Vastus

Riina Sikkut Teie 09.07.2018 nr 1.2-1/2370-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 20.09.2018 nr 1-12/1567-2 Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kultuuriministeerium kooskõlastab töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Leiame, et seaduste muutmine on vajalik ja põhjendatud. Eesmärk tagada töötajatele sotsiaalsed tagatised ka paindlike töövormide rakendamisel on väga oluline. Samuti peame oluliseks laiemat teadlikkuse tõstmist töötamisega seotud sotsiaalsete tagatiste osas. Töötamise muutuvate vormide paindlikum tõlgendamine ja osaajaga ning mitme tööandja juures töötamise soodustamine on vajalikud sammud. Sellised töösuhted on levinud reaalsus ka vabakutseliste loovisikute jaoks, kelle sotsiaalsete garantiide tagamine on kultuuripoliitika üks prioriteete. Võlaõiguslike lepingute alusel töötamise puhul tuleks analüüsida tänast olukorda ja selliste lepinguvormide eelistamise põhjuseid. Küllalt palju on juhtumeid, kus võlaõiguslikesse suhetesse survestatakse töötajaid, kelle töö kestvus ja iseloom vastab kõigis aspektides traditsioonilisele töösuhtele. Tööandja positsioon kasumile suunatud ettevõtjana (või ka piiratud eelarvevõimalustega mittetulundusliku organisatsioonina) ei saa nõrgestada töötajate (või muus vormis lepingupartnerite) õigusi. Tuleb silmas pidada, et töötaja on sellistes suhetes enamasti nõrgemas positsioonis ning töötaja õigust ebaõiglase või ebasoodsa töösuhte lõpetamiseks võib olla keeruline realiseerida olukorras, kus konkreetne töösuhe tagab näiteks loovisikule mh võimaluse loomingu teostamiseks või avalikustamiseks ning alternatiivseid sobivaid tööandjaid turul tegutseda ei pruugi. Kultuuriministeeriumi haldusalas näeme hetkel murekohana võlaõiguslike lepingute ja OÜ vormis töötamise küllalt suurt osakaalu projektipõhistes loomevaldkondades. Endiselt on kohati probleemiks ka töö tasustamine litsentsilepingute alusel (nt uue teose loomisel), põhjuseks mh osapoolte vähene teadlikkus. Kultuurivaldkonna töötajad ei defineeri end tihti töötajana ega valdkonna tööandjad tööandjana. Sageli osutavad omavahel teenuseid ühemehe-OÜ-d, klassikalist tööandjat ja -võtjat on ka juriidiliselt keerulisem määratleda. See areng ei ole aga valdkonnaspetsiifiline, vaid üha levinum praktika. Töösuhete osapoolte õiguste ja kohustuste laiem teadvustamine, aga ka võimalike muudatuste põhjalik läbikaalumine on muutuvas töökultuuris hädavajalik. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Leiame, et vabakutselised loovisikud on tulevikutöö mudelite ja tööga seotud garantiide temaatika analüüsil oluline sihtrühm. Kultuurivaldkonna vabakutselised on iseendale tööandjad juba 1990. aastatest, seda kohati majanduslikult väga piiratud võimalustega sektoris. Seetõttu soovitame eelnõu ettevalmistamisel laiendada kindlasti vaadeldavate sihtrühmade ja näidete ringi ning arvestada näidete analüüsimisel ka kultuurivaldkonna töövormide eripäradega. Leiame näiteks, et kaugtöö osas peaks eelnõu ettevalmistamisel kaasama analüüsiks avarama ringi kui vaid IKT vahenditega tagatud töölõigud, näiteks käsitöö, koolitustegevused jms. Kultuuriministeerium on panustanud loometöötajate teadlikkuse tõstmisesse sotsiaalmaksu maksmisest tulenevate garantiide osas. Murekohaks on ebaregulaarsete sissetulekute puhul tekkiv tõrge garantiide tagamisel, mis ei motiveeri vabakutselisi loovisikuid sotsiaalmaksu maksma. Sotsiaalmaksu kuupõhisele summeerimisele üleminek andis küll mitme tööandjaga väikesemahuliste lepingute alusel töötajatele võimaluse ravikindlustuse tagamiseks, loomevaldkondades on aga tavapärasem pikema perioodi põhine tasustamine (nt loomeprojekti lõpus). Selliste ühekordsete suuremate honoraride (vm tasude) puhul ei ole ravikindlustus tagatud ka juhul, kui sotsiaalmaks on tasult makstud. FIE või OÜ-na töötamine on sellises olukorras enamike jaoks ainus võimalik, kuid alati mitte sisuliselt põhjendatud lahendus. Olukorra parandamiseks soovime jätkuvalt koos Sotsiaalministeeriumiga kaardistada võimalikke parimaid praktikaid. Kultuuriministeerium toetab tähtajaliste lepingute sõlmimise regulatsiooni paindlikumaks muutmist. VTK-s toodud probleemidega kehtiva regulatsiooni jäikuse osas puutub eelkõige kokku spordivaldkond ja seda olukorras, kus sportlasega soovitakse sõlmida tähtajalisi töölepinguid hooaegade kaupa. Kehtiv seadus võimaldab tähtajalisi töölepinguid sõlmida vaid töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tuleneval mõjuval põhjusel ning seab piiranguid järjestikuste töölepingute sõlmimisel. Kultuuriministeerium soovib reguleerida sportlastega tähtajaliste lepingute sõlmimise võimalust peagi valmivas spordiseaduse muutmise seaduse eelnõus. Samuti toetab spordivaldkond iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste sissetoomist, mis võimaldab rakendada erisusi tööaja kohaldamisel. Spordi spetsiifikast tulenevalt ei ole töölepingu sõlmimise hetkel tööajas ega -kohas alati kokku võimalik leppida ning erisuste võimaldamine igapäevases puhkeajas, tööpäevasisestes vaheaegades, iganädalases puhkeajas ja summeerimisperioodis vastab spordivaldkonna ootustele. Märgime, et VTK-st otse ei selgu, kas antud muudatuste raames soovitakse muuta ka eriseadustes toodud tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioone. Näiteks muuseumiseaduse § 18 lõike 3 kohaselt sõlmib minister või ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht riigimuuseumi juhiga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. Etendusasutuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt sõlmib etendusasutuse moodustaja direktoriga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks ning sama seaduse §-d 7 ja 71 võimaldavad tähtajaliste töölepingute sõlmimist ka loominguliste töötajatega. Rahvusooperi seaduse § 14 kohaselt kohaldatakse viidatud etendusasutuse seaduse sätteid ka rahvusooperi loomingulistele töötajatele ja nendega sõlmitavatele töölepingutele. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 7 lõike 2 kohaselt sõlmitakse teadus- ja arendusasutuse direktoriga avaliku konkursi tulemuse alusel tööleping kuni viieks aastaks. Ka rahvaraamatukogu direktoriga võib rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 kohaselt sõlmida tähtajalise töölepingu. Eeldame, et eeltoodud sätteid ei soovita muuta, sest tegemist on eriregulatsioonidega (nt direktoritega tähtajaliste lepingute sõlmimise kohustus ei ole tulenenud töö ajutisest iseloomust, mida üldseadusena reguleerib töölepingu seadus, vaid need on erinormid). Seega peame vajalikuks märkida, et toetame viidatud eriseadustes toodud sätete kehtimajäämist olemasoleval kujul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Maria-Kristiina Soomre, 628 2242, [email protected] Margus Klaan, 628 2328, [email protected] Ülle Talihärm, 628 2244, [email protected] Siiri Pelisaar, 628 2225, [email protected]