Kiri

Rahandusministeerium Meie 21.09.2018 nr 1.2-2/97-1 Kultuuriministeerium Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. KK eelnõu 2. Lisa 1 vorm A 3. Lisa 1 vorm B 4. Mitteametlik terviktekst 5. Hoolekande TAT muutmine_sk Lisaadressaadid: Innove SA Ingrid Mangulson 6269 208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 27.08.2018 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Muudan abikõlblikkuse perioodi ja sõnastan järgmiselt: „01.01.2015–31.12.2021“. 2. Muudan punkti 1.2.4 tabelit ja sõnastan järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESFi toetus 10 973 362 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 1 936 476 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 12 909 838 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 12 932 397 3. Muudan punkte 2.1.2–2.1.4 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane juhendmaterjal.  2 Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015–2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1) sekkumismetoodikate ja rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rakendamine erivajadustega lastele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rakendamine eakatele (sh suure hooldusvajadusega) ja vähenenud töövõimega isikutele; 2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppevad 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusametis; nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime (tegevused lõppevad 2017. aastaga); 3) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine; 4) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu Erihoolekande arengukava üldeesmärk on tagada psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku deinstitutsionaliseerimise eelduseks on praegusest suuremas mahus, paindlikumate, isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu. Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud psüühiliste erivajadustega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning võimaldab maksimaalselt saavutada teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Praegune erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, olemasolevad teenused ei kata kõikide teenust saama õigustatud isikute vajadusi, teenustel on konkreetsed sisutegevused ja kriteeriumid, kuid inimesele ei pruugi sellise sisuga teenus sobida. Olemasolevate teenuste sees olevaid tegevusi ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt kombineerida. Eesmärk on arendada ja ümber kujundada erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes psüühiliste erivajadustega täisealiste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldada  3 teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele. Teenusedisaini käigus välja töötatud uued lahendused võimaldavad pakkuda psüühiliste erivajadustega täisealistele ja nende lähedastele paindlikumat tuge ja kõrvalabi kui praegused kaheksa olemasolevat erihoolekandeteenust. Teenusedisaini raames määratakse kindlaks teenust saama õigustatud isikute vajadused ning nendest vajadustest lähtuvalt teenuste sisuelemendid ja selleks vajalikud ressursid. Määratakse kindlaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus, sh sügava liitpuudega isikutele, ebastabiilse remissiooniga isikutele ja kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele) sisuelemendid (nt eneseteenindusoskuste õpetamine, juhendamine asjaajamises, igapäevaelutoimingute õpetamine või juhendamine igapäevaelutoimingute tegemisel, töötamise toetamine avatud tööturul, majandusliku toimetuleku õpetamine, ööpäevaringne majutus, hooldustoimingud, järelevalve turvalisuse tagamiseks jne) ja selleks vajalikud ressursid. Sisuelemente on võimalik paindlikult elemendipõhiselt kombineerida, et kujundada isikule teenus tema vajadustest lähtuvalt. Praegu seaduses sätestatud teenustel on väga konkreetsed nõuded ja kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobida. Teenusedisaini käigus välja töötatud lahendusi katsetatakse1 ja kogutud tagasiside põhjal täiendatakse disainitud teenuseid. Katseprojekti andmetele ja tulemustele tuginedes tehakse kasutajakogemuse mõjuanalüüs.“. 4. Muudan punkti 2.1.1.3 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018.a lõpuni) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuar, 2.1.4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3). 5. Muudan punkti 2.2.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.01.2019“. 6. Muudan punkti 2.3.3 ja sõnastan järgmiselt: „2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi 1 Rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“  4 täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Samuti tehakse sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis hindab kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ja mõjusust. Teenuseosutajate seas rakendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) kestavad Sotsiaalkindlustusametis EQUASSi Eesti esindajana kuni 2019. aasta maini. Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd elluviidud maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pandi seni maavalitsustel lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat. Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel. Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada.“. 7. Muudan punkte 2.4.2 ja 2.4.3 ning sõnastan järgmiselt: „2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.2 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. 2 Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005  5 Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on kohalike omavalitsuste koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust arendatakse ja osutatakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös ehk toimepiirkonnas, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustatakse alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas kohalikud omavalitsused sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Sama meetme raames on valmimas TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ ning selle raames hakkavad ühistranspordikeskused TAT partnerina katsetama sotsiaaltransporditeenuse osutamist. Selleks, et tagada sotsiaaltranspordi parem kättesaadavus üle Eesti, on eesmärk luua kohalikele omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata sihtrühma teenusevajadust, korraldada teenust saama suunamist ja aruandlust teenuse kasutamise kohta. Infotehnoloogilise lahenduse eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada sotsiaaltransporditeenust oma vajadustest lähtuvalt võimalikult lihtsalt ning tagada teenuse kättesaadavus selle vajajatele. IT-lahenduse hankimisega tegeleb Sotsiaalministeeriumi allasutusena Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega (sh ühistranspordikeskustega, sotsiaalteenuste osutajatega) ja vajaduse korral eksperte kaasates mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest. 2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas.“. 8. Lisan punkti 2.4.4 järgmises sõnastuses: „2.4.4. Kohalike omavalitsuste võimestamine ja toetamine täisealiste hoolekande valdkonnas  6 Üle Eesti ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal täisealiste hoolekande üksus (THÜ). Üksus aitab ellu viia täisealistele suunatud riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat ja rakendada täisealiste hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ning koordineerib valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Eesmärgid on järgmised: 1) suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekandeülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil; 3) toetada tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekande süsteemi arendamist; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja). Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kuue suurema valdkonna alla: 1) strateegiline nõustamine; 2) rakenduslik nõustamine; 3) juhtumipõhine nõustamine; 4) kogemuste kogumine ja analüüsimine; 5) analüüside ja ettepanekute koostamine; 6) sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Nendes valdkondades elluviidavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik omavalitsus, teenuseosutaja ja riik. THÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel osutamisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande abimeetmetega. 2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad Kohaliku omavalitsuse töötajad 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2016–31.12.2021 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2, 2.4.3, 2.4.4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2) Sotsiaalkindlustusamet (2.4.4)“. 9. Muudan punkti 3 tabelit ja sõnastan järgmiselt: Näitaja Näitaja nimetus Algtas Sihttase Sihttase Selgitus e (2018) (2023) (2013) Rakendus Hoolekandeteenuste 0 2885 4575 Rakenduskavas kava saajate arv 2018. aastaks 6600  7 väljundin ja 2023. aastaks äitajad 10 100 TAT- Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul spetsiifili osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine sed väljundi- näitajad Hoolekandeteenuste 0 1812 2397 Teenusesaajate saajate arv arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimeste kaupa. Hoolekandevaldkonna 0 1295 1753 Koolitusel osalejate koolitustel osalenud arv eri koolituste inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekandeteenuste 0 1800 1800 Teenusesaajate saajate arv arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimeste kaupa. Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Hoolekandevaldkonna 0 997 1446 Koolitusel osalejate koolitustel ja arv eri koolituste supervisioonis kaupa kokku. osalenud inimeste arv Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Hoolekandevaldkonna 0 218 360 koolitustel osalenud inimeste arv Hoolekandeteenuste 0 0 1000 saajate arv Rakendus Osalejad, kes 6 kuud 29% 30% 30% kava pärast teenuse tulemus- saamise algust on näitajad tööturul Osalejate suhtarv, kes 5% 15% 15% Baastaseme said aasta jooksul kujunemisel on ESFist toetatud võetud arvesse hoolekandeteenuseid erihoolekandeteen ning kelle toimetulek uste ja  8 seeläbi paranes või täiskasvanute kelle puhul välditi hooldamisteenuste ööpäevaringsele (hoolekandeasutus institutsionaalsele tes) sihtrühma teenusele suundumist liikumist 2013. aastal institutsionaalsetelt teenustelt mitteinstitutsionaal setele teenustele 10. Muudan punkti 6 esimest lõiku ja sõnastan järgmiselt: „„Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest3.“. 11. Lisan punkti 7.7 järgmises sõnastuses: „7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. 7.7.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.“. 12. Asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017– 31.12.2018“. 13. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade lõikes“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. § 2. Käskkirja rakendamine Käskkirja punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister 3 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf  Sotsiaalkaitseministri ..........2018 käskkiri nr... „Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2017–31.12.2018 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine Jätkatakse 2016. aastal alustatud innovaatiliste hoolekandeteenuste arendamisega, mille raames korraldatakse kaks ideekonkurssi, kus Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmas sektor arendavad uuenduslikke ideid (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid hoolekandeteenuste osutamise lahendusi) ja töötavad välja teenuste osutamise prototüüpe. 2016. aastal valmistati ette esimese ideekonkursi hankedokument, mille alusel korraldati 2017. aastal ideekonkurss, viiakse ellu hankega tellitud tegevused ja valmistatakse ette hoolekandemeetme innovatsiooni avatud taotlusvoor. 2018. aasta alguses, enne avatud taotlusvooru avamist, korraldatakse uuenduslike ideede leidmiseks hoolekandevaldkonnas uus ideekonkurss. Tabel 1 Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- (näidatakse periood, ja lõppkuupäev mille jooksul nimetatud kirjeldatud tegevust programmi ajal perioodil ellu viia planeeritakse) 1. Kaks ideekonkurssi uuenduslikel 2016–2018 01.01.2017– ideedel (sh IKT-l) põhinevate 31.05.2018 hoolekandeteenuste arendamiseks 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine 2018. aastal toimuvad elukeskkonna kohandamise alast nõustamist pakkuvate KOV-i töötajate koolitused. Selleks koostatakse KOV-i töötajatele juhendmaterjal, korraldatakse vastavasisulised koolitused ning edaspidi nõustab Sotsiaalkindlustusamet eluaseme kohandusi tegevaid KOV-i spetsialiste vastavalt vajadusele. Samuti pakutakse abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse abivahendeid müüvaid ettevõtteid sotsiaalhoolekande seaduse § 55 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmisel, mille kohaselt peavad ettevõtted sisestama müüdavate abivahendite andmed meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse andmekogusse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus, et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning muuta see abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. MSA IT-arenduse hangib TAT partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Toimuvad koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele, luues seeläbi ettevõtetele võimaluse täita sotsiaalhoolekande seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud kohustust.1 Jätkatakse abivahendialase ning elu- ja töökeskkonna kohandamise alase nõustamisteenuse osutamisega, mille parendamist alustati 2016. aastal teenusedisaini metoodikat kasutades. Teavitus- ja nõustamistegevusega toetatakse 2016. aastal jõustunud abivahendisüsteemi toimimist. Abivahendialast nõustamist ja koolitusi korraldab alates 01.02.2017 ning elu- ja töökeskkonna kohandamise alast nõustamist ja koolitusi alates 01.10.2017 Sotsiaalkindlustusamet. Tabel 2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, lõppkuupäev mille jooksul nimetatud kirjeldatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2017– hindamise instrumendi 31.12.2018 väljatöötamine koostöös RAKK-ga. Instrumendi prototüübi katsetamises osalemine abivahendi vajaduse hindamisel koostöös rehabilitatsioonimeeskondade ja - spetsialistidega; katsetamise tulemusel instrumendi prototüübi täiendamiseks ja põhiinstrumendi väljatöötamiseks andmete andmine (SKA) 2. Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2017– elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2018 nõustamine (SKA) 3. Abivahendispetsialistide 2016–2018 koolitamine (SKA) 3.1. Koolituskavade väljatöötamine 2016–2017 01.01.2017– (SKA) 01.05.2017 3.2. Koolituste läbiviimine (SKA) 2016–2018 01.02.2017– 31.12.2018 4. Ettevõtete poolt MSA-sse 2016–2019 01.01.2017– sisestatava info kontrollimine ja 30.12.2018 ettevõtete koolitamine (SKA) 5. Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2017– nõustamistegevus (sh infopäevad) 31.12.2018 1 Abivahendi müüja või üürija peab tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse. 2  abivahendisüsteemi toimimiseks (SKA) 6. Abivahendisüsteemi jätkuarendus 2016–2018 01.01.2017– (sh kliendikeskse 31.12.2018 abivahendisüsteemi aluste loomine) (SKA) 7. Erivajadustega inimeste 2017–2018 01.01.2017– elukeskkonna kohandamise alase 31.12.2018 nõustamisega tegelevate KOV-i töötajate koolitused meetme 2.5 tegevuse 2.5.1 elluviimise toetamiseks (SKA) 7.1. Juhendmaterjali koostamine (SKA) 2017–2018 01.10.2017– 31.12.2018 7.2. Koolituste läbiviimine 2017–2018 01.01.2018– erivajadusega inimeste 31.12.2018 elukeskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevatele KOV-i töötajatele (SKA) 8. MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2019 01.10.2017– 31.12.2018 Tabel 3. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundin Abivahendiala 183 200 546 846 Sh 2015.–2016. a äitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.– saanud 2018. a näitaja inimeste arv 383, 2019.–2020. a näitaja 300 Väljundin Keskkonnako 60 90 216 336 Sh 2015.–2016. a äitaja handuste näitaja 66, 2017.– alast 2018. a näitaja nõustamist 150, 2019.–2020. a saanud näitaja 120 inimeste arv Tulemus Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii näitaja 6 kuud pärast abivahendi- kui teenuse keskkonnakohandu saamise ste alast algust on nõustamist saanud tööturul inimeste osakaaluna 3 Tulemus Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii näitaja suhtarv, kes abivahendi- kui said aasta keskkonnakohandu jooksul ESFist ste alast toetatud nõustamist saanud hoolekandete inimeste enuseid ning osakaaluna kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal se teenusele suundumist 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist: 1) erivajadusega lastele ja noortele (vanuses 3–16 aastat), 2) vähenenud töövõimega tööealistele (vanuses 16–63 aastat) ning 3) erivajadusega eakatele (60 aastat ja vanemad). Täiendavalt selgitatakse välja rehabilitatsiooniprogrammide vajadus, kaasates sihtrühma esindajaid, valdkonna eksperte ja koostööpartnereid. Kõik toetuse andmise tingimuste raames väljatöötatud programmid on avalikud (info programmide kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehtedelt ja majandustegevuse registrist) ning peale vastavasisulise koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse perioodil 2017–2018 kuni 15 avalikku rehabilitatsiooniprogrammi. Jätkatakse erivajadusega inimestele suunatud hindamis- ja sekkumismetoodikate arendustegevustega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel“ eesmärk on katsetada rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskkonda, mis võimaldab dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Tegevus hõlmab koostöös ekspertide ja eri partneritega elektroonse hindamisvahendi arendamist, rehabilitatsioonispetsialistide koolitusi ning hindamisvahendi katsetamist koostöös rehabilitatsiooniteenuse osutajatega Eesti eri piirkondades. Partnerasutuste leidmiseks korraldatakse hange. Katsetamise eesmärk on muu hulgas hinnata, kuivõrd RFK kasutamine parandab teenusosutajate teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste liikumist teenuseosutajate vahel. Projekti järel esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks. 2017. aastal lõppesid arendustegevused seoses hindamismetoodika Hamet ning nägemispuudega inimestele sobiliku tegevus- ja töövõime hindamise vahendi arendamisega. Viiakse lõpule Hameti täiendavate moodulite koolitused uutele ja endistele koostööpartneritele (kokku 18 asutust Eestis – koolitused eesti ja vene keeles), toimuvad klientide hindamised ning 4 töövõime arendamine töötubades, et suunata inimene temale sobivale töökohale avatud või kaitstud töökohal. Katsetatakse ja esitatakse SKA-le kinnitamiseks Hameti hindamist integreeriv rehabilitatsiooniprogramm (sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis). Samuti töötatakse välja hindamisteenuse kirjeldus koos hinnaga, et hõlbustada hindamismetoodikat Hamet kasutavate hindamiste jätkusuutlikku pakkumist edaspidi. Ka nägemispuudega inimestele sobiva hindamismetoodika arendamisel jätkatakse tegevusi seoses hindamisteenuse kirjelduse ja hinna kujundamise ning hindamise integreerimisega sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni konteksti, teavitades sellest koostööpartnereid ja sihtrühma. Toetatud töölerakendamise metoodika arendustegevused jätkuvad koolitustega Eesti eri piirkondades, et toetada erivajadusega inimeste töölesuunamisega tegelevaid spetsialiste (nt sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajad, kutseõppeasutused jt) rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kasutamisel igapäevatöös klientidega. Jätkuvad täienduskoolitused rehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise teemal, et parandada rehabilitatsioonispetsialistide pädevust. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue teenusega (jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate kasutamine rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu tuleb jätkata nii kogemusnõustamise baaskoolitust kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega, rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamisega ning avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise koolituste ja vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse spetsialistide igapäevatöös kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega (sh tuginedes väiksemahuliste analüüside, nt rehabilitatsiooniplaanide koostamise analüüs, SKA juhtumikorraldajate hindamisankeetide analüüs, tulemustele). Ka 2017.–2018. aastal on olulisel kohal nõustamine ja teavitustegevus teenuseosutajate, sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse muu hulgas kompetentsikeskuse kodulehe täiendamist ajakohase informatsiooniga ja teavitusseminaride korraldamist. Toimub tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate riigiasutustega (Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa) vajaduspõhiste teenuste arendamiseks. Tabel 4. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise tegevuse ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, kirjeldatud perioodil mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine ja rakendamine erivajadusega lastele ja eakatele ning vähenenud töövõimega tööealistele 1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine erivajadusega lastele vanuses 3–17 aastat ja nende peredele 5 1.1.1. Ettevalmistavad tegevused 2015–2020 01.03.2017 – (võtmepartnerite ja ekspertide 30.06.2017 kaasamine, laste rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi kirjeldamine, hankedokumentide ettevalmistamine jm) 1.1.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.07.2017– rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 30.08.2017 valik, lepingute sõlmimine 1.1.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.09.2017– piloteerimine, programmirakendajate 30.09.2018 koolitamine ja toetamine, kogemuskohtumised 1.1.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2017– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine, jätkutegevused 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine erivajadusega eakatele vanuses 60+ ja nende peredele 1.2.1. Ettevalmistavad tegevused 2015–2020 01.09.2017– (võtmepartnerite ja ekspertide 30.09.2018 kaasamine, eakate rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi kirjeldamine, hankedokumentide ettevalmistamine jm) 1.2.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 30.09.2018– rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 30.11.2018 valik, lepingute sõlmimine 1.2.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.12.2018– piloteerimine, programmirakendajate 31.12.2018 koolitamine ja toetamine, kogemuskohtumised 1.2.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2017– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 30.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine, jätkutegevused 1.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 arendamine vähenenud töövõimega tööealistele (sh toetatud töölerakendamise põhimõtted, töökohapõhine rehabilitatsioon jm) 1.3.1. Ettevalmistavad tegevused (ekspertide 2015–2020 02.05.2017– ja võtmepartnerite kaasamine, 31.12.2017 tööealiste isikute rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi 6  kirjeldamine, hankedokumentide ettevalmistamine jm) 1.3.2. Hankemenetluste korraldamine ja 2015–2020 01.10.2017– rehabilitatsiooniprogrammi rakendajate 31.01.2018 valik, lepingute sõlmimine 1.3.3. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 01.01.2018– piltoteerimine, programmirakendajate 31.12.2018 koolitamine ja toetamine, kogemuskohtumised 1.3.4. Rakendatud 2015–2020 01.09.2018– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine, jätkutegevused 1.4. Rehabilitatsiooniprogrammi 2017–2018 arendamine „Valikute aasta“ õppijatele 1.4.1. Ettevalmistavad tegevused 2017–2018 01.05.2017– (võtmepartnerite kaasamine, valikute 30.09.2017 aastat toetava rehabilitatsiooni vajaduse väljaselgitamine ja programmi kirjeldamine) 1.4.2. Programmi piloteerimine koostöös 2017–2018 01.10.2017– kutseõppeasutusega (koolitused, 30.05.2018 kogemuskohtumised) 1.4.3. Rakendatud rehabilitatsiooniprogrammi 2018 01.06.2018– kohta tagasiside kogumine, programmi 31.12.2018 täiendamine, jätkutegevused 1.5. Rehabilitatsiooniprogrammide 2017 arendamine, kasutades hindamismetoodikat HAMET 1.5.1. Ettevalmistavad tegevused 2017 02.01.2017– (programmide kirjeldamine vähenenud 31.01.2017 töövõimega inimeste töötamisvõimaluse väljaselgitamiseks ja haridusliku erivajadusega noorte erialavaliku toetamiseks põhikoolist kutseõppesse siirdumisel, hankedokumentide ettevalmistamine ja hanke korraldamine) 1.5.2. Programmirakendajate koolitamine ja 2017–2018 01.02.2017– toetamine, programmide rakendamine, 30.06.2018 kogemuskohtumised 1.5.3. Rakendatud 2017–2018 01.07.2017– rehabilitatsiooniprogrammide kohta 31.12.2018 tagasiside kogumine, programmide täiendamine ja kinnitamiseks esitamine 2. Erivajadusega inimestele suunatud 2015–2020 töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine 7 2.1. Rahvusvahelisel 2015–2020 funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine 2.1.1. RFK-põhise elektroonsete hindamis- ja 2015–2017 01.01.2017– rehabilitatsioonitsüklit toetavate 29.12.2017 dokumendivormide piloteerimise protsessi ettevalmistamine, prototüübi loomine, partnerite kaasamiseks hankemenetluse ettevalmistamine ja korraldamine 2.1.2. Rehabilitatsiooniteenuse osutajate jt 2015–2018 partnerite koolituse ettevalmistamine ja 01.09.2017– koolituse läbiviimine 30.04.2018 2.1.3. RFK-põhise rehabilitatsiooniprotsessi ja 2018–2020 01.06.2018– prototüübi piloteerimine 31.12.2018 rehabilitatsioonis, seire ja partnerite kogemuskohtumised 2.1.4. Piloteerimise vahetulemuste kokkuvõte 2018–2020 03.09.2018– ja analüüs 31.12.2018 2.2. Toetatud töölerakendamise (TTR) 2015–2018 metoodika arendamine 2.2.1. Ettevalmistavad tegevused TTR 2015–2018 01.01.2017– koolituste läbiviimiseks (õppekava ja 30.08.2018 koolitusmaterjalide täiendamine, lähtudes eelnevatest koolitustest; teavitustegevus, koolitusgruppide komplekteerimine jm) 2.2.2. Koolituste läbiviimine (ca 6 gruppi) 2015–2018 01.04.2017– 30.10.2018 2.2.3. Konsultatsioon töölesuunamisega 2015–2018 01.01.2017– tegelevatele spetsialistidele 31.12.2018 2.2.4. TTR metoodika alane teavitustegevus, 2015–2018 01.01.2017– arutelud metoodika rakendamisest ja 31.12.2018 tõlkematerjalide väljaandmine 2.3. Töövõime hindamise metoodika 2015–2017 Hamet jätkuarendamine 2.3.1. Koolituste ettevalmistamine ja 2015–2017 01.01.2017– läbiviimine uutele partneritele (moodulid 30.12.2017 2 ja 3) ning endistele partneritele (moodul 1 ja Hamet E, koolitused eesti ja vene keeles) 2.3.2. Hindamismetoodika Hamet ja 2015–2017 01.01.2017– lisamoodulite kasutamine klientide 31.12.2017 töövõime hindamiseks (Astangu ja partnerid), hindamisprotsessi ja hinna kirjeldamine 2.3.3. Hindamismetoodika Hamet ja 2015–2017 01.01.2017– lisamoodulite kasutamine klientide 31.12.2017 8  töövõime arendamiseks, et suunata klient sobivale töötamise vormile avatud või kaitstud tööl (töövõime arendamise töötoad) 2.4. Nägemispuudega inimestele 2015–2017 sobiliku tegevus- ja töövõime hindamise metoodika arendamine 2.4.1. Hindamismetoodika edasise 2017 01.01.2017– rakendamise võimaluste analüüs koos 31.12.2017 ekspertide ja partneritega 2.4.1. Teavitustegevus (SKA, TK, 2017 01.01.2017– juhtumikorraldajad, 31.12.2017 rehabilitatsiooniteenuse osutajad, sihtrühm) 2.5. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise 2016–2017 metoodika arendamine 2.5.1. Sotsiaalkindlustusameti toetamine 2016–2017 01.01.2017– metoodika ellurakendamisel, sh 31.12.2017 metoodika kasutamise analüüsimisel ja jätkuarendamisel 2.5.2. Sotsiaalkindlustusameti 2016–2017 01.01.2017– juhtumikorraldajate koolitamine 31.12.2017 hindamisküsimustiku kasutamisel 2.6. Valdkondadeülese 2019–2020 sekkumismetoodika arendamine ja rakendamine erivajadusega lastele 3. Rehabilitatsiooni- ja 2015–2020 kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine 3.1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2020 alased koolitused (programmide väljatöötamine ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamine) 3.1.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017– materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018 3.1.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.03.2017– 31.12.2018 3.1.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.03.2017– täiendamine 31.12.2018 3.2. Rehabilitatsioonimeeskondade 2015–2020 koolitused (uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus) 3.2.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017– materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018 3.2.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.01.2017– 31.12.2018 9 3.2.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.01.2017– täiendamine 31.12.2018 3.3. Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020 vajaduspõhised koolitused (sh SKA juhtumikorraldajad, rehabilitatsioonispetsialistid jm) 3.3.1. Ettevalmistavad tegevused (õppekavad, 2015–2020 01.01.2017– materjalid, teavitus, registreerimine jm) 31.12.2018 3.3.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.03.2017– 31.12.2018 3.3.3. Koolituste tagasiside analüüs, 2015–2020 01.03.2017– täiendamine 31.12.2018 3.4. Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2020 jätkukoolituste läbiviimine 3.4.1. Ettevalmistavad tegevused, 2015–2020 01.01.2017– hankedokumentide ettevalmistamine 31.12.2018 3.4.2. Hangete korraldamine ja 2015–2020 01.01.2017– kogemusnõustajate koolituse pakkujate 31.12.2018 valik (eri pakkujad sõltuvalt koolitusgrupi spetsiifikast) 3.4.3. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.01.2017– 31.12.2018 3.4.4. Koolituse tagasiside analüüs, 2015–2020 01.01.2017– täiendusettepanekud ja jätkutegevused 31.12.2018 kogemusnõustamisteenuse rakendamiseks 4. Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020 juhendmaterjalide koostamine 4.1. Teavitustegevus 2015–2020 01.01.2017– (regionaalseminarid, RAKK 31.12.2018 koduleht jm teavitus) 4.2. Rehabilitatsioonivaldkonna 2017–2020 01.01.2017– analüüsid ja uuringud 31.12.2018 4.2.1. Rehabilitatsiooniteenuse ja 2017–2020 01.01.2017– rehabilitatsiooniprogrammide mõju 31.12.2018 hindamise metoodika väljatöötamine ja mõjuanalüüsi tegemine 4.2.2. Mõju hindamise metoodika 2017–2020 01.01.2017– väljatöötamine 31.12.2018 rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ja mõjuanalüüsi tegemine 4.3. Koostöö teenuse korraldajate 2015–2020 01.01.2017– (Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti 31.12.2018 Töötukassa) ja teenuseosutajatega (programmide väljatöötamine, metoodikate (TTR ja Hamet) kasutamine jms) 4.4. Juhend- ja infomaterjalide 2015–2020 01.01.2017– koostamine 31.12.2018 10 Tabel 5. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus a nimetus kumulatiiv kumulatiivn ne e (2018) (2023) Väljun Hoolekandete 242 273 1050 1215 Sh 2015.–2016. a dinäita enust saanud näitaja 535 ja 2017.– ja inimeste arv 2018. a näitaja 515 inimest Tulem Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% usnäit 6 kuud pärast aja teenuse saamise algust on tööturul Tulem Osalejate 15% 15% 15% 15% usnäit suhtarv, kes aja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandete enuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal sele teenusele suundumist Väljun Koolitusel 278 372 1117 1483 Sh 2015.–2016. a dinäita osalenud näitaja 467, 2017.– ja inimeste arv 2018. a näitaja 650 inimest 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu Teenusedisaini metoodikat kasutades jätkatakse 2016. aastal alustatud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamist ning ümberkujundamist psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste vajadustest lähtuvalt ning eesmärgiga korraldada teenusesüsteemi efektiivsemalt ja paindlikumalt. 2016. aasta riigihanke võitjaga jätkub uue erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi mudeli väljatöötamine. Toetudes 2016. aasta teenusedisaini tööprotsessi esimestes etappides väljatöötatud uutele lahendustele jätkuvad järgmised teenusedisaini 11 tööprotsessi tegevused: 1. Kirjeldatakse ja visualiseeritakse uusi lahendusi ning kirjeldatakse detailselt muutunud teenusekorralduse protsesse. 2. Uusi lahendusi katsetatakse toetuse andmise tingimuste „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ raames, mille käigus kogutakse tagasisidet, analüüsitakse kasutajakogemust ning koostatakse kasutajakogemusel põhinev mõjuanalüüs ning lahendusi illustreerivad ja visualiseerivad materjalid (kokkupuutepunktide skeemid, keeruliste ja innovaatiliste lahenduste joonised, kirjeldust illustreerivad materjalid). Tabel 6. Teenuse disaini ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Erihoolekandeteenuste 2016–2018 01.01.2017.–30.11.2018 ja -süsteemi disainimine (SOM, SKA) 2. Mõjuanalüüs tuginedes 2018 31.06.–30.11.2018 pilootprojketi kasutajakogemuse andmetele ja tulemustele (SKA) 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Üle Eesti jätkavad Sotsiaalkindlustusametis tööd viis piirkondlikku koordinaatorit, kes korraldavad toimetulekuraskustes inimeste suunamist teenuseid saama, toetavad KOV-ides võrgustikutöö jm koostöö korraldamist. Hange teenusepakkujate leidmiseks maakondades toimus 2016. aastal. Vajaduse korral otsitakse juurde uusi eksperte. Et jagada kogemusi ja suurendada KOV-i sotsiaaltöötajate professionaalsust teatud kitsamatel teemadel, jätkatakse koordinaatorite eestvedamisel ümarlaudade ja seminaride korraldamist KOV-i sotsiaaltöötajatele. Koordinaatorid selgitavad 2017. aastal välja ka piirkonna ressursid juhtumipõhise võrgustikutöö tegemiseks (mis teenused, mis sihtrühmale, kes osutab, mis projektid jm) ning koostavad selle põhjal piirkonna juhtumikorraldusliku võimekuse ülevaate. Tabel 7. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Integreeritud hoolekandeteenuste 2016–2019 01.01.2017– pakkumine 31.12.2018 12  2. Piirkondade juhtumikorraldusliku 2016–2017 01.01.–31.12.2017 võimekuse analüüside koostamine Tabel 8. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljun Integreeritud 581 580 1800 1800 Sh 2015.– dinäitaj hoolekandeteenusei 2016. a näitaja a d saanud inimeste 639 ja 2017.– arv 2018. a näitaja 1161 inimest Tulem Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% usnäita kuud pärast teenuse ja saamise algust on tööturul 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse supervisiooniteenust. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning kaasata suurema osa asutuse personalist. Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid, mida sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel on võimalik kasutada sisekoolitustel. Koolitusi toetab ka valmiv videomaterjal. Supervisiooniteenuse korraldamiseks tehakse jätkuhange ning supervisiooniteenuse pakkumise käigus jätkatakse sobilike teenuseosutajate väljaselgitamisega. Eesmärk on luua optimaalne mudel tööalase toetuse pakkumiseks sotsiaalvaldkonna spetsialistidele (kovisioon, valdkondlik tööalane juhendamine, supervisioon). 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Perioodil 2017.–2018. a toimuvad järgmised uuringud:  jätkub pikaajalise hoolduse teemaline uuring;  sotsiaalvaldkonna uuring/uuringud, mille tulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ning ühiskonnaelus osalemisele. Uuringu tulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi;  jätkub puudega laste ja nende perede uuring (PLU 2016). Hange kuulutati välja 2016. aastal ning hanke tegevusi viiakse ellu 2017. aastal. 13 Tabel 9. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1. Pikaajalise hoolduse teemaline 2015–2017 01.01.– uuring (SOM) 31.08.2017 2. Puudega laste ja nende perede 2016–2017 01.01.– uuring (PLU 2016) (SOM) 31.12.2017 3. Sotsiaalvaldkonna uuring/uuringud 2018–2019 01.03.– (SOM) 31.12.2018 4. Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2020 01.01.2017– (SOM) 31.12.2018 5. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2017– teenusepakkujate pädevust 31.12.2020 suurendavad koolitused (SOM; TAI) Tabel 10. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljund Supervisioonis 100 220 320 420 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 320 ja 2019.–2020. a näitaja 100 Väljundi Koolitusel 33 96 400 675 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a inimeste arv näitaja 129 3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Alates 01.02.2017 korraldab kvaliteedi edendamise alast tegevust Sotsiaalkindlustusamet. 2017.– 2019. aasta maini jätkavad kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS juurutamisega 2016. aastal alustanud teenusepakkujad, muu hulgas jätkatakse neile EQUASSi puudutava nõustamise pakkumist. EQUASSi konsultante ja audiitoreid koolitatakse EQUASS Assurance 2018 uue metoodika kasutamiseks. Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse üldise kvaliteedijuhise täiendamisega ning teenusepõhiste kvaliteedijuhiste ja abimaterjalide väljatöötamise, arendamise ja täiendamisega, mis on tulevikus aluseks järelevalve tegemisel ja teenuseosutajatel (sh kohalikul omavalitsusel) oma tegevuse kvaliteedipõhimõtetele vastavuse hindamiseks. Koostatav kvaliteedikäsiraamat on abiks kõikidele osapooltele, et üheselt mõista kvaliteedipõhimõtteid ja - kriteeriume. Teenusepõhised kvaliteedijuhised valmivad 2020. aasta lõpuks. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel juhiseid kasutajatele ja teistele 14 huvirühmadele ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse, juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava teadlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist. Seoses sotsiaalteenuste üle korraldatava järelevalve üleviimisega maavalitsustest Sotsiaalkindlustusametisse, luuakse terviklik sotsiaalteenuste järelevalve süsteem. Muu hulgas:  ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika;  viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal;  töötatakse välja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisele tuginev enesehindamise vorm teenuseosutajatele  jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist;  töötatakse välja teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteem, katsetatakse ja hinnatakse seda;  hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi optimeerimiseks, tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud õigusaktide täiendamiseks;  monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate tõhusust. Tabel 11. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse nr üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2017– rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 31.12.2018 2016. aastal alustanud asutustele (SKA) 2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2018 01.11.2017– konsultantide koolitamine (SKA) 31.12.2018 3. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS audiitorite 2015–2018 01.01.2018– koolitamine (SKA) 31.12.2018 4. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2020 01.01.2017– teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2018 koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine (SKA) 5. Järelevalvespetsialistide koolitamine (SKA) 2015–2020 01.04.2018– 31.12.2018 6. Järelevalve juhendmaterjalide koostamine (SKA) 2017-2020 01.04.2017– 31.12.2018 15  7. Kvaliteedikäsiraamatu koostamine 2018-2019 01.09.2018- 31.12.2018 8. Ekspertide järelevalvesse kaasamise põhimõtete 2015–2019 01.01.2017– väljatöötamine, kaasamise metoodika 31.12.2018 katsetamine (SKA) 9. Teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemi 2015–2020 01.01.2017– väljatöötamine ja katsetamine (SKA) 31.12.2018 10. Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2017– arendamine, sh teenuseosutajate tagasiside 31.12.2018 süsteemi loomine (SKA) 11. Üldise kvaliteedijuhise täiendamine ning 2017–2020 01.01.2017– teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 31.12.2018 arendamine ja täiendamine (SKA) 12. Seminaride ja infopäevade korraldamine 2017–2019 01.01.2018– kvaliteedijuhiste tutvustamiseks (SKA) 31.12.2018 13. Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018–2019 01.01.2018– jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.012.2018 sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate väärtustamine (SOM) Tabel 12. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundin Koolitusel 0 106 277 351 2015.–2016. a näitaja 171 ja äitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106 inimeste arv Tulemus Kvaliteedi- 0 2 31 34 2015.–2016. a näitaja 29 ja näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 2, süsteemi 2019.a 3 asutust. rakendajad 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse mõlemal tegevusaastal. 16 Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 13. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) perioodil 1. Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2017–31.12.2018 Tabel 14. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursustega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2017 2018 Sihttase Sihttas Selgitus a nimetus kumulatii e vne kumul (2018) atiivne (2023) Väljun Kursusel 70 79 218 360 2016. a osales 69 ja dinäit osalenud 2017.–2018. a osaleb aja inimeste 149 inimest, 2019. – arv 2020. a osaleb 142 inimest. Kursus toimub igal aastal 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine Maakondlike arenduskeskuste poolt 2016. aastal koostatud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ja analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40. Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö ehk sotsiaaltransporditeenuse arendamine ja osutamine toimub KOV-ide koostöös, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustatakse alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, kellele KOV-id annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOV-id sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Sama meetme TAT „ Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest KOV-i osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist KOV-ide korraldatavate teenuste arendusvajadus 17 terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse KOV-idega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse KOV-ide pakutavate sotisaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid KOV-id omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta KOV-ide osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses KOV-i võimalustest. Tabel 16. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Sotsiaalteenuste (sh 2017–2020 20.01.–31.12.2018 sotsiaaltransporditeenuse) arendamisega seotud arutelu/kaasamisürituste/kokkuvõtete korraldamine (SOM) 2. Kohalike omavalitsuste töölaua ja 2018–2019 01.01.2018– iseteeninduskeskuse loomine 31.12.2018 sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks (IT-lahendus) (TEHIK) 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd KOV-ide, sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele. Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise toetamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas. Nimetatud tegevuse raames luuakse toimiv KOV-ide, vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku koostöö võrgustik, mis aitab kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. KOV-id on valmis toimiva koostöö ja sellest saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama või leidma kaasrahastust erasektorist. Tabel 17. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Hange „Vabaühenduste, kohalike 2017–2018 20.11.2017– omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate 01.08.2018 koostöö arendamine“ kahes Eesti piirkonnas 18  2. Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.08.2018– sotsiaalvaldkonnas 31.12.2018 Tabel 18. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2017 2018 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatiivne kumulatiivne (2018) (2023) Väljund Teenust saanud 0 0 1000 inäitaja inimeste arv Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15% snäitaja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 19  33333Mitteametlik terviktekst KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 03.12.2015 käskkirjaga nr 181 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 07.10.2016 käskkirjaga nr 99 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 30.03.2017 käskkirjaga nr 43 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ……… 2018 käskkirjaga nr ……. Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Abikõlblikkuse periood 01.01.2015–31.12.2021 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut SA Järvamaa Arenduskeskus SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus SA Läänemaa Arenduskeskus SA Lääne-Viru Arenduskeskus SA Põlvamaa Arenduskeskus SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus SA Saaremaa Arenduskeskus SA Tuuru SA Tartu Ärinõuandla SA Valgamaa Arenguagentuur SA Viljandimaa Arenduskeskus SA Võrumaa Arenguagentuur Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus 1 SISUKORD MÕISTED........................................................................................................................................................................................... 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ........................................................................................................................................................ 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ............................................................................................................................................................ 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK .......................................................................................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ................................................................................................................................................................ 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK................................................................................................................................................................ 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .............................................................................................................................................. 4 1.2.1. EESMÄRK ............................................................................................................................................................................ 4 1.2.2. TULEMUS ............................................................................................................................................................................ 4 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ....................................................................................................................................................... 4 1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................................. 6 1.2.5. SIHTRÜHMAD ....................................................................................................................................................................... 6 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................................................ 7 2.1. ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA OSUTAMINE ....................................................................................................................................................................................... 7 2.2 INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE ........................................................................................ 9 2.3 SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS ........................................................ 11 2.4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VÕIMEKUSE TÕSTMINE JA KOOSTÖÖ TOETAMINE SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE JA KVALITEEDI PARANDAMISEKS ............................................................................................................................................................................. 13 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 16 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................... 18 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ...................................................................................................................... 21 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE............................................................................................................ 22 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused ............................................................................................................................... 22 7.2. Kulude abikõlblikkus ......................................................................................................................................................... 22 7.3. Toetuse maksmine ............................................................................................................................................................ 23 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine ........................................................................................................................... 24 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .................................................................................. 25 7.6. Finantskorrektsioonid ................................................................................................................................................ 26 9. LISAD .................................................................................................................................................................................... 27 2 Mõisted Eakas – vanaduspensioniealine inimene. Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed. Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hoolduskoormusega isik – inimene, kes hooldab pereliiget, kes haiguse, puude või erivajaduse tõttu vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Perekond – pereliikmeks loetakse: • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud); • alanejaid, ülenejaid ja külgjoones sugulasi (sh poolõde, poolvend). Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. Institutsionaalne teenus – teenus, mida saab hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel isik, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Telehooldusteenus – hoolekandeteenuse osutamine info- ja kommunikatsioonivahendite vahendusel. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusnäitajad on tööturul1 Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul. 1.2.2. Tulemus Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid, mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Tööelus osalemist võivad takistada erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. 1 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ega mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 4 Eestis on probleemiks erivajadustega inimeste madal tööhõivemäär. 2014. aastal oli Eestis hinnanguliselt 57 700 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 15–64, kellest töötas ca 14 200. Puudega inimeste tööhõive määr oli seega 24,6% (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). 2013. aasta andmetel oli 15–64- aastaste puudega isikute tööhõivemäär 3,2 korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudega inimeste tööhõivemäär 23,5%, puudeta inimestel 75,7%).2 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust (PIU2) selgus, et tööealistest puudega inimestest 15% töötas nii palju kui soovis; 2% töötas, kuid soovis rohkem töötada; 29% ei töötanud, kuid soovis töötada; 51% ei töötanud ja ei soovinud töötada. Võrreldes meestega on töötavate puudega naiste osakaal veidi suurem (vastavalt 13% ja 23%), samuti on suurem nooremate osakaal (16–29 aasta vanustest 17% töötab).3 Eestis on probleemiks pikaajaliste töötute suur osakaal ning loobumine tööotsingutest. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Pikaajalise töötuse määr oli 2014. aastal 3,3% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 23 000 (aasta varem 26 100), sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 12 000.4 2015. aastal vähenes pikaajaline töötus veelgi ning esimese kolme kvartali keskmisena oli pikaajalise töötuse määr 2,5% ja pikaajaliste töötute arv 17 000. Kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 9700 (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks. Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud 2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2015. aasta esimese kolme kvartali keskmisena olid vastavad numbrid 3500 meest ja 14 700 naist. Seega on sageli naised need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Ca 14% 2014. aastal ja 9% 2015. aastal (kolme kvartali keskmisena) hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv hooldusteenus või see oli liiga kallis.5 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU2)6 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75% töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi. Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri (205 eurot) elas 2013. aastal 5,6% kõigist puudega inimestest. Seega on praegu tööturult hoolduskoormusega kõrvale jäänud inimeste endi hinnangul üheks oluliseks tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustega inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23–96%. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu. Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. 2 Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ 3 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf lk 50–51. Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 4 Statistikaameti pressiteade 13.02.2015 „Mullu tööpuudus vähenes ja hõive kasvas“ http://www.stat.ee/90542 5 Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal; 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed. 6 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 5 Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi täiustumist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse suurenemist. Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadustega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 10 973 362 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 1 936 476 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 12 909 838 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 12 932 397 1.2.5. Sihtrühmad Erivajadustega inimesed Toimetulekuraskustes inimesed Hoolduskoormusega inimesed Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil Avaliku ja erasektori esindajad 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning suurendatakse erivajadustega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut. Kavandatud on osutada nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel ning luua rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskus. 2.1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine Eesti ettevõtetele (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmandale sektorile antakse võimalus välja töötada ideid ja arendada uuenduslikke, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid hoolekandeteenuste osutamise lahendusi. Selleks korraldatakse ideekonkursse innovaatiliste lahenduste leidmiseks hoolekandevaldkonnas ning antakse võimalus korraldatud ürituse raames välja töötada teenuse osutamise prototüüpe, mis saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate seadmete ja teenuste kasutamine on valdkonna kiire arengu tõttu muutumas ka eakate ja erivajadustega inimeste elu loomulikuks osaks. Üheks võimalikuks uueks hoolekandeteenuse mudeliks on kaughooldusteenused, mis võimaldavad hoolekandeteenuseid pakkuda vastava seadme või arvuti abil. Keskendutakse nii kliendi vajadustele kui ka uuel tehnoloogial põhineva toote või teenuse kasutajasõbralikkusele ja kättesaadavusele. Eesmärgiks ei tohiks olla vaid hästi toimivate tehniliste lahenduste väljatöötamine, sihtrühm peab olema võimeline neid kasutama ja tajuma soovitud kasutegurit. Telehooldus on interaktiivne sotsiaalhoolekandeteenus ja osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostati teenuse osutamise soovituslik juhis. Hinnati telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi Eestis. Vaadati senist telehoolduse rakendamise kogemust siin ja välismaal ning tuvastati peamised võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine distantsilt hoolekandeteenuste osutamisel vähendab hoolekandetöötajate külastusi ja lähedaste hoolduskoormust. 2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane juhendmaterjal. Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 7 2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015–2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1) sekkumismetoodikate ja rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rakendamine erivajadustega lastele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rakendamine ja eakatele (sh suure hooldusvajadusega) ja vähenenud töövõimega isikutele; 2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppevad 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusametis; nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime (tegevused lõppevad 2017. aastaga); 3) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine; 4) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu Erihoolekande arengukava üldeesmärk on tagada psüühiliste erivajadustega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku deinstitutsionaliseerimise eelduseks on praegusest suuremas mahus, paindlikumate, isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu. Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud psüühiliste erivajadustega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning võimaldab maksimaalselt saavutada teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Praegune erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, olemasolevad teenused ei kata kõikide teenust saama õigustatud isikute vajadusi, teenustel on konkreetsed sisutegevused ja kriteeriumid, kuid inimesele ei pruugi sellise sisuga teenus sobida. Olemasolevate teenuste sees olevaid tegevusi ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt kombineerida. Eesmärk on arendada ja ümber kujundada erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes psüühiliste erivajadustega täisealiste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldada teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele. Teenusedisaini käigus välja töötatud uued lahendused võimaldavad pakkuda psüühiliste erivajadustega täisealistele ja nende lähedastele paindlikumat tuge ja kõrvalabi kui praegused kaheksa olemasolevat erihoolekandeteenust. Teenusedisaini raames määratakse kindlaks teenust saama õigustatud isikute vajadused ning nendest vajadustest lähtuvalt teenuste sisuelemendid ja selleks vajalikud ressursid. Määratakse kindlaks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus, sh sügava liitpuudega isikutele, ebastabiilse remissiooniga isikutele ja kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele) sisuelemendid (nt eneseteenindusoskuste õpetamine, juhendamine asjaajamises, igapäevaelutoimingute õpetamine või juhendamine igapäevaelutoimingute tegemisel, töötamise toetamine avatud tööturul, majandusliku toimetuleku õpetamine, ööpäevaringne majutus, hooldustoimingud, järelevalve turvalisuse tagamiseks jne) ja selleks vajalikud ressursid. Sisuelemente on võimalik paindlikult elemendipõhiselt kombineerida, et kujundada isikule teenus tema vajadustest lähtuvalt. Praegu seaduses sätestatud teenustel on väga konkreetsed nõuded ja kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobida. 8 Teenusedisaini käigus välja töötatud lahendusi katsetatakse7 ja kogutud tagasiside põhjal täiendatakse disainitud teenuseid. Katseprojekti andmetele ja tulemustele tuginedes tehakse kasutajakogemuse mõjuanalüüs. 2.1.1.1. Sihtrühm Erivajadustega inimesed Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad Hoolduskoormusega pereliikmed Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2020 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018.a lõpuni) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuar, 2.1.4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3) 2.2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on takistused tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning abivajajad suunatakse saama teenuseid, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes varasemaga eeldab elluviidav tegevus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate suuremat aktiivsust – tema täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks. Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. Toimetulekuraskustega inimestel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja, nt haigla sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise psühholoogi nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte. Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö Töötukassa kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid. Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustega pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge, mille tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule. 7 Rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“ 9 2.2.1. Sihtrühm Toimetulekuraskustes tööealised inimesed 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.01.2019 2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 10 2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Tegevuse eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule. Tegevuse käigus kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid. Samuti tehakse Sotsiaalkindlustusameti korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteedi parandamiseks teenuseosutajate üle nõustavat järelevalvet. 2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioonid ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadustega inimestega). Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. 2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuste elluviimiseks. Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus erivajadustega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste kättesaadavust ja piisavust. 2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Teenuseosutajate seas rakendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) kestavad Eesti kohalikus esinduses Sotsiaalkindlustusametis kuni 2019. aasta maini. Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd elluviidud maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pandi seni maavalitsustel lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat. Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste 11 sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel. Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada. 2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2016) Meetme raames korraldatava avatud taotlusvooru elluviimisele kaasaaitamiseks, eesmärgipäraste projektitaotluste esitamiseks Sihtasutusele Innove ning kohalike omavalitsuste koostöö soodustamiseks on planeeritud partnerina kaasata üle Eesti tegutsevaid maakondlikke arenduskeskusi, kes selgitavad maakondade kaupa välja sotsiaalteenuste osutamise hetkeolukorra ning sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse perioodil 2016–2020. Analüüsis esitatakse avatud taotlusvooru jaoks ettepanekud, milliseid teenuseid ja millises piirkonnas on vaja arendada ja osutada, millised kohalikud omavalitsused võiksid koos taotlema tulla (koostööpiirkonnad), millised on rahalised vajadused. Maakondlikud arenduskeskused korraldavad kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuste liitudele koostöö paremaks toimimiseks arendusseminare ning osutavad konsultatsiooniteenust avatud taotlusvooru projektide kirjutamisel. Maakondlike arenduskeskuste koostatud analüüside ning korraldatud arendusseminaride käigus ilmnes vajadus ühtse üleriigilise sotsiaaltranspordi korraldamise lahenduse järele. Praegu ei ole enamik kohalikke omavalitsusi suutelised sotsiaaltransporti efektiivselt korraldama. Seoses sellega töötab Sotsiaalministeerium välja sotsiaaltranspordi kontseptsiooni, milles esitatakse sotsiaaltranspordi korraldamise lahendused, mis arvestavad nii hajaasustusega piirkondade kui ka tihedalt asustatud aladega. Kontseptsiooni koostab Sotsiaalministeerium, kuid maakondlike arenduskeskuste ülesanne on teha aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega ja välja pakkuda 1–2 stsenaariumi sotsiaaltranspordi korralduse kohta. Sotsiaalministeerium tutvub eri osapoolte (peale maakondlike arenduskeskuste töötavad oma alternatiivi välja ka Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) esitatud sotsiaaltranspordi korraldamise alternatiividega ning esitatud alternatiivide põhjal leitakse parim lahendus, mis võetakse aluseks sotsiaaltransporditeenuse rahastamisel hoolekandemeetmest. 2.3.4.1. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad Kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ametnikud Hoolekandeteenuste osutajad Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2020 2.3.4.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3 kuni 31.01.2017) Tervise Arengu Instituut (2.3.1) Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2 kuni 31.01.2017 ja seejärel tegevused p 2.3.3 all, 2.3.3) Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4) SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) 12 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4) SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Tuuru (2.3.4) SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4) SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4) SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4) 2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutava sotsiaaltransporditeenuse arendamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. 2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav kursus, mis annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest. Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadustega pereliikme hooldamisest tingitud hoolduskoormust ning hooldaja võimalusi tööhõives osalemiseks. Samuti paranevad teenuste osutamisega erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused. 2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus üleriigilise/ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.8 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. 8 Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005 13 Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on kohalike omavalitsuste koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust arendatakse ja osutatakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös ehk toimepiirkonnas, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustatakse alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas kohalikud omavalitsused sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Sama meetme raames on valmimas TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ ning selle raames hakkavad ühistranspordikeskused TAT partnerina katsetama sotsiaaltransporditeenuse osutamist. Selleks, et tagada sotsiaaltranspordi parem kättesaadavus üle Eesti, on eesmärk luua kohalikele omavalitsustele võimalused (sh infotehnoloogilisi lahendusi kasutades) hinnata sihtrühma teenusevajadust, korraldada teenust saama suunamist ja aruandlust teenuse kasutamise kohta. Infotehnoloogilise lahenduse eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada sotsiaaltransporditeenust oma vajadustest lähtuvalt võimalikult lihtsalt ning tagada teenuse kättesaadavus selle vajajatele. IT-lahenduse hankimisega tegeleb Sotsiaalministeeriumi allasutusena Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega (sh ühistranspordikeskustega, sotsiaalteenuste osutajatega) ja vajaduse korral eksperte kaasates mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest. 2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks kuulutatakse välja riigihange, mille raames oodatakse pakkumusi Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamiseks sotsiaalvaldkonnas. 2.4.4. Kohalike omavalitsuste võimestamine ja toetamine täisealiste hoolekande valdkonnas Üle Eesti ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal täisealiste hoolekande üksus (THÜ). Üksus aitab ellu viia täisealistele suunatud riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat ja rakendada täisealiste hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ning koordineerib valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Eesmärgid on järgmised: 1) suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekandeülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil; 3) toetada tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekande süsteemi arendamist; 14 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja). Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kuue suurema valdkonna alla: 1) strateegiline nõustamine; 2) rakenduslik nõustamine; 3) juhtumipõhine nõustamine; 4) kogemuste kogumine ja analüüsimine; 5) analüüside ja ettepanekute koostamine; 6) sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Nendes valdkondades elluviidavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik omavalitsus, teenuseosutaja ja riik. THÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel osutamisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande abimeetmetega. 2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad Kohaliku omavalitsuse töötajad 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2016–31.12.2020 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2, 2.4.3, 2.4.4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2) Sotsiaalkindlustusamet (2.4.4) 15  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600 väljundnäitajad ja 2023. aastaks 10 100 TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste väljundnäitajad arendamine ja osutamine Hoolekandeteenuste saajate arv 0 1812 2397 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste kaupa. Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 1295 1753 Koolitusel osalejate arv eri koolituste osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundnäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekandeteenuste saajate arv 0 1800 1800 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste lõikes. Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 997 1446 Koolitusel osalejate arv eri koolituste supervisioonis osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundnäitajasse Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 218 360 osalenud inimeste arv Hoolekandeteenuste saajate arv 0 0 1000 Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30% tulemusnäitajad saamise algust on tööturul9 16 Osalejate suhtarv, kes said aasta 5% 15% 15% Baastaseme kujunemisel on võetud jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtrühma puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele 17 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes klientide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)), kus koordinaatori ülesanne on suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT elluviimine mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks saada paremini hakkama piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, et kirjutada paremaid taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunatakse neid tegema omavahel koostööd. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.10 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus) infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist Võrdsed võimalused11 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei 10 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 18  TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu12 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 12 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 19 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT – „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ja „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ – sihtrühmal. TAT toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partnerid nõustavad üle Eesti avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Seeläbi soovitakse luua paremad ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel vajadusele vastavaid projekte. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva TAT ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TAT-dega Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ TAT raames luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames kujundatud teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames kinnitatud TAT-s „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel hakkavad tööle käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise konsultandid. TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames teostatavate tegevuste elluviimisega. 20  6. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016-2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest13. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive suurendamine on otseselt seotud tegevused.14 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on 2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja 2020. aastaks 2,5%-ni.15 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.16 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.17 13 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 14 http://www.just.ee/arengusuunad2018 15 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 17 http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html 21  7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2. esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3. esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4. rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5. esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8. pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1. esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2. esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3. esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4. esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.5. esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.6. esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7. esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 22 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1. TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2. TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3. ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4.väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2. koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3. lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, siis esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1. maksetaotluses esineb puudusi; 23  7.3.9.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, siis võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 24 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1. punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2. lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1. kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2. muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, siis esitatakse vahearuanne elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, siis esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7. Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 25 7.5.8. Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1. andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2. ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3. näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4. hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5.TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6. toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7 Vaiete menetlemine 7.7.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. 7.7.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 26  8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid käivate üldistuste tegemiseks 9. Lisad Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 27  Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri I. Sissejuhatus Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud ning 03.12.2015 käskkirjaga nr 181, 07.10.2016 käskkirjaga nr 99 ja 30.03.2017 käskkirjaga nr 43 muudetud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748 [email protected]) ja osakonna juhataja Häli Tarum (tel 626 9176 [email protected]) ning strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). II. TAT muudatuste sisu TAT abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kuni 2021. aasta lõpuni. Seoses Sotsiaalministeeriumi allasutuste (Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) ülesannete ümberkujundamisega viiakse rehabilitatsioonialase tegevusega seotud ülesanded Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse (edaspidi SKA). Seetõttu muudetakse perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud TAT alategevuse 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ elluviijat. Tegevust hakkab 2019. a algusest ellu viima SKA. TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ üldajaraami pikendatakse ühe kuu võrra. Kuna tegu on mahuka tegevusega, kus teenuseid osutatakse ligi 2000 inimesele ja koostööd tehakse nii teenusepakkujate kui ka kohalike omavalitsustega, siis kaasneb tegevuse sujuva lõpetamisega planeeritust rohkem tööd. Tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ alla on lisatud uus alategevus 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste võimestamine ja toetamine täisealiste hoolekande valdkonnas“, mida hakkab TAT partnerina ellu viima SKA. Tegemist on TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ edasiarendusega. TAT raames inimestele enam teenuseid ei pakuta, küll aga jätkatakse kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste planeerimisel ja osutamisel. Alategevuse 2.1.4 „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu“ sisutegevuste kirjeldust on muudetud ning ajaraami on lühendatud 2018. a oktoobri lõpuni. TAT kogueelarvet on suurendatud 2 314 756 euro võrra, millest 22 559 eurot moodustab kulukoha 1.2.4 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ alla arvestatud mitteabikõlblik kulu summas 22 559 eurot. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi ka teistes TAT tegevustes (enamik muudatusi kajastub ainult TAT lisa 1 vormil A). 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT abikõlblikku kogueelarve summat on suurendatud 2 292 197 euro võrra. See summa on planeeritud osaliselt uue TAT punkti 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste võimestamine ja toetamine täisealiste hoolekande valdkonnas“ rahastamiseks ja TAT tegevuste pikendamiseks 2021. aasta lõpuni. Täpsed tegevused, mida 2021. aasta lõpuni pikendatakse, selguvad 2021. aasta tegevuskava koostamisel. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks" Tegevuse 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ muudatused Alategevuse 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“ teksti on täiendatud selliselt, et lisaks koolitustele korraldatakse osapooltele ka infopäevi. Tegevuse 2.1 alategevuse 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ teksti on täiendatud selles osas, et lisaks laste rehabilitatsiooniprogrammide arendamisele ja rakendamisele toimub ka erinevate sekkumisloogikate katsetamine. 2019. a jaanuaris alustatakse valdkondadeülese sekkumismetoodika arendamise ja rakendamisega erivajadusega lastele. Tegevuse käigus töötatakse välja kohaliku omavalitsuse üksuste jaoks korraldusmudel, mida katsetatakse perioodil 2019–2020. Eesmärk on tagada erivajadusega lapsele ja tema perele haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus lapse igapäevases viibimiskohas, et võimaldada vanema või peamise hooldaja hõivatus tööturul ning vabastada vanem lapse viimisest eri valdkondade teenuseosutajate juurde. Samuti toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist võimetekohaseks osalemiseks hilisemas tööelus. Muudetud on alategevuse 2.1.3 elluviijat ja alates 2019. a jaanuarist hakkab tegevusi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse asemel ellu viima SKA. Alategevuse 2.1.4 „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu“ sisutegevuste kirjeldust on muudetud ning ajaraami on lühendatud 2018. a novembri lõpuni. Seoses teenusedisaini katsetamise (viiakse ellu TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“) jätkuga kuni 2022. a ei ole võimalik TAT-s planeeritud tegevusi alapunkti 2.1.4 „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu“ alt täielikult ellu viia. TAT raames tehakse esmase katseprojekti kasutajakogemuse mõjuanalüüs ning TAT-sse planeeritud olemasoleva erihoolekandeteenuste süsteemi muudatustega sellel aastal ei tegeleta. Tegevuse 2.2. „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ muudatused Tegevuse üldajaraami pikendatakse ühe kuu võrra. Kuna tegu on mahuka tegevusega, kus teenuseid osutatakse ligi 2000 inimesele ja koostööd tehakse nii teenuseosutajate kui ka kohalike omavalitsustega, siis kaasneb tegevuse sujuva lõpetamisega planeeritust rohkem tööd. Tegevuse 2.3. „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ muudatused Muudetud on alategevuse 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ sisutegevuste sõnastust. Tekstist on välja võetud, et viiakse läbi erinevate sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs, mis hindab kvaliteedijuhtimissüsteemide kulukust ning mõjusust. Nimetatud analüüsi tellimine ebaõnnestus Astangul kaks korda ja SKA-l samuti kaks korda ning tehti otsus, et seda ei tellita. 2 Kuna sotsiaalhoolekande seadusest läks välja sertifitseeritava kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise nõue rehabilitatsiooniteenuse osutajatele ning selle asemel sätestati seadusega kvaliteedipõhimõtted, mida kõik sotsiaalteenuse osutajad peavad sotsiaalteenust osutades järgima, keskendutakse teenusepõhiste kvaliteedijuhiste (aitab täita seaduses välja toodud kvaliteedipõhimõtteid) väljatöötamisele ja teenuseosutajate koolitamisele. Teksti on täiendatud ka selles osas, et EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) kestavad SKAs kuni 2019. aasta maini. Edaspidine EQUASSi esindaja Eestis ei ole veel teada. Asutustel on võimalik pöörduda otse ka Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi poole Brüsselis. Tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ muudatused Alategevuse 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine“ teksti on täiendatud selles osas, et sama meetme raames on valmimas TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ ning selle raames hakkavad ühistranspordikeskused TAT partnerina katsetama sotsiaaltransporditeenuse osutamist. Käesolevast TAT-st toimub kohalikele omavalitsustele töölaua ja iseteeninduskeskuse loomine sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks (IT-lahendus). Alategevuse 2.4.3 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuste osutajate koostöö arendamine“ tekstis on muudetud testimispiirkondade arvu. Esialgu oli planeeritud katsetada tegevust neljas piirkonnas, aga hanke pakkumiskutse koostamisel otsustati teenust hakata katsetama kahes Eesti piirkonnas. Luuakse uus alategevus 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste võimestamine ja toetamine täisealiste hoolekande valdkonnas“, mida hakkab TAT partnerina ellu viima SKA. Tegemist on TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ edasiarendusega. TAT raames inimestele enam teenuseid ei pakuta, küll aga jätkatakse kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste planeerimisel ja osutamisel. Tegevuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekandeülesannete täitmisel, ühtlustada ja parandada KOVi teenuste kvaliteeti. Samuti soovitakse koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja). Seoses muudatustega terviktekstis asendatakse käskkirjaga TAT lisa 1 vormid A ja B. Punkti 3 „Näitajad“ on täiendatud järgmiselt: Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2018. a sihttaset on suurendatud 103 inimese võrra ja 2023. a sihttaset 222 inimese võrra (abivahendialase nõustamise ja keskkonnakohandusealase nõustamise saajate arvu suurendamine). Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2018. a sihttaset on vähendatud 192 inimese võrra ja 2023. a sihttaset 100 inimese võrra (koolitatavate abivahendispetsialistide arvu vähendamine). Tegevuse 3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel ja 3 supervisioonis osalenud inimeste arv“ 2018. a ja 2023. a sihttaset on korrigeeritud. Õigeks sihttasemeks on 2018. a 997 koolitatavat ja 2023. a 1446 koolitatavat. Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2018. a sihttaset on suurendatud 29 ja 2023. a sihttaset 110 koolitatava võrra. Rakenduskava näitajate sihttasemeid muudetud pole. Kustutatud on näitajate tabeli all olev viide. See viide on TAT teksti jäänud ekslikult. Alg- ja sihttasemete täpsustused on tehtud, kuid märge on jäänud kustutamata. Punktis 6 on aktiivsena vananemise arengukava viide asendatud viitega heaolu arengukavale, mis on asendanud aktiivsena vananemise arengukava. Tegevusse 7 on lisatud punkt 7.7 vaiete menetlemise kohta. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõike 2 kolmandale lausele lahendab vaide rakendusasutus, kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, välja arvatud juhul, kui rakendusasutus on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks rakendusüksuse. TAT-s on toetuse saajaks Sotsiaalministeerium, kes oleks ka potentsiaalseks vaide esitajaks rakendusüksuse, s.o SA Innove otsuse või toimingu peale. Samuti on TAT kohaselt rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium. See tähendaks STS § 51 lõike 2 kolmanda lause kohaldamisel, et vaide esitamisel vaatab vaide esitanud asutus ise oma vaide läbi. Kuivõrd STS võimaldab vaide menetlemisel teha seadusest erisusi, siis on kohane sätestada TAT-s, et toetuse saaja vaideid lahendab keegi teine. STS võimaldab vastava kohustuse panna rakendusüksusele, kes käesoleval juhul on SA Innove. Käskkirja § 2 kohaselt jõustub käskkirja punkt 2 tagasiulatuvalt alates 01.01.2017. Tagasiulatuv muutmine on vajalik seoses teenitud tulu arvestuse ja vajadusega lisada eelarvesse mitteabikõlblikud kulud. Kuna mitteabikõlblikud kulud on tekkinud 2017. aastal, siis selleks, et rakendusüksusel oleks võimalik tulu arvestust teha, tuleb eelarve muudatused jõustada 2017. aasta alguse seisuga. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. 4 V. TAT muudatuste kinnitamine Sotsiaalkaitseminister kinnitab TAT muudatused oma käskkirjaga tagasiulatuvalt alates 01.01.2017. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatuste eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks korraldusasutusele ja läbivate teemade eest vastutavatele juhtministeeriumitele. Eelarve muudatuste selgitused Korrigeeritud on 2015.–2017. aasta eelarvet vastavalt tegelikule täitmisele. Finantskorrektsioonide otsuste (2018 nr 3-3.1/314) järgi vähendati TAT kogueelarvet 140,64 euro võrra. Kulukoha 1.2.3 sisutegevuse 2017. aasta eelarvet vähendati 6,38 euro võrra ja kulukoha 1.3.2 sisutegevuse eelarvet 134,26 euro võrra. Vabatahtliku tagastusena vähendati TAT 2017. aasta eelarvet 203,84 (sh 26,59 kaudne kulu) euro võrra. Vähendamine toimus SKA otseste personalikulude eelarvest kulukohalt 1.4.1. TAT 2018. aasta otseseid kulusid on vähendatud 629 704 euro võrra. Tegevuse 1.2 2018. a eelarvet on vähendatud 30 578 euro võrra, sellest personalikulu 6998 eurot ja sisutegevuse eelarve 23 580 eurot. Tegevuse 1.4 2018. a eelarvet suurendati kokku 829 euro võrra, personalikulu vähendati 20 011 euro võrra ning sisutegevuse eelarvet suurendati 20 840 euro võrra. Tegevuse 1.5 2018. a sisutegevuste eelarvet on vähendatud 599 955 euro võrra. Põhjuseks on TEHIKu poolt elluviidava IT-lahenduse (kohalike omavalitsuste töölaud ja iseteeninduskeskus sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks) edasilükkumine. Kuna väljatöötatav töölaud tahetakse ühendada SKAIS2-ga, oodatakse selle süsteemi arendusi ning seejärel analüüsitakse TAT-st loodava töölaua ja SKAIS2 ühildamise võimalusi. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0957 - Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29256e59-bdc5-415e-b0b9-595d885c8042 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29256e59-bdc5-415e-b0b9-595d885c8042?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main