Eelnõu esitamine

Riigikantselei [email protected] 21.09.2018 nr 1-11/1914-1 Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja sellega seonduvad dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Eelnõu seletuskiri 11 lehel 3. Lisa 1 rakendusakti kavand 3 lehel 4. Lisa 2 kooskõlastustabel 4 lehel Merle Põld 6282347 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 10.09.2018 Muuseumiseaduse muutmise seadus § 1. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „otsuse tegemisel“ sõnaga „otsustamisel“; 2) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud kultuurilooliselt oluline ainueksemplar, mis saadetakse ajutiselt välisriiki ning mille kahjuhüvitise tagamist ei ole otsustatud käesoleva seaduse § 27 lõike 2 kohaselt, tuleb kindlustada selle rahaliselt hinnatavas väärtuses ja käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud kahju ulatuses.“; 3) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Näituse kahjuhüvitis ei kata rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega tagatise andmise ajal sellise riskiga arvestada.“; 4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Täpsustava loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 5) paragrahvi 26 lõikes 4 asendatakse sõnad „otsuse tegemist“ sõnaga „otsustamist“; 6) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Näituse kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volituse alusel valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud piirmäära ulatuses.“; 7) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Näituse kultuuriloolist olulisust, tagatava kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda või võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantii olemasolu arvestades võib kahjuhüvitise tagamise otsustamisel määrata, et tagatava kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist. Kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb see tagada võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses: 1 „§ 321. Käesoleva seaduse § 26 rakendamine Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamine on otsustatud enne 2019. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Tallinn, 2018. a Algatab Vabariigi Valitsus 2018. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 2  Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse muuseumiseaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamist puudutavaid sätteid. Rahvusvaheliste näituste eksponeerimise kavandamisel on siinsete muuseumide välispartnerites tekitanud ebakindlust termini „vääramatu jõud“ kasutamine muuseumiseaduses riigi tagatava kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide loetelus. Probleemiks on nii kõnealuse termini liigne abstraktsus, mis ei võimalda piisava kindlusega ette näha, millistel juhtudel Eesti riik kahju ei hüvita, kui ka asjaolu, et riigi poolt tagatava kahjuhüvitisega ei ole kaetud kahju, mis on põhjustatud teatud nähtustest, mis klassikaliselt liigituvad vääramatuks jõuks, kuid mille kaitseks kindlustamine on rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tavapärane, muu hulgas näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja näituse vedamise ajal asetleidva terrorirünnaku tagajärjel tekkinud kahju. Nimetatud põhjustel ei ole siinne rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteem paljude näituse omanike silmis piisavalt usaldusväärne, mistõttu Eesti partneritelt nõutakse sageli kuluka erakindlustuse kasutamist. Probleemi lahendamiseks loobutakse kõnealuses kontekstis termini „vääramatu jõud“ kasutamisest ja sõnastatakse hüvitisega mittekaetud riskid senisest oluliselt täpsemalt, laiendades riigi poolt tagatud kahjuhüvitist ühtlasi ka osale vääramatu jõuna mõistetavatest riskidest, mille tekitatud kahju hüvitamist rahvusvaheliste näituste korraldamise praktika kohaselt eeldatakse. Riikliku tagatiseta jäävate riskide loeteluga täiendatakse muuseumiseaduse asemel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise korda reguleerivat Vabariigi Valitsuse määrust, tagamaks võimaluse loetelu vajadusel operatiivsemalt muuta. Lisaks loobutakse seaduses haldusmenetluse kontekstis segadusttekitava sõna „otsus“ kasutamisest ja täpsustatakse kahjuhüvitise tagamist otsustava haldusorgani kaalutlusõiguse piire. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Mirjam Rääbis ([email protected], 628 2335) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Õnne Puhk (Eiffel Meedia OÜ, 654 7205). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 1 Eelnõuga muudetakse muuseumiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.01.2016, 11. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteem loodi 2013. aastal eesmärgiga elavdada rahvusvahelist näitusevahetust ja võimaldada muuseumide eelarvevahendeid erakindlustusest loobumise arvelt säästlikumalt kasutada. Kuigi muuseumid on hüvitise maksmise tagamise süsteemi alates 2015. aastast paljudel juhtudel kasutanud1, on selle rakendamisel ilmnenud puuduseid, mis pole võimaldanud seatud eesmärke soovitud määral saavutada. Kui 2012. aastal, mil muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) eelnõu kooskõlastusringile saadeti, märgiti eelnõu seletuskirjas, et Eesti Kunstimuuseumi (edaspidi EKM) kindlustuskulud on 40 000–50 000 eurot aastas2, siis 2017. aastal ületasid need hoolimata mõningasest vähenemisest siiski 30 000 eurot. EKM, kes on asjakohase meetme peamine kasutaja, on sunnitud seega jätkuvalt võrdlemisi tihti eraõiguslike kindlustusandjate poole pöörduma.3 Kindlustusleping sõlmitakse kas lisaks riigipoolsele kahjuhüvitise tagatisele või selle asemel. Põhjuseid selleks on küll mitmeid, sh näiteks näituse rahaliselt hinnatava väärtuse jäämine alla Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ (edaspidi ka kahju hüvitamise kord) sätestatud piirmäära4 ja tagatisega kaetavate asjade selgumine piisava ajavaruta5, ent olulisimaks probleemiks on osutunud asjaolu, et MuuS-i kohaselt ei kata riiklik näituse kahjuhüvitis kahju, mille on põhjustanud vääramatu jõud. Vääramatu jõu termini kasutamine MuuS-is tekitab siinsete muuseumide välispartnerites ebakindlust esiteks seetõttu, et selle sisu on niivõrd abstraktne, et see ei võimalda piisava kindlusega ette näha, milliseid olukordi on võimalik vääramatuks jõuks lugeda. Kuna eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitavates kindlustuslepingutes määratletakse riskid, mida kindlustus ei hõlma, väga detailsete ja suletud loeteludena, on näituse omanike usaldus nende vastu sageli suurem. Teiseks on rahvusvaheliste näituste omanikele oluline, et kahjuhüvitisega oleks kaetud ka kahju, mis on põhjustatud teatud nähtustest, mis klassikaliselt liigituvad vääramatuks jõuks, muu hulgas näiteks loodusjõudude tekitatud kahju ja terrorirünnak näituse vedamise ajal. Viimati nimetatud riskide vastu kindlustamine on rahvusvaheliste näituste korraldamise praktikas tavapärane, ent MuuS-is sätestatu koostoimes vääramatu jõu tavapärase tõlgendusega sellisel moel tekkinud kahju hüvitada ei võimalda. 1 2015. aastal tagas riik kahjuhüvitise maksmist seitsmel juhul kokku 18 226 905 euro ulatuses, 2016. aastal neljal juhul kokku 29 397 500 euro ulatuses, 2017. aastal kaheksal juhul kokku 29 257 056 euro ulatuses ja 2018. aastal seni ühel juhul 440 000 euro ulatuses. 2 MuuS-i 2012. aasta eelnõu ja seletuskiri on leitavad: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/66baca0f- 05d3-47dd-b975-354dd55aef7e. 3 2015. aastal seitsmel juhul, 2016. aastal kaheksal juhul ja 2017. aastal üheteistkümnel juhul. 4 Vastavalt kahju hüvitamise korra § 2 lõikele 2 võib riigilt kahjuhüvitise maksmise tagamist taotleda juhul, kui näituse rahaliselt hinnatav väärtus on sissetuleval näitusel vähemalt 65 000 eurot ja väljamineval näitusel vähemalt 10 000 eurot. 5 Kahju hüvitamise korra § 2 lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui näituse väärtus on väiksem kui kümme miljonit eurot, esitada taotlus kahjuhüvitise maksmise tagamiseks vähemalt kuus kuud enne näituse üleandmist vedajale. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 tuleb kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse puhul esitada taotlus hiljemalt näituse vedajale üleandmise aastale eelneva aasta alguseks. 2 Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine on reguleeritud MuuS-i §-des 25–28 ja MuuS-i § 28 alusel kehtestatud kahju hüvitamise korras. MuuS-i § 26 lõike 3 kohaselt ei kata näituse kahjuhüvitis kahju, mille on põhjustanud: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) teose loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) vääramatu jõud. Vääramatu jõu mõiste on avatud võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 103 lõikes 2, mille kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS-i kommenteeritud väljaandes on näidetena vääramatu jõu olukordadest nimetatud loodusjõudusid (üleujutus, orkaan), sotsiaalseid asjaolusid (sõda, streigid, tööseisakud) ja muid asjaolusid (tulekahju, kogu linna hõlmav elektrikatkestus, karantiin). Samas on märgitud, et võimatu on anda ammendavat nimekirja sündmustest, mida võib pidada vääramatuks jõuks, kuna seda tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata.6 MuuS-i muudatuste kavandamisel on seatud peamiseks eesmärgiks rahvusvaheliste näituste omanikele suurema kindlustunde pakkumine olukorras, kus Eesti riik tagab võimaliku neile tekkinud kahju hüvitamist. See võimaldaks siinsetel muuseumidel veelgi harvematel juhtudel eraõiguslike kindlustusandjate poole pöörduda, eelarvevahendeid säästlikumalt kasutada ja kavandada kõrgetasemeliste näituste eksponeerimist, mida praeguses olukorras võivad takistada suured kindlustuskulud. Probleemi saab lugeda lahendatuks olukorras, kus ühelgi juhul ei ole eraõigusliku kindlustusandjaga kindlustuslepingu sõlmimise põhjuseks asjaolu, et Eesti riigi pakutav kahjuhüvitise tagatis ei ole rahvusvahelise näitusevahetuse praktika kohaselt piisav. Eesmärgi saavutamiseks tuleb loobuda MuuS-is vääramatu jõu mõiste kasutamisest, määratleda riskid, mida riiklik kahjuhüvitis ei kata ning arvata teatud riskid, mis praegu on vääramatu jõu mõistega hõlmatud, riikliku kahjuhüvitisega kaetud riskide hulka. Muud, haldusmenetlust puudutavad muudatused teenivad eeskätt õigusselguse eesmärki. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks 2017. aasta novembris.7 VTK kooskõlastasid märkusteta Maaeluministeerium ja Siseministeerium ning märkustega Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid VTK vaikimisi. Huvirühmade esindajatest väljendasid VTK suhtes toetust EKM ja Rahvusarhiiv8, märkuseid huvirühmadelt ei laekunud. Justiitsministeerium soovitas VTK-s pakutud lahenduse asemel, mille kohaselt esitataks riigi tagatud kahjuhüvitisega mittekaetud riskide loetelu MuuS-is, sätestada kõnealune loetelu valdkonna eest vastutava ministri määruses. Ettepanekuga on eelnõus arvestatud osaliselt. Riskide loetelu nähakse küll MuuS-i asemel ette rakendusaktis, kuid kultuuriministri määruse asemel on otsustatud Vabariigi Valitsuse määruse kasuks. Valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 3 eelnõu § 1 punkti 4 selgituse juures. 6 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne. Juura, 2006. 7 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/755e7a8b-2835- 4e85-8ed7-a647a0759370. 8 Riigiarhivaar on MuuS-i § 19 alusel tegutseva muuseuminõukogu liige. 3 Rahandusministeerium juhtis eelnõu ettevalmistajate tähelepanu asjaolule, et seni riigiabi loa9 alusel antud kahjuhüvitise tagatis on võimalik ümber kvalifitseerida grupierandiga hõlmatud riigiabiks, mis eeldab asjakohaste Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), üldpõhimõtete kajastamist kahju hüvitamise korras. Rakendusakti kavandi ettevalmistamisel on Rahandusministeeriumi märkusega arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktid 1, 2, 5, 6 – Muudetakse MuuS-i § 16 lõike 5 teist lauset, § 24 teksti, § 26 lõiget 4 ja § 27 lõiget 2. Justiitsministeeriumi ettepanekul loobutakse asjakohastel juhtudel MuuS-is sõna „otsus“ kasutamisest. Muudatus on tingitud asjaolust, et üldises haldusmenetluse praktikas tuleb ette olukordi, kus otsusena mõistetakse mitte haldusakti, vaid menetlustoimingut. Otsuse tegemisele võib sellisel juhul järgneda veel eraldi haldusakti vormistamine, mistõttu muutub ebaselgeks kummast tulenevad õigused ja kohustused. Kuigi rahvusvahelise näituse omanikule kahjuhüvitise tagamise praktikas ei ole taolisi probleeme seni ilmnenud, korrigeeritakse õigusselguse huvides MuuS-i sõnastust. Eelnõu § 1 punkt 3 – Muudetakse MuuS-i § 26 lõiget 3. Seni on kõnealuses sättes olnud nimetatud riskid, sh vääramatu jõud, millest tulenevat kahju riigi tagatud hüvitisega ei kaeta. Kuivõrd edaspidi on kavas loetleda konkreetsed riskid, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, MuuS-i rakendusaktis, tuleb selle kehtestamiseks anda seaduses selgepiiriline volitus. Riskid loetletakse rakendusaktis (kavand lisatud seletuskirjale), kuna seda tehakse senisest oluliselt detailsemalt, mistõttu võib tekkida vajadus sagedasemateks muudatusteks. Kuivõrd seaduse muutmine on võrdlemisi aeganõudev, on määruse kasuks otsustamine käesoleval juhul mõistlik lahendus. MuuS-i § 26 lõike 3 eelnõukohane sõnastus võimaldab määruse tasemel kahjuhüvitisega tagatavaid riske piirata üksnes eeldusel, et tegemist on rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riskidega, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega tagatise andmise ajal sellise riskiga arvestada. Eelnõu § 1 punkt 4 – MuuS-i § 26 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt kehtestab täpsustava loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määrust on valdkonna eest vastutava ministri määrusele eelistatud põhjusel, et kahju hüvitamise kord on kehtestatud samuti Vabariigi Valitsuse määrusega. See võimaldab hüvitamisele mittekuuluvate riskide loeteluga juba olemasolevat määrust täiendada. Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine oleks sellisel juhul endiselt reguleeritud MuuS-is ja kahju hüvitamise korras ning Eesti riigi tagatav kahjuhüvitise süsteem ei muutuks siinsete muuseumide välispartnerite jaoks kohalduvate õigusaktide rohkusest tulenevalt liiga keeruliseks. Volitus kahju hüvitamise korra kehtestamiseks on Vabariigi Valitsusele antud MuuS-i §-iga 29. Uue volitusnormi lisamise kasuks on olemasoleva täiendamise asemel otsustatud vastava MuuS-i peatüki ülesehituse loogikast lähtuvalt. Kuna MuuS-i §-is 26 on reguleeritud näituse kahjuhüvitisega kaetav kahju, sobib see hüvitamisele mittekuuluvate riskide täpsustava 9 Riigiabi luba on kättesaadav: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1246.pdf. 4 loetelu kehtestamiseks volituse andmiseks paremini kui peatükki lõpetav § 29. Olemasoleva kahju hüvitamise korra pealkirja ja preambulit täiendatakse vastavalt uuele volitusnormile. Eelnõu § 1 punkt 7 – Muudetakse MuuS-i § 28 lõiget 2, mille senine sõnastus võimaldas näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamisel haldusaktiga määrata, et hüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist, territooriumist või riskidest. Kõnealuse sätte puuduseks on asjaolu, et piiritlemata on haldusorgani kaalutlusõigus. Nii võib kahjuhüvitise tagamise otsustaja, kelleks täna on Vabariigi Valitsuse volitusel kultuuriminister10, käskkirjaga seadusest tuleneva kahjuhüvitise ulatust mistahes kaalutlustel oluliselt piirata. See ei ole aga kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ist 3 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Kaalutlusruumi kindlaksmääramiseks loobutakse esiteks võimalusest hüvitisega mittekaetavaid riske haldusaktis piirata. Kuna eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 MuuS-i §-is 26 tehtavatest muudatustest tulenevalt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega senisest oluliselt detailsem kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide loetelu, puudub praktiline vajadus kõnealust nimekirja haldusakti tasemel veel täiendama asuda. Seda eriti olukorras, kus täiendav riskide välistamine haldusaktis ei saa niikuinii väljuda MuuS-i § 26 lõike 3 uue sõnastusega kindlaksmääratud raamidest ehk arvestama peab, et kahjuhüvitisega tagatavaid riske saab piirata üksnes eeldusel, et tegemist on rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riskidega, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega tagatise andmise ajal sellise riskiga arvestada. Samuti haldusorgani kaalutlusruumi täpsustamise eesmärgil jäetakse alles küll võimalus kahjuhüvitise tagamise otsustamisel määrata, et tagatava kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist, ent nähakse ette, et vastavaid piiranguid võib seada üksnes näituse kultuuriloolist olulisust, tagatava kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda või võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantii olemasolu arvestades. Kuigi MuuS-i § 25 lõikest 1 tulenevalt on asja oluline kunsti- või ajalooväärtus riigi poolt kahjuhüvitise tagamise üldiseks eelduseks, on näituse kultuuriloolise olulisuse kaalumise võimalus antava tagatise piiramisel lisatud põhjusel, et näitusena mõistetakse antud kontekstis nii üksikut asja kui ka asjade komplekti, millest osa ei pruugi olla kahjuhüvitise tagamise taotlusi läbivaatava komisjoni hinnangul olulise kunsti- või ajalooväärtusega. Sellises olukorras saab kahjuhüvitist tagada vähendatud ulatuses. Hüvitise suure hinna arvestamise võimalus on lisatud seetõttu, et MuuS-i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt määratakse iga-aastases riigieelarve seaduses kalendriaasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär. Kui hüvitise tagamist taotletakse kõnealust piirmäära ületades, jäetakse hetkel kahju hüvitamise korra § 4 lõike 4 punkti 5 arvestades taotlus tervikuna rahuldamata. Edaspidi on võimalik kahjuhüvitist vähendatud ulatuses (riigieelarves ettenähtud summa jäägi piires) siiski tagada. 10 Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. a korraldus nr 360 „Volituse andmine näituste kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustamiseks“. 5 Veel on antavat kahjuhüvitise tagatist kavandatavate muudatuste kohaselt võimalik vähendada juhul, kui näitusega seotud riskid on osaliselt juba kaetud võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga. Tulenevalt kahju hüvitamise korra § 6 lõike 5 punktist 2 ei kuulu kahju tekkimisel Eesti riigi poolt väljamaksmisele summad, mis hüvitatakse nimetatud alustel, mistõttu on mõistlik võimaldada ka alles antavat tagatist samavõrra vähendada. Lisaks haldusorgani kaalutulusõigusega seotud puuduste kõrvaldamisele, täiendatakse kõnealust sätet lauseosaga, mille kohaselt tuleb riikliku kahjuhüvitise tagatise kaitse alt välistatud riskide katteks võlaõiguslik kindlustusleping sõlmida üksnes juhul, kui tagamata osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga. Kehtiv sõnastus kohustab katma erakindlustusega kõike seda, mis on kahjuhüvitise tagamise otsuses jäetud riikliku kaitseta. Sealjuures ei ole arvestatud asjaolu, et osaliselt võib näitus olla kaetud välisriigi antud garantiiga ja selles osas on erakindlustuse nõue ebavajalik. Eelnõu § 1 punkt 8 – MuuS-i täiendatakse rakendussättega, mille kohaselt kohaldatakse näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2019. aasta 1. jaanuari, MuuS-i § 26 kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni. Seega, näituste puhul, mille eksponeerimine toimub küll pärast eelnõukohaste muudatuste jõustumist, kuid mille suhtes on kahjuhüvitise tagamise otsus tehtud varem, ei ole riigi tagatava hüvitisega kaetud kehtiva MuuS-i § 26 lõikes 3 nimetatud riskid, milleks on: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) teose loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) vääramatu jõud. Seaduse rakendamise erisus on vajalik selleks, et tulenevalt vahepeal jõustuvatest muudatustest ei muutuks eelnevalt otsustatud kahjuhüvitise tagamise sisu ning oleks üheselt mõistetav, et hüvitamisele kuuluvate kahjude hindamisel tuleb lähtuda kahjuhüvitise tagamise otsustamise, mitte näituse eksponeerimise ajast. Kuna muuseumid ei saa rahvusvaheliste näituste eksponeerimise planeerimisel juhinduda alles eelnõu faasis olevatest seadusemuudatustest, tuleb kuni muudatuste jõustumiseni näituse omanikega kokkulepete sõlmimisel lähtuda kehtivast korrast ja täiendada vajadusel riiklikku kahjuhüvitise tagatist erakindlustusega. Näiteks kui käesoleva aasta novembris otsustatakse kahjuhüvitise tagamine näituse suhtes, mille eksponeerimine toimub pärast 2019. aasta 1. jaanuari, ei saa muuseum jätta eraõigusliku kindlustusandjaga rahvusvahelise näituse omaniku poolt nimetatud vääramatu jõuna tõlgendatavate riskide osas kindlustuslepingut sõlmimata ettekäändel, et näituse eksponeerimise ajal on kõnealused riskid eeldatavasti riikliku kahjuhüvitisega kaetud. Eelnõu § 2 – Tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise näol on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses. Euroopa Komisjon on 28. juuli 2014. a otsuses jõudnud järeldusele, et tegemist on siseturuga 6 kokkusobiva meetmega vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile d ehk teisisõnu andnud selle rakendamiseks riigiabi loa.11 Riigiabi loa taotluse esitamise järel jõustus grupierandi määrus, mis võimaldab riigi poolt kahjuhüvitise tagamise lugeda grupierandiga hõlmatud riigiabiks nimetatud määruse kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavat abi puudutava artikli 53 tähenduses. Eelnevast tulenevalt tuleb Euroopa Komisjoni kahju hüvitamise süsteemi muutmisest teavitada, ent uue riigiabi loa küsimine pole enam vajalik. Lisaks peab kahju hüvitamise korda täiendama asjakohaste grupierandi määruse üldpõhimõtetega, millega on rakendusakti kavandamisel ka arvestatud. 6. Seaduse mõjud Olulisemate muudatustena loobutakse MuuS-is vääramatu jõu mõiste kasutamisest, laiendatakse riiklikku kahjuhüvitise tagamise süsteemi osale seni vääramatu jõuna käsitatavatest riskidest ja nimetatakse riikliku kahjuhüvitisega mittekaetud riskid sõnaselgelt MuuS-i rakendusaktis. Lisaks täpsustatakse haldusorgani kaalutlusõigust kahjuhüvitise tagamise otsustamisel ning nähakse ette, et riikliku kahjuhüvitise tagatise kaitse alt välistatud riskide katteks tuleb võlaõiguslik kindlustusleping sõlmida üksnes juhul, kui tagamata osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga. Ükski kavandatavatest muudatustest ei mõjuta keskkonda või regionaalarengut. Tuvastatud on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, avaliku sektori rahastamisele, riigi välissuhetele ning sotsiaalsed mõjud. 6. 1. Kavandatav muudatus – Vääramatu jõu mõiste kasutamisest loobumine, riiklikku kahjuhüvitise tagamise süsteemi osale seni vääramatu jõuna käsitatavatele riskidele laiendamine, riikliku kahjuhüvitisega mittekaetud riskide sõnaselge nimetamine MuuS-i rakendusaktis ning riikliku kahjuhüvitise tagatise kaitse alt välistatud riskide katteks võlaõigusliku kindlustuslepingu olemasolu nõudmine üksnes juhul, kui tagamata osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kindlustusandjad Kavandatavatest muudatustest on mõjutatud eraõiguslikud kindlustusandjad. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel oli 2017. aasta seisuga Eestis kahjukindlustusandjaid kaheksa ja kahjukindlustuse filiaale kuus.12 EKM-i näitel on viimasel kolmel aastal sõlmitud kindlustuslepinguid viie erineva kindlustusandjaga, kellest kaks ei ole Eestis registreeritud. Kuna mõjutatud on seega umbes 21% kahjukindlustusandjatest, on tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste tulemusena peaks vähenema eraõiguslike kindlustusandjatega sõlmitavate kindlustuslepingute hulk ja maht, kuna enamikul rahvusvahelise näitusevahetuse juhtudel tagab kahjuhüvitise riik. Tulenevalt riikliku kahjuhüvitisega tagatud asjade kohustuslikust minimaalsest väärtusest ja hüvitise tagamise taotlemise tähtaegadest on teatud juhtudel erakindlustus jätkuvalt vajalik, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb 11 Riigiabi luba on kättesaadav: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1246.pdf. 12 Eesti Kindlustusseltside Liit. 2017. aasta kindlustusturu ülevaade. Kättesaadav: http://www.eksl.ee/sites/default/files/Kindlustusturg%202017%282%29.%20aasta.pdf?928. 7 mõju ulatus sihtrühmale. Arvestades kahjukindlustusturu mahtu13 ja tulevikus eeldatavasti sõlmimata jäävate kindlustuslepingute hinda, mis jääb mõnekümne tuhande euro piiresse aastas, on mõju ulatus ilmselt väike. Mõju avaldumise sagedus kindlustusandjatele on samuti väike, sest senise praktika kohaselt on rahvusvahelisi näituseid kindlustatud erinevate kindlustusandjate juures kokku vaid kümmekonnal korral aastas. Kuna kindlustusmaksete vähenemine toimub muudatuste tulemusena kindlustusandjate seisukohast ilmselt ebaolulises mahus, ei kaasne sihtrühmale mitteplaneeritud mõjusid. Eelnevast tulenevalt on mõju kindlustusandjatele ebaoluline. 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud) 6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid Rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise tagamist saavad riigilt taotleda riigimuuseumid, sh riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid, mida on vastavalt 14, 13 ja 13.14 Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid kattuvad suures osas riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumidega. Arvestades asjaolu, et seni on rahvusvahelise näituse omanikule riigi poolt kahjuhüvitise tagamise võimalust kasutanud vaid EKM ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, on mõjutatud sihtrühm väike. Kõige enam mõjutab probleem EKM-i kui sagedaimat rahvusvaheliste näituste eksponeerimise korraldajat. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Muudatuste tulemusena peaks vähenema muuseumide kindlustuskulud ja vabanevad eelarvevahendid saaks suunata muude tegevuste elluviimiseks. Riikliku kahjuhüvitise süsteemi loomine 2013. aastal oli ajendatud EKM-i 40 000–50 000 euroni küündivatest iga- aastastest rahvusvahelise näitusevahetusega seotud kindlustuskuludest. 2017. aasta võrdluses on kulud vähenenud vähem kui 10 000 euro võrra. EKM-i jaoks on sellises suurusjärgus kindlustuskulud jätkuvalt terav probleem. Süsteemi kohandamine rahvusvahelises näitusevahetuses osalejate vajadustele paremini vastavaks avaldaks sihtrühmale regulaarselt positiivset mõju, kuna igal aastal õnnestuks otstarbekamalt kasutada tuhandeid eurosid. Muudatustega ei kaasne mitteplaneeritud negatiivseid mõjusid. Kuigi kirjeldatud kriteeriumide põhjal võiks mõju hinnata valdkonnale tervikuna ebaoluliseks, on EKM-i kui rahvusvahelisse näitusevahetusse seni kõige enam panustanud muuseumi hinnangul kavandatavad muudatused olulise tähtsusega ja väga vajalikud. 6.1.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega) 6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid Vt seletuskirja punkti 6.1.2.1. 13 Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel ulatus kahjukindlustusmaksete maht 2017. aastal 336 miljoni euroni. 14 Nimekiri on kättesaadav: http://www.kul.ee/et/muuseumide-nimekiri. Muuseumide hulka on arvestatud 23. märtsi 2018. a seisuga ja see võib muutuda, kuna toimub muuseumivõrgustiku korrastamine. 8 6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatavad muudatused avaldavad positiivset mõju siinsete muuseumide väliskoostööle. Kõnealuse mõju olulisust on keeruline hinnata, kuivõrd rahvusvahelises näitusevahetuses osaletakse riigi või erakindlustuse toel ka praegu. Siiski on alust arvata, et riikliku kahjuhüvitise süsteemi kohandamine oluliste koostööpartnerite vajadustele paremini vastavaks aitab tõsta usaldust Eesti näitusekorraldajate vastu. Samuti suurendab hästi toimiv riiklik kahjuhüvitise süsteem kohalike muuseumide kindlustunnet riigile kuuluvate museaalide eksponeerimisel väljaspool Eestit. 6.1.4. Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – muuseumikülastajad Kuivõrd rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteemi loomise ja selle kavandatava muutmise üks eesmärk on rahvusvahelise näitusevahetuse elavdamine, mille tulemusena avaneks Eestis kohapeal rohkem võimalusi oluliste kunsti- või ajalooväärtusega asjadega tutvuda, on mõjutatud sihtrühmaks ka Eesti riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide külastajad, sh välisturistid. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal riigile kuuluvate muuseumide külastuste arv 2 346 000.15 Hinnanguliselt 36% kõigist muuseumikülastustest tegid välisturistid.16 EKM-i külastusi oli 2016. aastal 407 485.17 EKM-i külastuste osatähtsus kõigist riigile kuuluvate muuseumide külastustest on seega märkimisväärne 17%. Kultuurielus osalemise statistikat arvestades külastab muuseume vähemalt kord aastas u 45% Eesti elanikkonnast.18 Nimetatud näitajate kohaselt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. 6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste toel on võimalik Eesti muuseumikülastajateni tuua rohkem või hinnalisemaid välisnäituseid. Mõju ulatus on väike, kuna kõnealuselt sihtrühmalt ümberkohanemist ei eeldata. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest võimalust rahvusvahelisi näitusi külastada pakutakse regulaarselt igal aastal. Kaasnevaid ebasoovitavaid mõjusid muuseumikülastajatele ette näha ei ole. Kokkuvõttes on tegemist positiivse mõjuga, mis võib avalduda muu hulgas ka välisturistide külastuste arvu suurenemisena. 6. 2. Kavandatav muudatus – Haldusorgani kaalutlusõiguse täpsustamine kahjuhüvitise tagamise otsustamisel. 6.2.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja selle juures tegutsev taotluste läbivaatamise komisjon ning riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid 15 Statistikaamet. Muuseumid omaniku liigi järgi. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Ku052#. 16 Statistikaamet. Muuseumikülastuste arv oli möödunud aastal tõusutrendis. Kättesaadav: https://www.stat.ee/pressiteade-2017-054. 17 KuM. Muuseumide külastatavus 2016. Kättesaadav: https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_kylastatavuse_statistika_2016.pdf. 18 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja kultuurivaldkonna järgi, 2015. Statistika on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KUT022. 9 Mõjutatud on üksikud asutused – eeskätt KuM tagatise andmise otsustajana, vähesel määral ka Rahandusministeerium, kelle esindaja kuulub näituse kahjuhüvitise tagamise taotlusi läbivaatavasse komisjoni ning muuseumid, kes saavad riigilt rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise tagamist taotleda. Arvestades ka käesoleva seletuskirja punktis 6.1.2.1. märgitut, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Taotluste läbivaatamise komisjonil ja KuM-il tuleb edaspidi vastavalt kas tagatise andmise ettepaneku tegemisel või haldusakti ettevalmistamisel lähtuda MuuS-i §-i 28 lõikes 2 kindlaksmääratud kaalutlusõiguse raamidest. Kuna senises näituse kahjuhüvitise tagamise praktikas on kahjuhüvitist vähendatud ulatuses tagatud üksikutel juhtudel ja sedagi samadel alustel, mis eelnõuga MuuS-i § 28 lõikesse 2 lisatakse, ei ole muudatusel KuM-i ja komisjoni töökorraldusele olulist mõju. Muuseumide töökorraldusele avalduv mõju on positiivne, kuna selgelt piiritletud kaalutlusruum võimaldab näituse eksponeerijatel paremini ette näha, millistel juhtudel on võimalik saada riiklik tagatis taotluses näidatud ulatuses ja millal tuleks arvestada täiendava võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu sõlmimise vajadusega. Avaliku sektori töökoormus ei muutu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse asutustele lisategevusi. Riigiasutustest puudutab seaduse rakendamine üksnes KuM-i, kellel tuleb ajakohastada asutuse veebilehel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise süsteemi kirjeldus19, et kogu vajalik teave oleks siinsete muuseumide välispartneritele jätkuvalt võimalikult lihtsasti kättesaadav. Mõju riigieelarvele avaldub vaid juhul, kui kahjuhüvitis tuleb rahvusvahelise näituse omanikule välja maksta. Seni ei ole tulnud Eesti riigil ühelgi juhul hüvitist välja maksta. Ka välisriikide praktika kinnitab, et olukorras, kus kaetud on kõik riskid või suurem hulk riske, kui meie praegune süsteem võimaldab, ei ole riikidele märkimisväärseid kulusid kaasnenud.20 Riskide maandamiseks esitab kahjuhüvitise tagamise taotleja MuuS-i § 27 lõike 1 kohaselt dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise ning vastavad näituse eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele, sõltumata sellest, kas tegemist on sissetuleva või väljamineva näitusega. 8. Rakendusaktid MuuS-i täiendatakse uue volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täpsustava loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata. Volitusnormi vajalikkust, selle eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud seletuskirja punktis 3 eelnõu § 1 19 Kehtiva kahjuhüvitise tagamise süsteemi kirjeldus on leitav: http://www.kul.ee/en/activities/museums/state- indemnity-exhibitions. 20 Seadusemuudatuste väljatöötamiseks analüüsitud Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Inglismaa, Leedu, Saksamaa ja Soome praktika kinnitab, et nimetatud riikidel on tulnud näituste omanikele kahjusid hüvitada vaid u 0,6%-l kõigist riikliku hüvitisega tagatud juhtudest u 0,001% ulatuses kõigi kahjuhüvitisega kaetud laenude koguväärtusest, mis kinnitab, et riskide realiseerumise tõenäosus rahvusvahelise näitusevahetuse praktikas on väga väike. 10 punktide 3 ja 4 selgituse juures. Uue aluse ja sellele vastava regulatsiooniga täiendatakse olemasolevat Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määrust nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ (kavand lisatud seletuskirjale). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on üldises korras jõustumisele eelistatud põhjusel, et see võimaldab täpselt ajastada rakendusakti muudatuste jõustumist ja annab muuseumidele konkreetse eelinfo, millisest hetkest alates saab rahvusvahelises näitusevahetuses juhinduda uutest kahjuhüvitise tagamise põhimõtetest. 2019. aasta 1. jaanuar on valitud arvestusega, et eelnõu iga menetlusetapi jaoks oleks planeeritud piisav aeg. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks muuseuminõukogule, riigimuuseumidele, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele muuseumidele ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega (kooskõlastustabel lisatud seletuskirjale), Siseministeerium ja Välisministeerium märkusteta ning ülejäänud ministeeriumid vaikimisi. Huvirühmade esindajatelt ettepanekuid ei laekunud. 11  RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 26 lõike 31 ja § 29 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruse nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. a määruses nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „muuseumiseaduse“ sõnadega „§ 26 lõike 31 ja“; 3) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse loetelu riskidest, mida olulise kunsti- või ajalooväärtusega asja või sellistest asjadest koosneva näitusekomplekti (edaspidi näitus) omanikule tekkinud otsese varalise kahju (edaspidi kahju) katmise hüvitis (edaspidi näituse kahjuhüvitis) ei kata ning näituse kahjuhüvitise tagamise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja taotluse läbivaatamise, näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise, kahju tekkimisel kahjust teavitamise, kahju läbivaatamise ja hindamise, näituse kahjuhüvitise väljamaksmise ja riigi poolt kahjuhüvitise tagasinõudmise kord.“; 4) määrust täiendatakse paragrahvidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „§ 11. Määruse kohaldamisala (1) Näituse kahjuhüvitise maksmise tagamine on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 53 tähenduses. 1 (2) Määrust ei kohaldata muuseumile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega riigiabi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus riigiabi tagasimaksmiseks. (3) Määrust ei kohaldata muuseumile, kes on raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. § 12. Näituse kahjuhüvitisega mittekaetavad riskid Näituse kahjuhüvitis ei kata kahju, mille on põhjustanud: 1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt; 2) asja loomulik vananemine; 3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga; 4) sõda, kodusõda, riigipööre, mäss avaliku võimu vastu ja sellest tulenevad tsiviilrahutused, igasugune vaenulik tegevus sõjajõudude vastu, välja arvatud perioodil, kui kahjuhüvitisega kaetud asjad on vee- või õhusõiduki pardal; 5) terroriakt ja selle ärahoidmine, välja arvatud vedamise perioodil; 6) ioniseeriv kiirgus või radioaktiivne saaste, põhjustatuna mistahes tuumakütusest, tuumajäätmetest või tuumakütuse põlemisest; 7) mistahes tuumarajatise, -reaktori või muu tuumaseadme radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused; 8) relv või seade, mis kasutab tuuma lõhustumist või tuumasünteesi või muud sarnast reaktsiooni või radioaktiivset jõudu või ainet; 9) mistahes radioaktiivse aine radioaktiivsed, mürgised, plahvatusohtlikud või muul moel kahjulikud omadused, välja arvatud kaubanduslikul, põllumajanduslikul, meditsiinilisel, teaduslikul või muul sarnasel rahumeelsel eesmärgil kasutatavate radioaktiivsete isotoopide omadused; 10) mistahes keemiline, bioloogiline, biokeemiline või elektromagnetiline relv.“; 5) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõnad „otsuse korral ületatakse“ sõnadega „otsustamisel ületataks“; 6) paragrahvi 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Komisjon võib lõike 2 punktis 2 nimetatud ettepanekus näituse kultuuriloolist olulisust, tagatava kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda või võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantii olemasolu arvestades määrata, et tagatava kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist.“; 7) paragrahvi 4 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Näituse kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volituse alusel kultuuriminister.“; 8) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) teave grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kohta ja viide grupierandi määrusele.“; 2 9) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „otsuses nimetatud“ sõnadega „otsustamisel seatud“; 10) määrust täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Dokumentide säilitamine Riigikantselei või Kultuuriministeerium ja näituse kahjuhüvitise tagamist taotlenud muuseum säilitavad tagatise andmisega seotud dokumente kümne aasta jooksul kahjuhüvitise tagamise otsustamisest arvates.“; 11) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamine on otsustatud enne 2019. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva määruse kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Peaminister Indrek Saar Kultuuriminister Heiki Loot Riigisekretär 3  Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 1 (kavandatav § 26 lg 3) – Arvestatud. Muudetud on muuseumiseaduse volitusnorm Vabariigi Valitsusele (edaspidi MuuS) § 26 lõike 3 kavandatud Eelnõus välja pakutud kujul ei piiritle seadus sõnastust ja täiendatud kõnealust paragrahvi määruse andmise volitust. Nii on see lõikega 31 kooskõlas Justiitsministeeriumi blankovolitus, mis ei piira ega piiritle (edaspidi JuM) ettepanekuga. määrusandja suvaõigust luua mistahes materiaalõiguslikke tingimusi. Nii võib kitsendada kahju hüvitamise aluseid või hoopis avardada riigieelarve vahendite kulutamist viisil, mida seadusandja silmas ei pidanud. See ei vasta PS § 3 seaduslikkuse põhimõttele, hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lõikele 3 (volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada) ega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lõikele 1 (määruse andmine ainult kooskõlas volitusnormi piiridega). Teeme ettepaneku lisada eelnõusse Vabariigi Valitsusele antava volituse selge piir. Näiteks võib normi sõnastada nii: „Näituse kahjuhüvitisega ei pea katma rahvusvaheliste näituste korraldamise praktikas tunnustatud riske, mida näituse korraldaja ei saa mõjutada ega tagatise andmise ajal sellise riskiga arvestada.“ Seejärel tuleb lisada uue lõikena volitusnorm, mida tuleb sisustada ja määruse 1 andmisel arvestada koos eelmise normiga. Näiteks sellises sõnastuses: „Täpsustava loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei pea katma, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. Eelnõu § 1 p 2 (kavandatav § 28 lg 2) – Arvestatud. Muudetud MuuS-i § 28 lõike 2 kaalutlusõigus Vabariigi Valitsusele või kavandatud sõnastust. Eelnõust on välja jäetud tema volitatud ministrile võimalus kaetavaid riske näituse kahjuhüvitist Eelmises punktis kirjeldatud kaalutlustel tagades täiendavalt piirata, kuna selleks teeme ettepaneku piiritleda ka haldusorganile puudub praktiline vajadus. Välistatud riskid antav kaalutlusõigus. HMS § 4 lg 2 alusel on edaspidi loetletud seaduse rakendusaktis, tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas mida on juhul, kui rahvusvaheliste näituste volituse piiridega. Need peavad sisalduma eksponeerimise praktikas tunnustatud riskid seaduses. Praegu eelnõus selliseid piire ei ole, muutuvad, võimalik täiendada. Haldusorgani mis võimaldab haldusorganil teha otsustusi kaalutlusõiguse piiritlemiseks on sätte mistahes tema enda kaalutlustel ja ulatuses. sõnastust täiendatud nii, et kahjuhüvitise See ei ole kooskõlas PS § 3 seaduslikkuse osalisel tagamisel arvestatakse näituse põhimõttega. Alternatiivina võib kaaluda kultuuriloolist olulisust, tagatava määratlemata õigusmõiste lisamist, mida kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda või arvestades võiks haldusorgan teha § 26 lõike 3 võlaõigusseaduse alusel sõlmitava tingimusi arvestades selle alusel antud kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse rakendusaktiga kindlaksmääratud tingimustest õiguse kohaselt antava garantii olemasolu. teistsuguse otsustuse. Teeme ettepaneku sõnastada norm selgemal viisil ning loobuda põimlausest. Näiteks võib sõnastada normi nii: „(2) Näituse kahjuhüvitist tagades võib kaetavaid riske käesoleva seaduse § 26 lõike 3 esimese lause alusel täiendavalt piirata. Näituse kultuuriloolist olulisust või tagatava 2 kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda arvestades võib määrata, et tagatava kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist. Kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tagatakse see võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga.“ Seletuskirja osa 6. Seaduse mõjud. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud (vt Tulenevalt vajadusest hinnata väljatöötatavate seletuskirja punkti 6.2.1.2.). õigusaktide üldist mõju, palume seletuskirjas selgitada, kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks. Eelnõu § 1 p 2 (kavandatav § 28 lg 2) Arvestatud. Sõna „otsus“ MuuS-ist välja Teeme ettepaneku mitte kasutada seaduses jäetud. sõna „otsus“. Kahjuhüvitise tagamise otsustus on haldusakt. Kui selle annab Vabariigi Valitsus või minister, vormistatakse see korralduse või käskkirjana. Eelnõu § 1 p 3 (kavandatav § 321) – Arvestatud. Sõna „paragrahviga“ asendatud rakendussäte märgiga „§-ga“. Sätte sissejuhatavas osas tuleb sõna „paragrahviga“ asendada märgiga „§-ga“. Eelnõu § 1 p 3 (kavandatav § 321) – Arvestatud. Lisatud sõna „kuni“. rakendussäte Normi tuleb täiendada sõnaga „kuni“ (Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamise otsus on tehtud enne 2019. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud 3 redaktsiooni.). Eelnõu paragrahvide 1 ja 2 pealkirjad Mittearvestatud. Hea õigusloome ja Normitehnika eeskirja § 23 lõike 4 järgi ei pea normitehnika eeskirja § 23 lõike 4 kohaselt kaheparagrahvilise eelnõu paragrahve võib ühest või kahest paragrahvist koosneva pealkirjastama, sest eelnõu on nendetagi seaduseelnõu paragrahv olla pealkirjata. ülevaatlik. Teeme ettepaneku pealkirjad ära Seega, kaheparagrahvilise seaduseelnõu jätta. paragrahvid võivad olla ka pealkirjastatud. Seletuskirja p 1.2 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Seletuskirja järgi on eelnõu keeleliselt toimetatud Eiffel Meedia OÜ-s. Ainult selline märge on puudulik. Eelnõu keeleküsimustes konsulteerimiseks peab olema nimetatud keeletoimetaja isik ja kontaktandmed (normitehnika eeskirja § 41 lõige 3). 4