Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/18-0965 - „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia valitsuse vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.09.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d933689e-90e9-4546-8087-c87e23c776d7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d933689e-90e9-4546-8087-c87e23c776d7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 24.09.2018 nr 15.2-2/5307 Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia valitsuse vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Palume teie kooskõlastusi hiljemalt 25. septembril 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Mikser välisminister Lisad: 1. korralduse eelnõu 1 lehel; 2. seletuskiri 15 lehel; 3. lepingu eelnõu eesti keeles 62 lehel; Liina Martinson (637 7428; [email protected]) Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 20 .0 9 . 2018 VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S Tallinn, Toompea september 2018 nr “ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia valitsuse vahelise partnerluse ja koostöö raam lepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Välis suhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks „ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia valitsuse vahelise partnerluse ja koostöö raam lepingu ” eelnõu. 2. Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Kaja Taela kirjutama Eesti Vabariigi nim el alla punktis 1 nimetatud lepingule. 3. Kohaldada ajutiselt punktis 1 nimetatud lepingu artikleid 1, 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 7 lõiget 1 , artikl eid 9, 10 – 17, ar tikli 18 lõikeid 1 ja 2, artikleid 19, 25 – 27, 29 – 31, 34 – 36, artikli 37 lõikeid 1, 2 ja 4, artikleid 47 – 49 ja 51, artikli 52 lõiget 1, artikleid 53 – 5 6, artikli 57 lõikeid 1 ja 2. Kohaldada ajutiselt a rtikli 20 lõikeid 1 ja 2, artikleid 33 ning 38–46 üksnes küsimustes, mille puhul liit on oma pädevust juba liidusiseselt teostanud . Kohaldada ajutiselt artikli 51 lõikeid 1, 2 ja 4 ning artikleid 58–61 ainult niivõrd, kuivõrd jaotise eesmärk on tagada lepingu ajutine kohaldamine . Ajutine kohaldamine toimub alates lepingu artikli 58 lõikes 4 ettenähtud kuupäevast kuni lepingu jõustumiseni. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „ „ Ü helt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia valitsuse vahelise partnerlus e ja koostöö raam lepingu ” eelnõu he a kskiitmi ne ja volituse andmine ” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte S eletuskirjas käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia vahelis e partnerlus - ja koostöö lepingu (edaspidi leping ) allakirjutamist . Tegu on poliitilise raamlepinguga, mis loob aluse edasise poliitilise ja julgeolekukoostöö koordineerimiseks. 25. novembril 2004 volitas ELi N õukogu Eu r oopa K omisjoni pidama läbirääkimisi eraldi partnerlus- ja koostöölepingute sõlmimiseks Tai Kuningriigi, Singapuri Vabariigi , Indoneesia Vabariigi, Filipiini Vabariigi, Malaisia Föderatsiooni ja Brunei Darussalami Riigiga. Läbirääkimised algasid 201 1 . aasta veebruaris ja need lõpetati edukalt 12 . detsembril 2015 . Lepinguga asendatakse 2007. aastal vastu võetud suhteid ja koostööd käsitlev ühisdeklaratsioon. Sellega luuakse E Li suhete jaoks Malaisia ga õiguslikult siduv raamistik. Kõik olemasolevad valdkonnapõhised lepingud jäävad kehtima. EL ja Malaisia plaanivad lepingule alla kirjutada 2018 . aastal . Liikmesriikide allakirjutamine p eaks aset leidma kõige hiljem oktoobris 2018 ELi välisasjade nõukogu istungil Brüsselis. Lepingukohase koostöö alus on inimõiguste, demokraatia põhimõtete, rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtete austamine. Leping sisaldab ELi poliitilisi standardsätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade, väike- ja kergrelvade ning terrorismivastase võitluse kohta. See hõlmab ka koostööd majandus- ja kaubandusküsimustes ning kätkeb dialoogi majanduse, kaubanduse ja investeerimisega seotud valdkondades, põllumajandustoodetega kauplemise üle ja muudel valdkondlikel teemadel. Lisaks käsitletakse lepingus koostööd kõikvõimalikes poliitikavaldkondades, nagu tervishoid, keskkond, kliimamuutused, energia, haridus, kultuur, töö, katastroofide ohjamine, kalandus ja merendus, transport, õiguskoostöö, võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi poliitikaosakonna Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo nõunik Mart Tarmak (tel 637 7 161 , [email protected] ) ning need on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Liina Martinson (tel 637 74 28 , [email protected] ). Seletuskirja koostamisel osalesid Välisministeeriumi poliitikaosakonna julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunik Mait Martinson (tel 6 37 7 7251 , [email protected] ) ning väliskaubanduse ja arengukoostöö osakonna kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo nõunik Maija Tasa (tel 637 721 7 , Maija.Tasa@mfa ) , Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik Age Inkinen (tel 620 81 06 , [email protected] ) ning arendus- ja personalitalituse välissuhete nõunik Maria Suurna (tel 620 8193, [email protected] ), Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Riina Laigo (tel 611 3 500 , [email protected] ) , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi E uroopa L iidu j a rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Marti Mätas (tel 625 6 438 , [email protected] ) , Sotsiaalministeeriumi eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakonna peaspetsialist Jürgen Ojalo (tel 626 9 165 , [email protected] ), H aridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Liidu j a rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja Piret Sütt (tel 735 0174, [email protected] ), Siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna nõunik Tr i in Toompuu (tel 612 51 05 , [email protected] ) , Keskkonnaministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaspetsialist Natalja Jegorova (tel 626 28 44 , [email protected] ) ning Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank (tel 625 6 501 , [email protected] ) . Lepingu eelnõu on tõlkinud eesti keelde ja keeleliselt toimenud E uroopa Liidu Nõukogu sekretariaat. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (tel 637 7404 , [email protected] ). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsusele oktoobri alguses heakskiitmiseks esitatava ELi Nõukogu otsuse eelnõuga nr 10798 /18, mis käsitleb ELi nimel lepingule allakirjutamist . 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu eelnõu ning volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingule alla. Lepingu rakendamiseks ei ole vaja Eesti õigusakte muuta. Eesti Vabariigi põhiseaduse § -s 121 nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine. Seega ei tule lepingut Riigikogus ratifitseerida. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb kolmest punktist, esimesega kiidetakse heaks lepingu eelnõu ja teisega antakse volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada. Leping koosneb 60 artiklist. Preambuli s nenditakse lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid . Kinnitatakse otsust järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi , õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning soovi edendada oma rahva majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes seejuures arvesse säästva arengu põhimõtteid ja vajadust kaitsta keskkonda , samuti soovi tugevdada koostööd rahvusvahelise stabiilsuse, õiguse ja julgeoleku valdkonnas, mis on säästva sotsiaalse ja majandusliku arengu, vaesuse kaotamise ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eeltingimuseks . Preambuli kohaselt on l epingu eesmär k tugevdada lepinguosaliste suh teid , et tihendada koostööd ja kindlustada ühist tahet, süvendada ja mitmekesistada suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu alusel . Koostööd soovitakse süvendada võitlus es terrorismi kõikide vormide , massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku ning väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastu . Kinnitatakse soovi parandada Aasia ja Euroopa vahelist vastastikust mõistmist, tuginedes võrdsusele, üksteise kultuuri- ja poliitikanormide austamisele ning eriseisukohtade tunnustamisele . Kaubandussuhteid soovitakse tugevdada vabakaubanduslepingu sõlmimise kaudu . Tunnustatakse Euroopa Majandusühenduse ja ASEAN i liikmesriikide Filipiinide, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Tai vahel 1980. aastal sõlmitud koostöölepingu tähtsust . Tuuakse välja Ühendkuningriigi ja Iirimaa erisused õig l ust, vabadust ja turvalisust puudutavates sätetes. I jaotis määrab lepingu laadi ja kohaldamisala ning käsitleb lähemalt lepingu üldpõhimõtteid ja eesmärke. Artikl is 1 , mis näeb ette koostöö alused , esitatakse lepingu üldpõhi mõtted , milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning põhiliste inimõiguste austamine, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides . Lepinguosalised kinnitavad oma ühiseid väärtusi, nagu need on väljendatud ÜRO põhikirjas , kinnitavad oma kohustusi edendada säästvat arengut, teha koostööd kliimamuutuste ja ka üleilmastumise valdkonnas ning aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele , samuti jäävad kindlaks heade valitsemistavade põhimõtetele . Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu alusel koostööd riigisiseseid õigusnorme ja strateegiaid järgides . Artikkel 2 sätestab l epingu eesmärgina tugeva partnerluse ning koostöö tihendamise ja edendamise vastastikust huvi pakkuvates küsimustes ühiseid väärtusi ja põhimõtteid arvestades. II jaotis es täpsusta takse kahepoolse, piirkondliku ning rahvusvahelise koostöö suundi . Artik li 3 kohaselt teevad lepinguosalised koostööd piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning foorumitel. Omavaheline koostöö loob tugevama alliansi nii piirkondlike kui ka rahvusvaheliste küsimuste käsitlemisel. Eesti seisukohalt on m uu h ulgas oluline koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), aga ka osalemine Kagu - Aasia Maade Assotsiatsioon i ( ASEAN ) dialoogis ning Aasia-Euroopa kohtumistel. Artik ke l 4 käsitleb piirkondlikku ja kahepoolset koostööd , kasutades selleks parimal võimalikul viisil olemasolevaid vahendeid . II I jaotis käsitleb koostööd rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja stabiilsuse valdkonnas . Artikkel 5 näeb ette tihendada koostööd terrorismivastase võitluse valdkonnas kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja kohustustega. Selline koostöö on vajalik ning dialoog toimub juba praegu. Leping näeb ette koostööd ÜRO raamistikus (ülemaailmne terrorismivastane strateegia) ja muudes rahvusvahelistes koostööformaatides (sh vastavalt ELi ja ASEANi 28. jaanuari 2003. aasta ühisde klaratsioonis kokku lepitule), teabevahetust kooskõlas rahvusvahelise ja riigisisese õigusega ning seisukohtade, kogemuste ja parimate tavade vahetamist terrorismi ennetamise ja tõkestamise alal, järgides inimõigusi ja põhivabadusi. Artikli kohaselt soovitakse süvendada rahvusvahelist konsensust terrorismivastase võitluse normatiivse raamistiku suhtes, et leppida võimalikult kiiresti kokku rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis. Edasise koostöö valdkondadena nähakse muu hulgas terrorismiga seotud värbamise ja radikaliseerumise ennetamist ja tõkestamist, sealhulgas internetis, suure rünnakuriskiga objektide ja nn pehmete sihtmärkide kaitset, naasvate välisvõitlejate ja nende perekonnaliikmete käsitlemist, konfliktipiirkondadest asitõendite ( battlefield evidence ) käsitlemist ning võitlust terrorismi rahastamisega ja rahvusvaheliste sanktsioonide täitmi st , mis on oluline terrorismi toitvate ressursside äralõikamiseks. Artikkel 6 sätestab rahvusvaheliste kohustuste rakendamise põhimõtted , eesmärgiga karistada kõige raskemate rahvusvaheliselt muret tekitavate kuritegude eest. K innitatakse vastastikust mõistmist, et kõige tõsisemad rahvusvahelised kuriteod (genotsiid ja inimsusvastased ning sõjakuriteod) ei tohi jääda karistuseta ja et vastutusele võtmine niisuguste tegude eest tuleb tagada kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas rahvusvaheliste tribunalide kaudu. Pooled peavad selliste tribunalide moodustamist ja tõhusat toimimist oluliseks rahvusvahelise rahu ja õigusemõistmise tagamisel ning teevad koostööd oma rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. ELi ja selle liikmesriikide tegevuse eesmärkide seas on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ( International Criminal Court , ICC ) põhimõtete võimalikult universaalseks muutmine selle kaudu, et riigid kohtuga ühineksid, ning sellise olukorra lõpetamine, kus raskete inimsusvastaste kuritegude toimepanijad jäävad karistuseta . Sellest tulenevalt lisatakse kooskõlas nõukogu 21. märtsi 2011 . aasta otsusega (2011/168/CFSP) ELi ja kolmandate riikide koostöö- ja partnerluslepingutesse asjakohased klauslid kõige raskemate rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kuritegude kohta, tagades rahvusvahelise koostöö tugevdamise kaudu neid toimepannud isikute vastutusele võtmise ning riigisiseselt vajalike meetmete võtmise. ICCga ühinemise küsimust arutatakse ka ELi ja kolmandate riikide poliitilise dialoogi raames. Artikli kohaselt tunnustavad lepinguosalised ICC tähtsust seoses võitlusega karistamatuse vastu ning nõustuvad pidama dialoogi kohtu õiglase ja sõltumatu tegutsemise üle. Malaisia ei ole erinevalt EL i liikmesriikidest ICC Rooma statuuti ratifitseerinud ega sellele alla kirjutanud . Artikkel 7 käsitleb koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, täites täielikult kohustusi , mis tulenevad desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise konventsioonidest ja lepingutest , ning edendades kõikide asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide elluviimist. Nähakse ette meetmed massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise tagamiseks, muu hulgas riiklikud ekspordikontrollisüsteemid sõjaliste ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate tõhusa kontrolli tagamiseks, ning õiguslikud ja halduslikud täitmisvahendid. Tehakse kõik sammud, et ratifitseerida asjakohased rahvusvahelised kokkulepped. Lepinguosalised tunnistavad, et ekspordikontrolli rakendamine ei tohiks takistada rahvusvahelist koostööd materjalide, seadmete ja tehnoloogia kasutamisel rahumeelsetel eesmärkidel, samal ajal ei tohiks rahumeelset kasutamist kasutada levitamise varjamiseks. Lepitakse kokku korrapärases dialoogi pidamises. Artikkel 8 reguleerib koostööd võitlemaks tavarelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu, pidades oluliseks riiklikke kontrollisüsteeme ja täites täielikult kohustusi, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, ÜRO tegevuskava st ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd tagamaks väike - ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist ÜRO tegevusprogrammi raames. Samuti kohustuvad pooled tagama koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse oma jõupingutustes ning alustavad neis küsimustes korrapärast poliitilist dialoogi. Artikli tähtsus Eestile seisneb ka selles, et see avardab kahepoolseid koostöövõimalusi selles valdkonnas. Oluline on, et relvade käitlemisel järgitakse kokkulepitud standardeid ning riigid teevad jõupingutusi ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisel, samuti relvade deaktiveerimisel , eelkõige nende leviku tõkestamisel kriisijärgsetest piirkondadest. Artikkel 9 sätestab mõõdukuse edendamisel tehtava koostöö. Selleks lihtsustatakse ja toetatakse asjakohaseid meetmeid ning vahetatakse tavasid, teavet ja kogemusi. IV jaotis määrab kindlaks koostöö kaubandus e ning investeeri ngute alal . Artik kel 10 sätestab lepingu osaliste majandus-, kaubandus- ja investeerimiskoostöö üldpõhimõtted . Eesmärk on edendada kahepoolseid kauba- ja investeeringuvooge . Lõi k e 2 alusel teevad lepinguosalised selleks muu hulgas koostöö d vabakaubanduslepingu alusel , mis käesoleva lepingu artikli 52 lõike 2 tähenduses on erikokkulepe . Artikkel 1 1 käsitleb koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, s ealhulgas suutlikkuse tugevdamist , et kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist lepinguosaliste territooriumil. Selleks peetakse arutelusid ja vahetatakse teavet oma vastavate meetmete kohta, mis on kindlaks määratud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus, rahvusvahelises taimekaitse konventsioonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis ja Codex Alimentarius’e komisjonis. Tihedam dialoogi pidamine ning infovahetus aitavad kaasa kaubavahetuse edendamisele ning võimaldavad kõrvaldada võimalikke turutõkkeid läbirääkimiste teel, samuti vahetada paremaid praktikaid ning võrrelda kehtestatud nõudeid. Artik li 1 2 eesmärk on rõhutada rahvusvaheliste standardite edendamise vajalikkust. Rõhutatakse vajadust tagada liikmeriikide ja Malaisia vaheline läbipaistev koostöö tehniliste kaubandustõkete rakendamisel, eelkõige WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu alusel. Kaubandustõket võib sisaldada tehniline eeskiri, standard või vastavushindamismenetlus . Nimetatud lepingu raames tagab läbipaistvuse teavitusmehhanism, mida kasutatakse enne tehniliste kaubandustõkete jõustamist. Kui lepinguosalise kavandatav dokument sisaldab tehnilist kaubandustõket ja see ei tugine rahvusvahelistele nõuetele, tagab lepinguosaline, et see tehakse teistele WTO osalistele märkuste esitamiseks võimalikult varajases etapis kättesaadavaks. Eestile lisakohustusi selle sättega ei kaasne, kuna Eesti osaleb WTO tehnilistest tõketest teavitamise süsteemis juba organisatsiooniga ühinemisest saadik, 1999. aastast. Artiklis 1 3 sätestatakse koostöö tolli valdkonnas: vahetatakse kogemusi ja uuritakse võimalusi impordi-, ekspordi- ja muude tollimenetluste lihtsustamiseks. Lisaks tagatakse tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvus, arendatakse tollikoostööd, püütakse lähendada oma seisukohti ja võtta ühismeetmeid rahvusvaheliste algatuste raames. Pööratakse ka tähelepanu rahvusvahelise kaubanduse julgeoleku ja turvalisuse tugevdamisele. Artikkel 1 4 käsitleb investeeringuid. Eesmärk on hõlbustada kahepoolseid investeeringuvooge . Soodustatakse mõlemasuunaliste investeeringute jaoks atraktiivse ja stabiilse keskkonna loomist, lubatakse parandada vastastikust mõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes, uurida investeeringuvoogude hõlbustamise mehhanisme ning toetada investorite le stabiilsete, läbipaistvate ja avatud normide kehtestamist. Sätestatakse ka üksteise kursishoidmise vajadus seoses kahepoolse ja rahvusvahelise kaubanduse arengu suundadega ning teiste poliitikavaldkondade investeerimis- ja kaubandusalaste tahkudega. Artikli 1 5 kohaselt võivad lepinguosalised edendada konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist ning teabe levitamist, et suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust üksteise turgudel tegutsevate ettevõtjate jaoks. Artikkel 1 6 sätestab lepinguosaliste võimaluse alustada dialoogi teenuste valdkonnas. Selleks ette nähtud tegevustega soovitakse elavdada kahepoolseid suhteid ja koostööd ning suurendada teadlikkust ja läbipaistvust turulepääsu piirangute puhul. Kuna teenustekaubanduse piirangud on tüüpiliselt mittetariifsed ja neid ei kohaldata mitte piiril, vaid piiri taga siseturul, on neist tihti keeruline täit ülevaadet omada. Läbipaistvuse loomine kohalduvate nõuete kohta teenustekaubanduse seisukohast on seega suure lisandväärtusega, kuna seeläbi luuakse parem arusaam lepingupartnerite turgudest ning nendele pääsemise ja neil tegutsemise tingimustest ja võimalustest. Lisaks on eesmärgiks teha samme turulepääsu lihtsustamiseks ning kapitali ja tehnoloogia kättesaadavuse parandamiseks, mis samuti soodustab kahepoolset teenustekaubandust . Artikli 1 7 eesmärk on edendada intellektuaalse omandi kaitsmisega ja kasutamisega seotud koostöö d . Lepingu kohaselt peavad lepingu osalised kujundama intellektuaalse omandi kasutamise, kaitse ja muud seotud küsimused lähtuvalt rahvusvahelisest praktikast. Juba praegu on EL ja vastavalt pädevusele ka Eesti ühinenud enam iku rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad intellektuaalse omandi küsimusi. Artikli 17 lõige 1 toob välja, et intellektuaalse omandi kaitse ja õiguste tagamine peab olema suunatud innovatsiooni edendamisele, samas ei saa ära unustada ka teist aspekti , mis seondub loodu tarvitamise või kasutamisega tarbija poolt. Seetõttu on vajalik leida tasakaal õiguste omajate ja kasutajate huvide ja vajaduste vahel. Leping ei tee selles osas lepingu osalistele mingeid kitsendusi, vaid piirneb üksnes selle aspekti äramärkimisega . L epinguosalised vahetavad asjakohast informatsiooni intellektuaalomandi kohta ja tõhustavad koostööd eesmärgiga edendada, kaitsta ja rakendada õigust selles vallas. Eraldi on nimetatud ka intellektuaalomandit käsitlevate tollieeskirjade tõhus ja tulemuslik rakendamine. V jaotis sisaldab koostöö sätteid justiits- ja julgeolekuküsimustes . Artikkel 1 8 reguleerib õigusriiki ja õiguskoostööd. Selle kohaselt pööravad lepinguosalised õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna koostöös erilist tähelepanu õigusriigi põhimõtete edendamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele , eelkõige õiguskaitses ja õigusemõistmises. See koostöö võib lisaks hõlmata vastastikust teabevahetust õigussüsteemide ja seadusandlust käsitlevate parimate tavade kohta. Artikkel 1 9 reguleerib isiku andme te kaitset. Selle kohaselt nõustuvad lepinguosalised pidama dialoogi, et parandada isikuandmete kaitset, arvestades rahvusvahelisi põhimõtteid ja tavasid, mis on esitatud muu hulgas ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95). Lisaks võib isikuandmete kaitse alane koostöö hõlmata ka teabe ja eksperditeadmiste vahetamist. Lepingust tulenevalt ei ole esialgsete hinnangute kohaselt vaja Eesti seadusi muuta. Artikkel 20 loob aluse rändeküsimuste dialoogimehhanismi loomiseks EL i liikmesriikide ja Malaisia vahel, et arutada rände- ja varjupaiga valdkonna, sealhulgas ebaseadusliku rände ja tagasivõtmise valdkonnaga seonduvaid küsimusi. Ühtlasi, selleks et vältida ja kontrollida ebaseaduslikku sisserännet, kohustub Malaisia liikmesriigi nõudmisel võtma ilma põhjendamatute viivitusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, samuti kohustuvad liikmesriigid Malaisia nõudmisel võtma ilma põhjendamatute viivitusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad Malaisia territooriumil ebaseaduslikult. Lepinguosalise d kohustuvad ka alustama läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks. Kuigi kolmandate riikidega on ELil mitmeid eri raamistikke rändeküsimuste arutamiseks, ei ole eraldi dialoogimehhanismi Malaisiaga loodud. Seetõttu toob leping Eestile kaasa kohustuse vastavas aruteluvormis osalemiseks. Eelnev toob kaasa täiendava töökoormuse. Üldises vaates on dialoogi loomisel siiski positiivne mõju, kuna koostöö tihendamine rände- ja varjupaigaküsimustes, sealhulgas tagasivõtuküsimustes, toetab rände sihipärast juhtimist ning aitab ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet. Lepinguga võtab Eesti endale kohustuse pidada läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks. Tagasivõtulepingu sõlmimine tagab õigusselguse ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste tagasisaatmiseks, kuna lepinguga määratakse kindlaks protseduurireeglid, pädevad asutused, tähtajad ning dokumendi tunnustamise alused. Eelnev kiirendab tagasivõtuprotsessi üldiselt. Eesti jaoks on kolmandate riikidega tagasivõtulepingute sõlmimine oluline, et taga da illegaalselt riigis viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine. Se llel o n positiiv ne mõju riigi sisejulgeolekule . Oma riigi kodanike tagasivõtmise sätetega Eesti endale lisa kohustusi ei võta. Eesti kodanikel on põhiseaduse §-st 36 tulenev õigus pöörduda tagasi oma riiki ja tulenevalt rahvusvahelisest õigusest on riigil kohustus v astu võtta oma riigi kodanikke. Artikkel 2 1 sisaldab Malaisia nõusolekut, et tema territooriumil esindatud ELi liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused pakuvad kaitset ka selliste ELi liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Malaisias alalist esindust . See on Eesti jaoks oluline , kuna Eestil esindus Malaisias puudub. Artikkel 22 käsitleb koostööd võitluses ebaseaduslike uimastite vastu ning hõlmab peamiselt lepinguosaliste tasakaalustatud uimastipoliitika rakendamist. Oluline rõhk on uimastite pakkumise vähendamisel, milles kutsutakse tervise-, õiguskaitse-, tolli- ja siseküsimuste asutuste koostööd suurendama. Olulist rõhku pannakse seejuures ebaseaduslike uimastite lähteainete leviku tõkestamisele. Peamisteks lepingu meetmeteks on vahetada teadmisi, häid praktikaid ja kogemusi sellistes valdkondades nagu riigisiseste õigusaktide ja poliitika kavandamine, riiklike asutuste ja teabekeskuste loomine, personali koolitamine, narkootikumidega seotud teadustöö ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete leviku tõkestamine. Säte ei ole otsekohalduv, vaid kutsub üles koostööd selles valdkonnas arendama nii õiguslike kui ka mitteformaalsete vahenditega (infovahetus, kogemuste vahetamine jne). Koostöö aluseks on ÜRO kehtestatud põhimõtted ja muud juriidilised dokumendid. Lepinguosalised võtavad kohustuse jagada oma narkokaubanduse vastase võitluse kogemusi. Artikkel 2 3 sätestab organiseeritud kuritegevuse vastas e koostöö, sealhulgas korruptsiooni vähendamis e ühiskonnas. Vahetatakse asjakohast teavet ja rakendatakse meetmeid, et võidelda raske organiseeritud kuritegevuse, majandus- ja finantskuritegevuse ning korruptsiooniga. Kokkulepitud tegevused peavad olemas kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega, ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ning ÜRO korruptsioonivasta s e konventsiooniga. Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemise meetmed ja võimalik koostöö peavad olema võimalikult laiaulatuslikud. Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad lepingu osalised arvestama ja täitma taotluse esitanud lepinguosalise formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel et need ei ole vastuolus taotluse saanud lepinguosalise alus põhimõtetega. Eesti järgib ÜRO konventsioonide nõudeid. Eesti osaleb ka OECD altkäemaksuv astas e s t öö rühmas ( Working Group on Bribery ) , mis liidab riike, kes on ühinenud või ühinemas OECD altkäemaksuvastase konventsiooniga. Samuti järgime asjatundlikult GRECO soovitusi. GRECO on Euroopa Nõukogu organisatsioon, kelle peamine ülesanne on aastast 1991 hinnata riikide korruptsiooni vastu võitlemise efektiivust ning toetada oma eksper di teadmis t e ga riike korruptsiooni vastu võitlemisel. Artikkel 2 4 sätestab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise koostöö , eesmärgiga vältida oma finantssüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, näiteks uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks, ning võidelda terrorismi rahastamise vastu. Koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite sissenõudmist. Vahetatakse asjakohast teavet ja rakendatakse meetmeid, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega, mis on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane uurimis- ja menetluskoostöö peab olema võimalikult laia ulatuslik . Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad lepingu osalised arvestama ja täitma taotluse esitanud lepinguosalise formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel et need ei ole vastuolus taotluse saanud lepinguosalise alus põhimõtetega. Säte on aluseks infovahetusele kooskõlas rahapesuvastase töökonna ( Financial Action Task Force , FATF ) ja sarnaste organisatsioonide standarditega . Ei ole ette näha, et lepingu sõlmimine tooks kaasa Eesti rahape su andmebüroo või prokuratuuri töökoormuse kasvu. VI jaotis sätestab koostöö muudes valdkondades . Artikkel 2 5 käsitleb koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sealhulgas inimõigustealase hariduse ja inimõigustega seotud institutsioonide tugevdamise kaudu. Eesti jaoks on oluline koostöö inimõiguste edendamiseks ka inimõigustega tegelevates ÜRO institutsioonides ja asjaomaste rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisel. Artiklis 2 6 sätestatakse finantsteenuste valdkonna koostöö. Koostööd tehakse vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, mis on kooskõlas lepinguosaliste programmide ja õigusaktidega. Koostöö toimub EL i ja Malaisia finantssüsteemi reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahel finantsvaldkonna reguleerimise ja järelevalve küsimustes. Nimetatud asutused peavad konsultatsioone , et leid a parim koostööviis. Artikl i 2 7 kohaselt peavad lepinguosalised majanduspoliitilisi dialooge, et edendada infovahetust majanduslike suundumuste ja majanduspoliitika kohta, samuti kogemuste jagamiseks majanduspoliitika valdkonnas piirkondliku majanduskoostöö ja lõimumise raames. Artiklis 2 8 sätestatakse maksuvaldkonna koostöö, mille kohaselt rakendavad lepinguosalised hea valitsemistava põhimõtteid maksunduses. Tunnustatakse vastastikku kokkulepitud kahjulike maksutavadega võitlemise olulisust, tehakse rahvusvahelist maksukoostööd maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks ning rakendatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse standardeid, mis on sätestatud 2008. aasta OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonis, eesmärgiga võimaldada tulemuslikult kohaldada oma riigi maksueeskirju. Ülaltoodud põhimõt teid rakenda takse peamiselt Malaisia ja liikmesriikide vaheliste olemasolevate või tulevaste kahepoolsete maksukokkulepete raames. Artikli 2 9 kohaselt tehakse koostööd tööstuse edendamisel ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) konkurentsivõime tugevdamisel. Määratakse koostöö sisu, edendatakse ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetatakse vastutustundlikke äritavasid. Lepitakse kokku vahetada teavet ja kogemusi, kuidas luua raamtingimusi VKEde konkurentsivõime parandamiseks. Lepitakse kokku soodustada ettevõtjatevahelisi kontakte, toetades ühisinvesteeringuid ning ühisettevõtete ja teabevõrgustike loomist, eeskätt ELi praeguste horisontaalprogrammide kaudu, toetades partnerite vahel eelkõige tark- ja riistvara siirdeid. Kavandatakse anda teavet ja soodustada innovatsiooni ning vahetad a parimaid tavasid rahastamisvõimaluste kohta, sealhulgas mikro- ja väikeettevõtjate jaoks. Toetatakse formaate töötada ühiste teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu ühiselt valitud tööstusharudes. Artik li 30 kohaselt püütakse parandada teabevahetust ja kehtestada hea tava, et tagada turismi tasakaalustatud ja säästev areng. Lepitakse kokku, et arendatakse koostööd loodus- ja kultuuripärandi kaitsmise l ja selle võimaluste ühtlustatud kasutamise l , turismi negatiivse mõju vähendamise l ja turismiäri positiivse ning kohalike kogukondade jätkusuutlikule arengule kaasaaitava panuse suurendamise l , muu hulgas ökoturismi arendamise teel, austades kohalike ja põliselanike kogukondade väärikust ja huve, ning turismindust käsitleva koolituse parandamise l . Artik kel 31 käsitleb infoühiskonna-alast koostööd, pidades IKT tõhusat rakendamist üheks majandusliku arengu võtmeteemaks. Eesmär k on jagada valdkondlikku poliitikat puudutava id seisukoht i , eriti mis puuduta vad õigusliku raamistiku kujundamist ja teaduskoostööd, samuti ühenduvuse ja küberturvalisuse küsimusi. Artikkel 32 käsitleb küberjulgeoleku koostöö aluseid, mis kätkevad endas aktiivset teabevahetust hariduse, teaduse, teadlikkuse edendamise ning arendustegevuse valdkonnas. 2017. a asta septembrikuus andis Euroopa Komisjon välja küberpaketi , mille kesksel kohal on uuendatud ELi küberjulgeoleku strateegia ( ühisteatis ), mis muu hulgas seab eesmärgi edendada teadus- ja arendustegevust küberjulgeoleku valdkonnas. Strateegias on samuti sõnastatud, et EL lähtub oma põhiväärtustest ning fundamentaalsetest õigustest , nagu sõnavabadus, õigus privaatsusele, andmekaitse ning avatud, vaba ja turvalise küberruumi olemasolu , ning toetab globaalselt küberstabiilsust . EL on kindlal seisukohal, et küberruumis tuleb kohaldada rahvusvahelist õigust ja eriti ÜRO põhikirja . Sellest tulenevalt sätestab strateegia vajaduse luua tugevaid liite kolmandate riikidega, et ennetada ja heidutada küberrünnakuid (selleks otstarbeks tuleb jätkata aktiivse id küberdialoog e ning inimõiguste toetamis t küberruumis). Artikkel 33 sätestab üldise koostöö raamistiku audiovisuaal- ja meediavallas, mis näeb ette dialoogi ja mõttevahetuse audiovisuaal - ja meediapoliitika põhimõtete üle, ühisettevõtmiste korraldamis e , ajakirjanike ja teiste meediaprofessionaalide koolitus e ning koostöö ja ühistootmis e filminduse ja televisiooni alal. V II jaotis puudutab teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialast koostööd. Artikkel 3 4 keskendub teadus - , tehnoloogia - ja innovatsioonialase koostöö edendamisele, eelkõige vastastikust huvi pakkuvates valdkondades , nagu biotehnoloogia, IKT ja kosmosetehnoloogia. Koostöövormidena tuuakse esile infovahetust poliitikate ja programmide kohta, ülikoolide, teaduskeskuste jms teaduspartnerluse edendamist ja teadlasvahetust. Muu hulgas rõhutatakse, et lepinguosa lised peaksid soodustama oma asutuste osalemist sellises koostöös. Lepingu rakendamine ei eelda muudatusi Eesti õiguses. Leping loob laiemad võimalused rahvusvaheliseks koostööks ning ei too riigile teaduse valdkonnas kaasa lisa kohustusi, sest tegevusi rahastatakse olemasolevatest ELi teaduskootöö vahenditest. Artik kel 35 loob eeldused koostöö jätkamiseks keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamisel. See rakendub eelkõige tööstusvaldkondades, kus on eesmär k vähendada ning võimalusel vältida keskkonnasaastatust ning tõhustada ressursi tarbimis t . Eesti peab samuti oluliseks arendada ja toetada ökoinnovatsiooni , mis aitaks vähendada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning tagaks sellega parema elukeskkonna, seejuures võttes arvesse valdkondade - ja riikidevahelist koostööd nii transpordis, energeetikas kui ka põllumajanduses. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eestis kiirelt arenenud ökoinnovatsiooni valdkond oma tugeva idufirmade kultuuri ja starditoetust pakkuvate tugistruktuuridega, mida toetavad ülikoolid ja avalik sektor. Artik ke l 3 6 sätestab energeetikakoostöö eesmärgid, mille kohaselt lepingu osalised suurendavad koostööd eri energeetikavaldkondades (energiatõhusus, taastuvallikate kasutuselevõtt jm). Eesti muudab oma õigusakte kooskõlas uuenevate direktiivide või määruste ga . Eesti on valmis suurendama lepinguosalistevahelisi suhteid ja ühiseid väärtusi , nende kaudu tugevdama partnerlus- ja koostöölepinguga varem sõlmitud suhteid ning toetama võrdsel partnerlusel põhinevat tihedat ja intensiivset koostööd käesoleva lepingu raames. Ü histe huvide ja koostööpõhimõtted kattuvad Eesti põhimõtetega ning sel eesmärgid kattuvad energeetikavaldkonna eesmärkidega ning on kasutoovad kõikidele lepinguosalistele. Energiavarustuse ja -allikate mitmekesistamine seondub ka suurema energiajulgeolekuga, mis on Eesti jaoks prioriteetne valdkond. Energeetikaalased digilahendused aitavad paremini analüüsida ja planeerida energiaressursside mõistlikku kasutamist . Üleilmse energiakaubanduse arendamine ja laiendamine ning energiakoostööd investeeringute vallas aitavad kaasa E L i energiapoliitika eesmärkide, milleks on jätkusuutlikus, konkurentsivõime ja varustuskindlus, elluviimisele ega too endaga kaasa selliseid lisa kohustusi, mille täitmise ks peaks riik tegema täiendavaid kulutusi või kasutusele võtma uusi, lisaressursse vajavaid meetmeid. Lepingu sõlmimine ei too endaga kaasa vajadust muuta riigisiseseid õigusakte . Artikkel 3 7 reguleerib koostööd transpordi valdkonnas. Lepinguosalised lubavad teha koostööd kõikides vastastikust huvi pakkuvates transpordipoliitika valdkondades. Koostöövaldkondade lõikes keskendutakse kaupade ja reis i jate liikumise lihtsustamisele ; turvalisuse, julgeoleku, keskkonnakaitse ja inimressursside arendamisele ning investeeringute ja investeerimisvõimaluste suurendamisele. Lennundussektoris soovitakse tihedama koostöö kaudu vähendada nii kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui ka lähendada tehnilisi ja õigusnorme. Samuti soovitakse tihedama koostöö abil suurendada meretranspordi turvalisust ja keskkonna hoidlikkust . Täiendavate koostöövõimaluste uurimine vastastikust huvi pakkuvates valdkondades on soositud. Artikkel 3 8 määratleb koostöö põhimõtted hariduse ja kultuuri valdkon nas . Punkt 4 kutsub üles edendama EL i programmide ja vahendite raames koostööd kõrghariduse ja teadlaste liikuvuse val las , et toetada institutsioonidevahelist koostööd ja kontaktide loomist, tudengite j a m uu personali liikuvust, parandada võimekus t ja õpetamise kvaliteeti jms. Viidatakse ka võimalusele teha koostööd Aasia-Euroopa Instituudi kaudu. Lepingu rakendamine ei eelda muudatusi Eesti õiguses ega too riigile kaasa lisak ohustusi, sest tegevusi toetatakse juba olemasolevatest ELi haridus- ja teaduskoostöö vahenditest. Hariduse valdkonnas soovitakse eelkõige soodustada EL i programmide vahendite toel teadmiste ja kogemuste jagamist ; üliõpilaste, noorte, noorsootöötajate j a muude ekspertide vahetust ning koostööd haridusasutuste vahel. Lepingu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Eesti õiguses ning leping ei too riigile kaasa lisa kohustusi, sest nimetatud tegevusi rahastatakse olemasolevatest EL i hariduskoostöö vahenditest . Leping loob võimalused laienda da rahvusvahelis t koostöö d . Artikkel 3 9 käsitleb keskkonna ja loodusvarade teemasid. Artikkel seab eesmärgiks loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja säästva haldamise ning näeb ette kõikides lepingukohastes tegevustes mitme säästva arengu tippkohtumise tulemustega arvestamise. Leping loob eeldused edasiseks koostöö arendamiseks keskkonnakaitse valdkonnas parimate praktikate ja tavade jagamise kaudu. Artikkel on kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega ja Eesti õigusaktidega. ELi toimimise lepingu artikli 191 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 174) kohaselt aitab liidu keskkonnapoliitika kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele ; inimese tervise kaitsmisele ; loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutustega. Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. Artikli 39 lõige 2 rõhutab asjaolu, et nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade arengu aluseks on loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse olemasolu. Seetõttu võtavad lepinguosalised kohustuse rakendada asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega kokku lepitud põhimõtteid loodusvarade ja elurikkuse pikaajaliseks säilitamiseks. Lõikes 3 tuuakse välja keskkonnaalase koostöö täpsemad suunad: keskkonnateadlikkuse suurendamine, kliimamuutustega kohanemine, säästev metsandus, elurikkuse säilitamine, ebaseadusliku kauplemise ärahoidmine, mere ja rannikualade säästev kasutamine ja kaitse, keskkonnahoidlik tarbimine ja tootmine, muldade kaitse, kaitsealade moodustamine , arvestades kohalike kogukondadega, geneetiliste ressursside õiglane kasutamine jm. Artikkel 40 käsitleb põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse, s ealhulgas vesiviljeluse ja maaelu arengu valdkonna teemasid, mida lepinguosalised soodustavad ja edendavad. Tihedam dialoog loetletud teemadel, mis ulatuvad põllumajandus- ja maaelupoliitikast kuni toodangu kvaliteeti mõjutavate meetmeteni, digilahendusteni ja koolituseni, võimaldavad aidata Malaisial jõuda valdkonnas paremale tasemele, samas soodustades omavahelist kaubandust , lähtudes kummagi poole nõuetest valdkonna kaubandusele. Artikkel 41 näeb ette edendada koostööd tervise valdkonnas, sealhulgas jagada infot ja kogemusi tervishoiu, rahvatervise ja nakkushaiguste seire ning rahvusvaheliste tervisealaste lepingute rakendamise valdkonnas. Koostöö osaks on ka eri projektid ja programmid, mille raames võiks koostöö vahendite olemasolul toimuda. Artikli 42 eesmärk on edendada koostööd tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas inimväärsete töötingimuste tagamiseks, võttes arvesse töötervishoiu ja tööohutuse põhinõudeid, töötajate võrdse kohtlemise põhimõtteid ning alaealiste ja teiste riskirühmade töötamisele sätestatud piiranguid. Koostöö toimub ühiste programmide ja projektide kaudu , samuti peetakse dial oogi ja tehakse koostöö kahe- või mitme poolses formaadis. Olles Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmed, kohustuvad lepinguosalised tõhustama ja arendama koostööd kooskõlas ILO 1998. aasta deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järelmeetmetega , inimväärse töö ja tööhõivepoliitika, sunniviisilise töö ja lapstööjõu kaotamise, sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste, turvalise töökeskkonna, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonnas. Eesti on ratifitseerinud kõik kaheksa inimõigustega seonduvat ILO aluskonventsiooni, samuti kõik neli prioriteetset konventsiooni. Malaisia ei ole ratifitseerinud prioriteetsetest konventsioonidest konventsioone C129 (tööinspektsioon põllumajanduses) ja C122 (tööhõivepoliitika elluviimine), aluskonventsioonidest konventsioone C111 (tööalane diskrimineerimine) C87 (ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse) ja C105 (sunniviisilise töö kaotamine). Eesti töökeskkonnapoliitika eesmärk on riskiennetus ja tervislikumate tingimuste edendamine töökohal. Eestis on töötervishoiu ja tööohutuse põhinõuded ohutu töökeskkonna tagamiseks sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja asjakohastes määrustes, mis põhinevad ELi tööohutuse ja töötervishoiu direktiividel. Leping ei too Eesti jaoks kaasa lisakohustusi. Artiklis 43 sätestatakse koostöö statistika valdkonnas. Täpsemalt püütakse edendada statistiliste meetodite ja tegevuspraktika ühtlustamist, et saaks mõlemale lepinguosalisele vastuvõetaval viisil kasutada statistikat kaubavahetuse ja teenusekaubanduse, välismaiste otseinvesteeringute ning muude lepinguga hõlmatud valdkondade kohta, mille andmeid on võimalik statistiliselt töödelda. Artiklis 44 tunnista takse organiseerunud kodanikuühiskonna võimalikku panust koostööprotsessis ning püü takse innustada pidama dialoogi organiseerunud kodanikuühiskonnaga. Artiklis 45 lepitakse kokku koostöö suutlikkuse suurendamiseks avaliku halduse valdkonnas. Vastastikused kogemused pakuvad huvi teenuste osutamise, institutsioonilise suutlikkuse tugevdamise ja läbipaistvust käsitleva hea tava alal. Artikkel 4 6 käsitleb suurõnnetuste ennetamist, nende valmisoleku-, reageerimis-, leevendus- ja taastamismeetmeid , et muut a inimeste elukeskkond võimalike riskidega arvestades turvalisemaks. Koostöö vastastikku huvi pakkuvates küsimustes, s ealhulgas katastroofide ohjamises , kajastab ühiseid väärtuseid, mi da lepinguosalised on väljendanud ka ÜRO põhikirjas. Seatud eesmärgid on kooskõlas ÜRO Sendai raamistiku ning Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi prioriteetidega , tähelepanu pööratakse eelkõige ennetusele, ohtudega arvestamisele ja riskijuhtimisele, aga ka taastamisplaanidele ning parimate praktikate jagamisele juba aset leidnud katastroofi või kriisi järel. Elanikkonnakaitsealase koostöö juures on märkimisväärne roll riskide teadvustamisel, mille eelduseks on elanikkonna teavitamine võimalikest riskiteguritest. Koostöö suurõnnetuste tagajärgede analüüsimisel, vastupanuvõime suurendamine ning ohuteabe levitamine ühiskonnas suunavad elanikkonda paremini võimalikeks katastroofideks valmistuma. Artikli lõikes 2 välja toodud EL i hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse ja ASEANi humanitaarabi koordineerimiskeskuse kaudu tehtav koostöö katastroofiabi ja hädaabi käsitleva teabe koordineerimisel lähtub info ajakriitilisusest ning on juba toimiv platvorm info töötlemisel ja lepinguosalistele edastamisel. Katastroofiennetust käsitlevas artiklis 46 sätestatu Eesti jaoks lisakohustusi ei too, kirjeldatud koostööd planeeritakse olemasolevate raamistike ulatuses. V I I I jaotis käsitleb koostööv ahendeid . Artiklis 47 sätestatakse koostöö ressursid koostööeesmärkide täitmiseks. Selleks on lepinguosalised valmis eraldama vajalikke vahendeid , sealhulgas rahalisi vahendeid, niivõrd kui nende ressursid ja kehtivad eeskirjad seda võimaldavad. Artikkel 4 8 reguleerib finantsabi- ja huvisid. Artikkel 4 9 sätestab, et k oostöömeetmetest tulenevad intellektuaalomandi õigused on käesoleva lepingu alusel kaitstud ja nende õiguskaitse on tagatud kooskõlas lepinguosalise õigusnormidega ning vastavate rahvusvaheliste lepingutega . IX jaotises täpsusta takse institutsioonilis t raamistik k u . Artik li 50 järgi moodustatakse ühiskomitee, mille ülesan ne on tagada lepingu toimimine ja rakendamine , määrata kindlaks proriteedid lepingu eesmärkide saavutamise l , anda lepingu eesmärkide saavutamiseks soovitus i ning vajaduse korral arutada artikli 52 lõike 2 kohaste erikokkulepete toimimist . Sätestatakse, et komitee koguneb vähemalt korra iga kahe aasta tagant vaheldumisi Malaisia s ja Brüsselis. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid või moodustada allkomiteesid . Ühiskomitee täidab oma ülesandeid konsensus e alusel . X jaotis sisaldab lõppsätteid . Artik li 51 kohaselt ei tõlgendata lepingus säte statut nii, et see kohustaks kumbagi lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks. Artik li 52 järgi ei mõjuta leping liikmesriikide volitusi teha Malaisia ga kahepoolset koostööd või sõlmida Malaisia ga uusi partnerlus- ja koostöölepinguid. Samuti ei mõjuta leping lepinguosaliste poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste täitmist. Lõige 2 näeb ette võimaluse sõlmida käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades erikokkuleppeid, mis moodustavad üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa. Leping ja erikokkulepped kokku aga moodustavad ühise institutsioonilise raamistiku. Artikkel 53 määrab toimimise korra lepingu täitmata jätmise puhuks. Määratletakse mõiste „asjakohased meetmed“ ja nende kasutusele võtmise kord. Artiklis 54 lepitakse kokku, et lepingu raames tehtava koostöö hõlbustamiseks annavad mõlemad lepinguosalised oma ülesannete täitmiseks vajalikud tagatised ja vahendid. Artikkel 55 sätestab, et leping koha l dub ELi aluslepingutega hõlmatud ja Malaisia territooriumide suhtes. Artik lis 56 täpsusta takse , et „lepinguosalised“ tähendab lepingus ühelt poolt ELi või selle liikmesriike või ELi ja selle liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Malaisia valitsust . Artikkel 57 käsitleb lepingu edasiarendamise ja muutmise võimalusi . Artikkel 58 reguleerib lepingu jõustumist ja kehtivusaega . Leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mi l viimane lepinguosaline on teatanud vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest. Eesti jaoks on vajalik juriidiline menetlus lõpetatud , kui valitsus kiidab lepingu eelnõu heaks , kuna lepingut ratifitseerima ei pea. Leping sõlmitakse viieks aastaks. Seda pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, kui ühelt poolt Malaisia või teiselt poolt EL ja selle liikmesriigid ei teavita teist lepinguosalist kuus kuud enne aasta lõppu kirjalikult oma kavatsusest jätta leping pikenda mata . Lepingu võib lõpetada kumbki lepinguosaline, kui edastab teisele lepingosalisele kirjaliku teate. Leping lõpeb kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud. Artikl i 5 9 järgi edastatakse kõik artikli 58 kohased teated ELi Nõukogu peasekretariaadile ja Malaisia välisministeeriumile. Nagu see on ELi jagatud pädevuses olevate lepingute puhul tavaks, saadab Välisministeerium teatise riigisiseste menetluste lõpuleviimise kohta vaid ELi Nõukogu p easekretariaadile . Artik li 60 kohaselt on leping koostatud kõigis ELi ametlikes keeltes ja malai keeles kahes eks emplaris. Kõik eksemplarid on autentsed. Eriarvamuste esinemisel lepingu tõlgendamisel, suunatakse küsimus ühiskomiteele. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s ega lepingu eelnõu s ei kasutat a kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. Lepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud E Li Nõukogu sekretariaat . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Lepingu eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Tegu on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses oleva lepinguga . EL ja Malaisia lepivad kokku, et kohaldavad kuni lepingu jõustumiseni ajutiselt neid lepingu osi, mille EL kindlaks määrab, kooskõlas artikli 58 lõikega 4 va s tavalt oma asjakohastele sisemenetlustele ja õigusaktidele. 6. Korralduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Lepingu sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid ei ole võimalik mõõta. Tihedam koostöö maailma samameelsete riikide ja regioonide vahel suurendab julgeolekut ja seeläbi ka iga lepinguosalise riigi kodaniku turvatunnet, mis omakorda võib avaldada mõju demograafiale. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eesti peab lepingu sõlmimist väga oluliseks. See annab laiapõhjalise raamistiku E Li ja Malaisia koostöö süvendamiseks kõigis olulistes valdkondades. Märkimisväärselt süvendab see aga ELi välis - ja julgeolekupoliitilist dialoogi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna demokraatliku riigiga, andes seeläbi ELile parema nähtavuse ja teadmise regioonist ja selle probleemidest. L epinguosalised otsustavad arendada poliitilist dialoogi nii kahepoolsete kui ka regionaalsete ja rahvusvaheliste probleemide käsitlemiseks , tehes seda nii eksperdi - kui ka kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Partnerlus leping annab hea aluse ka valdkondlike lepingute sõlmimiseks . 6.3. Mõju majandusele Leping võimaldab senisest veelgi laiaulatuslikumat koostööd ka Eesti ja Malaisia vahel. K ahepoolsete suhete arengus on varem olnud kesksel kohal majandus - ja kaubanduskoostöö . Neid valdkondi peaks tulevikus hakkama üksikasjalisemalt reguleerima ELi ja Malaisia vaheli n e vabakaubandusleping , mille läbirääkimisi alustati 2010. a astal , kuid peatati Malaisia soovil seoses Vaikse ookeani vabakaubanduslep ingu (TPP - Trans-Pacific Partnership ) läbirääkimistega. Alates 2018. aasta suve st on väljendatud huvi EL – Malaisia vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taasalustamise vastu . Eesti seisukohalt on väga oluline teha Malaisiaga koostöö d ka rahvusvaheliste s organisatsioonides, mida nimetatud lepingus samuti käsitle takse . Seega võib öelda, et Eesti ja Malaisia seni hästi toiminud kahepoolsetele suhetele annab uus leping ELi ja Malaisia vahel ka lepingulise raamistiku, mis aitab muu hulgas kahepoolset koostööd laiendada ja süvendada ning täpsustab mitmeid küsimusi eri koostöövaldkondades. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Leping ei avalda otsest mõju elu- ega looduskeskkonnale. 6.5. Mõju regionaalarengule Otsene mõju regionaalarengule lepingul puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Otsest mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tööle lepi n guga ei kaasne. 6.7. Muu otsene või kaudne mõju L eping annab suuremad võimaluse d arendada edasi kultuuri-, teadus-, haridus- jms kontakte. 7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi, lisakulutusi ega otseselt mõõdetavaid tulusid. 8. Rakendusaktid Lepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte. 9. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras . Leping jõustub a rtik li 49 lõike 1 kohaselt selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest . 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esita takse EISi kaudu kooskõlastamiseks kõi kidele ministeeriumid ele. 3810 36195 0 0 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 18. september 2018 Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0269 (NLE) 10799/18 COASI 171 ASIE 34 CFSP/PESC 663 RELEX 616 COHOM 95 CONOP 60 COTER 96 WTO 175 JAI 733 DEVGEN 121 AGRI 331 TRANS 307 ENV 494 ENER 267 ECOFIN 701 EDUC 279 CULT 85 CLIMA 130 MIGR 102 ASEM 3 SEADUSA NDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDI Teema : Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia vaheline partnerluse ja koostöö raamleping Ü HELT POOLT E UROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT M ALAISIA VAHELINE PARTNERLUSE JA KOOSTÖÖ RAAMLEPING EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“ või „EL“, ning BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK, TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK, HORVAATIA VABARIIK, ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK, ROOTSI KUNINGRIIK, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK, Euroopa Liidu liikmesrii gid, edaspidi „liikmesriigid“ , ühelt poolt ning MALAISIA, teiselt poolt, edaspidi eraldi „lepinguosaline“ või koos „lepinguosalised“, VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid, PÖÖRATES erilist tähelepanu nende vastastikuse suhte laiahaardelisusele, ARVESTADES, et käesolev leping moodustab osa nendevahelisest ulatuslikumast ja järjepidevast suhtest, mis toimib kokkulepete kaudu, mille osalised mõlemad on, TUNNISTADES sallivuse, tunnustamise ja vastastikuse austuse väärtust mitmekesises ja mitmetahulises rahvusvahelises kogukonnas, ning tunnistades mõõdukuse olulisust, KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste otsust järgida demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes lepinguosaliste suhtes kohaldatavates asjaomastes rahvusvahelistes inimõigustealastes dokumentides, KINNITADES VEEL KORD oma otsust järgida õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning soovi edendada oma rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut, järgides seejuures säästva arengu põhimõtet ja keskkonnakaitse nõudeid, SOOVIDES tugevdada koostööd rahvusvahelise stabiilsuse, õiguse ja julgeoleku valdkonnas, mis on säästva sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamise, vaesuse kaotamise ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi „ÜRO“) Peaassamblee resolutsiooniga 70/1 (2015) „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ÜRO sä ästva arengu tippkohtumisel 25. septembril 2015 heaks kiidetud säästva arengu tegevuskava 2030 (edaspidi „2030. aasta tegevuskava“) edendamise peamine eeltingimus, PIDADES terrorismi ohuks ülemaailmsele julgeolekule ning soovides süvendada omavahelist dialoogi ja koostööd terrorismi vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste dokumentidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1373 (2001), VÄLJENDADES pühendumist ennetada kõiki terrorismi vorme ja võidelda nende vastu ning võtta kasutusele tõhusad rahvusvahelised vahendid, et tagada terrorismi väljajuurimine, TUNNISTADES, et terrorismi vastu võitlemiseks võetud meetmed peavad olema kooskõlas lepinguosaliste rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega ja eelkõige rahvusvahelist inimõigustealase õiguse ja humanitaarõigusega, KINNITADES VEEL KORD, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata, ning pidades rahvusvahelisi kriminaalkohtuid, sealhulgas Rahvusvahelist Kriminaalkohut rahvusvahelise rahu ja õiguse olulisteks tagajateks, JAGADES ühist seisukohta, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik kujutab endast suurt ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, ning soovides süvendada dialoogi ja koostööd kõnealuses valdkonnas, TUNNISTADES, et tavarelvade kontrollimatu liikumine ohustab rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, ning tunnistades vajadust teha koostööd tavarelvade vastutustund liku üleandmise tagamisel ning väike- ja kergrelvadega, sealhulgas nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise tõkestamisel, TUNNUSTADES Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEANi) liikmesriikide Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai vahel 7. märtsil 1980. aastal sõlmitud koostöölepingu ja järgnevate ühinemisprotokollide tähtsust, TUNNUSTADES lepinguosaliste vaheliste olemasolevate suhete tugevdamise tähtsust, et tihendada nendevahelist koostööd ja kindlustada nende ühist tahet süvendada ja mitmekesistada oma suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, VÄLJENDADES pühendumust säästva arengu kõigi aspektide edendamisele, sealhulgas keskkonnakaitsele ning tõhusale koostööle kliimamuutustega võitlemisel, VÄLJENDADES pühendumust edendada rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalnorme, RÕHUTADES rändealase koostöö tugevdamise olulisust, MÄRKIDES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala hõlmavaid erilepinguid, mille Euroopa Liit võib sõlmida vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on sellised lepingud Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga teatavad samaaegselt Malaisiale nende vastavatest varasematest kahepoolsetest suhetest lähtuvalt, et sellised lepingud on muutunud Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa kui liidu osa suhtes siduvaks, kuna neid käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised liidu sisemeetmed, mida võidakse võtta käesoleva lepingu rakendamiseks vastavalt eespool osutatud V jaotisele, on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui nad on teatanud oma kavatsusest sellistes meetmetes osaleda või neid aktsepteerida vastavalt protokollile nr 21. Märkides samuti, et sellised tulevased lepingud või nendega seotud liidu sisemeetmed kuuluvad nimetatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: I JAOTIS LAAD JA KOHALDAMISALA ARTIKKEL 1 Koostöö alus 1. Demokraatia põhimõtetest ja põhilistest inimõigustest kinnipidamine, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes lepinguosaliste suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, ning õigusriigi põhimõtete järgimine toetab mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa. 2. Lepinguosalised kinnitavad oma ühiseid väärtusi nii nagu need on väljendatud ÜRO põhikirjas. 3. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust edendada säästvat arengut, teha koostööd kliimamuutustest ja üleilmastumisest tulenevate probleemide lahendamisel ning aidata saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärgid, eelkõige tugevdada 2030. aasta tegevuskava raames uuendatud üleilmset arengupartnerlust. 4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et jäävad kindlaks hea valitsemistava põhimõttele selle kõigis aspektides. 5. Käesoleva lepingu rakendamise aluseks on dialoogi, vastastikuse lugupidamise, võrdse partnerluse, konsensuse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamine. 6. Lepinguosalised nõustuvad, et käesoleva lepingu raames koostööd tehes rakendatakse nende vastavaid õigusnorme ja strateegiaid. ARTIKKEL 2 Koostöö eesmärgid Lepingu eesmärk on luua lepinguosaliste vahel tugev partnerlus ning tihendada ja edendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, võttes seejuures arvesse ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. II JAOTIS KAHEPOOLNE, PIIRKONDLIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ ARTIKKEL 3 Koostöö piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ning organisatsioonide raames 1. Lepinguosalised vahetavad arvamusi ja teevad koostööd selliste piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide raames nagu ÜRO ning asjakohased ÜRO allasutused, ELi-ASEANi dialoog, ASEANi piirkondlik foorum, Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM), ÜRO kaubandus- ja arengukonverents ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). 2. Lepinguosalised nõustuvad ka edendama käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades koostööd eksperdirühmade, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide ning meedia vahel. Selline koostöö võib eelkõige hõlmata seotud koolituste, õpikodade, seminaride ja konverentside korraldamist, ekspertide vahetamist, uuringuid ja muid lepinguosaliste vahel kokkulepitud tegevust. ARTIKKEL 4 Piirkondlik ja kahepoolne koostöö Igas valdkonnas, kus toimub käesoleva lepingu kohane dialoog ja koostöö, ja tõstes esile ELi ja Malaisia vahelise koostöö küsimusi, võivad lepinguosalised teha vastastikusel kokkuleppel koostööd, rakendades meetmeid piirkondlikul tasandil või korraga mõlemal tasandil, võttes arvesse asjaomase piirkondliku rühmituse otsustusprotsessi. Asjakohast raamistikku valides püüavad lepinguosalised suurendada kõigile huvitatud isikutele avaldatavat mõju ja nende osalust, kasutades seejuures olemasolevaid vahendeid parimal võimalikul viisil ning kindlustades nende kooskõla muude meetmetega. III JAOTIS KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISE RAHU, JULGE OLEKU JA STABIILSUSE VALDKONNAS ARTIKKEL 5 Terrorismivastane võitlus Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et on oluline terrorismi ennetada ja selle vastu võidelda, austades seejuures täielikult ÜRO põhikirja, õigusriigi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, sealhulgas kohaldatavat rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja humanitaarõigust, ning võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega 62/272 (2008) ja 64/297 (2010) muudetud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 60/288 (2006) sisalduvat ÜRO üleilmset terrorismivastast strateegiat. Lepinguosalised lepivad sellises raamistikus kokku, et teevad terroriaktide ärahoidmisel ja nende vastu võitlemisel koostööd, seda eelkõige: a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999), 1373 (2001) ja 1822 (2008) ning teiste asjakohaste ÜRO resolut sioonide rakendamise raames ning muude asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentide ratifitseerimisel ja rakendamisel; b) vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega; c) vahetades seisukohti terrorismi ja terroriaktide õhutamise vastu võitlemise vahendite ja meetodite osas, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, ning vahetades kogemusi seoses terrorismi ennetamisega; d) tehes koostööd rahvusvahelise konsensuse süvendamiseks terrorismi ja selle rahastamise vastu võitlemisel ning asjakohase normatiivse raamistiku raames, ja püüdes võimalikult kiiresti jõuda kokkuleppele rahvusvahelise terrorismivastase võitluse tervikliku konventsiooni suhtes, et täiendada ÜRO olemasolevaid ja muid kohaldatavaid rahvusvahelisi terrorismivastaseid dokumente; e) toetades ÜRO liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhusalt rakendada ÜRO üleilmset terrorismivastast strateegiat kõ igi asjakohaste vahendite abil; f) rakendades ja süvendades oma koostööd võitluses terrorismi vastu ELi-A SEANi dialoogi ja ASEMi raames; g) vahetades head tava terrorismi ärahoidmise ja terrorismivastase võitluse valdkonnas. ARTIKKEL 6 Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele tervikuna muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning kõnealuste kuritegude vastu võitlemiseks tuleb siseriiklikul või rahvusvahelisel tasandil võtta meetmeid vastavalt lepinguosaliste asjaomastele õigusaktidele ja kehtivatele rahvusvahelistele kohustustele. Need meetmed võivad sisaldada diplomaatilisi, humanitaarseid või muid rahumeelseid vahendeid, samuti rahvusvahelisi kriminaalkohtuid. 2. Lepinguosalised peavad rahvusvahelisi kriminaalkohtuid, sealhulgas Rahvusvahelist Kriminaalkohut, rahvusvahelise rahu ja õiguse olulisteks tagajateks. 3. Lepinguosalised taaskinnitavad, et oluline on teha kõnealuste kohtutega koostööd vastavalt lepinguosaliste asjaomastele õigusaktidele ja kehtivatele rahvusvahelistele kohustustele. 4. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi üldkehtivuse edendamisel. ARTIKKEL 7 Massihävitusrelvad 1. Lepinguosalised taaskinnitavad eesmärki tõhustada massihävitusrelvi käsitlevat rahvusvahelist korda. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks, tagades desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ning muude kokkulepete ja ÜRO põhikirja kohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise riiklikul tasandil. See säte on käesoleva lepingu oluline osa. 2. Lisaks sellele lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist käsitleva rahvusvahelise korra tõhustamiseks ja annavad sellesse oma panuse järgmise tegevuse kaudu: a) võttes vajaduse korral meetmeid kõigi muude, massihävitusrelvi käsitlevate rahvusvaheliste dokumentide allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks; ning edendades nende üldist järgimist; b) rakendades ja edasi arendades tõhusat riiklikku ekspordikontrolli süsteemi massihävitusrelvadega seotud kauba ekspordi ja transiidi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused; c) edendades kehtivate mitmepoolsete lepingute ülemaailmset vastuvõtmist ja täielikku rakendamist. 3. Lepinguosalised tunnistavad, et ekspordikontrolli rakendamine ei tohiks takistada rahvusvahelist koostööd materjalide, seadmete ja tehnoloogia kasutamisel rahumeelsetel eesmärkidel, kuid samal ajal ei tohiks rahumeelset kasutamist kasutada levitamise varjamiseks. 4. Lepinguosalised lepivad kokku korrapärase poliitilise dialoogi pidamises eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks. Selline dialoog võib toimuda piirkondlikul tasandil. ARTIKKEL 8 Tavarelvad 1. Lepinguosalised peavad tähtsaks riiklikke kontrollisüsteeme, mida kasutatakse tavarelvade vahendamise suhtes kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normidega. Lepinguosalised tunnistavad, et sellise kontrolli vastutustundlikul viisil teostamine on tähtis, kuna seeläbi toetatakse rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeole kut ja stabiilsust ning inimkannatuste vähendamist ning samuti tavarelvade kõrvalesuunamise ennetamist. 2. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kogunemine, puudulik haldamine, ebapiisavalt turvatud varud ja kontrollimatu levik kujutavad endiselt tõsist ohtu rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule. 3. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma asjaomaseid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raamistikus, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta. 4. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd tavarelvade vastutustundliku üleandmise tagamisel ning väike- ja kergrelvadega, sealhulgas nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise tõkestamisel. Lepinguosalised lepivad kokku, et koordineerivad jõupingutusi, millega reguleerida või tõhusamalt reguleerida tavarelvade rahvusvahelist kaubandust ning ennetada, tõkestada ja likvideerida ebaseaduslikku relvakaubandust. Lepinguosalised lepivad ka kokku, et lisavad tavarelvadega seotud küsimused olemasolevasse regulaarsesse poliitilisse dialoogi. ARTIKKEL 9 Mõõdukus 1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et edendada mõõdukust dialoogide raames vastastikust huvi pakkuvate küsimuste lahendamisel. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et rõhutavad sobivatel juhtudel mõõdukuse väärtust piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd mõõdukuse edendamisel, sealhulgas lihtsustades ja toetades asjakohaseid meetmeid ning vahetades tavasid, teavet ja kogemusi. IV JAOTIS KOOSTÖÖ KAUBANDUSE JA INVESTEERINGUTE ALAL ARTIKKEL 10 Üldpõhimõtted 1. Lepinguosalised peavad dialoogi kaubandus- ja investeerimisküsimustes eesmärgiga tugevdada ja edendada mitmepoolset kaubandussüsteemi ning omavahelist kahepoolset kaubandust. 2. Selleks teevad lepinguosalised omavahel koostööd muu hulgas kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas, püüeldes lepinguosaliste vahel vabakaubanduslepingu sõlmimise suunas. Selline leping on erikokkulepe artikli 52 lõike 2 tähenduses. 3. Lepinguosalised võivad soovida arendada omavahelisi kaubandus- ja investeerimissuhteid dialoogi, koostöö ja omavahel kokkulepitud algatuste kaudu, käsitledes muu hulgas artiklites 11–17 osutatud valdkondi. ARTIKKEL 11 Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused 1. Lepinguosalised teevad koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist lepinguosaliste territooriumil. 2. Lepinguosalised peavad arutelusid ja vahetavad teavet oma vastavate meetmete kohta, mis on kindlaks määratud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus, rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis, Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonis ja Codex Alimentarius’e komisjonis. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd suutlikkuse suurendamiseks sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes. Sellealast suutlikkuse suurendamist kohandatakse vastavalt lepinguosaliste vajadustele, et aidata lepinguosalistel järgida teineteise sanitaar- ja fütosanitaarraamistikku. ARTIKKEL 12 Tehnilised kaubandustõkked Lepinguosalised edendavad rahvusvaheliste standardite kasutamist ning teevad koostööd ja vahetavad teavet standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise menetluste kohta, seda eriti WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames. ARTIKKEL 13 Toll Suurendamaks rahvusvahelise kaubanduse turvalisust ja ohutust ning tagamaks tasakaalustatud lähenemisviisi kaubanduse soodustamise ning pettuste ja eeskirjade eiramise vastu võitlemise vahel, jagavad lepinguosalised kogemusi ja uurivad võimalusi järgmistes valdkondades: a) lihtsustada impordi-, ekspordi- ja muid tollimenetlusi; b) luua vastastikuse haldusabi mehhanisme; c) tagada tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvus; d) arendada tollikoostööd; e) püüda lähendada oma seisukohti ja võtta ühismeetmeid asjakohaste rahvusvaheliste algatuste, sealhulgas kaubanduse lihtsustamise algatuste raames. ARTIKKEL 14 Investeerimine Lepinguosalised soodustavad suuremat investeeringute voogu, luues vastastikuste investeeringute jaoks atraktiivse ja stabiilse keskkonna, mille aluseks on järjekindel dialoog eesmärgiga parandada üksteisemõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes, uurida investeeringuvoogude soodustamiseks mehhanisme ning edendada investorite jaoks stabiilse, läbipaistva, avatud ja diskrimineerimisest hoiduva investeerimiskorra kehtestamist. ARTIKKEL 15 Konkurentsipoliitika 1. Lepinguosalised edendavad konkurentsieeskirjade tõhusat kohaldamist ning võivad teha sellega seonduvat koostööd, võttes arvesse läbipaistvust ning õiglast menetlemist, et tagada teineteise turgudel tegutsevatele ettevõtjate jaoks kindlus. 2. Lepinguosalised võtavad tehnilise koostööga seotud meetmeid konkurentsipoliitika valdkonnas, tingimusel et lepinguosaliste koostöökavades ja -programmides on selliste meetmete jaoks olemas rahalised vahendid. ARTIKKEL 16 Teenused Lepinguosalised alustavad järjekindlat dialoogi, mille eesmärk on eelkõige vahetada teavet teineteise regulatiivse keskkonna kohta, hõlbustada juurdepääsu teineteise turgudele, sealhulgas e-kaubanduse kaudu, parandada kapitali ja tehnoloogia kättesaadavust ning edendada teenuskaubandust mõlema piirkonna vahel ja kolmandate riikide turgudel. ARTIKKEL 17 Intellektuaalomandi õigused 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et omistavad suurt tähtsust intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitsele, ning kumbki lepinguosaline kohustub kehtestama asjakohased meetmed, millega tagatakse selliste õiguste piisav, tasakaalustatud ja tõhus kaitse ning õiguskaitsemeetmed, eelkõige seoses intellektuaalomandi õiguste rikkumisega, vastavalt rahvusvahelistele normidele, mida nende suhtes kohaldatakse. Intellektuaalomandi kaitse ja õiguskaitse tagamine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, tehnoloogiliste teadmiste tootjate ja tarbijate vastastikuse kasu saamisele viisil, mis soodustab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatust. 2. Lepinguosalised võivad vahetada teavet ja jagada kogemusi järgmistes küsimustes: a) intellektuaalomandi õigustega seotud tavad, nende õiguste edendamine, levitamine, kooskõlastamine, haldamine, ühtlustamine ja kaitse; b) intellektuaalomandi õiguste tulemuslik kohaldamine, kasutamine ja turustamine; c) intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine, sealhulgas piiril võetavad meetmed. 3. Lepinguosalised teevad koostööd vastastikust huvi pakkuva intellektuaalomandi kaitse valdkonnas, et intellektuaalomandit tulemuslikult kaitsta, kasutada ja turustada, toetudes oma kogemustele, ning edendavad sellega seotud teadmiste levitamist. V JAOTIS KOOSTÖÖ JUSTIITS- JA JULGEOLEKUKÜSIMUSTES ARTIKKEL 18 Õigusriigi põhimõte ja õiguskoostöö 1. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu õigusriigi põhimõtte tugevdamisele. 2. Lepinguosalised teevad koostööd kõigi asjaomaste institutsioonide, sealhulgas kohtusüsteemi tugevdamiseks. 3. Lepinguosaliste vaheline õiguskoostöö hõlmab muu hulgas ka teabevahetust õigussüsteemide ja õigusnormide teemadel. ARTIKKEL 19 Isikuandmete kaitse Lepinguosalised lepivad kokku arvamuste vahetamises ja teadmiste jagamises, et edendada isikuandmete kõrgetasemelist kaitset, toetudes kohaldatavatele rahvusvahelistele normidele, sealhulgas liidu , Euroopa Nõukogu ja teistele rahvusvahelistele dokumentidele. ARTIKKEL 20 Ränne 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude juhtimisel tehtava koostöö tähtsust. Koostöö tugevdamiseks võivad lepinguosalised võimaluse korral alustada dialoogi rändega seotud vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, võttes seejuures arvesse lõikes 2 osutatud konkreetsete vajaduste hinnangut. Lepinguosalised võivad vajaduse korral lisada rändeprobleemid oma majandus- ja sotsiaalarengu strateegiasse vastavalt sellele, kas ollakse rändajate jaoks päritolu-, transiit- ja/või sihtriik. Rändealane koostöö võib vastavalt lepinguosaliste poolt kokkulepitule hõlmata muu hulgas ka suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi. 2. Lepinguosaliste vaheline koostöö on vajadustepõhine ja toimub vastastikuse konsulteerimise teel, keskendudes järgmistele küsimustele: a) rände algpõhjused; b) abivajajatele rahvusvahelise kaitse andmisega seotud tavasid ja norme käsitlev arvamuste vahetus; c) ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning inimkaubanduse vastu võitlemise tõhusa ja ennetava poliitika kehtestamine, sealhulgas viisid, kuidas võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate võrgustike vastu ja kaitsta sellise kaubanduse ohvreid; d) riigis ebaseaduslikult viibivate isikute sobilikul, humaansel ja inimväärikal moel tagasisaatmine, sealhulgas nende vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine ja selliste isikute tagasivõtmine vastavalt lõikele 3; e) vastastikust huvi pakkuvad küsimused, mis käsitlevad viisasid ja reisidokumentide turvalisust; f) vastastikust huvi pakkuvad küsimused piirihalduse valdkonnas. 3. Ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames ning ilma et see piiraks vajadust kaitsta inimkaubanduse ohvreid, lepivad lepinguosalised täiendavalt kokku järgmises: a) isiku kodakondsuse kindlaks tegemise järel kohustub Malaisia nõudmise korral ilma edasiste formaalsusteta, välja arvatud lõikes 4 osutatud tingimused, tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult liidu liikmesriigi territooriumil; b) isiku kodakondsuse kindlaks tegemise järel kohustuvad kõik liidu liikmesriigid nõudmise korral ilma edasiste formaalsusteta, välja arvatud lõikes 4 osutatud tingimused, tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult Malaisia territooriumil. 4. Lõike 3 kohaldamiseks väljastavad liidu liikmesriigid ja Malaisia oma kodanikele viivitamata selleks vajalikud nõuetekohased reisidokumendid. Kui tagasivõetaval isikul puuduvad dokumendid või muud tõendid tema kodakondsuse kohta, küsitlevad Malaisia või asjaomase l iidu l iikmesriigi pädevad diplomaatilised või konsulaaresindused isikut, et teha kindlaks tema kodakondsus. Kõnealune artikkel ei piira lepinguosaliste kodakondsuse kindlaksmääramist käsitlevate õigusnormide kohaldamist. 5. Kui üks lepinguosalistest seda vajalikuks peab, peavad lepinguosalised läbirääkimisi, et sõlmida liidu ja Malaisia vahel leping, millega reguleeritakse erikohustusi tagasivõtmisel, sealhulgas kohustust võtta tagasi teiste riikide kodanikke, kellele on üks lepinguosalistest väljastanud kehtiva elamisloa või kes on sisenenud ühe lepinguosalise territooriumile otse teise lepinguosalise territooriumilt. ARTIKKEL 21 Konsulaarkaitse Malaisia on nõus, et tema territooriumil esindatud liidu liikmesrii kide diplomaatilised ja konsulaarasutused pakuvad kaitset ka selliste liidu liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Malaisias alalist esindust, kes saaks pakkuda konkreetsel juhul konsulaarkaitset, antud liidu liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel. ARTIKKEL 22 Ebaseaduslikud narkootikumid 1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada pädevate asutuste, sealhulgas vajaduse korral tervishoiu-, õiguskaitse-, tolli- ja siseküsimuste sektorite asutuste tegevuse tõhusa kooskõlastamise kaudu tasakaalustatud lähenemisviis, et vähendada ebaseaduslike narkootikumide pakkumist, nendega kaubitsemist ja nende nõudlust ning negatiivseid tagajärgi, mida narkootikumide kuritarvitamine avaldab isikutele ja ühiskonnale tervikuna ning tõkestada tõhusalt lähteainete kõrvaletoimetami st . 2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamisel tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, milles võetakse arvesse kohaldatavaid rahvusvahelisi konventsioone, 10. juunil 1998 ÜRO Peaassamblee narkootikumidele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastu võetud poliitilist avaldust ja avaldust, milles käsitletakse juhiseid narkootikumide nõudluse vähendamiseks, ning 2009. aasta märtsis ÜRO narkootikumide komisjoni 52. istungjärgul vastuvõetud poliitilist avaldust ja tegevuskava rahvusvahelise koostöö kohta, mis on suunatud integreeritud ja tasakaalustatud strateegia väljatöötamisele ülemaailmse narkoprobleemiga võitlemiseks. 3. Lepinguosalised vahetavad teadmisi sellistes valdkondades nagu õigusaktide ja poliitika kavandamine, riiklike asutuste ja teabekeskuste loomine, personali koolitamine, narkootikumidega seotud teadustöö ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete leviku tõkestamine. ARTIKKEL 23 Organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse, majandus- ja finantskuritegevuse ning korruptsiooni vastu. Sellise koostöö eesmärk on rakendada asjakohaseid rahvusvahelisi akte, mille osalised nad on, nagu ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ja seda täiendavad protokollid ning ÜRO korruptsioonivastane konventsioon. ART IKKEL 24 Rahapesu ja terrorismi rahastamine 1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha jõupingutusi ja koostööd, et vältida oma rahandussüsteemide, sh finantseerimisasutuste ja teatavate rahandusega mitteseotud ettevõtete ja ametikohtade kasutamist terrorismi rahastamiseks ning kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks, ning võidelda sellise kasutusviisi vastu. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et lõike 1 raames tehtav koostöö võimaldab asjaomase teabe vahetamist lepinguosaliste vastavate õigusnormide ning selliste asjakohaste rahvusvaheliste normide raames nagu rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud normid rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks ja nendega võitlemiseks. 3. Koostööd laiendatakse ka suutlikkuse suurendamise vormis, mis on suunatud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasele võitlusele, hõlmates muu hulgas parimate tavade, teadmiste ja koolituste vahetust vastavalt lepinguosaliste poolt kokkulepitule. VI JAOTIS KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES ARTIKKEL 25 Inimõigused 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ühiselt kokkulepitavates küsimustes inimõiguste edendamise ja kaitse alal. 2. Selline koostöö võib muu hulgas hõlmata järgmist: a) hea tava vahetamine seoses rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamisega, siseriiklikul tasandil tegevuskavade väljatöötamise ja rakendamisega, lepinguosaliste asjaomaste inimõigustega tegelevate riiklike asutuste ülesannete ja toimimisega; b) inimõigustealane haridus; c) tõsiseltvõetava ja ulatusliku inimõigustealase dialoogi alustamine; d) koostöö asjaomaste inimõigustega tegelevate ÜRO asutuste raames. ARTIKKEL 26 Finantsteenused 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et suurendavad finantsteenustealast koostööd, et kehtestada sarnasemad ühised eeskirjad ja normid ning parandada raamatupidamisarvestus-, auditeerimis-, järelevalve- ja regulatiivsüsteeme panganduses, kindlustuses ja muudes finantssektori valdkondades, sealhulgas islami finantsteenustes. 2. Lepinguosalised tunnistavad suutlikkuse suurendamise meetmete tähtsust nende eesmärkide saavutamisel. ARTIKKEL 27 Majanduspoliitiline dialoog Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd majanduslikke suundumusi ja majanduspoliitikat käsitleva teabevahetuse edendamiseks, samuti kogemuste jagamiseks majanduspoliitika valdkonnas piirkondliku majanduskoostöö ja integratsiooni raames. ARTIKKEL 28 Hea valitsemistava maksustamise valdkonnas 1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tihendamises maksustamise valdkonnas. Lepinguosalised tunnistavad, et peavad oluliseks maksustamisvaldkonda käsitlevaid hea valitsemistava põhimõtteid, nimelt läbipaistvust, teabevahetust ning kahjulike maksutavade vältimist, ning kohustuvad neid rakendama kooskõlas rahvusvaheliste normidega, eesmärgiga edendada ja arendada majandustegevust. 2. Lepinguosalised lepivad ka kokku, et teevad koostööd, et parandada suutlikkust, mis on seotud hea valitsemistavaga maksustamise valdkonnas, eesmärgiga suurendada pädevust ja teadmisi vastavalt ühiselt kokkulepitule. ARTIKKEL 29 Tööstuspoliitika ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad O ma majanduspoliitikat ja eesmärke arvesse võttes lepivad l epin guosalised kokku tööstuspoliitikaalase koostöö edendamises kõigis sobivates valdkondades, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõimet muu hulgas järgmiselt: a) vahetades teavet ja kogemusi, kuidas luua raamtingimusi VKEde konkurentsivõime parandamiseks; b) soodustades ettevõtjatevahelisi kontakte, toetades ühisinvesteeringuid ning ühisettevõtete ja teabevõrgustike loomist, eeskätt ELi praeguste horisontaalprogrammide kaudu, stimuleerides partnerite vahel eelkõige tark- ja riistvara siirdeid; c) andes teavet ja soodustades innovatsiooni ning vahetades parimaid tavasid rahastamisvõimaluste kohta, sealhulgas mikro- ja väikeettevõtjate jaoks; d) hõlbustades ja toetades lepinguosaliste erasektorite sellesisulist tegevust; e) edendades ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning säästvat tarbimist ja tootmist, sealhulgas vastutustundlikke äritavasid käsitleva hea tava vahetamise kaudu; f) ühiste teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu ühiselt valitud tööstusharudes. ARTIKKEL 30 Turism 1. Lepinguosalised püüavad parandada teabevahetust ja kehtestada hea tava, et tagada turismi tasakaalustatud ja säästev areng. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd loodus- ja kultuuripärandi kaitsmises ja selle võimaluste ühtlustatud kasutamises, turismi negatiivse mõju vähendamises ja turismiäri positiivse ning kohalike kogukondade jätkusuutlikule arengule kaasaaitava panuse suurendamises, muu hulgas ökoturismi arendamise teel, austades samal ajal kohalike ja põliselanike kogukondade väärikust ja huve, ning turismindust käsitleva koolituse parandamises. ARTIKKEL 31 Infoühiskond 1. Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva elus kesksel kohal ning et see on majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks äärmiselt oluline, üritavad lepinguosalised vahetada arvamusi oma kõnealuse valdkonna poliitika kohta, et edendada majanduslikku arengut. 2. Kõnealuse valdkonna koostöös võidakse muu hulgas keskenduda järgmisele: a) osalemine dialoogis, mis käsitleb infoühiskonna erinevaid tahke, eelkõige elektroonilise side valdkonna poliitikat ja õigusnorme, sealhulgas universaalteenuseid, litsentsimist ja üldlube ja isikuandmete kaitset ning reguleerimisasutuste sõltumatust ja tõhusust; b) teabe jagamine lepinguosaliste võrgustike ja teenuste ühildumise ja koostalitlusvõime kohta; c) teabe jagamine standardimise, vastavushindamiste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat käsitleva teabe levitamise kohta; d) teaduskoostöö edendamine lepinguosaliste vahel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas; e) koostöö digitaaltelevisiooni valdkonnas, sealhulgas kogemuste vahetamine digitaaltelevisiooni kasutuselevõtmise alal ja regulatiivsete tahkude kohta, ning hea tava jagamine spektri haldamise kohta; f) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvaaspektid, samuti küberkuritegevusevastane võitlus. ARTIKKEL 32 Küberjulgeolek 1. Lepinguosalised teevad küberjulgeolekualast koostööd, vahetades teavet strateegiate, poliitika ja hea tava kohta kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega. 2. Lepinguosalised edendavad küberjulgeolekuga seotud teabevahetust hariduse ja koolituse, teadlikkuse parandamise algatuste, standardite kasutamise ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. ARTIKKEL 33 Audiovisuaalsektor ja meedia Lepinguosalised kaaluvad audiovisuaal- ja meedia valdkonnas erinevaid võimalusi soodustada asjaomaste asutuste töötajate vahetust, koostööd ja dialoogi. Lepinguosalised lepivad kokku nimetatud valdkondades regulaarse dialoogi pidamises. VII JAOTIS TEADUS-, TEHNOLOOGIA- JA INNOVATSIOONIALANE KOOSTÖÖ ARTIKKEL 34 Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon 1. Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad koostööd vastastikust huvi ja kasu pakkuvates teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkondades kooskõlas mõlema lepinguosalise õigusnormide ja strateegiatega. 2. Koostöövaldkonnad võivad hõlmata biotehnoloogiat, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, küberjulgeolekut, tööstus- ja materjalitehnoloogiat, nanotehnoloogiat, kosmosetehnoloogiat, mereteadust ning taastuvenergiat. 3. Sellised koostöövormid võivad hõlmata järgmist: a) teabevahetus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni ning poliitika ja programmide kohta; b) lepinguosaliste teadusringkondade, teaduskeskuste, ülikoolide ja tööstusharude vaheliste teaduspartnerluste strateegiline edendamine; c) teadlaste koolitamise ja liikuvuse edendamine. 4. Koostöö põhineb vastastikkuse, õiglase kohtlemise ja vastastikuse kasu põhimõtetel ning taga b intellektuaalomandi nõuetekohase kaitse. 5. Seoses kõnealuste koostöömeetmetega toetavad lepinguosalised oma ülikoolide, teaduskeskuste ja tootmissektorite osalemist sellises koostöös. 6. Lepinguosalised lepivad kokku üldsuse teadlikkuse suurendamises vastavatest programmidest ja koostööst teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas ning selliste programmide pakutavatest võimalustest. ARTIKKEL 35 Keskkonnahoidlikud tehnoloogiad 1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöös energeetika valdkonnas järgmistel eesmärkidel: a) keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtu lihtsustamine sellistes sektorites nagu energeetika, hooned, veemajandus ja jäätmekäitlus ning transport; b) suutlikkuse suurendamise edendamine keskkonnahoidlike tehnoloogiate sektoris, mis võib hõlmata õiguslike ja turupõhiste vahenditega seotud koostööd, nagu keskkonnahoidlike tehnoloogiate rahastamine, keskkonnahoidlikud hanked ja ökomärgistamine vastavalt kokkulepitule; c) üldsuse teavitamise ja teadlikkuse kasvatamise edendamine keskkonnahoidlikest tehnoloogiatest ning selliste tehnoloogiate laiaulatusliku kasutamise julgustamine; d) keskkonnatehnoloogiate, -toodete ja -teenuste edendamine ja kasutamine. 2. Koostöö võib toimuda asjaomaste asutuste ja ametite vahelise dialoogi, teabevahetuse, personalivahetuse programmide, õppekülastuste, seminaride või õpikodade vormis. ARTIKKEL 36 Energeetika 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et süvendavad koostööd energeetika valdkonnas järgmistel eesmärkidel: a) mitmekesistada energiavarustust, -kanaleid ja -allikaid eesmärgiga suurendada energiajulgeolekut, arendada välja uued säästlikud, innovaatilised ja taastuvad energiavormid, muu hulgas biokütused ja biomass ja biogaas, tuule- ja päikeseenergia ning hüdroelektrijaamad, toetades samal ajal asjakohaste poliitikaraamistike ning transpordi- ja ülekandekanalite väljatöötamist; b) edendada energiatõhusust energia tootmises, jaotamises ja lõppkasutuses; c) soodustada tehnosiirdeid, mis on mõeldud energia säästvaks tootmiseks ja tarbimiseks; d) edendada koostööd, mis on seotud kliimamuutuste tagajärgede leevendamise ning nendega kohanemisega energeetika valdkonnas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames; e) edendada valdkonnas suutlikkuse suurendamist ja investeeringute lihtsustamist. 2. Selleks nõustuvad lepinguosalised võimaluse korral edendama mõlemale lepinguosalisele kasulikke kontakte ja ühisuuringuid, sealhulgas asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste raamistike kaudu. Viidates artiklile 39 ja 2002. aastal Johannesburgis toimunud üleilmse säästva arengu tippkohtumise järeldustele, märgivad lepinguosalised vajadust käsitleda energiateenustele taskukohase juurdepääsu ja säästva arengu vahelisi seoseid. Nimetatud meetmeid saab toetada koos üleilmsel säästva arengu tippkohtumisel loodud Euroopa Liidu energiaalgatusega. ARTIKKEL 37 Transport 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad vastastikust huvi pakkuvates valdkondades aktiivset koostööd. Kõnealune koostöö hõlmab kõiki transpordiliike ja selle ühenduvust ning sellesse on kaasatud kaupade ja reisijate liikumise lihtsustamine, turvalisuse, julgeoleku ja keskkonnakaitse tagamine, inimressursside arendamine ning kaubanduse ja investeerimisvõimaluste suurendamine. 2. Lennundussektoris on lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärgiks muu hulgas: a) sidusal õiguslikul raamistikul põhinevate majandussuhete arendamine eesmärgiga lihtsustada ettevõtlust; b) tehniline ja õigusnormide lähendamine seoses turvalisuse, julgeoleku, lennuliikluse korraldamise, majandusregulatsiooni ja keskkonnakaitsega; c) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine; d) vastastikust huvi pakkuvad projektid; e) koostöö rahvusvahelistel foorumitel. 3. Meretranspordi sektoris on lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärgiks muu hulgas: a) dialoog asjakohastel teemadel, nagu kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääs rahvusvahelisele mereveo turule ja kaubandusele, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimi võimaldamine liidu liikmesriigi või Malai sia lipu all või nende kodanike või äriühingute opereeritavatele laevadele, samuti uksest ukseni veoteenustega seotud küsimused, välja arvatud kabotaaž; b) arvamuste ja asjakohaste juhtudel hea tava vahetus turvalisust, julgeolekut, sealhulgas piraatluse ning merel toimuvate relvastatud röövidega võitlemist käsitlevate meetmete, ning asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate keskkonnakaitset käsitlevate menetluste, normide ja regulatsioonide kohta; c) koostöö rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise valdkonnas, samuti töötingimuste, hariduse, koolituse ning meremeeste diplomeerimise valdkonnas. 4. Lepinguosalised võivad uurida koostöövõimalusi ms tahes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades. ARTIKKEL 38 Haridus ja kultuur 1. Lepinguosalised lepivad kokku hariduse ja kultuuri vallas toimuva ja vajalikul määral nende erinevusi arvestava koostöö edendamises, et parandada teineteisemõistmist ning teadmisi teineteise kultuurist. Selleks toetavad ja soodustavad lepinguosalised oma kultuuriasutuste tegevust. 2. Lepinguosalised püüavad võtta asjakohaseid meetmeid kultuurivahetuste edendamiseks, sealhulgas inimestevaheliste kontaktide arendamiseks, ja korraldavad ühisalgatusi mitmes kultuurivaldkonnas, sealhulgas teevad koostööd kultuuripärandi säilitamisel seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sellega seoses otsustavad lepinguosalised jätkata ka Aasia ja Euroopa Sihtasutuse tegevuse toetamist. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad teineteisega ja teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (edaspidi „UNESCO“), et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset. Lepinguosalised edendavad ja järgivad UNESCO kultuurilise mitmekesisuse ülddeklaratsiooni põhimõtteid. 4. Lepinguosalised edendavad lisaks sellele meetmeid ja programmide rakendamist kõrghariduse valdkonnas ning teadlaste liikuvuse ja koolitamise valdkonnas, sealhulgas programmi Erasmus+ ja Marie Sklodowska-Curie programmi raames. Kõnealuste programmide ja meetmetega toetatakse institutsioonidevahelist koostööd ja kõrgharidusasutuste vaheliste kontaktide loomist, julgustatakse tudengite, teadlaste, õppejõudude ja ekspertide liikuvust, edendatakse teabe ja teadmiste vahetust, toetatakse suutlikkuse suurendamist ning kvaliteedi parandamist õppetöös. Meetmed võivad hõlmata ka institutsioonilist koostööd selliste asutuste kaudu nagu Aasia-Euroopa Instituut. ARTIKKEL 39 Keskkond ja loodusvarad 1. Tuletades meelde 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi, üleilmse säästva arengu tippkohtumise ja 2012. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio + 20) tulemusi ning 2030. aasta tegevuskava, lepivad lepinguosalised kokku koostöös, et edendada keskkonna säilitamist ja parandamistsäästva arengu saavutamise nimel. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu alusel toimuvas tegevuses arvesse mitmepoolsete keskkonnaalaste lepingute rakendamist. 2. Lepinguosalised tunnistavad vajadust säilitada ja hallata loodusvarasid ja bioloogilist mitmekesisust, et tagada alus nii praeguste ja kui tulevaste põlvkondade arenguks, eelkõige vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ja ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile. Lepinguosalised kohustuvad rakendama nimetatud konventsioonide alusel vastu võetud otsuseid, kasutades selleks muu hulgas strateegiaid ja tegevuskava. 3. Lepinguosalised püüavad jätkata keskkonnakaitsealase koostöö süvendamist, sealhulgas piirkondlike programmide, hea tava vahetamise, poliitiliste ja õigusnormide alaste dialoogide, konverentside ning õpikodade raames, ning hõlmates eelkõige järgmist: a) keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja kõigi kohalike kogukondade keskkonnakaitse- ja säästva arengu alases tegevuses osalemise suurendamine; b) kliimamuutusest tulenevate probleemide lahendamine, eriti seoses ökosüsteemidele avalduva mõju ja loodusvarade seisukohast; c) suutlikkuse suurendamise edendamine seoses lepinguosa liste suhtes siduvates kehtivates mitmepoolsetes keskkonnalastes lepingutes osalemise ja nende lepingute rakendamisega; d) koostöö edendamine eesmärgiga kaitsta, säilitada ja säästvalt hallata metsaressursse ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu; e) bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaiga ja geneetilise mitmekesisuse säilitamine ja säästev kasutamine, koostöö parandamine lepinguosalistele muret tekitavate invasiivsete võõrliikide osas ning kahjustatud ökosüsteemide taastamine; f) looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemine ja selle suhtes tõhusate meetmete võtmine; g) ohtlike jäätmete ja muude jäätmete ning osooni kahandavate ainete ebaseadusliku üle piiri toimetamise ärahoidmine; h) ranna- ja merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise parandamine ning mereressursside säästliku kasutamise edendamine; i) välisõhu kvaliteedi parandamine, jäätmete, veeressursside ning kemikaalide keskkonnahoidlik käitlemine ning säästva tarbimise ja tootmise edendamine; j) mulla kaitsmise ja säilitamise ning maa jätkusuutliku majandamise edendamine; k) kaitstud alade määratlemise ning ökosüsteemide ja looduslike alade kaitsmise edendamine, samuti rahvusparkide tõhus haldamine, võttes nõuetekohaselt arvesse neil aladel või nende lähenduses elavaid kohalikke ja põliselanike kogukondi; l) tõhusa koostöö edendamine bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli raames; m) selliste vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade väljatöötamise ja kasutamise edendamine nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ökomärgised ning sertifitseerimiskavad. 4. Lepinguosalised soodustavad vastastikust juurepääsu nende valdkondade programmidele vastavalt nende programmide eritingimustele. 5. Lepinguosalised lepivad kokku, et süvendavad koostööd, et edendada koostööd, mis on seotud kliimamuutuste tagajärgede leevendamise ning nendega kohanemisega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames. ARTIKKEL 40 Põllumajandus, loomakasvatus, kalandus ja maaelu areng Lepinguosalised lepivad kokku, et soodustavad ja edendavad dialoogi põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse, sealhulgas vesiviljeluse, ja maaelu arengu valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad teavet järgmistes valdkondades: a) põllumajanduspoliitika, põllumajanduse väljavaated rahvusvahelisel tasandil ning geograafilised tähised üldisemalt; b) võimalused hõlbustada taimede, loomade, veeloomade ja nende saadustega kauplemist; c) loomade heaoluga seotud strateegiad; d) maapiirkondade arengupoliitika, sealhulgas suutlikkuse suurendamist käsitlevad programmid ning maapiirkondade ühistuid ja maapiirkondade toodete edendamist käsitlev hea tava; e) taimede, loomade ja vesiviljelustoodete kvaliteedipoliitika; f) säästva ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse, agrotööstuse ning biotehnoloogiate siirde arendamine; g) sordikaitse, seemnetehnoloogia, saagikuse suurendamine, alternatiivsed viljakasvatustehnoloogiad, sealhulgas põllumajanduslik biotehnoloogia; h) põllumajandus- ja loomakasvatusalaste andmebaaside väljatöötamine; i) koolitamine põllumajanduse, veterinaaria ja kalanduse, sealhulgas vesiviljeluse valdkonnas; j) säästva ja vastutustundliku pikaajalise merendus- ja kalanduspoliitika, , sealhulgas ranniku- ja avamereressursside säilitamise ja haldamise toetamine; k) jõupingutuste edendamine ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ning sellega seotud kaubanduse ennetamiseks ja sellega võitlemiseks. ARTIKKEL 41 Tervishoid 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad tervishoiusektoris koostööd, et parandada tervishoiunõudeid, hõlmates muu hulgas ennetavat meditsiini, peamisi nakkushaiguseid ja muid terviseohte nagu mittenakkuslikud haigused, samuti rahvusvahelisi tervishoiualaseid lepinguid. 2. Koostööd tehakse peamiselt järgmistes vormides: a) teabevahetus ja koostöö terviseohtude, näiteks linnugripi ja gripipandeemiate ning muude peamiste nakkushaiguste varaseks ennetamiseks; b) vahetused, stipendiumid ja koolitusprogrammid; c) rahvusvaheliste tervishoiualaste kokkulepete, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni täieliku ja õigeaegse rakendamise edendamine. ARTIKKEL 42 Tööhõive ja sotsiaalküsimused 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et elavdavad koostööd tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas koostööd piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alal, tööohutuse ja töötervishoiu, soolise võrdõiguslikkuse ning inimväärse töö valdkonnas, et tugevdada globaliseerumise sotsiaalset mõõdet. 2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust toetada kõikidele kasulikku globaliseerumisprotsessi ning edendada täielikku ja tulemuslikku tööhõivet ja inimväärset tööd, millel on oluline osa säästvas arengus ja vaesuse vähendamisel ning mida on toetatud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr 60/1 (2005) ja 5. juulil 2006. aastal toimunud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu kõrgetasemelisel kohtumisel vastuvõetud ministrite deklaratsiooniga ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2008. aasta deklaratsiooniga sotsiaalse õigluse kohta. Lepinguosalised võtavad arvesse üksteise majandusliku ja sotsiaalse olukorra olemust ja erinevusi. 3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet austada, edendada ja rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalõiguse põhinorme, mis on sätestatud eelkõige ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis, ning rakendada nende suhtes siduvaid kehtivaid ILO deklaratsioone. Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad teavet omavahel kokkulepitud asjaomaste tööhõive- ja tööjõuküsimuste kohta. 4. Koostöö võib toimuda muu hulgas vastastikusel kokkuleppel põhinevate eriprogrammide ja projektide kaudu, samuti dialoogi, koostöö ja algatuste kaudu ühist huvi pakkuvatel teemadel kahe- või mitmepoolsel tasandil, näiteks ASEMi, ELi-ASEANi dialoogi ja ILO raames. ARTIKKEL 43 Statistika Lepinguosalised lepivad kokku, et lisaks liidu ning ASEANi vahel praegu toimuvale statistikaalasele koostööle ja kooskõlas oma õigusnormide ja strateegiatega edendatakse statistilise suutlikkuse suurendamist ja statistiliste meetodite ja tegevuspraktika ühtlustamist, sealhulgas statistiliste andmete kogumist ja levitamist nii, et oleks võimalik kasutada mõlemale poolele vastuvõetaval viisil statistikat, mis käsitleb rahvamajanduse arvepidamist, välismaiseid otseinvesteeringuid, kaupade ja teenustega kauplemist ja üldisemalt käesoleva lepinguga hõlmatud, ühiselt kokkulepitud valdkondi, mille andmeid on võimalik koguda, töödelda, analüüsida ja levitada. ARTIKKEL 44 Kodanikuühiskond Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna organisatsioonide ja akadeemiliste asutuste rolli ja võimalikku panust käesoleva lepingu raames toimuva koostöö toetamisel ning edendavad võimalikult ulatuslikult nendega peetavat dialoogi ja nende sisulist osalust asjaomastes koostöövaldkondades kooskõlas nende vastavate õigusnormide ja strateegiatega. ARTIKKEL 45 Avalik haldus Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd suutlikkuse suurendamiseks avaliku halduse valdkonnas. Kõnealuses valdkonnas toimuv koostöö võib hõlmata juhtimismeetodeid, teenuste osutamist, institutsioonilise suutlikkuse suurendamist ja läbipaistvust käsitleva hea tava vahetamist. ARTIKKEL 46 Katastroofide ohjamine 1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust minimeerida looduslike ja inimtekkeliste katastroofide mõju. Lepinguosalised kinnitavad ühist pühendumust edendada ennetus-, leevendus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastamismeetmeid, et suurendada oma ühiskonna ja taristu vastupanuvõimet, ning teha võimaluse korral koostööd kahe- ja mitmepoolsel tasandil nimetatud eesmärkide saavutamise edendamiseks. 2. Koostöö võib muu hulgas toimuda järgmises vormis: a) katastroofide ohjamist käsitleva hea tava jagamine; b) suutlikkuse suurendamine; c) teabe jagamine; d) üldsuse teadlikkuse ja üldiste teadmiste edendamine. 3. Lõikes 2 osutatud koostöö võib hõlmata katastroofiabi ja hädaabi käsitleva teabe jagamist, võttes arvesse nii ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kui ka ASEANi humanitaarabi koordineerimiskeskuse tööd. VIII JAOTIS KOOSTÖÖVAHENDID ARTIKKEL 47 Koostööressursid Lepinguosalised lepivad kokku, et eraldavad käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades seatud koostööeesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas rahalised vahendid, niivõrd kui nende kummagi ressursid ja õigusnormid seda võimaldavad. Kõ nealune koostöö võib vajaduse korral muu hulgas hõlmata suutlikkuse suurendamise ja tehnilise koostöö algatusi, ekspertide vahetust, uuringute korraldamist ning muid lepinguosaliste vahel kokku lepitud tegevust. ARTIKKEL 48 Finantsabi ja -huvid 1. Lepinguosalised annavad käesoleva lepingu raames eraldatud liidu finantsabi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja lepinguosalised teevad koostööd oma finantshuvide kaitsmisel. 2. Lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid, et ennetada pettusi, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab nende finantshuve, ning võidelda nende vastu kooskõlas oma vastavate õigusnormidega. Kõnealused meetmed hõlmavad teabevahetust ja vastastikust haldusabi. Euroopa Pettustevastane Amet ja Malaisia pädevad ametiasutused võivad kokku leppida täiendavas koostöös pettustevastase valdkonnas. ARTIKKEL 49 Koostöömeetmetest tulenevad intellektuaalomandi õigused Koostöömeetmetest tulenevad intellektuaalomandi õigused on käesoleva lepingu alusel kaitstud ja nende õiguskaitse on tagatud kooskõlas lepinguosalise õigusnormidega ning vastavate rahvusvaheliste lepingutega, mille osalised lepinguosalised on. See ei piira ühegi kehtiva või tulevikus sõlmitava eraldiseisva koostöölepingu erisätete rakendamist. IX JAOTIS INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK ARTIKKEL 50 Ühiskomitee 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et moodustavad käesoleva lepingu alusel ühiskomitee, mis koosneb kummagi lepinguosalise asjakohastest kõrgetasemelistest esindajatest ja mille ülesandeks on: a) tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine; b) määrata kindlaks prioriteedid lepingu eesmärkide saavutamiseks; c) anda soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise edendamiseks; d) lahendada vastavalt artiklile 53 vajaduse korral lepingu tõlgendamisel, rakendamisel või kohaldamisel tekkivad erimeelsused; e) vaadata vastavalt artiklile 53 läbi kogu mõlema lepinguosalise esitatud teave kohustuste täitmata jätmise kohta ja pidada teise lepinguosalisega konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus; f) tagada artikli 52 lõike 2 kohaste erikokkulepete rakendamine. 2. Ühiskomitee koguneb tavaliselt vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Malaisias ja Brüsselis, vastastikusel kokkuleppel määratud kuupäeval. Lepinguosaliste vahelise kokkuleppega võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee kohtumiste päevakord määratakse kindlaks lepinguosaliste kokkuleppega. 3. Ühiskomitee võib moodustada spetsiaalseid töörühmi, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Töörühmad esitavad igal ühiskomitee koosolekul komiteele oma tegevuse kohta põhjalikul aruande. 4. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. X JAOTIS LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 51 Teabe avaldamine 1. Käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata nii, et see kohustaks kumbagi lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks. 2. Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu raames jagatud teabele nõuetekohase kaitse vastavalt üldsuse huvile teabele juurdepääsu suhtes ning kooskõlas oma vastavate õigusnormidega. ARTIKKEL 52 Muud kokkulepped 1. Käesolev leping ei mõjuta lepinguosalise poolt kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes võetud kohustuste kohaldamist või täitmist. 2. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust. ARTIKKEL 53 Kohustuste täitmine 1. Lepinguosaliste vahel lepingu tõlgendamisel, rakendamisel või kohaldamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse rahumeelselt ühiskomitees peetavate konsultatsioonide või läbirääkimiste käigus, ilma kolmandate isikute või rahvusvahelise kohtu poole pöördumata. 2. Kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevat kohustust, teavitab ta sellest teist lepinguosalist. Lepinguosalised peavad konsultatsioone, et leida probleemile kumbagi rahuldav lahendus. Sellised konsultatsioonid toimuvad ühiskomitee egiidi all. Juhul kui ühiskomitee ei suuda leida probleemile kumbagi rahuldavat lahendust, võib teavitav lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid. Käesoleva lõike tähenduses hõlmavad „asjakohased meetmed“ ühiskomitee poolt soovitatud meetmeid ja käesoleva lepingu kohaldamise osalist või täielikku peatamist. 3. Kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnu d artikli 1 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 olulise osana kirjeldatud kohustust, teavitab ta sellest ning tema poolt kavandatavatest asjakohastest meetmetest viivitamata teist lepinguosalist. Teavitav lepinguosaline teavitab ühiskomiteed vajadusest korraldada asjas kiireloomuline konsultatsioon. Juhul kui ühiskomitee ei suuda leida 15 päeva jooksul konsultatsiooni alustamisest ning hiljemalt 30 päeva jooksul teavitamisest probleemile kumbagi rahuldavat lahendust, võib teavitav lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid. Käesoleva lõike tähenduses hõlmavad „asjakohased meetmed“ ühiskomitee poolt soovitatud meetmeid ja käesoleva lepingu või mis tahes erikokkuleppe kohaldamise osalist või täielikku peatamist artikli 52 lõike 2 tähenduses. 4. Asjakohased meetmed on proportsionaalsed käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmata jätmisega ning ei mõjuta käesolevast lepingust tulenevate ja vastava olukorraga mitteseotud teiste kohustuste täitmise jätkumist. Asjakohase meetme valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu või artikli 52 lõike 2 kohast erikokkuleppe toimimist kõige vähem. ARTIKKEL 54 Hõlbustamine Et hõlbustada käesoleva lepingu raames tehtavat koostööd, lepivad lepinguosalised kokku, et annavad kooskõlas lepinguosaliste vastavate õigusnormidega koostööd ellu viivate ametnike ja ekspertide käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajaliku vahendid. ARTIKKEL 55 Territoriaalne kohaldatavus Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse ELi lepingut ja ELi toimimise lepingut nendes aluslepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Malaisia territooriumi suhtes. ARTIKKEL 56 Lepinguosaliste määratlus Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike, kooskõlas nende vastavate pädevustega, ning teiselt poolt Malaisia t . ARTIKKEL 57 Lepingu edasiarendamine ja muudatused 1. Kumbki lepinguosaline võib esitada kirjalikult ettepanekuid koostöö ulatuse laiendamise või käesoleva lepingu sätete muutmise kohta. 2. Koostöö ulatuse laiendamist käsitlevates ettepanekutes võetakse arvesse käesoleva lepingu või artikli 52 lõikes 2 osutatud erikokkulepete kohaldamisel või rakendamisel saadud kogemusi. 3. Koostöö ulatust laiendatakse või käesolevat lepingut muudetakse vastastikuse kirjaliku kokkuleppega, lisalepingute või -protokollide või lepinguosaliste poolt kokkulepitavate asjakohaste dokumentide kaudu. 4. Sellised lisalepingud, -protokollid või asjakohased dokumendid jõustuvad lepinguosaliste poolt kokkulepitud kuupäeval ning need on käesoleva lepingu lahutamatu osa. ARTIKKEL 58 Jõustumine, ajutine kohaldamine ja kehtivusaeg 1. Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär. 2 . Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline on teatanud vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest. 3 . Olenemata lõikest 2 lepivad liit ja Malaisia kokku, et kohaldavad kuni lepingu jõustumiseni ajutiselt käesoleva lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele ja õigusaktidele. 4 . Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil on kätte saadud: a) liidu teade selleks vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos käesoleva lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning b) Malaisia asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohane ratifitseerimiskiri. 5 . Käesolev leping kehtib viis aastat. Leping pikeneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui üks lepinguosaline ei teata teisele lepinguosalisele kuus kuud enne aastase perioodi lõppu kirjalikult oma kavatsusest mitte pikendada käesolevat lepingut. 6 . Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, edastades teisele lepinguosalisele kirjaliku teate. Leping lõpeb kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud. ARTIKKEL 59 Teated Artikli 58 kohased teated esitatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ja Malaisia välisministeeriumile. ARTIKKEL 60 Autentne tekst Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja malai keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed. Eriarvamuste esinemisel käesoleva lepingu tõlgendamisel suunatakse küsimus ühiskomiteele. Sõlmitud ………………… [kuupäev] ……… [kuu] kahe tuhande … aastal ………………… [koht] BELGIA KUNINGRIIGI NIMEL BULGAARIA VABARIIGI NIMEL TŠEHHI VABARIIGI NIMEL TAANI KUNINGRIIGI NIMEL SAKSAMAA LIITVABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL IIRIMAA NIMEL KREEKA VABARIIGI NIMEL HISPAANIA KUNINGRIIGI NIMEL PRANTSUSE VABARIIGI NIMEL HORVAATIA VABARIIGI NIMEL ITAALIA VABARIIGI NIMEL KÜPROSE VABARIIGI NIMEL LÄTI VABARIIGI NIMEL LEEDU VABARIIGI NIMEL LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI NIMEL UNGARI NIMEL MALTA VABARIIGI NIMEL MADALMAADE KUNINGRIIGI NIMEL AUSTRIA VABARIIGI NIMEL POOLA VABARIIGI NIMEL PORTUGALI VABARIIGI NIMEL RUMEENIA NIMEL SLOVEENIA VABARIIGI NIMEL SLOVAKI VABARIIGI NIMEL SOOME VABARIIGI NIMEL ROOTSI KUNINGRIIGI NIMEL SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI NIMEL EUROOPA LIIDU NIMEL MALAISIA NIMEL