Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Lp Riina Sikkut Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2371-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 21.09.2018 nr 1-12/1566-2 Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus Kultuuriministeerium kooskõlastab tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse (VTK) märkustega. Leiame, et kirjeldatud probleemid on tõsised ja VTK-s põhjendatud. Eesmärk tagada töötajatele tööõnnetuse tõttu tekkinud kulude ja kahjude efektiivne hüvitamine, sellega kaasnev täiendav kindlustunne ning teadlikkuse kasvatamine tööõnnetuste ennetamise osas on väga oluline. Soovime välja tuua mõned märkused ja täiendavad probleemipüstitused. Süsteem on läbimõeldud ja töötajat soosiv klassikalise töösuhte puhul ehk kõigi töötajate jaoks, kellel on tööandja ja töölepinguline suhe. Kuna uus süsteem jätab välja nii vabakutselised loovisikud kui ka võlaõiguslepingute alusel töötajad ja teised „iseseisva otsustuspädevusega isikud“, siis tekib meie hinnangul oht seada ebavõrdsesse olukorda väga suur osa kultuurivaldkonna töötajaid. VTK-st ei lähtu ka selget alternatiivi või lahendust, kuidas uue süsteemi raames nende isikute võimalike probleemidega tegeleda. Ka otsese kohustuse puudumise puhul (nt FIE, kes ei ole tööandja) tuleks analüüsida riske ja nende maandamise võimalusi. Vähim, mida riik siinkohal teha saaks, oleksid meie hinnangul valdkondlikult sihitud tööõnnetuste ennetamise koolitused vm pehmed tegevused. Vabatahtlik kindlustus ei pruugi kõigi nimetatud gruppide suhtes olla õiglane lahendus näiteks olukorras, kus „iseseisva otsustuspädevusega“ töötatakse kolmandate isikute tellimusel või huvides. VTK-s on see risk välja toodud. Kuivõrd süsteemi rakendamine tekitab tööandjatele täiendavaid kohustusi, tuleks põhjalikult analüüsida, kas kindlustuse rakendamine võib põhjustada võlaõiguslike lepingute populaarsuse kasvu või ka OÜ vormis töötamise laiemat levikut, kus nõrgemas positsioonis töövõtjaid võidakse sundida tööandja jaoks mugavamaid lepinguvorme aktsepteerima ning võtma enda peale ka täiendavat vastutust kindlustusena. Leiame, et nii loovtöö eri vormide kui laiemalt ka vabakutselise iseloomuga töötajate puhul on töötaja kaitsmine sama oluline ja vajalik, kui traditsioonilistes töötamise vormides. Rõhutame vajadust nimetatud riski põhjalikult analüüsida, kaasates ka eri loomevaldkondade näiteid ja loomevaldkondade esindusorganisatsioone. Samuti peame oluliseks õppepraktikal osalejate kindlustamist. Praktika ajal tegutseb vähese kogemusega õppija töötajatega sarnastes tingimustes, samas tema risk õnnetusse sattuda võib teatud aladel olla algajana suuremgi. Loomulikult peab juhendav tööandja erilist tähelepanu pöörama tööohutusele, kuid mõelda tuleks ka praktikantide kindlustamisele. Kuigi kogenud ja haritud tööjõu koolitamine on kahtlemata tööandjate huvides, ei saaks praktikantide kindlustamine olla aga tööandja täiendav kohustus. Kaaluda võiks, kas praktikantide kindlustamise saaks enda peale võtta riik, näiteks haridusasutuste või mõne keskse meetme kaudu. See motiveeriks asutusi ja ettevõtteid ehk rohkem praktikante oma reaalsesse tööellu kaasama. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Lisaks praktikantidele tuleks käsitleda vabatahtliku tööga seonduvat. Kultuurivaldkonnas on näiteks erinevate festivalide raames vabatahtlik töö väga levinud. Osa sellest on seotud ka riskimahukate füüsiliste tegevustega (transport, tehnika liigutamise ja paigaldamisega seotud tööd jms). Täiendavalt tasuks tööõnnetuskindlustuse kõrval kaaluda kindlustuse laiendamist kutsehaigustega seotud olukordadele, samuti pingelise vaimse töö tegijate puhul vaimse tervisega seotud töövõime olulise languse või kaotamisega lõppeda võivatele olukordadele. On oluline leida kõigile osapooltele kindlust ja turvatunnet tagavaid lahendusi, jäämata seejuures kinni traditsiooniliste töövormide ja -suhete raames kujunenud praktikasse. Kokkuvõtlikult leiame, et algatuse puhul tuleks silmas pidada eelkõige töötajate kindlustunde tagamist ning tööandjate riskide maandamist, kuid seda töötamise õiguslikust vormist sõltumatult. Tööandjatele tekkida võivad täiendavad kohustused seoses suurema tähelepanu pööramisega töökeskkonna turvalisusele või ka otseselt seoses kindlustusmaksetega, on meie hinnangul põhjendatud ning seotud tööandja enese riskide maandamisega. Palume eelnõu koostamise etapis tuua selgemalt välja, milliseks võib kujuneda täiendav kulu tööandjale, sealhulgas riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele. Seejuures palume hinnata riski, kas tööandja kulude kasv võib töötaja sissetuleku tõusu pidurdada. Teeme ettepaneku, et eelnõu väljatöötamisse kaasataks nii tööandjate, töötajate kui ka kohaliku omavalitsuse üksuste esindusorganisatsioonid, samuti valdkondlikku spetsiifikat tundvad erialaorganisatsioonid. VTKS-s on märgitud, et uue süsteemi rakendamine vabastab Haigekassa rahalisi vahendeid ja võimaldab muu samaks jäädes pakkuda rohkem tervishoiuteenust. Teeme ettepaneku täpsustada edaspidi ka eesmärki, milleks plaanitakse kasutada vabanevat ressurssi. Siinjuures palume kaaluda taastusravi süsteemi, mis aitaks tööle tagasi pöördumist parandada. Lisaks leiame, et riik saab omalt poolt täiendavalt toetada ka pehmete tegevuste nagu teadlikkuse tõstmise ja tööohutuse ning tervishoiualaste koolituste pakkumisega. Oluline on ka selles aspektis riigiasutuste eelarvetesse vastavate täiendavate vahendite planeerimine – tööõnnetuste ennetamisel ja töökeskkonna tervisele ohutuks muutmisel võiks riik tööandjana eeskuju näidata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Maria-Kristiina Soomre 628 2242 [email protected] Katre Väli 628 2212 [email protected] Ülle Talihärm 628 2244 [email protected] Merle Põld 628 2347 [email protected]