 28% alustas õpinguid lootusega leida töö, 25% soovib alustada ettevõtlusega ja 20% usub, et see aitab tal asuda tööle välisriiki. Selle koondfaktori olulisus ei erine soo lõikes, kuid vene ja muu emakeelega täiskasvanud õppijate jaoks on sellised inimkapitaliga seotud aspektid mõnevõrra tähtsamad kui eesti emakeelega õppijaile. Kolmandale kohale asetusid inimestele ja suhtlemisele orienteeritud põhjused, näiteks soov panustada enam ühiskonnaliikmena (59%) ja teha rohkem ära teiste inimeste heaks (35%), samuti ka lootus leida kõrgkoolist uusi tutvusi (52%). Selles osas ei ilmnenud olulisi erinevusi ei soo ega emakeele lõikes. Keskmiselt kõige vähem tähtsaks osutus väliste mõjutajate roll , näiteks see, et keegi soovitas õppima minna (13%), tööandja nõuab kõrghariduse omandamist (10%), õppijastaatus annab juurdepääsu vajalikele toetustele (8%), või et selleks sunnib üldise haridustaseme tõus ühiskonnas (46%). Suuri soolisi erinevusi siinkohal välja tuua ei saa, kuid ilmnesid olulised erinevused emakeele osas: vene emakeelega õppijad tajusid välist sundi märgatavalt enam, kui eesti või muu emakeelega õppijad. Täiskasvanud elanikkonna õppimiskogemuste uurimisel on senistes uuringutes kõige viljakamalt kasutatud kaht lähenemist. Esiteks, nn ARCS-mudeli kohaselt on täiskasvanud õppija puhul vajalik pöörata tähelepanu sellele, et eduka koolitusel osalemise puhul peaks olema täidetud neli tingimust: koolitusvõimalus peab äratama võimaliku õppija tähelepanu ( attention , A); see peab tunduma võimalikule õppijale asjakohane ja oluline tema praeguses olukorras või tema probleemide lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel ( relevance , R); see peab sisendama kindlustunnet, et õppija saab sellega hakkama ja suudab programmi edukalt läbitud ( confidence , C); ja õppija jääb rahule nii õppes osalemine, aga ka selle lubatud ja tõenäolise tulemuslikkusega ( satisfaction , S). Igaüks nendest võib vastata või mitte vastata (potentsiaalse) õppija ootustele ja sellega õppimaasumist, õpingute jätkamist, õpingute katkestamist või taasalustamist soodustada või takistada. Teiseks on väga edukalt kasutatud lähenemist, mis eristab täiskasvanud õppijate puhul õppimisega seotud raskuste seas kolme peamist tüüpi nn barjääre õpingute alustamisel ja lõpuniviimisel. Kuigi kõigil täiskasvanud inimestel on palju erinevaid takistusi õpingute alustamisel ja nendega edenemisel, on raskused mõttekas analüütiliselt liigitada järgmiselt: nn institutsionaalsed barjäärid , mis tulenevad konkreetse haridussüsteemi või riigi institutsionaalse korralduse poolt lahendamata probleemidest, nt pakutakse liiga vähe koolitusvõimalusi (nt on suured piirkondlikud erinevused, koolitused kasutavad ühetaolist metoodikat, mis õppijale ei sobi, jms), ei võimaldata juurdepääsu konkreetsetele elanikkonnarühmadele (nt on koolitused õhtuti ja lapsevanematel ei ole võimalik kasutada lapsehoidu pärast tavapärast tööaega), koolituste maksumus on liiga kallis, jms; nn situatiivsed barjäärid , mis tulenevad konkreetse inimese individuaalsest olukorrast ja sotsiaalsest kontekstist; ning hoiakute, uskumuste ja üldise meelestatusega seotud barjäärid , nt kui inimene leiab, et ta on õppimiseks liiga vana, kui ühiskonnas ei soosita õppimist, vms. Nagu ka institutsionaalseid, nii ka situatiivseid ja meelestatusega seotud barjääre võib samuti institutsionaalsete vahenditega vähendada (või suurendada). Seepärast on siinse uuringu puhul fookuses nii see, millised on (võimalike) õppijate tajutavad barjäärid, kui see, millised on konkreetsete koolituspakkujate kogemused, võimalused ja soovid toetada sedalaadi barjääride vähendamist. Sellest tulenevalt on siinses pakkumuses kahe sihtrühma – eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud elanikkonna kui (potentsiaalsete) õppijate ning Eestis eesti keele õpet pakkuvate teenusepakkujate – uuringute puhul olulisel kohal lisaks nõudluse-pakkumuse vastavuse analüüsile see, et nad oleksid sisuliselt läbipõimunud: õppijate uuringust saadud info põhjal täpsustatakse teenusepakkujate uuringu tööriistu. Uuringu disainimisel peetakse seega silmas, et tegemist on olemuslikult täiskasvanute koolitusel osalemist käsitleva uuringuga, mis on tundlik kultuurilise identiteedi, sotsiaalkultuurilise konteksti ja sümbolilise ning sotsiaalse kapitali arvestamise osas. Uuringu kavandamisel ei käsitleta eesti keelest erineva emakeelega elanikkonda homogeense rühmana. Lisaks sellele, et sihtgrupis on eesti keele oskuse erineva algtasemega rühmi, võib sihtrühma valmidust ja vajadust keeleõppe järele mõjutada erinev sotsiaalkultuurilise lõimituse tüüp. Uuringu analüütilise printsiibina kasutatav intersektsionaalne lähenemine võimaldab arvestada, et vahetu sotsiaalmajanduslik ja sotsiaalkultuuriline keskkond (vastavalt uuringu ülesandepüstitusele eelkõige Tallinna ja Harjumaa ning Ida-Virumaa) määrab, suunab ja toetab keeleõppimist erinevalt peale inimese emakeele (st uuringu ülesandepüstitusest lähtuvalt iga eesti keelest erinev keel) veel teiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes, nt võib eesti keele õppe vajadus ja valmidus olla süstemaatiliselt erinev soo, vanuse, rahvuse, päritoluriigi, kodakondsuse, haridustaseme, tööturupositsiooni, töötundide, perelisuse ja muude indiviiditasandi tegurite lõikes. Uuringu raames otsitakse vastust järgmistele uurimisküsimustele: Milline on sihtrühma eesti keele oskus (enesehinnanguline oskuste tase, võimalusel tasemetunnistuse olemasolu ja nende vastavus)? Milline on sihtrühma senine eesti keele õppimise kogemus (õppevormid, õppe rahastaja nt MISA, töötukassa, tööandja, inimene maksis ise)? Millega on sihtrühma keeleõppevajadus eelkõige seotud? Milline on sihtrühma motivatsioon eesti keelt õppida? Milline on sihtrühma hinnang keeleõppe vajalikkusele isikliku karjääri edendamisel? Kas ja kuidas mõjutavad sihtrühma sotsiaalmajanduslikud karakteristikud (vanus, sugu, majanduslik olukord, kodakondsus jm) eesti keele omandamist või juurdepääsu koolitustele? Millised on keeleõppe osalemise võimalikud takistused, sh keeleõppe erinevate komponentide mõju osalemisele (nt võimalus maksta keelekursuse eest, kursuste kättesaadavus, kursuste toimumise aeg, eksami sooritamise kohustus, informeeritus keeleõppe võimalustest jms)? Millised on sihtrühma eesti keele omandamise probleemid, sh kursuste sisu, erinevate vormide sobivus vajadustega, hindamis- ja nõustamisteenuste vajadus? Milline on sihtrühma hinnang eesti keele õppe kvaliteedile ja kättesaadavusele, milles seisnevad peamised kvaliteedi ja kättesaadavuse probleemkohad? Nendest keeleoskuse tasemesse puutuva käsitlemine objektiivsetel alustel ei ole kavandatud lähenemistega võimalik. Küsitluspõhisel lähenemisel on keeletaseme hindamine võrreldes teiste meetoditega (nt testimine, keeleoskuse tõendi või tunnistuse olemasolu vms) subjektiivne, kuid just subjektiivne tunnetuslik keeleoskuse tase määrab nii selle, kas tuntakse end keelevahetusolukorras kindlalt, kui selle, milliseks hinnatakse oma koolitusvajadust. Samas on varasemad uuringud (nt Aavik 2015) veenvalt näidanud, et ka hea keeleoskuse korral võib eesti keelest erineva emakeelega inimene tajuda oma tööalast konkurentsivõimet põhjendamatult nõrgana just keeleoskuse enesehinnangulise taseme ebaadekvaatselt madala hinnangu tõttu. Selleks, et subjektiivsust tasakaalustada, uuritakse eesti keele oskuse tasemetunnistuse olemasolu kohta, kuid uuringus osalejaid ei ole plaanitud testida (erinevalt nt PIAAC või SHARE uuringutest, mille puhul on neid võimalusi kasutatud). Samas on edaspidi võimalik tellija huvi korral laiendada keeleoskuse nn objektiivse taseme analüüsi, töötades selleks välja spetsiaalsed mõõtevahendid. Uurimismetoodika Uurimismetoodika on kavandatud mitmeastmelisena: Kirjanduse analüütiline ülevaade, arvestades nii täiskasvanute koolitusel osalemise eripärasid käsitlevaid allikaid kui emakeelest erineva riigikeele õppimisega seonduvaid asjaolusid; Varasemate nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete Eesti uuringute meta- ja vajadusel sekundaaranalüüs; Algupärane eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna suhtes esinduslik küsitlusuuring eesti keele õppimise vajaduste, ajendite, kogemuste, takistuste ja soovide osas; Vajadusel väikesemahuline kvalitatiivuuring spetsiifiliste sihtrühmade kaasamiseks. Selline disain võimaldab parimal moel rakendada juba olemasolevaid andmeid uue teadmise loomiseks ning ühtlasi koguda uusi andmeid, mõtestamaks esiteks ajas toimuvaid arenguid ning teisalt avada teemasid, mida varasemad uuringud spetsiifiliselt ei käsitle. Järgnevalt on toodud eri etappide lähem kirjeldus. Kirjanduse analüütiline ülevaade Kirjanduse analüüs on suunatud ühelt poolt täiskasvanute koolitustel osalemisele ja seda mõjutavatele teguritele riigikeelest erineva emakeele puhul üldiselt ning teisalt riigikeele õppimist mõjutavaid tegureid konkreetsemalt. Kuivõrd põhjalikku ülevaadet erinevatest Eestis läbi viidud uuringutest, sh teemakohaste doktori- ja magistritööde tulemustest selle teema kohta seni ei ole, on kirjanduse analüüs omakorda kaheosaline, esmalt keskendudes ülevaate andmisele varasemates Eesti uuringutes ja analüüsides selgunud aspektidele eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele õppes osalemise kogemustest ja motiividest, soovidest ja probleemidest ja seejärel tõlgendades neid tulemusi vastavate Eestis ja teistes riikides kasutusele võetud seletavate teooriate ja kontseptuaalsete lähenemiste valguses. Kirjanduse analüüsi kasutatakse iseseisvate järelduste tegemiseks ning sisendina empiirilise andmekogumise instrumentide loomisel, samuti tulemuste tõlgendamisel. Varasemate uuringute tulemuste meta-analüüs Vara semate teemakohaste Eesti uuringute tulemuste meta- ja vajadusel osaline sekundaar analüüs , perspektiiviga kontrollida olulisemate aspektide osas muutuseid ning tagada sellega käesoleva uuringu võrreldavus varasematega nendes aspektides, mille osas on juba olemas varasemaid uuringuid. Eriti peetak se siinkohal silmas Eesti ühiskonna monitooringuid, mis võimaldavad koguda informatsiooni keelelise lõimumise tingimuste kohta, samuti SA-st Innove, Keeleinspektsioonist ja ISi koondatud andmetest ( sh IS andmebaasi enam kui 1 000 tasuta eesti keele kursuseid läbinud isiku kohta perioodil 2015-2016). Tähelepanu all on IS tellimusel 2013. aastal IBSi eestvedamisel valminud uuring võrdse kohtlemise edendamisest, mis hõlmab teiste seas keelelist lõimumist ja sellekohaseid hoiakuid puudutavaid küsimusi (muuhulgas nt küsimusi erinevatel kultuuriüritustel osalemise kohta, jne). Konkreetselt keeleõppe kogemust ja hinnangut keeleõppe kogemusele analüüsitakse võrdluses Saar Polli poolt IS tellimusel 2013. aastal valminud uuringu tulemustega. 2016. aastal KÜSKi tellimusel valminud vene töökeelega kodanikuühenduste uuring pakub samuti väärtuslikku sisendit mõistmaks vene emakeelega elanikkonna raskusi ja vajadusi seoses eesti keele õppega. Lisaks koondatakse andmeid koolitustel osalemise kohta üldisemalt erinevatest täiskasvanute koolitusel osalemist käsitlenud uuringutest, nt Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuring ja koolitusmooduliga tööjõuuuring lained, tasemeõppes õppivate täiskasvanute uuring ning kõrgharidussüsteemis õppivate täiskasvanud õppijate uuring, et kaardistada eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna eesti keele õppimise analüüsi taustaks see, millised on nende üldised koolitusel osalemise praktikad. Selline analüüs võimaldab projekti käigus korraldatava küsitluse analüüsi tulemusi kontekstualiseerida nii elanikkonna, sh eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna koolitusmustritega üldisemalt kui ka muutustega konkreetsemalt eesti keele õpet mõjutada võivates (ja mõjutavates) aspektides. Samas ei jäeta varasemate uuringute tulemustest ülevaadete tegemisel kvantitatiivsete andmestike kõrval tähelepanuta seniste kvalitatiivsete uuringute tulemusi, mis lülitatakse samuti meta-analüüsi. Küsitlusuuring Originaalne eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna küsitlusuuring , fookusega nendel uurimisküsimustel, mille kohta varasemad uuringud süstemaatilist ülevaadet ei võimalda. Erinevalt tavapärastest elanikkonnaküsitlustest on selle küsitlusuuringu valimiks 750-1000 inimest proportsionaalselt Harjumaalt (sh Tallinnast) ning Ida-Virumaalt, arvestades eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna esindatust nendest piirkondades. Valim on huvialuste piirkondade elanike suhtes statistiliselt esinduslik. Eelkõige arvestame hankijale huvi pakkuva vanusrühmaga 18-64-aastat, kuid peame vajalikuks soovitada valimiraami ülemise vanusepiiri avamist, et hõlmata võimalusel ka juba tööeast väljunud inimeste kaasamist uuringusse. See on rahvastiku vananemise tingimustes oluline mitmel põhjusel, nt võimaldab keelekursustel osalemine aktiivsest tööeast väljunud elanikele sotsiaalselt sidusamat tegevust, mis võib luua uusi võimalusi nii kultuurielus osalemiseks, sotsiaalseks suhtluseks, kogukonnategevustes osalemiseks kui ka tööalaseks eneseteostuseks. Samas on neile juba ajaliselt kättesaadavam osa le mine erinevates ja tavapärasest mitmekesisemates mittetraditsioonilistes õppimisvormides, mis võimaldab nii sotsiaalse kui kultuurilise suunitlusega tegevustes osalemist (sh eakate klubide, kolmanda nooruse ülikoolide raames toimuvad ettevõtmised ja nt õpireisid), sellal kui tööealiste ajabilanss on sageli hõivatum, seda nii tööalase konku rentsi võime tõstmiseks kui ka muudeks tegevusteks. Küsitlusuuringu raames on üheks eesmärgiks kontekstualiseerida „ Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamise“ uuringuosa raames käsitletava küsitlusuuringu ning IS andmebaasi analüüsi tulemusi, selgitades, mille poolest ja kuidas on tööturuteenusena eesti keele kursustel osalenute ning tasuta eesti keele kursuseid läbinud isikute profiil (sh nii sotsiaalmajanduslik kui keeleõppega seotud kogemused), õppimise motiivid, barjäärid ja keeleoskuse tase erineb Harjumaa ja Ida-Virumaa linnade elanike kogumiga võrreldes. Seega on vajalik „ Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine“ uuringuosa küsitluse ning elanikkonnaküsitluse ankeetide minimaalne ühisosa, et neid valimeid ja kaht uuringuosa omavahel sidustades jõuda ka selgemale arusaamisele, kuidas konkreetsetel keelekoolitustel osalejad ja nende kogemused esindavad laiemat populatsiooni. Küsitlusuuringu ankeet koostatakse eestikeelse, venekeelse ja inglisekeelse variandina. Üldiselt võetakse ankeedi koostamisel aluseks esiteks täiskasvanute koolituse uuringute metoodika, korrates varasemate uuringutega võrreldavuse tagamiseks varasemate ankeetide küsimusi ja mõisteid, ning riigikeele õppim ist mõjutavate muude arvamuste- hoiakute kaardistamiseks kasutatakse väikest valikut vastavaid väärtusküsimusi, mille alusel teistes uuringute põhjal enim eristuvad nõrga ja tugeva eesti keele oskusega vastajad, koolitustel osalevad ja mitteosalevad vastajad, motiveeritud ja mittemotiveeritud vastajad. Peamiseks analüüsilõikeks saab olema neljane jaotus: on osalenud eesti keele õppes viimase 5 aasta jooksul ja on huvitatud lähema 5 aasta jooksul veel osalema; pole osalenud, kuid on huvitatud lähiajal veel osalema; on osalenud, kuid ei ole huvitatud enam osalema; ei ole osalenud ning ei ole ka huvitatud lähitulevikus osalema. Kvalitatiivuuringu element katseuuringuna Täiendavalt küsitlusuuringute analüüsile nähakse ette võimalus sihtrühma esinduslikus elanik konna küsitluses ilmnenud spetsiifiliste alarühmade esindajate või siis elanikkonnaküsitluses oluliselt alaesindatud õppijagruppide poolstruktureeritud teema intervjuudeks . Näiteks on kogu elanikkonna puhul erinevatel koolitustel osalemise määr üleüldiselt küllalt madal, seejuures vanuse tõustes väheneb ka koolitustel osalemine. Seega ei ole tõenäoline, et elanikkonnaküsitlusse satub suurel hulgal hiljutisi koolitustel osalejaid. Ühelt poolt on siin lahenduseks just ISi tasuta koolituste andmestiku ning „ Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe“ osalejate uuring, mis lahkab konkreetsemalt just eesti keele õppijate kogemust. Teisalt, mõistes, et tööturuteenusena pakutavatel eesti keele kursustel ning tasuta eesti keele kursustel osalejad on nii õppijate kui ka kogu populatsiooni seisukohalt spetsiifiline alagrupp, võib osutuda otstarbekas teiste õppijate ja mitteõppijate kogemuste põhjalikum avamine ja nende perspektiivide mõistmine. Selline analüüs ei ole siinse uuringu peamine eesmärk, seepärast näeme seda lisaväärtusena, mis aitab ka nende rühmade kogemust avada ja selgitada. Selle vajaduse ilmnemisel toetutakse ka juba varem läbi viidud kvalitatiivsete uuringute algmaterjalide läbivaatamisel saadavale sisendile, ent sõltuvalt uuringu tulemustest võib ilmneda 6-10 intervjuu läbiviimise vajadus küsitlusuuringu tulemuste avamiseks. Intervjueeritavad leitakse vastavalt teoreetilisele valimi moodustamise printsiibil; siinkohal on oluline saavutada just teoreetiline esinduslikkus, mitte niivõrd tulemuste üldistatavus populatsioonile. Selliste täiendavate intervjuude kava lähtub suuresti küsitlusuuringu ankeedist, võimaldades vajadusel täpsustamist ja fokusseerimist just nendele teemadele, mille lõikes ilmneb suurem erinevus rühmade vahel. Lisaintervjuude läbiviimise vajadust hinnatakse uuringu käigus jooksvalt. Teemaintervjuud on kavandatud venekeelsena või inglisekeelsena; uurimisinstrument koostatakse eesti keeles ja tõlgitakse nii vene keelde kui inglise keelde. Keeleõppe pakkumise analüüs Analüütiline lähenemine Selle uuringuosa sihtgrupiks on Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad täiskasvanutele tasulist ja tasuta (nt riigihangete või koolituskaardi raames) eesti keele õpet – st, kõik Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad eesti keele koolitust sh nii need, kel on Keeleinspektsiooni tegevusluba kui need, kes tegutsevad täiskasvanute koolituse seaduse alusel. Valim sisaldab IS ja Töötukassa partnereid, sh tasemeõppeasutusi; valim komplekteeritakse koostöös tellijaga. Tulenevalt lähteülesandest on selle uuringuosa eesmärk eelkõige avada koolitusteenuse pakkujate võimalusi ja võimekust soovitud mahus ja vormis koolituste pakkumiseks ning eesti keele omandamise ja praktiseerimisega seotud kitsaskohtade leevendamiseks. Seepärast rakendame selle sihtrühma vaatenurga analüüsimiseks poliitikauuringutest tuttava lähenemise „what is the problem“ (ehk milles nähakse probleemi ) lihtsustatud varianti. Selle lähenemise sisuks on kaardistada, kuidas ja milles seisneb nähtust suunavate olulisemate agentide ja otsustajate hinnangul probleem, mida peaks lahendama asuma. Olemuslikult on tegemist poliitilise diskursusanalüüsi ühe võttega, mille sisuks on raamistamisteooriast lähtuv käsitlus, mispuhul see, kuidas probleemidest räägitakse, mõjutab seda, millisena nähakse nende lahendamise võimalusi. Näiteks võib samale probleemile olla mitu lahendust, samuti võivad erinevad probleemid laheneda ühe ja sama lahenduse rakendamisel, kuid see, millisel määral erinevad tegutsejad – antud juhul erinevad teenusepakkujad – näevad probleeme sarnaselt, kujundab selle, millised on tõhusaimad lahendused ja kuidas neid sihtrühmale kommunikeerida. Andmekogumisel käsitleme teenusepakkujaid omakorda kahes vaates: koolituspakkujatena, kelle puhul on peamiselt huvi all nende kogemus keeleõppe pakkumisel ja võimalused pakkuda keeleõpet sihtrühmale soovitud mahus ja vormis ning võimekus leevendada eesti keele omandamise ja praktiseerimisega kitsaskohti; konkreetsete organisatsioonidena, mille konkurentsipositsioon, omandivorm, juhtimispraktikad, koosseis, töötajate kvalifikatsioon, strateegilised eesmärgid, eelarve ja rahastusallikad, aga ka laiemalt ajalooline kogemus koolitajana ja seejuures eesti keele koolituste pakkujana jms kujundab nende tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse eesti keele õppe korraldamisel ja arendamisel. Selline lähenemine võimaldab lisaks senisele kogemusele mõista just koolitusteenuse pakkujate võimalusi ja võimekust soovitud mahus ja vormis koolituste pakkumiseks ning eesti keele omandamise ja praktiseerimisega seotud kitsaskohtade leevendamiseks. Esimeses, koolituste sisule, vormile ja kättesaadavusele suunatud uuringulõigus käsitletakse organisatsiooni nn lõpptarbija vaates st koolituspakkuja ja klienditeenindajana ; siin on oluline, kuidas näeb teenusepakkuja oma klienti, kes on tema silmis lõpptarbija, milline on organisatsiooni pakutavate koolituste sisu ja vorm, kes on koolituste sihtrühm, mis on sihtrühma motiivid ja barjäärid koolitusel osalemiseks, jms. Selle osa planeerimisel ja analüüsimisel on võtmetähtsusega võimalus tulemusi võrrelda sihtrühma 1 (eesti keelest erineva emakeelega elanikkond) kui ka erinevatel keelekoolitustel osalenute vaadete ja kogemustega. Siin muutub eriti oluliseks võrdlus Saar Polli poolt 2013. IS tellimusel valminud uuringu tulemustega ja seepärast on kavas teatud osas korrata toonast uuringuinstrumentaariumi; teisalt on võrdlusalusena ja lähtekohana kasulikud varasemad täiskasvanute koolituse pakkujate kohta käivad uuringud, sh tasemeõppe osas süstemaatilisemalt läbi viidud analüüsid mittetraditsiooniliste õppijate vaate arvestamise kohta. Kuivõrd üheks uurimisülesandeks on ka hinnata teenusepakkujate võimekust leevendada keeleõppega seotud probleeme kõige laiemas mõttes, siis on teises lõigus on tähelepanu all konkreetsemalt organisatsiooni toimimine ja selle tegevusvõimekus . Tegevusvõimekuse all mõistetakse organisatsiooni võimet (suutlikkust) ellu viia soovitud eesmärke . Kesksed dimensioonid, mille kaudu tegevusvõimekust üldiselt mõõdetakse, puudutavad kõige laiemas mõttes strateegilist planeerimist, ressursse (inimesed, materiaalsed, finantsvahendid jm) ning juhtimist. Mitmesuguste erineva põhjalikkusega võimekuse mõõtmisinstrumentide seast seame käesoleva uuringu eesmärkide valguses fookusse viis teemaderingi: esiteks strateegilise planeerimise ja juhtimisega seonduv, st juhtimiskultuur, eesmärkide mõtestamine ja nende elluviimise tõhusus ja kvalifitseeritud personali kaasamine; teiseks finantssuu t likkuse erinevad tahud, sh rahastusallikate mitmekesisus ja omatulu teenimise suutlikkus; kolmandaks koostöö teiste organisatsioonidega (sh erialaliitude kaudu); neljandaks organisatsiooni enda ja tema teenuste (sh konkreetsete koolituste sisu ja vormi) arendamine; viiendaks mõju ühiskonnas, seejuures poliitikakujundamise ja täideviimise juures. Need on n . ö organisatsiooni taustatunnused, mille kaudu organisatsiooni üldist suutlikkust muutuste juhtimiseks hinnata ja tema vastuseid teistele küsimustele kontekstualiseerida. Nende lähenemise kombineerimisel otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: Milline on pakutav keeleõppe maht, õpetatavad keeletasemed, keelefirmades töötavate õpetajate arv , kvalifikatsioon? Millises vormis õpet pakutakse, milliseid toetavaid teenuseid pakutakse? Milline on teenusepakkujate hinnangul sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangul sihtrühma peamised takistused koolitusel osalemiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangu sihtrühma peamised takistused eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid toetavaid teenuseid vajaks sihtrühm teenusepakkujate hinnangu eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad vähelõimunud püsielanike keeleõppe pakkumisel? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad uue, kasvava sihtrühma, uussisserändajate, eesti keeleõppe pakkumisel? Uurimismeetodid Uuringu läbiviimiseks vajalike andmete kogumiseks kasutatakse kombineeritud disaini, mispuhul teenusepakkujate vaate analüüsimisel lähtutakse varasematest uuringutest ja kirjanduse ülevaatest , millele tuginedes töötatakse välja uurimisinstrumendid ning viiakse läbi veebipõhine ankeetküsitlus, mida omakorda täiendatakse koolituspakkujate esindajatest teoreetilise valimi põhimõttel moodustatud fookusrühmaintervjuudega. Ankeetküsitluse eesmärgiks on kaardistada pakkujate maastik ja koguda keeleõpet korraldavate organisatsioonide kogemuste, praktikate ja vaadete kohta üldist informatsiooni, sh selgitades avatud küsimustega nende organisatsioonide seisukohalt vaadates prioriteetseid lahendamist vajavaid probleeme. Fookusrühmaintervjuude läbiviimisel on eesmärgiks täpsemalt selgitada, mida konstrueerivad teenusepakkujad kui peamist kitsaskohta eesti keele omandamisel ja praktiseerimisel, mida tuleks esmajärjekorras leevendama asuda. Järgnevas antakse uuringu empiirilisest andmekogumisest detailsem ülevaade. Kirjanduse ülevaade Kõige esimese sammuna koostatakse ülevaade Eestis koolituspakkujate kohta tehtud uuringutest, et teenusepakkujate (sihtrühm 2) kohta tehtavat uuringut oleks kuidagi võimalik kontekstualiseerida ning Eesti koolitusmaastikul paigutada. Teiseks koondatakse potentsiaalsete keeleõppijate õpimotivatsiooni ning õppimist takistavaid barjääre puudutav teave, mis võimaldaks eristada institutsionaalseid barjääre, mille ületamine seostub just koolituspakkujate töö korraldamisega, ning samas välja tuua institutsioonide rolli situatiivsete ning dispositsiooniliste st hoiakuliste barjääride kõrvaldamisel. Samuti käsitletakse teenusepakkujate võimalikku tegevust potentsiaalse õppijani jõudmisel nn ARCS-mudeli kaudu. Seejärel koostatakse ülevaade nendest organisatsiooni sisemistest teguritest, mis kirjanduse ja varasemate uuringute põhjal mõjutavad, kuidas ja milliseid koolitusi keeleõppe korraldajad pakuvad. Eriti olulised on selle süsteemi kirjeldamisel varasemad Eesti uuringud, kuid käsitletakse ka teiste riikide kogemusi riigikeele õppe korraldamisel ja ligipääsu parandamisel. Ankeetküsitlus Teenusepakkujate valimiraami moodustavad kõik Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad või on viimase viie aasta jooksul pakkunud täiskasvanutele tasulist ja tasuta (nt riigihangete või koolituskaardi raames) eesti keele õpet. Eesmärgiks seatakse vähemalt 50 nendele tingimustele vastava organisatsiooni kaasamist. Seejuures moodustavad eraldi, hankes nimetamata alarühma need organisatsioonid, kes pakuvad paralleelselt eestikeelseid ja venekeelseid teemakoolitusi; selle täiendava sihtrühma vaate kaasamine ankeetküsitluses võimaldab oluliselt paremini mõista seda, millised on just eesti keele koolituse korraldamise ja sellel osalemisega seonduvad spetsiifilised raskused, võrreldes teiste samale sihtrühmale mõeldud koolitustega. Veebipõhise küsimustiku koostamisel arvestatakse ülal kirjeldatud teemajaotust: üks osa ankeedist keskendub organisatsiooni kogemusele, võimalustele ja plaanidele eesti keele kursuste pakkumisel, arvestades koolitusel osalenute ja õppida soovijate ootustega; üks osa ankeedist käsitleb organisatsiooni tegevusvõimekust kujundavaid aspekte; ja üks osa ankeedist lahkab avatud küsimustega organisatsiooni esindajate nägemust peamistest probleemidest, mis eesti keele õppe pakkumise osas lahendust vajavad. Ankeet disainitakse osaliselt võrreldavaks IS 2013. aasta uuringuga ja osaliselt võrreldavaks tööturuteenusena pakutava eesti keele koolituse korraldajate uuringuga. Samas arvestatakse ankeedi koostamisel eesti keele õppijate uuringu ankeedi sisu ja analüüsitulemustega, et võimaldada nõudluse ja pakkumuse vastavuse hindamist konkreetsete aspektide lõikes. Ankeetküsitlus viiakse läbi eestikeelsena. Fookusrühmaintervjuud Rühmaintervjuude eesmärgiks on eelkõige suunatud diskussiooni tekitamise käigus ühise narratiivini jõudmine, selgitamaks, mis on intervjuudes osalejate kaudu esindatud organisatsioonide vaatenurgast lähtudes need peamised probleemid, mille lahendamisega peaks eesti keele õppe korraldamisel esmajärjekorras tegelema – ning milliseid võimalikke lahendusi intervjuudel osalejad neile probleemidele näevad. Kõigi intervjuude vormiks on avatud küsimustega poolstruktureeritud teemaintervjuu, mis võimaldab anda intervjuule vajaliku teemavaldkonna ja raamistiku, kuid annab ka võimaluse muuta intervjuu käigus küsimuste järjekorda, lisada küsimusi tulenevalt käsitletavast temaatikast ning intervjuu käigus teatavaks saanud informatsioonist. Sel moel on võimalik täpsustada intervjueeritavate kogemusi ja arvamusi ning suunata intervjuud vastavalt vajadusele. Kõik intervjuud salvestatakse ning intervjuudest tehakse kirjalikud kokkuvõtted. Enne intervjueerimist selgitatakse intervjueeritavale intervjuu eesmärke ning rakendatavaid meetodeid (sh intervjuu salvestamine). Küsimustike raamistik kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga, kuid plaani kohaselt struk tu ree ri tak se intervjuukavad vastavalt Tellija poolt välja toodud uurimisküsimustele: Milline on teenusepakkujate hinnangul sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangul sihtrühma peamised takistused koolitusel osalemiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangul sihtrühma peamised takistused eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid toetavaid teenuseid vajaks sihtrühm teenusepakkujate hinnangu eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad vähelõimunud püsielanike keeleõppe pakkumisel? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad uue, kasvava sihtrühma, uussisserändajate, eesti keeleõppe pakkumisel? Ühtlasi palutakse fookusrühmades osalejatel kommenteerida ja mõtestada teiste uuringuosade tulemusi. Rühmaintervjuud komplekteeritakse kahest printsiibist lähtuvalt: osades intervjuudes osalevad ainult eesti keele koolituse läbiviijad-koolitajad, osades intervjuudes pigem eesti keele koolitust pakkuvate organisatsioonide juhid, osades intervjuudes aga on esindatud mõlemad ja neile lisaks veel ka esindajaid sellistest organisatsioonidest, mis pakuvad nii eestikeelseid kui venekeelseid koolitusi. Rühmaintervjuusid on plaanitud 4-6, seejuures vähemalt 2 on kavandatud Ida-Virumaa linnades ja vähemalt 2 Tallinnas. Igal intervjuul osaleb 3-6 inimest, seejuures võib samast organisatsioonist olla ühel intervjuul ainult üks esindaja. Rühmaintervjuud on kavandatud eestikeelsena, kuid vajaduse ilmnemisel viiakse läbi ka teistes keeltes (peamiselt vene või inglise keeles). Intervjuud lindistatakse ning neid analüüsitakse lähtuvalt what is the problem -lähenemisest, arvestades intervjuul osalenute tausta ja kogemusi ning käsitledes neid valdkondlike ekspertidena. Sihtrühmade 1 ja 2 uuringute analüüside tulemuste sünteesina hinnatakse eesti keele nõudluse ja pakkumuse vastavust, et tuvastada katmata vajadused nii mahu kui sisu osas ning antakse soovitusi tasuta eesti keele õppele Euroopa Liidu ja riigieelarveliste vahendite planeerimiseks perioodiks 2021-2030. Pakkuja kontrollib kasutatavate ankeetküsitluse ja intervjuude küsimustike valiidsust ja reliaablust ning vastavalt tagasisidele täiendab ja parandab neid, põhjendades testimiseks vajalike sihtrühma esindajate arvu. Pakkuja tagab eesti keelest tõlgitud venekeelsete küsimustike kvaliteedi, st kõik eesti keelest tõlgitud küsimused ja vastused on vene kirjakeele reeglite kooskõlas ning ilma grammatika- ja stiilivigadeta. Eesti keele õpe tööturuteenusena Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüsi üldisemaks eesmärgiks on hinnata, kas tegevuse ülesehitus on eesmärgipärane ja rakendamine tõhus. Eesmärgi saavutamiseks on Tellija määratlenud rea spetsiifilisemaid uurimisküsimusi. Pakkuja nägemuses tuleb nendele küsimustele vastamiseks trianguleerida erinevaid andmeallikaid ja uurimis meetodeid – nii dokumendianalüüsi, intervjuusid kui küsitlust sihtrühma hulgas. Dokumendianalüüsis võetakse vaatluse alla vaatlusalusel perioodil Töötukassas kehtinud asjakohaste tööturuteenuste protseduurireeglid, tööturukoolituse teenuse osutamise põhimõtted ning muud olemasolevad ja kättesaadavad dokumendid. Samuti tehakse päringud Töötukassa andmekogudest, mis võimaldavad iseloomustada teenuse pakkumise erinevaid karakteristikuid. Registriandmete baasil koostatakse teenuse saajate statistiline ülevaade järgmiste detailsemate teemade ja küsimuste lõikes: Koolitusel osalenud töötute statistiline ülevaade – sugu, vanus, haridus, eelnev töökogemus, amet/ valdkond, riskigrupp, piirkond, töötuse kestvus, teenused samal arveloleku perioodil jne. Kui suur osa ebapiisava eesti keele oskusega registreeritud töötutest osaleb keelekoolitusel? Inimeste jaotus varem omandatud eriala või töökogemuse lõikes. Koolitusele suunamise protseduuri (protsess) analüüs. (Uuritakse täiendavalt kvalitatiiv intervjuude käigus Töötukassa töötajatega) Mis aja jooksul koolitusel osalenud rakendus tööle (sh koolituse jooksul), võrdlus töötuid iseloomustavate karakteristikute lõikes. Katkestamised – kui palju on koolitusele suunatutest katkestanud, võrdlus statistiliste näitajate osas, võrdlus erialade/ koolide osas, võrdlus koolituskaardi ja hangitud koolituste vahel. Kui suur osa (vahepeal tööle rakendunud) tööturukoolitusel osalenutest pöördus Töötukassasse vaatlusaluse perioodi jooksul töötuna tagasi? Dokumentatsioonianalüüsi valmimise eelduseks on: vajalike koondandmete kättesaadavus Eesti Töötukassalt hindajatele sobilikus vormis; konstruktiivne koostöö ja infovahetus hindajate ja Eesti Töötukassa töötajate vahel; Eesti Töötukassa valmisolek koondada ja edastada hindajatele vajalikke andmeid hindamise edukaks läbiviimiseks. Dokumentatsioonianalüüsi läbiviimisega seotud riskiks on Töötukassa poolt elektroonselt esitatavate andmete viibimine. Ajakavas püsimise eelduseks on, et Töötukassa esitab päringu alusel vajamineva info 5 tööpäeva jooksul. Dokumendianalüüsi täiendatakse Töötukassa töötajatega läbiviidavate intervjuudega . Intervjuude läbiviimise ja analüüsi eesmärgiks on koguda informatsiooni teenustele suunamise protsessi ja teenuste toimimise kohta. Intervjuud sidustatakse hanke lähteülesandes toodud küsimustega. Planeeritav intervjuude arv on 4-6. Intervjuude täpne arv sõltub intervjuude käigus saadava informatsiooni küllastuspunktist, mis sõltuvalt intervjuude teemast (nt teenuse osutamise protsessi ülesehitus vs hinnangud teenuse toimimisele ja tõhususele) võib olla erinev, kuid pakkuja hinnangul on eeltoodud intervjuude hulk piisav, et katta kogutava informatsiooni vajadus. Esindusliku valimi moodustamise eelduseks on valimi kontaktandmete kättesaadavus Eesti Töötukassalt hindajale sobilikus vormis. Intervjuud viiakse läbi erinevate tasandite spetsialistidega, hõlmates nii teenuste juhtimise kui rakendamise tasandit (juhatus, teenuse juht, juhtivkonsultant). Eksperdiintervjuud Töötukassa esindajatega võimaldavad saada informatsiooni ja Töötukassa töötajate hinnanguid teenuse protsessi toimimise, probleemide, asjakohasuse ja edutegurite kohta. Kõigi intervjuude vormiks on avatud küsimustega poolstruktureeritud intervjuu, mis võimaldab anda intervjuule vajaliku teemavaldkonna ja raamistiku, kuid annab ka võimaluse muuta intervjuu käigus küsimuste järjekorda, lisada küsimusi tulenevalt käsitletavast temaatikast ning intervjuu käigus teatavaks saanud informatsioonist. Sel moel on võimalik täpsustada intervjueeritavate kogemusi ja arvamusi ning suunata intervjuud vastavalt vajadusele. Kõik intervjuud salvestatakse ning intervjuudest tehakse kirjalikud kokkuvõtted. Enne intervjueerimist selgitatakse intervjueeritavale intervjuu eesmärke ning rakendatavaid meetodeid (sh intervjuu salvestamine). Küsimustike raamistik kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga, kuid plaani kohaselt struk tu ree ri tak se intervjuukavad vastavalt Tellija poolt välja toodud uurimisküsimustele: Kuidas toimub eesti keele õppe vajaduse hindamine ja teenusele suunamine? Millistele kriteeriumite alusel valitakse välja teenusel osalejad? Kas teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise tingimused (nt töötuna arvel oleku kestus, puuduv erialane haridus, puuduv või vähene eesti keele oskus) on asjakohased ehk vastavad sihtrühma vajadustele ja teenuse eesmärgile? Sellele uurimisküsimusele vastamisel annab sisendit ka küsitlusuuring sihtrühma hulgas, kellelt küsitakse tajutavat vajadust keeleõppe järele ning hinnangut teenuse pakkumise asjakohasusele ja piisavusele. Kas ja kuidas arvestatakse teenuse vajaduse hindamisel isiku võimalusi saada keeleõpet muust riiklikult toetatud allikast (nt lõimumisteenus, keeleõpe RVKSidele jm) ja varasemaid õpinguid? Kas on vaja parandada sihtrühma teenusele jõudmist? Kuidas seda vajadusel teha? Kas ja milliseid eeliseid on tööturuteenusena pakutaval keeleõppel tööturu takistuste leeven damise seisukohast võrreldes nt lõimumismeetmete raames pakutavate koolitustega? Milline on sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda? Kas ja kuidas osalemine eesti keele koolitusel tööturuteenuse raames mõjutab osaleja motivatsiooni keeleõpinguid jätkata pärast töötuna arveloleku lõppu? Millised on sihtrühma sagedasemad välised takistused teenusel osalemiseks? Kuidas neid teenuse pakkumisel ületatakse? Järgnevatele uurimisküsimustele vastamisel saadakse sisendit ka sihtrühma hulgas läbiviidavast küsitlusest , mille metoodikat on kirjeldatud allpool: Kas ja milliseid eeliseid on tööturuteenusena pakutaval keeleõppel tööturu takistuste leevendamise seisukohast võrreldes nt lõimumismeetmete raames pakutavate koolitustega? Milline on sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda? Kas ja kuidas osalemine eesti keele koolitusel tööturuteenuse raames mõjutab osaleja motivatsiooni keeleõpinguid jätkata pärast töötuna arveloleku lõppu? Millised on sihtrühma sagedasemad välised takistused teenusel osalemiseks? Kuidas neid teenuse pakkumisel ületatakse? Millised on sihtrühma hinnangul nende takistused tööle saamisel? Kas ja kuidas keelekoolitus neid adresseeris? Kas ja kuidas oleks võimalik keelekoolituse mõju tööle saamisele suurendada, nt kas koolituse maht on piisav? Milline on sihtrühma hinnang keeleõppe vajalikkusele isikliku karjääri edendamisel? Milline on sihtrühma hinnang oma motivatsioonile eesti keele koolitusel osaleda ja kuidas seda mõjutab asjaolu, et koolitust pakutakse tööturuteenusena? Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüsil kasutatavad meetodid on intervjuud Töötukassa töötajatega kui küsitlusuuring sihtgrupi hulgas. Küsitlusuuringuga saadakse vastused järgmistele uurimisküsimustele: Milline on sihtrühma hinnang tööturuteenusena osutatud keelekoolituse korraldusele (õpetaja professionaalsus, õpetamise metoodika, õppematerjalide kvaliteet, tundide toimumise aeg, tundide sagedus, tunni ülesehitus jms)? Töötukassa töötajatega läbiviidavate intervjuudega saadakse vastused järgmistele uurimisküsimustele: Milline on töötukassa kui tellija üldine hinnang viimastel aastatel osutatud eesti keele koolituse kvaliteedile? Kas ja kuidas on kvaliteet muutunud? Millest on muutused tingitud? Kas ja milliseid teenuse pakkujatega seotud kvaliteediprobleeme esineb eesti keele õppe pakkumisel? Millest probleemid tulenevad ja kuidas neid on/oleks võimalik leevendada? Kuidas töötukassa kui tellija saab tagasisidet eesti keele õppe kvaliteedi kohta? Kas ja kuidas sellega arvestatakse edaspidisel teenuse tellimisel? Kas 2016 juunis jõustunud tegevuslubade nõue eesti keele koolitajatele, kes valmistavad ette eesti keele tasemeõppeks, lihtsustab kvaliteetse keeleõppe pakkumist? kuidas tagavad koolituse pakkujad õppe kvaliteedi (sellele küsimusele saadakse sisendit ka koolituspakkujate uuringust), kuidas toimub koolituste järelevalve? kas on erinevusi Keeleinspektsiooni loal pakutavate koolituste ja teiste koolituste vahel? Millised on osapoolte ettepanekud ja hindamise läbiviija hinnang ettepanekute asjakohasusele ja potentsiaalsete mõjude kohta teenuse osutamise kvaliteedi parandamiseks? Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine Toimivate meetmete väljatöötamine ning olemasolevate meetmete toimimise tagamine eeldab juba ellu viidu pidevat analüüsimist. Väga oluline on seejuures nii uurimisülesande püstitus kui analüüsimeetodite valik. Kõigi riigipoolsete sekkumismeetmete (mille hulka kuuluvad ka tööturumeetmed) analüüsimise esmaseks küsimuseks on nende sellisel kujul olemasolu õigustatus, ehk teisisõnu – kas nende meetmete rakendamisega ühiskond midagi võidab või mitte. Aktiivsete tööturumeetmete eesmärgiks on aidata riskirühmi kiiremini tööturule tagasi. Seega peaks nende otstarbekuse hindamisel esmaseks küsimuseks olema, kas meetmed aitavad inimestel tööturule siseneda ning kas nad omavad mingit mõju (nt inimese töötingimustele, töötamise tõenäosusele) ka pärast seda, kui inimene on uuesti hõivesse sisenenud. Kui mõju on positiivne ja piisavalt suur, siis peaks olema ühiskonna huvides selliste teenuste rakendamine, sest need aitavad suurendada maksutulu, vähendavad kulutusi toetustele ja hüvitistele ning annavad turvatunde teadmisest, et abivajajate aitamiseks on riik välja töötanud toimivad meetmed. Tellija on teenuse hindamiseks pakkunud välja järgmised mõjuanalüüsid: sihtrühma tunnetuslike mõjude analüüs, rakendumismäärade analüüs ja töötasu dünaamikat kirjeldava statistika analüüs ning puhasmõju analüüs. Pakkuja kasutab nende analüüside läbiviimisel kolme liiki meetodeid : küsitlusuuring sihtrühma hulgas (siht rühma tunnetuslike mõjude ning koolituse korralduse ja kvaliteedi kirjeldamiseks), Töötukassa intervjuud (eesti keele õppe korralduse ja kvaliteedi tagamise kirjeldamiseks) ning ökono meet ri line analüüs (sisaldab rakendumis määrade, töötasu ning puhasmõju analüüsi ning tugineb registri and me tele). Sihtrühma tunnetuslike mõjude analüüs Sihtrühma tunnetuslike mõjude analüüsimiseks viiakse läbi küsitlus isikute hulgas, kes perioodil jaanuar 2015 kuni veebruar 2017 osalesid töötukassa poolt tööturuteenusena osutatud eesti keele koolitustel. Küsitlus viiakse läbi veebiküsitlusena. Küsitluse läbiviimiseks võetakse koolitusel osalenute kontaktid Töötukassalt. Küsitlusega vastatakse järgmistele Tellija poolt püstitatud uurimisküsimustele: Kas ja milliseid eeliseid on tööturuteenusena pakutaval keeleõppel tööturu takistuste leevendamise seisukohast võrreldes nt lõimumismeetmete raames pakutavate koolitustega? Motivatsioon motivatsioon koolitusel osaleda (kas sisemine või väline motivaator) Milline on sihtrühma hinnang keeleõppe vajalikkusele isikliku karjääri edendamisel? Kuidas sihtrühma motivatsiooni eesti keele koolitusel osaleda mõjutab koolituse pakkumine tööturuteenusena? Kas ja kuidas osalemine eesti keele koolitusel tööturuteenuse raames mõjutas osaleja motivatsiooni keeleõpinguid jätkata pärast töötuna arveloleku lõppu? Takistused Millised on sihtrühma sagedasemad välised takistused teenusel osalemiseks? Kuidas neid teenuse pakkumisel ületatakse? Millised on/olid sihtrühma hinnangul nende takistused tööle saamisel? Kas ja kuidas keelekoolitus neid takistusi adresseeris? Korraldus ja kvaliteet Milline on sihtrühma hinnang tööturuteenusena osutatud keelekoolituse korraldusele (õpetaja professionaalsus, õpetamise metoodika, õppematerjalide kvaliteet, tundide toimumise aeg, tundide sagedus, tunni ülesehitus jms)? Seos tööturuga Mahu piisavus Koolituse mõju Millised on keelekoolitusel osalenute hinnangud, kas koolitusel osalemine on aidanud sihtrühmal saada tööd, mida ilma koolitusel omandatud keeleoskuseta ei oleks õnnestunud, saada kõrgemapalgalist tööd, tööd avalikus sektoris ja/või erialast tööd? Milline on sihtrühma hinnang koolituse otstarbekusele, kas koolitusest oli kasu, et parandada tööle saamise tõenäosust või karjäärivõimalusi tulevikus? Mis põhjustel ei olnud kasu? Kas ja kuidas oleks võimalik keelekoolituse mõju tööle saamisele suurendada, nt koolituse mahtu suurendades? kas koolitus laiendas pakutavate töökohtade ringi, kuhu isik kandideeris Sotsiaal -demograafiline taust Sugu, vanus, haridus (võimalusel seotakse registriandmetest) Varasem tööstaaž Rakendumismäärade ja töötasu analüüs Üks võimalus rakendumismäärade analüüsiks on lähtuda Töötukassa registriandmetest. Töötu kassa infosüsteemi alusel ei ole aga võimalik üheselt ja usaldusväärselt hinnata täpset osakaalu tööle rakendunutest, kuna töötuna arveloleku perioodi lõpu põhjused on erinevad ning tegelik töölerakendumine ei pruugi alati olla märgitud. Siiski annab see rakendumismääradele esialgse (konservatiivse) lähendi. Seetõttu antakse nende andmete põhjal sotsiaal-demograafiliste taustatunnuste (sugu, vanusegrupp, haridus, regioon) lõikes ülevaade sihtgruppi kuuluvatest isikutest, käsitledes rakendumisena töötuna arveloleku lõppemist põhjusel “töötab”. Leitakse ka tööle rakendunu keskmine aeg koolitusest tööle rakendumiseni. Antakse ülevaade ka sellest, kui suur osa rakendunutest mingi perioodi (nt 6 või 12 kuud) jooksul ennast uuesti töötuks registreerib. Tuleb arvestada, et kui vaatluse all on perioodil jaanuar 2015 kuni veebruar 2017 koolitusel osalenud, siis sõltuvalt koolitusel osalemise ajast ei ole kõigi osalejate koolituse lõppemise järgset käekäiku võimalik jälgida sama pika perioodi jooksul. Nt isikuid, kellel koolitus lõppes märtsis 2015, on võimalik jälgida tööle rakendumist ka aasta või kahe jooksul pärast koolituse läbimist, veebruaris 2017 osalenute puhul aga alla poole aasta (sõltuvalt sellest, mis hetke seisuga Töötukassa andmetest väljavõtte teha saab). Kui Töötukassa andmete puuduseks on see, et osa tegelikult töölerakendunutest võib kajastuda muude töötuna arveloleku põhjuste all, siis Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) ühendatud andmete kasutamine aitab töötamist paremini kajastada. MTA andmete puuduseks on aga see, et seal kajastub vaid legaalne töötamine, st deklareeritud töise tasu saamine. Positiivse poole pealt võimaldavad MTA andmed aga hinnata ka töölerakendumise jätku suutlikkust ehk seda, kas isik püsis hõives või langes mingi aja pärast uuesti hõivest välja, samuti kajastub andmetes isiku töötasu. Puhasmõju analüüs Mitte kõik analüüsimeetodid ei anna usaldusväärset hinnangut meetme otstarbekusele. Mõju hindamiste läbiviimisel kasutatakse sageli erinevate osapoolte küsitlemist kui primaarset meetodit ning saadud subjektiivseid hinnanguid (nt vastuseid küsimusele: „Kas te oleksite saanud tööle ja juhul, kui te poleks selles meetme osalenud?“) kui indikatsiooni meetme tule mus likkusest. Küsitluse baasil on aga võimalik saada adekvaatseid vastuseid vaid mõningatele teenuse asja koha sust puudutavatele küsimustele, kõigi ülejäänud kategooriate osas võimal da vad osapoolte subjektiivsed hinnangud öelda väga vähe. Ka tavaline teenuseid saanud inimeste grupi kirjeldus (nt inimeste arvud, tööle rakendunute osakaal kõigist teenuse saajatest) ei anna eraldiseisvalt adekvaatset pilti. Põhjused on järgmised: Subjektiivsed hinnangud on nihkes – inimese parimas usus antud hinnang selle kohta, kas meede oli talle kasulik või mitte, ei pruugi olla adekvaatne , kui ta juba eelnevalt omas selle meetme suhtes hinnangut. Näiteks, kui inimene on ise soovinud minna koolitusele ning Töötukassa on seda talle ka võimaldanud, siis on tal raske anda hinnangut, et tegemist on täiesti ebaefektiivse meetmega (ta peab hindama iseenda käitumise adekvaatsust). Lisaks eeltoodule on probleemne ka see, et vastaja võib arvata, et tema vastused mõjutavad meetmete pakkumist tulevikus ning annab seetõttu küsimusele vastuse, mis tema hinnangul peaks tagama, et seda meedet oleks ka tulevikus võimalik sellel eesmärgil kasutada. Teenuseid saanud inimeste grupi kirjeldused ei võimalda hinnata efektiivsust – vaatamata sellele, et teenuseid saanud inimeste grupi kirjeldus on oluline tausta infor mat sioon, ei saa sellest järeldada midagi efektiivsuse kohta. Isegi kui teenuseid saanud inimeste tööle rakendumise protsent on suurem kui kõigil Töötukassa klientidel keskmiselt, ei ütle see mõjude kohta palju, sest võrreldavad grupid on erinevad (nt soo, vanuse, hariduse, eelneva tööturukäitumise poolest). Kuna erinevused teenuste mõju sust kirjeldavates näitajates (nt töötamise tõenäosus 1 aasta peale teenuse saamist) ei ole sageli väga suured, siis võivad ka suhteliselt väikesed variatsioonid võrreldavaid gruppe kirjeldavates näitajates tulemusi oluliselt mõjutada. Eelpool kirjeldatud probleemidest võimaldab suures osas üle saada puhasmõju hindamine , mis sisuliselt tähendab seda, et võrreldakse võrreldavaid. Ideaalis tuleks iga inimest, kes sai mingit toetust või teenust, võrrelda selle sama inimesega hüpoteetilises olukorras, kus ta teenust ei saanud. Kuna see ei ole ilmselgelt võimalik, siis koostatakse puhasmõju hindamiseks kontroll grupp , kuhu valitakse teenuseid saanud inimestega meile teada olevate tunnuste alusel (nt sugu, vanus, haridus, leibkonna karakteristikud, eelnev tööturukäitumine) võimalikult sarnased ini mesed. Nende gruppide omavaheline võrdlemine võimaldab anda kõige lähedasema hinnangu meetme puhasmõjule ning seeläbi luua alus andmaks hinnanguid ka tulemuslikkuse, jätku suutlikkuse ja majandusliku efektiivsuse kohta. Loomulikult on ka sellisel andmetel põhineval ning objektiivsel hindamisel omad puudused, mis tulenevad andmete kätte saada vusest, mõõtmise võimalikkusest, ökonomeetriliste meetodite valiku piiratusest, kuid kindlasti eelistatav mõjude mõõtmise meetod vaid subjektiivsetele hinnangutele. Eestis on selliseid meetodeid aktiivsete tööturumeetmete tõhususe hindamisel kasutatud mõnel üksikul korral, kuid tegelikuks meetmete efektiivsuse hindamiseks peaks need olema oluliselt laiemalt kasutuses. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et küsitlusel ja teenuse saajate kirjeldusel ei oleks oma väärtust teenuse osutamisest üldpildi loomisel, probleemkohtade kaardistamisel ja parendus ette pane kute väljatöötamisel. Tavapäraselt annab kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete lähenemiste kombi neerimine kõige sisukamad vastused uurimisküsimustele. Tellija poolt püstitatud uurimis üles ande edukaks täitmiseks on vaja kombineerida kvantitatiivseid mõjude hindamise meeto deid ja kvalitatiivseid intervjuusid osapoolte arvamuste kaardistamiseks. Andmed Puhasmõju analüüsiks kasutatakse Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti ühendatud registriandmeid. Töötukassalt päritakse andmed kõigi isikute kohta, kes perioodi jooksul jaanuar 2015- veebruar 2017 olid töötuna arvel ning ei rääkinud eesti keelt peamise suhtluskeelena. Osalusgrupp moodustatakse isikutest, kes selle perioodi jooksul osalesid tööturuteenusena pakutavas eesti keele õppes ning kontrollgrupp valitakse isikute hulgast, kes õppes ei osalenud (kontrollgrupi moodustamise aluseid kirjeldatakse allpool). Töötukassalt päritavate andmete koosseis sisaldab vähemalt järgnevaid tunnuseid iga osalus- või kontrollgruppi kuuluva isiku kohta: isiku identifikaator sugu vanus isiku elukoha KOV üksus töötuks registreerimise piirkond maakonna täpsusega kõrgeim omandatud eriala töötu riskigrupp ning riskigruppi kuulumise alguse ja lõpu kp, sh töötu riskigrupp 1 - puudega isik töötu riskigrupp 2 - eesti keelt mittevaldav isik töötu riskigrupp 3 - immigrant töötu riskigrupp 4 - Lapsega vähemalt viimased 1,5 aastat kodus viibinud vanem töötu riskigrupp 5 - Tööturul geograafiliselt ebavõrdses olukorras olev isik töötu riskigrupp 6 - Vanglast vabanenu või vanglas viibiv isik töötu riskigrupp 7 - Prostitutsiooni kaasatud isik või inimkaubanduse ohver töötu riskigrupp 8 - Sõltuvusprobleemi(de)ga isik (sh hasartmängu-, alkoholi-, narko-) haridustase (viimase hetke seisuga), sh alg- või põhiharidus üldkesk- või kutseharidus peale põhiharidust kutseharidus pärast üldkeskharidust kõrgharidus töötuna arvelevõtmise alguse- ja lõpukuud perioodil 2013-2017 töötuna arveloleku lõpetamise põhjused aktiivsetes tööturumeetmetes osalemise alguse ja lõpu ajad (eraldi iga meetme lõikes), sh teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest töövahendus tööturukoolitus (sh eraldi koolituse katkestamise kuupäev) karjäärinõustamine tööpraktika avalik töö tööharjutus palgatoetus ettevõtluse alustamise toetus tööruumide ja -vahendite kohandamine töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi kasutada andmine abistamine tööintervjuul tugiisikuga töötamine jm. töötutoetuse saamise perioodid töötuskindlustushüvitise summad ja saamise perioodid isikule makstud stipendiumi kogusumma iga eesti keele koolituse osas eraldi sõidu- ja majutustoetuse kogusumma iga eesti keele koolituse osas eraldi hangitud koolitus koolituskaardi koolitus koolituse alguskuupäev koolituse lõpukuupäev koolituse kestvus tundides, sh Koolituse kogumaht tundides (Exceliga ühilduvad osalusgraafikud) Isiku osaletud tunnid koolitusel (Exceliga ühilduvad osalusgraafikud) koolituse maksumuse (koolituskaart) - kasutatud eelarve (piirmäär 959 eurot) Koolituse kogumaksumus (hangitud koolitus) Koolitusasutuse nimi Koolitusasutuse registrikood Koolitusasutuse kontakttelefon Andmeid kasutatakse nii osalus- ja kontrollgrupi sobitamiseks puhasmõju hindamisel kui ka statistilise ülevaate andmiseks koolituse pakkumise mahtude ja rakendumise määrade kohta. Pakkuja paneb kokku andmepäringu koosseisu ning esitab selle Tellijale, kes korraldab puhasmõju analüüsiks vajalike Töötukassa ja EMTA andmete ühendamise ning annab pakkujale üle Töötukassa ja EMTA ühendatud isikustamata andmeid sisaldava andmebaasi. Kuna andmekoosseis sisaldab delikaatseid isikuandmeid, on nende töötlemiseks Pakkuja poolt vajalik loa taotlemine Andmekaitse Inspektsioonilt. Vastava taotluse koostab Pakkuja. Pakkuja on registreerinud DIAT registris isikuandmete kaitse eest vastutava isiku. Metoodika Tööturumeetmete puhasmõju hindamiseks on mitmeid võimalusi. Olulisemad märksõnad, millest hindamismeetodi valikul lähtuda, on: Peab võimaldama võrrelda võrreldavaid (teenuse saajad ja mittesaajad, kes analüüsi sisenevad, peaksid igas muus mõttes peaks olema võimalikult sarnased) – vastasel juhul on keeruline eristada valimi kompositsioonist tulenevat mõju meetme reaalsest mõjust. Peab andma kvantitatiivse hinnangu koolituse tulemuslikkusele Peab andma kvantifitseeritud hinnangud koolituse võimaliku mõju jätkusuutlikkusele; Peab andma sisendi majandusliku efektiivsuse hindamiseks tulu-kulu analüüsis Peab olema lihtsalt interpreteeritav (tegemist on poliitikaanalüüsiga, mida loevad ka inimesed, kes ei valda detailselt kvantitatiivseid hindamismeetodeid). Eeltoodust lähtuvalt jäävad pinnale järgmised meetodid: Kestvusmudelid: kestvusmudelitega on võimalik hinnata inimese tõenäosust liikuda mittehõivest hõivesse erinevatel ajahetkedel peale meetmes osalemist. Nii saame teada, milline on meetmes osalenute tõenäosus liikuda hõivesse erinevatel ajahetkedel peale meetmes osalemist. Ühtlasi saame arvutada ka hinnangu sellele, milline on tõenäosus, et peale meetmes osalemist on inimene hõivatud (millise tõenäosusega liigub inimene tagasi töötusesse). Kui võrrelda saadud näitajad kontrollgrupi vastavate näitajatega, siis saame hinnangu nii jätkusuutlikkusele (kui teenust saanute grupi hõivesse väljumise tõenäosus on pidevalt suurem või ajas kasvav, siis saame lugeda mõju jätkusuutlikuks) kui tõhususele (kui tõenäosus olla 12 kuud peale teenuse saamist hõivatud on teenust saanutel suurem kui kontrollgrupil, siis võib teenust lugeda tõhusaks). Eeltoodud näitajad on oluliseks sisendiks ka tulu-kulu analüüsi läbiviimisel, mis võimaldab (tehes mõningad eelduseid) saada hinnangu ka majanduslikule efektiivsusele. Meid huvitavad tulemused on võimalik saada nii diskreetsete kui pidevate kestvusmudelitega, diskreetne mudel on tõenäoliselt siiski eelistatum, kuna selle interpreteerimine on lihtsam ja perioodi pikkus ei ole väga suur (12 kuud, kuised vaatlused). Pideva kestvusmudeli kasutamine oleks otstarbekas, kui vaadeldav periood oleks pikem või intervall lühem (kuiste andmete asemel kasutaksime päevaseid andmeid). Sobitamismudelid: sobitamismudelid on välja töötatud eesmärgiga tagada võimalikult suur sarnasus teenuseid saanute grupi ja kontrollgrupi vahel. Selleks leitakse sotsiaal-demograafiliste tunnuste baasil nii meetmes osalenutele kui kontrollgrupile tõenäosus osaleda meetmes (tõenäosused leitakse nt logilistilisest mudelist) ning omavahel võrreldaks vaid neid inimesi, kellel on sarnane tõenäosus tööturuteenuses osaleda. Kui eelpool kirjeldatud tõenäosused on leitud (sarnased inimesed on välja valitud), siis võrreldakse teenuseid saanute ja mittesaanute töötamise tõenäosuseid 12 kuud pärast meetmes osalemist ning saadakse hinnang meetme tõhususele. Sarnased hinnangud saab arvutada ka lühemate perioodide jaoks (nt milline on meetmes osalenute ja mitteosalenute töötamise tõenäosuste erisus 1 kuu peale meetmes osalemist). Seega – hinnates 12 erinevat võrrandit, saame ligilähedaselt sarnase informatsiooni ka meetme jätkusuutlikkuse kohta. Samuti saame olulise sisendi tulu-kulu analüüsi läbiviimiseks, mis võimaldab hinnata majanduslikku efektiivsust. Eeltoodud kahest mudelite klassist otsustame sobitamismudelite kasuks, kuna see meetod adresseerib kõige selgemalt hindamiste ühte olulisemat probleemi – kuidas tagada, et teenust saanud ja mittesaanud inimesed, kelle võrdlusest tuletatakse hinnangut teenuste tõhususe, jätkusutlikkuse ja efektiivsuse kohta, on kõigi muude tunnuste osas võrreldavad. Sobitamise läbiviimiseks on jällegi mitmeid võimalusi, nt üks-ühele tagasipanekuga (ühel inimesel võrdlusgrupist oli lubatud esineda mitu korda) tõenäosusepõhine sobitamine (inglise keeles propensity score matching ) ning rediskretiseeritud täppissobitamine ( coarsened exact matching), mida mõlemat on varem Eesti tööturumeetmete hindamisel kasutatud (vastavalt Võrk et al 2003 ning Anspal et al 2011). Valik nende kahe meetodi vahel sõltub eelkõige andmetest ja valimi mahust: näiteks täppissobitamine tagab väga hea osalus- ja kontrollgrupi võrreldavuse, kuid on valimi suuruse osas nõudlikum – selleks, et igale koolituses osalejale leiduks vaadeldavate tunnuste osas täpselt sarnane isik, on vajalik, et potentsiaalne koolitusel mitteosalenute grupp, kelle hulgast kontrollgrupi valim võetakse, oleks väga suur. Nõuded valimile on seda suuremad, mida rohkem on sobitamisel kasutatavaid tunnuseid või mida detailsemalt kategoriseeritud need on – vastavalt valimi suurusele tuleb nende aspektide osas leida aktsepteeritav kompromiss. Seetõttu ei ole sihtgrupi andmeid analüüsimata a priori võimalik määratleda, milliseid tunnuseid sobitamisel täpselt kasutatakse ning kas on võimalik kasutada tõenäosuspõhist või täppissobitamist. Näitena võib tuua, et varasemas töö turu koolituse mõjuhindamises (Anspal et al 2011) kasutati sobitamiseks järgmiseid muutujaid: sugu, kas inimese elukoht on linnas või maapiirkonnas, vanus (10-aastased vanusegrupid), regioon (Töötukassa piirkondliku osakonna järgi, kus inimene töötuna registreerus). Vastavalt töötuse määradele jaotati maakonnad neljaks regiooniks: Saaremaa; Hiiu-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa; Harju-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Rapla- ja Tartumaa; Ida-Viru- ja Läänemaa, haridus. Kasutati 4 kategooriat: alg- ja põhiharidus; üldkeskharidus; kutsekeskharidus ning keskeriharidus; kõrgharidus, töötuse kestus: kuni 12 kuuni kuise täpsusega, edasi kuni 24. kuuni kvartaalse täpsusega, sealt edasi pooleaastase täpsusega, töötusperioodile eelnev palk (200-euroste vahemikena), tööhõivemuster töötusperioodile eelneva aasta jooksul (tööhõive ja hõivest väljas oleku perioodid töötusele eelneva nelja kvartali lõikes). Kuna keelekoolitusel osalenute üldkogum on väiksem kui tööturukoolitustel osalenute arv tervikuna, tuleb eeldada, et sobitamisel kasutatavate andmete detailsus on ülalkirjeldatust mõnevõrra väiksem. Konkreetse koolituse mõju (st mitte tööturukoolituse üldise mõju) hindamisega kaasnevaks väljakutseks on ka vajadus võtta arvesse teisi koolitusi ja tööturuteenuseid, mida osalus- ja võrdlusgrupi liikmed töötuna arveloleku ajal said – eelistatav oleks võrrelda isikuid, kes olid sarnased kõigi teenuste saamise osas. Mil määral see on võimalik, selgub tegelike andmete analüüsist. Mõju jätkusuutlikkuse analüüs Keeleõppe mõju jätkusuutlikkuse analüüs põhineb ülalkirjeldatud puhasmõju arvutusel. Keeleõppe puhasmõju ehk osalenute kõrgemat hõives olemise tõenäosust ja töötasu võrreldes kontrollgrupiga hinnatakse erinevatel ajahetkedel, nt 6 kuud kuni 1,5 aastat pärast meetmesse sisenemist (võrreldes kontrollgrupiga, kes meetmes ei osalenud) ning vaadata, kas erinevused töötamise tõenäosustes ja töötasus on püsivad (st kas meetmes osalenud inimeste hõives olemise tõenäosuse ja kontrollgrupi hõives olemise tõenäosuse vahe on ajas kasvav/konstantne või on see vahe aja jooksul vähenev/puudub üldse). Keelekoolituse tulu-kulu analüüs Eesti keele õppe kui tööturumeetme majandusliku efektiivsuse näitajana kasutatakse tulu-kuluanalüüsi tulemusena leitud nüüdispuhasväärtust. Analüüs põhineb sellel, et võrreldakse netorahavoogu (tulude ja kulude vahet mingi perioodi jooksul) juhul, kui meedet rakendatakse ja juhul, kui meedet ei rakendata. Teisisõnu võrreldakse tulusid ja kulusid, mis tekivad nii isikul kui meetme rakendajal koolituses osalenutel ning kontrollgruppi kuuluvatel isikutel. Kui meetme rakendamise korral on netorahavoo nüüdispuhasväärtus suurem kui mitterakendamise korral, on tegu majanduslikult efektiivse tegevusega, st meetme rakendamine on majanduslikult mõttekas. Kuludena arvestatakse arvutuses koolituse maksumust, stipendiumi, sõidu- ja majutustoetust, töötuskindlustushüvitist ning töötutoetust. Tuludena arvestatakse tööle rakendunud isiku töist netotulu, pensioni II samba makset ning töiselt tulult makstud makse ja makseid (tulumaks, sotsiaalmaks, tööandja ja töötaja töötuskindlustusmaksed). Arvutus tehakse, kasutades kahte varasemates Eesti tööturumeetmete analüüsides kasutatud määra (2% ja 5%). Ajakava Projekti ajakava on esitatud eraldi failis. Ajakava on koostatud eeldusel, et lepingu sõlmimise aeg on 1. september . Lepingu allkirjastamise viibimise korral lükkuvad edasi vastavalt ka kõik tähtajad. Riskid, nende maandamine ja uuringu kvaliteedi tagamine Sissejuhatus Riskide juhtimisel on esmalt oluline, et töö üldine korraldus oleks hästi läbimõeldud ning meeskond oleks hästi komplekteeritud – need on ühed olulisemad riskide realiseerimist vältivad meetmed. Sellest tulenevalt alustame käesolevat peatükki projekti üldiste kvaliteedi tagamise meetmete ning meeskonna ülesehituse kirjeldusega. Seejärel liigume edasi spetsiifilisemate riskide ning nende maandamise võimaluste juurde. Kvaliteedi tagamise meetmed ja töökorraldus Uuringukvaliteedi tagamisele on vajalik pöörata tähelepanu läbivalt kogu projekti jooksul alustades juba esimestest tegevustest, sest lõppraporti kokku panemise ajal ei ole võimalik enam uuringu kvaliteeti määravaid metoodilisi otsuseid muuta. Seejuures tuleb arvestada kvaliteedi tagamisel sisulist ja vormilist külge. Ühelt poolt on eesmärk, et valmiks sisuliselt tellija ootustele ja kvaliteetse uuringu nõuetele vastav raport ning teiselt poolt peab see toimuma õigeaegselt ja korrektse vormistusega. Sisulise töö kvaliteedi tagamisel on oluline uuringu metoodika algne paikapanemine, selle dokumen teeri mine ja järgimine ning kõrvalekallete korral algselt kavandatud metoodikast selle põhjendamine ning doku menteerimine. Dokumenteeritud metoodika peab kajastama seda, kuidas uuring ellu viidi nii, et kõrvalt vaataja mõistab, miks on tulemused kujunenud ühe või teistsuguseks ning vajadusel uuringut sama sugu sena korrata. Metoodika dokumenteerimine võimaldab aru saada, miks või kuidas uuringu tulemused kujunesid selliseks nagu nad kujunesid, kuid ei võimalda hiljem enam metoodilisi muutuseid. Uuringu metoodika valik on kriitiliselt väljundit mõjutav tegur, mille kvaliteedi tagamise peamiseks võtmeks on metoodilise valiku tegija kompetents ja kogemus. Sisulise kvaliteedi tagamise peamiseks mehhanismiks on meeskonnatöö rakendamine. Uurimis mees kond lahendab kõiki uurimisülesandeid meeskonnatööna ja meie konsortsium püüdleb kõige kõrgema metodoloogilise kvaliteedi poole. See tähendab, et kõik olulisemad töö etapid (metoodika valik ja vajadusel muudatused, tööde teostamise ajaline ja sisuline korraldus, tulemuste tõlgendamine) arutatakse uuringut teostava meeskonna poolt ühiselt läbi. See võimaldab maksimaalselt ära kasutada erinevate inimeste kompetentse. Meeskonnatöö toimib ka kvaliteedikontrollina, kuna iga uuringu osa ja selle teostus on pidevalt mitme inimese pilgu all. Kõik loodud raportid ja muud tulemid loetakse minimaalselt ühe teise uurija poolt kriitiliselt läbi, mille tulemusel autor(id) täiendavad varasemat tööd. Uuringu mees konna kompe tentsid põhinevad erialasel haridusel (PhD kraadiga on uuringumeeskonda nõustav ekspert, nii CentARi kui TLÜ meeskonnas kummaski kaks PhD kraadiga ning ük s doktorikraadi omandav inimene ) ja pikaajalisel töökogemusel antud valdkonnas. Uurimisgrupp järgib oma töös Ameerika Sotsioloogide Liidu eetika koodeksit. Lisaks pakkujapoolsele sisemisele kvaliteedi tagamisele on äärmiselt oluline, et valmiv tulemus vastaks tellija ootustele. Seepärast on väga oluline roll ka tellijaga koostööl. Sellest kirjutame täpsemalt peatükis Koostöö Tellijaga. Selleks, et projekti tulemusel valmivad raportid oleks ühtse stiiliga ja visuaalselt kergesti järgitavad, kasutatakse projekti vältel ühesugust dokumendi põhja ning jooniste ja tabelite kujundust. Juhul, kui uuringu sama raporti erinevaid peatükke kirjutavad erinevad inimesed, siis lepitakse enne kirjutama asumist kokku täpne teksti struktuur. Viitamisel rakendatakse APA viitamisreegleid. Ajakavast kinni pidamiseks ning töö õigeaegse valmimise tagamiseks on uuringu ellu viimiseks planeeritud igale tegevusele kindel aeg, vastutajad ja asendajad. Ajakava ning meeskonna tööde jaotus ning tööde planee rimise korraldus on esitatud peatükis tegevus- ja ajakava. Uuringu läbiviimisega seotud riskid ja nende maandamine Uuringuprojekti läbiviimisega kaasnevad alati teatud riskid. Järgnevalt toome välja olulisemad neist ning pakume omapoolsed lahendused riskide maandamiseks. Meeskonnaliikme haigestumisega seotud riskid. Sellist laadi uuringute puhul, mille valmimise oluline sisend on tööjõud, on peamised riskid seotud inimressursiga (nt teadmiste puudumine või meeskonnaliikme haiges tumine). Selle riski realiseerumise tõenäosus ja mõju on keskmised. Meeskond on komplekteeritud nii, et sarnase kvalifikatsiooniga inimene on planeeritud asendama haigestunut. Seega on selle riski reali seeru mi sel mõju uuringu valmimisele maandatud. Ebapiisava kompetentsusega seotud riskid . Aegajalt esineb olukord, kus uurimisrühm ei ole uurimis üles ande täitmiseks piisavalt kvalifitseeritud. Sellise riski realiseerumise mõju projekti tulemustele oleks väga oluline, kuid realiseerumise tõenäosus antud juhul väga madal. Meie uurimisgrupi liikmetest on oluline osa doktorikraadiga ja tugeva teadustaustaga eksperdid, mis annab väga head eeldused uurimisülesande lahendamiseks. Riski maandamiseks on uurimisgrupp komplek teeri tud nii, et enamus meeskonnaliikmed on laia kogemustepagasiga, enamik neist on varem tegelenud töö-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna küsitlusuuringutega ja rakendanud erinevaid uurimismeetodeid.. Meeskonnas on nii sotsioloogia kui ka majanduse taustaga inimesi, mis tagab nii temaatilise kui ka mitmekesise uurimistöö alase kompetentsuse. Kompetentsuse küsimus on tihedalt seotud uuringu sisulise kvaliteedi tagamisega. Lisaks meeskonna kvalifi katsioonile on selles osas tähtsad punktid ka koostöö tellijaga, kelle panus uuringumetoodika olulistes sõlmkohtades on planeeritud. Uurijate hinnangute erinev üldistatuse tase ja esitlusviis, vastuolud hinnangutes. Meeskonnatöös võib juhtuda, et erinevate inimeste lähenemiste kombineerimisel on tulemus mõnevõrra ebaühtlane. Selle riski tõe näosus on üsna kõrge ja ka võimalik mõju uuringu tulemustele oleks märkimisväärne. Selle ära hoid mi seks konsul teerivad uurijad üksteisega ning kõik valmivad teksti ja muud tulemid loetakse läbi veel vähe malt ühe uurija poolt. Mistahes vastuolude või ebakõlade ilmnemisel lahendatakse küsimus kon sen sus likult vajadusel kaasates ülejäänud meeskonda või ka tellijat. Tekstilise voolavuse tagamiseks, nagu juba mainiti, toimub esmalt kriitiline sisuline lugemine, mis sisaldab ka sõnastuslikke parandusi. Sellele järgneb keeleline toimetamine, mille eesmärgiks on teksti viimistle mine, vajadusel sõnavara ühtlustamine. Kommunikatsiooniriskid. Ebakvaliteetse tulemuseni võivad viia ka erinevad nägemused sellest, mida soovitakse uuringuga saavutada. Riski realiseerumise tulemuseks oleksid vaidlused projekti lõppfaasis ja töö osaline mittevastamine Tellija soovidele. Riski mõju on väga oluline, kuid realiseerumise tõenäosus on madal. Projekti elluviimisel on plaanitud teha aktiivset koostööd tellijaga nii uuringu algfaasis (uurimis küsimuste ja -meetodite täpsustamine) kui ka hilisemates etappides. Eeldatakse, et Tellija poolt määratakse kindel isik, keda hoitakse kursis oluliste arengutega projekti käigust ning kellega on uuringu läbiviijatel võimalik opera tiiv selt suhelda. Kontaktisikut hoitakse jooksvalt kursis projekti käiguga, teda teavitatakse tekkivatest takis tustest ja temaga arutatakse olulisemaid otsuseid. Samuti on planeeritud tegevused korrapäraseks tellija poolse sisendi saamiseks. See kõik võimaldab tellijal vajadusel uuringu otsingusuundi, metoodikat ja käiku suunata ning tagab uuringu vastavuse tellija ootustele. Tehnilised riskid . Meeskonnaliikme arvuti vargus/purunemine/failide kogemata kustutamine võib tähen da da olukorda, kus osaliselt tuleb töö uuesti teha. Topelttöö tagajärjeks võib olla projekti tähtaja venimine. Sellise riski realiseerumise tõenäosus on keskmine, kuid mõju projekti tulemustele väike. Arvutite ning neis sisalduvate andmete kadumise risk maandatakse läbi automatiseeritud varundussüsteemi kasutamise (pilve lahendus), mis tagab varukoopiate säilimise arvutivõrgus ka arvuti rivist väljalangemise korral. And me te lekkimist välditakse salasõnadega kaitstud arvutite ja nutiseadmete kasutamisega. Andmestikke hoitakse krüpteeritud kujul alati, kui need ei ole aktiivses kasutuses uurija poolt. Projektijuhtimisega seotud riskid. Võimalikuks riskiks on ka see, et projekti ei juhita piisavalt süstemaati li selt. Selle tulemusena tähtajad venivad ja projekt ei valmi õigeaegselt. Sellise riski mõju võib potent siaal selt olla oluline, ent realiseerumise tõenäosus on väike. Riski aitab maandada juba projekti alguses koos ta tud detailne tegevuskava. Ühtlasi on projektijuhiks valitud ekspert, kellel on pikaajaline projektitöö koge mus. Projektijuhi võimalikul haigestumisel on olemas talle asendaja, kellel on piisavalt kogemust uurimis projek tide juhtimisel, kes on jooksvalt kursis projekti seisuga ning saab teda vajadusel asendada. Ajakavaga seotud riskid. Uuringu tähtaegne valmimine eeldab andmepäringute kiiret täitmist. Ajakava on koostatud eeldusel, et andmepäring Maksu- ja Tolliametisse ja Töötukassasse täidetakse kuu jooksul pärast päringu esitamist. Kui andmed laekuvad hiljem, nihkuvad vastavalt edasi ka kõik tööturuteenusena pakutava eesti keele õppega seonduvate uurimisülesannete tähtajad. Pakkujal on varasemate projektide baasil kogemus vajaliku päringuga sarnase andmekoosseisuga päringu koostamisel ning vastavate lepingute sõlmimisel, mistõttu protsess on sujuv ja kiire vähemalt pakkuja poolt ning on alust eeldada, et ka TK ja EMTA poolt.
KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 6. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 1.1-4/16/165 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE “ UURI NGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! v orm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Kultuuriministeerium (KUM) ja Sotsiaalministeerium (SOM) Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur Karja 23, Tallinn 15076 (KUM); Gonsiori 29, Tallinn, 15027 (SOM) Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Paavo Nõgene, kantsler,
[email protected] , +372 6282203 (KUM) ja Marika Priske, kantsler,
[email protected] , +372 6269 103 (SOM) Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Hede Sinisaar, analüüsi ja statistika osakonna juhataja,
[email protected] , +372 626 9732 (SOM) ja Aleksandr Aidarov, teadusarenduse nõuniku ülesannete täitja,
[email protected] , +372 628 226 ( KUM ) Uuringu pealkiri Eesti keelest erineva emakeele ga täiskasvanute eesti keele õp e tööhõive ja lõimumise kontekstis: kvalitee t , mõju ja korraldus Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) E namus seniseid uuringuid on sotsioloogilise kallakuga ehk peaasjalikult saame teada, kuidas muust rahvusest isikud valdavad eesti keelt ning kuidas see mõjutab nende sissetulekut ja tööhõivet. Arvestamata on aga keeleõppe süsteemi väljakutsed ja probleemid , nende ületamise võimalused ning praktilised lahendused , kuidas seda tõhusamaks muuta . Emor . 2002. Muukeelse elanikkonna eesti keele õppe vajadusuuring. Tallinn Rannut, M. 2010. Ülevaade täiskasvanutele eesti keelt õpetavate vabahariduslike institutsioonide õpetuse kvaliteedist. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut . Lauringson , A., Villsaar , K. ja Tammik, L. 2011. Tööturukoolituse mõjuanalüüs. Tallinn: Eesti töötukassa. Harapuu , V. 2015. Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium Kruusvall, J . 2015. „ Keelteoskus ja keelte praktiline kasutamine “ . EIM 2015 . Tallinn: Kultuuriministeerium MISA. 2016. Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ keeleõppes osalejate uuring 2015-2016. Tallinn: MISA (uuring viiakse läbi ning tulemused ei ole veel avalikustatud) Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Teadmistepõhine Eesti 2014–2020 meede 2 „TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“, mille kohaselt on vaja toetada eesti keele kõrge teadusliku tasemega uuringuid ning soodustada nende rakendamist. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ee s mär k „ Haritud rahvas ja sidus ühiskond“, mille kohaselt on vaja kvaliteetset haridust (eelkõige täiskasvanute elukestva õppe tähenduses). eesmärk: taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase: tööhõive määra tõstmine vanusegrupis 20-64, sh pikaajalise ja noorte töötuse vähendamine (mõlemad näitajad on mitte-eestlaste seas kõrgemad kui eestlaste seas). Teema on seotud RITA tegevuse 2 eesmärgiga, kuna on tegemist aktuaalse ja kiiret sekkumist vajava teemaga. Selle uurimine aitab suurendada teadus- ja tõenduspõhis t otsustamist muust rahvusest täiskasvanutega seotud keelepoliitikas. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arenguka vade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides t oodud eesmärkide saavutamisega L õimuv E esti 2020 : Alaeesmärk 2 „ Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ ja eesmärk 6 Eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul . Mõlema puhul on tasuta eesti keele õpe oluline, sest toetab muu emakeelega inimeste lõimumist ja tööhõivet. Heaolu arengukava : eesmärk vähendada eesti ja teisest rahvusest inimeste tööturunäitajate lõhesid. Ühe tegevusena eesmärgi saavutamiseks on planeeritud individuaalsetele vajadustele vastavate tööturuteenuste pakkumine, eelduse ja oodatava tulemusega, et „pakutavad tööturuteenused lühendavad töötust ja maandavad eri sihtrühmade sh mitte-eestlaste tööturule sisenemise takistusi“ . Tööturukoolituse raames osutatakse töötule või töö kaotamise ohus töötajale eesti keele õpet puuduva või ebapiisava keeleoskuse parandamiseks . Tööturukoolitusena pakutakse eesti keele kursusi tasemeeksami ettevalmistamiseks, erialase keeleoskuse parandamiseks ning konkreetse eriala kutseeksamiks ettevalmistamiseks. Teema on seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepinguga perioodiks 2016 – 2019 . Üks eesmärke on tagada riiklike keelenõuete täitmiseks vajalik ja kvaliteet n e eesti keele õpe ning rajada muu emakeelega täiskasvanutele Narva ja Tallinna eesti keele majad , et soodustada hetkel puudulikku või ebapiisava t keelekeskkonda. Vastavalt Vabariigi Valitsuse ülesandele peavad Kultuuriministeerium koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga (HTM) analüüsima ja esitama ettepanekud eesti keele majade loomiseks . Kultuuriministeerium plaanib MISA osalist üleviimist Narva linna 2018. a, mis mõjutab selle sihtasutuse rolli tasuta eesti keele kursuste pakkumisel ning seda on vaja vaadelda eesti keele majade kontekstis. Teema on seotud Eesti keelestrateegiaga aastateks 2018–2027 (koostamisel). Selle kohaselt on vaja tagada muu emakeelega inimestele eesti keele õppe kättesaadavust ning parandada eesti keele õppimise võimalusi ja õpetamise taset. Lahendatavad probleemid Kultuuri- ja Sotsiaalministeeriumil on ühine sihtrühm, kellele võimaldatakse tasuta eesti keele õpe t – muu emakeelega täiskasvanud isikud, kes püsivalt elavad Eestis (valdavalt Ida-Virumaal, Harjumaal ning Tallinnas). S ihtrühmad jagunevad ministeeriumite valitsemisalade lõikes lähtuvalt sihtrühmade vajadustest ja vastavalt sellele kujundatakse koolituse sisu ja eesmärgid. Kultuuriministeerium pakub keeleõpet ( tasemeõpe A1-B2) lõimumisteenusena kõikidele isikutele sõltumata nende hõive seisundist vastavalt Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed (MISA) esitatud taotlusele . Sotsiaalministeerium pakub keeleõpet (erialane eesti keel, tasemeõpe A1-B2) tööturuteenusena kõikidele registreeritud töötutele ja teatud juhtudel tööotsijatele vastavalt koolitusvajadusele, mida hindab Töötukassa (TK). T ööturul osalemine ja lõimumine on omavahel tihedalt seotud ja teineteist toetavad , seega p raktikas võivad sihtrühmad sageli kattud a . Riigi ülesanne on tagada efektiivne keeleõppe korraldus nii , et muu emakeelega täiskasvanud inimeste potentsiaal ühiskonnas oleks maksimaalselt rakendatud. KUMi ja SOMi ühi ne huvi on analüüsida millist keeleõpet sihtrühmal e pakutakse , milline on keeleõppe kvaliteet, kuivõrd pakutav vastab sihtrühma vajadustele ning kuidas keeleõpet tõhustada, et edendada muu emakeelega täiskasvanute lõimumist ja tööhõivet . Lõimumise ja tööhõive edendamisel seisavad silmitsi mitmete probleemidega nii muu emakeelega eesti keele õppijad kui keeleõppe korraldajad. Esiteks, s ihtrühma enesehinnanguline eesti keele oskus on küll viimastel aastakümnel kasvanud, kuid siiski väga aeglaselt ning ei vasta tööturu vajadustele . S ihtrühma keelelised vajadused ja pakutav keeleõpe ei kattu ning oluline on tagada keeleõppe sisuli n e mõju ja kvaliteet . Teiseks, Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest hindab positiivselt riigi tegevust keeleõppe korraldamisel 43 % , kuid Ida-Virumaal vaid 20 % . Sellist suhtumist on võimalik seletada d etsentraliseeritud täiskasvanute keeleõpp e süsteemi iseärasustega : 1) sihtrühmal ei ole ülevaadet tasuta eesti keele kursuste kohta; 2) kursusele pääsemise tingimused ja pikad ootejärjekorrad kursustele takistavad motiveeritud õppijaid; 3) keelekursused on ebaühtlase kvaliteediga; 4) projektipõhine keeleõpe on etapiviisiline, killustatud ning lõpptulemusena katkendlik; 5 ) puudub eesti keeles suhtlemist toetav keskkond ning seetõttu 6 ) inimesed kaotavad motivatsiooni eesti keelt õppida. Tööturu l kõrgematele positsioonidele pürgijad vajavad kõrgtaseme keeleoskuse arendamise ehk keelekorrektsiooni võimalusi ning vastavaid tugistruktuure. Selleks ei ole piisavalt õpetajaid ega vastavaid vabahariduslikke süsteeme (nt keeleklubid, töökohapõhine keeleõppe ja mentorisüsteemid , keelelaagrid ). Need õppemeetodid on suhteliselt kallid ning nõuavad süsteemset lähenemist, kohapealset korraldust ja püsivat rahastust. Organisatsioonide vaheliselt aitab analüüs arendada süsteemse t keeleõp p e pakkumis e korraldamist , pakkudes välja lahendusi mitme tele väljakutse tele : keeleõppe vajaduspõhi ne osutamine (s.h. vajaduse hindamise süsteemi ühtlustamine) ja keeleõppe mõju suurendamine ( s.h. tööhõivele ja lõimumisele ) ; keelekeskkonna loomine ja keeleõppe motivatsiooni toetamine ; teenuste võimalik u dubleerimi s e ja sihtrühmade kattuvus e vähendamine ja parem koordineerimine; juurdepääs u parandamine keeleõppe le , arvestades sh uute sihtrühmade lisandumisega (uussisserändajad sh pagulased) ; kvaliteedisüsteem i ning riigihangete tingimuste kvalitee di parendamine. Organisatsioonisiseselt aitab analüüs K U Mil määratleda sihtrühma suurust ning vajadusi ning planeerida tasuta keeleõpet perioodiks 2021-2027. Perioodi 2014-2016 kogemus on näidanud, et K U Mil ei ole piisavalt andmeid MISA sihtrühma kohta . Lisaks, peab vastavalt Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppele K U M välja töötama koostöös HTMiga eesti keele majade kontseptsiooni 2017. aasta lõpuks ning l ooma eesti keele majad 2018. a asta lõpuks, millele on analüüs sisendiks . S O Mil aitab tööturukoolituse raames osutatud eesti keele koolituse mõju hindamine tööhõivele ja ametialasele mobiilsusele välja selgitada , kas tööturuteenusena osutatud eesti keele õpe täidab seatud eesmärki vähendada tööturutakistusi ja soodustada tööalast arengut , andes selget lisandväärtust teiste tasuta keeleõppe võimaluste kõrval . Sh on oluline välja selgitada , kuidas teenuse disain ja osutamisviis (tasemeõpe, keeleõpe koos erialase koolitusega, erialase keele koolitus v ms) mõjutab õpe tulemuslikkust tööturu eesmärkide suhtes ning kas teenuse disain vajaks edasiarendamist (arvestades m h uute lisanduvate sihtrühmadega) . Samuti on vaja analüüsida , kas olemasolevad reeglid koolituse korraldamiseks/tellimiseks tagavad vajaliku kvaliteediga koolitajad ja kas teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsess on töötu vajadustele vastav ja eesmärgipärane . Esialgne lähteülesanne Analüüs katab järgmisi alateemasid : 1) keeleõppe mõju ja sihtrühm a spetsiifika , 2) keeleõppe nõudlus, 3) keeleõppe pakkumine ja 4) vajaduspõhise keeleõppe korraldamise ning selle disaini lahendused Keeleõppe mõju ja sihtrühm a spetsiifika Keeleõppe vormide mõju sihtrühma tööturupositsioonile, tööalasele mobiilsusele, segregatsioonile, palgale jne; Keeleõppe mõju pärssivad välised ja sisemised ( ehk õppijast sõltuvad ) tegurid. Keeleõppe kättesaadavus ja pakkumine; Nõudluse analüüs Sihtrühma hinnangud, sh hoiakud ja väärtused keeleõppe kvaliteedist ning vastavusest vajadustele ja ootustele; Sihtrühma regionaalne paiknevus ja õppimisvajadused ning nende rahuldamiseks kõige paremini sobivad keeleõppe vormid ja metoodikad; Pakkumise analüüs Keeleõppe vormide edukus ja tulemuslikkus ning selle piirkondlikud erinevused; Keeleõppe turu analüüs (keelefirmade arv, nende õpetamise tase; õppemetoodikad ning nende mõju , sh õppija motivatsioonile ; kursuste hinnad ja vastavus sihtrühma sissetulekutele); Vajaduspõhise keeleõppe korraldamise ning disaini lahendused Ettepanekud keeleõppe korralduse täiendamiseks ning organisatsioonide vaheliste ja sisemiste protsesside juhtimiseks kliendikeskse keeleõppe disainiks arvestades mh uute sihtrühmade lisandumisega . Sh: MISA funktsiooni määratlemine tasuta keelekursuste pakkumisel ja kujundamisel ning selle käsitlus eesti keele majade kontseptsiooni kontekstis ; uue lõimumiskava ja rakendusplaani 2021-2017 koostamiseks vajaliku sisendi välja töötamine; Tööturuteenusena osutatava keeleõppe eesmärgipärane pakkumine ja disain, arvestades mh täienevate täiskasvanute tasuta keeleõppe/praktiseerimise võimalustega ning lisanduvate sihtrühmadega. Keelekoolituse vajaduse hindamise praktika analüüs ja ettepanekud selle tõhustamiseks Uurimisküsimuste täpsustamiseks kaasatakse hankedokumendi koostamisse Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Töötukassa. Uuringu eeldatav rahaline maht, kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Uur igu rahastamisel arvestatakse , et teatud osas kattuvad ministeeriumite uurimis huvid ning seda võib rahastada ühiselt (nt ühised küsimused, mida küsitakse üleriiklikus kui TK keeleõppe kasutajate analüüsis ; vajaduspõhine keeleõpe jne ) ning iga ministeeriumi spetsiifiliste teemade puhul (nt eesti keele majade kontseptsioon) arvutakse uuringu hinda vastavalt . Ministeeriumid rahastavad uuringut järgmiselt: SO Mi uuringu osa maksab kokku 33 5 00 eurot, millest 50% (16 750 eurot) rahastatakse SOMi eelarvest ja 50% (16 750 eurot) on taotletav toetus. KU Mi uuringu osa maksab kokku 51 5 00 , millest 50% (25 750 eurot) rahastatakse KUMi eelarvest ja 50% (25 750 eurot) on taotletav toetus. Uuringu kogumaksumus on 8 5 000 eurot , millest 50% kokku rahastatakse SOM ja KUM eelarvest riigieelarve vahenditest ja 50% taotletavast toetusest. Eeldatav ajakava Hanke k oostamine ja väljakuu lutamine jaanuar- veebruar 2017; Lepingu sõlmimine märts 2017; Vaheraporti tähtaeg juuni 2017; Lõppa raporti vastuvõtmine detsember 2017 Uuringu eeldatav mõju Uuring aitab parandada sihtrühmale suunatud keeleõppe kvaliteeti , kättesaadavust ja vajaduspõhisust ning leida tõhusamaid eesti keele õppe korraldamise (sh dubleerimise vähendamine) ja õpetamise lahendusi keeleõppija sõbraliku disaini abil , mis mh arvestavad uussisserändajaid ja pagulasi , eesmärgiga tõsta sihtrühma lõimumist ja edukust tööturul . Tulemused aitavad planeerida riigieelarvelisi ja välisvahendeid keeleõppeks ning selle vormide prioritiseerimisel : uue lõimumiskava ja rakendusplaani aastateks 2021-2027 koostamisel; Migratsiooni SA eesti keele majade teenuste väljatöötamisel; tööturuteenusena keelekursuste pakkumisel jms. Uuring annab vajadusel sisendit asjaomaste õigusaktide ja programmide muudatusettepanekute põhjendamiseks ja väljatöötamiseks. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Uuringu andmed kogutakse kvalitatiivse id ning kvantitatiivse id meetodeid kasutades ning to e tatakse ka analüüs nii sekundaarandmete kui uuringu käigus kogutud andmete põhjal : Keeleõppe mõju ja sihtrühma analüüs: muu emakeelega täiskasvanute juhuvalimipõhine ankeetküsitlus (eelkõige Ida-Virumaal, Harjumaal ja Tallinnas) (N=1000) ning TK keelekursuseid läbinute täiskasvanute ankeetküsitlus (N=1000). Keeleõppe mikrotasandi mõjuanalüüs: töötukassa üksikandmetel teenuse tulemuslikkuse hindamine (mõju hõivetõenäosusele, töötasule jm.) ning keelekursuste osalejate ja võrdlusrühmade küsitlus (nt kursustel mitteosalenud). Keeleõppe nõudluse puhul analüüsitakse sihtrühma motivatsiooni; keeleõppe eesmärke, probleeme ning motivatsiooni; õppimisvajadusi ja selleks sobivaid metoodikaid jne; (küsitlusuuring + süvaintervjuud keelekoolitusfirmade esindajatega) Keeleõppe pakkumise analüüsi osa keskendub keelefirmade pakutavatele lahendustele (õpetamise tase; õppemetoodikate vastavus õppimisvajadustele; kursuste hinnad ja vastavus sihtrühma sissetulekutele jne); Teenuse kvaliteedi hindamine: küsitlusuuring teenusel osalenute seas, fookusgrupi intervjuud + dokumendianalüüs (teenuse hankimise, teenusele suunamise protsessi kirjeldused). Vajaduspõhise tasuta keeleõppe korraldamise ning selle disaini lahenduste välja töötamisel kasutatakse punktis 1, 2 ja 3 saadud andmed, lisaks viiakse läbi intervjuud teemat valdavate inimestega (vorm, funktsioonid, töötajate arv ja ülesanded, rahastamise mudel jne). Samuti analüüsitakse rahvusvahelised keeleõppe osutamise ja korralduse head praktikad. Tellitavad tööd : MISA keeleõppe 2016. a andmete analüüs Töötukassa registriandmete l mõju analüüs i läbiviimine Küsitlusuuring + fookusgrupid Töötukassa teenuse saajate hulgas (n=1000) Küsitlusuuring + fookusgrupid venekeelse elanikkonna seas Tallinnas ja Ida-Virumaal (n=1000) Intervjuud+fookusgrupid teenuse vajaduse hindajate ja teenuse osutajatega ning muude ekspertidega Eesti keele majade kontseptsiooni väljatöötamine (fookusgrupid , ekspertintervjuud , sekundaarandmete analüüs ) Andmeallikad : MISA 2015-2016. a andmed (analüüs) Töötukassa register Küsitlusuuringute andmed Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringute emad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri
AKT 27.07.2018 nr 6-4.2/38
Töövõtulepingu nr 6-9/141 (01.11.2017) töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija) ning Eesti Rakendusuuringute
Keskus CentAR OÜ ja Tallinna Ülikool (edaspidi töövõtja) edaspidi eraldi pool või koos pooled,
kes sõlmisid 01.11.2017 töövõtulepingu nr 6-9/141 (edaspidi leping), kinnitavad käesoleva töö
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) järgmist:
1. Töövõtja on vastavalt lepingu punktile 3.1.3 ja 3.1.4. esitanud rakendusuuringu „Eesti keelest
erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet,
mõju ja korraldus“ lõpparuande ning kõik töötulemid hilinemisega (13.07.2018):
analüüsiraport koos eesti-, inglise- ja venekeelse kokkuvõtte ning poliitikasoovitustega;
metoodikaraport koos andmestike ja kvantitatiivse ja kvalitatiivse andmekorje
instrumentidega ning uuringu temaatilised faktilehed eesti ja vene keeles.
Hilinemine on tingitud sellest, et töövõtjal kuulus planeeritust rohkem aega, et paranda ning
täiendada esitatud töid vastavalt tellija tagasisidele ning hanketingimustele.
2. Tellija on töö üle vaadanud, heaks kiitnud ja vastu võtnud.
Tellija 1: Töövõtja:
Kultuuriministeerium Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ
Registrikood: 70000941 Registrikood: 11343217
Aadress: Suur-Karja 23, 15076, Tallinn Aadress: Nunne 5-3, 10133 Tallinn
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arvelduskonto: EE042200221034841894
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Aidarov Epp Kallaste
kultuurilise mitmekesisuse peaspetsialist juhatuse liige
Tellija 2:
Sotsiaalministeerium
Registrikood: 7001952
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
E-post:
[email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
Brit Rammul
Analüüsi ja statistika osakonna nõunik
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ ARVE
ARVE NR. 14267
KUUPÄEV: 30.07.2018
TÄHTAEG: 13.08.2018
MAKSJA:
Kultuuriministeerium
Registrikood: 70000941
Aadress: Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Kontaktisik: Aleksandr Aidarov
Teenus Summa
eurodes
Töövõtulepingu nr 6-9/141 Töö: uuringu „Eesti keelest erineva 49 770
emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja
tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ lõplikud tulemid.
KM 20% 9 954
KOKKU KM 59 724
Tasumisel märkige arve number: 14267
Arve väljastas: Sten Anspal
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ Tel: (+372) 56667440 Account No: EE042200221034841894
Address: Reg No: 11343217 BIC: HABAEE2X
Nunne 5-3 VAT No: EE101226330 Bank: Swedbank AS
Tallinn, 10133 Bank address: Liivalaia 8, 15040
Tallinn, Estonia
Estonia
Koostatud:19.09.2018 16:17:06
Siseriiklik maksekorraldus
Asutuse töötaja: Piret Mägi
Asutus: KULTUURIMINISTEERIUM
Töökood: 20180809236438
Maksja registrikood: 70000941
Sisestatud: 09.08.2018
Sisestamise kanal: Xtee
Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus
Dokumendi number: 20029902
E-riigikassa konto number: 1200001950 EUR
Saaja nimi: Eesti Rakendusuuringute Keskus Cent AR OÜ
Saaja registrikood: 11343217
Saaja konto number: EE042200221034841894
Valuuta: EUR
Summa: 59 724.00
Viitenumber:
Makse väärtuspäev: 13.08.2018
Selgitus: 14267 30.07.2018 Töövõtulepingu nr 6 - 9/141 Töö: uuringu Eesti
Eelarve:
Kinnitan: Kinnitan:
asutuse juht juhataja
raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist
pitsat pitsat
HANKEDOKUMENTIDE LISA II I : TEHNILINE KIRJELDUS EESTI KEELEST ERINEVA EMAKEELEGA TÄISKASVANUTE EESTI KEELE ÕPE LÕIMUMIS- JA TÖÖHÕIVE POLIITIKAS : KVALITEET, MÕJU JA KORRALDUS SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1.TAUSTAINFO PAGEREF _Toc485050447 \h 2 1.1. Rakendusuuringu läbiviimise põhjendus PAGEREF _Toc485050448 \h 2 1.2. Rakendusuuringu eesmärk ja sihtrühm PAGEREF _Toc485050449 \h 4 1.3. Rakendusuuringu ülesehitus PAGEREF _Toc485050450 \h 4 1.3.1. Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajaduse analüüs PAGEREF _Toc485050451 \h 4 1.3.2 Keeleõppe pakkumise analüüs PAGEREF _Toc485050452 \h 6 1.3.3 Eesti keele õpe tööturuteenusena PAGEREF _Toc485050453 \h 7 1.3.3.1 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs PAGEREF _Toc485050454 \h 7 1.3.3.2 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs PAGEREF _Toc485050455 \h 8 1.3.3.3 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine PAGEREF _Toc485050456 \h 8 1.3.3.4 Hindamise läbiviimise metoodika PAGEREF _Toc485050457 \h 10 2. ÜLDINE AJAKAVA PAGEREF _Toc485050458 \h 10 3. TEHNILINE KIRJELDUS PAGEREF _Toc485050459 \h 11 3.1. Peamised töö tulemid PAGEREF _Toc485050460 \h 11 3.2. Nõuded uuringu tulemitele PAGEREF _Toc485050461 \h 12 3.2.1. Uuringu andmebaaside koostamine PAGEREF _Toc485050462 \h 12 3.2.2. Nõuded uuringu küsitluste läbiviimisele PAGEREF _Toc485050463 \h 12 3.2.3. Nõuded metoodika ülevaatele PAGEREF _Toc485050464 \h 13 3.2.4. Nõuded aruandlusele ja standardtabelitele PAGEREF _Toc485050465 \h 13 1. TAUSTAINFO 1.1 . Rakendusuuringu läbiviimise põhjendus Riigi ülesanne on tagada tõhus keeleõppe korraldus nii, et Eestis püsivalt elavate muu e makeelega täiskasvanute, sh uussisserändajate arengupotentsiaal (edaspidi sihtrühm) oleks maksimaalselt kasutatud. Lõimumis- ja tööhõivepoliitika raames pakutakse selle eesmärgi saavutamiseks muude meetmete hulgas tasuta eesti keele õpet. Kultuuriministeerium pakub Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA ) kaudu formaalset ja mitteformaalset keeleõpet lõimumisteenusena (tasemeõpe A1-B2) kõikidele soovijatele sõltumata nende hõivest. Sotsiaalministeerium pakub Eesti Töötukassa (edaspidi TK või töötukassa ) kaudu keeleõpet (erialane eesti keel, tasemeõpe A1-B2) tööturuteenusena tööturutakistuste kõrvaldamiseks registreeritud töötutele, tööotsijatele ja teatud juhtudel ka töötajatele. Eesti keele õppe pakkumisel on mitmeid väljakutseid, mis puudutavad nii keeleõppe korraldust kui sihtrühma käitumist ja toimetulekut tööturul . Kokkuvõtlikult: Senine keeleõppe korraldus ei ole piisavalt parandanud muu emakeelega inimeste eesti keele oskust: sihtrühma enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastakümne te l küll kasvanud, kuid väga aeglaselt, see ei vasta tööturu vajadustele ega toeta piisavalt lõimumist . Riigikeele kehva oskuse pärssivat mõju on täheldatud nii tööle saamisele kui tööalasele edasijõudmisele . Eesti keele õpet alustada soovijate nõudlus tasuta keeleõppe järele on pakutavatest võimalustest suurem . Probleemi võimendab ka sihtgrupi eba piisav piiritlemine, monitooringu ja teenusevajaduse süsteemse hindamismehhanismi puudumine. Sihtrühma keelelis te vajadus te ja pak utava keeleõppe sisu omavahelist seos t ei ole piisavalt analüüsitud . See raskendab keeleõppe vajaduspõhist korraldust ja planeerimist. Keeleõppe tugistruktuurid (kursustele eelnev keeletaseme/vajaduse hindamine, keeleklubid, mentorisüsteemid, keelelaagrid, keelekeskkond jne) ja spetsiifilisemad, vajaduspõhised õppemoodused (keelekorrektsioon, töökohapõhine keeleõppe) on ebapiisavad. Venekeelse elanikkonna hinnang riigi tegevusele keeleõppe korraldamisel on ebaühtlane: Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest hindab seda positiivselt 43 %, kuid Ida-Virumaal vaid 20 % . Samuti on välja toodud sihtrühma madala teadlikkus keeleõppevõimaluste st . Kultuuri ministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi keeleõppe sihtrühmad kattuvad osaliselt. Tööturuteenusena osutatava keelekoolituse laiendamine töötavatele inimestele alates 2017. aasta maist suurendab sihtrühma ühisosa. Seoses sisserände suurenemisega vajab muust rahvusest püsielanike keeleprobleemi ja tööturu keelelise segregatsiooni kõrval tähelepanu uussisserändajate vajadus keeleõppe järele, selle korraldus ja spetsiifika. Enam ik seni läbiviidud uuringuid ja ametlik statistika kaardistavad sihtrühma keeleoskust ning selle mõju lõimumisele , sissetulekule ja tööhõivele . Kavandatav uuring peab lisaks andma tellijatele sisendi praktilisteks lahendusteks, kuidas pakkuda sihtrühma vajadus t ele vastavat, kvaliteetset tasuta eesti keele õpet . Kultuuriministeerium kasutab uuringutulemusi , et välja töötada uut lõimumiskava ja selle rakendusplaani perioodiks 2021-2030 . Selle perioodi üheks oluliseks tegevuseks on jätkuvalt sihtrühma tasuta eesti keele õpe korraldus. Seoses sellega analüüsitakse , milline on sihtrühma nõudlus eesti keele õppe järele (sh millist laadi õpet või keele omandamist toetavaid tegevusi vajatakse), milline on eesti keele õppe pakkumine (sh erinevad õppevormid ja toetavad tegevused) ning analüüsitakse nõudluse ja pakkumise omavahelist vastavust. Rakendusuuringu tulemus t e põhjal saab Kultuuriministeerium planeerida riiklike ja Euroopa Liidu struktuurvahendeid, et pakkuda sihtrühma vajadustele vastavat ja kvaliteetsema t eesti keele õpe t . Sotsiaalministeerium kasutab uuringutulemusi selleks , et hinnata , kas heaolu arengukavas püstitatud eesmärgi: vähendada lõhesid eesti ja teisest rahvusest inimeste tööturunäitajates, saavutamiseks on vaja sihtrühmale tööturuteenusena suunatud keeleõppes planeerida muudatusi või täiendavaid tegevusi. Selleks analüüsitakse , kas eesti keele õpe muu emakeelega isikutele suunatud tööturuteenus ena vastab sihtrühma vajadustele ning aitab maandada sihtrühma tööturule sisenemise takistusi . Uuringus hinnatakse eesti keele koolituse kui tööturu teenuse tulemuslikkust, kvaliteeti, tõhusust ja asjakohasust. 1.2. R akendusuuringu eesmärk ja sihtrühm Rakendusuuringu eesmärk on välja töötada praktilisi poliitikasoovitusi , millega arvestades saavad Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium tagada eesti keelest erineva emakeelega täiskasv anutele tasuta eesti keele õppe sä ästlikult, tõhusalt ja mõjusalt . Kultuuriministeeri u m ja INSA ning Sotsiaalministeerium ja t öötukassa pakuvad tasuta eesti keele õp et inimestele , kes elavad Eestis püsivalt või ajutiselt valdavalt Ida-Virumaal ja Harjumaal . U uringu sihtrühmad on: m uu emakeelega täiskasvanud elanikud vanuses 18-64 aastat , kes elavad Harjumaal, sh Tallinnas , ja Ida-Virumaal ; Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad täiskasvanutele tasulist ja tasuta (nt riigihangete või koolituskaardi raames) eesti keele õpet; Töötukassas registreeritud töötud: t öötukassa kaudu eesti keele koolitusel osalenud isikud ning ebapiisava eesti keele oskusega , kuid keelekoolitusel mitte osalenud registreeritud töötud . 1.3. Rakendusuuringu ülesehitus Uuring jaguneb kolmeks osa ks : 1) Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna (sihtrühm 1) eesti keele õpp e vajadus e analüüs ; 2) Teenusepakkujate analüüs (sihtrühm 2) ; 3) Eesti keele õpe t ööturuteenusena (sihtrühm 3) : t ööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs ; t ööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs ; t ööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine. Järgnevalt täpsustatakse uuringu osade lõikes uuringu sisu, uurimisteema si d ning nõudmis i uurimiskontseptsiooni le ja - metoodika le . 1 . 3 .1 . Muu emakeelega täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe vajaduse analüüs Eesmärk on analüüsida sihtrühma vajadus t keeleõppe järele , mida on vaja teada , et planeerida ja korraldada vastavaid teenuseid . Selleks keskendutakse järgmistele teemadele (loetelu ei ole lõplik ning p akkuja võib vastavalt oma ekspertteadmistele täiendada) : sihtrühma olemasolev keeletase ning vajalik/soovitud keeletase; keeleõppe peamine ajend id ja takistused ; vajalikud õppevorm id ning nendega seotud ootused ja vajadused; võimalused keeleõppes osal eda. Hindamisküsimused katavad järgmist ( l oetelu ei ole lõplik ning p akkuja võib vastavalt oma ekspertteadmistele täiendada) : Milline on sihtrühma eesti keele oskus (enesehinnanguline os kus, tasemetunnistuse olemasolu) ? Milline on sihtrühma senine eesti keele õppimise kogemus (õppevormid, õppe rahastaja nt MISA , töötukassa, tööandja, inimene maksis ise) ? Millega on sihtrühma keeleõppevajadus eelkõige seotud ? Milline on sihtrühma motivatsioon eesti keelt õppida? Milline on sihtrühma hinnang keeleõppe vajalikkusele isikliku karjääri edendamisel? Kas ja kuidas mõjutavad sihtrühma sotsiaalmajanduslikud karakteristikud (vanus, sugu, majanduslik olukord, kodakondsus jm) eesti keele omandamist või juurdepääsu koolitustele ? Millised on k eeleõppe osalemise võimalikud takistused , sh keeleõppe erinevate komponentide mõju osalemisele (nt võimalus maksta keelekursuse eest, kursuste kättesaadavus, kursuste toimumise aeg, eksami sooritamise kohustus, informeeritus keeleõppe võimalustest jms) ? Millised on sihtrühma eesti keele omandamise probleemid , sh kursuste sisu, erinevate vormid e sobivus vajadustega , hindamis - ja nõustamisteenuste vajadus ? Milline on sihtrühma hinnang eesti keele õppe kvaliteedile ja kättesaadavusele , milles seisnevad peamised kvaliteedi ja kättesaadavuse probleemkohad ? Eeltoodud uurimisküsimustele vastamiseks vajalike andmete kogumiseks ja töötlemiseks töötab p akkuja välja usaldusväärse uurimiskontseptsiooni ja uurimismetoodika t ning põhjendab nende sobivust uurimiseesmärgiga . Pakkuja moodustab Harjumaa ja Ida-Virumaa sihtrühma üldpopulatsioonist valimi ning põhjendab selle suurust ja esinduslikkust oma pakkumuses. Kui pakkuja leiab, et teatud sekundaarandmetele tuginedes on võimalik uurimisküsimustele vastata, siis põhjendab seda pakkumuses. Sekundaarandmete hulka kuuluvad nt andmed, mida on võimalik saada rahvaloenduse andmetest, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute andmebaasidest , SA-st Innove , Keeleinspektsioonist ja INSA-st . 1.3.2 Keeleõppe pakkumise analüüs Eesmär k on selgitada välja Eestis tegutsevate teenusepakkujate võimalused pakkuda keeleõpet sihtrühmale soovitud mahus ja vormis, nende võimekus leevendada eesti keele omandamise ja praktiseerimisega seotud kitsaskohti . Hindamisküsimused katavad järgmist: Milline on pakutav k eeleõppe maht , õpetatavad keeletasemed, keelefirmades töötavate õpetajate arv, kvalifikatsioon ? M illises vormis õpet pakutakse , milliseid toetavaid teenuseid pakutakse ? Milline on teenusepakkujate hinnangu l sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangu l sihtrühma peamised takistused koolitusel osalemiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Mis on teenusepakkujate hinnangu sihtrühma peamised takistused eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid toetavaid teenuseid vajaks sihtrühm teenusepakkujate hinnangu eesti keele omandamiseks (sh töötukassa kliendil, tasuta koolitusel ja ise tasuval kliendil)? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad vähelõimunud püsielanike keeleõppe pakkumisel? Milliseid arenguvajadusi näevad teenusepakkujad uue, kasvava sihtrühma, uussisserändajate, eesti keeleõppe pakkumisel? Sihtrühma kuuluvad kõik Eestis tegutsevad teenusepakkujad, kes pakuvad eesti keele koolitust st nii need, kel on Keeleinspektsiooni tegevusluba kui need, kes tegutsevad täiskasvanute koolituse seaduse alusel . Valim peab sisaldama INSA ja töötukassa partnereid sh kaasatakse valimisse tasemeõppeasutusi, kellelt töötukassa tellib erialaseid eesti keele koolitusi. Teenusepakkujate analüüsi puhul kasutatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi kombinatsiooni, mille vahekorra täpsustab ja põhjendab pakkuja pakkumuses . Keelekoolituse pakkujate esindajatega viiakse läbi intervjuud, mille arvu ja sisu täpsustab pakkuja tulenevalt meetmete kombinatsioonist. Punkti 1.3.1 ja 1.3.2 tulemuste sünteesina hinnatakse eesti keele nõudluse ja pakkumuse va stavust , et tuvastada katmata vajadus ed nii mahu kui sisu osas ning antakse soovitusi tasuta eesti keele õppele Euroopa Liidu ja riigieelarveliste vahendite planeerimiseks perioodiks 2021-2030 . Pakkuja kontroll ib punktis 1.3.1 ja 1.3.2 kasutatavate ankeetküsitluse ja intervjuude küsimustike valiidsust ja reliaablust ning vastavalt tagasisidele täiendab ja parandab neid, põhjendades testimiseks vajalike sihtrühma esindajate arvu. Pakkuja tagab eesti keelest tõlgitud venekeelsete küsimustike kvaliteedi, st kõik eesti keelest tõlgitud küsimused ja vastused on vene kirjakeele reeglite kooskõlas ning ilma grammatika- ja stiilivigadeta. 1 . 3 . 3 E esti keele õpe tööturuteenusena See uuringu osa hõlmab perioodil jaanuar 2015 kuni veebruar 2017 t öötukassa poolt tööturuteenusena osutatud eesti keele õppe korralduse, kvaliteedi ja mõju hindamist. 1 .3. 3 .1 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe korralduse analüüs Korralduse hindamisel on keskseks küsimuseks rakendussüsteemi toimimine: kas tegevuse ülesehitus on eesmärgipärane ja rakend amine tõhus . Hindamisküsimused katavad järgmist: Kuidas toimub eesti keele õppe vajaduse hindamine ja teenusele suunamine? Millistele kriteeriumite alusel valitakse välja teenusel osalejad? Kas teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise tingimused (nt töötuna arvel oleku kestus, puuduv erialane haridus, puuduv või vähene eesti keele oskus) on asjakohased ehk vastavad sihtrühma vajadustele ja teenuse eesmärgile? Kas ja kuidas arvestatakse teenuse vajaduse hindamisel isiku võimalusi saada keeleõpet muust r iiklikult toetatud allikast (nt lõimumisteenus , keeleõpe RVKSidele jm ) ja varasemaid õpinguid ? Milline on keskmine periood töötuna arvele tulekust keelekoolitusel alustamiseni? Kui suur osa ebapiisava eesti keele oskusega registreeritud töötutest osaleb keelekoolitusel? Kas on vaja parandada sihtrühma teenusele jõudmist? Kuidas seda vajadusel teha? Kas ja milliseid eeliseid on tööturuteenusena pakutaval keeleõppel tööturu takistuste leevendamise seisukohast võrreldes nt lõimumismeetmete raames pakutavate koolitustega (sihtrühm ja töötukassa konsultant) ? Milline on sihtrühma motiveeritus koolitusel osaleda? Kas ja kuidas osalemine eesti keele koolitusel tööturuteenuse raames mõjutab osaleja motivatsiooni keeleõpinguid jätkata pärast töötuna arveloleku lõppu (sihtrühm ja töötukassa konsultant)? Millised on sihtrühma sagedasemad väli sed takistused teenusel osalemiseks? Kuidas neid teenuse pakkumisel ületatakse (sihtrühm ja töötukassa konsultant) ? Millised on sihtrühma hinnangul nende takistused tööle saamisel ? Kas ja kuidas keelekoolitus neid adresseeri s ? Kas ja kuidas oleks võimalik keelekoolituse mõju tööle saamisele suurendada , nt k as koolituse maht on piisav? Milline on sihtrühma hinnang keeleõppe vajalikkusele isikliku karjääri edendamisel? Milline on sihtrühma hinnang oma motivatsioonile eesti keele koolitusel osaleda ja kuidas seda mõjutab asjaolu, et koolitust pakutakse tööturuteenusena? Millised on arenguvajadused seoses uussisserändajate kasvava arvuga? Milliseid täiendavaid tegevusi on vaja nende tööturutakistuste kõrvaldamiseks? M illised on ettepanekud teenuse korralduse ja olemaso levate tegevuste parendamiseks? 1.3. 3 .2 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe kvaliteedi ja selle tagamise analüüs Eesmärgiks on välja selgitada, kas koolituse tellimise reeglistik tagab kvaliteetse eesti keele õppe. Uuritakse nii teenusesaajate sihtrühma kui töötukassa kui tellija hinnangut pakutava eesti keele õppe kvaliteedile . Samuti vaadataks e teenuse kvaliteedi tagamise mehhanismide asjakohasust. Hindamisküsimused katavad järgmist: Milline on sihtrühma hinnang tööturuteenusena osutatud keelekoolituse korraldusele (õpetaja professionaalsus, õpetamise metoodika, õppematerjalide kvaliteet, tundide toimumise aeg, tundide sagedus, tunni ülesehitus jms)? Milline on t öötukassa kui tellija üldine hinnang viimastel aastatel osutatud eesti keele koolituse kvaliteedile? Kas ja kuidas on kvaliteet muutunud? Millest on muutused tingitud? Kas ja milliseid teenuse pakkujate ga seotud kvaliteediprobleeme esineb eesti keele õppe pakkumisel? Millest probleemid tulenevad ja kuidas neid on /oleks võimalik leevendada ? Kuidas t öötukassa kui tellija saab tagasisidet eesti keele õppe kvaliteedi kohta? Kas ja kuidas sellega arvestatakse edaspidisel teenuse tellimisel? Kas 2016 juunis jõustunud tegevuslubade nõue eesti keele koolitajatele, kes valmistavad ette eesti keele tasemeõppeks, lihtsustab kvaliteetse keeleõppe pakkumist? kuidas tagavad koolituse pakkujad õppe kvalitee d i, kuidas toimub koolituste järelevalve, mis on osaliselt Keeleinspektsioon i , osaliselt t öötukassa (hankekoolitused), osaliselt HTM-i vastutus alas (osaliselt TÄKS-i alusel pakutavad koolituskaardi koolitused); kas on erinevus i Keeleinspektsiooni loa l pakutavate koolituste j a teiste koolituste vahel ? M illis e d on osapoolte ettepaneku d ja hindamise läbiviija hinnang ettepaneku te asjakohasuse le ja potentsiaalsete mõjude kohta teenuse osutamise kvaliteedi parandamise ks ? 1.3. 3 .3 Tööturuteenusena osutatava eesti keele õppe tulemuslikkuse hindamine Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse keelekoolitusel (edaspidi tegevuses) osalemisega kaasnevaid mõjusid: rakendumismäärade analüüs ning töötasu dünaamikat kirjeldava statistika analüüs, sihtrühma tunnetuslike mõjude analüüs ja puhasmõju analüüs . Hindamisküsimused katavad järgmist: Millised tunnused on iseloomulikud keelekoolitusel osalenutele võrreldes mitteosalenutega (piirkondlikud erinevused, sooline ja vanuseline jaotus jms)? Kas tööturuteenusena osutatud keelekoolitus aitab töötuid tagasi tööturule võrreldes võrdlusgrupiga ning milline on teenusel osalemise mõju tööhõivele ja tööalasele tulule (isiku perspektiivis töötasu, riigi tasandil maksutulud)? Kui palju d neist, kes on keelekoolitusel alustanud, on tööle rakendunud 6/12/18 kuud pärast alustamist? Kui palju on koolituse katkestanuid? Mis on katkestamise peamised põhjused? Kui palju tasemekoolituse läbinuid on sooritanud vastava taseme eksami? Millised on keelekoolitusel osalenute hinnangud, kas koolitusel osalemine on aidanud sihtrühmal saada tööd, mi da ilma koolitusel omandatud keeleoskuseta ei oleks õnnestunud , saada kõrgemapalgalist tööd , tööd avalikus sektoris ja/või erialast tööd? Milline on sihtrühma hinnang koolituse otstarbekusele, kas koolitusest oli kasu, et parandada tööle saamise tõenäosust või karjäärivõimalusi tulevikus? Mis põhjustel ei olnud kasu? Millised on t öötukassa konsultantide ja hinnangud keelekoolitusel omandatud keeleoskuse kohta? Millised on hinnangud teenuse disaini ja osutamisviisi (nt tasemeõpe, keeleõpe koos erialase koolitusega, erialase keele koolitus vms) mõjude kohta õppe tulemuslikkusele tööturu eesmärkide suhtes ning kas teenuse disain vajaks edasiarendamist (arvestades mh uute lisanduvate sihtrühmadega)? Milli s e d on osapoolt ettepanekud ja hindamise läbiviija hinnang osapoolte ettepanekute asjakohasuse le ja potentsiaalsete mõjude kohta teenusel osalemise mõju suurendamiseks ? P akkujal tuleb analüüsida , kuivõrd on koolitusel osalemise mõju seotud tegevuse kitsaskohtadega, mis leiavad kajastamist punktides 1.3.3.1 ja 1.3.3.2 (nt suunamisprotsessi keerukus ja pikk ajaline nihe, koolituse pakkuja madal kvaliteet ning millest need probleemid tulenevad). Keelekoolituse mõju hindamise ks tuleb lisaks sihtrühma küsitlemisele/intervjueerimisele läbi viia koolituse järelhindamine kvantitatiivseid meetodeid kasutades. Puhasmõju analüüsides kõrvutatakse sarnaste tunnustega isikute (nt sobitamise teel leitakse osalusgrupile vastavad kontrollgrupi liikmed) tööturu näitajaid. Võrdlusgrupipõhine mõjuhindamine võ imaldab arvesse võtta tööturu üldise konjunktuuri muutuste mõju, nt seda, et ka koolitusel mitteosalenud isikud rakenduvad teatud aja möödudes tööle. Kasutades ökonomeetrilisi mudeleid tuleb p akkujal võrrelda töötamise tõenäosus t võrdlusgruppide lõikes ning hinnata: a) tühimõju efekti ehk seda, mil määral tulemus oleks saavutatud ilma sekkumiseta; b) kas tegevuse mõju (kõrgem tööhõives osalemise tõenäosus, kõrgem töötasu võrreldes kontrollgrupiga) on ajas püsiv/kasvav/kahanev/puudub üldse; c) kas tegevuses osalemine on majanduslikult efektiivne ehk kas kulu-tuluanalüüsi tulemusel leitud puhasnüüdisväärtus ( NPV ) on positiivne/negatiivne? Keelekoolituse tulususe hindamiseks tuleb läbi viia tegevuse kulu-tulu analüüs. Selleks tuleb p akkujal kasutada puhasmõju analüüsi tulemusi ning tegevusele tehtud kulutused tuleb seostada tegevuses osalemisest tekkinud tuludega nii osal enud isiku kui riigi vaates (nt maksutulud töisest tegevusest). 1.3. 3 . 4 Hindamise läbiviimise metoodika Hindamiseks sobivaima metoodika valiku teeb p akkuja ja kirjeldab ning põhjendab valikut oma pakkumuses. Soovituslikud andmeallikad ja andmekogumise meetodid on järgmised: 1. Dokumendianalüüs a. Töötukassa teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise (hankega, koolituskaardiga) protseduuride kirjeldus. b. Teenuste hanketingimuste ja koolituskaar d i alusel osutamise tingimuste analüüs. c. Teenuse järelevalve ja hindamise süsteemi analüüs ( HTM , Keeleinspektsioon, t öötukassa kui tellija) . 2. Pakkujal tuleb läbi viia ankeetküsitlus t öötukassa kaudu keelekoolitusel osalenute seas teenuse vajaduse ja suunamise protsessi, teenuse osutamise ja keelekoolituse mõju subjektiivsete hinnangute kogumiseks ja leviku hindamiseks. 3. K orraldust ja mõju iseloomustavate tulemuste tagamaade avamiseks viiakse läbi fookusgrupi intervjuusid ja /või poolstruktureeritud intervjuusid sihtrühma, töötukassa töötajate ja keelekoolituse läbiviijatega. 4. Töötukassa ja EMTA andmestikul põhineva puhasmõju analüüsi läbiviimine . Töötukassa kaudu pakutava keelekoolituse tulemuslikkuse hindamisel on peamine allikas t öötukassa kaudu keelekoolitusel osalenute ja mitteosalenud registreeritud töötute mikroandmed. Koolituse mõju hindamise kvantitatiivse meetodi valik ( nt statistiline sobitamine) on p akkuja teha . H indamisel tuleb kasutada osalus- ning võrdlusgrupi paneelandmeid, mille h ankija tagab edukaks osutunud p akkujal e . Keelekoolituse mikrotasandi mõjuhinda mise formaalse seade kirjeldab pakkuja p akkumuses. Soovitatavalt peaks metoodika võimaldama tulemuste võrdlemist 2011. aastal läbiviidud tööturukoolituse mõjuanalüüsis välja toodud eesti keele õppe tulemus likkuse näitajatega . 2. ÜLDINE AJAKAVA Üldisest ajakava st lähtuvalt esitab p akkuja planeeritud tegevu ste kohta tabelina täpsema kirjelduse koos iga tegevuse peamise vastutaja nime ga. Silmas tuleb pidada, et töö tulemid antakse t ellija te le üle etapiviisiliselt. Pakkuja toob tegevuste ajakava välja nädalase täpsusega koos vastuta jatega , s.h. toob ajakavas välja er inevad kohtumised ja vajadused h ankija te poolseteks tegevusteks (vaata Lisa 1) . Lähtudes rakendusuuringu ülesehitusest (vaata peatükki 1.3) tuleb uuringu tulemid (vaata peatükki 3 .1) esitada h ankija te le etapi viisiliselt ning väljamaksed toimuvad kahes jaos . P akkujal on lubatud üldis es ajakavas toodud tegevusi ajatada esimese, teise ja kolmanda etapi siseselt arvestusega, et tulemite esitamine, h ankija poolne tagasiside andmine ja tööde vastuvõtmise d toimuvad vastavalt tabelis 1 (Lisas 1) toodud ajakavale . 3 . TEHNILINE KIRJELDUS Hankes osalemine peab olema sisuliselt ja finantsiliselt iseseisev projekt ega tohi olla osaks teistest uuringutest, analüüsidest ja grantidest. 3 .1. Peamised töö tulemid Analüüsiraport , mis sisaldab: analüüsi lühikokkuvõtet; analüüsi ingliskeelset ja venekeelset kokkuvõtet; probleemide kirjeldust, sh kummagi ministeeriumi haldusala eraldi ja mõlema ühisosa; läbiviidud analüüsi tulemusi uuringu ülesehitusest lähtuvalt kolmes osas (vaata punkti 1.3); ettepanekuid keeleõppeteenuse korralduse ja kvaliteedi parandamiseks; peamisi uuringutulemusi ja poliitikasoovitusi. M etoodikaraport , mis sisaldab struktureeritult infot küsitlusuuringu läbiviimise, andmekogumise ja töötlemise ning analüüsi tulemuste üldistamise kohta. Nt küsitlusuuringu puhul üldkogumi kirjeldus ning lähteülesandes püstitatud küsimustele vastamiseks esindusliku ja üldistamist võimaldava valimi koostamise metoodika kirjeldus, representatiivse valimi väljavõtu kirjeldus, taotletud valimi suurused ja kihid, uuringule vastamise määrad ja absoluutarvud, s.h. ankeedile vastamise katke stamised, kaalumise metoodika). Info võrdlusgrupipõhise ( counter factual ) mõjuhindamise metoodika kirjelduse, kasutatud andme te ja tulemuste tõlgendamise kohta. K üsitlusuuringu tulemusi kajastavad standardtabelid Exceli formaadis, mis sisaldavad igale küsimuste vastanute arvu (kaalumata kujul) ning sagedusjaotust taustatunnuste lõikes (kaalutud kujul) koos statistiliste olulisuse märgistustega . K üsitlusuuringu tulemuste üksikkirjete andmebaas isiku tuvastamist mittevõimaldaval kujul koos andmete kirjeldustega (soovitavalt SPSS formaadis) ja ankeetidega (soovitavalt Wordi fail) . F ookusgruppide ja intervjuude kavad koos küsimustega ja nende transkriptsioonid . U uringutulemuste esitlemine (vähemalt 2 etteka nnet) t ellija te poolt kooskõlastatud auditooriumile . 3 . 2 . Nõuded uuringu tulemitele Analüüs sisaldab järgmisi tööülesandeid: ankeetküsitluste küsimustike koostamine vene keeles; ankeetküsitluste küsimustike testimine ning saadud tagasiside alusel küsimustike parandamine ja täiendamine; ankeetküsitluste läbiviimine; uuringu l äbiviimisel ei tohi küsimustikk u lisada küsimusi, mis ei ole tellijaga kooskõlastatud; fookusgruppide küsimustike koostamine ; fookusrühmade läbi viimine; 3 .2 . 1 . Uuringu andmebaasi de koostamine küsitluste tulemustest andmebaasi koostamine; intervjuude, fookusgruppide läbiviimine ja transkribeerimine; kõigi uuringuga seotud and mebaaside edastamine tellijale; uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas peab võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua esmased standardtabelid ja täiendavad andmetabelid uuringutulemuste analüüsiks; enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete kvaliteedikontroll: pisteline küsitlejate kontroll (tagasisidekirjad) ning tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) osas; andmestik tuleb tellijale üle anda koos vastavate süntaksfailide, standardt abelite, küsitlejajuhendite jmt. 3 .2 . 2 . Nõuded uuringu küsitlus t e läbiviimisele küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib pakkuja läbi iga küsitlu s e järelkontrolli 1 0% ulatuses küsitletute arvust ; andmebaasi üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga; andmed tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis; kuna kogutakse delikaatseid isikuandmeid (nt rahvus) ning uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva nõusoleku küsimist, siis on vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) vajalik Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku olemasolu ja/või uuringu eelnev registreerimine parima pakkuja poolt Andmekaitse Inspektsioonis. 3 .2 . 3 . Nõuded metoodika ülevaatele Uuring peab sisaldama metoodika ülevaadet eraldiseisva kirjutisena , mida on vaja uuringu edaspidise ks kordamise ks ; metoodika ülevaade peab sisaldama algselt kavandatud metoodikate kirjeldusi ja seda, kuidas neid õnnestus rakendada: kas eesmärgid täideti või mitte ja miks; valimi kirjeldust, küsitluse läbiviimise kirjeldust, kaalumismeetodi kirjeldust jne; kaalumismeetodiga kirjeldatakse üldkogumi profiili , tuuakse välja selle erinevused võrreldes vastajate profiiliga ning selgitatakse, kuidas on leitud osakaalud neist erinevustest lähtuvalt ja nende kompenseerimiseks; vastajate profiil peab andma ülevaate uurin gu küsitlustes ja fookusrühmades osalenud isikutest peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes: s ugu, vanus, rahvus, elukoht jms; küsitlus t e kirjeldus peab sisaldama tähelepanekuid küsitlustööst ja sellega seotud probleemidest, et selle põhjal saaks tulevikus täiustada andmete kogumist. 3 .2 . 4 . Nõuded aruandlusele ja standardtabelitele uuringu aruandlus koosneb vahearuannetest ja lõpparuandest, mis on jaotatud Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi uuringu osade kaupa; iga uuringu osa vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 7 tööpäeva jooksul oma kommentaare ja küsimusi. Vajadusel korraldatakse vaheraporti täiendamise osas vahekohtumine; iga uuringu osa vahearuande esitamise järel toimuval vahekohtumisel vaatlevad uuringu läbiviija ja tellija koos, millistes standardtabelite lõigetes on tulemused kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi ja milliste taustatunnuste lõikes lõppraportis kirjeldada. Otsustatakse, milline peab olema lõpparuande ülesehitus ning kuidas selles esitada tabeleid ja jooniseid; lõpparuanne sisaldab kokkuvõtet tulemustest, sihtrühma ja kasutatud metoodikate kirjeldust ning tulemuste analüüsi ja tähelepanekuid kokkulepitud teemades ja küsimustes. lõpparuanne peab olema vormistatud korrektselt ja vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning sisaldama lisaks täiendatud vaheraportile standardtabeleid, uuringu läbiviimiseks kasutatud uuringuankeeti, metoodika kirjeldust ja küsitlejajuhendit; l õpparuanne peab olema professionaalse ja lugejasõbraliku infograafikaga , mis kergendab teksti lugemist ja andmete mõistmist. Selleks on võimalik kasutada www.infogr.am või muid sobivaid lahendusi pakkuja valikul .
Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium Riigihange nr 187865 Rakendusuuringu „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe tööhõive ja lõimumise kontekstis: kvaliteet, mõju ja korraldus“ läbiviimine NÕUDED PAKKUJALE – KVALIFITSEERIMISTIN G I MUSED Hankemenetlusest kõrvaldamise alused Nr Dokumendi esitamine Üp . iga pakkuja kohta Tingimus ja nõutav dokument Dokumendi vorm 1 kohustuslik jah Hankija ei sõlmi lepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja: 1) keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv; 2) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases seisukorras tema asukohamaa seaduse kohaselt; 3) kelle suhtes on algatatud sundlikvideerimine või muu sellesarnane menetlus te ma asukohamaa seaduse kohaselt . Pakkuja esitab hankedokumentide lisa I vormi 3 kohased kirjalikud kinnitused vastavate asjaolude puudumise kohta. HD lisa I vorm 3 : Kinnitused pakkuja individuaalse seisundi kohta 2 vajadusel jah Hankija ei sõlmi lepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kes ei ole täitnud õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustust ning kellel esinevad RHS § 38 lõike 1 punktis 4 nimetatud kõrvaldamise alused. Eesti asuva pakkuja riiklike maksude ja sotsiaalkindlustuse maksete ning Tallinna linna kohalike maksude tasumise kohustuse täitmist kontrollib hankija iseseisvalt riigihangete registri vahendusel tehtava Maksu- ja Tolliameti elektroonilise maksuvõlgade päringu teel (pakkuja tõendit esitama ei pea). Pakkuja, kes ei ole registreeritud Tallinna linnas, esitab tema asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri tõendi kohalike maksude maksuvõla puudumise kohta hankemenetluse algatamise kuupäeva (hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev) seisuga, kui neid andmeid ei ole võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike andmete põhjal. Välisriigi pakkuja esitab tema asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi maksuvõla puudumise kohta hankemenetluse algatamise kuupäeva (hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev) seisuga. 3 vajadusel ei Pakkuja ei või samas riigihankes esitada ühist pakkumust, kui ta esitab pakkumuse üksi või kui ta esitab ühise pakkumuse koos teiste ühispakkujatega. Pakkuja ei või esitada pakkumust, kui ta on andnud teisele pakkujale nõusoleku enda nimetamiseks pakkumuses alltöövõtjana hankelepingu täitmisel. Ühispakkujad nimetavad hankemenetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja. Ühispakkujad esitavad koos nende kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega nende esindajale antud volikirja(d) vastavalt hankedokumentide lisa I vormile 2. HD lisa I vorm 2 : Volikiri ühispakkuja esindamiseks Majanduslik - ja finantsseisund Nr Dokumendi esitamine Üp . iga pakkuja kohta Tingimus ja nõutav dokument Dokumendi vorm 1 kohustuslik ei Pakkuja kolme viimase lõppenud majandusaasta majandustegevuse netokä ive kokku p eab olema olnud vähemalt 200 000 eurot. Pakkuja esitab hankedokumentide lisa I vormil 4 tema viimase kolme majandusaasta netokäibe andmed. Hankijal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust äriregistris avaldatu d majandusaasta aruandest . HD lisa I vorm 4 : Kinnitus pakkuja netokäibe kohta Tehniline ja kutsealane pädevus Nr Dokumendi esitamine Üp . iga pakkuja kohta Tingimus ja nõutav dokument Dokumendi vorm 1 kohustuslik ei Pakkuja l peab olema viimase kolme aasta ( 08 .2014 - 07 .2017 ) jooksul töö- , sotsiaal- või lõimumis poliitika uuringuprojektide juhtimise, läbi viimise ja analüüsimise kogemus ning viimase viie aasta (08.2012-07 .2017) jooksul vähemalt ühe poliitikameetme mõjususe ja majandusliku efektiivsuse hindamise kogemus . Pakkuja esitab hankedokumentide lisa I vormil 5 nimekirja viimase kolme aasta jooksul läbi viidud olulisematest uuringuproje ktidest ( uuringu nimetus, va lmimiseaeg, lepingupartneri(d) , partneri(d) uuringu läbiviimisel ja tööde lühikirjeldus ) ning nimekirja viimase viie aasta jooksul läbi viidud poliitikameetme mõjususe ja majandusliku efektiivsuse hindamise projektidest ( tehtud töö nimetus, valmimisaeg, lepingupartneri(d) ja töö lühikirjeldus ) . HD lisa I vorm 5 : P rojektide nimekiri 2 kohustuslik ei Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama töörühma, mille koosseisu kuulub projekti juht , v ähemalt kaks analüütik ut, metoodik ja ekspert . 1) Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate etappide tulemusliku ja tähtaegs e valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte (andmeandjad, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Töötukassa) informeerimisel ja koostöö edendamisel. Projektijuh il peab olema : - kõrgharidus ; - vähemalt kolme hankeobjektiga sarnase uuringuprojekti juhtimise kogemus viimase viie aasta jooksul. 2) Analüütik I vastutab analüüsi teostamise, analüüside tähtaegse valmimise ning analüüsitöö vastavuse eest hanke lähteülesande (tehnilise kirjelduse ja pakkumuse) sisule. A nalüütik ul I peab olem a : - vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraad ; - töö-, sotsiaal- või lõimumis poliitika andmeanalüüsi kogemust vähemalt kolme projekti raames viimase viie aasta jooksul . 3) Analüütik II vastutab analüüsi vene keelse osa teostamise, analüüside tähtaegse valmimise ning analüüsitöö vastavuse eest hanke lähteülesande (tehnilise kirjelduse ja pakkumuse) sisule. Analüütikul II peab olema: - vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraad; - väga hea vene keele oskus; - töö-, sotsiaal- või lõimumispoliitika andmeanalüüsi kogemust vähemalt kolme projekti raames viimase viie aasta jooksul . 4 ) Metoodik vastutab metodoloogiliste küsimuste eest (s.h moodustab keelekoolitusel osalenud isikutele sobiva võrdlusgrupi, tunneb EMTA ja Töötukassa andmeid, oskab kasutada erinevaid võrdlusgrupi põhiseid hindamismeetodeid ja tunneb nende kasutamise eelduseid, oskab lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida sobivaima meetodi). Metoodik vastutab valitud metoodiline lähenemise eest, et analüüsi tulemuste käsitlus tagaks sisulise vastavuse hankele . Metoodik ul peab olema : - vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraad; - vähemalt ühe hankeobjektiga samaväärse töö ( kaunterfaktuaalse mõjuhindamise, counterfactual impact evaluation ) teostamise kogemus. 5 ) Ekspert nõustab projekti meeskonda sisuliste teemade käsitlemise, andmete kogumise ja ühendamise, ekspertide ja intervjueeritavate kaasamise vallas. Ekspert kirjutab analüüsiraporti viimase peatüki (vaata HD Lisa III punkt 3.1.) , mis käsitleb peamisi uuringutulemusi ja soovitusi. E ksper dil peab olema: - doktorikraa d ; - töö- , sotsiaal- või integratsioonipoliitika alaste uuringu te meeskonnas eksperdina osalemise kogemus vähemalt viimase kolme aasta jooksul . Pakkuja esitab hankedokumentide lisa I vormil 6 töörühma liikmete CV-d , millest tuleb esitada eelpool nimetatud andmed, mille põhjal on hankijal ühemõttelisele võimalik hinnata esitatud isiku vastavust meeskonnaliikmele esitatavatele nõuetele . Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud töörühma liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel esialgselt pakkumuses esitatud töörühma liikme välja vahetada tingimusel, et uue töörühma liikme pädevus vastab nimetatud nõuetele. Töörühma liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja hankijaga esitades uue töörühmaliikme kohta hanked okumentide lisa I vormi 6 kohase CV. HD lisa I vorm 6 : Töörühma liikmete CV -d 3 kohustuslik ei Pakkuja peab kinnitama, et - uuringumeeskonna liikmed on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega (IKS peatükk 4) ning andmekaitse ja andmeturbe eneseabiküsimustikuga (http://www.aki.ee/et/juhised); - igapäevatöös kasutatavate turvameetmete kaudu on tagatud kõigi uuringuga kogutavate andmete konfidentsiaalsus ning andmete töötlemine vastavalt IKS § 24-27 nõuetele. Pakkuja esitab vastavad kinnitused hankedokumentide lisa I vormil 7 . HD lisa I vorm 7 : K innitus isiku andmete töötlemise nõuetega tutvumise kohta
Kultuuriministeerium Riigihange nr 187865 Rakendusuuringu „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe tööhõive ja lõimumise kontekstis: kvaliteet, mõju ja korraldus“ läbiviimine NÕUDED PAKKUMUSELE – VASTAVUSTINGIMUSED Nr Dokumendi esitamine Tingimus ja nõutav dokument Dokumendi vorm 1 vajadusel Esitatud pakkumus peab olema allkirjastatud pakkuja seadusliku või volitatu d esindaja(te) poolt. Volitatud esin daja esindusõiguse tõendamiseks esit atakse volikiri, mille näidis on toodud hankedokumentide lisa I vormil 1. HD li sa I vorm 1: Volikiri pakkumuse dokumentide allkirjastamiseks 2 kohustuslik Pakkumus peab vastama kõikidele hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Pakkuja esitab hankedokumentide lisa I vormil 8 avalduse hankemenetluses osalemiseks. HD lisa I vorm 8 : Avaldus hanke - menetluses osalemiseks 3 kohustuslik Pakkumus peab vastama kõikidele hanketeates ja ha nkedokumentides esitatud tingimustele. P akkuja esitab pakkumuse tehnilise kirjelduse vastavalt hankedokumentide punktis 7 toodud nõuetele.
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
[email protected] 25.09.2018 nr 11-2/1934-1
Maksetaotlus projektile „Eesti keelest erineva
emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe
tööhõive ja lõimumise kontekstis: kvaliteet,
mõju ja korraldus“
Vastavalt programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA)
tegevuse 2 partnerluslepingule nr 7.8-3/17/8 esitame uuringu „Eesti keelest erineva emakeelega
täiskasvanute eesti keele õpe tööhõive ja lõimumise kontekstis: kvaliteet, mõju ja korraldus“
maksetaotluse nr 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kantsler
Lisad: maksetaotlus, kulu- ja maksedokumendid, töövõtuleping ja vastuvõtuakt, hankega seotud
dokumendid.
Reet Tallo 6282240
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941