Kiri

Vabariigi Valitsuse ..............2018. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ Lisa 2 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAGA TOIMUNUD TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖID KORRALDAV ETTEVÕTJA, KELLEL ON FIE-GA LEPINGULINE SUHE TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA NIMI REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISKOHA AADRESS TEGEVUSALA NIMETUS TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. FIE ANDMED NIMI ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M/N) AADRESS AMET AMETI KOOD TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TELEFON TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD E-POST KODAKONDSUS LEPINGULISE SUHTE ALGUS TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJAGA 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE (märkida ristiga) KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: VIGASTATUD KEHAOSA: NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA JA SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, RUUMI VÕI LIIKUMISTEE MITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUMI VÕI TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAMISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNESTUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri)  Vabariigi Valitsuse ..............2018. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ Lisa 4 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 5 KUTSEHAIGESTUMISE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED TÖÖANDJA NIMI REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS TÖÖANDJA/STRUKTUURIÜKSUSE AADRESS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖTAJATE ARV STRUKTUURIÜKSUSES KUTSEHAIGESTUMISEGA SEOTUD TEGEVUSALA KUTSEHAIGESTUMISEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M/N) ELUKOHT KODAKONDSUS (riik) AMET TELEFON AMETIKOOD E-POST 3. KUTSEHAIGESTUMISE ANDMED KUTSEHAIGUSE DIAGNOOSIMISE KUUPÄEV TÖÖANDJA JUURDE TÖÖLE ASUMISE AEG (päev, kuu, aasta) KUTSEHAIGESTUMISE PÕHJUSTANUD TÖÖSTAAŽ KUTSEGAIGESTUMISE PÕHJUSTANUD OHUTEGURI NIMETUS OHUTEGURIGA KOKKUPUUTE AEG FÜÜSIKALINE KEEMILINE BIOLOOGILINE FÜSIOLOOGILINE PSÜHHOSOTSIAALNE 4. TÖÖTAJA LÄBITUD TERVISEKONTROLLID LÄBIVIIMISE KUUPÄEV OTSUS 5. PÕHJUSED, MIS VIISID KUTSEHAIGESTUMISENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL TÖÖÕHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE TÖÖKOHA MITTEVASTAVUS NÕUETELE EBAERGONOOMILISED TÖÖTINGIMUSED ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS KUTSEHAIGESTUMISENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA KUI TEHTUD, KAS KUTSEHAIGESTUMISEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE KUTSEHAIGESTUMISE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri)  Vabariigi Valitsuse ..............2018. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ Lisa 1 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 2 TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED (renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse korral kasutajaettevõtte andmed) TÖÖANDJA NIMI REGISTRIKOOD TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AADRESS ERALDI ASUVA STRUKTUURIÜKSUSE NIMETUS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖTAJATE ARV STRUKTUURIÜKSUSES TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M/N) ELUKOHT KODAKONDSUS (riik) E-POST AMETINIMETUS TELEFON AMETIKOOD TÖÖSUHTE ISELOOMUSTUS (märgi kõik sobivad) TÄHTAJATU TÖÖLEPING / TEENISTUSSUHE RENDITÖÖ TÄHTAJALINE TÖÖLEPING / TEENISTUSSUHE ÕPILANE / PRAKTIKANT TÄISTÖÖAJAGA TÖÖTAJA MUU OSALISE TÖÖAJAGA TÖÖTAJA TÖÖSUHTE KESTUS AMETIKOHAL SELLES ETTEVÕTTES KAUGTÖÖ (aastates) (kuudes, kui alla aasta) 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE (märkida ristiga) KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: VIGASTATUD KEHAOSA: NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA JA SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, TÖÖRUUMI VÕI LIIKUMISTEE MITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUMI VÕI TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAMISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNESTUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri)  Ministeeriumid Meie 25.09.2018 nr 1.2-2/99-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine_EN 2. Vabariigi Valituse määruste muutmine_SK 3. Määruse lisa 1 4. Määruse lisa 2 5. Määruse lisa 3 6. Määruse lisa 4 Sama: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Töötervishoiuarstide Selts Tööinspektsioon Terviseamet Eva Põldis 6269 196 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusi. Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuvate TTOS-i muudatustega (RT I, 12.06.2018, 3). Eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse määrused kooskõlla TTOS-i muudatustega. Eelnõuga tehtavad muudatused on valdavalt tehnilist laadi. Eelnõuga täpsustatakse viiteid TTOS- i paragrahvidele ning ühtlustatakse mõisteid. Lisaks muudetakse eelnõuga kergete tööõnnetuste uurimise korda. Kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust, on tööandjal edaspidi õigus otsustada tööõnnetuste uurimise toimingute üle ning puudub vajadus koostada vormikohane uurimisraport ja esitada see Tööinspektsioonile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]), nõunikud Eva Põldis (626 9196, [email protected]) ja Ivar Raik (626 9200, [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (626 9329, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2007, 55, 370); 2) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 07.05.2013, 17); 3) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 26.03.2015, 15); 4) Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2000, 86, 556); 5) Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrus nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 08.04.2015, 6); 6) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 26.03.2015, 16); 7) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2000, 49, 309); 8) Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2007, 42, 305); 9) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (RT I 1999, 94, 838); 10) Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määrus nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute  2 piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ (RT I, 07.04.2016, 4); 11) Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ (RT I 2007, 34, 214); 12) Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ (RT I, 08.04.2015, 8); 13) Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ (RT I 2010, 16, 84); 14) Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ (RT I 2007, 34, 215); 15) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (RT I, 05.08.2014, 14). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 16 paragrahvist. Eelnõu §-dega 1–14 muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 1); 2) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 2); 3) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 3); 4) Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 4); 5) Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrus nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 5); 6) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 6); 7) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 7); 8) Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (eelnõu § 8); 9) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (eelnõu § 9) 10) Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määrus nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ (eelnõu § 10); 11) Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ (eelnõu § 11); 12) Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ (eelnõu § 12); 13) Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ (eelnõu § 13); 14) Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ (eelnõu § 14). Eelnõuga tehakse nimetatud määrustes järgmised muudatused:  3 1. Täpsustatakse määruste aluseks olevaid TTOS-i paragrahve. Määruste preambulisse lisatakse viide TTOS § 131 lõikele 9. TTOS § 131 lõike 9 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada töökeskkonna ohuteguri või töö laadi põhise tervisekontrolli täpsustatud nõuded. Käesoleva eelnõuga muudetavad määrused sisaldavad töökeskkonna ohuteguri või töö laadi põhise tervisekontrolli täpsustatud nõudeid. 2. Määruste tekstis asendatakse viide Tööinspektsiooni kohalikule asutusele viitega Tööinspektsioonile. Kuna vastavalt Tööinspektsiooni põhimäärusele ei ole Tööinspektsiooni koosseisus enam Tööinspektsiooni kohalikke inspektsioone, tuleb määrustes viidata lihtsalt Tööinspektsioonile. 3. Määrustes parandatakse viited TTOS-i paragrahvidele, mis tulenevalt 01.01.2019 jõustuvatest TTOS-i muudatustest ei ole enam asjakohased, sh viited tervisekontrolli, juhendamise ja väljaõppe ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise paragrahvidele. Samuti parandatakse asjakohastes määrustes ebatäpsed viited teistele seadustele. 4. Asjakohastes määrustes parandatakse viited standarditele, kuna määrustes olevad viited standarditele on ekslikud või vananenud. Näiteks jäetakse Vabariigi Valitsuse määrusest „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ välja viide EN standardile 29241 (määruse § 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks), kuna tegemist on eksliku viitega (viidatud standard ei käsitle kuvariga töötamiskoha projekteerimist ega ergonoomilist kujundamist, vaid annab kuvariesitusel põhinevate infotöötlussüsteemide kasutajatele suuniseid seoses nende ülesannetega kontoritöödel, seab nõuded kuvaril kuvatava kujutise kvaliteedi tagamiseks jms). Lisaks eespool nimetatud muudatustele täpsustatakse eelnõu § 4 punktiga 2 määruse „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ kohaldamisala. Kehtiva õiguse kohaselt ei kohaldu määrus lühiajalisele töötamisele sülearvutiga. Eelnõuga lisatakse loetellu ka lühiajaline töötamine tahvelarvuti ja muu nutiseadmega. Lisaks täpsustatakse, et määrus ei kohaldu väikese andme- või vaateekraaniga seadmega töötamisele. Kui kehtiva õiguse kohaselt ei kohaldu määrus andme- või vaateekraaniga kirjutusmasinate, kalkulaatorite, kassaaparaatide ja muude samalaadsete seadmetega töötamisele, siis võrreldes kehtiva õigusega rõhutatakse, et määrus ei kohaldu vaid väikese andme- või vaateekraaniga seadmega töötamisele. Seega hõlmatakse võrreldes kehtiva õigusega määruse kohaldamisalasse näiteks suure ekraaniga (kuvariga) kassaaparaadid, mille kasutamine on üha levinum ja mille puhul peab tööandja järgima määrusega kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Eelnõu § 5 punktiga 3 täpsustatakse määruses „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tervisekontrolli nõudeid. Nõukogu direktiivi 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta artikli 8 punkti 2 kohaselt tuleb kaevandustöötajale teha tervisekontroll enne kaevandustööle asumist ja edaspidi regulaarsete ajavahemike järel. Käesoleva eelnõuga sätestatakse tööandja kohustus korraldada töötajale tervisekontroll enne tööle asumist ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel, kuid kõige harvem üks kord kolme aasta jooksul. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla direktiivi nõuetega. Eelnõu § 6 punktidega 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 11 lõiked 6–8 ning lisatakse määruse §-i 11 uus lõige 9. Määruse § 11 lõige 6 sätestas tervisekontrolli andmete säilitamise aja. Tervisekontrolli andmete säilitamine sätestatakse TTOS § 131 lõikes 11 ja selle kohaselt säilitab töötervishoiuteenuse osutaja tervisekontrolli andmeid 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates ning tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid kümme aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist (vastav eelnõu 650 SE on Riigikogu menetluses). Seega puudub vajadus kehtestada määruses eraldi tervisekontrolli andmete säilitamise aeg. Määruse § 11 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks. Selle asemel kehtestatakse uus lõige 9, mis sätestab tööandjale kohustuse vaadata üle töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud ning vajaduse korral täiendada riskianalüüsi, võtta kasutusele täiendavad  4 abinõud ning paigutada töötaja tema tervisele sobivale tööle või töökohale, kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus. Seejuures peaks tööandja võtma arvesse töötervishoiuarsti soovitusi. Sama kohustuse näeb ette nõukogu direktiivi 98/24/EÜ artikli 11 lõige 4. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla direktiivi nõuetega. Eelnõu §-ga 15 muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrust nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. Eelnõu § 15 punktiga 1 täpsustatakse määruse aluseks olevat TTOS-i paragrahvi, kuna TTOS-i muudatuste jõustumisega muutub volitusnormi asukoht. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise ja uurimise ning nendest teatamise kord kehtestatakse TTOS § 24 lõikega 10. Eelnõu § 15 punktidega 2 ja 11 asendatakse määruse tekstis viide Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale viitega Tööinspektsioonile. Kuna vastavalt Tööinspektsiooni põhimäärusele ei ole Tööinspektsiooni koosseisus enam Tööinspektsiooni kohalikke inspektsioone, tuleb määruses viidata lihtsalt Tööinspektsioonile. Eelnõuga viiakse määruse tekst kooskõlla Tööinspektsiooni põhimäärusega. Eelnõu § 15 punktiga 3 täpsustatakse, et juhul kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga, teavitab Tööinspektsioon arsti vastava teatise saamisest töid korraldavat ettevõtjat. Kehtivas õiguses on viidatud tööandjale, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe. Kuna töid korraldav ettevõte ei pruugi olla ühegi töötaja tööandja töölepingu seaduse mõistes, on korrektne kasutada mõistet „töid korraldav ettevõtja“. Eelnõu § 15 punktidega 4 ja 13 täpsustatakse, et tööandja kaasab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisse vajaduse korral pädeva eksperdi, mitte asjaomase spetsialisti. Muudatusega ühtlustatakse määruse sõnastus TTOS § 24 lõike 1 sõnastusega, mille kohaselt peab tööandja uurimisse kaasama pädeva eksperdi, kui tal puuduvad vajalikud teadmised. Eelnõu § 15 punktidega 5–8 täpsustatakse tööandjapoolset tööõnnetuste uurimise korda. Eelnõuga lihtsustatakse kergete tööõnnetuste uurimise korda. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, et selgitada välja tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning määrata kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja lähtuma kõikide tööõnnetuste uurimisel määruse § 3 lõikes 2 sätestatud toimingutest, koostama uurimistulemuste kohta vormikohase raporti ning esitama selle Tööinspektsioonile. Kuna väga kergete tööõnnetuste puhul, millele ei järgnenud töötaja ajutist töövõimetust, ei ole põhjalik uurimine vajalik, antakse eelnõuga kergete tööõnnetuste puhul tööandjale õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, lähtudes vajaduse korral määruse § 3 lõikes 2 sätestatust. Ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuste uurimisel tuleb endiselt lähtuda määruse § 3 lõikes 2 sätestatud toimingutest. Neid toiminguid eelnõuga ei muudeta. Selliste tööõnnetuste uurimise tulemuste kohta tuleb koostada määruse lisas esitatud vormi kohane raport. Võrreldes kehtiva õigusega ei tule vormikohast raportit koostada selliste kergete tööõnnetuste korral, mille puhul töötajale ajutist töövõimetust ei määratud. Tööandjal on õigus otsustada, millisel kujul ta tööõnnetuse uurimise tulemused vormistab. Raport tuleb koostada töötaja ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral. Võrreldes kehtiva õigusega tööõnnetuse uurimise aega ei muudeta. Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne päeva jooksul alates tööõnnetuse toimumisest. Tööandja on kohustatud registreerima kõik ettevõttes aset leidnud tööõnnetused ning säilitama tööõnnetuste uurimise käigus kogutud andmed 55 aastat.  5 Eelnõu § 15 punktiga 9 asendatakse viide töötajate usaldusisikule viitega muule töötajate esindajale, et tagada kõikide töötajate esindajate (sh töötajate usaldusisik töötajate usaldusisiku seaduse mõistes ja ametiühingute usaldusisik ametiühingute seaduse mõistes) hõlmatus. Eelnõu § 15 punktiga 10 täpsustatakse määruse § 5 lõike 1 sõnastust, mis sätestab Tööinspektsiooni kohustuse uurida vajaduse korral tööõnnetusi. Muudatusega viiakse sõnastus kooskõlla TTOS § 24 lõikega 5. Eelnõu § 15 punktiga 12 täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 teise lause sõnastust, mille kohaselt võib Tööinspektsioon põhjendatud vajaduse korral tööõnnetuse uurimise tähtaega pikendada. Eelnõu § 15 punktiga 14 jäetakse määruse § 8 lõikest 1 välja teine lause, mis sätestas kutsehaigestumise uurimises osalejatena töökeskkonnavoliniku või tema puudumise korral töötajate usaldusisiku. Kuna vastav nõue on reguleeritud TTOS § 24 lõikes 1, puudub vajadus seda määruses korrata. Seega ei ole tegemist sisulise muudatusega. Eelnõu § 15 punktiga 15 täpsustatakse määruse § 9 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib Tööinspektsioon põhjendatud vajaduse korral kutsehaigestumise uurimise tähtaega pikendada. Eelnõu § 15 punktiga 16 muudetakse määruse lisasid 2–5. Eelnõuga lisatakse tööõnnetuse raporti vormile (määruse lisa 2) viide, et kui tööõnnetus on juhtunud renditöötajaga, tuleb tööõnnetuse raportile märkida tööandja andmetena kasutajaettevõtte andmed. Töötajate andmete juurde töösuhte iseloomustuse alla lisatakse viide teenistussuhtele. Määruse lisas 3 (FIE tööõnnetuse raport) kasutatakse tööandja asemel töid korraldava ettevõtja mõistet, kuna FIE puhul ei saa rääkida tööandjast. Määruse lisades täpsustatakse, et tööõnnetuse ja kutsehaigestumise raportile (määruse lisad 2, 3 ja 5) tuleb märkida tööõnnetuse või kutsehaigestumisega seotud tegevusala ja tööõnnetuse toimumise aadress. Tööõnnetuse asjaolude kirjelduse juures tuuakse konkreetselt välja aspektid, mida raporti koostamisel tuleks kirjeldada. Nendeks on töötamiskoht, tööprotsess, kasutatud töövahend, töötaja tegevus tööõnnetuse ajal ja vigastuse vahetu tekitaja (määruse lisades 2 ja 3). Lisaks täpsustatakse nii tööõnnetuse kui kutsehaigestumise raportis, et raporti allkirjastab uurimises osalenud töökeskkonnavolinik või muu töötajate esindaja. Eelnõuga lisatakse töötervishoiuarsti teatisele kutsehaigestumise diagnoosimise kohta tööandja andmete juurde tegevusala (määruse lisa 4). Eelnõu §-ga 16 sätestatakse määruse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2019. a, kui jõustuvad ka TTOS-i muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu reguleerimisalaga on seotud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: 1) nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta; 2) nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta; 3) nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest;  6 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl; 6) nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl; 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta; 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega; 9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega; 10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega; 11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl; 12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/35/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega; 13) nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta. 4. Määruse mõjud Eelnõu §-dega 1–3 ja 6–14 planeeritud muudatused on tehnilised ja ei too kaasa mõjusid. Eelnõu §-dega 4, 5 ja 15 muudetakse vastavalt määrust „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ja „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. Nimetatud määrustes planeeritud muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja regionaalarengule. Muudatus: täpsustatakse määruse „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ kohaldamisala Eelnõuga täpsustatakse, et määrus ei kohaldu väikese andme- või vaateekraaniga seadmega töötamisele. Võrreldes kehtiva määrusega hõlmatakse määruse kohaldamisalasse näiteks suurte ekraanidega kassaaparaadid. Muudatusel võib tuvastada teatava sotsiaalse mõju töötajale ja majandusliku mõju tööandjale. Mõju sihtrühm 1: kõik töötajad, kes töötamisel kasutavad andme- või vaateekraaniga seadet (nt kassaaparaadiga töötavad müüjad). Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eestis kokku 591 400 palgatöötajat, kellest müüjana töötas 29 300. Sotsiaalne mõju Muudatus avaldab positiivset sotsiaalset mõju nendele töötajatele, kes kasutavad töötamisel suure andme- või vaateekraaniga seadet (nt kaubanduskeskuse kassapidaja). Suureneb nimetatud töötajate tervisekaitse, kuna tööandja peab selliste töötajate puhul järgima määruses sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, nt saatma töötajad regulaarselt tervisekontrolli. Mõju sihtrühm on suur. Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude andme- või vaateekraaniga seadmega on enamasti töötaja jaoks regulaarne tegevus. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma  7 käitumises erilisi muutusi ei toimu. Kokkuvõttes võib töötajate tervisekaitse paranemist arvestades pidada muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele oluliseks. Mõju sihtrühm 2: kõik tööandjad, kelle töötajad kasutavad töö tegemisel andme- või vaateekraaniga seadet. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eestis kokku 103 552 majanduslikult aktiivset äriühingut, 26 857 mittetulundusühingut, 670 sihtasutust, 238 riiklikku üksust ja 2370 kohaliku omavalitsuse üksust. Hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevaid ettevõtteid oli 2017. aastal 22 471. Mõju majandusele Tööandja jaoks tähendab eelnõuga tehtav muudatus suurema tähelepanu pööramist kõigile töötajatele, kes töötavad suure andme- või vaateekraaniga seadmega (nt suure ekraaniga kassaaparaadiga töötavad müüjad). Tööandja on nende töötajate puhul senisest enam kohustatud järgima määruses sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, nt saatma töötaja tervisekontrolli. Muudatus tähendab tööandjale aja- ja ressursikulu, sest olenevalt tööaja korraldusest tuleb saata tervisekontrolli kõik töötajad, kes puutuvad kuvariga kokku rohkem kui 50% tööajast. Mõju sihtrühm on suur. Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises väga suuri muutusi ei toimu. Muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele võib pidada oluliseks. Muudatus: maavarade kaevandamisega tegelevad töötajad peavad läbima tervisekontrolli enne tööle asumist Eelnõuga täpsustatakse maavarade kaevandamisega seotud töötajate tervisekontrolli nõudeid ja sätestatakse tööandjale tervisekontrolli korraldamise kohustus enne töötaja tööle asumist. Mõju sihtrühm 1: kõik töötajad, kelle töö on seotud maavarade kaevandamisega. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eestis kokku 591 400 palgatöötajat, kellest mäetööstuses töötas 4000. Sotsiaalne mõju Muudatuse tulemusena paraneb töötajate tervisekaitse, kuna eelneva tervisekontrolli raames on võimalik välja selgitada, kas töötaja sobib antud tööd tegema ja et see töö ei kahjusta töötaja tervist, vähendades seeläbi tööga seotud haigestumisi. Mõju sihtrühm on suur. Mõju sagedus on keskmine, kuna tervisekontrollis käimine on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu. Kokkuvõttes võib töötajate tervisekaitse paranemist arvestades pidada muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele oluliseks. Mõju sihtrühm 2: kõik tööandjad, kelle tegevusala on seotud maavarade kaevandamisega. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eestis kokku 103 552 majanduslikult aktiivset äriühingut, 26 857 mittetulundusühingut, 670 sihtasutust, 238 riiklikku üksust ja 2370 kohaliku omavalitsuse üksust. Mäetööstuses tegutsevaid ettevõtteid oli 2017. aastal 152. Mõju majandusele Muudatus toob tööandjale kaasa mõningase kulude kasvu, kuna tervisekontroll tuleb teha enne tööle asumist ja võib kaasneda risk, et töötaja ei saa tööle asuda, kuna tema tervis seda ei võimalda. Samas tagab eelnev tervisekontroll tööandjale kindluse, et töötajate tervis ei saa töö käigus kahjustatud, vähendades seeläbi tööga seotud haigestumisi. Muudatus: lihtsustatakse kergete tööõnnetuste uurimise korda.  8 Kehtiva määruse „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ kohaselt peab tööandja uurima kõiki tööõnnetusi ning koostama uurimistulemuste kohta vormikohase raporti ja esitama selle Tööinspektsioonile. Eelnõus planeeritud muudatuse järgi ei pea tööandja koostama vormikohast raportit sel juhul, kui kerge tööõnnetuse korral ei määratud töötajale ajutist töövõimetust, vaid võib ise otsustada, millisel kujul ta kerge tööõnnetuse uurimise tulemused vormistab. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2017. aastal 5184 tööõnnetust, neist 4058 olid kerged. Kergetest tööõnnetustest 1351 (ehk 33% kõikidest kergetest tööõnnetustest) ei toonud kaasa ajutist töövõimetust ehk ühtegi haiguspäeva. Eelnõus planeeritud muudatusel võib tuvastada majandusliku mõju tööandjale ning riigiasutustest Tööinspektsioonile. Muudatus ei avalda eelduslikult mõju töötajatele, kuna säilib tööandjate kohustus uurida kõiki tööõnnetusi olenemata tööõnnetuse raskusastmest või tööõnnetusega kaasnevatest töövõimetuspäevadest. Mõju sihtrühm 1: kõik tööandjad. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eestis kokku 103 552 majanduslikult aktiivset äriühingut, 26 857 mittetulundusühingut, 670 sihtasutust, 238 riiklikku üksust ja 2370 kohaliku omavalitsuse üksust. Mõju majandusele Muudatusega väheneb tööandjate jaoks kergetest tööõnnetustest teavitamisega kaasnev aja- ja ressursikulu ligi 33% (ei ole vaja raporteerida kergest tööõnnetusest, millega ei kaasne töövõimetuspäevi) ehk peamine mõju sihtrühma jaoks on halduskoormuse vähenemine. Muudatuse majanduslikku mõju võib pidada oluliseks, kuna muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki tööandjaid. Mõju sagedus on väike, kuna kokkupuude teavituskohustusega on harv. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju sihtrühm 2: Tööinspektsioon. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatava muudatusega väheneb Tööinspektsioonis tööõnnetuste registreerimine, kuna tööandjad ei ole kohustatud esitama uurimisraportit selliste kergete tööõnnetuste kohta, millega ei kaasne töövõimetuspäevi. Tööinspektsiooni andmetel kulub ühe mitteuuritava tööõnnetuse jaoks ca 20 minutit ehk töötajate 2017. aasta keskmist tunnitasu arvestades ca 2,5 eurot. Viimaste aastate keskmist arvestades jääks muudatuse tulemusena ca 1400 tööõnnetust Tööinspektsioonis registreerimata, mistõttu väheneksid Tööinspektsiooni kulud ca 3500 euro võrra aastas. Muudatuse tulemusel väheneb mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormus seoses kergete tööõnnetustega seotud raportite arvu vähenemisega. Negatiivse aspektina tuleb mainida, et muudatuse tulemusena ei ole edaspidi Tööinspektsioonil ülevaadet kõikidest tööõnnetustest. Samas jäävad Tööinspektsiooni registrist välja vaid need kerged tööõnnetused, millega ei kaasne töövõimetuspäevi ega sellega kaasnevaid kulutusi riigile. Ka rahvusvahelises tööõnnetuste statistikas arvestatakse vaid neid tööõnnetusi, mis lõpevad surmaga või millega kaasneb neli või enam töövõimetuspäeva. Samuti ei mõjuta töövõimetuspäevadeta kerged tööõnnetused arvestataval määral ettevõtete riskitasemete määramist, mis on Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse aluseks. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni jaoks lisanduvaid tegevusi. Mõju sagedus on väike, sest tööõnnetus on harv juhtum. Negatiivse iseloomuga mõjud Tööinspektsioonile puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline.  9 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid riigieelarvele. Muudatustega väheneksid Tööinspektsiooni kulud kergete tööõnnetuste registreerimise vähenemise arvelt ca 3500 euro võrra aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Tööinspektsioonile ja Terviseametile.  EELNÕU 18.09.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2018 nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 5 lõike 4, § 6 lõike 6, § 7 lõike 3, § 8 lõike 3, § 131 lõike 9 ja § 24 lõike 10 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruses nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5 ja § 131 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kohalikku asutust“; 3) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja tagab, et kõik asbestitöid tegevad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja tagab, et kõik töötajad, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada 2.–4. ohurühma bioloogiline ohutegur, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“; 3) määruse § 12 lõigetes 2 ja 3 ning § 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kohalik asutus“ sõnaga „Tööinspektsioon“ vastavas käändes. § 3. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 8 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „kohalikku asutust“; 3) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja tagab, et kõik kantserogeenist või mutageenist ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“. § 4. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruses nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 ja § 131 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) sülearvuti, tahvelarvuti ja muu samalaadse nutiseadmega lühiajalisele töötamisele; 4) väikese andme- või vaateekraaniga seadmega töötamisele.“; 3) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruses nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5 ja § 131 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tööandja korraldab töötaja juhendamise ja väljaõppe töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“; 2 3) paragrahvi 3 lõiked 14 ja 15 sõnastatakse järgmiselt: „(14) Tööandja korraldab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras. (15) Tööandja korraldab töötajale tervisekontrolli enne tema tööle asumist ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt korra kolme aasta jooksul.“; 4) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ohualad, signaliseerimis-, häire-, pääste-, esmaabi- ja tulekustutusvahendid, esmaabiruum ning evakuatsiooniteed ja -pääsud tuleb märgistada ohutusmärkidega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel sätestatud nõuetele.“. § 6. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 2 lõikest 5 jäetakse välja sõna „kohalikule“; 3) paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja tagab, et kõik ohtliku kemikaali või ohtlikku kemikaali sisaldava materjaliga kokku puutuvad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“; 4) paragrahvi 11 lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb tööandjal töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata. Vajaduse korral täiendab tööandja riskianalüüsi, võtab kasutusele täiendavad abinõud ning paigutab töötaja teisele tööle või töökohale, kus ei ole ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse jätkumise riski, võttes arvesse töötervishoiuarsti soovitusi.“. § 7. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruses nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5, § 7 lõike 3 ja § 13 1 lõike 9 alusel.“; 3 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis on kehtestatud «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 1 alusel sotsiaalministri määrusega“. § 8. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EVS-EN 12464-1:2003“ tekstiosaga „EVS-EN 12464-1“. § 9. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmine Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 punktis 4 asendatakse tekstiosa „«Ehitusseaduse» tähenduses isik, kes vastutab ehitustööde tegemise eest“ tekstiosaga „ehitusseadustiku § 21 lõike 1 tähenduses isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames“; 2) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Raskuste käsitsi teisaldamisel tuleb arvestada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.“. § 10. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määruse nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määruses nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 131 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja tagab, et lõikes 2 nimetatud elektromagnetväljadega kokku puutuda võivad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“. § 11. Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ muutmine 4 Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruses nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 13 1 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja tagab, et kõik müraga kokku puutuvad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“; 3) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ISO 9612“ tekstiosaga „EVS-EN ISO 9612“. § 12. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ § 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja korraldab töötaja juhendamise ja väljaõppe töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“. § 13. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ muutmine Vabariigi 8. aprilli 2010. a määruses nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 13 1 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja tagab, et kõik optilise kiirgusega kokku puutuvad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“. § 14. Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruse nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ muutmine Vabariigi 12. aprilli 2007. a määruses nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: 5 „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 6 lõike 6 ja § 13 1 lõike 9 alusel.“; 2) paragrahvi 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „standarditele EVS-ISO 2631-1:2002 ja EVS- EN 14253:2004“ tekstiosaga „standardile EVS-ISO 2631-1“; 3) paragrahvi 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „standardi EVS-EN ISO 5349-1:2002 peatükkidele 4 ja 5 ning lisale A“ tekstiosaga „standardile EVS-EN ISO 5349-2“; 4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja tagab, et kõik vibratsiooniga kokku puutuvad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“; 5) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „EVS-ISO 2631-1:2002“ tekstiosaga „EVS-ISO 2631-1“; 6) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „EVS-EN ISO 5349-2:2001“ tekstiosaga „EVS- EN ISO 5349-2“. § 15. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel.“; 2) paragrahvides 1 ja 21, § 4 lõigetes 3 ja 8, § 6 lõikes 1 ja § 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kohalik asutus“ sõnaga „Tööinspektsioon“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „tööandjale, kes korraldab füüsilisest isikust ettevõtja tööd või kellega tal on lepinguline suhe“ sõnadega „töid korraldavale ettevõtjale“; 4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu tegemisse pädeva eksperdi.“; 5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja alustab tööõnnetuse uurimist viivitamata, lähtudes § 3 lõikes 2 sätestatust, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Kui kergele tööõnnetusele töötaja ajutist töövõimetust ei järgnenud, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, lähtudes vajadusel korral § 3 lõikes 2 sätestatust.“; 6) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist.“; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 6 „(41) Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm, lõpeb tööõnnetuse uurimine määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav ettevõtja määruse lisas 3 toodud vormi kohase raporti.“; 8) paragrahvi 4 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. (6) Tööandja registreerib tööõnnetuse ja säilitab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale.“; 9) paragrahvi 4 lõikes 8 asendatakse sõnad „puudumisel töötajate usaldusisik“ sõnadega „puudumise korral muu töötajate esindaja“; 10) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööinspektor uurib vajaduse korral tööõnnetusi.“; 11) paragrahvi 5 lõikes 2 ja § 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja“ sõnaga „Tööinspektsioon“ vastavas käändes; 12) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tööinspektor korraldab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööinspektsioon võib põhjendatud vajaduse korral uurimise tähtaega pikendada.“; 13) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu tegemisse pädeva eksperdi.“; 14) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja teine lause; 15) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tööinspektsioon võib põhjendatud vajaduse korral kutsehaigestumise uurimise tähtaega pikendada.“; 16) määruse lisad 2–5 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–4. § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär 7 Lisa 1. Tööõnnetuse raport Lisa 2. Füüsilisest isikust ettevõtjaga toimunud tööõnnetuse raport Lisa 3. Töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosimise kohta Lisa 4. Kutsehaigestumise raport 8  Vabariigi Valitsuse ..............2018. a määrus nr ... „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ Lisa 3 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 4 _____________________________________________ (Tervishoiuteenuse osutaja) TÖÖTERVISHOIUARSTI TEATIS KUTSEHAIGUSE DIAGNOOSIMISEST 1. Töötaja__________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi, isikukood, amet) __________________________________________________________________________________________ (telefon, e-post) 2. Tööandja ________________________________________________________________ (nimi, aadress, tegevusala) __________________________________________________________________________________________ (kontaktisik, telefon, e-post)* 3. Varasemad tööandjad, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist (nimi, töötamise aeg)* ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 4. Kutsehaiguse diagnoosid (eesti keeles) ja kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurid Diagnoos ** Ohutegurid 5. Kutsehaigestumise diagnoosimise kuupäev: ____________________________________ 6. Soovitus edasise töökorralduse kohta:_________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Töötervishoiuarst ___________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) __________________________________________________________________________________________ (kood, telefon) ______________________________ ______________________________ (kuupäev) (allkiri) * Täidetakse juhul, kui on teada ** Ei täideta tööandjale saadetaval teatisel EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0971 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b092e3e-c073-49b9-829d-08abc09282f7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b092e3e-c073-49b9-829d-08abc09282f7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main