Kiri

Riigikantselei [email protected] 20.09.2018 nr 1-11/1900-1 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021-2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 27. septembri istungi päevakorda Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, millega luuakse programm „Loov Euroopa“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister (allkirjastatud digitaalselt) Hillar Sein kunstide asekantsler kantsleri ülesannetes Lisad: 1) Loov Euroopa programmi määruse eelnõu 2) Loov Euroopa programmi määruse seletuskiri 3) Loov Euroopa programmi määruse mõjude hindamise tabel 4) Loov Euroopa programmi määruse kaasamise tabel Liis Linn +3726282323 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2018. a nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021-2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013. 1. Kiita heaks järgmised kultuuriministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021-2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 suhtes: 1.1 Toetame Loov Euroopa programmi kahte üldeesmärki (Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tagamine ja konkurentsivõime parandamine) ja nende omavahelist tasakaalu programmi tegevussuundi ja prioriteete läbivalt. 1.2 Programmi meetmed peavad olema kujundatud selliselt, et need oleksid sobilikud ja ligipääsetavad ka erineva suuruse ja geograafilise paiknemisega liikmesriikidele ja nende kultuuriorganisatsioonidele. 1.3 Peame oluliseks eri kultuurivaldkondade loovisikute ja teiste kultuurivaldkonnas tegutsejate liikuvuse toetamist, seda eelkõige kontaktide loomiseks, õppevisiitideks, residentuurideks, praktikateks. 1.4 Toetame paindlikkuse tagamist tegevussuunas KULTUUR valdkondlike meetmete osas ning vajadusel uute sektorite lisamise võimalust. 1.5 Uues programmis, eelkõige tegevussuunas MEDIA, on oluline jätkata võrdse kohtlemise põhimõtetega, kus arvestatakse väiksematele riikidele omaste sektori ja publiku eripäradega. 1.6 Leiame, et Euroopa Liidu Noorteorkestri ja Euroopa Filmiakadeemia tegevuse toetamine on õigustatud, sest nende tegevusest saavad võrdselt osa kõik liikmesriigid 1.7 Eestile on oluline uudismeedia käsitlemine programmi ühe prioriteedina, sest sõltumatu, kvaliteetse ja mitmekesise uudismeedia olemasolu panustab sidusa ühiskonna säilimisse, kus inimesed on võimelised tegema informeeritud otsuseid. 1.8 Toetame programmi teabepunktide töö jätkamist ning toetamist programmi vahenditest, sest hästi toimivad teabepunktid tagavad sihtrühmade informeerituse programmist ning panustavad edukasse programmis osalemisse. 1.9 Toetame sünergiat ja koostoimet Euroopa Liidu programmidega (nt Erasmus, Euroopa Horisont, Digitaalne Euroopa) teistes valdkondades. 1.10Toetame Loov Euroopa programmi komitee töö jätkamist programmi rakendamisel, sest sarnaselt praegu kehtiva programmiga, peaks programmi rakendamine toimuma  Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide koostöös, kus viimased oleksid kaasatud nii tegevusse kui otsustusprotsessi programmi komitee kaudu. 2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär 2  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021-2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 1. Sissejuhatus 30. mail 2018. aastal avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega luuakse programm Loov Euroopa (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks senine Loov Euroopa määrus (EL) nr 1295/2013.1 Programm Loov Euroopa on Euroopa Liidu raamprogramm kultuuri- ja loomesektori toetamiseks ning määruse ettepanek tugineb suuresti senise programmi struktuurile, kus valdkonda toetatakse kolme alamprogrammi KULTUUR, MEDIA ja SEKTORIÜLENE kaudu. Uues programmis on alamprogrammid asendatud tegevussuundadega. Euroopa Komisjon teeb ELi järgmise pikaajalise eelarve 2021–2027 raames ettepaneku suurendada programmi Loov Euroopa rahastust praeguselt 1,46 miljardilt 1,85 miljardi euroni, millest KULTUURI tegevussuunale eraldatakse 609 miljonit, MEDIA tegevussuunale 1 081 miljonit ja SEKTORIÜLESELE tegevussuunale 160 miljonit eurot. Seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik Liis Linn (628 2228, [email protected]), välissuhete osakonna juhataja Heili Jõe ([email protected]), kultuurinõunik (Brüssel) Eike Eller, kirjandusnõunik Asta Trummel, muusikanõunik Madli-Liis Parts, kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok, arhitektuuri- ja disaininõunik Indrek Rünkla, teatrinõunik Katre Väli ja audiovisuaalnõunik Mati Kaalep. Seletuskirja koostamisel on arvestatud programmi infopunktide (Loov Eesti Kultuur ja MEDIA Desk) senise kogemuse ja seisukohtadega, konsulteeritud on kultuurivaldkonna eri sektoritega (Eesti Kunstnike Liit MTÜ, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ, Disainikeskus ja Disainerite Liit, Arhitektide Liit, SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, SA Kunstihoone, Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital, Muinsuskaitseamet). Sisendi on esitanud ka Rahandusministeerium. 2. Määruse eesmärk Käesolev Euroopa Komisjoni algatus aitab saavutada 2017. aasta märtsis Roomas väljendatud ning sama aasta novembris Göteborgi juhtide tippkohtumisel ning Euroopa Ülemkogul kinnitatud eesmärki, milleks on liit, mille kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks […]; liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust.“2 Loov Euroopa (2021-2027) on jätk senisele Loov Euroopa programmile (2014-2020). Loov Euroopa programmi eesmärk on pakkuda loomevaldkonnas tegutsejatele võimalusi luua tehnoloogiliselt ja kunstiliselt uuenduslikke Euroopa piiriüleseid algatusi, et ühiselt luua ja toota ning levitada Euroopa päritolu teoseid ja muuta need laialt kättesaadavaks. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1536785038474&uri=CELEX:52018PC0366 2 Rooma deklaratsioon, 2017. aasta märts Programmi üheks kahest üldeesmärgist on koostöö Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tagamisel, sh kultuuripärandi valdkonnas. Programmi teiseks üldeesmärgiks on kultuuri- ja loomesektori, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõime parandamine nii Euroopas kui väljaspool Euroopat. Võrreldes kehtiva programmiga pööratakse läbivalt rohkem tähelepanu loomesektori majanduslikule mõõtmele, aga ka sotsiaal- ja välismõõtmele. Programmi erieesmärgid on järgmised: - Suurendada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid; - Edendada Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet ja skaleeritavust; - Edendada poliitikaalast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, toetades programmi kõiki tegevussuundi, sealhulgas toetada mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, meediapädevust ja sotsiaalset kaasatust. Euroopa Komisjoni 2016. aastal tellitud Loov Euroopa programmi (2014-2020) vahehindamine3 ja kolme varasema programmi „Kultuur“, „MEDIA 2007“ ja „Media Mundus“ järelhindamine (hindamised tehtud ajavahemikul 2016 mai – 2017 august) ning läbiviidud konsultatsioonid (seoses eri poliitikavaldkondi hõlmavate olemasolevate ELi rahastamisprogrammide hindamisega, mis sisaldasid hinnangut nende praegusele toimimisele ja tulevastele väljakutsetele) näitasid, et programmiga täidetakse nii kultuuri- ja loomesektorite praeguseid kui ka tulevikus esilekerkivaid vajadusi. Seega on programmi eesmärgid endiselt asjakohased ning uues programmis jätkatakse samade üldeesmärkidega. 3. EL asja sisu ja võrdlev analüüs Loov Euroopa programmis arvestatakse kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna kahetise olemusega – ühelt poolt on programmi eesmärgiks edendada kultuurilist mitmekesisust ja publiku paremat ligipääsu kultuurile, teiselt poolt aga majanduskasvu ja tööhõivet-, tunnistades samas selle laiemat panust loovusesse, tärkavate annete arendamisse, ettevõtlusse ja innovatsiooni. Lisaks mõjutavad nii loomisprotsessi, levi kui ka tarbimismustreid digitehnoloogiad ning seega keskendub programm innovatiivsetele lahendustele läbivalt kõigis tegevussuundades. Programmi ülesehituses on arvesse võetud kultuuri- ja loomesektori heterogeensust, erinevaid sihtrühmi ja vajadust spetsiaalsete kohandatud lähenemisviiside järele, millest tulenevalt on programm jaotatud kolme tegevussuuna vahel: KULTUUR, MEDIA ja SEKTORIÜLENE. 3.1.1. Tegevussuund KULTUUR Tegevussuund Kultuur hõlmab kultuuri- ja loomesektorit (välja arvatud audiovisuaalsektor). Programmis välja toodud seitse prioriteeti on järgmised: 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1536760005061&uri=CELEX:52018DC0248  - Tugevdada kultuuris ja loomemajanduses tegutsejate ning teoste piiriülest mõõdet ja ringlust; - Suurendada kultuurielus osalemist kogu Euroopas; - Edendada kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja sotsiaalset kaasatust; - Toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning luua töökohti ja majanduskasvu; - Tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi kultuuriteadlikkuse, kunstihariduse ja kultuuripõhise loovuse arendamise kaudu hariduses; - Edendada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite rahvusvahelist suutlikkust, et nad oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil; - Aidata kultuuridiplomaatia abil kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste suhete strateegiale. Aastatel 2014-2017 on Eesti saanud Loov Euroopa alamprogrammist Kultuur hinnanguliselt otsetoetust 1 246 458 eurot. Kuigi Eesti kultuuriprofessionaalid ja – organisatsioonid on alamprogrammis (eelkõige mitmepoolsetes koostööprojektides) osalenud stabiilselt, tuleb siiski märkida, et osaletakse pigem projektipartneritena kui algatajate ja juhtidena. Lisaks otsesele rahalisele toetusele on programm aidanud kaasa rahvusvahelise kogemuse hankimisele, kontaktide loomisele ning valdkonna rahvusvahelistumisele Eestis. 2018. aastal esitati üle Euroopa kultuuri alamprogrammi toetuse saamiseks 431 väiksemahulist koostööprojekti, millest toetati 84 (19,5%), Eesti on kaasatud neist seitsmes projektis koostööpartnerina. Suuremahulistest projektidest toetati kokku 17 projekti 99st (17,2%). Kultuuri tegevussuuna alla paigutuvad erimeetmetena ka Euroopa kultuuripealinnade meede, Euroopa kultuuripärandi märgis, EL kultuuriauhinnad, Euroopa pärimuspäevad ja tegevustoetus Euroopa kultuuriasutustele, millel on üle-euroopaline haare, nagu Euroopa Liidu Noorteorkester. - Eesti esimese linnana kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit Tallinn 2011. aastal. Järgmine kord tuleb kultuuripealinn Eestisse 2024. aastal. - Euroopa kultuuripärandi märgist, mida samuti Loov Euroopa programmist toetatakse, kannavad Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ja Tartu Ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel. - EL toetab ka auhindade jagamist sellistes valdkondades nagu kultuuripärand, arhitektuur, kirjandus ja muusika, mis rõhutavad Euroopa kunstialaseid saavutusi. Eesti on võitnud Euroopa Kultuuripärandi auhinna viiel korral (medalid Tallinna Raekojale ning ajalooliste tuletornide uurimise projektile; auhinna Rode altaritööde uurimus- ja säilitusprojektile ning grand prix auhinnad Lennusadamale ning ajalooliste ehitiste haridusliku programmi osas4). EL kirjandusauhinna on Eestist võitnud Tiit Aleksejev (2010), Meelis Friedenthal (2013) ja Paavo Matsin (2016). European Border Breakers Awards (EBBA) ehk muusikaauhinna võitjate hulka kuuluvad Ewert and the Two Dragons ning Kerli. Samas näeme võimalikku ohtu, et tugev majanduslik mõõde ning soov toetada tegijaid ja projekte, mis on pigem suured, võib jätta ebasoodsasse seisu väiksemad riigid, organisatsioonid 4 http://www.europeanheritageawards.eu/winner_country/estonia/ ja kollektiivid (sh Eesti). Seetõttu leiame, et on oluline seista selle eest, et tegevused programmi mõlema üldeesmärgi, nii kultuurilise mitmekesisuse kui ka valdkonna konkurentsivõime edendamisel, oleksid võrdselt väärtustatud ja toetatud. Üheks põhjuseks, miks koostööprojektide toetamise määr ning nendesse kandideerimise õnnestumise tõenäosus on pigem madal, on ka väga kõrge konkurents tervikuna. Programmi eelarve ei võimalda rahuldada nõudlust ning lisaks on takistuseks kultuuri koostööprojektides osalemiseks nõutav kõrge omafinantseeringu määr (40%-50%). Eesti kultuuriorganisatsioonide EL koostööprojektides osalemise ergutamiseks toetab Kultuuriministeerium Eesti organisatsioone omafinantseeringu katmisel kogusummas 46 000 eurot aastas.5 Takistusena saab välja tuua ka projektide mahukusest tuleneva suure administratiivse koormuse. Avalikel konsultatsioonidel osalenud nõustusid, et peamised meetmed, mida tuleb võtta halduskoormuse kergendamiseks ja vähendamiseks, on kasutada lihtsamaid taotlusvorme ning hõlbustada struktureeritud võrgustikke ja partnerlussuhteid. Lisaks on Eesti tegijatele suurimateks Loov Euroopa programmiga seotud väljakutseteks organisatsioonide raskused rahvusvaheliselt häid partnereid leida, et projekte koos arendada. Mahukad koostööprojektid eeldavad partnerite head tundmist ning tõhusama ning suuremahulisema koostöö korraldamist ning arendamist. Tulenevalt loomesektori valdkondade eripäradest, on juurdepääs rahastamisele ning teoste jõudmine publikuni tänu kohalikele killustatud turgudele ja üleilmse digilevi konkurentsile üha suuremaks väljakutseks. Uue meetmena on kultuuri tegevussuunas sisse toodud loomesektori mobiilsus, mis on suunatud loovisikutele ja teistele kultuurivaldkonnas tegutsejatele. Kehtiva Loov Euroopa programmi raames on teatud mobiilsus küll võimalik, kuid enamasti koostööprojektide kaudu, kus projekti peaeesmärgiks ei ole mobiilsusvõimaluste loomine. Uues programmieelnõus seda põhimõtet muudetakse ja see on Eesti seisukohalt tervitatav. Leiame, et uus mobiilsuse meede võiks aidata kaasa seniste kitsaskohtade kõrvaldamisele. Mobiilsustegevusena võiks käsitleda kogemuste- ja infovahetust kas õppevisiitide, koolituste, residentuuride või lühema- ja pikemaajaliste praktikate/töövarjutamiste näol ning selle tegevuse toetamiseks pakuvad Eesti tegijad välja nn seemneraha (seed money) meetme. Mobiilsuse meetme puhul tuleks jälgida meetme paindlikkust, kultuurivaldkonnas on selleks mitmeid väljundeid ja eesmärke. Lisaks võib tegemist olla koosloomega, aga ka individuaalse kogemuse võrra rikastumise, võrgustumisega. Mobiilsus residentuuride näol ei peaks samuti ilmtingimata sisaldama tulemust konkreetselt valmiva teose näol, see võib olla inspiratsiooni ja impulsside kogumise, kultuurivahetuse, teadlikkuse ja kogemuste kasvatamise vms tulemusega. Kuna mobiilsuse meetmed on ka Erasmus programmi ettepanekus, tuleks läbirääkimiste käigus jälgida, et programmide vahel oleks võimalikult suur koosmõju, tagatud oleks sünergia ja välditud dubleerimine. Valdkondlike meetmete all on rõhuasetus rohkem loomemajanduse aspektidel kui mittetulunduslikul kultuuriloomel. Toetatavate valdkondadena on eraldi välja toodud raamatu- ja kirjastussektor (sh senine kirjandusteoste tõlkimine), muusikasektor, arhitektuur ja kultuuripärand; disain ja moesektor ning kultuuriturism. Kirjandussektoris on Euroopa 5 https://www.kul.ee/et/el-kultuuriprogrammis-osalevate-eesti-projektide-kaasrahastamine Kirjandusauhinna väljaandmine ja auhinnatud teoste tõlkimise, väljaandmise ning promotsiooni toetamine end tõestanud. Euroopa Komisjoni põhjendusel on valitud kõrge majandusliku potentsiaaliga valdkonnad, kus EL toetus panustaks sektorite konkurentsivõimesse. Võimalus majanduslikku mõju luua või otsida selleks uusi võimalusi peaks olema vajadusel avatud kultuurisektorit laiemale ringile. Täpsustamist vajaksid sektorite valiku põhimõtted ning kuidas suhestuvad horisontaalsed, kõiki valdkondi haaravad mobiilsuse toetusmeetmed ja sektorispetsiifilised mobiilsustoetused. Kokkuvõtvalt on kultuuri tegevussuuna osas olulised järgmised aspektid: - Loov Euroopa kultuuri alamprogrammi eesmärgid ja meetmed on olnud asjakohased ja õigustatud ning jätkuvalt relevantsed. Sellest tulenevalt toetame sarnaseid eesmärke teenivat uue programmi ettepanekut. - Oluline on jälgida, et programmi kaks üldeesmärki, keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine ning konkurentsivõime suurendamine, oleksid tasakaalus. - Programmi meetmed peaksid olema kujundatud selliselt, et need oleksid sobivad ja ligipääsetavad ka väiksematele riikidele, organisatsioonidele ja kollektiividele. Praegu kehtivas programmis on ühe tagatisena sisse viidud kokkulepitud toetuste protsendiline jaotus väikese- ja suuremahuliste projektide vahele. - Projektide ja koostöö mitmekesisust, geograafilist levi ja väikemate riikide ja tegijate kaasatust aitaksid parandada mobiilsusmeetmed. - Kultuurivaldkonna projektides osalemisel on Eesti tegijatele suureks probleemiks omafinantseeringu kõrge määr (40%-50%). - Lisaks horisontaalsetele, kõikidele kunstivaldkondadele avatud meetmetele, on teatud valdkondade jaoks välja pakutud sektorispetsiifilised meetmed. Neis valdkondades on spetsiifiline lähenemine põhjendatud, kuid tuleks tagada ka paindlikkus ja võimalus programmi kestuse jooksul vajadusel sektoreid lisada. - Üle-euroopalise haardega kultuuriorganisatsioonide, kelle tegevusest tõuseb kasu kõikidele liikmesriikidele, nagu Euroopa Liidu Noorteorkester, tegevuse toetamine on põhjendatud juhtudel õigustatud. 3.1.2. Tegevussuund MEDIA Tegevussuund MEDIA hõlmab audiovisuaalsektorit ning suuna prioriteedid on järgmised: - Soodustada andeid ja oskusi ning ergutada koostööd ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste loomisel ja toetamisel; - Suurendada Euroopa audiovisuaalteoste kinolevi ja internetis levitamist ning tagada neile laialdasem piiriülene ligipääs, sealhulgas uuenduslike ärimudelite ja uute tehnoloogiate kasutamise abil; - Reklaamida Euroopa audiovisuaalteoseid ning toetada publikusuhete arendamist Euroopas ja sellest väljaspool. 20 aasta jooksul on MEDIA programm Euroopa filmimaastikku oluliselt mõjutanud. Programmi toel on Euroopa filmisektor muutunud tugevamaks ning olulise meediumina kannab endas ka Euroopa kultuuri ja väärtusi. Samas on vaja jätkata jõupingutusi Euroopa filmitööstuse konkurentsivõime suurendamiseks maailma mastaabis. Võrdluseks, et Netflix investeeris ainuüksi 2018. aastal ligikaudu 12-13 mld dollarit uue sisu tootmisse ehk enam kui 10 korda rohkem kui MEDIA tegevussuund investeeriks perioodil 2021-2027 Euroopa audiovisuaalsektorisse. 2018. a juuni seisuga oli Netflixil 125 miljonit ülemaailmset kasutajat, kellest vaid 57 miljonit asusid Ameerika Ühendriikides.6 Viimase 15 aastaga on MEDIA programmist jagatud Eesti filmivaldkonnale toetusi ligi 6 miljoni euro väärtuses, iga-aastased toetussummad on kasvanud 300 000 eurolt 500 000 euroni, mis on oluline rahastusallikas Eesti filmitööstusele. Peale otsese rahalise toetuse on programm pakkunud Eesti filmitegijatele võimalusi osaleda filmiturgudel, koolitustel ja festivalidel, mis on omakorda loonud pinnase ka rahvusvahelisteks filmiprojektideks. 2017. aastal sai Eesti MEDIA alamprogrammist toetust 421 504 eurot, mis on optimaalselt maksimaalne suurusjärk. Arendustoetus on Eesti kohalikule filmitööstusele tootmise seisukohalt kõige olulisem MEDIA toetusskeem - aastas eraldatakse toetust keskmiselt 3-4 Eesti filmiprojektile. MEDIA rahastuse on saanud enamasti ambitsioonikad projektid, millel on kõrge kunstiline tase ning rahvusvaheline levipotentsiaal. 15 aasta jooksul on esilinastunud ja end kultuurimällu kinnistanud ligi poolsada MEDIA rahastatud kodumaist filmi, nende hulgas “Supilinna Salaselts”, “November", “Teesklejad”, “Eestlanna Pariisis”, “Lotte ja kuukivi saladus”, jt; dokumentaalfilmid “Kullaketrajad”, “Jeesus elab Siberis”, “Varesesaare venelased” jt. Toetust võib saada ka mitmele projektile mitmeks aastaks, tagades filmitööstusele stabiilse toe. Selles meetmes on Eesti tootjad olnud samuti edukad. MEDIA alamprogrammi raames on seni toetatud eelkõige audiovisuaalteoste arendus- ja tootmiseelseid tegevusi (upstream - arendustoetused, koolitustoetused, tootmine, telekanalite levi ergutamine) ning tootmisjärgseid tegevusi (downstream – kinolevi toetusskeem, müügiagentide skeem, festivali- ja kinovõrgustik, promotsioon). Lisaks on Eesti filmitööstusele oluline MEDIA koolitusmeede, mida kasutatakse palju võrgustumiseks, kuna filmivaldkonnas professionaalidele mõeldud teisi täiendkoolitusi pole. Samuti on Eesti väikeriigina edukas televisiooni suunatud filmide levi ergutavas toetusmeetmes (TV programming). Eesti jaoks olulisted toetusmeetmed on ka festivalide ja turgude toetus. Pimedate Ööde Filmifestival on MEDIA toetusraha saajate nimekirjas 2003. aastast, kusjuures eraldatav toetus on pidevalt kasvanud – 20 000 eurost kuni 75 000 euroni 2017. aastal. Festivalide toetamine on uues programmis plaanis modifitseerida rühmitades taotlejad (sarnaselt kinolevi meetmega). Täpsustada tuleb meetme rakendamise ning toetustingimuste määramise üksikasju ning tagada, et sellised administreerimise seisukohast põhjendatud lihtsustused ei raskendaks väiksemate liikmesriikide ja tegijate ligipääsu meetmele. Kolmas oluline toetus Eesti väikelevitajatele on MEDIA kinolevitoetus. Meetme puhul on oluline väikeste territooriumide levispetsiifikaga arvestamine ja nende turgude soodustamine võrdsetel alustel (level playing field). Kõigis MEDIA programmi toetusmeetmetes on ka uuel programmiperioodil väga oluline jälgida LPF (Level Playing Field) põhimõtteid. LPF toetab seda, et Euroopas valitseks mitmekesisus, tasakaal ja et toetuste eraldamine tugineks kindlatele arvutustele ja analüüsidele. Eripära võib siis olla madal tootmisvõimsus (low production capacity), geograafiline või keeleline eripära, aga ka spetsiifilisemalt nt see kui palju kinosid või ekraane vastavas piirkonnas on. Laiemas plaanis 6 The Economist, June 30th 2018, lk 18-19 aitab LPF rakendamine kaasa EL olulistele põhiväärtustele nagu seda on keeleline ja kultuuriline mitmekesisus. LPF rakendamine algas Loov Euroopa MEDIA alaprogrammis pärast 2015. aastat Tänaseks on osa LPF muudatusi juba ka tulemusi andnud, kuid see vajab edasiarendamist, et saavutataks tasakaal kogu Euroopa lõikes. Uue Loov Euroopa programmi tegevussuund MEDIA püüab kohanduda muutunud turusuundumustega ja keskenduda Euroopa konkurentsivõime parandamisele audiovisuaalsektoris. Uudsete ärimudelite ja digitehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamise kaudu toetatakse Euroopa teoste tutvustamist veebipõhiselt nii Euroopas kui väljaspool Euroopat, paremat andmeanalüüsi, koordineeritud mitmeid riike hõlmavaid levitamise strateegiaid ja riigiüleste teoste, st koostööprojektide levi nii festivalide, kinode kui VOD platvormide võrgustikes. Oluline on, et uues programmis toetatakse eelkõige selliste piiriüleste teoste arendamist (tootmist) ja levi, millel on potentsiaali jõuda publikuni ka väljaspool Euroopat. Seega ei ole oluline niivõrd toodetud filmide hulk (mitmekesisus), kuivõrd kvaliteet konkurentsis maailma turuga. Kokkuvõtvalt on MEDIA tegevussuuna puhul olulised järgmised aspektid: - Loov Euroopa MEDIA alamprogrammi eesmärgid ja meetmed on olnud asjakohased ja õigustatud ning jätkuvalt relevantsed. Sellest tulenevalt toetame sarnaseid eesmärke teenivat uue programmi ettepanekut. - Toetame seni hästi toiminud meetmete, sh filmide arendus- ja levi-, koolitusmeetmete, tootmisjärgsete tegevuste, festivalide, turgude ning mobiilsustoetuste jätkamist. - Audiovisuaalvaldkonna toetamisel tuleks tagada, et programmi meetmed oleksid kujundatud selliselt, et need oleksid ligipääsetavad ka väiksematele riikidele, organisatsioonidele ja kollektiividele, sh on oluline jätkata võrdse kohtlemise (level playing field) põhimõtetega, kus väiksematele riikidele oleks valdkondade ja publiku väiksusega arvestavad toetusmeetmed. Seniste meetmete konsolideerimisel ja taotlejate rühmitamisel tuleb jälgida, et muudatused ei tooks kaasa väiksemate liikmesriikide ja tegijate raskendatud ligipääsu meetmetele. - Üle-euroopalise haardega kultuuriorganisatsioonide, kelle tegevusest tõuseb kasu kõikidele liikmesriikidele, nagu Euroopa Filmiakadeemia, tegevuse toetamine on põhjendatud juhtudel õigustatud. 3.1.3. SEKTORIÜLENE tegevussuund Sektoriülene tegevussuund hõlmab kõigi kultuuri- ja loomesektorite vahelist tegevust ning suuna prioriteedid on järgmised: - toetada riikidevahelist sektoriülest poliitikakoostööd, sealhulgas koostööd, mis hõlmab kultuuri rolli sotsiaalses kaasatuses, ning edendada programmi tutvustamist ja toetada programmi tulemuste ülekantavust; - edendada kultuuri- ja loomesektorites innovaatilisi lähenemisviise sisu loomisele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele; - edendada mitut sektorit hõlmavaid valdkonnaüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust;  - luua programmi teabepunktid, et tutvustada programmi asjaomases riigis, ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd. Praeguse programmi sektoriülese alamprogrammi raames on läbi viidud märkimisväärsel hulgal uuringuid, pilootprojekte, koostatud analüüse ning korraldatud erinevaid poliitikakujundamise, kogemuste- ja infovahetuse üritusi. Läbivalt on fookuses olnud kultuuri- ja loomesektori kohandumine digitehnoloogiatest põhjustatud muutustega, kasutamaks maksimaalselt ära uusi võimalusi. Samuti on tegevused keskendunud publikusuhete arendamisele muutunud keskkonnas. Oluline on tagada, et innovaatiliste lähenemisviiside toetamisel sisu kättesaadavaks tegemisel, levitamisel ja promotsioonil oleks konkurentsi ergastav mõju ja lisaks pöörataks tähelepanu ka uudsetele lähenemistele kultuuri- ja loomesektori ligipääsul rahastamisele. Sarnased tegevused jätkuvad ka uuel programmiperioodil ning on toeks ja inspiratsiooniks kultuuripoliitikate kujundamisele Eestis. Sektoriülese tegevussuuna raames toetatakse muuhulgas ka programmi Loov Euroopa teabepunkte (deske) kõikides osalevates riikides, et jõuda vajalike sidusrühmadeni. Siinkohal on oluline, et Komisjon täpsustaks teabepunktide (deskide) uuenenud rolli ja ootusi info vahendamisel ja sihtrühmade nõustamisel programmis edukaks osalemiseks. Programmi Desk’ide ülesandeid täidavad uuel programmiperioodil edasi SA Eesti Filmi Instituut peamiselt MEDIA tegevussuuna osas ja MTÜ Loov Eesti peamiselt kultuuri ja sektoriülese tegevussuuna osas. Sektoriüleses tegevussuunas on üheks suurimaks muudatuseks võrreldes praegu kehtiva programmiga laenutagatismeetme liikumine Invest EU programmi. Tagatisvahend on suunatud kultuuri- ja loomesektori VKEdele, kellel on oma vara immateriaalse olemuse tõttu keeruline laenu saada. Tagatisvahendi rakendamisel tehtud edusammud ületasid ootusi – 2017. aastal sõlmiti kuues liikmesriigis kaheksa tagatislepingut, samas kui 2020. aasta eesmärgiks oli seatud kümme tagatislepingut kaheksas riigis. Vaatamata jõupingutustele, pole Eestis tegutsevad finantsasutused meetmes osalemise vastu huvi üles näidanud. Teiseks muudatuseks on uudse prioriteedina välja toodud uudismeediale suunatud meetmed. Kasvava väärinfo leviku tingimustes on meediasektoril eriline roll demokraatliku ühiskondliku debati võimaldamisel. Sõna- ja väljendusvabadus ning sõltumatu ja mitmekesine uudismeedia panustavad sidusa ühiskonna säilimisse, kus inimesed on võimelised tegema informeeritud otsuseid, sh poliitiliste valimiste kontekstis. Valdkonnaülesed tegevused peaksid aitama meediasektoril kohaneda struktuursete muutustega, toetades mitmekesist ja sõltumatut meediakeskkonda, ajakirjanduse kõrgeid kvaliteedistandardeid ning meediakirjaoskust. Kokkuvõtvalt on sektoriülese suuna puhul olulised järgmised aspektid: - Loov Euroopa teabepunktide olemasolu ja toetamine on jätkuvalt oluline. Hästi toimivad teabepunktid tagavad sihtrühmade informeerituse programmist ning panustavad edukasse programmis osalemisse. - Oluline on jätkata koostööd poliitikakujundamise tegevuste raames ning keskenduda innovaatilistele lähenemistele, pöörates muuhulgas tähelepanu ka uudsetele lähenemistele kultuuri- ja loomesektori ligipääsul rahastamisele. - Võitlus väärinfo levikuga, meediakirjaoskuse arendamine ja kvaliteetse uudismeedia tugevdamine on üha kasvava tähtsusega. 3.2. Programmi rakendamine Programmiettepanek ja meetmeid kirjeldav lisa on suhteliselt üldine, võimaldades paindlikkust programmi rakendamisel. Seda olulisem on liikmesriikide kaasamine programmi rakendamisse programmi tööplaanide kaudu. Programmiettepanekust on välja jäänud praegu toimiv programmikomitee (management committee), mis tuleks tagasi tuua. Sünergia ja koostoime teiste valdkondade EL programmidega nagu Erasmus, Euroopa Horisont, Digitaalne Euroopa, Invest EU, Õigused ja Väärtused, struktuurivahendid ja väliskoostöövahendid jne on väga teretulnud, aidates kaasa kultuuri- ja loomesektori arengule. Läbirääkimiste käigus oleks oodatud Komisjoni-poolne täpsem info erinevate prioriteetide ja meetmete rakendamiseks kavandatud tegevustest, eelarve võimalikust jagunemisest prioriteetide vahel ning koostoimest teiste EL programmidega. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Ettepaneku sotsiaalne, regionaalne ja majanduslik mõju ning mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on pigem keskmine või teatud juhtudel ka väike. Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub. Programmi prioriteedid ja meetmed on ambitsioonikad ja potentsiaalselt positiivse mõjuga ühiskonnale, kuid programmi suhteliselt väike maht vähendab selle mõju võrreldes teiste sektoritega. Programm panustab kultuuritegevuste kaudu sotsiaalsesse kaasatusse ja migrantide integreerimisse ning seeläbi sidusate ühiskondade kujunemisse. Programmi meetmed aitavad kaasa valdkonna konkurentsivõime suurenemisele, ekspordivõimekuse kasvule, innovatsioonile kogu kultuuri loome-, juurdepääsu-, levi- ja promotsiooniprotsessi läbivalt ning panustavad majanduskasvu ja uute töökohtade loomisesse. Rahvusvaheline kultuurikoostöö toetab välissuhteid kultuuridiplomaatia kaudu. Programm tegeleb ka meediakirjaoskuse arendamisega, ning sõltumatu ja mitmekesise meediaruumi toetamisega. Kvaliteetse uudismeedia olemasolu on oluline riigi julgeoleku tagamisel ja vääruudistega võitlemisel. Mis puudutab kohalikku arengut, siis programmiettepanekus väljapakutud meetmed mõjutavad kohalikku tasandit piiriüleste kultuurikoostööprojektide kaudu. Euroopa kultuuripealinnade algatus panustab linnade ja piirkondade konkurentsivõime kasvu. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Algatus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 167 ja 173. ELi toimimise lepingu artiklis 167 on sätestatud liidu pädevus kultuurivaldkonnas, ELi toimimise lepingu artiklis 173 on sätestatud, et liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused, muu hulgas sellega, et ergutavad sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtete arengut. Algatus on kooskõlas järgnevate normidega: komisjoni 2018. aasta teatisega Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta, Euroopa välisteenistuse ja komisjoni 2016. aasta ühisteatisega „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ ja komisjoni 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“. Kõigis neis teatistes kutsutakse üles tugevdama kultuuri rolli liidu edasises sotsiaalses, majanduslikus ja rahvusvahelises arengus; algatus on kooskõlas komisjoni 2018. aasta teatisega „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“. Samuti arvestatakse ettepanekus arvesse 2017. aasta septembris vastuvõetud uut ELi tööstuspoliitika strateegiat. Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga. Eelkõige võetakse käesolevas ettepanekus täiel määral arvesse harta artikleid 11 (sõnavabadus), 13 (kunsti ja teaduse vabadus), 15 (kutsevabadus ja õigus teha tööd), 21 (diskrimineerimiskeeld), 22 (kultuuriline mitmekesisus), 23 (naiste ja meeste võrdõiguslikkus) ja 31 (head ja õiglased töötingimused). 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Loov Euroopa eelarve uueks perioodiks (2021-2027) on Euroopa Komisjoni ettepanekul 1 850 000 000 eurot, millest tegevussuunale KULTUUR eraldatakse 609 miljonit, MEDIA tegevussuunale 1 081 miljonit ja SEKTORIÜLESELE tegevussuunale 160 miljonit eurot. Detailsem summade jaotus prioriteetide ja meetmete kaupa määratakse ära rakendusaktides. 7. Määruse jõustumine Käesolevas õigusakti ettepanekus on akti kohaldamise alguskuupäevaks määratud 1. jaanuar 2021. 8. Eesti seisukohad 8.1 Toetame Loov Euroopa programmi kahte üldeesmärki (Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tagamine ja konkurentsivõime parandamine) ja nende omavahelist tasakaalu programmi tegevussuundi ja prioriteete läbivalt. Selgitus: Programmi eelnõu toodud eesmärgid ja tegevused on jätkuvalt asjakohased ning Eesti toetab nende jätkumist. Programmis on arvesse võetud kultuuri- ja audiovisuaalsektori kahetist olemust, edendades kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning samas ka majanduskasvu ja tööhõivet, tunnistades selle laiemat panust loovusse, tärkavate annete arendamisse, ettevõtlusse ja innovatsiooni. Kuigi konkurentsivõime tagamine kultuurivaldkonnas on oluline, tuleks jätkuvalt tähelepanu pöörata kultuurilisele mitmekesisusele, mis on eriti oluline väikeriikide jaoks, kus potentsiaalne publik, sihtrühmad ja organisatsioonid on väiksemad. 8.2 Programmi meetmed peavad olema kujundatud selliselt, et need oleksid sobilikud ja ligipääsetavad ka erineva suuruse ja geograafilise paiknemisega liikmesriikidele ja nende kultuuriorganisatsioonidele. Selgitus: Leiame, et programmi meetmed peavad sobima ja olema ligipääsetavad erineva suuruse ja geograafilise paiknemisega liikmesriikidele. Soov programmi administreerimist lihtsustada, taotlejaid rühmitada ja toetada suuri tegijaid ning projekte võib jätta väiksemad riigid ja tegijad ebasoodsasse seisu, raskendades nende ligipääsu programmile. 8.3 Peame oluliseks eri kultuurivaldkondade loovisikute ja teiste kultuurivaldkonnas tegutsejate liikuvuse toetamist, seda eelkõige kontaktide loomiseks, õppevisiitideks, residentuurideks, praktikateks. Selgitus: Mobiilsusmeetmed aitavad kõrvaldada kitsaskohti üle-euroopalise ja rahvusvahelise kultuurialase koostöö arendamisel. Kogemustevahetus ja piiriüleste valdkondlike kontaktide tekkimine ja edendamine loovad eeldused Eesti kultuuriorganisatsioonide edukamaks osalemiseks Loov Euroopa programmis ning kultuurivaldkonna konkurentsi- ja ekspordivõimekuse suurendamiseks. Mobiilsustoetuse meede peaks olema paindlik ja vastama erinevate kultuurivaldkondade vajadustele. Eesti jaoks on oluline seista mobiilsuse kui printsiibi säilimise eest, sest vajaduses ja ette nähtud mobiilsusvõimalused valdkonniti on erinevad. 8.4 Toetame paindlikkuse tagamist tegevussuunas KULTUUR valdkondlike meetmete osas ning vajadusel uute sektorite lisamise võimalust. Selgitus: Lisaks horisontaalsetele, kõikidele kunstivaldkondadele avatud meetmetele, on osale valdkondadest välja pakutud sektorispetsiifilised meetmed. Teatud valdkondades on spetsiifiline lähenemine põhjendatud, kuid tuleks tagada ka paindlikkus, et programmi kestuse jooksul vajadusel sektoreid lisada. 8.5 Uues programmis, eelkõige tegevussuunas MEDIA, on oluline jätkata võrdse kohtlemise põhimõtetega, kus arvestatakse väiksematele riikidele omaste sektori ja publiku eripäradega. Selgitus: Võrdse kohtlemise põhimõte (level playing field - LPF) tähendab sisuliselt erinevate piirkondade eripärade arvestamist toetuste suunitluste kavandamisel, taotluste valikukriteeriumide kujundamisel jm asjakohastes programmi kavandamise ja elluviimise etappides. Eripära võib olla madal tootmisvõimsus, geograafiline või keeleline eripära, aga ka spetsiifilisemalt nt see kui palju kinosid või ekraane vastavas piirkonnas on. LPF põhimõte toetab eesmärki, et Euroopas valitseks mitmekesisus, tasakaal ja et toetuste eraldused tugineksid kindlatele arvutustele/analüüsidele. 8.6 Leiame, et Euroopa Liidu Noorteorkestri ja Euroopa Filmiakadeemia tegevuse toetamine on õigustatud, sest nende tegevusest saavad võrdselt osa kõik liikmesriigid. Selgitus: Üle-euroopalise haardega kultuuriorganisatsioonide, kelle tegevusest saavad võrdselt osa kõik liikmesriigid, nagu Euroopa Filmiakadeemia ja Euroopa Liidu Noorteorkester, tegevuse toetamine on põhjendatud. Euroopa Filmiakadeemias on selle asutamisest alates välja kujunenud ainulaadne oskusteave ning akadeemial on ainukordne võimalus luua üleeuroopaline kogukond filmiloojatest ja - spetsialistidest, kes tutvustavad ja levitavad Euroopa filme väljaspool oma riigi piire ja kes arendavad tõeliselt üleeuroopalisi publikusuhteid. Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe kultuuridevahelise dialoogi edendamisel ning vastastikuse austuse ja mõistmise soodustamisel kultuuri kaudu. EL Noorteorkestri eripära seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest kunstilistest kriteeriumidest. 8.7 Eestile on oluline uudismeedia käsitlemine programmi ühe prioriteedina, sest sõltumatu, kvaliteetse ja mitmekesise uudismeedia olemasolu panustab sidusa ühiskonna säilimisse, kus inimesed on võimelised tegema informeeritud otsuseid. Selgitus: Võitlus väärinfo levikuga, meediakirjaoskuse arendamine ja kvaliteetse uudismeedia tugevdamine on üha kasvava tähtsusega ning Eesti toetab meediakirjaoskuse olulisuse teadvustamist. 8.8 Toetame programmi teabepunktide töö jätkamist ning toetamist programmi vahenditest, sest hästi toimivad teabepunktid tagavad sihtrühmade informeerituse programmist ning panustavad edukasse programmis osalemisse. Selgitus: Teabepunktid tagavad sidusrühmade informeerituse ka teiste EL programmide, rahastus- ja koostöövõimaluste kohta, kus on puutumus kultuurivaldkonnaga. Eestis kannab teabepuntkide ehk deskide rolli Loov Euroopa Kultuur (Loov Eesti) ja Loov Euroopa MEDIA (Eesti Filmi Instituut). 8.9 Toetame sünergiat ja koostoimet Euroopa Liidu programmidega (nt Erasmus, Euroopa Horisont, Digitaalne Euroopa) teistes valdkondades. Selgitus: Sünergia ja koostoime teiste valdkondade EL programmidega nagu Erasmus, Euroopa Horisont, Digitaalne Euroopa, Invest EU, Õigused ja Väärtused, struktuurivahendid ja väliskoostöövahendid jne on väga teretulnud, aidates kaasa kultuuri- ja loomesektori arengule. 8.10 Toetame Loov Euroopa programmi komitee töö jätkamist programmi rakendamisel, sest sarnaselt praegu kehtiva programmiga, peaks programmi rakendamine toimuma Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide koostöös, kus viimased oleksid kaasatud nii tegevusse kui otsustusprotsessi programmi komitee kaudu. Selgitus: Kuna määruse tekst on üldine, jättes meetmete, tegevuste ja muu rakendamisega seonduva otsustamise rakendustasandile, on äärmiselt oluline, et liikmesriigid saaksid kaasa rääkida ja rakendamine ei jääks ainult Euroopa Komisjoni otsustada.  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021-2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 Poliitikavahend Mõjuvaldkond ja Mõju avaldumisega seotud asjaolude Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) Koondhinnang alavaldkond kirjeldus Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitava te mõjude risk Sotsiaalsed, sealhulgas Ettepanek soodustab piiriülest koostööd keskmine keskmine keskmine väike Mõju keskmine demograafilised mõjud kultuurivaldkonnas, sh - osalemine ühiskondlikus audiovisuaalvaldkonnas aidates kaasa elus kultuurivaldkonnas tegutsejate professionaliseerumisele ja sektori rahvusvahelistumisele, mis omakorda avaldab positiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele. Üheks eesmärgiks on ka panustamine sidusate ühiskondade kujunemisse, sh panustamine kultuuritegevuste kaudu sotsiaalsesse kaasatusse ja migrantide integreerimisse. Mõju riigi julgeolekule ja Koostöö eri maade kultuuriprofessionaalide keskmine keskmine keskmine väike Mõju keskmine välissuhetele vahel tugevdab inimestevahelisi kontakte ning toimib kultuuridiplomaatia tegurina. Meediakirjaoskuse arendamine, sõltumatu, mitmekesise meediaruumi toetamine ning kvaliteetse uudismeedia olemasolu on olulised riigi julgeoleku tagamisel ja vääruudistega võitlemisel. Mõju majandusele Ettepanek soodustab piiriülest koostööd keskmine keskmine keskmine väike Mõju keskmine kogu kultuurivaldkonna lõikes, eriti märgatav on mõju audiovisuaalvaldkonnas, kus programmi toetusmeetmed mängivad olulist rolli. Programmi meetmed aitavad kaasa valdkonna konkurentsivõime suurenemisele, ekspordivõimekuse kasvule, innovatsioonile kogu kultuuri loome-, juurdepääsu, levi, promotsiooniprotsessi läbivalt ning panustavad majanduskasvu ja uute töökohtade loomisesse.  Lisa 2. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Mõju elu- ja Otsene mõju puudub. looduskeskkonnale; Mõju regionaalarengule Programmiettepanekus väljapakutud väike väike väike väike Mõju väike meetmed panustavad kohalikku arengusse piiriüleste kultuurikoostööprojektide kaudu. Euroopa kultuuripealinnade algatus panustab linnade ja piirkondade konkurentsivõime kasvu. Mõju riigiasutuste ja Otsene mõju puudub. kohaliku omavalitsuse korraldusele Edasine analüüs Vajadus puudub Miks on mõju ebaoluline?  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Kaasatud: Eesti Kunstnike Liit MTÜ, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ, Disainikeskus ja Disainerite Liit, Arhitektide Liit, SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, SA Kunstihoone, Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital; Muinsuskaitseamet, Loov Euroopa (avalikud konsultatsioonid). Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus 1 Eesti Kunstnike Liit Kujutav kunst peaks kindlasti Arvestatud Peame oluliseks luua võimalus programmi rakendamise MTÜ erimeetmes sees olema. Meetme osaliselt käigus vajadusel ja põhjendatud juhtudel lisada valdkondlike erandkorras laiendamise osas meetmete alla sektoreid, mida seal praegu nimetatud ei ole. huvigruppidele jäi selgusetuks, kes teeb Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses seisukohas otsuse taotleja sobivuse kohta 8.4. meetmesse. 2 Eesti Kaasaegse Kunsti Hetkel kujutav kunst eraldi välja ei ole Arvestatud Peame oluliseks luua võimalus programmi rakendamise Arenduskeskus MTÜ toodud, aga oleks vajalik eraldi osaliselt käigus vajadusel ja põhjendatud juhtudel lisada valdkondlike fookusena lisada. Oleme kunagi Loov meetmete alla sektoreid, mida seal praegu nimetatud ei ole. Euroopa projekti alustanud, aga see oli Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses seisukohas väga keeruline taotlemisprotsess. 8.4. Tallinna erinevate näitusepaikade rahvusvahelist näituseprogrammi eesmärgiks võttes oleks võimalus Loov Euroopa raames kunstikoostööd arendada ülioluline. Kunstigaleriid on Euroopas seni nõrgalt võrgustunud, kunstiturul domineerivad USA-s ja Aasias kanda kinnitanud suurgaleriid. Vajalik oleks meede, mis võimaldaks muuhulgas kunstiturgu arendada ja koostöös võimekust kasvatada. Eesti Disainerite Liit Kuna EDL tegevused on suunatud palju Arvestatud Programmi ettepanek loob võimaluse üle-euroopaliseks ja väljaspoole Eestit, siis peame Loov osaliselt rahvusvaheliseks koostööks, sh disaini valdkonnas ja seda nii Euroopa programmi väga tähtsaks. horisontaalsete kui ka valdkondlike meetmete kaudu. Samuti EDL tegeleb kultuurivahetuse / loob programm võimaluse loomeinimeste ning kultuuri- ja kultuuriekspordi ja Eesti disaini loomemajanduses tegutsejate piiriülese liikuvuse toetamiseks. promotsiooniga (ka müügiga). Ei näe võimalust eesti disaini tutvustavate keskuste 1  Tuge oleks vaja välisnäitusteks, asutamiseks programmi raames, kuna programmi eesmärgiks messideks (4x aastas), osalemiseks on toetada üle-euroopalist koostööd, mitte üksikute rahvusvahelistes erialastel tippüritustel. liikmesriikide kultuuri promotsiooni, mis on iga liikmesriigi Samuti spetsialistide Eestisse enda pädevuses. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises toomiseks. otsuses seisukohas 8.1, 8.3 ja 8.4. Soov oleks luua Eesti Disaini Maja erinevates linnades. Selle funktsioon oleks tutvustada Eesti elustiili - disaini, arhitektuuri, muusikat, toidukunsti jm Eesti Disainerite Liit; Praeguse programmi probleem on liiga Arvestatud Programmi määrusega omafinantseeringu määrasid ei Eesti Disainikeskus suur omafinantseeringu suurus: 50%. osaliselt kehtestata, vaid seda tehakse rakendusaktide tasandil. Võtame teadmiseks ning tõstatame teema edasiste läbirääkimiste käigus. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses seisukohas 8.2 ja 8.10. Eesti Disainikeskus Disaini valdkonnas on oluline (ei ole Arvestatud Programmi ettepanek loob võimaluse üle-euroopaliseks ja prioriteetsuse järjekorras), et toetataks rahvusvaheliseks koostööks, sh disaini valdkonnas ja seda nii sektorisiseseid uuringuid (kuidas horisontaalsete kui ka valdkondlike meetmete kaudu. Samuti valdkond areneb, uued suunad, loob programm võimaluse loomeinimeste ning kultuuri- ja kompetentside kaardistamine jne), kuna loomemajanduses tegutsejate piiriülese liikuvuse toetamiseks. tegu on kiiresti areneva sektoriga ja Valdkondlikud meetmed võimaldavad toetada spetsiifiliselt uute disainisuundade levik ning disainivaldkonna arenguga seotud aspekte ning sektoriülene kompetentside kaardistamine on hetkel tegevussuund loob võimalused uuringuteks, poliitikakoostööks nõrgaks kohaks. Vajalik on toetada ning innovatsiooniks. Seisukoht on kajastatud VV rahvusvahelistumist, sh mobiilsust sisse protokollilises otsuses seisukohas 8.1, 8.3, 8.4. ja välja, transdistsiplinaarset koostööd teiste sektoritega ja innovatsiooni, võrgustumist, üksteiselt õppimist ja koostööd erinevates ühiskonda mõjutavates projektides (sh wicked problems) kultuuri edendamiseks ja inimväärse keskkonna edendamiseks. Jätkuvalt on vajadus disaini promotsiooni ja teavitustegevuste toetamise järele, professionaalse disainiteadlikkuse edendamise järele. 2  Disainiteadliku maa maine loomine – Peame oluliseks eri kultuurivaldkondade professionaalide liikuvuse toetamist, eelkõige õppevisiitideks, residentuurideks, praktikateks, seda nii loovisikute kui ka teiste kultuuriprofessionaalide puhul. näiteks osalemine kõrgetasemelistel rahvusvahelistel disainiüritustel ja - messidel. Eesti Disainikeskus Toetame mõtet, et oleks vaja ka toetusi Arvestatud Nõustume. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses kontaktide loomise eesmärgil seisukohas 8.3. tehtavateks sõitudeks, et alustada rahvusvahelist koostööd, sh suuremaid koostööprojekte. Eesti Filmi Instituut Toetame senini hästi toiminud filmide Arvestatud Nõustume. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses arendus- ja levimeetmete jätkamist. seisukohas 8.1. Eesti Filmi Instituut Oluline on uues programmis jätkata Arvestatud Nõustume. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses level playing field põhimõtetega, kus seisukohas 8.5. väiksematele riikidele oleks valdkondade ja publiku väiksust arvesse võtvad toetavad meetmed. Väikeriigi filmitööstusele on programm eluliselt oluline Eesti Filmi Instituut Programmi rakendusaktide puhul peaks Arvestatud Nõustume. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses Liikmesriikidele jääma võimalus seisukohas 8.10. hindamiskriteeriumides ja eelarve jaotuses kaasa rääkida võimalusel programmikomitee kaudu. Eesti Filmi Instituut Täpsustama peaks, kuidas hakkab Arvestatud Täpsustame filmifestivalide toetamise ja Media Deskide rolliga toimima loodav festivalide agentuur osaliselt seonduvat programmiettepaneku arutelu käigus, kuid ei pea ning milline saab olema täiendav vajalikuks neid küsimusi VV seisukohtades kajastada. MEDIA deskide roll. Rahandusministeerium Eelnõu art 6.d ja lisa I kohaselt on kavas Arvestatud Programmi Desk’ide ülesandeid täidavad uuel 3  liikmesriikides nn Programme Desks osaliselt programmiperioodil edasi SA Eesti Filmi Instituut peamiselt loomine ja toetamine info jagamiseks, media tegevussuuna osas ja MTÜ Loov Eesti peamiselt koostöö ergutamiseks ja tulemuste kultuuri ja sektoriülese tegevussuuna osas. Seisukoht on levitamiseks. Kas on läbi mõeldyd ja kajastatud VV protokollilises otsuses seisukohas 8.8. arutatud, kuidas oleks Eestis kõige asjakohasem, tõhusam ning tulemuslikum nende ülesannete täitmise korraldada, arvestades olemasolevate organisatsioonide-tegijate kogemusi ja ülesandeid? Rahandusministeerium Art 7 on määratletud programmi eelarve Mittearvestatud Programmi loova määruse sätteid saab muuta rakendades esialgne jaotus programmi osade vahel. kaasotsustamismenetlust. Samas ei selgu ei sellest ega hindamisi käsitlevast artiklist, kas ja kes ning millistel asjaoludel võib nt peale programmi vahehindamist teha ettepaneku nt programmi 3.osa (vm) vahendite algselt kavandatust erinevaks jaotuseks ning millise protseduuriga sellisel juhul eelarve sisest jaotust muuta saaks. Rahandusministeerium Peame asjakohaseks ja otstarbekaks Arvestatud Nõustume. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses tagada, et Euroopa Horisont-programmi seisukohas 8.9. määruse ning ühissätte määruse viidatud sätted oleksid omavahel kooskõlas. Toetame art 10 sätestatud võimalust Loova Euroopa toetuste kombineerimiseks finantsinstrumentidega (tagastatava raha kasutusega). Toetame enama sünergia saavutamist Loova Euroopa programmi ja Erasmus- programmi vahel, sh Erasmuse raames toetatava mobiilsuse ja kogemuste 4  vahetusega. Rahandusministeerium Art 14 on sätestatud võimalus anda Arvestatud Konkreetsed rahaliste toetuste määrad sätestatakse tagastamatut toetust kahele nimetatud osaliselt rakendusaktide tasandil, mitte programmi loovas määruses. organisatsioonile ilma taotlusvooruta. Nõustume, et erandite tegemine peab olema selgelt Sellisel juhul tuleks selgelt määratleda põhjendatud. Võtame teadmiseks ning tõstatame teema ka selliselt antavate toetuste suurim programmi ettepaneku läbirääkimiste käigus EL lubatav rahaline maht ja toetusmäär. Noorteorkester saab toetust ilma projektikonkursita ka praegu Samuti on vaja sätestada, millistel art.3 kehtiva Loov Euroopa programmi raames. Seisukoht on nimetatud eesmärkidel on lubatav nende kajastatud VV protokollilises otsuses seisukohas 8.6. organisatsioonide toetamine väljaspool taotlusvoore. Juhime samas tähelepanu, et Finantsmääruse artiklis 186 on sätestatud alused, millistel juhtudel on selline erand põhjendatud. Läbirääkimistel tuleks veenduda/tagada, et need alused tõepoolest kehtivad nende kahe asutuse kohta, ent ei kehti teiste analoogsete organisatsioonide kohta. Rahandusministeerium Asjakohane oleks piirata Loova Mittearvestatud Ei näe võimalust Loov Euroopa programmi määruses selliseid Euroopa programmi (nagu ka teiste EL sanktsioone seada. fondide-programmide) vahendite kasutust üldkehtivatest põhimõtetest mitte kinni pidamise tõttu sätestatud sanktsioonide objektiks olevate 3.riikidega seoses. Juhul kui määruse eelnõus (või muus asjakohases dokumendis) seda sätestatud ei ole, teeme ettepaneku niisuguse sätte lisamist kaaluda. Rahandusministeerium Tulemusindikaatorite kavandamisel Mittearvestatud Artikkel 17 sätestab, et programmi eesmärkide saavutamise peame otstarbekaks jälgida nende hindamine peab olema tõhus, samuti et selleks vajalikke kooskõla muudes protsessides ja andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning statistikatus-aruandluses juba kasutusel et aruandlusnõuded on proportsionaalsed. Vajadusel saab olevatega, ning kaaluda nende näitajaid läbi vaadata või neid täiendada. 5  asjakohasust ka andmete kogumisega ja võrreldavuse saavutamisega seotud (haldus)koormuse seisukohast. Rahandusministeerium Programmi rakendamisel viidatakse Arvestatud Nõustume. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses (määruse eelnõu ees oleva selgitava osa seisukohas 8.2. ptk 5), et lihtsustamise huvides on kavas elluviimise korraldamine toetuse saajate enama rühmitamise ja väiksema arvu dokumentide-lepete sõlmimise tulemusel. Peame oluliseks, et sellised administreerimise seisukohast põhjendatavad lihtsustused ei tooks kaasa õnnedele, nt väiksemate LR-de tegijate sutes programmi tegevustele ja toetusele ligipääsu raskendamist ega osalusvõimaluste olulist vähenemist. Rahandusministeerium Financial Statement’ p 3.3.1 kohaselt on Mittearvestatud Praegu kehtiva Loov Euroopa programmi halduskulude programmi elluviimise korraldamiseks kogusumma piirmäär on 7% programmi eelarvest. Arvestades, kavandatud kulu suurus 129,5 mln €. et Eesti on seisukohal, et programm peab olema ligipääsetav ja See on üle 6,9% programmi kavandatud meetmed asjakohased ka väiksematele liikmesriikidele ja 1, 85 mld € kogumahust, seega üsna kultuuriorganisatsioonidele, vältides toetuse saajate ülemäärast kõrge halduskulu osakaal. Kas nii kõrge rühmitamist, peame olema valmis suuremaks arvuks määr on põhjendatud, arvestades mh projektideks ja sellega kaasnevaks halduskuluks. käimasoleva perioodi kogemusi ja teiste mõneti analoogsete (paljudele keskmistele ja väiksematele tegijatele suunatud) fondide-programmide praktikat? Rahandusministeerium Eesti huvide esindamiseks programmi Arvestatud Nõustume. Seisukoht on kajastatud VV protokollilises otsuses detailsemal kavandamisel ja seisukohas 8.10. elluviimisel on väga oluline tulemuslik osalemine art 12 määratletud töökavade koostamisel, aruteludel ja heakskiitmisel. 6