Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0946 - Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9a3fd7fa-ad7b-4e13-8455-73b9737f25af Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9a3fd7fa-ad7b-4e13-8455-73b9737f25af?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 19.09.2018 nr 1-4/18/5236-2 Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse-eeskirja määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Must-toonekure ja suur-konnakotka määruse eelnõu 2. Must-toonekure ja suur-konnakotka määruse seletuskiri 3. Jööri must-toonekure püsielupaiga kaart Selve Pitsal 463 6839, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 17.07.2018 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2018 nr Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruses nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 7 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) Jööri, Saaremaa vallas Jööri ja Räägi külas.”; 2) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga1. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 11. juuli 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/564 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Siim Kiisler Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa. Jööri must-toonekure püsielupaiga kaart 2  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 3. juuli 20 0 6. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur -konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine ” e elnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõikele 2 võtab ala püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister . Eelnõukohase määrusega muudetakse kahe olemasoleva LKS § 50 lõike 2 punkti 3 alusel moodustatud must-toonekure ( Ciconia nigra ) ringikujulise püsielupaiga piire ning moodustatakse neist keskkon naministri määrusega kinnitatud looduslike piiridega Jööri must toonekure püsielupaik Saare maakonnas . Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM ) edastas 17.09.2012 kirjaga nr 13-1/1256-4 Keskkonnaametile (edaspidi KeA ) (registreeritud KeA dokumend ihaldussüsteemis 18.09.2012 nr 15-10/12/22752-1 all) menetlusse võtmiseks 14.09.2012 MTÜ Kotkaklubi ettepaneku võtta kaitse alla I kaitsekategooria liigi must-toonekure ( Ciconia nigra ) püsielupaigad. MTÜ Kotkaklubi esitatud ettepanek (edaspidi 2012. aasta ettepanek ) hõlmas muu hulgas Jööri must-toonekure püsielupaiga moodustamist. KeM edastas 07.03.2017 kirjaga nr 8-2/17/1210-2 KeA-le (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 08.03.2017 nr 7-16/17/3483 all) menetlusse võtmiseks 21.02.2017 MTÜ Kotkaklubi ettepaneku võtta kaitse alla I kaitsekategooria liikide must-toonekure ja suur konnakotka ( Clanga clanga ) püsielupaigad (edaspidi 2017. aasta ettepanek ) . KeA analüüsis kavandatavate ja muudetavate püsielupaikade piiride ja tsoneeringu otstarbekust MTÜ Kotkaklubi 2012. ja 2017. aasta ettepanekute alusel ning arvestades vahepealsete aastate jooksul toimunud muudatusi looduses ja teadmistes, aktuaalseid an dmeid must-toonekurgede ja suur konnakotkaste elupaiganõudluse ning kavandatavate püsielupaikade metsa vanuse, koosseisu, ulatuse, maaomandi jms kohta, esitas 23.05.2018 uue täiendatud kaitse alla võtmise ettepaneku, väljatöötamiskavatsuse ja ekspertiisi must-toonekure (sh Jööri ) ja suur-konnakotka püsielupaikade kohta (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 23.05.2018 nr 7-16/18/8333 all) . Seoses eeltooduga tegi KeA muu hulgas ettepaneku muuta Jööri must-toonekure püsielupaiga välis - ja vööndite piire . KeA esitas 21.06.2018 k irjaga nr 7-4/18/10551 KeM-le keskkonnaministri 3. juuli 20 06 . a määruse nr 43 „ Must-toonekure ja suur -konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri ” (edaspidi määrus nr 43 ) muutmise algatamiseks dokumendi „ Kaasamisjärgne kaitse alla võtmise ettepanek, väljatöötamiskavatsus ja ekspertiis Jööri must-toonekure püsielupaiga kaitse alla võtmise kohta ” (edaspidi KeA 2 018 . aasta ettepanek ) , mille alusel kavandatakse kaitse alla võtta Jööri must-toonekure püsielupaik. Ke M algatas Jööri must-toonekure püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse 11. juuli 2018 . a käskkirjaga nr 1-2/18/564 . KeA 2018 . aasta ettepaneku ning määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Ke A looduskaitse osakonna liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Selve Pitsal (tel 463 6839 , e-post [email protected] ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud looduskaitse osak onna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected] ) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KeA üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424 , e post [email protected] lyyli.junti@ keskkonnaamet.ee ), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post [email protected]) ja kaardi on kontrollinud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsi alist Nele Jõessar (tel 673 6636, e-post [email protected] ). Eelnõu sisu , p iirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele LKS § 2 kohaselt lähtutakse looduse kaitsel tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõttest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Must-toonekurg kuulub Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooria na kaitse alla võ e t avate liikide loetelu ˮ § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt I kaitsekategooria loomaliikide hulka . LKS § 46 lõike 1 kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, asu vad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena , ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. LKS § 48 lõige 1 sätestab , et kõik ide I kaitsekategooria liigi elupaikad e kaitse tuleb tagada kaitsealade, püsielupaikade või hoiualade moodustamise kaudu. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel ( eElurikkus ) kuulub must-toonekurg 2008. aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohustatud” ( Endangered ) ning te ma arvukus on mõõdukas languses. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. „Must-toonekure ( Ciconia nigra ) kaitse tegevuskava ” (ki nnitatud KeA peadirektori 14. veebruari 2018 . a käsk kirjaga nr 1-1/18/105; edaspidi tegevuskava ) alusel on Eesti must-toonekure asurkond LKS mõistes ebasoodsas seisundis: liigi arvukus on väike ja negatiivse trendiga, levila on viimaste kümnendite jooksul vähenenud ligi kolm korda ja sigivus on äärmiselt madal. Eesti must-toonekure asurkond on praeguse arvukuse (60–90 paa ri, 2013. aasta arvukushinnang) juures pikaajaliseks säilimiseks tõenäoliselt ebapiisava suurusega, mistõttu võib liik järgneva sajandi jooksul välja surra ka ainuüksi ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu . Tegevuskava kohaselt on teadaolevas ligi 200 leiukohas keskkonnaregistri andmetel registreeritud veidi alla 100 (84 pesa) erinevas seisundis must- toonekure pesa. 2016. aastal asustas m ust-toonekurg 25 pesa, vaid 9 pesas registreeriti must-toonekurgede edukas pesitsus. Seega pesitseb Eesti must-toonekure asukonnast teadaolevates ja häirimise suhtes kaitstud elupaikades alla poole asurkonnast, täpsemalt 27– 42%. Kotkaste ja must-toonekurgede 2017. aasta riikliku seire aruande kohaselt oli kontrollitud 64 (kontrollitud 80 pesast oli 16 varisenud) must-toonekure leiukohast asustatud 25 pesa (39%), kus 14 juhul alustati ka pesitsemist (munemist). Kõik alustatud pesitsused olid edukad, poeg või pojad lennuvõimestusid . Must-toonekure arvukus ja produktiivsus on viimastel aastakümnetel vähenenud ja liik on Eestis ebasoodsas seisundis. 2018. aasta lindude arvukushinnangu alusel pesitseb Eestis must-toonekurgi 40 – 60 paari (MTÜ Kotkaklubi, avaldamata andmed). 17.07 .2018 s eisuga on keskkonnaregistris 188 must-toonekure leiukohta, LKS § 10 lõike 2 kohaste looduslike piiridega ehk määrusega nr 43 on kaitse alla võetud 37 must-toonekure püsielupaika, mis hõlmab 43 leiukohta (23% kõigist leiukohtadest). Tegevuskava kohaselt võib Eesti must- toonekure asurkonna lugeda soodsas seisundi s olevaks, kui liigi arvukus on taastunud 30 aasta taguse 250 paarini (sisaldab ka üksikuid territooriumi hoidvaid isendeid) ja see ei vähene, liigi levila Eestis on laienemas ja vähemalt 50% pesitsusterritooriumi te st on asustatud sigivate paaride poolt. M ust-toonekure pesade otsimine on aeganõudev ja kulukas töö, mistõttu on kuluefektiivsem keskenduda teadaolevate pesade tõhusamale kaitsele ning moodustada piisava ulatusega püsielupaigad nendesse m ust-toonekure elupaikadesse, kus elupaik on esinduslik ja kestlik ning võib eeldada, et must-toonekurg asustab neid elupai ku ka tulevikus . Mu st-toonekurg on kantud Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku li nnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) (edaspidi linnudirektiiv ) I lisasse, mis tähendab, et tegemist o n ühenduse tähtsusega linnuliigi ga, kelle elupaikade kaitseks peavad liikmesriigid rakendama erimeetmeid, et kindlustada liigi säilimine ja paljunemine tema levikualal. Linnudirektiivi artikli 4 lõige 4 sätestab, et ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid tuleb liikmesriikidel vältida I lisasse kantud liikide elupaikade seisundi halvenemist. Jööri m ust toonekure elupaiga püsielupaiga na kaitse alla võtmisega täidab Eesti riik linnudirektiivist tulenevaid kohustusi. Loodusobjekti kai tse alla võtmise eeldused LKS § 7 tähenduses ning viimaste vastavus kaitse eesmärgile on täidetud järgmiselt : must-toonekurg on ohustatud I kaitsekategooria liik, ke lle kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lõike 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega , must-toonekure kaitse eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada elupaikade säilimine ja soodne seisund ning must toonekurg kuulub liikide hulka , keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas , seega on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus eks ka rahvusvaheline kohustus. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt eelnõukohaselt muudeta va määruse nr 43 §-le 1 on must toonekure püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärk liigi soodsa seisundi tagamine väljaspool kaitsealasid asuvate elupaikade kaitse alla võtmise kaudu . 2.2. Püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekus LKS § 50 lõike 2 punk ti 3 alusel võetakse must-toonekure pesa leidmisel automaatselt kaitse alla pesa ümbritsev 250 m raadiuseg a püsielupaik, kus kehtib LKS § 50 lõike 4 alusel sihtkaitsevööndi kaitse kord , kuid see ei ole pikaajalise ja tulemusliku kaitse (must-toonekure soodsa seisundi) tagamiseks piisav . Tegevuskava kohaselt tuleb must-toonekure esinduslikele ja jätkusuutlikele ehk kestlikele , viimase kümne aasta jooksul asustatud elupaikadele tagada pikaajaline kaitse LKS § 10 lõike 2 tähe nduses kaitse alla võtmise teel. Seisuga 17.07.2018 on k eskkonnaregistri andmetel Jööri püsielupaigas kaks must-toonekure pesa (keskkonnaregistri koodid KLO9108165 ja KLO9112890 ). Ühes nei st on registreeritud 2009. ja 2011. aastal pesitsus (pesitsusedukus teadmata), 2012. aastal ebaõnnestunud pesitsuskatse ning 2013., 2014. ja 2016. aastal on pesa olnud asustamata. Teine pesa on leitud 2011. aastal (asustatud, pesitsusedukus teadmata), aastatel 2012 – 2016 asustamata ning 2017. aastal varisenud. Teadaolevalt on territoorium olnud asustatud must-toonekure poolt 2000. aastate esi mesest poolest , kuid esimene pesa leiti alles 2007. aastal, kui pesapaika oli juba raiega kahjustatud. See pesa on nüüdseks kantud arhiivi. MTÜ Kotkaklubi hinnangul on tegemist must-toonekure heas seisundis elupaigaga, mille asustamine must-toonekure poolt on pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse. Kuna LKS alusel pesapuu ümber automaatselt tekkiv sihtkaitsevööndi režiimiga ring ei hõlma kogu pesametsaks sobivat ja vajalikku metsaala või haarab ka m etsaeraldisi või lagealasid, mis on sobimatud must-toonekurele , tekitades põhjendamatuid piiranguid, on oluline püsielupaikade piiritlemine lähtuvalt looduslikest oludest . 25 0 m raad iusega püsielupaik ei taga must-toonekure pesitsema jäämist ja piisavat produktiivsust, kui ümbritsev metsaala suures osas lagedaks raiutakse, mistõttu vajab must-toonekurg edukaks pesitsemiseks suuremat metsaala . Lisaks on ringikujulist kaitsetsooni looduses enamasti raske määrata. Nendel põhjustel on oluline püsielupaikade piiritlemine optimaalse ulatusega alal pesa ümber soodsas seisundis olevas elupaigas . Seda saab teha, kui määrata püsielupaik kindlaks LKS § 10 lõike 2 alus el keskkonnaministri määrusega. Must-toonekure kestlike elupaikade kaitseks moodustatavad looduslikke piire järgivad püsielupaigad koosnevad sihtkaitsevööndist ja vajaduse korral piiranguvööndist (vt täpsemalt püsielupaikade piiritlemise üld põhimõtteid punktis t 2.4 .1 ) . Must-toonekure elupaikade kaitse on vajalik ka seetõttu, et must-toonekurg on looduskaitse katusliik – tema pesametsades leiavad häirimatu elupaiga ka paljud teised vana metsa ja varjuliste vooluveekogude ohustatud ja looduskaitseliselt väärtuslikud liigid (Lõhmus 2000; Lõhmus et al . 2014; Lõhmus, Palo 2017 ). , , 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaits tava loodusobjekti tüübiks on eelnõukohase ala puhul valitud püsielupaik , sest selle ala peamine väärtus on must-toonekure elupai gad , kus tuleb määrusega sätestada piirangud sellises ulatuses ja kaitsekorraga (sh pesitsusaegsed liikumis- ja tegevuspiirangud), mis taga vad must toonekure ja tema elupaik a de soodsa seisundi . Püsielupaika jäävad keskkonnaregistri andmetel ka I kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi merikotka ( Haliaeetus albicilla ), II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi kanakulli ( Accipiter gentilis ) ja II I kaitsekategooriasse kuuluvate linnuliikide kodukaku ( Strix aluco ) ja hiireviu ( Buteo buteo ) pesapaigad. K uigi nen de liikide pesit susperiood algab varem kui must toonekurel, ei ole kanakull, kodukakk ega hiireviu häirimise suhtes nii tundlikud, et oleks põhjendatud ajalise liikumispiirangu pikendamine. Merikotkas on häirimistundlik, kuid samas võib ta taki stada must-toonekurel püsielupaiga asustamist, mistõttu on põhjendatud must-toonekure kui ohustatuma liigi eelistamine ja tema soodsa seisundi saavutamiseks vajalike piirangute rakendamine. Kõikide nimetatud liikide elupaikade säilimise tagab must-toonekure püsielupaiga kaitsekord. Keskkonnaregistri kohaselt ei ole kavandatavas Jööri püsielupaigas teisi loodusväärtusi, mis põhjendak sid muu kaitstava ala tüübi (nt looduskaitseala) valikut. Samuti puuduvad kavandatava püsielupaiga lähiümbruses teised kaits tavad alad , millega võiks must-toonekure elupaikade liitmist kaaluda. Samas on must-toonekure kaitse seisukohalt tegemist väga olulise alaga. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just must-toonekure kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid (nt pesitsusrahu tagamise eesmärgil kehtestatavad ajalised raiepiirangud piiranguvööndis ja inimeste viibimise keeld 15. märtsist 31. augustini sihtkaitsevööndis), mida näiteks hoiuala regulatsioon ei võimalda. 2.4 . Püsielupaiga välispiir ja vööndite piirid 2.4.1. Püsielupaiga piiritlemise üldpõhimõtted Must-toonekure elupaikade kaitseks moodustatav, LKS § 10 lõike 2 koha ne , looduslikke piire järgiv Jööri püsielupai k koosne b sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist. Must-toonekure p üsielupaikade piiritlemise põhimõtted on esitatud tegevuskavas 5 . T egevuskava kohaselt moodustatakse must-toonekure kaitseks looduslikke piire jälgivad püsie lupaigad kestlikesse, viimase kümne aasta jooksul asustatud pesapaikadesse. Sihtkaitsevöönd hõlmab must-toonekure pesapaiku ja neid ümbritsevat ja pesitsemiseks sobivat elupaika vähemalt 250 m, soovitatavalt kuni 500 m raadiuses, hõlmates valdavalt enam kui 70-aastaseid puistuid. Piiranguvöönd on vajalik pesitsusaegse häirimise vältimiseks, mis mõjutab väga oluliselt must toonekure sigimisedukus t . Piiranguvööndi moodustab sihtkaitsevööndist välja jääv ala, kuid looduslik es elupaikades, puisniitudel ja puiskarjamaadel mitte vähem kui 500 m ra adiuses must toonekure pesadest. Tegevuskavas on öel dud, et m ust-toonekurg on häirimise suhtes tundlik ja inimpelglik liik, kes eelistab elupaigana vanu soodsate toitumispaikadega looduslikul t mitmekesiseid metsamassiive ning väld ib pesitsemist inimasustuse ja metsaservade lähedal. Must-toonekure pesitsusaegne elupaik (kodupiirkond) koosneb territooriumist, mida üks paar kaitseb teiste samast liigist isendite sissetungi eest, ja aladest, kus käiakse pesitsusperioodil toitumas (vooluveekogud : ojad, kraavid; madal- ja siirdesood ) . Raadio- ja satelliit-telemeetriliste uuringute andmetel võivad vanalinnud käia toitumas isegi kuni 25– 40 km kaugusel poegadega pesadest. Vaid 55% fikseeritud toitumispaikadest as usid pesa ümbruses 10 km raadiuses ja 89% 20 km raadiuses. Seega on pesitsusajal ühe paari elupaigaks ala suurusega kuni 800 km 2 ja eri paaride territooriumid võivad seejuures kattuda. Tegevuskavas käsitletud must-toonekure elupaigavaliku ja elupaiga kvaliteedi uuringus t selgus, et must-toonekur g on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv. Keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on 74±16%, mis on tugevasti suur em Eesti keskmisest. 1990 . aastate teisel poolel asustamata jäänud pesapaigad paiknevad oluliselt väiksema metsasusega aladel , kui püsivalt asustatud pesapaigad. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Võrreldes puistutega pesast 200– 700 m kaugusel, on pesitsuspuistus vanemad ja haralisemad puud. Ilmnes, et s elle peamine põhjus on nõudlus suure pesapuu järele. Seega võiks must -toonekurg Eestis pesitseda ilmselt ka praegusest nooremates puistutes, kui potentsiaalsete pesapuude teket neis võimaldada või soodustada. Uuringu tulemustest järeldus, et must- toonekurge ohustab pesitsemiseks sobivate vanade puistute killustumine. Tegevuskava kohaselt on Eestis must-toonekure pesapuude keskmine vanus 121 aastat, kusjuures 90% pesapuudest on enam kui 80 - aastased. Must- toonekurg ehitab pesa puu võra alumisse ossa kõrvaloksale või võrasse. Loodus likult hävivad pesad enamasti allakukkumise tõttu, mille peamised põhjused on pesa kaalu suurenemine ja tormikahjustused. Pesa allakukkumise korral ehitavad kured uue pesa enamasti endise pesa kohale (kui tugioksad on alles) või võimalikult endise pesakoha lähedale. Eestis on sama paari uute pesade kaugus (kõige) vanemast pesast vahemikus 145–2731 m (n = 32 ; keskmiselt 951 m ). Must- toonekure pesapuuks on Eestis kõige sagedamini haab, mänd, tamm ja kask, harvem kuus k, saar või sanglepp. Viimasel poolsajandil on vähenenud kase, kuuse, sanglepa ja männi osatähtsus pesapuudena, suurenenud on haava ja eriti tamme osatähtsus. Viimane on ilmselt seotud must-toonekure levimisega Saaremaale, kus kasvab suur osa Eesti tamme enamusega puistutest. Pesapuude liigijaotuse võrdlemisel pesitsuspuistute koosseisu ja Eesti metsade keskmise koosseisuga leiti, et must-toonekurg eelistab pesitseda tammedel, haabadel ja mändidel ning vä ldib kuuske ja sangleppa. P esapuu valik põhineb just pesa-aluseks sobiva võra olemasolul. Andmed eri liikidest pesapuude vanuse kohta näitasid, et liigid kujunevad sobivaks eri vanuses: kõige varem haavad ja kased, kõige hiljem – mitte varem kui 120 aasta vanuselt – tammed . Must-toonekured eelistavad Eestis pesitseda neljas kasvukohatüübis ( n = 143 pesakohta), kus paikneb kokku enam kui 50% teadaolevatest must-toonekure pesadest. Need kasvukohatüübid on jänesekapsa -mustika ( 18,2% p esadest ), angervaksa (17,5%), mustika (11,9 %) ja karusambla-mustika kasvukohatüü p (6,3 %). Eni m levinud kasvukohatüüpidest väldivad must toonekured jänesekapsa (4, 2 %) ja kõdusoo kasvukohatüüpi (7,7 %). Tegevuskavas on olulise must-tooneku re arvukust ja levikut piirava faktorina nimetatud vanade metsade pinda la ning mitmekesisuse vähenemist ja killustumist metsamajanduse tõttu . Oluliseks ohuteguriks on teadmata pesapaikade hävimine majandustegevuse käigus, eelkõige tingituna metsamajandusest (nt raied pesa lähiümbruses). Samuti on must-toonekurg väga tundlik inimese põhjustatud häirimise suhtes pesapaiga läheduses. Eriti oluline negatiivne mõju pesitsusedukusele tuleneb metsamajan duslikest töödest pesitsusajal. Kuna must-toonekure püsielupaikade (sh Jööri ) kaitse alla võtmise ettepanek tehti 2012 . a astal , siis vaatas KeA Jööri must-toonekure püsielupaiga piirid uuesti üle ning võttis arvesse tegevuskavas esitatud püsielupaikade piiri tlemise põhimõtteid, vahepealsete aastate jooksul toimunud muudatusi looduses ja teadmistes ning ajakohast kohapealse olukorra (pesade seisund, pesametsa seisund , k eskkonnaregistri kirjed jm) infot. Püsielupaiga piiride põhjendatuse kontrollimisel ning korrigeerimisel võeti alusek s (prioriteetsuse järjekorras) k eskkonnaregister, katastriük suste piirid seisuga jaanuar 2018, metsaregister seisuga aprill 2018, ETAK - i (Eesti topograaf iline andmekogu) andmestik (2018 . aasta seis, Maa-amet) ja ortofotod , vajaduse korral kasutati piiritlemisel mõttelis i sirgeid . Eelneva alusel piiritleti Jööri must-toonekure püsielupaika üldjuhul kuni 500 m, kohati ka ligi 600 m raadiuses pesapuu de st asuvad sobivad puistud ning välditi väikeste katastriüksuseosade kaasamist või väljajätmist püsielupaigast. Sihtkaitsevööndisse jäeti pesitsemiseks sobiv vanametsa massiiv ( valdavalt enam kui 70-aastased metsad) üldjuhul 250–50 0 m ulatuses , kui kvaliteetne elupaik (pesapuistu on säilinud , sobivad pesapuud olemas ning seal toimivad üksnes looduslikud protsessid) o li olemas , et tagada pesametsa säilimine, seega kehtestada majanduskeeld. Sihtkaitsevöönditest piiritleti võimalusel välja lageraielangid ja noored metsad, mis pole must-toonekure pesapaikadena lähiaja perspektiivis (lähimad aastakümned) kasutatavad. Kui väikesepindalaline ebasobiv puistu (nt lageraielank) asus keset sobivaid puistuid, jäeti see piiritlemise otstarbekusest lähtuvalt siiski sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndisse tsoneeriti nooremad (alla 70 aasta vanused) või fragmenteerunud metsad (noorendikud vaheldumisi vanemate metsaosadega) looduslik es ja poollooduslikes elupaikades, üldjuhul mitte vähem kui 500 m raadiuses must-toonekure pesadest , et eelkõige tagada pesitsusaegne raierahu ning vältida ulatuslike lageraielankide teket pesametsa ümber. Samas arvestati, et kahe pesa tõttu moodustub tavapärasest suuremapindalalisem püsielupaik, mistõttu on kohati piiranguvöönd väik sem tavapära sest vähemalt 500 m pesapuust arvestades. Kavandatava püsielupaiga äärealadele jäävad noorendikud ja raie langid piiritleti püsielupaiga st üldjuhul välja, kuna need ei sobi lähiaja perspe ktiivis must-toonekurele pesitsemiseks ning seal ei tehta raieid, mis häiriksid oluliselt must-toonekurge . Eeldatavasti ei häiri met sakasvatus- ja hooldustööd must-toonekurge oluliselt, kuna need pole mürarohked ega põhjusta järske maastikuilme muutusi. Püsielupaigast jäeti välja ka servaaladel paiknevad põllumaad, sood ja niidud, kuna ka seal ei ole liikumis piirangute seadmine vajalik . Mu st-toonekure elupaigad paiknevad kohtades, kus eeldatavasti ei ole suurt arendushuvi, mistõttu võib eeldada, et püsielupaigast väljajäävatele lagealadele ei hakata ehitama uusi ehitisi ning seeläbi must-toonekurge oluliselt häirima. Seega oleks lagealade arvamine püsielupaikadesse ennetava meetmena ebaproportsionaalselt suur piirang. Samuti ei kehti ringikujulistes püsielupaikades ajalised ega majandustegevuse piirangud LKS § 50 lõike 6 alusel kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses oleval teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel. Eelnõukohase määrusega kaitse alla võetav Jööri must-toonekure püsielupaik piiritleti eelkirjel datud elupaiganõudlustest ja konkreetse ala eripärast lähtudes , et see oleks looduses võimalikult hästi tuv astatav . Võimaluse korral lähtuti katastripiiridest või looduses olevatest joonobjektidest ( kraavid , sihid ), kasutati ka metsaeraldiste alusel tõmmatud mõttelisi sirgeid . 2.4.2 . Jööri must-toonekure püsielupaiga pi iride kirjeldus Jööri must-toonekure püsielupaik asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Jööri ja Räägi külas. Püsielupaiga välispiir kulgeb mööda katastripiire , kraavikaldaid ja mõttelisi sirgeid . Välispiir on piiritletud mõtteliste sirgetena Vaika katastriüksuse (tunnus 40302:003:0182) kirdetipust Loigu katastriüksuse (40302:003:0054) kirdetippu, Püve katas triüksuse (40302:003:0424) käänu punktist Vanamõisa katastriüksuse (85801:001:0487) põhja tippu, Vanamõisa katastriüksuse (85801:001:0487) ida tipust Kuressaare metskond 1289 katastriüksuse (85801:001:0076) põhja tippu ja Kuressaare metskond 1289 katastriüksuse (85801:001:0076) käänu punktist Kaasiku katastriüksuse (85801:001:0345) põhja tippu. Püsielupaiga lõunaosas kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena järgmiste koordinaatidega käänupunktide vahel: 6 478 762,398 ja 427 066,238 (katastripiiril) , 6 478 727,366 ja 426 984,403 , 6 478 687,659 ja 426 891,140 , 6 478 772,225 ja 426 851,278 (katastripiiril) . Püsielupaiga lõuna- edelaosas kulgeb välispiir mõttelise sirgena Kidura katastriüksuse ( 40302:003:0397 ) käänupunktist koordinaatpunkti 6 479 032,121 ja 426 254,141 kraavi põhjapoolsel kaldal ning mööda kraavide kaldaid nii, et kõik piirikraavid jäävad püsielupaigast välja. Mujal kulgeb piir mööda katastripiire. Püsielupaiga sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist. Läänepoolse lahustüki sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb kirdeosas mööda katastripiire ning mõttelisi sirgeid . Mõttelised sirged kulgevad Vaika katastriüksuse (tunnus 40302:003:0182) põhjapiiril olevast katastriüksuste nurgapunktist sama katastriüksuse nurgapunkti edelapiiril ja Vaika katastriüksuse (40302:003:0 182 ) lõunatipust Loigu katastriüksuse (40302:003:0054) põhj atippu. Idaosas kulgeb piir mõtteliste sirgetena järgmiste koordinaatidega käänupunktide vahel : 6 479 562,916 ja 426 405,335 (katastripiiril), 6 479 431,448 ja 426 450,526 , 6 479 304,814 ja 426 253,411 (katastripiiril), 6 479 035,172 ja 426 253,628 (katastriüksuste käänupunktis). Idapoolse lahustüki sihtkaitse- ja piiranguvööndi vaheline piir kulgeb mööda katastripiire ja mõttelisi sirgeid. Lääneosas kulgeb piir mõtteliste sirgetena koordinaatidega 6 479 051,192 ja 426 590,121 (katastripiiril), 6 479 100,056 ja 426 690,832 , 6 478 960,342 ja 426 816,642 (katastripiiril) , kirdeosas 6 479 355,820 ja 426 963,909 (katastripiiril), 6 479 059,540 ja 427 027,409 (katastripiiril) ning lõunaosas 6 478 821,393 ja 426 947,571 (katastripiiril), 6 478 727,366 ja 426 984,403 käänupunkti de vahel . Püsielupaiga pindala on 147,85 ha, millest sihtkaitsevöönd hõlmab 103,17 ha ja piiranguvöönd 44,68 ha. Püsielupaik paikneb 129,23 ha ulatuses era- (84,55 ha sihtkaitse- ja 44,68 ha piiranguvööndis) ja 18,62 ha ulatuses r iigimaal (kogu ulatuses sihtkaitse vööndis). Automaatse te r ingikujuliste püsielupaikade ehk kahe 250 m (must-toonekurg) ja ühe 2 00 m (merikotkas) raadiusega sihtkaitsevööndite kogu pindala oli kattuvusi arvestad es kokku 39,73 ha ( 35,88 ha era ja 3,85 ha riigimaal). Kaitsekord Eelnõu kohaselt määruses nr 43 kehtestatud kaitsekorda muuta ei plaanita, seda tehakse edaspidi, seega rakendub Jööri must- toonekure püsielupaigas esialgu keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse eeskiri ” kehtestatud kaitsekord . Määruse nr 43 § 5 lõike 1 kohaselt kuulub must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, kus sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtib LKS-s sätestatud sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord selle määruse erisustega. Eelnõu koostamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Eelnõukohased piirangud on sätestatud ulatuses, mis taga b must-toonekure ja tema elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaal ne saavutatavale efektile. Eelnõuga seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse ( edaspidi PS ) § st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja § st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Piirangute seadmise eesmär k on must-toonekure elupai g a kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: must-toonekure elupaiku kahjustavate le tegevustele piirangute s eadmine aitab kaasa püsielupaikade eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Must-toonekure püsielupaikade regulatsiooni eesmärgi täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Püsielupaikade alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega kaitstavad loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Must-toonekure elupaikade säilimine on oluline eesmärk, mis kaalub üle omandiõigusele ja ettevõtlusele seatavad kitsendused. Menetluse kirjeldus Seoses Jööri must-toonekure püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepanekuga (s.o KeA 2018. aasta ettepanek) teavitas KeA kõiki menetlusosalisi (maaomanik ud, Saaremaa Vallavalitsus, MTÜ Kotkaklubi) posti teel või elektrooniliselt (e-postiga) ning andis võimaluse kuni 15. juunini 2018 esitada arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid . Ajavahemikus 24. – 25.05.2018, 28.05.2018 ja 12.06.2018 saadeti menetlusosalistele 23 teavituskirja. Kaasamise käigus vastuväiteid, küsimusi ega põhjendatud ettepanekuid Jööri must-toonekure püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku kohta ei esitatud. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26. 0 1.2010, lk 7–25). Linnu d irektiivi 2009/147/EÜ artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud dire ktiiv kõikide looduslikult leidu vate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnud irektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, kasutusele vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomise, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Must toonekure püsielupaikade kaitse alla võtmisel on oluliseks kaitse-eesmärgiks direktiivi 2009/147/EÜ I lis as nimetatud linnuliigi kaitse. Moodustatav Jööri must-toonekure püsielupaik ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure ja tema elupaikade soodsa t seisundi t , mille kaudu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Kaitsealuse liigi must-toonekure püsielupaiga kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse eelnõu kohaselt võetakse kahe automaatse sihtkaitsevööndi (LKS § 50 lõike 2 punkti 4 alusel moodustatud) ümbertsoneerimise teel kaitse alla üks muudetud piiridega püsielupaik kogupindalaga 147,85 ha, millest 103,17 ha moodustab sihtkaitsevöönd ja 44,68 ha piiranguvöönd. Püsielupaiga kogupindalast 129,23 ha on eramaad, sellest 84,55 ha ( 57,2% püsielupaiga kogu pindalast) on sihtkaitsevööndi s ja 44,68 ha ( 30,2 %) piiranguvööndi s. Riigimaal on püsielupaiga kogu pindalast 18,62 ha (12,6%) , mis jääb kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkon nale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele järgmistel põhjustel. K aitse alla võetav püsielupaik on pindalaga 147,85 ha. K õnesolev ala on seni juba osaliselt olnud automaatsete ringidena (sihtkaitsevöönditena) kaitse all, piiride muutmisega kehtestatakse piirangud vaid põhjendatud ulatuses ja must-toonekure kaitseks vajaliku kaitserežiimina. Automaatse te r ingikujuliste püsielupaikade ehk kahe 250 m (must-toonekurg) ja ühe 2 00 m (merikotkas) raadiusega sihtkaitsevööndite kogupindala oli kattuvusi arvestad es kokku 39,73 ha ( 35,88 ha era- ja 3,85 ha riigimaal). Arvestades kaitse all a võetava püsielupaiga pindala ja ringikujuliste püsielupaikade pindala, suureneb määruse jõustumisel p üsielupaiga kogupindala 108,12 ha, millest 63,44 ha mo odustab sihtkaitsevöönd ja 44,68 ha piiranguvöönd . Püsielupaiga laiendus e kogupindalast 93,35 ha on eramaad, sellest 48,67 ha (45 % püsielupaiga kogu pindalas t) on sihtkaitsevööndis ja 44,68 ha (41,3 %) piiranguvööndi s. Riigimaal on püsielupaikade laienduste pinda last 14,77 ha ( 13,7% ) , mis jääb kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Looduskaitsepiirangute kehtestamisel lähtutakse loodusväärtustest ja nende asukohast . Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Kohalikult omavalitsus elt ei laekunud kaasamise käigus vastuolusid kehtestatud või menetluses olevate planeeringutega, seega Ke A- le teadaolevalt vastuolusid planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. M aaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist. Määruse eelnõu kohaselt on eramaid püsielu paiga sihtkaitsevööndi s 84,55 ha, o lemasolevate ri ngikujuliste püsielupaikade pindala on kattuvusi arvestades eramaadel 35,88 ha . Seega suureneb püsielupaiga sihtkaitsevööndi pindala eramaadel, kuhu on võimalik erametsamaa toetusi taotleda, ligikaudu 48,67 ha võrra. Siin on arvesse võetud sihtkaitsevööndi pindala kogu ulatuses ja välja pole jäetud katastriüksusi, kus metsamaa pindala on alla 0,3 ha (kui neid on), seega võib tegelikkuses toetusõigusliku maa pindala olla arvutatust veidi erinev. Riigi kulutused suurenevad eramaade arvamisel püsielupaiga sihtkaitsevöönditesse 110 euro võrra hekt ari kohta aastas ehk ligikaudu 5354 eurot aastas . Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. Seoses määruse jõustumisega väheneb esialgse arvestuse järgi Saaremaa valla maamaksutulu ligikaudu 197 eurot aastas . Vastavalt LKS §-s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004 . a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” (edaspidi määrus nr 242 ) kriteeriumitele võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Määruse nr 242 § 3 1 lõike 2 kohaselt piirab püsie lupaiga sihtkaitsevööndis kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt. Määruse nr 242 § 3 1 lõike 3 punkti 1 kohaselt piirab must-toonekure p üsielupai ga piiranguvööndi kaitsekord (uuendusraiete keeld) kinnisasja sihtotstarbelist k asutamist oluliselt, seetõttu kuulu b eeldatavasti ka piiranguvööndis olev maa riigi poolt omandamisele. Püsielupaiga pindala suureneb 93,35 ha võrra eramaadel ( 48,67 ha sihtkaitsevööndis ja 44,68 ha piiranguvööndis) , millest suurem osa on maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel on 2017. aastal tehtud tehingute väljavõtte kohaselt maatulundusmaa keskmine hind Sa aremaa vallas 2684 eurot/ha. Jööri must-toonekure püsielupaigas asuvate eraomandis olevate katastriüksuste riigile omandamise maksumus eks on hinnanguliselt ligikaudu 250 551 eurot. Eelnõu kohaselt tsoneeritakse riigimets a püsielupaiga sihtkaitsevööndisse 18,62 ha. Arvestades, et juba enne eelnõukohase määruse jõustumist on riigimetsamaa olnud LKS § 50 lõike 2 punkti 4 alusel automaa tsete sihtkaitsevöönditena 3,85 ha ulatuses kaitse all, suureneb püsielupaiga sih tkaitsevööndi pindala määr use jõustumisel riigimaal 14,77 ha võrra. A rvestades Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt metskondadele koostatud pikaajalistes metsa majandamise kavades esitatud infot, väheneb puidukasutuse tulu range kaitsega eh k täiendavalt sihtkaitsevööndisse tsoneeritava must-toonekure püsielupaiga alal kokku hinnanguliselt umbes 1477 eurot aastas . Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Ke M -i ja Ke A eelarves. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Vaidlustamine M ääruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. E elnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlasta takse teiste ministeeriumit ega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.