EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0947 - Tagamõisa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.10.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e2b45d54-2979-4049-85f0-2676b1ad6293
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e2b45d54-2979-4049-85f0-2676b1ad6293?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
19.09.2018 nr 1-4/18/4118-2
Tagamõisa looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Tagamõisa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Tagamõisa looduskaitseala määruse eelnõu
2. Tagamõisa looduskaitseala määruse seletuskiri
3. Tagamõisa looduskaitseala kaart
4. Tagamõisa hoiuala kaart
Gunnar Raun
457 6442,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
19/09/2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Tagamõisa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Sepise ja
Tagamõisa külas asuv ala, mille nimeks saab Tagamõisa looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilisi ja hästi säilinud liigirikkaid puisniite ning
kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need
on lood (alvarid, 6280*)3, puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised
metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealust taimeliiki odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis) ja selle elupaiku.
(3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning pidada jahti, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks
ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega
seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel ja metsamajandustöödel.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga
sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud
tegevustel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga
lubatud tegevusel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Tagamõisa sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilist ja hästi
säilinud liigirikast elupaigatüüpi puisniidud ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ette
valmistamata kohas;
2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
6) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
7) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks.
§ 11. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste esinemisalal on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja
säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Tagamõisa piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe lood ja puiskarjamaad ning
kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja
nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud, ning rahvaürituse korraldamine õuemaal;
3) biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine õue- ja põllumaal.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) uue ehitise püstitamine;
4) turberaie.
§ 16. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
§ 17. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 19. Kehtetuks tunnistamine
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrus nr 242 „Abinõudest looduskaitse
organiseerimiseks Eesti NSV-s” tunnistatakse Tagamõisa botaanilise keeluala osas kehtetuks.
§ 20. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare
maakonnas” asendatakse Tagamõisa hoiuala kaart („Tagamõisa”) käesoleva määruse lisas 2
esitatud kaardiga.
§ 21. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 1084
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 22. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7−25).
2
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest
looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” kehtestatud Tagamõisa botaanilise keeluala põhjal. Osa Tagamõisa
looduskaitsealast on Tagamõisa hoiualana kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega
nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1
alapunktist 57 hõlmab kaitseala Tagamõisa linnuala ja punkti 2 alapunktist 416 Tagamõisa loodusala, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta
kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister Siim Kiisler
Keskkonnaminister Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa 1. Tagamõisa looduskaitseala
Lisa 2. Tagamõisa hoiuala
Vabariigi Valitsuse määruse
„Tagamõisa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta
ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
uuendamata kaitsekorraga ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning laiendatakse kaitseala
välispiiri olemasoleva hoiuala arvel, moodustatakse Tagamõisa looduskaitseala
(edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Sepise ja Tagamõisa külas.
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242
„Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” kehtestatud Tagamõisa botaanilise
keeluala põhjal. Osa planeeritavast Tagamõisa looduskaitsealast on Tagamõisa hoiualana kaitse
alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Saare maakonnas”.
Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud
kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja
kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega
kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane
kaitsekord ning laiendatakse kaitseala välispiiri olemasoleva hoiuala arvel.
Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva uuendamata
kaitsekorraga ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus viia ala
kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega ning tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,
22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja alal
leiduvate kaitsealuste liikide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura 2000
võrgustikku kuuluva Tagamõisa linnuala ja Tagamõisa loodusala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Gunnar Raun (tel 457 6442, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist
Nele Saluveer (tel 447 7386, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi
on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post
[email protected]), ja advokaadibüroo FORT advokaat Kristel Raamat
(tel 646 4045, e-post
[email protected]). Eksperdihinnangu on andnud
Renno Nellis. Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel
kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala eesmärk on kaitsta metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilisi ja hästi säilinud
liigirikkaid puisniite ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Kaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on lood
(alvarid, 6280*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad
(9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Elupaigatüübi
nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
Kaitsealal kaitstakse kaitsealust taimeliiki odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis) ja selle
elupaiku.
Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,
teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev
kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Tagamõisa looduskaitseala kaitse all
olemise eelduseks on ohustatus ja haruldus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.
Poollooduslikud kooslused – lood (alvarid, 6280*), puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad
(9070) − on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse, kusjuures tärniga on
märgitud esmatähtsad kooslused ehk elupaigatüübid, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul
ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Lisaks eeltoodule on poollooduslike koosluste
säilitamine Eesti looduskaitse üks olulisimaid vastutusvaldkondi, kuna meie poollooduslikud
kooslused on ühed maailma kõige liigirikkamad elupaigad. Sellised loodusväärtused säilivad
ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta poollooduslikud kooslused võsastuvad
ja nende liigirikkus kaob. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev
võsastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkuse säilimist ohustav tegur
(Looduskaitse arengukava aastani 2020).
Haruldased ja ohustatud metsaelupaigad – vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised
metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) − on haruldaste ja ohustatutena
lisatud loodusdirektiivi I lisasse. Loetletud looduslikud metsakooslused on elupaigaks väga
paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele, mistõttu looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt
on oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu (Eesti
metsanduse arengukava aastani 2020). Enim ohustavad loodusmetsi raiumine ja kuivendamine.
Natura 2007.–2012. aasta aruande (http://bd.eionet.europa.eu) kohaselt on Eestis vanu
loodusmetsi 70 000 ha, vanu laialehiseid metsi 7600 ha ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi
(9080*) 40 000 ha.
Odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis) on väga haruldane sõnajalgtaim kiviaedadel või
kivistel kohtadel, Eestis kokku vaid nelja leiukohaga liik. Tegemist on I kaitsekategooria ja
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohustatud liigiga. Peamised ohutegurid on
metsamajanduslik tegevus, tallamine ja kasutamine. Kasvukohta ei tohi lasta kinni kasvada ega
ka liiga valgusrikkaks muutuda. Arvukus on stabiilne (eElurikkuse andmebaas, I kategooria
kaitsealuste sõnajalaliikide kaitse tegevuskava eelnõu).
2
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata
kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt
tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja
nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja
liikide ökoloogilistele nõudlustele. Tagamõisa looduskaitseala kuulub Tagamõisa loodusala
koosseisu (Tagamõisa loodusala EE0040476) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku
Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja
II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide ja
liikide kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus.
Linnudirektiivi rakendamine
Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude
küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.
Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide
elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Tagamõisa looduskaitseala kuulub Tagamõisa
linnuala koosseisus (Tagamõisa linnuala EE0040476) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku
Natura 2000. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada
direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide
pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis
tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise nende levikualal. Tagamõisa linnuala suuremast
tervikust moodustab Tagamõisa looduskaitseala vaid ühe väikese osa lindude peatuspaigast,
kuid kaitsealal toimuv tegevus mõjutab kaudselt ka linnudirektiivi eesmärgi täitmist. Kaitseala
on potentsiaalselt sobiv merikotkale ja sookurele pesitsemiseks. Seega tervikliku kaitse
põhimõtet arvestades on ka see ala oluline linnudirektiivi rakendamiseks, vaatamata sellele, et
kaitsealal pole merikotka ja sookure pesitsemist tuvastatud.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Tagamõisa looduskaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole
nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate
katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka
nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina
loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele
liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle
elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala
kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist
esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need
liigid, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle
soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult
isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende
puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav
kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel
saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes
arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse
põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist,
kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide
püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
3
Teadaolevatest II kaitsekategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala
kaitse-eesmärgiks, asuvad kaitsealal jumalakäpp (Orchis mascula), harilik luuderohi
(Hedera helix), varjuluste (Bromus benekenii) ja mõru kivipuravik (Boletus radicans).
Teadaolevatest III kaitsekategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala
kaitse-eesmärgiks, asuvad kaitsealal vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane
sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), tumepunane
neiuvaip (Epipactis atrorubens), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip
(Epipacti palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata),
mets-õunapuu (Malus sylvestris), harilik porss (Myrica gale), pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), suur-mosaiikliblikas
(Euphydryas maturna), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), sõõrsilmik
(Lopinga achine) ja hiireviu (Buteo buteo).
Nende liikide puhul, mis ei ole kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud, tuleb arvestada, et kaitseala
valitseja võib tuginedes LKS § 55-s sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas
esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
Tagamõisa linnuala eesmärgiks olevat alki (Alca torda), piilparti (Anas crecca), sinikael-parti
(Anas platyrhynchos), hallhane ehk roohane (Anser anser), nõmmekiuru (Anthus campestris),
sõtkast (Bucephala clangula), merirüdi ehk rüdi ehk meririslat (Calidris maritime), krüüslit
(Cepphus gryille), liivatülli (Charadrius hiaticula), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), auli
(Clangula hyemalis), väikeluike (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luike
(Cygnus olor), sookurge (Grus grus), merikotkast (Haliaeetus albicilla), väikekosklat
(Mergus albellus), rohukosklat (Mergus serrator), hallpõsk-pütti (Podiceps grisegena),
kirjuhahka (Polysticta stelleri) ja hahka (Somateria mollissima) ei ole kaitse-eesmärgiks
arvatud. Enamik Tagamõisa linnuala kaitse-eesmärgina käsitletud linnuliikidest on merega
seotud ning nendele sobivad alad jäävad peamiselt Tagamõisa hoiuala merealale ja
Vilsandi rahvusparki.
Tagamõisa linnuala eesmärgiks olevat merikotkast (Haliaeetus albicilla) ja sookurge
(Grus grus) ei ole kaitse-eesmärgiks arvatud, sest nende sobilikumad pesitsusalad jäävad
väljapoole loodavat kaitseala. Neid liike kaitstakse edaspidi seal, kus nad asuvad, ehk
Tagamõisa hoiualal ja Vilsandi rahvuspargis ning kuna sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab
merikotkale ja sookurele potentsiaalselt sobiva pesitsuspaiga säilimise, siis on sellega tagatud
ühtlasi ka nende liikide kaitse loodaval kaitsealal.
Kaitsealal on inventeeritud veel poollooduslikest kooslustest sinihelmikakooslusi (6410)
(3,6 ha) ja liigirikkaid madalsoid (7230) (3,2 ha), kuid arvestades elupaigatüüpide väikest
pindala, tervikliku kompleksi puudumist ning hooldamise ebatõenäolisust, ei ole neid kaitseala
kaitse-eesmärgiks seatud.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Tagamõisa looduskaitseala olulisus seisneb eelkõige tüüpiliste ja hästi säilinud liigirikaste
puisniidu- ja salumetsakoosluste ning sealsete haruldaste taimekoosluste kaitse vajaduses.
Selleks et rõhutada pikka aega majandatud suure soontaimede liigirikkusega puisniidu olulisust,
on puisniidud nimetatud ka ala üldeesmärgis.
4
Tagamõisa looduskaitseala on Eestis üheks oluliseks ohustatud ja haruldase kaitsealuse
sõnajalgtaime odaja astelsõnajala (Polystichum lonchitis) kasvukohaks. Eesti neljast leiukohast
paikneb liik Saaremaal ainult Tagamõisas. Tegemist on 1996. aastal inimtegevuse tagajärjel
hävinud leiukoha taasasustatud alaga. Tegevus tulenes I kategooria kaitsealuste sõnajalaliikide
kaitse tegevuskava eelnõust, kus nähti ette odaja astelsõnajala Tagamõisa populatsiooni
taasasustamist. Keskkonnaregistri järgi istutati 2010. aastal Tagamõisa kunagisse kasvukohta
kaks taime, 2011. aastal istutati juurde kolm taime ja kasvasid ka kaks eelmisel aastal istutatud
taime, seega kokku viis taime. 2016. aastal kasvukoha kontrollimisel leiti lagunenud kiviaial
neli taime. Kõigil taimedel olid rohelised lehed suuremas osas söödud ja palju pruune lehti.
Taimede vahetus läheduses oli risti läbi kiviaia rajatud karjusaed ja seetõttu aia kive liigutatud.
Kaitseala eesmärgiks lisatav poollooduslik kooslus – lood (alvarid, 6280*) – on alal esmalt
määratud 2002. aastal loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus. 2015. aastal on
Renno Nellis loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus elupaiga uuesti inventeerinud.
Võrreldes 2002. aasta inventuuriga leidub loopealseid varasema 1,7 ha asemel 3,1 ha (1,7% ala
pindalast). Esinduslikkuse hinnang on B (väärtuslik). Väikesest pindalast hoolimata on
kaitseala idaosas paiknevad loopealsete niidulapid heas seisundis ja koosluste hooldus aitab
tagada nende ilme ja liigikoosseisu säilimise. Loopealsed on Saaremaale tüüpilised
poollooduslikud kooslused, mis on kasvukohaks mitmele orhideeliigile. Selleks et tagada
loopealsete kaitset, on elupaigatüüp arvatud peamiselt piiranguvööndisse, mis võimaldab hoida
ära kahjulikku majandustegevust.
Kaitseala eesmärgiks lisatav poollooduslik kooslus – puisniidud (6530*) – on alal esmalt
määratud 2002. aastal loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventuuri käigus. 2013. aastal on
Meeli Mesipuu poollooduslike koosluste inventuuri käigus elupaiga osaliselt uuesti
inventeerinud ja 2015. aastal on Renno Nellis loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri
käigus elupaiga kogu ulatuses uuesti inventeerinud. Võrreldes 2002. aasta inventuuriga leidub
puisniite varasema 57,6 ha asemel 10,9 ha (6% ala pindalast). Pikka aega hooldamata
puisniidud on arenenud looduslähedasteks salu- ja soovikumetsadeks, millel on suur
looduskaitseline väärtus loodusmetsana. Esinduslikkuse hinnang on puisniidul A
(üliväärtuslik). Elupaik paikneb kaitseala põhjaosas. Hoolduses on puisniite 9,8 ha ja taastada
on võimalik veel ligi 1 ha. Tagamõisa puisniit kuulub väikeseskaalaliselt liigirikkuselt Eestis
esikümnesse 67 soontaimeliigiga 1 m² kohta. Vanema botaanilise kirjanduse põhjal on
Tagamõisa poolsaare puisniitusid peetud Saaremaa kõige liigirikkamateks ning pindalalt kõige
ulatuslikumateks, mis on olnud otseseks ajendiks riikliku botaanilise keeluala Tagamõisa
puisniit moodustamisel 1957. aastal. Puisniidu kaitse alla võtmisele järgnenud aastakümnetel
on kaitseala liigirikkamat põhjaosa vahelduva eduga periooditi niidetud ja mõnel aastal selle
asemel ka karjatatud. Hooldatud puisniit on oluline soontaimede liigirikkuse tagamiseks ning
sobib muu hulgas elupaigaks kaitsealustele päevaliblikatele suur-mosaiikliblikale, vareskaera-
aasasilmikule ja sõõrsilmikule, keda alal riikliku seire käigus seiratakse. Selleks et tagada
paremini mosaiikselt keset metsaelupaigatüüpe paiknevate puisniitude ja sealse liigirikkuse
kaitset, on kogu puisniitude ja metsade kompleks arvatud sihtkaitsevööndisse, mis võimaldab
hoida ära kahjulikku majandustegevust.
Kaitseala eesmärgiks lisatava poolloodusliku koosluse – puiskarjamaad (9070) – on alal
määranud 2015. aastal Renno Nellis loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus.
Elupaigatüübi esinduslikkuse hinnang on C (küllaltki väärtuslik). Esinduslikkuse hinnangut on
langetanud ala ebapiisav hooldus. Puiskarjamaa pindala on 3 ha (1,6% ala pindalast), mis
paikneb kaitseala kirdeosas. Hooldatud puiskarjamaa sobib elupaigana samuti kaitsealustele
päevaliblikatele suur-mosaiikliblikale, vareskaera-aasasilmikule ja sõõrsilmikule. Selleks et
5
tagada puiskarjamaade kaitset, on elupaigatüüp arvatud piiranguvööndisse, mis võimaldab
hoida ära kahjulikku majandustegevust.
Kaitseala eesmärkideks lisatavad metsakooslused – vanad loodusmetsad (9010*) ja vanad
laialehised metsad (9020*) – on alal esimest korda määratud 2002. aastal toimunud
loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventuuri käigus. 2013. aastal on Marju Erit,
Kadri Paomees, Marii Aksiim, Elle Puurmann, Anni Kurisman, Agnes Heinla ja Gunnar Raun
metsaelupaigatüüpide inventuuri käigus elupaigad osaliselt uuesti inventeerinud. 2015. aastal
on Renno Nellis loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus vanad loodusmetsad ja
vanad laialehised metsad osaliselt uuesti inventeerinud ning kaitseala kaitse-eesmärgiks
lisatava metsakoosluse soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) esimest korda inventeerinud.
Elupaigatüüpide vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja
soo-lehtmetsad esinduslikkus varieerub B‒C (väärtuslik kuni küllaltki väärtuslik). Vanade
loodusmetsade seas leidub ka potentsiaalset elupaigatüüpi. Olemasolevate inventuuride alusel
on vanade loodusmetsade pindala 69,8 ha (38,3% ala pindalast), need paiknevad kaitseala
põhja-, lõuna- ja idaosas. Vanade laialehiste metsade pindala on 10,2 ha (5,6% ala pindalast),
need paiknevad kaitseala loode- ja lääneosas. Soostuvate ja soo-lehtmetsade pindala on 34,2 ha
(18,8% ala pindalast), need paiknevad kaitseala keskosas. Metsakoosluste terviklikkust on
mõnel pool langetanud inimtegevus, sh elektriliinid. Vanad loodusmetsad, vanad laialehised
metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad on elupaigaks kaitsealustele taimeliikidele harilikule
luuderohule ja varjulustele. Kõikide kaitseala väärtuslike metsakoosluste üks peamisi säilimise
eeldusi on neid majandusmetsana mitte majandada. Selle tagab kõige efektiivsemalt
sihtkaitsevööndi kaitsekord, mis võimaldab kõikidele raietele piiranguid seada. Seetõttu on
kõige väärtuslikumad kaitseala metsakooslused planeeritud sihtkaitsevööndisse. Vööndi
terviklikkuse ja looduses paremini piiritlemise huvides jääb sinna ka vähemväärtuslikku metsa.
Peale eeltoodu on Tagamõisa looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et
tegemist on ülepinnaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala kattub Tagamõisa
loodusalaga ja Tagamõisa linnualaga.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks suure liigirikkusega puisniidu ning looduslike
elupaikade ja liikide kaitse, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala.
Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu
rakendamist (nt veerežiimi muutmise reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult
konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt
mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte
(mõõdistatud maaüksused, teeservad ja kõlvikute piirid). Selleks et tagada paremini tee- ja
kraavihoolduse toimimist, kui see ei sea ohtu kaitseala kaitse-eesmärki, on teeserva asemel
kasutatud piirina transpordimaa sihtotstarbega mõõdistatud maaüksuse piiri ja selle puudumisel
teeservast 2 m laiust puhvrit. Erandina on kasutatud ka mõttelisi sirgeid maaüksuste piiride
pikendusena koordinaatidega kirjeldatud punktini, mõttelisi sirgeid maaüksuste nurkadest
6
koordinaatidega kirjeldatud punktini ning mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktist
koordinaatidega kirjeldatud punktini, et hõlmata sihtkaitsevööndisse kaitset vajavaid
loodusväärtusi. Geograafilised koordinaadid on esitatud L-EST-97 koordinaatsüsteemis.
Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja
maakatastri andmeid.
Tagamõisa looduskaitseala pindala on 182,3 ha ning see koosneb põhitükist ja ühest
lahustükist. Kaitseala loodeosas eraldab Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee 1,6 ha suuruse
metsatüki. Maaomandilt jaguneb kaitseala järgmiselt: 45,6 ha on eraomand ja 136,7 ha
riigiomand. Sihtkaitsevööndi pindala on 167,7 ha (sellest eramaad 32,6 ha, ülejäänu asub
riigimaal) ja piiranguvööndi pindala on 14,6 ha (sellest eramaad 13 ha).
Kaitseala pindala suureneb kokku 48,8 ha, uut seni kaitsmata ala ei lisandu. Kõik kaitseala
laiendused toimuvad vahetult kaitsealaga piirneva Tagamõisa hoiuala arvelt. Eramaad tuleb
hoiualalt kaitseala koosseisu 13,5 ha ja kinnistatud riigimaad 35,3 ha. Kaitseala välispiiri olulisi
muudatusi on kolm: suurima muutusena arvatakse kaitsealasse 42,9 ha Sepise küla metsa (sh
36,9 ha riigimetsa ja 6 ha erametsa), et kaitsta paremini vana loodusmetsa ja ühtlustada alal
kaitsekorda. Teise laiendusena arvatakse kaitsealasse 3,7 ha Tagamõisa külas asuvat eramaad,
et kaitsta paremini puiskarjamaad ja ühtlustada alal kaitsekorda. Kolmanda laiendusena
arvatakse kaitsealasse 2,9 ha Tagamõisa külas asuvat erametsa, et kaitsta paremini vana
loodusmetsa ja ühtlustada alal kaitsekorda.
Pindalalised muutused eramaade osas on järgmised: piiranguvööndist läheb eramaad
sihtkaitsevööndisse 28,5 ha, hoiualast sihtkaitsevööndisse 3,1 ha ja hoiualast piiranguvööndisse
9 ha.
Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala tulenevalt kaitse-eesmärkidest,
kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest ühest sihtkaitsevööndist ja ühest
piiranguvööndist.
Sihtkaitsevöönd. Tagamõisa sihtkaitsevöönd on moodustatud peamiselt uuendamata
kaitsekorraga Tagamõisa puisniidust, mida on omakorda laiendatud Tagamõisa hoiuala arvelt.
Uuendamata kaitsekorraga Tagamõisa puisniidul kehtis piiranguvööndi kaitsekord. Uues
kaitse-eeskirjas on piiride korrigeerimise tulemusel sihtkaitsevööndi pindala moodustatud
piiranguvööndi arvelt 127 ha ja hoiuala arvelt 39,3 ha. Eramaad läheb piiranguvööndist
sihtkaitsevööndisse 28,5 ha. Kinnistatud riigimaad läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse
98,7 ha. Eramaad läheb hoiualast sihtkaitsevööndisse 3,1 ha ja kinnistatud riigimaad läheb
hoiualast sihtkaitsevööndisse 36 ha.
Tagamõisa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilisi
ja hästi säilinud liigirikkaid puisniite ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Sihtkaitsevöönd
on moodustatud, et tagada paremini kaitsealuse sõnajalgtaime odaja astelsõnajala kasvuala,
liigirikka poolloodusliku koosluse puisniidu ning loodusdirektiivi kõrge loodusväärtusega
metsaelupaigatüüpide vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade ning soostuvate ja
soo-lehtmetsade kaitset. Odaja astelsõnajala peamised ohutegurid on metsamajanduslik
tegevus, tallamine ja kasutamine. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab välistada ebasobiva
metsamajandusliku tegevuse. Metsaelupaigatüüpide peamine ohutegur on majandustegevus.
Metsaelupaigatüüpide kui põlisele metsale sarnaste metsade kaitseks on vajalik jätta need alad
majandamisest välja. Sellega kaitstakse elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla
majandusmetsades ja keda leidub peamiselt ainult loodusmetsades. Selleks et tagada ka
7
tulevikus puutumatute loodusmetsade säilimist alal, arvati sihtkaitsevööndisse kõik
loodusmetsale vastavad alad. Selleks et tagada mosaiikselt keset metsaelupaigatüüpe
paiknevate puisniitude ja sealse liigirikkuse kaitset, on kogu puisniitude ja metsade kompleks
arvatud sihtkaitsevööndisse, mis võimaldab hoida ära kahjulikku majandustegevust. Praegu on
tegemist piiranguvööndiga, mis võimaldab metsaelupaigatüüpide majandamist ja ka
puisniitude jaoks aitab sihtkaitsevöönd vältida metsakasvatuslikul eesmärgil tehtavaid
hooldusraieid, mis on piiranguvööndis üldjuhul lubatud. Puisniidud tsoneeriti
sihtkaitsevööndisse, kuna puisniidud paiknevad mosaiikselt metsaelupaigatüüpide vahel.
Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga tagatakse kaitse nii metsaelupaigatüüpidele kui ka
puisniitudele. Vähemväärtuslikku metsa kaitseala kirde- ja kaguosas vööndisse ei arvatud, sest
olulised looduskaitselised väärtused puuduvad. Kuressaare-Kihelkonna-Veere teest loode
poole jääv metsaosa on jäetud jätkuvalt kaitse alla ja arvatud vööndisse, sest tegemist on
väärtusliku vana laialehise metsaga.
Sihtkaitsevööndi piiritlemisel on aluseks võetud peamiselt maaüksuste piire. Kaitseala
põhjaosas on kasutatud vööndi piirina metsakõlviku piiri (viimase 20 aasta jooksul on metsapiir
olnud püsiv, sest piirneb hooldatava põllumaaga või kasutuses oleva õuemaaga). Vööndi
põhjaosas Kopli (30101:001:0196) maaüksusel on odaja astelsõnajala kasvuala kaitseks
kasutatud mõttelist sirget koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 383 552,544;
Y: 6 481 941,764 ida poole kuni ristumiseni Niidi (30101:001:0085) maaüksuse kirjeldatud
punkti koordinaatidega X: 383 620,431; Y: 6 481 934,079. Vööndi põhjaosas Männiku
(30101:001:0269) maaüksusel on kasutatud mõttelist sirget maaüksuse idanurgast
koordinaatidega X: 383 454,284; Y: 6 481 984,143 loode poole kuni koordinaatidega
kirjeldatud punkti X: 383 415,109; Y: 6 482 028,754 metsakõlviku piirini, koordinaatidega
kirjeldatud punktist X: 383 326,189; Y: 6 481 989,639 metsakõlviku piirilt loode poole kuni
koordinaatidega kirjeldatud punkti X: 383 299,448; Y: 6 482 012,211 metsakõlviku piirini ja
koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 383 398,097; Y: 6 482 115,576 pinnastee 2 m laiuse
puhvri servast põhja poole kuni koordinaatidega kirjeldatud punkti X: 383 397,606;
Y: 6 482 135,346 78 Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee (30101:002:0424) maaüksuseni.
Vööndi idaosas Kihelkonna metskond 419 (30101:002:0564) maaüksusel on kasutatud
mõttelist sirget Sepa (30101:002:0365) maaüksuse läänepiiri pikendusena punktist
koordinaatidega X: 383 505,029; Y: 6 480 827,149 edela poole kuni koordinaatidega
kirjeldatud punkti X: 383 415,127; Y: 6 480 710,363 ja sealt edasi kagu poole kuni Kiiro
(30101:002:0143) maaüksuse loodenurka koordinaatidega X: 383 583,548; Y: 6 480 583,327.
Vööndi kaguosas Kihelkonna metskond 419 (30101:002:0564) maaüksusel on kasutatud
mõttelist sirget koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 383 709,662; Y: 6 480 038,337 ida
poole kuni ristumiseni Kurevere-Tagamõisa tee (30101:002:0481) maaüksusega
koordinaatidega X: 383 746,920; Y: 6 480 033,920. Vööndi edelaosas Kihelkonna metskond
165 (30101:002:0527) maaüksusel on kasutatud mõttelist sirget koordinaatidega kirjeldatud
punktist X: 383 153,549; Y: 6 480 108,621 lääne poole kuni ristumiseni 78
Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee (30101:002:0424) maaüksusega koordinaatidega
X: 382 764,048; Y: 6 480 161,349.
Piiranguvöönd. Tagamõisa piiranguvöönd on moodustatud peamiselt Tagamõisa hoiuala ja
osaliselt uuendamata kaitsekorraga Tagamõisa puisniidu arvelt. Uues kaitse-eeskirjas on piiride
korrigeerimise tulemusel piiranguvööndi pindala vähenenud sihtkaitsevööndi arvelt 127 ha ja
suurenenud hoiuala arvelt 9,6 ha. Eramaad läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 28,5 ha.
Kinnistatud riigimaad läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 98,7 ha. Eramaad läheb
hoiualast piiranguvööndisse 9 ha ja kinnistatud riigimaad läheb hoiualast piiranguvööndisse
0,6 ha.
8
Tagamõisa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta loodusid ja puiskarjamaid ning
kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Poollooduslike koosluste kaitse-eesmärgiks seadmine
aitab tagada paremini nende kaitset, võimaldades riiklikul tasandil toetada nende taastamist ja
hooldamist. Vööndisse on arvatud ka vähemväärtuslikku metsa (nt noorendikud või majandatud
metsad), õuemaad, hoonestust, rajatisi ja muid looduskaitselisest seisukohast vähem
väärtuslikke alasid, sest need jäävad kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide vahele ning on
seetõttu olulised ala terviklikkuse tagamiseks ja loogiliseks piiritlemiseks maaüksuste piire
arvestades. Piiranguvööndi piiritlemisel on aluseks võetud peamiselt maaüksuste piire. Vöönd
koosneb kahest lahustükist.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi (ekspert
Meeli Mesipuu Pärandkoosluste Kaitse Ühingust, Tõnu Talvi, Maarja Nõmm, Liis Sepp,
Allar Liiv, Kadri Paomees, Marii Aksiim, Gunnar Raun, Elle Puurmann, Anni Kurisman ja
Marju Erit Keskkonnaametist, lisaks veel eksperdid botaanik Mari Reitalu, taimeökoloog
Kai Rünk, ornitoloog Rein Nellis, ornitoloog Renno Nellis, bioloog Agnes Heinla jpt) ning
kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja koostamise kohta koostatud eksperdiarvamust
(Renno Nellis 2015).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatud piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate
liikide, looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise ja soodsa seisundi ning on
proportsionaalne saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32;
edaspidi PS). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5
tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.
Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS
§-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi
KeÜS) ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad
seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks
sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal
leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev
kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda
õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad:
kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab
kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik
saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.
Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid
vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle
otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on
oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala
loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.
Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need
piirangud on vajalikud.
9
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala eesmärkide
saavutamise, kuna ei võimalda kaitsealal olevate koosluste ja kaitsealuste liikide säilimist.
Kaitse-eeskirjaga muudetakse 27. juuli 2006. a määrust nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Saare maakonnas”. Määruse muutmisega ei kaasne alade kaitse alt välja arvamist, vaid
muudetakse Tagamõisa hoiuala piiri seoses Tagamõisa looduskaitseala kaitse-eeskirja ja uue
piiri kinnitamisega. Ühtlasi tunnistatakse kaitse-eeskirjaga Eesti NSV Ministrite Nõukogu
11. juuli 1957. a määrus nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”
Tagamõisa botaanilise keeluala osas kehtetuks, sest kinnitatakse Tagamõisa looduskaitseala
kaitse-eeskiri koos uue piiriga.
Ujuvvahendiga sõitmist kaitsealal ei reguleerita, sest selleks sobilikke veekogusid kaitsealale
ei jää. Kalapüüki ning pilliroo ja adru varumist ei ole kaitse-eeskirjas reguleeritud, kuna
kalastamiseks kasutatavad veekogud kaitsealal puuduvad ning kaitsealal ei leidu pilliroogu ega
adru. Seega ei ole vaja ka pilliroo- ja adruvarumistöödeks väljaspool teed sõita ega ole vaja
nõusolekut anda lautri või paadisilla püstitamiseks või laiendamiseks ning puudub vajadus
reguleerida roo varumist külmumata pinnasel.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Inimestel on lubatud viibida ning pidada jahti, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi
kogu kaitsealal. Selleks et võimaldada inimestel Tagamõisa looduskaitseala loodusega
tutvumist, on kaitseala aasta läbi liikumiseks avatud. Peamine külastatav koht on Tagamõisa
puisniit, kus on kaitseala tutvustav infostend ja puhkekoht. Eramaal paiknev infostend ja
puhkekoht on amortiseerunud. Puhkekoht on 2000. aastate alguses puisniidu taastamisel rajatud
varjualune, kus on laud pingiga. Inimeste liikumise ja loodusandide kasutamise võimaluste
minimaalne piiramine on kooskõlas ala puhkemajanduslike võimaluste parema
ärakasutamisega. Jahipidamine ei ole keelatud, sest see ei kahjusta kaitseala loodusväärtusi.
Jahipidamine on soovitav, kui selgub, et mõni jahiuluk kahjustab kaitseala kaitseväärtusi
(näiteks metssigade kahjustused orhideedele), või on tuvastatud lähiümbruskonnas jahiulukite
kahjustused kari- ja/või koduloomadele (näiteks huntide kahjustused lammastele) või on
tekitatud kahju inimesele või kaitseala loodusväärtustele (näiteks metssiga kinnistuomaniku
varale). Avalik huvi jahipidamise vastu on olemas. Kuigi kaitseala jääb olulisele Tagamõisa
linnualale, siis linnujahti ei keelata, sest linnuala eesmärgiks olevaid linnuliike kaitsealale ei
jää.
Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Ette valmistatud telkimise ja lõkke
tegemise kohti kaitsealal ei ole. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistamata ja
tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,
järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja
metsamajandustöödel.
Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise,
kuna suureneb negatiivne mõju kooslustele (tallamine, prahistamine, koosluste paigutine
hävitamine, puude raie või lamapuidu kasutamine lõkke tegemise eesmärgil jne) ja kaitsealuste
liikide elupaikadele. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud, kuna seal ei kahjusta
need tegevused kaitse-eesmärkide saavutamist. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku
10
omandis oleval kinnisasjal telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada KeÜS §-des 35 ja 36
sätestatuga. Ettevalmistamata kohas võib lõket teha muu hulgas kaitse korraldamisega seotud
tegevustel, näiteks koosluste hooldustöödel raiejäätmete põletamisel. Ettevalmistamata kohas
on telkimine erandkorras kaitseala valitseja nõusolekul lubatud näiteks teadustöödel (sh
seiretöödel). Täpsemalt on käsitletud kaitseala külastuskorraldust 2011. aastal valminud
kaitsekorralduskavas (Tagamõisa puisniidu ja Tagamõisa hoiuala kaitsekorralduskava 2012‒
2021).
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel (ehitusseadustiku
(edaspidi EhS) § 92 lõike 1 ja liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 lõikest 81 tähenduses, sh
maastikusõidukiga sõitmine vastavalt LS §-le 154), jalgrattaga sõitmine ka radadel ning kaitse-
eeskirja § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2, ehk eelpool nimetamata juhtudel sõidukiga ja
maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel
ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel.
Sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine teedel ega jalgratastega sõitmine teedel ja radadel
ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Sõidukiga ja maastikusõidukiga (LS § 2 punktide 73 ja 36
tähenduses) võib väljaspool teid sõita kaitse-eeskirjaga lubatud töödel (sh poollooduslike
koosluste hooldustööd, liigikaitselised tööd, teadustööd, liinirajatiste hooldustööd, metsa- ja
põllumajandustööd, olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning jahipidamise käigus
lastud suurulukite väljavedu maastikult), kuna need tegevused ei ohusta kaitse-eesmärgiks
olevaid väärtusi. Erisused väljaspool teed sõitmisele on seatud, sest kaitsealal on tegemist õrna
pinnasega kooslustega ja vältida tuleb kaitsealuste elupaigatüüpide pinnasekahjustusi. Need
erisused tulenevad osaliselt LKS § 30 lõikest 3. Kaitseala põhjaossa jäävad põhikaardile
märgitud puisniidule viivad kaks pinnasteed ning kaitseala idaossa jääb üks vana talukohani ja
üks loopealsele viiv pinnastee.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba,
rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja vee
erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Kaitseala
valitsejaga tuleb näiteks kooskõlastada ka kuni 20 m² suuruste ehitiste ehitamine, isegi kui EhS
lisa 1 kohaselt ehitise püstitamiseks/rajamiseks ehitusteatise või ehitusloa kohustus puudub.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel ei kahjusta tegevus
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
11
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks. Tagamõisa looduskaitsealal on üks Tagamõisa
sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilist ja
hästi säilinud liigirikast elupaigatüüpi puisniidud ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Seal on peamised kaitseväärtused lisaks puisniidule vanad loodusmetsad, vanad laialehised
metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning liikidest odajas astelsõnajalg. Sihtkaitsevööndi
kaitsekord võimaldab tagada nii looduslike ja poollooduslike koosluste kui ka sealsete
kaitsealuste liikide kaitse.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine
ja rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul. Nõusoleku võib küsida ka mingi perioodi peale, kui tegemist on regulaarsete
rahvaüritustega, mida saab pikemalt ette planeerida. Rahvaüritus on organiseeritud üritus,
näiteks matk, orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus, meelelahutus-, kaubandus- vm
üritus. Kaitseala üks eesmärk on looduse tutvustamine ja selleks on ette valmistatud
külastustaristu: infostend ja puhkekoht. Leevendus võimaldab rahvaürituste korraldamist
puisniidu puhkekohas ja muudes ettevalmistatud kohtades ilma kaitseala valitseja nõusolekuta,
kuid väldib samas suuremaid rahvakogunemisi, mida ettevalmistatud taristu ei pruugi mahutada
või kus võib rahvaüritusega kaasneda elustiku liigne häirimine. Kaitseala valitseja nõusolekul
ette valmistamata kohas rahvaürituse kooskõlastamise nõue on vajalik, et vältida
tallamistundlike piirkondade häirimist.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
tegevus. Sinna hulka kuuluvad looduslike ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd. Koosluse kujundamisena võib kaitseala
valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumiseks ja
häilude raiumist metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks. Raietega võib lubada puistute
liigilise mitmekesisuse kujundamist ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamist.
Olenevalt koosluste iseloomust ja kaitse-eesmärkidest võib välja raiuda kiirekasvulisi
keskealisi ja nooremaid puid, et kujundada pärandkooslusi, eelkõige puisniite. Raietingimuste
seadmisel tuleb arvestada, et raiutaval alal ei häiritaks pesitsevaid linde, mistõttu võib kaitseala
valitseja seada raieajale ajalisi piiranguid. Raie tehnoloogia, aja ja puistu koosseisu nõuete
kooskõlastamine kaitseala valitseja poolt tagab kontrolli elupaikade soodsa seisundi säilitamise
üle. Poollooduslike koosluste kujundamine hõlmab ka metssigade tegutsemisjälgede silumist.
12
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus, näiteks odaja astelsõnajala kasvukoha avatuse parandamine
võsaraiega. Odaja astelsõnajala kasvukohta ei tohi lasta kinni kasvada ega ka liiga
valgusrikkaks muutuda. Need on tegevused, mis on vajalikud liikide elupaikade seisundi
parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja
saab vastavalt vajadusele suunata.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Vajalikuks võib osutuda
liigniisketel aladel loodusliku veerežiimi taastamine kraavide alalise või ajutise sulgemisega.
Olulisimad sihtkaitsevööndisse jäävad kraavid on sihtkaitsevööndi põhjaosas hooldataval
puisniidul (põhikaardilt puuduvad), mille kaudu suunatakse kaitsealaga piirnevate põldude
liigvesi elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad, ning sihtkaitsevööndi lääneosas, kus kraav
kulgeb paralleelselt kaitsealast väljas oleva maanteekraaviga ja läbib osaliselt ka liigirikast
madalsood. Kuressaare−Kihelkonna−Veere maanteekraavi ja vana Tagamõisa tee äärset kraavi
(põhikaardilt puudub) ei ole sihtkaitsevööndisse arvatud, et tagada paremini tee- ja
kraavihoolduse toimimist. Kuivendamine kahjustab soostuvate ja soo-lehtmetsade seisundit.
Kui oluline see mõju on, sõltub kraavi asukohast, ehituslikust eripärast, pinnasest jms, mistõttu
pole määrusega võimalik ette näha kõigile olukordadele sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu
kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Hooldustööde lubamisel hindab
Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub,
kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Olukordades, kus
maaparandussüsteemide kuivendamise mõju puudub või pole oluline kaitse-eesmärkidele, saab
tegevust lubada ja muudel juhtudel kas tingimuste kaudu mõju vähendada või vältida. Kaitseala
valitseja saab maaparandussüsteemide hoiutöödele nõusoleku andmisel seada vajaduse korral
ajalisi jm piiranguid, et piirnevad loodusväärtused säiliksid soodsas seisundis.
Maaparandussüsteemide hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on
näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette
eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja
voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena
üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid või prügi. Samuti ei ole kaitseala
valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde tegemisel
arvestataks ala kaitse-eesmärki ega kahjustataks loodusväärtusi. Oluline eesvool Kiljatu oja on
sihtkaitsevööndi lõunaosas ja selle hooldamisel tuleb tagada, et ei kahjustataks kaitseala
kaitse-eesmärke. Kiljatu oja looduslikkuse taastamine lühikeses kaitsealale jäävas osas ei ole
otstarbekas.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.
Lubatud tööde hulka kuuluvad olemasolevate teede, elektriliini, puisniidul oleva puhkekoha
varjualuse ja muude ehitiste hooldustööd. Kiviaia lõigul, kus kasvab odajas astelsõnajalg, ei
tohi kiviaia hooldamisel liigi elupaika kahjustada.
Kuna kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, siis LKS § 30 lõike 2 punkti 3 alusel on uute ehitiste
sihtkaitsevööndisse püstitamine keelatud. Erandina on kaitseala valitseja nõusolekul
sihtkaitsevööndis lubatud tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. Uute ehitiste
püstitamine sihtkaitsevööndisse on keelatud, et vältida seal paiknevate väärtuslike koosluste ja
kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Ehitamine võib pöördumatult hävitada elupaiku,
võib eeldada raadamist, kuivendamist jms. Kuna ehitamise mõju eesmärkidele sõltub paljudest
asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust, tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis pole
määrusega võimalik ette näha kõigile olukordadele sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu
13
kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Sihtkaitsevööndis saab kaaluda ehitamist, mis
on kaitseala tarbeks vajalik. Kaitseala tarbeks vajalike tootmisotstarbeta ehitiste alla kuuluvad
eelkõige puisniidu hooldustehnika liikumiseks vajalikud rajatised (sh purded, truubid),
koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised (sh veetõkked kraavides) ning
loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised ja väikehooned (sh puisniidu puhkekoha
varjualune – vajalikuks võib osutuda uude kohta riigimaale ehitamine, varjeonnid). Puudub
põhjendatud vajadus uute teede tegemiseks looduslikesse kooslustesse või puisniidule ning
kaablid saab vajaduse korral panna teede serva transpordimaale, mis ei jää kaitsealale.
Tootmisotstarbeta ehitiste püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ei ole
sihtkaitsevööndis vaja lubada, sest lisaks õuealadele on sihtkaitsevööndist välja jäetud ka
õuealaga piirnevad looduskaitseliselt vähem väärtuslikud alad, kuhu on võimalus rajada
kinnistu tarbeks vajalikke rajatisi/ehitisi.
2.5.4.3. Vajalikud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste alal on koosluste ilme ja liigikoosseisu
taastamiseks ja säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja
põõsarinde kujundamine. Need tegevused tagavad poollooduslike koosluste säilimise. Ilma
selleta koosluste looduskaitseväärtus väheneb.
2.5.4.4. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega keelatud
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa
seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus,
mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või
loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu
saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite
peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja
nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala
sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis
majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on üks
piiranguvöönd. Tagamõisa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe lood ja
puiskarjamaad ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Piiranguvööndisse on arvatud
vähemväärtuslikku erametsa, õuemaad, hoonestust, rajatisi ja muid looduskaitselisest
seisukohast vähem väärtuslikke alasid.
14
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega.
Majandustegevus on lubatud vastavalt LKS § 31 lõikele 1. Piiranguvööndis on lubatud kuni
50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ettevalmistatud ja tähistatud, ning rahvaürituse korraldamine õuemaal. Kaitseala valitseja
nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine
kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud. Kuni 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ettevalmistatud ja tähistatud, ei sea ohtu kaitseala kaitseväärtusi. Õuemaad loetakse
rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohaks. Rahvaürituse korraldamisele õuemaal ei
ole osalejate arvule seatud piiranguid, kuna seal ei paikne olulisi loodusväärtusi ning see
tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Rahvaürituse korraldamine
õuemaal toimub kinnisasja omaniku loal. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine
kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud, on
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, et kaitseala valitsejal oleks võimalik suunata ürituse
toimumist nii, et see ei kahjustaks kaitseala kaitseväärtusi. Piiranguvöönd on pindalaliselt väike
ala. Vajaduse korral saab seada tingimusi, et ei kahjustataks väikesepindalalise ala
loodusväärtusi.
Piiranguvööndis on lubatud biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine õue- ja
põllumaal. Biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine on lubatud vaid õue- ja
põllumaal, et ained ei kahjustaks väljaspool neid alasid olevaid tundlikke ökosüsteeme. Lisaks
vähendavad need ained liigilist mitmekesisust, kuna mõjuvad surmavalt või elu pärssivalt
suuremale hulgale liigirühmadest, mitte ainult kahjuritele ja umbrohule.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine, näiteks tehisveekogude süvendamiseks, sest piiranguvööndisse jääb osaliselt üks
vana tiik, mida kasutati kunagi ka loomade jootmiskohana. Lisaks võivad maaomanikud
soovida kaevata uusi tiike, mida hiljem süvendada tahetakse. Tiikide suuremaks kaevamine
võib pöördumatult hävitada elupaiku, sest sellega kaasneb pinnase teisaldamine. Kuna
kaevamise mõju eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, eelkõige kaevamise mahust, siis
pole määrusega võimalik ette näha kõigile olukordadele sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu
kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Piiranguvööndis saab kaaluda veekogude
veetaseme ja kaldajoone muutmist, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke.
Tehisveekogudest on piiranguvööndis veel kraavid, mille hooldamine on lubatud, sest see ei
kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Kraavi hooldamine veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmise alla ei käi, sest hooldamisega taastatakse varasem ehk algne veetase. Süvendamine
on olemasoleva veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine, sest veekogule antakse kuju, mida
sellel pole varem olnud. LKS kraavide hooldamist piiranguvööndis ei reguleeri ehk see on
piiranguvööndis LKS-ga lubatud ja selleks luba küsima ei pea.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uue ehitise püstitamine. Vajalikuks
võib osutuda piiranguvööndi vana talukoha majade taastamine ja talukoha jaoks vajalike
kommunikatsioonide väljaehitamine. Vajalikuks võib osutuda näiteks kaitseala tarbeks õppe-
ja külastusotstarbega ehitiste rajamine, kui selleks peaks tulevikus vajadus tekkima. Ehitiste
püstitamine piiranguvööndis võib mõjutada piirnevasse sihtkaitsevööndisse jääva kaitse-
eesmärgiks oleva odaja astelsõnaja kasvuala seisundit. Kuna ehitamise mõju eesmärkidele
sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust, tehnoloogiast, asukohast, mahust
jne, siis pole määrusega võimalik ette näha kõigile olukordadele sobivaid tingimusi ja on jäetud
15
seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Piiranguvööndis saab kaaluda
ehitiste püstitamist, mis ei sea ohtu kaitseala kaitse-eesmärke.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud turberaie. Piiranguvööndi metsad
moodustavad väga väikese ala ja seetõttu koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus säilitamise
nõuet ei seata. Kuna kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, siis LKS § 31 lõike 2 punkti 5 alusel
on muu uuendusraie piiranguvööndis keelatud. Piiranguvööndis pole lubatud uuendusraie, välja
arvatud nimetatud erand (s.o turberaie kaitseala valitseja nõusolekul), et säilitada piirnevas
sihtkaitsevööndis paiknevatele kaitse-eesmärgiks olevatele metsaelupaigatüüpidele vajalik
puhver. Piiranguvööndis turberaie tegemisele ajalisi piiranguid ei seata, sest see ei ole vajalik
konkreetse ala kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Ühtki linnuliiki kaitse-eesmärgiks ei seata.
Piiranguvööndis ei keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, sest puudub suur
risk pinnase oluliseks kahjustamiseks. Erandit lageraiele hall-lepikutes ei tehta, sest neid
piiranguvööndisse ei jää.
2.5.5.3. Vajalikud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis poollooduslike koosluste aladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. Tegevused
on vajalikud, et tagada poollooduslike koosluste säilimine. Ilma nende tegevusteta koosluste
looduskaitseväärtus väheneb.
2.5.5.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, et piirnevad loodusväärtused
säiliksid soodsas seisundis. Maaparandussüsteemid, mis rikuvad looduslikku veerežiimi, on
looduslikult liigniisketele kaitstavatele elupaigatüüpidele kõige suuremaks ohuks ja on oluline,
et neid kaitsealale ei rajataks, sest muudetud veerežiim tingib ala kuivendamise ja
elupaigatüüpide seisundi halvenemise.
Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine, sest sellega kaasneks elupaigatüüpide
pöördumatu hävitamine. Maa-ameti geoportaali maardlate kaardirakenduse
(http://geoportaal.maaamet.ee/) andmetel ei jää praegu teadaolevalt alale maavarade aktiivseid
tarbevarusid ega passiivseid reservvarusid, mistõttu puudub huvi maavara kaevandamiseks.
Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, kuna see
vaesustab metsade looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet.
3. Menetluse kirjeldus
Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 20. novembrist kuni 22. detsembrini 2017. a
Keskkonnaameti Lääne regiooni Kuressaare kontoris. Teade kaitse-eeskirja avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 17. novembri 2017. a üleriigilise levikuga ajalehes
Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Saarte Hääl. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 9. novembril 2017. a. Tagamõisa looduskaitseala
kaitse-eeskirja eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel.
Keskkonnaameti Kuressaare kontoris toimus 18. jaanuaril 2018. a kaitse-eeskirja avalik arutelu,
milles osales viisteist inimest, kellest kuus oli Keskkonnaameti töötajad.
16
LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti elektrooniliselt või tähtkirjaga
teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta üheksale maaomanikule, sh
Riigimetsa Majandamise Keskusele. Teavitus saadeti ka Kihelkonna Vallavalitsusele,
Saaremaa Vallavalitsusele, Saare Maavalitsusele, Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole
ja Kihelkonna Jahimeeste Seltsile. Kirjas paluti esitada oma põhjendatud parandusettepanekud
ja vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui parandusettepanekuid või vastuväiteid kirjas
nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja eelnõuga nõustumiseks. Avaliku
väljapaneku ajal ettepanekuid ei esitatud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik
Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel
määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja
liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktiga 57 on Natura 2000
võrgustiku linnualaks esitatud Tagamõisa linnuala ja lisa 1 punkti 2 alapunktiga 416 on
Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Tagamõisa loodusala, mis hõlmab osaliselt
Tagamõisa looduskaitseala. Seetõttu tuleb Tagamõisa looduskaitsealal tegevuse kavandamisel
hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta
kehtivaid erisusi.
Tagamõisa loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017. a rakendusotsusega (EL) 2018/41, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
üheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8255 all, ELT L 15,
19.01.2018, lk 199-350).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele
nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.
Tagamõisa looduskaitsealal kaitse-eesmärgiks linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliike ei ole.
17
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Tagamõisa loodusala
ja Tagamõisa linnuala piire, et teha piiride tehniline korrektuur, mis arvestab kaitseala
piirimuudatustega.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab tagada
määruses nimetatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille tõttu säilib
looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda parema ja
mitmekesisema elukeskkonna säilimise inimestele.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Tagamõisa looduskaitseala on juba riikliku kaitse all uuendamata kaitsekorraga Tagamõisa
puisniiduna ja suurim laiendus toimub ka juba riikliku kaitse all Tagamõisa hoiuala arvelt,
mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti
kohalikule omavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle
käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute
teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks
eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.
Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku
omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS
§ 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4
lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%
maamaksumäärast. Kuna 127 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast ja 39,3 ha varem
hoiualasse jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse, laekub maamaksu Saaremaa vallale
vähem ligikaudu 160 eurot aastas.
Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest
lähtudes Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti
sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning
kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt
piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” esitatud tingimustest. Võrreldes
kehtiva kaitse-eeskirjaga suureneb kaitseala eraomandisse kuuluvatele maadele ulatuv
sihtkaitsevööndi pindala 28,5 ha võrra varasema piiranguvööndi arvel ja 3,1 ha varasema
18
hoiuala arvel. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus endises Kihelkonna vallas
2015. aastal 134,3 ha metsamaaga 18 tehingut kogusummas 301 517 eurot, seega on ühe hektari
metsamaa hind 2245,1 eurot. Sihtkaitsevööndis 32,6 ha erametsamaa osas oleva u 27 ha mitte
poolloodusliku kooslusena käsitletava maatulundusmaa riigile ostmise korral oleks selle hind
ligikaudu 60 617,7 eurot. Arvestades asjaolu, et 3,1 ha erametsamaa osas, mis arvatakse
hoiualast sihtkaitsevööndisse, kehtib juba praegu eramaa riigile omandamise kohustus, siis
täiendava eramaa riigile omandamise kohustused suurenevad kokku u 24 ha-l ja selle hind on
ligikaudu 53 882,4 eurot. Tegemist on hüpoteetilise summaga, kuna maid omandatakse riigile
maaomaniku taotluse alusel ning senise praktika põhjal enamik maaomanikke ei ole huvitatud
maa riigile võõrandamisest. Kaitseala piiranguvööndis paiknevate eraomandisse kuuluvate
maaüksuste sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud.
Vastavalt maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse
hooldamise toetus” maksab riik kaitsealadel poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust
olenevalt poolloodusliku koosluse tüübist ja hooldamise viisist 85–450 eurot hektari kohta.
Poollooduslikke kooslusi ei lisandu, sest kaitseala ei laiene kaitseta ala arvelt, ja seetõttu riigi
kulud nende hooldamise toetamiseks ei muutu.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida
Natura 2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Metsatoetuse määrad tulenevad
põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrusest nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa
kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”
ning on piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritava ala piires asuva metsaala ühe hektari
kohta 60 eurot aastas ja sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas.
Sihtkaitsevööndi moodustamisega hoiuala ja piiranguvööndi arvelt kasvab kõrgema määraga
metsamaa toetusalune pind 16,3 ha. Seega suurenevad kulud Natura metsa toetusele kokku
u 815 eurot aastas.
Tagamõisa looduskaitseala kaitsekorra kehtestamisega tuleb piiranguvööndist
sihtkaitsevööndisse juurde 83 ha riigimetsa. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse
Saaremaal puidukasutuse tulu keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Lähtudes sellest, et ka
piiranguvööndi metsade majandamine oli varem kitsendatud, on vastavalt RMK arvutustele
majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa
lankide keskmisest, st 10 eurot hektari kohta aastas. Seega väheneb iga-aastane saamata jäänud
puidutulu Tagamõisa looduskaitseala kaitsekorra kehtestamisega 830 euro võrra aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
19
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
20