Kiri

Ministeeriumid 17.09.2018 nr 15.2-2/5074 Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Palume teie kooskõlastusi hiljemalt 21. septembril 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Mikser välisminister Lisad: 1. Korralduse eelnõu 1 lehel; 2. Seletuskiri 9 lehel; 3. Lepingu eelnõu eesti keeles 106 lehel; 4. Lepingu lisa eesti keeles 69 lehel. Kristi Land (637 7431; [email protected]) Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 05 .0 9 . 2018 VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S Tallinn, Toompea september 2018 nr “ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Välis suhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: Kiita heaks „ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ” eelnõu. Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures kirjutama Eesti Vabariigi nim el alla punktis 1 nimetatud lepingule. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär 3810 36195 0 0 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, (OR. en ) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0096 (NLE) 7980/18 WTO 84 SERVICES 33 FDI 20 COASI 101 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema : MACROBUTTON EmptyMacro & TÕLGE ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT SINGAPURI VABARIIGI VAHELINE INVESTEERINGUTE KAITSE LEPING EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“), BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK, TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK, IIRIMAA, HORVAATIA VABARIIK, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSMAA VABARIIK, ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK, ROOTSI KUNINGRIIK ning SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK, ühelt poolt ning SINGAPURI VABARIIK (edaspidi „Singapur“) teiselt poolt, edaspidi koos „lepinguosalised“ või eraldi „lepinguosaline“ , TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat partnerlust, mis tugineb ühistele põhimõtetele ja väärtustele, mis kajastuvad ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelises partnerlus- ja koostöölepingus (edaspidi „partnerlus- ja koostööleping“), ning Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelisi olulisi majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid, mis kajastuvad Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelises vabakaubanduslepingus (edaspidi „vabakaubandusleping“) , SOOVIDES veelgi tugevdada oma suhteid osana kõikidest nendevahelistest sidemetest ja viisil, mis on kooskõlas kõikide nendevaheliste sidemetega, ning olles veendunud, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused investeeringute edasiseks arendamiseks lepinguosaliste vahel , TÕDEDES, et käesolev leping täiendab ja edendab piirkondliku majandusintegratsiooni alaseid jõupingutusi , OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada oma majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes aspektides ning edendada investeeringuid viisil, milles võetakse arvesse keskkonna- ja töökaitse kõrget taset ning asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid, mille osalisriigid nad on , KINNITADES VEEL KORD oma pühendumust vabakaubanduslepingus kajastuvatele kestliku arengu ja läbipaistvuse põhimõtetele , KINNITADES VEEL KORD mõlema lepinguosalise õigust võtta vastu ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et täita õiguspäraseid poliitikaeesmärke sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku, rahvatervise ja ohutuse ning kultuuriliste erinevuste edendamise ja kaitse valdkonnas , KINNITADES VEEL KORD oma tahet järgida 26. juunil 1945. aastal San Franciscos alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud põhimõtteid , TUNNUSTADES läbipaistvuse olulisust rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes kõigi osaliste jaoks , TUGINEDES oma õigustele ja kohustustele, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ning teistest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on, eelkõige vabakaubanduslepingust, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: ESIMENE PEATÜKK EESMÄRGID JA ÜLDMÕISTED ARTIKKEL 1.1 Eesmärk Käesoleva lepingu eesmärk on liberaliseerida ja hõlbustada lepinguosalistevahelist investeerimiskliimat kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. ARTIKKEL 1.2 Mõisted Käesoleva lepingu kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 ) „käesoleva lepinguga hõlmatud investeering“ – investeering, mis on otseselt või kaudselt ühe lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investori omanduses või kontrolli all, kuid on tehtud teise lepinguosalise territooriumil ; 2) „investeering“ – igat liiki vara, millel on investeeringu tunnused, sealhulgas sellised tunnused nagu kapitali või muude ressursside paigutamine, tulu- või kasumiootus, riski võtmine või teatav kestus. Investeering võib võtta muu hulgas järgmisi vorme: a) materiaalne või immateriaalne, vallas- või kinnisvara või mis tahes muu omandiõigus, nagu näiteks liising, hüpoteek, kinnipidamisõigus või pant; b) ettevõte, sealhulgas filiaal, aktsiad või osad, osakud ja muud ettevõtte omakapitalis osalemise vormid, sealhulgas neist tulenevad õigused; c) võlakirjad, võlakohustused, laenud ja muud võlainstrumendid, sealhulgas neist tulenevad õigused; d) muud finantsvarad, sealhulgas tuletisinstrumendid, futuurid ja optsioonid; e) võtmed-kätte-, ehitus-, juhtimis-, tootmis-, kontsessiooni-, tulujagamis- jms lepingud; f) rahalised nõuded või nõuded muu vara suhtes või lepingu täitmise nõuded, millel on majanduslik väärtus; g) intellektuaalomandi õigus ja firmaväärtus ning h) siseriikliku õiguse alusel antud litsentsid, load jms õigused, sealhulgas loodusvarade otsimise, kultiveerimise, kaevandamise või kasutamise kontsessioonid . investeeritud tulu käsitatakse investeeringuna ja ükski muudatus selles, millises vormis vara investeeritakse või reinvesteeritakse, ei mõjuta selle lugemist investeeringuks; 3 ) „käesoleva lepinguga hõlmatud investor“ – ühe lepinguosalise füüsiline isik või juriidiline isik, kes on teinud investeeringu teise lepinguosalise territooriumil; 4 ) „lepinguosalise füüsiline isik“ – Singapuri või liidu mõne liikmesriigi kodanik nende vastavate õigusaktide kohaselt; 5 ) „juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas tulunduslikul või mittetulunduslikul eesmärgil asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigiomandis olev juriidiline isik , sealhulgas aktsiaselts, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ainuomandis ettevõte või ühistu; 6 ) „liidu juriidiline isik“ või „Singapuri juriidiline isik“ – juriidiline isik, mis on asutatud vastavalt kas liidu või liidu liikmesriigi või Singapuri õiguse kohaselt ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas liidu või Singapuri territooriumil. Kui juriidilisel isikul on vastavalt kas liidu liikmesriigi või Singapuri territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, ei loeta teda vastavalt liidu või Singapuri juriidiliseks isikuks, kui tal puudub vastavalt liidu või Singapuri territooriumil oluline äritegevus ; 7 ) „meede“ – mis tahes õigusakt, õigusnorm, menetlus, nõue või tava; 8 ) lepinguosalisepoolne „kohtlemine“ või kehtestatud või säilitatud „meede“ – hõlmab kohtlemist ja meetmeid järgmistelt üksustelt: a) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja ametiasutused ning b) valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või nende tasandite ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel; 9 ) „tulu“ – kõik summad, mis on saadud investeeringust või reinvesteeringust, sealhulgas kasum, dividendid, kapitali kasvutulu, litsentsitasud, intressid, intellektuaalomandi õigustega seotud maksed, mitterahalised maksed ja igasugune muu seaduslik sissetulek; 10 ) „vabalt konverteeritav valuuta“ – vääring, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel valuutaturgudel ja mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes ; 1 1 ) „ettevõtlus“ – a) juriidilise isiku asutamine, omandamine või ülalpidamine või b) filiaali või esinduse loomine või pidamine püsivate majandussidemete sõlmimiseks või säilitamiseks lepinguosalise territooriumil majandustegevuse eesmärgil; 1 2 ) „majandustegevus“ – mis tahes majanduslikku laadi tegevus, välja arvatud valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevus, st tegevus, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides; 1 3 ) „EL“ – liit või selle liikmesriigid, või liit ja selle liikmesriigid nende Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tuleneva vastava pädevuse piires . TEINE PEATÜKK INVESTEERINGUTE KAITSE ARTIKKEL 2.1 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse käesoleva lepinguga hõlmatud investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute suhtes, mis on tehtud kohaldatava õiguse kohaselt, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast käesoleva lepingu jõustumist . 2. Olenemata kõikidest muudest käesoleva lepingu sätetest ei kohaldata artiklit 2.3 „Võrdne kohtlemine“ lepinguosalise poolt antavate subsiidiumide või toetuste suhtes, sealhulgas riigi toetatud laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes. 3. Artiklit 2.3 „Võrdne kohtlemine“ ei kohaldata järgmise suhtes: a) kaupade ja teenuste hankimine valitsusasutuste poolt valitsuse tegevuseks, mitte äriliseks edasimüügiks või kasutamiseks kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel eesmärgiga neid äriliselt müüa, või b) audiovisuaalteenused; c) tegevus valitsuse funktsioonide täitmisel lepinguosaliste vastavatel territooriumidel. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab „tegevus valitsuse funktsioonide täitmisel“ kõiki toiminguid, mida ei tehta kaubanduslikel alustel või ühe või mitme tarnijaga konkureerides; ARTIKKEL 2.2 Investeeringud ja reguleerivad meetmed 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja tagada nende täitmine, et saavutada sellised õiguspärased poliitikaeesmärgid nagu rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna või avaliku kõlbluse kaitse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse. 2. Suurema õiguskindluse huvides ei kujuta pelk asjaolu, et lepinguosaline kehtestab õigusnorme, sealhulgas tehes muudatusi oma õigusaktidesse, viisil, mis mõjub investeeringule kahjulikult või on vastuolus investori ootustega, sealhulgas kasumiootustega, käesoleva peatüki kohase kohustuse rikkumist. 3. Suurema õiguskindluse huvides ei kujuta lepinguosalise otsus mitte kehtestada, uuendada või säilitada subsiidiumi või toetust: a) kui siseriiklikus õiguses või lepingus puudub konkreetne kohustus sellist subsiidiumi või toetust anda, pikendada või säilitada või b) kui otsus on tehtud kooskõlas subsiidiumi või toetuse andmise, pikendamise või säilitamise tingimustega, kui sellised tingimused on olemas, käesoleva peatüki sätete rikkumist. 4. Suurema õiguskindluse huvides ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet selliselt, et see takistab lepinguosalisel lõpetada subsiidiumi andmine või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui sellise korralduse on andnud pädev kohus, halduskohus või muu pädev asutus, ega tõlgendata ka viisil, mis kohustab lepinguosalist maksma investorile hüvitist. ARTIKKEL 2.3 Võrdne kohtlemine 1. Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investoritele ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele oma territooriumil kohtlemise, mis ei ole vähem soodus kui kohtlemine, mis saab tema poolt samasuguses olukorras osaks tema enda investoritele või investeeringutele seoses nende investeeringute käitamise, haldamise, juhtimise, ülalpidamise, kasutamise, valdamise ja müügi või muul viisil võõrandamisega. 2. Olenemata lõikest 1 võib kumbki lepinguosaline kehtestada või säilitada mis tahes meetme sellise ettevõtte käitamise, haldamise, juhtimise, ülalpidamise, kasutamise, valdamise ja müügi või muul viisil võõrandamise suhtes, mis ei ole vastuolus tema kohustustega, mis on kantud vabakaubanduslepingu kaheksanda peatüki „Teenused, ettevõtlus ning elektrooniline kaubandus“ 8-A või 8-B lisa erikohustuste loendisse, tingimusel et selline meede on: a) meede, mis on kehtestatud käesoleva lepingu jõustumisel või enne seda; b) punktis a osutatud meede, mida jätkatakse, mis asendatakse või mida muudetakse pärast käesoleva lepingu jõustumist, tingimusel et pärast selle jätkamist, asendamist või muutmist ei ole ta vähem kooskõlas lõikega 1, võrreldes sellega, millisena ta eksisteeris enne oma jätkamist, asendamist või muutmist, või c) meede, mis ei kuulu punkti a või b kohaldamisalasse, tingimusel et seda ei kohaldata lepinguosalise territooriumil enne selle meetme jõustumist tehtud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute suhtes või seda ei kohaldata viisil, mis tekitab sellisele investeeringule kahju . 3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib lepinguosaline kehtestada või täitmisele pöörata meetmeid, millega teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investoritele ja investeeringutele saab osaks vähem soodus kohtlemine kui tema enda investoritele ja investeeringutele samasuguses olukorras, tingimusel et täidetakse nõue, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investorite või investeeringute meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosalise territooriumil või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute varjatud piiramist, tingimusel et meetmed on: a) vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks või avaliku korra tagamiseks ; b) vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks; c) seotud taastumatute loodusvarade kaitsega, kui neid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele investoritele või investeeringutele; d) vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks; e) vajalikud selleks, et tagada kooskõla käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormidega, sealhulgas sellistega, mis käsitlevad: i) kelmuste ja pettuste takistamist või mis tahes lepingu rikkumise tagajärgedega tegelemist; ii) isikute eraelu kaitset seoses isikuandmete töötlemise ja levitamisega ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset; iii) ohutust ; või f) suunatud teise lepinguosalise investorite ja investeeringutega seotud otseste maksude tulemuslikule või õiglasele kehtestamisele või kogumisele. ARTIKKEL 2.4 Kohtlemise norm 1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele õiglase ja erapooletu kohtlemise ning täieliku kaitse ja turvalisuse vastavalt lõigetele 2–6. 2. Lepinguosaline rikub lõikes 1 nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, kui meede või meetmete sari sisaldab: a) kriminaal-, tsiviil- ja haldusasjade kohtuliku arutamise mittevõimaldamist ; b) menetluskorra olulist rikkumist; c) ilmselgelt meelevaldset tegevust; d) ahistamist, sundimist, võimu kuritarvitamist vms pahauskset tegevust . 3. Selle kindlakstegemiseks, kas lõike 2 kohast õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust on rikutud, võib kohus vajaduse korral võtta arvesse, kas lepinguosaline esitas investeeringu saamiseks investorile sellise konkreetse või ühemõttelise kinnituse, mis tekitas käesoleva lepinguga hõlmatud investoris õiguspärase ootuse ja millele käesoleva lepinguga hõlmatud investor otsuse vastuvõtmisel tugines, kuid millest lepinguosaline hiljem kinni ei pidanud . 4. Lepinguosalised vaatavad õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu lepinguosalise taotluse või komitee soovituse korral läbi artiklis 4.3 („Muudatused“) muudatuste suhtes kehtestatud korra kohaselt, pidades eelkõige silmas seda, kas ka muu kui lõikes 2 loetletud kohtlemine võib kujutada endast õiglase ja erapooletu kohtlemise rikkumist. 5. Suurema õiguskindluse huvides tähendab „täielik kaitse ja turvalisus“ üksnes lepinguosalise kohustusi, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud investori või investeeringu füüsilise julgeolekuga. 6. Kui lepinguosaline kas ise või mõne artikli 1.2 „Mõisted“ lõikes 8 nimetatud üksuse kaudu on kirjaliku lepingulise kohustusega võtnud konkreetselt ja selgesõnaliselt kohustusi, mis puudutavad teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investorit seoses tema investeeringuga või sellist käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, ei või lepinguosaline kõnealuse kohustuse täitmist oma valitsusfunktsioonide täitmise kaudu takistada või kahjustada : a) ei tahtlikult ega b) viisil, mis oluliselt muudab õiguste ja kohustuste tasakaalu kirjalikus lepingulises kohustuses, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline pakub mõistlikku kompensatsiooni, et taastada käesoleva lepinguga hõlmatud investori või investeeringu positsioon, mis tal olnuks, kui ei oleks toimunud kohustuse täitmist takistavat või kahjustavat akti. 7. Käesoleva lepingu mõne muu sätte või mõne muu rahvusvahelise lepingu sätte rikkumine ei tõenda, et käesolevat artiklit on rikutud. ARTIKKEL 2.5 Kahju hüvitamine 1. Ühe lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investoritele, kelle käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud kannavad kahju sõja või muu relvastatud konflikti, revolutsiooni, riikliku eriolukorra, mässu, ülestõusu või märuli tõttu teise lepinguosalise territooriumil, tagab kõnealune lepinguosaline ennistuse, kahjutasu, hüvituse või muu kokkuleppe korras kohtlemise, mis ei ole vähem soodus kui see, mida nimetatud lepinguosaline pakub omaenda investoritele või mõne kolmanda riigi investoritele, olenevalt sellest, mis on asjaomase käesoleva lepinguga hõlmatud investori jaoks soodsam. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kui ühe lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investorid kannavad lõikes 1 nimetatud olukorra tõttu teise lepinguosalise territooriumil kahju, mis tuleneb: a) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa rekvireerimisest teise lepinguosalise relvajõudude või ametivõimude poolt või b) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa hävitamisest teise lepinguosalise relvajõudude või ametivõimude poolt, kuigi olukord seda ei nõudnud, peab teine lepinguosaline pakkuma neile ennistust või hüvitust. ARTIKKEL 2.6 Sundvõõrandamine 1. Kumbki lepinguosaline ei riigista ega sundvõõranda teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investorite käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid ega alluta neid samaväärse toimega meetmetele (edaspidi „sundvõõrandamine“), välja arvatud: a) avalikes huvides; b) järgides nõuetekohast menetlust; c) kõnealused andmed tuleb esitada mittediskrimineerival viisil ja d) makstes talle kiiresti piisavat ja tegelikku hüvitist kooskõlas lõikega 2. 2. Hüvitis peab vastama käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu õiglasele turuväärtusele vahetult enne selle sundvõõrandamise või eelseisva sundvõõrandamise avalikustamist, millele lisanduvad äriliselt mõistliku määraga intressid, mis tehakse kindlaks turutingimuste alusel ja võttes arvesse aega, mis kulub sundvõõrandamisest kuni makse tasumiseni. Selline hüvitis peab olema tegelikult realiseeritav, vabalt ülekantav artikli 2.7 „Ülekanded“ tähenduses ja see tuleb tasuda viivitamata. Õiglase turuväärtuse määramise hindamiskriteeriumid võivad hõlmata ettevõtte väärtust tegutseva ettevõttena, vara väärtust, sealhulgas materiaalse vara deklareeritud maksuväärtust, ja muid asjakohaseid kriteeriume. 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata kohustuslike litsentside väljaandmise suhtes, mida antakse seoses intellektuaalomandi õigustega, niivõrd kui nende väljaandmine on kooskõlas TRIPS-lepinguga. 4. Iga sundvõõrandamis- või väärtusehindamismeede tuleb meetme võtnud lepinguosalise kohtus või muus sõltumatus ametiasutuses läbi vaadata, kui käesoleva lepinguga hõlmatud investor, keda meede mõjutab, seda taotleb. ARTIKKEL 2.7 Ülekanded 1. Lepinguosalised võimaldavad teha kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud ülekandeid vabalt konverteeritavas vääringus ilma kitsenduste ja viivitusteta. Selliste ülekannete hulka kuuluvad: a) kapitalisissemaksed, nt põhisumma ja lisavahendid käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu säilitamiseks, arendamiseks või suurendamiseks; b) kasum, dividendid, kapitali kasvutulu ja muu tulu, tulu, mis saadakse käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või mõne selle osa müügist või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu osalisest või täielikust likvideerimisest; c) intressid, litsentsitasud, haldustasud , tasud tehnilise abi eest ja muud tasud ; d) maksed, mis tehakse vastavalt lepingule, mille on sõlminud käesoleva lepinguga hõlmatud investor, või mis tehakse tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu alusel, sealhulgas laenulepingu alusel tehtavad maksed; e) palgad ja mu u d töötasud töötajatele, kes on värvatud välismaalt ja kelle töö on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga; f) maksed, mis tehakse artikli 2.6 „Sundvõõrandamine“ või artikli 2.5 „Kahju hüvitamine“ alusel; g) maksed, mis tulenevad artiklist 3.18 „Otsus ed “. 2. Käesolevat artiklit ei tõlgendata selliselt, nagu takistaks see lepinguosalist kohaldamast õiglasel ja mittediskrimineerival viisil oma õigusnorme, mis käsitlevad: a) pankrotti, maksejõuetust ja võlausaldajate õiguste kaitset; väärtpaberite, futuuride, optsioonide või muude tuletisväärtpaberite emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist; c) finantsaruandlust või tehingute arvestuse pidamist, kui see on vajalik õiguskaitseorganite või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks; d) kuritegusid; e) kohtu- või haldusmenetlustes antud korralduste või tehtud otsuste täitmise tagamist; f) sotsiaalkindlustust, riiklikke pensioniskeeme või kohustuslikke säästuskeeme või g) maksundust. 3. Kui erandlikud asjaolud põhjustavad või ähvardavad põhjustada lepinguosalistele tõsiseid raskusi raha- või vahetuskursipoliitika toimimises, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt võtta ülekannete osas kaitsemeetmeid. Need meetmed on rangelt vajalikud, ei kesta mingil juhul kauem kui kuus kuud, ega kujuta endast lepinguosalise ja kolmanda riigi meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samasuguses olukorras. Lepinguosaline, kes kehtestab kaitsemeetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele viivitamata ja esitab niipea kui võimalik nende kaotamise ajakava. 4. Kui lepinguosalisel on tõsiseid maksebilansiraskusi ja väliseid finantsraskusi või kui sellised raskused teda ohustavad, võib ta vastu võtta või säilitada investeeringutega seotud ülekandeid piiravaid meetmeid. 5. Lepinguosalised püüavad vältida lõikes 4 nimetatud piiravate meetmete kohaldamist. Lõike 4 alusel vastu võetud või säilitatud piiravad meetmed peavad olema mittediskrimineerivad ja piiratud kestusega ega tohi minna kaugemale, kui on vajalik maksebilansi ja välise finantsolukorra parandamiseks. Piiravad meetmed peavad vastama 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (edaspidi „WTO asutamisleping“) kehtestatud tingimustele ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjale, kui see on kohaldatav. 6. L epinguosaline , kes säilitab või võtab vastu lõike 4 kohased piiravad meetmed või teeb sellistes meetmetes muudatusi, teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist. 7. Lõike 4 kohaste piiravate meetmete vastuvõtmise või säilitamise korral korraldatakse viivitamata konsultatsioonid komitees. Konsultatsioonidel hinnatakse asjaomase lepinguosalise maksebilansi olukorda ja lõike 4 kohaselt vastu võetud või säilitatud piiranguid, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid: a) maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste olemus ja ulatus; b) majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond või c) võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed. Konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 4 ja 5. Aktsepteeritakse kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi „IMF“) esitatud statistilisi ja muid andmeid valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning järelduste tegemisel lähtutakse IMFi hinnangust asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta. ARTIKKEL 2.8 Nõudeõiguse üleminek Kui lepinguosaline või tema nimel tegutsev ametiasutus teeb mõne tema investori kasuks makse, mille aluseks on tagatis, kindlustusleping või muu kahjuhüvitusvorm, mille ta on sõlminud või andnud investeeringu suhtes, tunnustab teine lepinguosaline sellise investeeringu suhtes õiguse või nõudeõiguse üleminekut või nõude loovutamist. Lepinguosalisel või ametiasutusel on õigus kasutada loovutatud või üle antud õigust või nõuet samas ulatuses, nagu investori algset õigust või nõuet. Selliseid loovutatud õigusi võib kasutada lepinguosaline või ametiasutus või ka investor, kui lepinguosaline või ametiasutus teda selleks volitab. KOLMAS PEATÜKK VAIDLUSTE LAHENDAMINE A JAGU INVESTORI JA LEPINGUOSALISE VAHELISTE VAIDLUSTE LAHENDAMINE ARTIKKEL 3.1 Kohaldamisala ja mõisted 1. Käesolevat jagu kohaldatakse ühe lepinguosalise hageja ja teise lepinguosalise vahelistes vaidlustes, mis käsitlevad kohtlemist, mis väidetavalt rikub teise peatüki „Investeeringute kaitse“ sätteid, kui selline rikkumine väidetavalt põhjustab hagejale või tema kohapealsele äriühingule kahju. 2. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesolevas jaos järgmisi mõisteid: a) „vaidluses osalevad pooled“ – hageja ja kostja; b) „hageja“ – ühe lepinguosalise investor, kes soovib esitada või on esitanud käesoleva jao alusel nõude, tegutsedes kas: i) enda nimel või ii) punkti c tähenduses kohapealse äriühingu nimel, mis on tema omanduses või kontrolli all ; c) „kohapealne äriühing“ – juriidiline isik, mis on ühe lepinguosalise investori omanduses või kontrolli all , kuid on asutatud teise lepinguosalise territooriumil; d) „vaidluses mitteosalev lepinguosaline“ – Singapur juhtudel, kui kostjaks on liit või mõni liidu liikmesriik; liit juhtudel, kui kostjaks on Singapur; e) „kostja“ – kas Singapur või ELi puhul kas liit või see liidu liikmesriik, kellest on teatatud artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ alusel, ning f) „kolmanda isiku poolne rahastamine“ – igasugune rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei ole vaidluses osalev pool, kuid kes sõlmib vaidluses osaleva poolega kokkuleppe, et rahastada osaliselt või täielikult menetluse kulu si d , saades vastu teatava suurusega või osa või muu hüve tulust või võimalikust tulust, mis vaidluses osalevale lepinguosalisele võidakse välja mõista , või kes rahastab menetlust annetuse või toetuse vormis . ARTIKKEL 3.2 Vaidluste kohtuväline lahendamine Kõik vaidlused tuleks võimaluste piires lahendada rahumeelselt läbirääkimiste teel ja võimaluse korral enne artikli 3.3 „Konsultatsioonid“ alusel konsultatsioonitaotluse esitamist. Vaidluse kohtuvälises lahendamises võib kokku leppida mis tahes ajal, kaasa arvatud siis, kui käesoleva jao kohast vaidluste lahendamise menetlust on juba alustatud. ARTIKKEL 3.3 Konsultatsioonid 1. Kui vaidlust ei saa lahendada artikli 3.2 „Vaidluste kohtuväline lahendamine“ alusel, võib ühe lepinguosalise hageja, kes väidab, et teise peatüki „Investeeringute kaitse“ sätteid on rikutud, esitada teisele lepinguosalisele konsultatsioonitaotluse. 2. Konsultatsioonitaotlus sisaldab järgmist teavet: a) hageja nimi ja aadress, ning kui selline taotlus esitatakse kohapealse äriühingu nimel, selle kohapealse äriühingu nimi, aadress ja asutamiskoht; b) Teise peatüki „Investeeringute kaitse“ sätted, mida väidetavalt on rikutud; c) vaidluse õiguslikud ja faktilised alused, sealhulgas kohtlemine, millega väidetavalt rikutakse teise peatüki „Investeeringute kaitse“ sätteid, ning d) taotletavad hüvitusmeetmed ja hinnanguline kahju, mis on selle rikkumisega väidetavalt hagejale või tema kohapealsele äriühingule põhjustatud. 3. Konsultatsioonitaotlus esitatakse: a) 30 kuu jooksul alates kuupäevast, mil hageja või kohapealne äriühing (kui see on kohaldatav) sai või oleks pidanud saama esimest korda teada teise peatüki („Investeeringute kaitse“) väidetavast rikkumisest, või b) juhul kui asi antakse pärast punktis a osutatud ajavahemiku möödumist lahendamiseks siseriikliku korra kohaselt, siis ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või kohapealne äriühing (kui see on kohaldatav) loobub siseriiklike õiguskaitsevahendite edasisest kohaldamisest, ja igal juhul mitte hiljem kui kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või tema kohapealne äriühing (kui see on kohaldatav) sai või oleks pidanud saama esimest korda teada teise peatüki („Investeeringute kaitse“) väidetavast rikkumisest. 4. Kui hageja ei ole kaheksateistkümne kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest esitanud artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel nõuet kohtusse, loetakse et hageja on oma konsultatsioonitaotluse ja kohtumenetluse algatamise kavatsuse teate tagasi võtnud ning loobunud õigusest see nõue esitada. Seda ajavahemikku võib konsultatsioonidel osalevate poolte kokkuleppel pikendada. 5. Nõue ei muutu lõigetes 3 ja 4 osutatud ajavahemike möödudes vastuvõetamatuks, kui hageja suudab tõendada, et konsultatsioonitaotluse esitamata jätmine või nõude kohtusse esitamata jätmine (olenevalt asjaoludest) tulenes sellest, et hagejal ei olnud võimalik tegutseda teise lepinguosalise tahtlike sammude tulemusena, tingimusel et hageja tegutseb niipea, kui see tal mõistlikult võimalikuks osutub. 6. Juhul kui konsultatsioonitaotlus puudutab käesoleva lepingu väidetavat rikkumist liidu või mõne tema liikmesriigi poolt, saadetakse see liidule. 7. Vaidluses osalevad pooled võivad pidada konsultatsioone videokonverentsi vahendusel või vajaduse korral muude vahendite abil, näiteks juhul, kui hageja on väike või keskmise suurusega ettevõtja. ARTIKKEL 3.4 Vahendus ja vaidluste kohtuväline lahendamine 1. Vaidluses osalevad pooled võivad igal ajal, kaasa arvatud enne kohtumenetluse algatamise kavatsust käsitleva teate esitamist, kokku leppida vahendusmenetluse kasutamises. 2. Vahendusmenetluse kasutamine on vabatahtlik ega mõjuta kummagi vaidluses osaleva poole õiguslikku olukorda. 3. Vahendusmenetluse kasutamist võivad reguleerida 6. lisas „Vahendusmehhanism investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamiseks“ sätestatud eeskirjad või muud eeskirjad, milles vaidluses osalevad pooled võivad kokku leppida. Kõiki 6. lisas „Vahendusmehhanism investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamiseks“ nimetatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate poolte vastastikusel kokkuleppel. 4. Vahendaja nimetatakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel või kooskõlas 6. lisa „Vahendusmehhanism investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamiseks“ artikliga 3 „Vahendaja valimine“. Vahendajad peavad vastama 7. lisa „Kohtu ja apellatsioonikomisjoni liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“ nõuetele. 5. Vaidluses osalevad pooled püüavad jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. 6. Kui vaidluses osalevad pooled on leppinud kokku vahendusmenetluse kasutamises, ei kohaldata artikli 3.3 „Konsultatsioonid“ lõikeid 3 ja 4 alates kuupäevast, mil lepitakse kokku vahendusmenetluse kasutamises, kuni 30 päeva möödumiseni päevast, mil emb-kumb vaidluses osalev pool otsustab vahendusmenetluse lõpetada, saates vahendajale ja teisele vaidluses osalevale poolele vastavasisulise kirja. 7. Käesoleva artikli ükski säte ei keela vaidluses osalevatel pooltel kasutada muid vaidluse kohtuvälise lahendamise vorme. ARTIKKEL 3.5 Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta. 1. Kui vaidlust ei suudeta lahendada kolme kuu jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, võib hageja esitada teate kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta, milles on kirjalikult esitatud hageja kavatsus esitada nõue vaidluse lahendamiseks, ja mis sisaldab järgmist teavet: a) hageja nimi ja aadress, ning kui selline taotlus esitatakse kohapealse äriühingu nimel, selle kohapealse äriühingu nimi, aadress ja asutamiskoht; b) teise peatüki „Investeeringute kaitse“ sätted, mida väidetavalt on rikutud; c) vaidluse õiguslikud ja faktilised alused, sealhulgas kohtlemine, millega väidetavalt rikutakse teise peatüki „Investeeringute kaitse“ sätteid, ning d) taotletavad hüvitusmeetmed või hinnanguline kahju, mis on selle rikkumisega väidetavalt hagejale või tema kohapealsele äriühingule põhjustatud. Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta saadetakse olenevalt asjaoludest kas liidule või Singapurile. 2. Kui teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta on saadetud liidule, teeb liit kahe kuu jooksul alates selle teate saamisest kindlaks kostja. Liit teatab sellest kindlakstegemisest viivitamata hagejale ja seepeale võib hageja esitada artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel kohtumenetluse algatamise teate. 3. Kui kostjat ei ole lõike 2 alusel kindlaks tehtud, kehtib järgmine: a) kui teates kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta on nimetatud üksnes liidu ühe liikmesriigi poolt osaks saanud kohtlemist, on kostjaks see liikmesriik; b) kui teates kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta on nimetatud ükskõik millist liidu institutsiooni, organi või asutuse poolt osaks saanud kohtlemist, on kostjaks liit. 4. Kui kas liit või liikmesriik on kostjaks, ei väida ei liit ega asjaomane liikmesriik, et nõue on vastuvõetamatu, ega väida, et nõue või kohtu otsus on alusetu või kehtetu põhjusel, et õige kostja peaks või oleks pidanud olema mitte liikmesriik, vaid liit, või vastupidi. 5. Suurema õiguskindluse huvides ei takista käesolev leping ega kohaldatavad vaidluste lahendamise eeskirjad liidu ja asjaomase liikmesriigi vahel igasuguse vaidlusega seotud teabe vahetamist. ARTIKKEL 3.6 Nõude esitamine kohtusse 1. Kõige varem kolme kuu möödudes artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ kohase teate esitamise kuupäevast võib hageja esitada kohtule nõude vastavalt ühele järgmistest vaidluste lahendamise eeskirjadest : a) 18. märtsi 1965. aasta riikide ja muude riikide kodanike vaheliste investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon (edaspidi „ICSIDi konventsoon“) , tingimusel et nii kostja kui ka vaidluse algatanud riik on ICSIDi konventsiooni osalised; b) ICSIDi konventsioon vastavalt Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse sekretariaadi protseduuride korraldamise lisavõimalusi reguleerivatele eeskirjadele (edaspidi „ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad“), tingimusel et ei kostja ega ka vaidluse algatanud riik ei ole ICSIDi konventsiooni osalised ; c) ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud vahekohtueeskirjad või d) muud eeskirjad, kui vaidluses osalevad pooled nii kokku lepivad. 2. Käesoleva artikli lõige 1 kujutab endast kostja nõusolekut nõude esitamiseks kohtusse käesoleva jao alusel. Lõikest 1 tulenev nõusolek ja nõude esitamine kohtusse käesoleva jao alusel loetakse vastavaks järgmistele tingimustele: a) ICSIDi konventsiooni II peatükk ja ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad – seoses vaidluses osalevate poolte kirjaliku nõusolekuga ning b) 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi „New Yorgi konventsioon“) II artikkel – seoses „kirjaliku kokkuleppega“. ARTIKKEL 3.7 Nõude kohtusse esitamise tingimused 1. Käesoleva jao alusel võib esitada nõude kohtusse üksnes juhul, kui: a) nõude esitamisega kaasneb hageja kirjalik nõustumine kohtumenetlusega käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt ja ühtlasi nimetab hageja selle vaidluse lahendamiseks ühe artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ lõikes 1 osutatud vaidluste lahendamise mehhanismi; b) vähemalt kuus kuud on möödunud artikli 3.3 „Konsultatsioonid“ alusel konsultatsioonitaotluse esitamisest ja vähemalt kolm kuud on möödunud artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ alusel kohtumenetluse algatamise kavatsuse teate esitamisest; c) hageja esitatud konsultatsioonitaotlus vastab artikli 3.3 „Konsultatsioonid“ lõikes 2 sätestatud nõuetele ja tema teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta vastab artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ lõikes 1 sätestatud nõuetele; d) vaidluse juriidiliste ja faktiliste aluste üle on eelnevalt artikli 3.3 „Konsultatsioonid“ alusel peetud konsultatsioone; e) kõik nõuded, mis on nimetatud artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel kohtusse esitatud avalduses, põhinevad kohtlemisel, mida on kirjeldatud artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ alusel esitatud teates kohtumenetluse algatamise kohta , ning f) hageja: i) võtab tagasi kõik lahendamata nõuded, mis on esitatud kohtusse või siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel mis tahes muusse siseriiklikusse või rahvusvahelisse kohtusse sama kohtlemise suhtes, millega väidetavalt rikutakse teise peatüki „Investeeringute kaitse“ sätteid, ii) kinnitab, et ta ei esita tulevikus niisugust nõuet, ning iii) kinnitab, et ta ei pööra täitmisele käesoleva jao kohaselt tehtud otsust enne, kui see on muutunud lõplikuks, ega taotle käesoleva jao kohaselt tehtud otsuse edasikaebamist, läbivaatamist, kehtetuks tunnistamist, tühistamist ega teistmist või muu sarnase menetluse algatamist rahvusvahelises või siseriiklikus kohtus . 2. Lõike 1 punkti f kohaldamisel viitab mõiste „hageja“ investorile ja vajaduse korral tema kohapealsele äriühingule. Peale selle hõlmab mõiste „hageja“ lõike 1 punkti f alapunkti i kohaldamisel kõiki isikuid, kellel on otseselt või kaudselt omandiõigus investoris või (kui see on asjakohane) tema kohapealses äriühingus, või keda investor või tema kohapealne äriühing kontrollib. 3. Kostja taotluse korral loobub kohus oma pädevusest, kui hageja ei täida ühtegi nõuet ega esita ühtegi kinnitust, mida on nimetatud lõigetes 1 ja 2. 4. Lõike 1 punkt f ei takista hagejat taotlemast kostja kohtust või halduskohtust esialgset õiguskaitset enne, kui mõnes vaidluste lahendamise foorumis, mida on nimetatud artiklis 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“, alustatakse menetlust, või seniks, kuni see menetlus on käimas. Käesoleva artikli kohaldamisel on esialgse õiguskaitse otstarve üksnes säilitada hageja õigused ja huvid ning sellega ei kaasne kahjutasu maksmist ega vaidlusaluse küsimuse sisulist lahendamist. 5. Suurema õiguskindluse huvides loobub kohus pädevusest, kui vaidlus on tekkinud või oleks väga tõenäoliselt võinud tekkida ajal, kui hageja sai vaidlusaluse investeeringu omanikuks või sai selle oma kontrolli alla, ja kohus teeb asjaolude põhjal kindlaks, et hageja on saanud selle investeeringu omanikuks või saanud selle oma kontrolli alla peamiselt selleks, et esitada käesoleva jao alusel nõue kohtusse. See lõi ge ei piira muude kohtualluvust käsitlevate vastulausete kaalumist kohtu poolt. ARTIKKEL 3.8 Kolmanda isiku poolne rahastamine 1. Kolmanda isiku poolse rahastamise korral teatab vaidluses osalev pool, kelle kulusid rahastatakse, teisele osapoolele ja kohtule kolmandast isikust rahastaja nime ja aadressi. 2. See teade tuleb edastada nõude esitamise ajal või kohe pärast kolmanda isiku poolse rahastamisega seotud kokkuleppe sõlmimist, annetuse tegemist või toetuse andmist. ARTIKKEL 3.9 Esimese astme kohus 1. Käesolevaga luuakse esimese astme kohus (edaspidi „kohus“), kelle pädevuses on vaadata läbi artikli 3.6. „Nõude esitamine kohtusse“ alusel esitatud nõuded. 2. Komitee nimetab käesoleva lepingu jõustumisel kohtu kuus liiget. Kõnealuse nimetamise puhul kohaldatakse järgmist: a) EL määrab kaks liiget; b) Singapur määrab kaks liiget ning c) EL ja Singapur määravad ühiselt kaks liiget, kes ei ole ühegi liidu liikmesriigi ega Singapuri kodanikud. 3. Komitee võib otsustada suurendada või vähendada liikmete arvu kuni kolm korda. Lisaliikmed nimetatakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel. 4. Liikmed omavad kutseoskusi, mida nõutakse nende asjaomastes riikides määramisel kohtunikuametisse, või on tunnustatud pädevusega juristid. Neil on eriteadmised või kogemused rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonnas. Soovitatavalt on neil oskusteave eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse, rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimis- või rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas. 5. Liikmed nimetatakse ametisse kaheksaks aastaks. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist nimetatava kuue isiku hulgast loosi teel välja valitava kolme isiku ametiaeg pikeneb siiski 12 aastani. Liikme ametiaega võib pärast selle lõppemist komitee otsusega pikendada. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud sellise isiku asendamiseks, kelle ametiaeg ei ole veel lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Kohtukoosseisus tegutsev isik võib kohtu eesistuja loal jätkata ametiaja lõppedes kohtukoosseisus oma ülesannete täitmist seni, kuni see kohtukoosseis menetluse lõpetab, ning teda käsitatakse vaid selles tähenduses jätkuvalt kohtu liikmena. 6. Kohtu eesistuja ja ase-eesistuja vastutavad korralduslike küsimuste eest. Nad nimetatakse ametisse neljaks aastaks loosi teel lõike 2 punkti c kohaselt ametisse määratud liikmete hulgast. Nad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks komitee esimees. Kui eesistuja ei ole kättesaadav, asendab teda ase eesistuja. 7. Kohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest liikmest, kellest üks on ametisse nimetatud vastavalt lõike 2 punktile a, teine vastavalt lõike 2 punktile b ja kolmas vastavalt lõike 2 punktile c. Kohtukoosseisu eesistuja ülesandeid täidab liige, kes on ametisse nimetatud vastavalt lõike 2 punktile c. 8. 90 päeva jooksul pärast nõude esitamist artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ kohaselt nimetab kohtu eesistuja liikmed, kes moodustavad rotatsiooni korras juhtumeid menetleva kohtukoosseisu, kandes hoolt selle eest, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes kohtukoosseisus tegutsemiseks võrdsed võimalused kõikidele liikmetele. 9. Olenemata lõikest 7 võivad vaidluses osalevad pooled kokku leppida, et juhtumit menetleb vaid üks liige. Selle liikme valib välja kohtu eesistuja nende liikmete hulgast, kes on ametisse nimetatud vastavalt lõike 2 punktile c. Kostja kaalub hageja vastavat taotlust heasoovlikult, eriti siis, kui hageja on väike või keskmise suurusega ettevõtja või nõutav hüvitis või kahju on suhteliselt väike. Kõnealune taotlus tuleks esitada koos artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ kohase nõudega. 10. Kohus töötab välja oma töökorra. 11. Kohtu liikmed tagavad, et nad on kättesaadavad ja võimelised täitma käesolevas jaos sätestatud ülesandeid. 12. Selleks et tagada liikmete kättesaadavus, makstakse neile igakuist käsiraha, mis määratakse kindlaks komitee otsusega. Kohtu eesistuja ja vajaduse korral ase eesistuja saavad tasu, mis on võrdne artikli 3.10 „Apellatsioonikohus“ lõikes 11 kindlaksmääratud tasuga iga päeva eest, mil nad on täitnud kohtu eesistuja ülesandeid vastavalt käesolevale jaole. 13. Käsi- ja päevaraha, mida kohtu eesistuja ja ase-eesistuja saavad kohtu eesistuja ülesannete täitmise eest vastavalt käesolevale jaole, maksavad mõlemad lepinguosalised võrdselt ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline jätab käsi- või päevaraha maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta selle ise. Kõik sellised võlgnevused kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. 14. Välja arvatud juhul, kui komitee teeb lõike 15 kohase otsuse, on nõude menetlemiseks moodustatud kohtukoosseisu liikmete muud tasud ja kulud ICSIDi konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade 14. eeskirja punkti 1 kohaselt kindlaks määratud ning nõude esitamise kuupäeval kehtivad tasud ja kulud, mille kohus jagab vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikliga 3.21 „Kulud“. 15. Komitee võib oma otsusega muuta käsiraha ning muud tasud ja kulud korrapäraseks palgaks. Sellisel juhul töötavad liikmed täistööajaga ja komitee määrab kindlaks nende töötasu ning sellega seotud korralduslikud üksikasjad. Sel juhul ei tohi liikmed töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui kohtu eesistuja ei ole selle le liikmele erandkorras eriluba andnud. 16. ICSIDi sekretariaat tegutseb kohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge. Kohus jaotab kõnealuse toega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel vastavalt artiklile 3.12 („Kulud“). ARTIKKEL 3.10 Apellatsioonikohus 1. Luuakse alaline apellatsioonikohus, kes arutab esimese astme kohtu otsuste peale esitatud kaebusi. 2. Komitee nimetab käesoleva lepingu jõustumisel apellatsioonikohtu kuus liiget. Kõnealuse nimetamise puhul kohaldatakse järgmist: a) EL määrab kaks liiget; b) Singapur määrab kaks liiget ning c) EL ja Singapur määravad ühiselt kaks liiget, kes ei ole ühegi liidu liikmesriigi ega Singapuri kodanikud. 3. Komitee võib otsustada suurendada või vähendada apellatsioonikohtu liikmete arvu kuni kolm korda. Lisaliikmed nimetatakse mutatis mutandis samadel alustel , kui on sätestatud lõikes 2. 4. Apellatsioonikohtu liikmed omavad kutseoskusi, mida nõutakse nende asjaomastes riikides nimetamisel kõrgeimasse kohtunikuametisse, või on tunnustatud pädevusega juristid. Neil on eriteadmised või oskusteave rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonnas. Soovitatavalt on neil oskusteave eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse, rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimis- või rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas. 5. Apellatsioonikohtu liikmed nimetatakse ametisse kaheksaks aastaks. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist nimetatava kuue isiku hulgast loosi teel välja valitava kolme isiku ametiaeg pikeneb siiski 12 aastani. Liikme ametiaega võib päras selle lõppemist komitee otsusega pikendada. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud sellise isiku asendamiseks, kelle ametiaeg ei ole veel lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Apellatsioonikohtu koosseisus tegutsev isik võib apellatsioonikohtu eesistuja loal jätkata oma ametiaja lõppedes kohtukoosseisus ülesannete täitmist seni, kuni see kohtukoosseis menetluse lõpetab, ning teda käsitatakse vaid selles tähenduses jätkuvalt apellatsioonikohtu liikmena. 6. Apellatsioonikohtu eesistuja ja ase-eesistuja vastutavad korralduslike küsimuste eest. Nad nimetatakse ametisse neljaks aastaks loosi teel lõike 2 punkti c kohaselt ametisse määratud apellatsioonikohtu liikmete hulgast. Nad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks komitee esimees. Kui eesistuja ei ole kättesaadav, asendab teda ase-eesistuja. 7. Apellatsioonikohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest liikmest, kellest üks on ametisse nimetatud vastavalt lõike 2 punktile a, teine vastavalt lõike 2 punktile b ja kolmas vastavalt lõike 2 punktile c. Apellatsioonikohtu koosseisu eesistuja ülesandeid täidab liige, kes on ametisse nimetatud vastavalt lõike 2 punktile c. 8. Apellatsioonikohtu eesistuja nimetab liikmed, kes moodustavad rotatsiooni korras juhtumeid menetleva apellatsioonikohtu koosseisu, kandes hoolt selle eest, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes kohtukoosseisus tegutsemiseks võrdsed võimalused kõikidele liikmetele. 9. Apellatsioonikohus töötab välja oma töökorra. 10. Apellatsioonikohtu liikmed tagavad, et nad on kättesaadavad ja võimelised täitma käesolevas jaos sätestatud ülesandeid. 11. Selleks et tagada liikmete kättesaadavus, makstakse neile igakuist käsiraha ja iga liikmena töötatud päeva eest tasu, mis määratakse kindlaks komitee otsusega. Apellatsioonikohtu eesistuja ja vajaduse korral ase-eesistuja saavad tasu iga päeva eest, mil nad on täitnud apellatsioonikohtu eesistuja ülesandeid vastavalt käesolevale jaole. 12. Käsi- ja päevaraha, mida apellatsioonikohtu eesistuja ja ase-eesistuja saavad apellatsioonikohtu eesistuja ülesannete täitmise eest vastavalt käesolevale jaole, maksavad mõlemad lepinguosalised võrdselt ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline jätab käsi- või päevaraha maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta selle ise. Kõik sellised võlgnevused kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. 13. Komitee võib oma otsusega muuta käsi- ning päevaraha korrapäraseks palgaks. Sel juhul töötavad apellatsioonikohtu liikmed täistööajaga ja komitee määrab kindlaks nende töötasu ning sellega seotud korralduslikud üksikasjad. Sel juhul ei tohi apellatsioonikohtu liikmed töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui apellatsioonikohtu eesistuja ei ole selleks erandkorras eriluba andnud. 14. ICSIDi sekretariaat tegutseb apellatsioonikohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge. Kohus jaotab kõnealuse toega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel vastavalt artiklile 3.12 „Kulud“. ARTIKKEL 3.11 Eetika 1. Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmed valitakse selliste isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Nad ei ole seotud ühegi valitsusega ja eelkõige ei võta nad vaidlusega seotud küsimustes vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Nad ei osale ühegi sellise vaidluse menetlemisel, mille puhul tekib otsene või kaudne huvide konflikt. Seda tehes järgivad nad 7. lisa „Kohtu ja apellatsioonikomisjoni liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“ nõudeid. Lisaks hoiduvad nad enda ametisse nimetamise korral tegutsemisest nõustaja, vaidluses osaleva poole määratud eksperdi või tunnistajana mis tahes pooleliolevas või uues käesoleva lepingu või ükskõik millise muu lepingu või siseriiklike õigusaktide kohases investeeringukaitsevaidluses. 2. Kui vaidluses osalev pool leiab, et liikme puhul esineb huvide konflikt, võib ta saata kas kohtu või apellatsioonikohtu eesistujale asjaomase liikme ametisse nimetamise kohta vaidlustamisteate. Vaidlustamisteade esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtu või apellatsioonikohtu koosseis tehti vaidluses osalevale poolele teatavaks, või 15 päeva jooksul alates päevast, mil vaidluses osalev pool sai teada asjaomastest asjaoludest, kui on põhjust arvata, et vaidluses osalev pool ei võinud neist teada kohtukoosseisu moodustamise ajal. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused. 3. Kui 15 päeva jooksul vaidlustamisteate esitamise kuupäevast arvates ei ole kohtu liige, kelle liikmesus vaidlustati, end omal soovil asjaomasest kohtukoosseisust taandanud, kuulab kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja vaidluses osalevad pooled ära ja annab asjaomasele liikmele võimaluse esitada oma seisukohad ning teeb seejärel 45 päeva jooksul vaidlustamisteate saamisest arvates otsuse, mille ta teeb viivitamata teatavaks vaidluses osalevatele pooltele ja kohtukoosseisu teistele liikmetele. 4. Kohtu eesistuja kohtukoosseisu nimetamise vaidlustamise kohta teeb otsuse apellatsioonikohtu eesistuja ning apellatsioonikohtu eesistuja kohtukoosseisu nimetamise vaidlustamise kohta teeb otsuse kohtu eesistuja. 5. Apellatsioonikohtu eesistuja põhjendatud soovitusel võivad lepinguosalised kõrvaldada komitee otsusega kohtu või apellatsioonikohtu teenistusest mõne liikme, kui tema käitumine ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud kohustustega ega võimalda lasta tal jätkata kohtu või apellatsioonikohtu liikmena. Kui eespool nimetatud viisil on väidetavalt käitunud apellatsioonikohtu eesistuja, esitab põhjendatud soovituse esimese astme kohtu eesistuja. Käesoleva lõike rakendamise tagajärjel tekkinud vabade ametikohtade täitmisel kohaldatakse mutatis mutandis artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ lõiget 5 ja artikli 3.10 „Apellatsioonikohus“ lõiget 4. ARTIKKEL 3.12 Mitmepoolne vaidluste lahendamise mehhanism Lepinguosalised astuvad koos üksteise ja muude huvitatud kaubanduspartneritega rahvusvaheliste investeeringuvaidluste lahendamise eesmärgil samme mitmepoolse investeerimiskohtu moodustamiseks ja apellatsioonimehhanismi loomiseks. Sellise mitmepoolse mehhanismi loomisel kaalub komitee võimalust võtta vastu otsus, milles nähakse ette, et käesoleva jao kohased investeeringuvaidlused lahendatakse kooskõlas mitmepoolse mehhanismiga, ja teeb asjakohased üleminekuga seotud korraldused. ARTIKKEL 3.13 Kohaldatav õigus ja tõlgendamiseeskirjad 1. Kohus otsustab, kas kohtlemine, mille vastu nõue on esitatud, rikub mõnda teisest peatükist „Investeeringute kaitse“ tulenevat kohustust. 2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, kohaldab kohus käesolevat lepingut tõlgenduses, mis on kooskõlas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga ja muude lepinguosaliste vahel kohaldatavate rahvusvahelise õiguse eeskirjade ja põhimõtetega . 3. Kui tõlgenduse asjus kerkib esile tõsiseid kahtlusi, mis võivad mõjutada käesoleva lepinguga seotud küsimusi, võib komitee artikli 4.1 „Komitee“ lõike 4 punkti f alusel vastu võtta käesoleva lepingu sätete tõlgenduse. Komitee vastuvõetud tõlgendus on kohtu ja apellatsioonikohtu jaoks siduv ning kõik kohtu või apellatsioonikohtu otsused peavad olema selle tõlgendusega kooskõlas. Komitee võib otsustada, et tõlgendus on siduv alates mingist konkreetsest kuupäevast. ARTIKKEL 3.14 Nõuded, millel ilmselgelt puudub õiguslik väärtus 1. Kostja võib hiljemalt 30 päeva pärast artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ alusel kohtukoosseisu moodustamist, kuid igal juhul enne kohtukoosseisu esimest istungit, esitada vastuväite, et nõue on ilmselgelt põhjendamatu. 2. Kostja näitab nii täpselt, kui võimalik, selle vastuväite alused. 3. Kohus annab vaidluses osalevatele pooltele võimaluse esitada vastuväite kohta oma seisukohad ning teeb siis kohtukoosseisu esimesel istungil või kohe pärast seda vastuväite suhtes otsuse või esialgse otsuse . 4. See menetlus ja kohtu mis tahes otsus ei piira kostja õigust esitada vastuväide artikli 3.15 „Õigusliku aluseta nõuded“ alusel või esitada menetluse käigus vastuväide nõude õigusliku väärtuse kohta, samuti ei piira need kohtu õigust käsitleda eelküsimusena muid vastuväiteid. ARTIKKEL 3.15 Õigusliku aluseta nõuded 1. Ilma et see piiraks kohtu õigust käsitleda eelküsimusena muid vastuväiteid või kostja õigust esitada niisuguseid vastuväiteid mis tahes sobival ajal, käsitleb kohus eelküsimusena kostja iga vastuväidet – ja teeb eelküsimusena otsuse sellise vastuväite kohta –, et käesoleva jao alusel esitatud nõue või selle osa ei ole õiguslikult nõue, mille suhtes saab artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel teha otsuse hageja kasuks, isegi kui oletada, et väidetavad faktid vastavad tõele. Samuti võib kohus kaaluda muid asjassepuutuvaid fakte, mille üle ei vaielda. 2. Lõike 1 kohane vastuväide esitatakse kohtule niipea kui võimalik pärast kohtukoosseisu moodustamist, ja igal juhul mitte hiljem kui kuupäeval, mille kohus määrab kostjale vastuväidete või vastuse esitamiseks, või kui nõuet muudetakse, siis kuupäeval, mille kohus määrab kostjale muudatusele vastuse esitamiseks. Vastuväiteid ei või lõike 1 alusel esitada seni, kuni menetlus artikli 3.14 „Nõuded, millel ilmselgelt puudub õiguslik väärtus“ alusel on pooleli, välja arvatud juhul, kui kohus annab loa esitada käesoleva artikli alusel vastuväide, kui ta on nõuetekohaselt arvestanud juhtumi asjaolusid. 3. Kui kohus saab lõike 1 alusel esitatud vastuväite ja kui ta ei pea seda vastuväidet ilmselgelt alusetuks, peatab ta asja sisulise menetlemise, määrab vastuväite arutamiseks ajakava, mis on kooskõlas ajakavadega, mis ta on määranud muude eelnevalt lahendatavate küsimuste kaalumiseks, ja teeb vastuväite suhtes otsuse või esialgse otsuse, milles esitab oma otsuse või esialgse otsuse põhjendused. ARTIKKEL 3.16 Menetluse läbipaistvus Käesoleva jao kohaste vaidluste suhtes kohaldatakse 8. lisa „Eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, istungite kohta ja kolmandate isikute võimaluse kohta esitada esildisi“. ARTIKKEL 3.17 Vaidluses mitteosalev lepinguosaline 1. Kohus aktsepteerib vaidluses mitteosaleva lepinguosalise suulisi või kirjalikke esildisi lepingu tõlgendamise küsimustes või võib pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist paluda tal neis küsimustes oma seisukoht esitada. 2. Kohus ei tee mingeid järeldusi sellest, kui lõike 1 alusel mingeid esildisi ei esitata ega sellekohasele palvele ei vastata. 3. Kohus tagab, et ükski esildis ei katkesta kohtumenetlust ega koorma seda liigselt ega kahjusta ebaõiglaselt kumbagi vaidluses osalevat poolt. 4. Samuti tagab kohus, et vaidluses osalevatele pooltele antakse mõistlik võimalus esitada oma tähelepanekud vaidluses mitteosaleva lepinguosalise esildise kohta. ARTIKKEL 3.18 Otsus ed 1. Kui kohus leiab, et vaidlusalune kohtlemine on vastuolus teises peatükis „Investeeringute kaitse“ sätestatud kohustusega, võib kohus eraldi või kombineerituna välja mõista üksnes järgmist : a) rahaline kahjuhüvitis ja kõik kohaldatavad intressid ning b) vara tagastamine, tingimusel et kostja võib tagastamise asemel maksta rahalise kahjuhüvitise ja vajaduse korral intressi, mille kohus määrab vastavalt teisele peatükile „Investeeringute kaitse“. 2. Rahaline kahjuhüvitis ei või olla suurem kui hageja või (olenevalt olukorrast) tema kohapealse äriühingu poolt teise peatüki „Investeeringute kaitse“ asjaomaste sätete rikkumise tulemusena kantud kahju, millest on maha arvatud kõik asjaomase lepinguosalise poolt juba välja makstud kahjuhüvitis või muu kompensatsioon. Kohus ei määra karistava iseloomuga kahjuhüvitisi. 3. Kui nõue on esitatud kohapealse äriühingu nimel, on kohtu otsus adresseeritud sellele kohapealsele äriühingule. 4. Üldjuhul teeb kohus esialgse otsuse 18 kuu jooksul pärast nõude esitamise kuupäeva. Kui kohus leiab, et ta ei saa teha esialgset otsust 18 kuu jooksul, teatab ta vaidluses osalevatele pooltele kirjalikult edasilükkamise põhjused ja hinnangulise ajavahemiku, mille jooksul esialgne otsus tehakse. Esialgne otsus muutub lõplikuks 90 päeva möödumisel pärast selle tegemist, kui kumbki vaidluses osalev lepinguosaline ei ole otsust apellatsioonikohtule edasi kaevanud. ARTIKKEL 3.19 Apellatsioonimenetlus 1. Kumbki vaidluses osalev lepinguosaline võib esialgse otsuse apellatsioonikohtule edasi kaevata 90 päeva jooksul pärast selle kuulutamist. Edasikaebamise põhjused võivad olla järgmised: a) kohus on kohaldatavat õigust vääralt tõlgendanud või kohaldanud; b) kohus on teinud asjaolude, sealhulgas asjakohase siseriikliku õiguse hindamisel ilmseid vigu või c) ICSIDi konventsiooni artiklis 52 sätestatud põhjustel, kui need põhjused ei ole hõlmatud käesoleva lõike punktidega a ja b. 2. Kui apellatsioonikohus jätab kaebuse rahuldamata, muutub esialgne otsus lõplikuks. Apellatsioonikohus võib kaebuse kiirendatud korras rahuldamata jätta, kui kaebus on ilmselgelt alusetu, ja sel juhul muutub esialgne otsus lõplikuks. 3. Kui apellatsioonikohus rahuldab kaebus e , muudab ta esialgse otsuse õiguslikke hinnanguid ja järeldusi, või tühistab need kas täielikult või osaliselt. Apellatsioonikohus saadab asja tagasi kohtule, lisades täpsed selgitused selle kohta, kuidas ta on esialgse kohtuotsuse õiguslikke hinnanguid ja järeldusi muutnud või need tühistanud. Apellatsioonikohtu hinnangud ja järeldused on kohtu jaoks siduvad ning kohus teeb pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist vajaduse korral oma esialgses otsuses asjakohased muudatused. Kohus püüab muudetud otsuse teha 90 päeva jooksul pärast seda, kui kohtuasi on talle tagasi saadetud. 4. Üldjuhul ei või apellatsioonimenetlus ületada 180 päeva alates päevast, millal vaidluses osalev pool teavitas vormikohaselt oma otsusest edasi kaevata, kuni päevani, mil apellatsioonikohus teeb oma otsuse. Kui apellatsioonikohus leiab, et ta ei saa teha otsust 180 päeva jooksul, teatab ta vaidluses osalevatele pooltele kirjalikult edasilükkamise põhjused ja hinnangulise ajavahemiku, mille jooksul ta otsuse teeb. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 270 päeva. 5. Vaidluses osalev pool, kes otsuse edasi kaevab, tagab edasikaebamisega seotud kulud. Vaidluses osalev pool annab ka muud tagatised, mida apellatsioonikohus võib nõuda. 6. Apellatsioonimenetluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 3.8 „Kolmanda isiku poolne rahastamine“, 8. lisa „Eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, istungite kohta ja kolmandate isikute võimaluse kohta esitada esildisi“, artikli 3.17 „Vaidluses mitteosalev lepingosaline“ ja artikli 3.21 „Kulud“ sätteid. ARTIKKEL 3.20 Kahjuhüvitis või muu kompensatsioon Kostja ei või väita ja kohus ei või kaitseargumendi, vastunõude või tasaarvestusõigusena ega mingil muul põhjusel aktsepteerida väidet, et hageja on saanud või saab kindlustus- või tagatislepingu alusel kahjuhüvitist või muud kompensatsiooni kõigi või osa kahjude eest, mille eest käesoleva jao alusel algatatud vaidluses nõutakse kahjuhüvitist. ARTIKKEL 3.21 Kulud 1. Kohus annab korralduse, et menetluse kulud kannab vaidluse kaotanud pool. Erakorralistel asjaoludel võib kohus jagada kulud vaidluses osalevate poolte vahel, kui ta otsustab, et juhtumi asjaolude puhul on selline jagamine kohane. 2. Muud mõistlikud kulud, kaasa arvatud esindajate ja nõustajate kulud, kannab kaotaja pool, välja arvatud juhul, kui vahekohus otsustab, et kulude niisugune jaotus ei ole juhtumi asjaolude puhul kohane. 3. Kui nõuetest otsustatakse rahuldada ainult osa, kohandatakse tasumisele kuuluvaid kulusid proportsionaalselt rahuldatud nõuete arvu või ulatusega. 4. Kui nõue või selle osa lükatakse tagasi artikli 3.14 „Nõuded, millel ilmselgelt puudub õiguslik väärtus“ või artikli 3.15 „Õigusliku aluseta nõuded“ alusel, annab kohus korralduse, et kõik sellise nõude või selle osaga seotud kulud, kaasa arvatud kohtumenetluse kulud ja muud mõistlikud kulud, sealhulgas esindajate ja nõustajate kulud, kannab vaidluse kaotanud pool. 5. Komitee kaalub võimalust võtta tasude suhtes vastu täiendavaid eeskirju, et määrata kindlaks esindajate ja nõustajatega seotud kulude maksimummäär, mida teatavatesse kategooriatesse kuuluvad vaidluse kaotanud pooled võivad olla sunnitud kandma. Nende täiendavate eeskirjade puhul võetakse arvesse füüsilistest isikutest ja väikestest või keskmise suurusega ettevõtjatest hagejate rahalisi vahendeid. Komitee püüab kõnealused täiendavad eeskirjad vastu võtta hiljemalt üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist. ARTIKKEL 3.22 Otsuste täitmisele pööramine 1. Käesoleva jao kohaselt tehtud otsust ei saa pöörata täitmisele enne, kui see on vastavalt artikli 3.18 „Otsus“ lõikele 4 , artikli 3.19 „Apellatsioonimenetlus“ lõikele 2 või artikli 3.19 „Apellatsioonimenetlus“ lõikele 3 lõplikuks muutunud. Kohtu poolt käesoleva jao kohaselt tehtud lõplikud otsused on vaidluses osalevate poolte jaoks siduvad ning nende suhtes ei kohaldata edasikaebamist, läbivaatamist, kehtetuks tunnistamist, tühistamist või mis tahes muu sarnase menetluse algatamist. 2. Mõlemad lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu aluselt tehtud otsust siduvana ja nõuavad oma territooriumil selle otsusega ette nähtud rahaliste kohustuste täitmist, nii nagu nad teeksid seda oma riigi kohtu lõpliku otsuse korral. 3. Otsuse täitmist reguleeritakse kohtuotsuste täitmist käsitlevate õigusaktidega, mis kehtivad kohas, kus täitmist taotletakse. 4. Suurema õiguskindluse huvides ei takista neljanda peatüki „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted“ artikkel 4.11 „Otsese mõju puudumine“ käesoleva jao kohaselt tehtud otsuste tunnustamist või täitmist. 5. New Yorgi konventsiooni I artikli tähenduses on käesoleva jao kohaselt tehtud lõplik otsus vahekohtuotsusseoses nõuetega, mis tulenevad ärisuhtest või -tehingust. 6. Suurema õiguskindluse huvides ja vastavalt lõikele 1 liigitub käesoleva jao kohaselt tehtud lõplik otsus ICSIDi konventsiooni IV peatüki 6. jaoga hõlmatud otsuseks, kui nõue on esitatud vaidluste lahendamiseks artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ lõike 1 punkti a kohaselt. ARTIKKEL 3.23 Lepinguosaliste roll 1. Kumbki lepinguosaline ei anna diplomaatilist kaitset ega esita rahvusvahelist nõuet vaidluse puhul, mille üks tema investoreid ja teine lepinguosaline on nõustunud esitama või on esitanud käesoleva jao alusel vaidluse lahendamiseks, välja arvatud juhul, kui kõnealune teine lepinguosaline ei ole täitnud sellises vaidluses tehtud vahekohtu otsust. Diplomaatiline kaitse käesoleva lõike tähenduses ei hõlma mitteametlikke diplomaatilisi arvamusvahetusi, mille ainus otstarve on aidata kaasa vaidluse lahendamisele. 2. Suurema õiguskindluse huvides ei välista lõige 1 lepinguosalisel võimalust kasutada kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jao „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamise menetlust üldkohaldatava meetme puhul, isegi kui selle meetmega on väidetavalt rikutud lepingu sätteid mingi konkreetse investeeringu osas, mille suhtes nõue on esitatud artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel, ning see ei piira artikli 3.17 „Vaidluses mitteosalev lepinguosaline“ kohaldamist. ARTIKKEL 3.24 Kohtuasjade liitmine 1. Kui kaks või enamat nõuet, mis on esitatud eraldi artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel, käsitlevad ühiseid õiguslikke või faktilisi asjaolusid ning need tulenevad samadest sündmustest või asjaoludest, võib vaidluses osalev pool paluda eraldi kohtukoosseisu („liidetud kohtukoosseis“) moodustamist ja taotleda, et see kohtukoosseis teeks korralduse kohtuasjade liitmise kohta („liitmistaotlus“): a) kõikide vaidluses osalevate poolte nõusolekul, keda sellise korraldusega tahetakse hõlmata; sellisel juhul esitavad vaidluses osalevad pooled ühise taotluse kooskõlas lõikega 3; või b) kooskõlas lõigetega 2–12, tingimusel et korraldusega tahetakse hõlmata ainult üht kostjat. 2. Vaidluses osalev pool, kes taotleb kohtuasjade liitmist, saadab esmalt teate teistele vaidluses osalevatele pooltele, keda tahetakse korraldusega hõlmata. Selles teates esitatakse: a) kõikide vaidluses osalevate poolte nimed ja aadressid, keda tahetakse korraldusega hõlmata; b) nõuded või nende osad, mida tahetakse korraldusega hõlmata, ning c) taotletava korralduse alused. Vaidluses osalevad pooled üritavad taotletavas kohtuasjade liitmise korralduses ja kohaldatavates vaidluste lahendamise eeskirjades kokkuleppele jõuda 3. Kui lõikes 2 osutatud vaidluses osalevad pooled ei ole jõudnud kohtuasjade liitmises kokkuleppele 30 päeva möödudes teate esitamisest, võib vaidluses osalev pool taotleda kohtuasjade liitmise korraldust lõigete 3–7 alusel. Taotlus saadetakse kirjalikult kohtu eesistujale ja kõigile vaidluses osalevatele pooltele, keda soovitakse korraldusega hõlmata. Selles taotluses esitatakse: a) kõikide vaidluses osalevate poolte nimed ja aadressid, keda tahetakse korraldusega hõlmata; b) nõuded või nende osad, mida tahetakse korraldusega hõlmata, ning c) taotletava korralduse alused. Kui vaidluses osalevad pooled on jõudnud nõuete liitmises kokkuleppele, esitavad nad kohtu eesistujale käesoleva lõike alusel ühise taotluse. 4. Kui kohtu eesistuja ei leia 30 päeva jooksul pärast lõike 3 alusel taotluse saamist, et taotlus on ilmselgelt alusetu, moodustatakse artikli 3.9 lõike 8 („Esimese astme kohus“) kohaselt liidetud kohtukoosseis. 5. Liidetud kohtukoosseis tegutseb järgmise korra kohaselt: a) kui kõik vaidluses osalevad pooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis juhul, kui kõik nõuded, mille suhtes taotletakse liitmist, on esitatud vahekohtusse samade vaidluste lahendamise eeskirjade alusel, jätkab liidetud kohtukoosseis tegevust samade vaidluste lahendamise mehhanismi alusel; b) kui nõuded, mille suhtes taotletakse liitmist, ei ole esitatud samade vaidluste lahendamise mehhanismi alusel: i) võivad vaidluses osalevad pooled leppida kokku artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel olemasolevas vaidluste lahendamise mehhanismis, mida kohaldatakse liidetud menetluse suhtes , või ii) kui 30 päeva jooksul alates lõike 3 alusel taotluse esitamisest ei jõua pooled kokkuleppele samas vaidluste lahendamise mehhanismis, kohaldatakse liidetud menetluse suhtes UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirju. 6. Kui liidetud kohtukoosseis on veendunud, et kaks või enam nõuet, mis on esitatud artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel, käsitlevad ühiseid õiguslikke või faktilisi asjaolusid ning need tulenevad samadest sündmustest või asjaoludest, võib liidetud kohtukoosseis nõuete õiglase ja tõhusa menetlemise huvides, sealhulgas kohtuotsuste järjepidevuse huvides, ning olles vaidluses osalevad pooled ära kuulanud, oma korraldusega: a) lugeda nõuded tervikuna või osaliselt enda pädevuses olevaks ning need üheskoos ära kuulata ja teha nende kohta otsus või b) lugeda ühe või mitu nõuet enda pädevuses olevaks ning need üheskoos ära kuulata ja võib teha nende kohta otsus e , kui ta on seisukohal, et nende nõuete kohta otsuse tegemine on abiks teiste nõuete lahendamisel. 7. Kui liidetud kohtukoosseis on moodustatud, võib hageja, kes on artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel esitanud nõude kohtusse, kuid keda ei ole nimetatud lõike 3 alusel esitatud taotluses, esitada liidetud kohtukoosseisule kirjaliku taotluse, et ta lisataks lõike 6 alusel tehtavasse korraldusse. Selline taotlus peab vastama lõikes 3 sätestatud nõuetele. 8. Vaidluses osaleva poole taotluse korral võib liidetud kohtukoosseis seni, kuni ta pole veel lõike 6 alusel otsust teinud, teha korralduse, et menetlus artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ alusel moodustatud koosseisus peatatakse, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud kohtukoosseis on oma menetluse juba edasi lükanud. 9. Artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ alusel moodustatud kohtukoosseis ei ole enam pädev tegema otsust nõude või selle osa kohta, mille liidetud kohtukoosseis on võtnud enda pädevusse, ja sellest tulenevalt tuleb menetlus artikli 3.9 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel moodustatud kohtukoosseisus peatada või edasi lükata. 10. Liidetud kohtukoosseisu otsus nõuete või nende osade kohta, mille ta on lugenud enda pädevuses olevaks, on artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ alusel moodustatud kohtukoosseisude jaoks nende nõuete osas siduv alates kuupäevast, mil otsus on vastavalt artikli 3.18 „Otsus“ lõikele 4 , artikli 3.19 „Apellatsioonimenetlus“ lõikele 2 või artikli 3.19 „Apellatsioonimenetlus“ lõikele 3 muutunud lõplikuks. 11. Hageja võib oma liidetud nõude või selle osa vaidluste lahendamise menetlusest käesoleva artikli alusel tagasi võtta, tingimusel et sellist nõuet või selle osa ei saa seejärel enam artikli 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ alusel uuesti kohtusse esitada. 12. Ühe vaidluses osaleva poole taotluse korral võib liidetud kohtukoosseis võtta meetmeid, mida ta peab sobivaks, et säilitada selle vaidluses osaleva poole kaitstava teabe konfidentsiaalsust teiste vaidluses osalevate poolte ees. Selliste meetmete hulka võib kuuluda see, et kaitstud teavet sisaldavatest dokumentidest on teistele vaidluses osalevatele pooltele lubatud esitada versioon, kus kaitstud teave on muudetud loetamatuks või välja jäetud, või et osa kohtuistungist kuulutatakse kinniseks. B JAGU LEPINGUOSALISTE VAHELISTE VAIDLUSTE LAHENDAMINE ARTIKKEL 3.25 Kohaldamisala Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste vaheliste vaidluste suhtes, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamis e ja kohaldamis ega , kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti. ARTIKKEL 3.26 Konsultatsioonid 1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevad lahkarvamused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni. 2. Lepinguosaline esitab konsulteerimise alustamiseks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, mille koopia saadetakse komiteele, ning esitab konsulteerimis taotluse põhjused, märkides muu hulgas ära asjaomase meetme, artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud kohaldatavad sätted ja põhjused, miks ta peab meedet kõnealuste sätete ga sobimatuks . 3. Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 60 päeva möödumisel taotluse kättesaamise kuupäevast, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid on konfidentsiaalsed ning need ei piira kummagi lepinguosalise õigusi võimalikes edasistes menetlustes. 4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes peetakse 15 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ja loetakse lõppenuks 30 päeva möödumisel taotluse kättesaamise kuupäevast, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. 5. Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonide alustamise taotlusele kümne päeva jooksul alates selle kättesaamisest või kui konsultatsioone ei peeta vastavalt lõikes 3 või lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist kooskõlas artikliga 3.28 „Vahekohtumenetluse algatamine“. ARTIKKEL 3.27 Vahendamine Kumbki lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist lepinguosalistevahelisi investeeringuid kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu 10. lisale „Vahendusmenetlus lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks“. ARTIKKEL 3.28 Vahekohtumenetluse algatamine 1. Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 3.26 „Konsultatsioonid“ sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kooskõlas käesoleva artikliga vahekohtu moodustamist. 2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja komiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses konkreetse vaidlusaluse meetme ja selgitab, kuidas see meede rikub artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid, nõnda, et sellest selgitusest ilmneks piisavalt selgesti kaebuse õiguslik alus. ARTIKKEL 3.29 Vahekohtu moodustamine 1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust. 2. Viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, saab kätte artikli 3.28 „Vahekohtumenetluse algatamine“ lõikes 1 osutatud taotluse, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et leppida kokku vahekohtu koosseis. 3. Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest kokku leppida vahekohtu eesistuja suhtes, valib komitee esimees või tema esindaja 20 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirjast loosi teel ühe vahekohtuniku, kes tegutseb vahekohtu eesistujana. 4. Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest saavutada kokkulepet vahekohtunike suhtes: a) võivad mõlemad lepinguosalised valida 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud isikute nimekirjast ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana, ning b) kui üks lepinguosaline ei suuda lõike 4 punkti a alusel vahekohtunikku valida, valib komitee esimees või tema esindaja 20 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest võimalikud puuduolevad vahekohtunikud loosi teel isikute hulgast, kelle lepinguosaline on välja pakkunud artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel. 5. Kui artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 2 sätestatud nimekirja ei ole lõikes 4 nõutud tähtajaks koostatud: a) kui mõlemad lepinguosalised on artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 kohaselt isikud välja pakkunud, võib kumbki lepinguosaline valida väljapakutud isikute hulgast 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana. Kui lepinguosaline ei suuda vahekohtunikku valida, valib komitee esimeesvõi tema esindaja vahekohtuniku loosi teel isikute hulgast, kelle on välja pakkunud see lepinguosaline, kes ei suutnud vahekohtunikku valida, või b) kui ainult üks lepinguosaline on artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 kohaselt isikud välja pakkunud, võib kumbki lepinguosaline valida väljapakutud isikute hulgas 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana. Kui lepinguosaline ei suuda vahekohtunikku valida, valib komitee esimees või tema esindaja väljapakutud isikute hulgast vahekohtuniku loosi teel. 6. Kui artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikega 1 ette nähtud nimekirja ei koostata lõikes 3 nõutud ajaks, valitakse eesistuja loosi teel WTO apellatsioonikogu endiste liikmete hulgast, kes ei ole kummagi lepinguosalise füüsilised isikud . 7. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil valitakse viimane kolmest vahekohtunikust. 8. Vahekohtunike asendamine toimub ainult 9. lisas „Vahekohtu töökord“ kirjeldatud töökorra punktides 19–25 sätestatud põhjustel ja menetluse kohaselt. ARTIKKEL 3.30 Eelotsus kiireloomulisuse kohta Kui lepinguosaline seda taotleb, teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist otsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks. ARTIKKEL 3.31 Vahekohtu vahearuanne 1. Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist esitab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, käesoleva lepingu asjakohaste sätete kohaldatavust ning järelduste ja soovituste olulisi põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja komiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul peab vahekohus esitama vahearuande hiljemalt 120 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. 2. Lepinguosalised võivad 30 päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. 3. Kiireloomulistel juhtumitel teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne lõikes 1 ettenähtust poole lühema tähtaja jooksul ja lepinguosaline võib esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks 15 päeva jooksul alates vahearuande edastamisest . 4. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu järeldused sisaldavad vahearuande läbivaatamisel esitatud argumentide piisavaid põhjendusi ja selget vastust kahe lepinguosalise kirjalikele märkustele. ARTIKKEL 3.32 Vahekohtu otsus 1. Vahekohus teatab oma otsusest lepinguosalistele ja komiteele 150 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja komiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Igal juhul peab vahekohus otsusest teatama hiljemalt 180 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. 2. Kiireloomulistel juhtumitel teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 75 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Igal juhul peab vahekohus otsusest teatama hiljemalt 90 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. ARTIKKEL 3.33 Vahekohtu otsuste täitmine Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine, ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. ARTIKKEL 3.34 Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg 1. Hiljemalt 30 päeva pärast seda, kui lepinguosalised on saanud kätte teate vahekohtu otsuse kohta, teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele, kui kiiresti ta suudab vahekohtu otsuse täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg“), juhul kui otsuse viivitamatu täitmine ei ole võimalik. 2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte lõike 1 kohase teate sellelt lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati, esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest teavitatakse samaaegselt teist lepinguosalist ja komiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja komiteele 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. 3. Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlust. Otsus tuleb teatavaks teha 35 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäevast. 4. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist. 5. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada. ARTIKKEL 3.35 Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine 1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest. 2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teatatud meetme olemasolus või kokkusobivuses artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses tuleb ära märkida vaidlusalune meede ja artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätted, millega see meede lepinguosalise arvamuse kohaselt kokku ei sobi, nõnda, et sellest ilmneks selgelt kaebuse õiguslik alus . , Taotluses tuleb samuti selgitada, mil viisil on see meede artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega vastuolus. Algne vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. 3. Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlust. Otsus tuleb teatavaks teha 60 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäevast. ARTIKKEL 3.36 Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral 1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest artikli 3.35 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 1 kohaselt teatati, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätetest, alustab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisega läbirääkimisi, et saavutada vastastikku rahuldav kokkulepe hüvitise kohta. 2. Kui hüvitise suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või 30 päeva jooksul artikli 3.35 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt ei ole vahekohtu otsuse täitmiseks võetud ühtki meedet või mille kohaselt meede, mis otsuse täitmiseks võeti, ei ole kooskõlas artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus võtta asjakohaseid meetmeid rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja komiteele. Teates tuleb need meetmed nimetada. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib võtta selliseid meetmeid igal ajal pärast kümne päeva möödumist kuupäevast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teate kätte sai, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole lõike 3 kohaselt taotlenud vahekohtumenetluse algatamist. 3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kaebuse esitanud lepinguosalise võetud meetmed ei ole võrdväärsed rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja komiteele enne lõikes 2 nimetatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus, olles vajaduse korral küsinud ekspertide arvamust, teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja komiteele 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Meetmeid ei võeta enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja meede peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega. 4. Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlust. Otsus tehakse teatavaks 45 päeva jooksul alates lõikes 3 osutatud taotluse esitamise kuupäeva. 5. Käesoleva artikliga ettenähtud meetmed on ajutised ja neid ei kohaldata pärast seda, kui: a) lepinguosalised on kooskõlas artikliga 3.39 „Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus“ saavutanud vastastikku rahuldava lahenduse või b) lepinguosalised on saavutanud kokkuleppe selle kohta, kas artikli 3.37 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist“ lõike 1 alusel teatatud meetmega täidab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid, või c) artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega vastuolus olevad meetmed on artikli 3.37 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist“ lõike 2 alusel tehtud otsusega tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud. ARTIKKEL 3.37 Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist 1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja komiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetaks meetmete kohaldamise. 2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul alates teate saamisest kokkuleppele selles, kas lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab teatatud meetmega artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid, taotleb kaebuse esitanud lepinguosaline algselt vahekohtult kirjalikult selles küsimuses otsuse tegemist. Taotlusest teavitatakse samaaegselt teist lepinguosalist ja komiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja komiteele teatavaks 45 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud meede on artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega kooskõlas, tuleb artiklis 3.36 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ osutatud meetmete kohaldamine lõpetada. ARTIKKEL 3.38 Vahekohtumenetluste peatamine ja lõpetamine 1. Mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse korral peatab vahekohus mis tahes ajal oma töö lepinguosaliste kokkulepitud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud . Vahekohus alustab uuesti tööd selle ajavahemiku möödumisel kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku taotluse põhjal või enne kõnealuse kokkulepitud ajavahemiku möödumist mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse põhjal. Kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle enne kokkulepitud perioodi lõppu, et vahekohus uuesti tööd alustaks, käsitatakse käesoleva jao kohaselt algatatud vaidluste lahendamise menetlusi lõpetatutena. Ilma et see piiraks artikli 3.45 „Seosed WTO raames võetud kohustustega“ kohaldamist, ei piira vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine kummagi lepinguosalise õigusi muudes menetlustes. 2. Lepinguosalised võivad igal ajal kirjalikult kokku leppida käesoleva jao kohaselt algatatud vaidluste lahendamise menetluste lõpetamises. ARTIKKEL 3.39 Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesolevas jaos käsitletud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teavitavad sellisest lahendusest komiteed ja võimalikku vahekohut. Kui lahendus nõuab kummagi lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse sellele nõudmisele teates ja käesoleva jao kohaselt algatatud vaidluste lahendamise menetlused peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei nõuta või kui teatatakse asjaomaste siseriiklike menetluste lõpuleviimisest, lõpetatakse menetlus. ARTIKKEL 3.40 Töökord 1. Käesoleva peatüki kohased vaidluste lahendamise menetlused on reguleeritud 9. lisaga „Vahekohtumenetluse eeskirjad“. 2. Vahekohtu istungid on 9. lisa „Vahekohtumenetluse eeskirjad“ kohaselt avalikud. ARTIKKEL 3.41 Teabe esitamine 1. Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidluses osalevatelt lepinguosalistelt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide asjakohast arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. 2. Lepinguosaliste huvitatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae lühikokkuvõtteid vastavalt 9. lisale „Vahekohtumenetluse eeskirjad“. ARTIKKEL 3.42 Tõlgendamiseeskirjad Vahekohus tõlgendab artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavaeeskirjadele, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis kodifitseeritud reeglitele. Kui käesolevas lepingus sätestatud kohustus on identne WTO asutamislepingus sätestatud kohustusega, võtab vahekohus arvesse WTO vaidluste lahendamise organi otsustes esitatud asjakohaseid tõlgendusi. Vahekohtu otsustega ei tohi suurendada ega vähendada artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätetega ette nähtud õigusi ja kohustusi. ARTIKKEL 3.43 Vahekohtu otsused 1. Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. 2. Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse faktilised asjaolud, artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud asjaomaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu mis tahes järelduste ja otsuste põhjendused. Komitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et kaitsta kummagi lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks määratud teabe konfidentsiaalsust. ARTIKKEL 3.44 Vahekohtunike nimekirjad 1. Lepinguosalised koostavad käesoleva lepingu jõustumisel nimekirja viiest isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda artiklis 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ osutatud vahekohtu eesistujana. 2. Komitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt kümnest isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Kumbki lepinguosaline seab käesoleva lepingu jõustumisel üles vähemalt viis isikut vahekohtunikuna tegutsemiseks. 3. Komitee säilitab lõike 1 kohaselt koostatud nimekirja eesistujana tegutsevate isikute kohta ja lõike 2 kohaselt koostatud nimekirja vahekohtunikuna tegutsevate isikute kohta. 4. Vahekohtunikel peavad olema eriteadmised või kogemused õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse või investeeringute alal või rahvusvaheliste kaubanduslepingute alusel vaidluste lahendamisel. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima 11. lisa „Vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend“ nõudeid. ARTIKKEL 3.45 Seosed WTO raames võetud kohustustega 1. Käesoleva jao kohased vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlusi. 2. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva jao või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta, olenemata lõikest 1, enne esimese menetluse lõpetamist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Peale selle ei algata lepinguosaline vaidluse lahendamise menetlust käesoleva jao alusel ja WTO asutamislepingu alusel, välja arvatud juhul, kui kohustused, mille üle vaieldakse, on kummagi lepingu alusel oluliselt erinevad või kui valitud foorum ei suuda teha kõnealuse kohustusega seotud hüvitise saamise taotluse kohta järeldusi menetluslikel või jurisdiktsiooniga seotud põhjustel, tingimusel et asjaomase foorumi suutmatus seda teha ei tulene sellest, et vaidluses osalev lepinguosaline rikub hoolsuskohustust. 3. Lõike 2 kohaldamisel: a) loetakse WTO lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega luua WTO lepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14 , ning b) peetakse käesoleva jao kohast vaidluste lahendamise menetlust algatatuks lepinguosalise taotlusega artikli 3.28 „Vahekohtumenetluse algatamine“ lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja seda peetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja komiteele vastavalt artikli 3.32 „Vahekohtu otsus“ lõikele 2 või kui lepinguosalised on jõudnud mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni artikli 3.39 „Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus“ alusel. 4. Mitte miski käesolevas jaos ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. Ei WTO asutamislepingule ega vabakaubanduslepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist võtmast käesoleva jao artiklis 3.36 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ sätestatud asjakohaseid meetmeid. ARTIKKEL 3.46 Tähtajad 1. Kui ei ole ette nähtud teisiti, arvestatakse kõiki käesolevas jaos sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste teatavakstegemise tähtaegu kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast. 2. Kõiki käesolevas jaos sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. NELJAS PEATÜKK INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 4.1 Komitee 1. Lepinguosalised moodustavad komitee, kuhu kuuluvad ELi ja Singapuri esindajad (edaspidi "komitee") . 2. Komitee tuleb kokku iga kahe aasta järel vaheldumisi liidus ja Singapuris või lepinguosalise taotluse korral põhjendamatute viivitusteta. Komiteed juhivad ühiselt Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik ja Singapuri kaubandus- ja tööstusminister või nende esindajad. Komitee lepib kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra ning võib vastu võtta oma töökorra. 3. Komitee: a) tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise; b) kontrollib ja hõlbustab käesoleva lepingu rakendamist ja kohaldamist ning edendab selle üldiste eesmärkide saavutamist; c) otsib võimalusi lepinguosalistevaheliste investeerimissuhete tihendamiseks; d) uurib probleeme, mis võivad tekkida kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ rakendamisel ja kaalub nende lahendamise võimalusi, arvestades eelkõige kogemusi ja suundumusi teistes rahvusvahelistes foorumites; e) kontrollib kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ üldist toimimist, võttes arvesse probleeme, mis võivad ilmneda artikli 3.12 „Mitmepoolne vaidluste lahendamise mehhanism“ kohase mitmepoolse vaidluste lahendamise mehhanismi loomiseks tehtavate jõupingutuste käigus; f) ilma et see piiraks kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohaldamist, otsib võimalusi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades tekkida võivate probleemide lahendamiseks või käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks ning g) arutab kõiki muid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondadega seotud huvi pakkuvaid küsimusi. 4. Komitee võib lepinguosaliste nõusolekul ja pärast oma vastavate sisenõuete ja -menetluste täitmist otsustada teha järgmist: a) määrata kohtu ja apellatsioonikohtu liikmed vastavalt artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ lõikele 2 ja artikli 3.10 „Apellatsioonikohus“ lõikele 2, et nende arvu artikli 3.9. lõike 3 ja artikli 3.10 lõike 3 kohaselt suurendada või vähendada ja kohtu või apellatsioonikohtu liige vastavalt artikli 3.11 „Eetika“ lõikele 5 teenistusest kõrvaldada; b) määrata kindlaks kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete igakuine käsiraha vastavalt artikli 3.9 lõikele 12 ja artikli 3.10 lõikele 11 ning apellatsioonikohtukoosseisu liikmete ja kohtu ning apellatsioonikohtu eesistuja päevaraha vastavalt artikli 3.10 lõikele 12 ja artikli 3.9 lõikele 13; c) muuta kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete käsiraha ning muud tasud ja kulud vastavalt artikli 3.9 lõikele 15 ja artikli 3.10 lõikele 13 korrapäraseks palgaks; d) täpsustada kõiki vajalikke üleminekukorraldusi vastavalt artiklile 3.12 „Mitmepoolne vaidluste lahendamise mehhanism“; e) võtta vastavalt artikli 3.21 „Kulud“ lõikele 5 vastu täiendavaid eeskirju tasude kohta; f) võtta vastu käesoleva lepingu sätete tõlgendusi, mis on lepinguosaliste ja kõikide käesoleva lepingu alusel loodud organite, sealhulgas kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jaos „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ osutatud kohtu ja apellatsioonikohtu ning kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jaos „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ osutatud vahekohtute jaoks siduvad, ning g) võtta vastu eeskirju, mis täiendavad kohaldatavaid vaidluste lahendamise eeskirju või lisades sätestatud eeskirju. Need eeskirjad on kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jaos „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ osutatud kohtu ja apellatsioonikohtu ning kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jaos „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ osutatud vahekohtute jaoks siduvad. ARTIKKEL 4.2 Otsuste tegemine 1. Lepinguosalised võivad teha komitees otsuseid, kui see on käesoleva lepinguga ette nähtud. Komitees t ehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende otsuste rakendamiseks vajalikud meetmed. 2. Komitee võib anda asjakohaseid soovitusi, kui see on käesoleva lepinguga ette nähtud. 3. Komitee teeb oma otsused ja annab soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel. ARTIKKEL 4.3 Muudatused 1. Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lepingu muutmises. Käesoleva lepingu m uudatus jõustub pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud kirjalikud teated, mis tõendavad, et nad on oma vastavad kohaldatavad õiguslikud nõuded täitnud ja menetlused lõpule viinud, nagu on ette nähtud dokumendis, millega muudatus tehakse. 2. Käesoleva lepinguga ette nähtud juhtudel võivad lepinguosalised, olenemata lõikest 1, võtta komitees vastu otsuse käesoleva lepingu muutmiseks. ARTIKKEL 4.4 Usaldatavusnõuetega seotud erand 1. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalistel võtta vastu või säilitada põhjendatud meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, sealhulgas a) investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus; b) finantsteenuse osutajate ohutuse, usaldusväärsuse, puutumatuse või finantsvastutuse säilitamiseks või c) lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. 2. Need meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi omavoliliselt või põhjendamatult diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste osutajaid, võrreldes lepinguosalise enda samasuguste finantsteenuste osutajatega, ega piirata teenustekaubandust varjatud kujul. 3. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladusena käsitatavat teavet. ARTIKKEL 4.5 Julgeolekuerandid Ükski käesoleva lepingu säte ei: a) kohusta kumbagi lepinguosalist esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks; b) takista kumbagi lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks: i) seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmise ja nendega kauplemisega ning seoses muude kaupade ja ainetega kauplemise ja majandustegevusega, mis toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamiseks; ii) seoses teenuste pakkumisega, mis toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamiseks; ii) seoses lõhustuvate või ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse , või iv) sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või selleks, et kaitsta olulise tähtsusega avalikku infrastruktuuri (see on seotud side-, elektri- või veeinfrastruktuuriga, mille kaudu pakutakse üldsusele eluks vajalikke kaupu ja teenuseid) tahtlike katsete eest takistada või häirida nende toimimist; c) takista kumbagi lepinguosalist võtmast mis tahes meedet rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks. ARTIKKEL 4.6 Maksustamine 1. Käesolevat lepingut kohaldatakse maksustamismeetmete suhtes üksnes niivõrd, kui see on vajalik käesoleva lepingu sätete jõustamiseks . 2. Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta liidu või liidu mõne liikmesriigi ega Singapuri õigusi ja kohustusi, mis tulenevad liidu ja Singapuri või mõne liidu liikmesriigi ja Singapuri vahel sõlmitud maksualasest lepingust. Käesoleva lepingu ja sellise lepingu vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses viimati nimetatud lepingut. Kui liit ja Singapur või liidu mõni liikmesriik ja Singapur on sõlminud maksualase lepingu, on selle lepingu kohastel pädevatel asutustel ainuvastutus käesoleva lepingu ja kõnealuse lepingu võimalike vastuolude kindlakstegemise eest. 3. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kumbagi lepinguosalist vastu võtmast või säilitamast mis tahes maksumeetmeid, millega eristatakse maksumaksjaid ratsionaalsete kriteeriumide põhjal, näiteks maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle poolest, kuhu nad oma kapitali investeerivad . 4. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista selliste meetmete vastuvõtmist või säilitamist, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätetest või muudest maksukokkulepetest või siseriiklikust maksuseadusest tulenevate maksude vältimist või neist maksudest kõrvalehoidumist. 5. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista Singapuri võtmast vastu või säilitamast maksustamismeetmeid, mis on vajalikud Singapuri konkreetsetest ruumilistest piirangutest tulenevate ülekaalukate avaliku korraga seotud huvide kaitsmiseks. ARTIKKEL 4.7 Konkreetne erand Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel. ARTIKKEL 4.8 Riiklikud investeerimisfondid Kumbki lepinguosaline õhutab oma riiklikke investeerimisfonde järgima üldtunnustatud põhimõtteid ja tavasid ehk nn Santiago põhimõtteid. ARTIKKEL 4.9 Teabe avaldamine 1. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete seaduslikke ärihuve. 2. Kui lepinguosaline annab komiteele teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, käsitab teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud lepinguosaline nõustub vastupidisega. ARTIKKEL 4.10 Kohustuste täitmine Kumbki l epinguosali n e võta b kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise. ARTIKKEL 4.11 Otsese mõju puudumine Suurema õiguskindluse huvides ei tõlgendata käesolevat lepingut nii, et sellega saaks isikutele anda muid õigusi või määrata muid kohustusi kui need, mis on lepinguosaliste vahel loodud rahvusvahelise õiguse alusel. ARTIKKEL 4.12 Seos muude lepingutega 1. Käesolev leping on partnerlus- ja koostöölepinguga reguleeritavate ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ja teiselt poolt Singapuri vaheliste üldiste suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa. See on erileping, millega jõustatakse partnerlus- ja koostöölepingu kaubandus - ja investeerimisalased sätted. 2. Suurema õiguskindluse huvides lepivad lepinguosalised kokku, et ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta neid tegutsema vastuolus kohustustega, mis nad on võtnud WTO asutamislepingu raames. 3. a) Käesoleva lepingu jõustumisel lõpetatakse liidu liikmesriikide ja Singapuri vahelised lepingud, mis on loetletud 5. lisas „Artiklis 4.12 loetletud lepingud“ ning nendest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused kaotavad kehtivuse ning need asendatakse käesoleva lepinguga. b) Kui kooskõlas artikli 4.15 „Jõustumine“ lõikega 4 kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt, peatatakse 5. lisas „Artiklis 4.12 loetletud lepingud“ loetletud lepingute sätete ning nendest lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste kohaldamine alates ajutise kohaldamise alguskuupäevast. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei jõustu, lõpeb 5. lisas „Artiklis 4.12 loetletud lepingud“ loetletud lepingute peatamine ja need lepingud jõustuvad taas. c) Olenemata lõike 3 punktidest a ja b võib 5. lisas „Artiklis 4.12 osutatud lepingud“ loetletud lepingu sätete alusel esitada nõude sellise kohtlemise suhtes, mis leidis aset kõnealuse lepingu jõusoleku ajal, lähtudes tolles lepingus kehtestatud eeskirjadest ja menetlustest, tingimusel et kuupäevast, mil leping lõike 3 punkti b alusel peatati – või kui lepingut ei peatata lõike 3 punkti b alusel, siis kuupäevast, mil käesolev leping jõustus –, ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat. d) Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei jõustu, võib olenemata lõike 3 punktidest a ja b esitada nõude, lähtudes kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jaost „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“, kohtlemise suhtes, mis leidis aset käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal, tingimusel et ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat. Käesoleva lõike kohaldamisel ei rakendata artikli 4.15 „Jõustumine“ lõike 4 punktis d esitatud „käesoleva lepingu jõustumise“ määratlust. ARTIKKEL 4.13 Territoriaalne kohaldamine Käesolevat lepingut kohaldatakse: a) ELi puhul nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, neis lepingutes sätestatud tingimustel , ning b) Singapuri puhul tema territooriumi suhtes. Käesolevas lepingus sisalduvad viiteid „territooriumile“ käsitatakse vastavalt sellele, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti. ARTIKKEL 4.14 Lisad ja kokkulepped Käesoleva lepingu lisad ja käsituslepped on selle lahutamatud osad. ARTIKKEL 4.15 Jõustumine 1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. 2. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mil lepinguosalised teatavad üksteisele kirjalikult oma vastavate käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisest ja menetluste lõpuleviimisest. Lepinguosalised võivad kokku leppida mõne muu kuupäeva. 3. Teated saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Singapuri kaubandus- ja tööstusministeeriumi Põhja-Ameerika ja Euroopa osakonna direktorile või nende vastavatele õigusjärglastele. 4. a) Käesolevat lepingut võidakse ajutiselt kohalda da, kui pooled nii kokku lepivad. Lepingut kohaldatakse alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil liit ja Singapur on teineteisele teatanud oma vastavate menetluste lõpuleviimisest. Lepinguosalised võivad kokku leppida mõne muu kuupäeva. b) Kui käesoleva lepingu teatavaid sätteid ei saa ajutiselt kohaldada, teavitab lepinguosaline, kes ei saa neid ajutiselt kohaldada, teist lepinguosalist neist sätetest, mida ei saa ajutiselt kohaldada. Kui teine lepinguosaline on viinud lõpule vajalikud menetlused ja ei esita ajutise kohaldamise suhtes vastuväiteid kümne päeva jooksul pärast sellise teate kättesaamist, mille kohaselt ei saa teatavaid sätteid ajutiselt kohaldada, kohaldatakse, olenemata lõike 4 punktist a, ajutiselt käesoleva lepingu sätteid, millest ei ole teatatud, alates teatamisele järgneva kuu esimesest päevast. c) Nii liit kui ka Singapur võivad ajutise kohaldamise lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Ajutine kohaldamine lõpeb teatamisele järgneva teise kuu esimesel päeval. d) Käesoleva lepingu või selle teatavate sätete ajutise kohaldamise korral käsitatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäevana selle ajutise kohaldamise kuupäeva. Komitee võib käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal oma ülesandeid täita. Kõnealuste ülesannete täitmise käigus vastu võetud otsused kaotavad kehtivuse alles siis, kui lõpeb käesoleva lepingu ajutine kohaldamine ja käesolev leping ei jõustu. ARTIKKEL 4.16 Kehtivusaeg 1. Käesolev leping on tähtajatu. 2. Nii EL kui ka Singapur võivad teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. 3. Käesolev leping lõpetatakse kuus kuud pärast lõike 2 kohast teatamist, ilma et see piiraks artikli 4.17 „Lõpetamine“ kohaldamist. 4. 30 päeva jooksul alates lõike 2 kohase teate esitamisest võib kumbki lepinguosaline taotleda konsultatsioonide alustamist selle üle, kas käesoleva lepingu mõne sätte lõpetamine peaks jõustuma hilisemal kuupäeval, kui on ette nähtud lõikega 2. Kõnealused konsultatsioonid algavad 30 päeva jooksul pärast seda, kui lepinguosaline on sellise taotluse esitanud. ARTIKKEL 4.17 Lõpetamine Kui käesolev leping artikli 4.16 „Kehtivusaeg“ kohaselt lõpetatakse, jääb see sellest kuupäevast kehtima veel kahekümneks aastaks käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute suhtes, mis on tehtud enne käesoleva lepingu lõpetamise kuupäeva. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui lõpetatakse käesoleva lepingu ajutine kohaldamine ja käesolev leping ei jõustu. ARTIKKEL 4.18 Liidu uute liikmesriikide ühinemine 1. Liit teavitab Singapuri põhjendamatute viivitusteta igast kolmanda riigi taotlusest liiduga ühineda. 2. Liidu ja ühinemist soovivate kandidaatriikide vaheliste läbirääkimiste ajal püüab liit: a) esitada Singapuri taotluse korral Singapurile võimaluste piires kogu teabe, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega, ning b) võ t ta arvesse kõiki Singapuri tõstatatud probleeme. 3. Liit teavitab Singapuri liiduga ühineda sooviva kandidaatriigiga peetavate ühinemisläbirääkimiste tulemustest nii pea kui võimalik ja teatab Singapurile liiduga ühinemise jõustumisest. 4. Komitee raames ja piisavalt aegsasti enne kolmanda riigi liiduga ühinemist uuri vad lepinguosalised ühinemise võimalikku mõju käesolevale lepingule . Lepinguosalised võivad komitee otsusega teha vajalikke kohandusi või leppida kokku üleminekukorras . 5. Uus liidu liikmesriik ühineb käesoleva lepinguga nii, et annab ühinemisakti hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ning Singapuri kaubandus- ja tööstusministeeriumi Põhja-Ameerika ja Euroopa osakonna direktorile, või nende õigusjärglastele. ARTIKKEL 4.19 Autentsed tekstid Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõi gis nendes keeltes tekstid on võrdselt autentsed. Sõlmitud …. aastal ….. [koht] Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide nimel Singapuri Vabariigi nimel 3810 36195 0 0 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0096 (NLE) 7980/18 ADD 1 WTO 84 SERVICES 33 FDI 20 COASI 101 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema : Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vaheline investeeringute kaitse leping 1. LISA SUNDVÕÕRANDAMINE Lepinguosalised kinnitavad ühist arusaama järgmisest. 1. Artiklis 2.6 „Sundvõõrandamine“ käsitletakse kahte olukorda. Esimene on otsene sundvõõrandamine, mille käigus käesoleva lepinguga hõlmatud investeering riigistatakse või sundvõõrandatakse muul viisil otseselt omandiõiguse ametliku üleandmise või omandi konfiskeerimise teel. Teine on kaudne sundvõõrandamine, mille puhul lepinguosalise kehtestatud meetme või meetmeseeria tagajärg on samaväärne otsese sundvõõrandamisega, sest selle käigus jäetakse käesoleva lepinguga hõlmatud investor olulisel määral ilma tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu omandiõiguse olulistest tunnustest, sealhulgas õigusest seda investeeringut kasutada, vallata ja võõrandada, ilma et seejuures omandiõigust ametlikult üle antaks või omandit konfiskeeritaks. 2. Selle kindlakstegemine, kas lepinguosalise meede või meetmeseeria kujutab endast konkreetses olukorras kaudset sundvõõrandamist, nõuab igal üksikjuhtumil eraldi faktipõhist uurimist, milles võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid: a) meetme või meetmeseeria majanduslik mõju ja kestus, ehkki asjaolu, et lepinguosalise kehtestatud meede või meetmeseeria avaldab investeeringu majanduslikule väärtusele ebasoodsat mõju, ei kujuta iseenesest veel selle tuvastamist, et on toimunud kaudne sundvõõrandamine; b) ulatus, milles meede või meetmeseeria piirab omandi kasutamise, valdamise või võõrandamise võimalusi ; , ning c) meetme või meetmeseeria laad, eelkõige selle eesmärk, kontekst ja mõte. Suurema õiguskindluse huvides tuleb märkida, et välja arvatud harvadel juhtudel, kui meetme või meetmeseeria mõju on selle otstarvet arvestades nii ränk, et see näib ilmselgelt ülemäärasena, ei peeta kaudseks sundvõõrandamiseks lepinguosalise mittediskrimineerivat meedet või meetmeseeriat, mis on mõeldud ja mida rakendatakse õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide, nagu rahvatervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. ________________ 2. LISA MAA SUNDVÕÕRANDAMINE 1. Kui sundvõõrandavaks lepinguosaliseks on Singapur, tuleb olenemata artiklist 2.6 „Sundvõõrandamine“ iga sundvõõrandamise puhul, mis on seotud maaga maa omandamist käsitleva seaduse (152. peatükk) tähenduses, tasuda hüvitist turuväärtuse ulatuses kooskõlas nimetatud õigusaktiga. 2. Käesoleva lepingu kohaldamisel peaks igasugune maa oma ndamist käsitleva seaduse (152. peatükk) alusel võetav sundvõõrandamismeede teenima avalikke huve või olema seotud avalike huvide teenimisega. ________________ 3. LISA SUNDVÕÕRANDAMINE JA INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED Suurema õiguskindluse huvides tuleb märkida, et intellektuaalomandi õiguste kehtetuks tunnistamine, piiramine või loomine, niivõrd kui see meede on kooskõlas TRIPS-lepingu ning ELi ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu kümnenda peatükiga „Intellektuaalomand“, ei kujuta endast sundvõõrandamist. Lisaks ei kujuta selle kindlakstegemine, et meede on vastuolus TRIPS-lepingu ning ELi ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu kümnenda peatükiga „Intellektuaalomand“, endast selle tuvastamist, et on toimunud sundvõõrandamine. ________________ 4. LISA VALITSEMISSEKTORI VÕLG 1. Ei tohi olla esitatud ühtki nõuet seoses sellega, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse teisest peatükist „Investeeringute kaitse“ tulenevat kohustust, või kui selline nõue on juba esitatud, ei tohi selle menetlemist kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel jätkata, kui restruktureerimine on nõude esitamise ajal kokkulepitud restruktureerimine või muutub kokkulepitud restruktureerimiseks pärast sellise nõude esitamist, välja arvatud nõue seoses sellega, et restruktureerimisega rikutakse artiklit 2.3 „Võrdne kohtlemine“ . 2. Olenemata kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ artiklist 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ ning vastavalt käesoleva lisa punktile 1 ei või investor esitada kolmanda pe atüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel nõuet seoses sellega, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse teise peatüki „Investeeringute kaitse“ kohast kohustust (v älja . a rvatud artiklis 2.3 „Võrdne kohtlemine“ sätestatud kohustus), enne kui kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ artikli 3.3 „Konsultatsioonid“ kohasest kirjaliku konsultatsioonitaotluse esitamisest on möödunud 270 päeva. 3. Käesolevas lisas kohaldatakse järgmisi mõisteid: „kokkulepitud restruktureerimine“ – lepinguosalise võla restruktureerimine või ümberkorraldamine, mis on toimunud a) võlainstrumentide kohandamise või muutmise teel, nagu on ette nähtud võlainstrumente käsitlevates tingimustes, sealhulgas neid reguleerivas õiguses või ii) võlavahetuse või muu sarnase protsessi kaudu, millega võlausaldajad, kellel on õigus vähemalt 75 %-le restruktureeritava võla jäägi põhisummast, on nõustunud ; . võlainstrumenti „reguleeriv õigus“ – asjaomase võlainstrumendi suhtes kohaldatav õigus- ja reguleeriv raamistik. 4. Suurema õiguskindluse huvides tuleb märkida, et mõiste „lepinguosalise võlg“ hõlmab l Euroopa L iidu puhul liidu liikmesriigi valitsuse võlga või liidu liikmesriigi võlga keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse tasandil. ________________ 5. LISA ARTIKLIS 4.12 OSUTATUD LEPINGUD Euroopa Liidu liikmesriikide ja Singapuri vahelised lepingud on: 1. Singapuri Vabariigi valitsuse ja Bulgaaria Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 15. septembril 2003; 2. Singapuri Vabariigi valitsuse ning Belgia ja Luksemburgi majandusliidu vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Brüsselis 17. novembril 1978; 3. Singapuri Vabariigi valitsuse ja Tšehhi Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 8. aprillil 1995; 4. Saksamaa Liitvabariigi ja Singapuri Vabariigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 3. oktoobril 1973; 5. Singapuri Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Pariisis 8. septembril 1975; 6. Singapuri Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 7. juulil 1998; 7. Singapuri Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 17. aprillil 1997; 8. Madalmaade Kuningriigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vaheline majanduskoostöö leping, sõlmitud Singapuris 16. mail 1972; 9. Singapuri Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Varssavis 3. juunil 1993; 10. Singapuri Vabariigi valitsuse ja Sloveenia Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 25. jaanuaril 1999; 11. Singapuri Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 13. oktoobril 2006 , ning 12. Singapuri Vabariigi valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, sõlmitud Singapuris 22. juulil 1975. ________________ 6. LISA VAHENDUSMEHHANISM INVESTORI JA LEPINGUOSALISE VAHELISTE VAIDLUSTE LAHENDAMINE ARTIKKEL 1 Eesmärk Vahendusmehhanismi eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat poolt rahuldav lahendus. A JAGU VAHENDUSMEHHANISMI RAAMES KOHALDATAV MENETLUS ARTIKKEL 2 Menetluse algatamine 1. Vaidluses osalev pool võib igal ajal nõuda vahendusmenetluse algatamist. Selleks tuleb teisele poolele esitada kirjalik taotlus. 2. Pool, kellele selline taotlus on adresseeritud, võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest. 3. Kui taotlus on seotud kohtlemisega, mis on poolele osaks saanud liidu institutsiooni, organi või asutuse poolt või liikmesriigi poolt ning artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ lõike 2 alusel kostjat kindlaks tehtud ei ole, adresseeritakse taotlus liidule. Kui liit võtab taotluse vastu, näidatakse vastuses, kas vahendusmenetluse pooleks on liit või asjaomane liidu liikmesriik . ARTIKKEL 3 Vahendaja valimine 1. Lepinguosalised püüavad kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul alates artikli 2 „Menetluse algatamine“ lõikes 2 osutatud taotlusele antud vastuse kättesaamisest. Selle menetluse juurde võib kuuluda vahendaja nimetamine artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ kohaselt koostatud nimekirjast. 2. Kui vaidluses osalevad pooled ei jõua lõike 1 alusel kokkuleppele vahendaja isikus, võib kumbki vaidluses osalev pool paluda kohtu eesistujal määrata valida vahendaja isik loosiga isikute hulgast, kelle suhtes on artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ alusel kokkuleppele jõutud. Kohtu eesistuja valib vahendaja kümne tööpäeva jooksul alates emmalt-kummalt vaidluses osalevalt poolelt taotluse saamisest. 3. Kui vaidluses osalevad pooled lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei tohi vahendaja olla kummagi lepinguosalise kodanik. 4. Vahendaja aitab vaidluses osaleva tel pool tel erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel saada selgust meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus investeeringutele ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. ARTIKKEL 4 Vahendusmenetluse eeskirjad 1. Kümne päeva jooksul pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud vaidluses osalev pool vahendajale ja teisele vaidluses osalevale poolele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab kirjeldades eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ning selle kahjuliku mõju kohta investeeringutele. Teine vaidluses osalev pool võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki vaidluses osalev pool võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab probleemi või märkuste kirjeldamiseks vajalikuks. 2. Vahendaja võib valida sobivaima viisi, mis võimaldab saada selgust asjaomases meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus investeeringutele. Eelkõige võib vahendaja korraldada kohtumisi vaidluses osalevate poolte vahel, pidada nende pooltega nõu ühiselt või eraldi, kasutada ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ja pakkuda vaidluses osalevatele pooltele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide ja sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja nõu vaidluses osalevate pooltega. 3. Vahendaja võib anda nõu või pakkuda vaidluses osalevatele pooltele kaalumiseks välja lahenduse, mille nad võivad heaks kiita või tagasi lükata, samuti võivad nad kokku leppida teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta teise peatükiga „Investeeringute kaitse“ ega kommenteeri seda. 4. Vahendusm M enetlus toimub selle vaidluses osaleva poole territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil. 5. Vaidluses osalevad pooled püüavad jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Kuni lõplikule kokkuleppele jõudmiseni võivad vaidluses osalevad pooled kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi. 6. Ühiselt kokku lepitud lahendused avaldatakse. Avaldatud versioon ei tohi aga sisaldada teavet, mille vaidluses osalev pool on tunnistanud konfidentsiaalseks. 7. Vahendusm M enetlus lõpetatakse: a) vaidluses osalevate poolte vahel ühiselt kokku lepitud lahenduse vastuvõtmisega , millega lõpetatakse vahendusmenetlus selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval; b) vaidluses osalevate poolte vastastikusele kokkuleppele jõudmisega mis tahes vahendus menetlus e mis tahes etapis , millega lõpetatakse vahendusmenetlus kokkuleppe sõlmimise kuupäeval; c) vahendaja poolt pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, millega lõpetatakse vahendusmenetlus kõnealuse avalduse kuupäeval; d) ühe vaidluses osaleva poole kirjaliku avaldusega pärast tutvumist vahendusmenetluses ühiselt kokkulepitud lahendustega ning pärast vahendaja nõuannete ja välja pakutud lahenduste kaalumist , millega lõpetatakse vahendusmenetlus kõnealuse avalduse kuupäeval. B JAGU RAKENDAMINE ARTIKKEL 5 Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine 1. Kui vaidluses osalevad pooled on lahenduses kokku leppinud, võtab kumbki vaidluses osalev pool vajalikud meetmed, et rakendada ühiselt kokkulepitud lahendus kokkulepitud aja jooksul. 2. Rakendav vaidluses osalev pool teatab teisele vaidluses osalevale poolele kirjalikult igast meetmest, mis võetakse ühiselt kokkulepitud lahenduse rakendamiseks. 3. Vaidluses osalevate poolte taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande kavandi, milles annab lühiülevaate järgmisest: i a ) menetluses käsitletav meede, ii b ) järgitud menetlused ning iii c ) menetluste lõpptulemusena saavutatud ühiselt kokkulepitud lahendus, sealhulgas võimalikud ajutised lahendused. Vahendaja annab vaidluses osalevatele pooltele 15 tööpäeva aega aruande kavandi kohta märkuste esitamiseks. Pärast vaidluses osalevate poolte poolt nimetatud aja jooksul esitatud märkuste kaalumist esitab vahendaja vaidluses osalevatele pooltele 15 tööpäeva jooksul kirjaliku lõpliku faktiaruande. Kirj alikus lõplikus f F aktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut. C JAGU ÜLDSÄTTED ARTIKKEL 6 Seos vaidluste lahendamisega 1. Vahendusmenetlus ei ole mõeldud käesoleva lepingu või mõne muu kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse alusena. Vaidluses osalev pool ei tohi sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena järgmist, samuti ei võta vahekohus arvesse järgmist: a) teise vaidluses osaleva poole poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohad; b) asjaolu, et teine vaidluses osalev pool on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, või c) vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid. 2. Vahendusmehhanism ei piira lepinguosaliste ja vaidluses osalevate poolte õiguslikke seisukohti kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel ega B jao „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel. 3. Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti , ilma, et see piiraks ja piiramata artikli 4 „Vahendusmenetluse eeskirjad“ lõike 6 kohaldamist, on vahendus menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded , mida võidakse anda, ja välja pakutud lahendused , mida võidakse pakkuda, konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib vaidluses osalev pool avalikustada vahendamise toimumise fakti. ARTIKKEL 7 Tähtajad Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. ARTIKKEL 8 Kulud 1. Kumbki vaidluses osalev pool kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise. 2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasud ja kulud, kannavad vaidluses osalevad pooled võrdselt. Vahendajate tasud ja kulud on samad, mis on kindlaks määratud ICSIDi konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade paragrahvi 14 lõike 1 alusel selles redaktsioonis, mis on jõus vahendusmenetluse algatamise kuupäeval. ________________ 7. LISA KOHTU JA APELLATSIOONIKOHTU LIIKMETE NING VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND Mõisted 1. Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid: „liige“ – kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel moodustatud kohtu või apellatsioonikohtu liige; „vahendaja“ – isik, kes viib läbi vahendusmenetlust kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ kohaselt; „kandidaat“ – isik, kelle liikmeks valimist kaalutakse; „assistent“ – isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab liiget ; , ning „töötajad“ – liikme puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid. Menetlusega seotud kohustused 2. Iga kandidaat ja liige hoidub ebasobivast või ebasobivana tunduvast käitumisest, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib kõrgeid eetilisi norme, et tagada vaidluste lahendamise menetluse usaldusväärsus ja erapooletus. Liikmed ei võta kohtule või apellatsioonikohtule esitatud küsimustes vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Endised liikmed peavad järgima käesoleva käitumisjuhendi punktides 15–21 sätestatud kohustusi. Avalikustamiskohustus 3. Enne enda liikmeks ametisse nimetamist avalikustab kandidaat lepinguosalistele kõik endised ja praegused huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mõistliku eelduse kohaselt tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. 4. Liige edastab teabe käesoleva käitumisjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumise kohta üksnes vaidluses osalevatele pooltele ja vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele. 5. Liige teeb ka edaspidi mõistlikes piirides alati kõik endast sõltuva, et selgitada välja käesoleva käitumisjuhendi punktis 3 osutatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab liikmelt kõikide selliste menetluse mis tahes etapis tekkida võivate huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist võimalikult varakult pärast seda, kui liige on neist teada saanud. Liige avalikustab niisugused huvid, suhted ja küsimused, saates selle kohta kirjaliku teate vaidluses osalevatele pooltele ja vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele kaalumiseks. Liikme ülesanded 6. Liige peab kogu menetluse käigus täitma oma ülesandeid põhjalikult ja kiiresti, hoolikalt ja õiglaselt. 7. Liige käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemiseks vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule. 8. Liige võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tema assistendid ja töötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi punktidest 2, 3, 4, 5, 19, 20 ja 21 ning täidavad neid. 9. Liige ei astu menetluse asjus ühepoolsetesse kontaktidesse. Liikme sõltumatus ja erapooletus 10. Liige peab olema sõltumatu ja erapooletu , ning vältima erapooliku või ebasobiva mulje jätmist ega ning ei tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust arvamusest, lojaalsusest vaidluses osalevale või mitteosalevale poolele ega kriitikakartusest. 11. Liige ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist. 12. Liige ei või kasutada oma ametiseisundit kohtus mis tahes isiklike või erahuvide edendamiseks ning hoidub toimingutest, mis võivad jätta mulje, et kellelgi teisel on võimalik teda mõjutada. 13. Liige ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel või sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid. 14. Liige peab hoiduma selliste suhete sõlmimisest või rahaliste huvide omandamisest, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Endiste liikmete kohustused 15. Kõik endised liikmed peavad hoiduma toimingutest, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kohtu või apellatsioonikohtu otsusest kasu. 16. Ilma et see piiraks artikli 3.9 „Esimese astme kohus“ lõike 5 ja artikli 3.10 „Apellatsioonikohus“ lõike 4 kohaldamist, kohustuvad liikmed tagama, et pärast ametiaja lõppemist ei seo nad end mingil moel järgmisega: a) investeerimisvaidlused, mis olid kohtus või apellatsioonikohtus menetlemisel enne nende ametiaja lõppu; b) investeerimisvaidlused, mis on otseselt ja ilmselt seotud vaidlustega, sealhulgas lõpetatud vaidlustega, mille menetlemises nad on kohtu või apellatsioonikohtu liikmena osalenud. 17. Liige kohustub tagama, et ta ei tegutse kolme aasta jooksul pärast oma ametiaja lõppu mõne vaidluses osaleva poole esindajana investeerimisvaidlustes, mida kohtus või apellatsioonikohtus menetletakse. 18. Kui kohtu või apellatsioonikohtu eesistujat teavitatakse või ta saab muul viisil teada, et kohtu või apellatsioonikohtu endine liige on väidetavalt rikkunud punktides 15–17 sätestatud kohustusi, uurib eesistuja ta küsimust ja annab endisele liikmele võimaluse esitada oma seisukoht. Kui pärast kontrollimist selgub, et väidetav rikkumine on kinnitust leidnud, teavitab ta sellest: a) kutseühendust või muud sellist institutsiooni, kuhu asjaomane endine liige kuulub; b) lepinguosalisi ning c) kõikide muude asjakohaste investeerimiskohtute või apellatsioonikohtute eesistujaid. Kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja teeb käesoleva punkti kohaselt tehtud järeldused avalikuks. Konfidentsiaalsus 19. Ükski liige ega endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud selle menetluse huvides, ning eelkõige ei avalda ega kasuta ta seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu hankimiseks teistele või teiste huvide mõjutamiseks. 20. Liige ei avalikusta kohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt 8. lisale. 21. Liige või endine liige ei avalda kunagi teavet kohtu või apellatsioonikohtu nõupidamiste kohta ega ühegi liikme seisukohtade kohta neis nõupidamistes. Kulud 22. Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud aja ja tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande. Vahendajad 23. Käesolevas käitumisjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse liikmete või endiste liikmete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes. Nõuandekomitee 24. Kohtu või apellatsioonikohtu eesistujat abistab nõuandekomitee, mis kohtu puhul koosneb kohtu ase-eesistujast ja kõige vanemast liikmest ning apellatsioonikohtu puhul apellatsioonikohtu ase-eesistujast ja kõige vanemast liikmest, et tagada käesoleva käitumisjuhendi ja artikli 3.11 „Eetika“ nõuetekohane kohaldamine ja mis tahes muu ülesande täitmine, kui see on ette nähtud. ________________ 8. LISA EESKIRJAD ÜLDSUSE JUURDEPÄÄSU KOHTA DOKUMENTIDELE, ISTUNGITE KOHTA JA KOLMANDATE ISIKUTE VÕIMALUSE KOHTA ESITADA ESILDISI ARTIKKEL 1 1. Kui käesoleva lisa artiklitest 2 ja 4 ei tulene teisiti, edastab kostja pärast järgmiste dokumentide saamist need viivitamata vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele ja käesoleva lisa artiklis 5 nimetatud hoiulevõtjale, kes teeb need üldsusele kättesaadavaks: a) artikli 3.3 „Konsultatsioonid“ lõikes 1 osutatud konsultatsioonitaotlus; b) artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ lõikes 1 osutatud teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta; c) artikli 3.5 „Teade kohtumenetluse algatamise kavatsuse kohta“ lõikes 2 osutatud teade kostja kindlakstegemise kohta; d) artiklis 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ osutatud nõue; e) vaidluses osaleva poole poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid, memorandumid ja avaldused, ekspertide aruanded ning artikli 3.17 „Vaidluses mitteosalev lepinguosaline“ ja käesoleva lisa artikli 3 alusel esitatud kirjalikud esildised; f) kohtu istungite protokollid või üleskirjutused, kui need on olemas ning g) kohtu või vajaduse korral kohtu eesistuja või ase-eesistuja korraldused ja otsused. 2. Kui käesoleva lisa artiklis 4 sätestatud eranditest ei tulene teisiti, võib kohus omal algatusel või mis tahes isiku taotlusel ning pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist otsustada, kas ja kuidas teha kättesaadavaks muid kohtule esitatud või kohtu poolt välja antud dokumente, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse. Siia hulka võib kuuluda näiteks niisuguste dokumentide kättesaadavaks tegemine konkreetses kohas või käesoleva lisa artiklis 5 osutatud hoiulevõtja kaudu. ARTIKKEL 2 Kohtu istungid on üldsusele avatud ja vaidluses osalevate pooltega konsulteerides määrab vahekohus kindlaks asjakohase logistilise korralduse. Vaidluses osalev pool, kes kavatseb istungil kasutada kaitstuks kuulutatud teavet, peab sellest siiski kohtule teatama. Kohus teeb vajalikud korraldused, et kaitsta seda teavet avalikustamise eest. ARTIKKEL 3 1. Kohus võib pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist lubada isikul, kes ei ole ei vaidluses osalev pool ega vaidluses mitteosalev lepinguosaline (edaspidi „kolmas isik“), esitada kohtule kirjalikke esildisi vaidlusesse puutuvates küsimustes. 2. Kolmas isik, kes soovib esitada esildist, pöördub kohtu poole ja esita b des kirjalikult järgmise teabe, mis peab olema kohtumenetluse keeles, kokkuvõtlik ja järgima lehekülgede piirnorme, mida kohus võib kehtestada: a) kolmanda isiku kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral tema liikmesus ja õiguslik staatus ( nt näiteks kutseühing või muu valitsusväline organisatsioon), tema üldeesmärgid, tegevuse laad ja emaorganisatsioon, kaasa arvatud organisatsioon, mis kolmandat isikut otseselt või kaudselt kontrollib; b) teave otseste ja kaudsete sidemete kohta, mis kolmandal isikul on vaidluses osaleva poolega; c) teave valitsuse, isiku või organisatsiooni kohta, kes on andnud rahalist või muud toetust esildise koostamisel või on andnud kolmandale isikule olulist abi kahe aasta jooksul enne kolmanda isiku poolt käesoleva artikli alusel taotluse esitamist ( nt näiteks rahastamine ligikaudu 20 protsendi ulatuses tema aastasest kogukäibest); d) kirjeldus selle kohta, mis laadi huvi on kolmandal isikul kohtumenetluses ning e) konkreetsed faktilised või õiguslikud küsimused menetluses, mida kolmas isik soovib oma kirjalikus esildises käsitleda. 3. Tehes kindlaks, kas sellist esildist tuleks lubada, võtab kohus muu hulgas arvesse järgmist: a) kas kolmandal isikul on kohtumenetluses olulisi huve ning b) mil määral oleks esildis kohtule abiks kohtumenetlusega seotud faktilise või õigusliku küsimuse lahendamisel, pakkudes vaatenurka, eriteadmisi või arusaamu, mis erinevad vaidluses osalevate poolte omadest. 4. Kolmanda isiku tehtud esildis peab: a) olema kuupäevastatud ja allkirjastatud isiku poolt, kes kolmanda isiku nimel selle esildise esitab; b) olema kokkuvõtlik ja igal juhul mitte pikem, kui kohus on lubanud; c) esitama kolmanda isiku seisukoha asjaomastes küsimustes täpselt ning d) käsitlema ainult küsimusi, mis puutuvad asjaomasesse vaidlusse. 5. Kohus tagab, et sellised esildised ei katkesta kohtumenetlust ega koorma seda liigselt ega kahjusta ebaõiglaselt kumbagi vaidluses osalevat poolt. Kohus võib vajaduse korral kehtestada korra, mille kohaselt menetletakse esildisi juhul, kui neid esitatakse mitu. 6. Kohus tagab, et vaidluses osalevatele pooltele antakse mõistlik võimalus esitada oma tähelepanekud kolmanda isiku esildise kohta. ARTIKKEL 4 1. Konfidentsiaalset või kaitstut teavet lõike 2 tähenduses, mis on selliseks kuulutatud kooskõlas käesoleva artikliga lõigete 3–9 alusel , ei tehta üldsusele kättesaadavaks. 2. Konfidentsiaalne või kaitstud teave on: a) konfidentsiaalne äriteave; b) teave, mida kaitstakse käesoleva lepingu alusel üldsusele avalikustamise eest; c) teave, mida kaitstakse üldsusele avalikustamise eest järgmiselt: kui tegemist on kostja teabega, siis kostja õiguse alusel, kui aga tegemist on muu teabega, siis sellise õiguse või selliste eeskirjade alusel, mille kohus tunnistab sellise teabe avalikustamise suhtes kohaldatavaks. 3. Kui dokument, mis ei ole kohtu korraldus või otsus, tuleb käesoleva lisa artikli 1 lõike 1 alusel üldsusele kättesaadavaks teha, toimib vaidluses osalev pool, vaidluses mitteosalev lepinguosaline või kolmas isik, kes selle dokumendi esitab, selle esitamise ajal järgmiselt: a) teatab, kas tema kinnitusel sisaldab dokument teavet, mida tuleb avalikustamise eest kaitsta ; , b) näitab dokumendi kohtule esitamise ajal sellise teabe selgesti ära ning c) esitab viivitamata või kohtu määratud tähtaja jooksul dokumendist redigeeritud versiooni, kust kaitstud teave välja jäetud. 4. Kui dokument, mis ei ole kohtu korraldus või otsus, tuleb käesoleva lisa artikli 1 lõike 2 alusel tehtud kohtuotsuse kohaselt üldsusele kättesaadavaks teha, peab vaidluses osalev pool, vaidluses mitteosalev lepinguosaline või kolmas isik, kes on selle dokumendi esitanud, 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest selle kohta, et dokument tuleb üldsusele kättesaadavaks teha, teatama, kas tema kinnitusel sisaldab dokument teavet, mida tuleb avalikustamise eest kaitsta, ja esitama dokumendist redigeeritud versiooni, kust kaitstud teave on välja jäetud. 5. Kui lõike 4 alusel on tehtud ettepanek teavet välja jätta, võib iga vaidluses osalev pool, kes ei ole kõnealuse dokumendi esitaja, esitada sellele ettepanekule vastuväite ja/ või teha oma ettepaneku selle kohta, millist teavet välja jätta. Sellised vastuväited või vastuettepanekud tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kavandatavate väljajätetega dokumendi kättesaamisest. 6. Kui käesoleva lisa artikli 1 lõike 1 alusel tuleb üldsusele kättesaadavaks teha kohtu otsus, annab kohus kõikidele vaidluses osalevatele pooltele võimaluse esitada esildisi selle kohta, millises ulatuses sisaldab see dokument teavet, mida tuleb avalikustamise eest kaitsta, ja teha oma ettepanek dokumendist teabe väljajätmiseks eesmärgiga hoida ära selle teabe avalikustamine. 7. Kohus teeb otsuse kõikide küsimuste kohta, mis on seotud nende dokumentide kavandatava redigeerimisega lõigete 3–6 alusel, ja määrab oma äranägemise järgi kindlaks, millises ulatuses tuleks üldsusele kättesaadavaks tehtavatest dokumentidest teavet välja jätta. 8. Kui kohus otsustab, et teavet ei tohiks lõigete 3–6 alusel dokumendist välja jätta või et dokumendi üldsusele kättesaadavaks tegemist ei tohiks takistada, võib vaidluses osalev pool, vaidluses mitteosalev lepinguosaline või kolmas isik, kes vabatahtlikult esitas selle dokumendi menetlustoimikusse, 30 päeva jooksul kohtu otsusest arvates: a) võtta sellist teavet sisaldava dokumendi või selle osa kohtumenetluse toimikust välja või b) esitada dokumendi uuesti vormis, mis on kooskõlas kohtu otsusega. 9. Vaidluses osalev pool, kes kavatseb istungil kasutada teavet, mis on tema kinnitusel konfidentsiaalne või kaitstud teave, teatab sellest kohtule. Kohus teeb pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist otsuse selle kohta, kas seda teavet tuleks kaitsta, ja võtab meetmeid, et takistada kaitstud teabe avalikuks tulekut vastavalt käesoleva lisa artiklile 2. 10. Üldsusele ei tohi kättesaadavaks teha teavet, mille üldsusele teatavaks saamine seaks see ohtu vaidluste lahendamise menetluse nõuetekohasuse vastavalt lõikele 11. 11. Kui teabe avaldamine seaks ohtu vaidluste lahendamise menetluse nõuetekohasuse, võib kohus omal algatusel või vaidluses osaleva poole taotlusel, olles vajaduse korral vaidluses osalevate pooltega konsulteerinud, võtta asjakohaseid meetmeid teabe avaldamise takistamiseks või edasilükkamiseks, kui: a) avaldamine takistaks tõendusmaterjalide kogumist või koostamist või b) avaldamine viiks tunnistajate, vaidluses osalevate poolte nimel tegutsevate advokaatide või kohtu liikmete hirmutamiseni või c) tegemist on võrreldavate erandlike asjaoludega. ARTIKKEL 5 ÜRO peasekretär tegutseb UNCITRALi sekretariaadi kaudu hoiulevõtjana ja teeb käesoleva lisa alusel teabe üldsusele kättesaadavaks. ARTIKKEL 6 Kui käesolevas lisas on sätestatud, et kohus tegutseb oma äranägemise järgi, võtab tegutseb kohus oma äranägemise järgi tegutsedes , võttes arvesse: a) avalikku huvi lepingul põhinevate investeerimisvaidluste lahendamise menetluse ja konkreetse kohtumenetluse läbipaistvuse vastu ning b) vaidluses osalevate poolte huvi nende vaidluse õiglase ja tõhusa lahendamise vastu. ________________ 9. LISA VAHEKOHTU TÖÖKORD Üldsätted 1. Kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jaos „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ ja käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: „nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega; „vahekohtunik“ – artikli 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ alusel moodustatud vahekohtu liige; „assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku; „kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 3.28 „Vahekohtumenetluse algatamine“ alusel; „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub artiklis 3.25 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid; „vahekohus“ – artikli 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ kohaselt moodustatud kohus; „lepinguosalise esindaja“ – töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses. 2. Käesolevat lisa kohaldatakse kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jao „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ kohaste vaidluste lahendamise menetluste suhtes, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. 3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike kulud, kannavad lepinguosalised võrdselt. Teated 4. Lepinguosalised ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-posti teel, kusjuures koopia esitatakse samal päeval faksi või tähtsaadetise teel, kulleriga, kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, millega tagatakse kõnealuse saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. 5. Lepinguosaline esitab elektroonilise koopia igast oma kirjalikust esildisest ja vastuväitest igale vahekohtunikule ja samal ajal ka teisele lepinguosalisele. Lepinguosaline esitab dokumendist ka paberkoopia. 6. Kõik teated adresseeritakse vastavalt Euroopa Liidu komisjoni kaubanduse peadirektoraadile ja Singapuri kaubandus- ja tööstusministeeriumi Põhja-Ameerika ja Euroopa osakonna direktorile ja Euroopa Liidu komisjoni kaubanduse peadirektoraadile . 7. Kui teisel lepinguosalisel ei ole midagi selle vastu, võib taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud. 8. Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Singapuri või Euroopa Liidu ametlikule pühale, toimetatakse dokument kätte järgmisel tööpäeval. Vahekohtumenetluse alustamine 10. a) Kui vastavalt artiklile 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ või käesoleva lisa eeskirjadele 22, 24 või 51 valitakse vahekohtunikud loosi teel, on mõlema lepinguosalise esindajatel õigus olla loosi tõmbamise ajal kohal. b) Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine. Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellisel kohtumisel telefoni teel või videokonverentsi kaudu. 11. a) Kui lepinguosalised ei lepi seitsme tööpäeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, määratakse vahekohtu pädevuseks järgmine: „vaadata artikli 3.28 kohases vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas lepingu asjaomaseid sätteid; otsustada, kas asjaomane meede on kooskõlas artiklis 3.25 osutatud sätetega, tehes kindlaks õiguslikud ja/või faktilised asjaolud ja nende põhjused; ning teha artiklite 3.31 ja 3.32 kohane otsus“. b) Kui lepinguosalised on vahekohtu pädevuses kokku leppinud, teatavad nad sellest kokkuleppest viivitamata vahekohtule. Esmased esildised 12. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmased kirjalikud esildised hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättetoimetamist. Vahekohtute töö 13. Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid. 14. Kui kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jaos „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet. 15. Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nõupidamise juures viibida oma assistentidel. 16. Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei delegeerita. 17. Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jao „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ ja selle lisadega, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kõnealuste sätetega kooskõlas. 18. Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses kohaldatavat tähtaega või teha muid menetluslikke või halduslikke muudatusi, teavitab ta lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse. Asendamine 19. Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda menetluses, kui ta end taandab või ta tuleb asendada, valitakse talle asendaja kooskõlas artikliga 3.29 „Vahekohtu moodustamine“. 20. Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik tuleks asendada, sest ta ei vasta 11. lisas esitatud käitumisjuhendis (edaspidi „käitumisjuhend“) sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada , teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai teada asjaoludest, mille tõttu vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele. 21. Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu eesistuja, ei vasta käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, asendavad nad vahekohtuniku ja valivad talle asendaja artiklis 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetluse kohaselt. 22. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat, kes teeb lõpliku otsuse. Kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal seisukohale, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, valitakse uus vahekohtunik. Asendatava vahekohtuniku valinud lepinguosaline valib artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjas olevate ülejäänud asjaomaste isikute seast ühe vahekohtuniku. Kui lepinguosaline ei suuda valida vahekohtunikku viie päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu, valib kaubanduskomitee esimees või esimehe esindaja vahekohtuniku artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjas olevate ülejäänud asjaomaste isikute seast loosiga kümne päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu. Kui artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 2 osutatud nimekirja ei ole artikli 3.29 („Vahekohtu moodustamine“) lõikes 4 ette nähtud ajaks veel koostatud, valib asendatava vahekohtuniku valinud lepinguosaline või, kui see lepinguosaline ei suuda seda teha, komitee esimees või esimehe esindaja vahekohtuniku viie päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu: a) ülejäänud isikute hulgast, kelle on nimetanud teine lepinguosaline vastavalt artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2, kui lepinguosaline ei ole suutnud ühtegi isikut nimetada ; , või b) nende isikute seast, kelle lepinguosaline oli nimetanud vastavalt artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2, kui lepinguosalised ei ole suutnud nimekirjas kokku leppida vastavalt artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2. 23. Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, asendavad nad vahekohtu eesistuja ja leiavad talle asendaja artiklis 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetluse kohaselt. 24. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus suunataks edasi erapooletule kolmandale isikule. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele erapooletu kolmanda isiku suhtes, suunatakse küsimus mõnele artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirja alles jäänud isikule. Sellise isiku valib loosi teel komitee esimees või tema esindaja. Kõnealuse isiku otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik. Kui see isik otsustab, et esialgne vahekohtu eesistuja ei vastanud käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, lepivad lepinguosalised kokku eesistuja asendamises. Kui lepinguosalised ei jõua uue vahekohtu eesistuja küsimuses kokkuleppele, teeb komitee esimees või esimehe esindaja valiku artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirja alles jäänud isikute seast loosiga. Nimekirja alles jäänud isikute hulka ei arvata isikut, kes otsustas, et esialgne vahekohtu eesistuja ei vastanud käitumisjuhendis sätestatud nõuetele. Vahekohtu uus eesistuja valitakse viie päeva jooksul pärast seda, kui ilmnes vajadus eesistuja asendada. 25. Vahekohtu töö peatatakse käesoleva lisa eeskirjades 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 sätestatud menetluste ajaks. Istungid 26. Eesistuja määrab kokkuleppel lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta lepinguosalistele kirjaliku kinnituse. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus. 27. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Singapur, ja Singapuris, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on liit. 28. Vahekohus võib kokku kutsuda täiendava istungi, kui lepinguosalised selles kokku lepivad. 29. Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema. 30. Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte: a) lepinguosaliste esindajad; b) lepinguosaliste nõustajad; c) halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning d) vahekohtunike assistendid. Vahekohtu poole võib pöörduda vaid lepinguosalise esindaja või nõustaja. 31. Kumbki lepinguosaline esitab üheaegselt ja hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikutest, kes esitavad istungil lepinguosalise nimel suulisi väiteid või selgitusi, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest. 32. Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad, et need on osaliselt või tervikuna üldsusele suletud. Kui istungid on üldsusele avatud ja kui lepinguosalised ei ole leppinud kokku teisiti , kohaldatakse järgmist : a) saab sisetelevisioonisüsteemi kaudu ülekantavat istungit samal ajal avalikult vaadata vahekohtu istungi toimumise kohas asuvas eraldi ruumis; b) istungi avaliku ülekande vaatamiseks tuleb registreeruda; c) vaatamiseks ettenähtud ruumis ei ole lubatud teha audio- ega videosalvestusi ega pildistada; d) vahekohtul on õigus kuulutada istung suletuks, et käsitleda konfidentsiaalse teabega seotud küsimusi. Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Erandkorras on vahekohtul õigus pidada kinniseid istungeid mis tahes ajal kas omal algatusel või emma-kumma lepinguosalise palvel. 33. Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega. Esildised a) kaebuse esitanud lepinguosalise esildis; b) selle lepinguosalise vastuväide, kelle vastu kaebus esitati. Ümberlükkavad väited a) kaebuse esitanud lepinguosalise ümberlükkav väide; b) selle lepinguosalise vastuväide ümberlükkavale väitele, kelle vastu kaebus esitati. 34. Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi mis tahes ajal istungi jooksul. 35. Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik. 36. Kumbki lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada üheaegselt nii vahekohtule kui ka teisele lepinguosalisele istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi. Kirjalikud küsimused 37. Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele saadetakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest. 38. Kumbki lepinguosaline saadab koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele üheaegselt nii vahekohtule kui ka teisele lepinguosalisele. Kumbki lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Konfidentsiaalsus 39. Lepinguosalised ja nende nõustajad tagavad istungite konfidentsiaalsuse, juhul k K ui istungit peetakse kinnise istungina vastavalt käesoleva lisa eeskirjale 32, tagavad lepinguosalised ja nende nõustajad istungite , ning nõupidamiste, vahekohtu vahearuande, kõigi vahekohtule esitatud kirjalike esildiste ja vahekohtuga toimunud suhtluse konfidentsiaalsuse. Mõlemad lepinguosalised ja nende nõustajad käsitlevad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosalise poolt vahekohtule edastatud esildis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab see lepinguosaline teise lepinguosalise palvel 15 päeva jooksul ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille võiks avalikustada üldsusele. Käesolev lisa ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti, kuid selle käigus ei tohi teise lepinguosalise esitatud teabele viidates avaldada teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet. Ühepoolsed kontaktid 40. Vahekohus ei kohtu, ei kuula ära ega võta muul moel ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta. 41. Ükski vahekohtunik ei tohi arutada menetluse sisu ühe või mõlema poolega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal. Amicus curiae esildised 42. Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu lepinguosaliste huvitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge, sealhulgas lisad, ja et need puudutavad otseselt vahekohtus arutlusel olevaid faktilisi küsimusi. 43. Esildis peab sisaldama selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades muu hulgas isiku tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi ja rahastamisallikad, ning täpsustama, millised on kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse keeltes, mille lepinguosalised on valinud vastavalt käesoleva lisa eeskirjale 46. 44. Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesoleva lisa eeskirjadele 42 ja 43. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kõik käesoleva lisa kohaselt vahekohtule esitatud esildised esitatakse ka lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Kiireloomulised juhtumid 45. Kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jaos „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas lisas nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest. Kirjalik ja suuline tõlge 46. Lepinguosalised püüavad vahekohtu menetluse ühises töökeeles kokku leppida artiklis 3.26 „Konsultatsioonid“ viidatud konsultatsioonide käigus ja mitte hiljem kui käesoleva lisa eeskirja 10 punktis b osutatud kohtumisel. 47. Käesoleva lisa kohaselt koostatud dokumentide tõlgete kohta võivad märkusi esitada kõik lepinguosalised. 48. Kui käesoleva lepingu tõlgendamisel tekib lahkarvamusi, arvestab vahekohus asjaolu, et läbirääkimised käesoleva lepingu üle toimusid inglise keeles. Tähtaegade arvutamine 49. Kui käesoleva lisa eeskirjas 8 osutatud asjaolude tõttu saab lepinguosaline dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine lepinguosaline sama dokumendi kätte saab, arvestatakse selle dokumendi kättesaamise kuupäevast arvestatavaid ajavahemikke alates selle dokumendi kättesaamise hiliseimast kuupäevast. Muud menetlused 50. Käesolevat lisa kohaldatakse ka menetluste suhtes, mis on kehtestatud artikli 3.34 „Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg“ lõike 2, artikli 3.35 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 2, artikli 3.36 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ lõike 3 või artikli 3.37 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist“ lõike 2 alusel. Käesolevas lisas sätestatud tähtaegu kohandatakse konkreetsete tähtaegade võrra, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks. 51. Kui vahekohtu esialgne koosseis või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla menetluste jaoks, mis on kehtestatud artikli 3.34 „Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg“ lõike 2, artikli 3.35 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 2, artikli 3.36 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ lõike 3 või artikli 3.37 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist“ lõike 2 alusel, kohaldatakse artiklis 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlusi. Otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 15 päeva võrra. ________________ 10. LISA VAHENDUSMENETLUS LEPINGUOSALISTE VAHELISTE VAIDLUSTE LAHENDAMISEKS ARTIKKEL 1 Eesmärk ning kohaldamisala 1. Käesoleva lisa eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. 2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lisa kõikide käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis mõjutavad kahjulikult lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist. ARTIKKEL 2 Teabenõue 1. Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal küsida lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist kahjustava meetme kohta teavet. Lepinguosaline, kellele selline taotlus edastatakse, esitab 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse. 2. Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik 20 päeva jooksul esitada, teavitab ta taotlevat lepinguosalist viivituse põhjustest, miks ei ole vastust võimalik selle aja jooksul esitada, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada. ARTIKKEL 3 Menetluse algatamine 1. Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised alustaksid vahendusmenetlust. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning: a) nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme; b) kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede taotluse esitanud lepinguosaliste arvates praegu või tulevikus lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeerimisele avaldab ning c) selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kaubandust kahjustav mõju seotud selle meetmega. 2. Lepinguosaline, kellele selline taotlus on suunatud, võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest. ARTIKKEL 4 Vahendaja valimine 1. Lepinguosalised püüavad kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul alates käesoleva lisa artikli 3 „Menetluse algatamine“ lõikes 2 osutatud taotlusele antud vastuse kättesaamisest. 2. Kui lepinguosalised ei jõua kindlaksmääratud aja jooksul vahendaja isikus kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline paluda komitee esimehel või tema esindajal määrata valida vahendaja loosi teel artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjast. Mõlema lepinguosalise esindajatel on õigus viibida loosi teel valimise juures. 3. Komitee esimees või tema esindaja valib vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotlusest. 4. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei tohi vahendaja olla kummagi lepinguosalise kodanik. 5. Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel saada selgust meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. 11. lisa kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate suhtes. Samuti kohaldatakse mutatis mutandis 9. lisa eeskirju 4–9 ja 46–49. ARTIKKEL 5 Vahendusmenetluse eeskirjad 1. Kümne päeva jooksul pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab kirjeldades eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ning selle kahjuliku mõju kohta investeeringutele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab probleemi või märkuste kirjeldamiseks vajalikuks. 2. Vahendaja võib valida sobivaima viisi, mis võimaldab saada selgust asjaomases meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus investeeringutele. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosalistevahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide ja sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja aga nõu lepinguosalistega. 3. Vahendaja võib anda nõu või pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse, mille nad võivad heaks kiita või tagasi lükata, samuti võivad nad kokku leppida teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda. 4. Vahendusm M enetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil. 5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Kuni lõplikule kokkuleppele jõudmiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi. 6. Lahendus võidakse vastu võtta komitee otsusega. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Ühiselt kokku lepitud lahendused avaldatakse. Avaldatud versioon ei tohi aga sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks. 7. Vahendusm M enetlus lõpetatakse: a) lepinguosaliste vahel ühiselt kokku lepitud lahenduse vastuvõtmisega , millega lõpetatakse vahendusmenetlus selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval; b) lepinguosaliste vastastikusele kokkuleppele jõudmisega mis tahes vahendus menetlus e mis tahes etapis , millega lõpetatakse vahendusmenetlus kokkuleppe sõlmimise kuupäeval; c) vahendaja poolt pärast lepinguosalistega konsulteerimist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, millega lõpetatakse vahendusmenetlus olles eelnevalt pidanud nõu lepinguosalistega, kõnealuse avalduse kuupäeval või d) ühe lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast tutvumist vahendusmenetluses ühiselt kokkulepitud lahendustega mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning pärast vahendaja nõuannete ja välja pakutud lahenduste kaalumist , millega lõpetatakse vahendusmenetlus kõnealuse avalduse kuupäeval. ARTIKKEL 6 Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine 1. Kui lepinguosalised on lahenduses kokku leppinud, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud aja jooksul. 2. Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest. 3. Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja lepinguosalistele kirjalikult faktiaruande projekti, milles esitatakse lühikokkuvõte i) asjaomasest menetluses käsitletavast meetmest; ii) järgitud menetlustest ja iii) menetluse lõpptulemusel saavutatud võimalikust mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuse esitamiseks 15 päeva. Pärast lepinguosaliste poolt nimetatud ajavahemikul esitatud märkuste kaalumist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjaliku lõpliku faktiaruande. Kirjalikus lõplikus f F aktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut. ARTIKKEL 7 Seos vaidluste lahendamisega 1. Vahendusmehhanism ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jao „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel. 2. Vahendusmenetlus ei ole mõeldud käesoleva lepingu või muu kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lepinguosaline ei tohi sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse: a) teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti; b) asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega või c) vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid. 3. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks piiramata artikli 5 „Vahendusmenetluse eeskirjad“ lõike 6 kohaldamist, on vahendus menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded , mida võidakse anda, ja väljapakutud lahendused , mida võidakse pakkuda, konfidentsiaalsed. Lepinguosalised võivad aga avalikustada asjaolu, et vahendamine toimub. ARTIKKEL 8 Tähtajad Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. ARTIKKEL 9 Kulud 1. Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise. 2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasustamise ja kulud, kannavad lepinguosalised võrdselt. Vahendaja tasu vastab 9. lisa eeskirja 10 punktis b ettenähtule. ARTIKKEL 10 Läbivaatamine Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel vahendusmehhanismi muutmise vajaduse üle, võttes arvesse vahendusmenetluse kohaldamisest saadud kogemusi ja vastava mehhanismi arengut WTOs. ________________ 11. LISA VAHEKOHTUNIKE JA VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND Mõisted 1. Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid: „vahekohtunik“ – artikli 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ alusel moodustatud vahekohtu liige; „kandidaat“ – üksikisik, kelle nimi on kantud artiklis 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ osutatud vahekohtunike nimekirja ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse artikli 3.29 „Vahekohtu moodustamine“ alusel; „assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku; „menetlus“ – vahekohtumenetlus kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jao „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti; „töötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid. Menetlusega seotud kohustused 2. Kogu menetluse jooksul hoidub iga kandidaat ja vahekohtunik ebasobivast või ebasobivana tunduvast käitumisest, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib eeskujulikke käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise menetluse usaldusväärsus ja erapooletus. Vahekohtunikud ei võta vahekohtule esitatud küsimustes vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva käitumisjuhendi punktides 15, 16, 17 ja 18 sätestatud kohustusi. Avalikustamiskohustus 3. Enne enda vahekohtunikuks kinnitamist kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jao „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mõistliku eelduse kohaselt tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. 4. Kandidaat või vahekohtunik edastab teabe käesoleva käitumisjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumise kohta üksnes komiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda. 5. Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta ka edaspidi mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik käesoleva käitumisjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste menetluse mis tahes etapis tekkida võivate huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist võimalikult varakult pärast seda, kui vahekohtunik on sellest teada saanud. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades neist kirjalikult komiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda. Vahekohtunike ülesanded 6. Peale väljavalimist peab vahekohtunik kogu menetluse käigus täitma oma ülesandeid põhjalikult ja kiiresti, hoolikalt ja õiglaselt. 7. Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule. 8. Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tema assistendid ja töötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi punktidest 2, 3, 4, 5, 16, 17 ja 18 ning täidavad neid. 9. Vahekohtunik ei astu menetluse asjus ühepoolsetesse kontaktidesse. Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus 10. Vahekohtunik peab olema sõltumatu ja erapooletu ning vältima ebasobiva või erapooliku mulje jätmist ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust arvamusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest. 11. Vahekohtunik ei võta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist. 12. Vahekohtunik ei tohi kasutada oma ametiseisundit vahekohtus mis tahes isiklike või erahuvide edendamiseks ning hoidub toimingutest, mis võivad jätta mulje, et kellelgi teisel on võimalik teda mõjutada. 13. Vahekohtunik ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel või sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid. 14. Vahekohtunik hoidub selliste suhete sõlmimisest või rahaliste huvide omandamisest, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Endiste vahekohtunike kohustused 15. Kõik endised vahekohtunikud peavad hoiduma toimingutest, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said vahekohtu otsusest kasu. Konfidentsiaalsus 16. Ükski vahekohtunik ega endine vahekohtunik ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning eelkõige ei avalda ega kasuta ta seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu hankimiseks teistele või teiste huvide mõjutamiseks. 17. Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osi enne selle avalikustamist vastavalt kolmanda peatüki „Vaidluste lahendamine“ B jaole „Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine“. 18. Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi liikme seisukohtade kohta neis nõupidamistes. Kulud 19. Iga vahekohtunik peab arvestust nii enda kui ka oma assistentide menetlusele kulunud aja ja tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande. Vahendajad 20. Käesolevas käitumisjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes. ________________ KOKKULEPE NR 1 RUUMI JA LOODUSVARADE KÄTTESAADAVUSE SUHTES KOHALDATAVATE ERIPIIRANGUTE KOHTA SINGAPURIS 1. Artiklit 2.3 „Võrdne kohtlemine“ ei kohaldata meetmete suhtes, mis hõlmavad järgmist: a) Singapuri joogiveevarud; b) Singapuris asuva elamukinnisvara või mis tahes elamumajanduskava omamine, ostmine, arendamine, haldamine, hooldamine, kasutamine, valdamine, müük või muul viisil võõrandamine. 2. Komitee vaatab kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ja hiljem iga kahe aasta järel läbi, kas ostja poolt tasumisele kuuluv tempelmaks (Additional Buyer’s Stamp Duty), juhul kui see veel kehtib, on elamukinnisvaraturu stabiilsuse säilitamiseks jätkuvalt vajalik. Singapur esitab kõnealuste konsultatsioonide käigus asjakohast statistikat ja teavet elamukinnisvaraturu olukorra kohta. ________________ KÄSITUSLEPE NR 2 VAHEKOHTUNIKE TASUSTAMISE KOHTA Lepinguosalised kinnitavad, et on 9. lisa 10. eeskirja osas ühisel seisukohal järgmises: 1. Vahekohtunikele makstavate tasude ja hüvitatavate kulude puhul lähtutakse kahe- või mitmepoolsetes lepingutes kirjeldatud samalaadsete rahvusvaheliste vaidluste lahendamise mehhanismide standarditest. 2. Lepinguosalised lepivad tasu ja kulude konkreetses summas kokku enne 9. lisa 10. eeskirjas osutatud lepinguosaliste kohtumist vahekohtuga. 3. Mõlemad lepinguosalised rakendavad käesolevat kokkulepet heas usus, et hõlbustada vahekohtu tööd. ________________ Vabariigi Valitsuse korralduse „ „ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine ” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt kiidab Va b ariigi Valitsus heaks ühelt poolt Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu (edaspidi leping ) ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingule alla. ELi ja Singapuri investeeringute kaitse lepingu eesmärk on parandada investeerimiskliimat ELi ja Singapuri vahel. Leping toob kasu Euroopa investoritele, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Singapuris, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme. Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud eesmärgiga täita kodanike ootusi läbipaistva investeerimisvaidluste lahendamise suhtes. 23. aprillil 2007 andis nõukogu Euroopa Komisjonile (edaspidi komisjon ) loa pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni ( ASEAN ) liikmesriikidega. Nõukogu andis 22. detsembril 2009 komisjonile loa pidada kahepoolseid vabakaubanduslepingu läbirääkimisi üksikute ASEANi liikmesriikidega ning läbirääkimisi alustati Singapuriga. 12. septembril 2011 andis nõukogu ELi uue, Lissaboni lepingust tuleneva pädevuse alusel komisjonile loa Singapuriga käimasolevaid läbirääkimisi laiendada, et käsitleda ka investeeringute kaitset. Juulis 2015 pöördus komisjon Euroopa Liidu Kohtusse, et saada ELi toimimise lepingu (ELTL) artikli 218 lõike 11 kohaselt arvamus selle kohta, kas liidul on vajalik pädevus üksinda all a kirjutada ja sõlmida leping, mille üle peeti Singapuriga läbirääkimisi, või kas ELi liikmesriikide osalemine on teatavate küsimuste puhul vajalik või vähemalt võimalik. 16. mai 2017. aasta arvamuses A-2/15 kinnitas kohus ELi ainupädevust kõikides lepingus käsitle ta vates küsimustes, mille üle on Singapuriga läbirääkimisi peetud, välja arvatud kaudsed investeeringud ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine, mille puhul liikmesriigid on kostjad ja mida kohus pidas ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusega küsimuseks. Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist käsitlev tekst asendati seejärel investeeringute kaitse lepingus investeerimiskohtu süsteemiga. ELi ainupädevuse tuletas kohus ELTL i artikli 207 lõike 1 alusel ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalast ja ELTL i artikli 3 lõikest 2, lähtudes sellest, kas leping mõjutab olemasolevaid ühiseeskirju , mis sisalduvad teistes õigusaktides. Võttes arvesse kohtu arvamust ja pärast selle arvamuse esitamist nõukogus ning Euroopa Parlamendis peetud arutelusid teksti ülesehituse kohta, kohandas komisjon algselt läbiräägitud teksti nii, et tehti kaks iseseisvat lepingut: vabakaubandusleping ja investeeringute kaitse leping. Kõik investeeringute kaitset käsitlevad sisulised sätted investeeringute kaitse lepingus, kuivõrd need käsitlevad välismaiseid otseinvesteeringuid, kuuluvad ELTL i artikli 207 alla. Nõukogu otsus, millega volitatakse EL i nimel lepingule alla kirjutama , on plaanis vastu võtta 15. oktoobril 2018 põllumajanduse ja kalanduse nõukogus. EL i ja Singapuri Vabariigi lepingule allakirjutamine on kavas 18.-19. oktoobril 2018 Aasia-Euroopa tipp kohtumise l ( ASEM ) . Liikmesrii gid peavad alla kirjutama hiljemalt 16. oktoobril . 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna vanemjurist Kristi Land (telefon 637 7431; [email protected] ). Seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Toomas Moor (telefon 637 7212, [email protected] ), juriidilise osakonna vanemjurist Kristi Land ning jurist Merili Kriisa (telefon 637 7434, [email protected]) . Korralduse eelnõu ning seletuskirja on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (telefon 637 7404, [email protected] ). Leping u ja selle lisade eestikeelse teksti on koostanud ja keeleliselt toimeta n ud E uroopa Liidu Nõukogu sekretariaa t ning tekstid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seletuskirja ettevalmistamisel paluti kommentaare kõikidelt ministeeriumidelt. Kirjalikud märkused esitas Rahandusministeerium, teised ministeeriumid lepingut ei kommenteerinud . 1.3 . Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsusele septembri lõpus või oktoobri alguses heakskiitmiseks esitatava ELi N õukogu otsuse eelnõuga nr 7977/18 , mis käsitleb EL i nimel lepingule allakirjutamis t . 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu eelnõu ning volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingule alla. Lepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja. Ka mui d Eesti Vabariigi põhiseaduse § -s 121 nimetatud välislepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine. Seega ei tule lepingut Riigikogus ratifitseerida. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korraldus koosneb kahest punktist, esimesega kiidetakse heaks lepingu eelnõu ja teisega antakse volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada. Leping koosneb 75 artiklist , 11 lisast , kokkuleppest nr 1 ja käsitusleppest nr 2 . Seletuskirjas on pikemalt vaatluse alla võetud Eestile olulisemaid valdkondi käsitlevad peatükid ja artiklid . Leping sisaldab kõiki uuendusi, mida hõlmab ELi uus lähenemine investeeringute kaitsele, ja selle täitmise tagamise mehhanisme, mida olemasolevates Singapuri ja liikmesriikide vahelistes investeeringute kaitse lepingu te s ei ole. Kahepoolsed lepingud on varem sõlminud 12 liikmesriiki. Eestil investeeringute kaitse lepingut Singapuriga sõlmitud ei ole , küll on aga Eestil olnud huvi sõlmida Singapuriga asjakohane leping . Lepingu I peatüki artikli tes 1.1 ja 1.2 selgitatakse lepingu eesmärki ja lepingus kasutatud mõisteid. II peatükk k äsitleb investeeringute kaitset . A rtikkel 2.1 täpsustab kohaldamisala ja artikli lõikes 3 on loetletud võrdse kohtlemise erandid (kaupade ja teenuste hankimine valitsusasutuste poolt valitsuse tegevuseks, audiovisuaalteenused ja tegevus valitsuse funktsioonide täitmisel lepinguosaliste vastavatel territooriumidel ). Artikli 2.2 lõikes 2 kinnitatakse, et lepinguosalise riigisisese õiguse muutmine moel , mis võib mõjuda investoritele kahjulikult (ei vasta kasumiootustele) , ei ole vaadeldav lepingu rikkumisena. Samuti ei peeta muudatusi riigiabis (artikli 2.2 lõiked 3 ja 4 ) üldjuhul lepingu rikkumiseks. Artikkel 2.3 sätestab võrdse kohtlemise põhimõtte ja erandid sellest ning artikkel 2.5 tekitatud kahju hüvitamise põhimõtted ja tingimused. Artikkel 2.6 , mida tuleb lugeda koostoimes lepingu 1.–3. lisaga, reguleerib sundvõõrandamise või samalaadse toimi n gu tingimusi. Artikkel 2.7 käsitleb lepinguosaliste vahel ülekannete tegemist. Ülekannete sätetega on hõlmatud nii rahalised ülekanded seoses kapitaliinvesteeringu tegemise või suurendamisega ning investeeringutulu ülekandmisega (kasum, intressitulu) kui ka laenulepingutest tulenevad maksed ja tasud, mis makstakse töö tegemise või lepingust tulenevate toimingute eest , nagu sundvõõrandamine või kahju hüvitamine. Selleks nähakse ette, et pooled võimaldavad teha kõiki investeeringutega seotud ülekandeid vabalt vahetatavas valuutas ning ilma piirangute ja viivitusteta. Lepingust tulenev vastastikune kohustus võimaldada teha ülekandeid ei välista aga lepinguosalise õigust rakendada piiranguid olukorras, mis on reguleeritud lepinguosalise õigusega, nagu ülekannete tegemise piirangud maksejõuetuse ajal, seoses süüteoga või kohtuotsuste täitmisega. Samuti ei piira leping riigisiseste nõuete rakendamist seoses väärtpaberitehingute erinõuetega, finantsinstitutsioonide aruandlusnõuetega, sotsiaalkindlustuse ja riiklike pensioniskeemidega ning maksudega. Lisaks võimaldab artikkel juhul , ku i lepinguosalisel on raskusi seoses raha- või vahetuskursipoliitika toimimisega, ajutiselt kuni kuueks kuuks rakendada ülekannete tegemise suhtes kaitsemeetmeid . Selliste kaitsemeetmete rakendamisest ja nende ajakavast tuleb teavitada teist lepinguosalist viivitamata. Piiravaid meetmeid võib lepinguosaline rakendada ka juhul , ku i tal on olulisi maksebilansi raskusi või nende tekkimise oht. Peatükis käsitletud põhimõtted on kooskõlas Eestis ja ELis kehtivate põhimõtetega. Põhiseaduse § 32 kohaselt on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, juhul kui seda tehakse üldistes huvides ning õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Sundvõõrandamist täpsustab kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (edaspidi KA A HOS ) . KA A HOS i s sätestatu on kooskõlas lepingus kokkulepituga. Selle § 2 lõige 1 näeb ette , et k innisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine , saab toimu da vaid üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. KAAHOS i § 7 ja §-d 22 – 30 sätesta vad kinnisasja avalikes huvides omandamise tarbeks kindla menetluse. KAAHOS i § 11 lõi ke 2 järgi makstakse omanikule kinnisasja eest tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitis es t kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. KAAHOS i § 11 lõige 5 näeb ette , et tasu määratakse esimese hindamistoimingu tegemise kuupäeva seisuga. KAAHOS i § 12 lõike 3 kohaselt on kahju hüvitami s e eesmärk kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Seega vastab Eesti regulatsioon lepingus sätestatule. Lepingu III peatükk käsitleb vaidluste lahendamist. Peatükk koosneb kahest alajaotusest : A jagu käsitleb investori ja lepinguosalise v aheliste vaidluste lahendamist ning B j agu lepinguosaliste v aheliste vaidluste lahendamist. A rtikkel 3.2 näeb ette võimaluse lahendada vaidlused kohtuväliselt, artikkel 3.3 kirjeldab konsultatsioonide pidamist ning artikkel 3.4 käsitleb vahendusmenetlust ja vaidluste kohtuvälist lahendamist. Lepinguga luuakse sõltumatu investeerimiskohtu süsteem, mis koosneb esimese astme kohtust (käsitletakse artiklis 3.9 ) ning apellatsioonikohtust (käsitletakse artiklis 3.10 ). Lepingu jõustumise l nimetab lepinguosaliste komitee kohtu kuus liiget, kusjuures EL määrab kaks liiget, Singapur kaks liiget ning EL ja Singapur määravad ühiselt kaks liiget, kes ei ole ühegi liidu liikmesriigi ega Singapuri kodanikud. Artikli 3.9 lõikes 3 on sätestatud võimalus suurendada või vähendada kohtu liikmete arvu kuni kolm korda. Artik liga 3.10 luuakse apellatsioonikohus , kes arutab esimese astme kohtuotsuste peale esitat ud kaebusi. Kohtunike määramine apellatsioonikohtusse toimub sarnaselt kohtunike määr amisega esimese astme kohtusse. Nii esimese astme kohtu kui ka apellatsioonikohtu sekretariaadiks on määratud ICSIDi sekretariaat, kes pakub kohtutele asjakohast tuge. Lepinguosaliste ühised jõupingutused investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse investeerimiskohtu moodustamiseks on sätestatud artiklis 3.12. Kui mitmepoolne vaidlust e lahendamise mehhanism on loodud , siis see asendab asjakohase lepinguga loodud investeerimiskohtu süsteemi. Artikkel 3.22 käsitleb rahvusvaheliste kohtuotsuste täitmist. Nähakse ette , et kohtuotsuse täitmine käib selle riigi õigusaktide kohaselt, kus kohtuotsus täitmisele pööratakse. Lepingus kirjeldatud vaidluse lahendamise meetmed – konsultatsioonid, vahendus ning erinevate vahekohtute moodustamised on rahvusvahelises praktikas levinud . Uuenduslik on investeerimiskohtu süsteemi loomine investeeringute kaitse lepingu tarbeks. Moodustatavatesse kohtuinstantsidesse või menetlustesse nimetatakse kohtunikud või liikmed võrdselt. Praktikas lepitakse ELi poolt esitatavad kohtunikukandidaadid kokku EL i ja liikmesriikide vahel asjakohases töörühmas . B jagu käsitleb lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamist. Artiklis 3.25 on ette nähtud , et jagu kohaldatakse lepinguosaliste (EL ja Singapuri Vabariik) vaheliste vaidluste suhtes, mis on seotud lepingu sätete tõlgendamise ja kohaldamisega. Artiklid 3.26 – 3.46 käsitlevad üksikasjalikult järgmisi vaidluste lahendamise etappe ja komponente : konsultatsioonide pidamine, vahendamine, vahekohtumenetluste algatamine, vahekohtu moodustamine, eelotsus kiireloomulisuse kohta, vahekohtu vahearuanne, vahekohtu otsus, vahekohtu otsuste täitmine, otsuse täitmise mõistlik tähtaeg, vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine, ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral, vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine pärast ajutiste meetmete võtmist, vahekohtumenetluste peatamine ja lõpetamine, mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus, töökord, teabe esitamine, tõlgendamiseeskirjad, vahekohtu otsused, vahekohtunike nimekirjad, seosed WTO raames võetud kohustustega ning tähtajad. Lepingus on kasutatud tavapäraseid vaidluste lahendamise meetodeid. Eesti on nii lepingus nimetatud 1965. aasta riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeeri mis vaidluste lahendamise konventsiooni kui ka 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni osaline. Eesti on samuti ühinenud r ahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni ga , millega kooskõlas lepingut tõlgenda takse . IV peatükk sisaldab institutsioonilisi, üld - ja lõppsätteid. Artikli 4.1 lõige 1 sätestab, et m oodustatakse komitee, kuhu kuuluvad ELi ja Singapuri esindajad. Komitee tagab lepingu nõuetekohase toimimise. Artikli 4.1 lõike 2 kohaselt tuleb komitee kokku iga kahe aasta järel või lepinguosalise taotluse korral põhjendamatu viivituseta. Komiteed juhivad ühiselt Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik ning Singapuri kaubandus- ja tööst usminister või nende esindajad. Artikkel 4.4 näeb ette erandi seoses usaldatavusnõuete kehtestamisega finantssektoris. Selle kohaselt, arvestades ka juba kehtivat regulatsiooni, ei takista lepinguga kokku lepitud investeeringute soodustamise sätted kehtestada või säilitada lepingu osalisel preventiivsel ee smärgil meetmeid, mis on seotud - investorite, hoiustajate või kindlustusvõtjate tagatistega, nagu näiteks investorite kaitse skeemide rakendamine; - finantsasutuste enese jätkusuutlikkuse, usaldusväärsuse tagamisega, nagu kapitalinõuded finantssektoris; - finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamisega, nagu finantssüsteemi kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks vajalike meetmete võtmine . Kohaldatavad usaldatavusnõuded ei tohi olla ebaproportsionaalsed , diskrimineerida teise lepingu osalise finantsteenuste osutajaid ega piirata varjatult teenuste liiku mist . Tingimus, et need usaldatavusnõuded ei tohi põhjustada suuremat koormust kui vajalik, ei välista samas lepingu osalise õigusest tulenevaid lisa piiranguid seoses pangasaladuse, isikuandmete kaitse ja ärisaladusega. Artiklis 4.5 käsitletakse julgeolekuerandeid . Lepingu osalised on kokku leppinud, et leping ei kohusta kumbagi lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks. Samuti ei takista leping lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks. Artiklis 4.6 sätestatakse, et lepingut kohaldatakse maksustamismeetmete suhtes vaid nii võrd , kui see on vajalik lepingu sätete jõustamiseks. See tähendab, et leping ei mõjuta Singapuri ja EL i liikmesriikide vahel eraldi sõlmitud maksulepingute rakendamist. Praegu n e leping ei takista lepinguosalisi kehtestamast ja säilitamast maksumeetmeid, millega eristatakse maksumaksjaid ratsionaalsete kriteeriumide põhjal , ning meetmeid, millega aidatakse võidelda topeltmaksustamise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. Ühtlasi ei tohi lep ing takistada Singapuri vastu võtmast või säilitamast maksustamismeetmeid, mis on vajalikud Singapuri konkreetsetest ruumilistest piirangutest tulenevate ülekaalukate avaliku kor raga seotud huvide kaitseks . Seega jäävad kahepoolsed maksustamislepingud muutumatult kehtima. Nii ka Eesti ja Singapuri vahel sõlmitud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, mis jõustus aastal 2007 , ning selle muutmise protokoll , mis jõustus aastal 2012 . Artikkel 4.7 kehtestab erandi seoses rahasüsteemi toimimise regulatsioonidega ning vastavalt sellele ei kohaldata lepingust tulenevaid investeeringute soodustamise tingimusi lepingu osaliste keskpankadele või muudele avalik-õiguslikele rahandusasutustele raha- või vahetuskursipoliitika kehtestamise l ja rakendamise l . Rahapoliitika eesmärk on tagada lepingu osalise raha stabiilsus, mille saavutamiseks kontrollitakse näiteks euroalas inflatsioonimäära ning ülekandemehhanismide tulemusena ka intressimäärasid. Euroalas teostab rahapoliitikat ja sellega seotuna vahetuskursipoliitikat Euroopa Keskpank ning neid meetmeid ei peeta lepingu kohaselt investeeringute soo dustamisega vastuolus olevaks. Artikkel 4.8 kehtestab erandi seoses riiklike investeerimisfondidega ning vastavalt sellele ärgitavad mõlemad lepinguosalised riiklikke fonde järgima üldtunnustatud investeerimispõhimõtteid ehk Santiago printsiipe. Nimetatud printsiibid koosne vad 24 üldtunnustatud põhimõttest ja tavast, mis laiene vad riiklike investeerimisfondide rahvusvahelise foorumi ( International Forum of Sovereign Wealth Funds ) ühingu liikmetele. Printsiipide eesmärk on suurendada fondi tegevuse läbipaistvust ja usaldatavust, edendada juhtimispõhimõtteid ning ühtlustada investeeringute tegemisega seotud praktikat. Euroopast on ühinguga liitunud kaks fondi. Lepingu artikli 4.16 lõikes 1 on sätestatud, et käesolev leping on tähtajatu. Sama artikli lõiked 2, 3 ja 4 käsitlevad lepingu lõpetamist – teavitust ja konsultatsioonide alustamist. Artiklis 4.17 täpsustatakse, et kui leping artikli 4.16 kohaselt lõpetatakse, jääb see sellest kuupäevast kehtima veel 20 aastaks nende investeeringute suhtes, mis on tehtud enne lepingu lõpetamise kuupäeva. A rtiklit ei kohaldata, kui lõpetatakse lepingu ajutine kohaldamine ja leping ei jõustu. Mis puudutab lepingu ajutist kohaldamist, siis komisjon on teadlik, et tuleb leida tasakaal, edendades ühelt poolt ELi reformitud investeerimispoliitikat , ent teisalt tunnistades, et võimalik jagatud pädevus nendes küsimustes on liikmesriikide jaoks tundlik teema. Seetõttu ei ole komisjon teinud ettepanekut kohaldada investeeringute kaitse lepingut ajutiselt. Sellele vaatamata on komisjon valmis esitama ettepaneku lepingut ajutiselt kohaldada, kui liikmesriigid seda soovivad. Eestil ei ole midagi lepingu ajutise kohaldamise vastu, kuid kuna seda praegu ette nähtud ei ole, ei ole vaja eelnõus lepingu ajutist kohaldamist ette näha. Lepingu 1. l isa s täpsustatakse sundvõõrandami st ja 2. l isa s maa sundvõõrandamist . Lepingu 2. lisas sätestatakse, et kui sundvõõrandavaks lepinguosaliseks on Singapur, siis tuleb olenemata artiklist 2.6 „Sundvõõrandamine“ iga sundvõõrandamise puhul, mis on seotud maaga maa omandamist käsitleva seaduse (152. peatükk) tähenduses, tasuda hüvitist turuväärtuse ulatuses kooskõlas nimetatud õigusaktiga. Lepingu kohaldamisel peaks igasugune maa omandamist käsitleva seaduse (152. peatükk) alusel võetav sundvõõrandamismeede teenima avalikke huve või olema seotud avalike huvide teenimisega. Lep ing puudutab piiranguid ainult Singapuri elamukinnisvara suhtes. Need piirangud ei ole vastastikused ega mõjuta Eestit suurema l määral kui teisi liikmesriike . Lepingu 3. l isa s käsitletakse sundvõõrandamist ja intellektuaalomandi õigusi, 4. l isa s valitsemissektori võlg a . Lepingu 4. lisas sätestatakse lepingu rakendamine valitsemissektori võla restruktureerimise korral. Lepinguosa lise kohta ei tohi olla esitatud nõudeid, et võla restruktureerimisega rikutakse peatükist „Investeeringute kaitse“ tulenevaid kohustusi. Kui selline nõue on juba esitatud, ei tohi selle menetlemist peatüki „Vaidluste lahendamine“ A jao „Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine“ alusel jätkata, kui restruktureerimine on nõude esitamise ajal kokkulepitud restruktureerimine või muutub kokkulepitud restruktureerimiseks pärast sellise nõude esitamist. Selle hulgast arvatakse välja nõue seoses sellega, et restruktureerimisega rikutakse artiklit 2.3 „Võrdne kohtlemine“. Lisaks sätestatakse, et olenemata peatüki „ Vaidluste lahendamine“ A jao artiklist 3.6 „Nõude esitamine kohtusse“ ei või investor esitada nõuet, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse investeeringute kaitse kohast kohustust enne , kui artikli 3.3 „ K onsultatsioonid “ kohasest kirjaliku konsultatsioonitaotluse esitamisest on möödunud 270 päeva. Lepingu 4. l isas täpsustatakse mõiste i d „kokkulepitud restruktureerimine“ ja „ võlainstrumenti reguleeriv õigus“. Märgitakse, et mõiste „lepinguosalise võlg“ hõlmab EL i puhul liikmesriigi valitsuse võlga või liikmesriigi võlga keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse tasandil . Lepingu 5. l isa s käsitletakse artiklis 4.12 osutatud lepingu i d. Nimetatud l isas on loetelu liidu liikmesriikide ja Singapuri vahelistest investeeringute soodustamise ja kaitse lepingutest, jõusolevaid lepinguid on kokku 12 . Käesoleva lepingu jõustumisel lõpetatakse liidu liikmesriikide ja Singapuri vahelised lepingud , nendest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused kaotavad kehtivuse ning need a sendatakse käesoleva lepinguga. Eesti ja Singapuri vahel investeeringute soodustamise j a vastastikuse kaitse lepingut sõlmitud ei ole. Lepingu 6 . l isa s käsitletakse vahendusmehhanism i investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamisel ; 7. l isa s on esitatud kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend; 8. l isa sisaldab eeskirj u üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, istungite kohta ja kolmandate isikute võimaluse kohta esitada esildisi; 9. l isa s on esitatud vahekohtu töökord; 10. l isa näeb ette vahendusmenetlus e lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks; 11. l isa sisaldab vahekohtunike ja vahendajate käitumisjuhend it . Kokkulepe nr 1 käsitleb ruumi ja loodusvarade kätt esaadavuse suhtes kohaldatavaid eripiiranguid Singapuris. Selles lepitakse kokku, et võrdne kohtlemine ei kohaldu Singapuri joogiveevarude ega elamukinni s vara suhtes . Käsitluslepe nr 2 sätestab vahekohtunike tasustamise korra. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s ega lepingu eelnõu s ei kasuta t a kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. Lepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud E uroopa Liidu Nõukogu sekretariaat . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Lepingu eelnõu on kooskõlas E Li õ igusega . Komisjoni analüüsi kohaselt on leping kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega ega nõua EL i eeskirjade, õigusnormide või standardite muutmist üheski reguleeritud valdkonnas. Leping kaitseb avalikke teenuseid ning tagab, et valitsuste õigus kehtestada avalikkuse huvides õigusnorme säilib lepingu alusel täielikult ja moodustab lepingu aluspõhimõtte. Tegu on ELi ja liikmesriikide jagatud pä devuses oleva lepinguga (vt sissejuhat uses esitatud info t Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamuse A-2/15 kohta ) . 6. Korralduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Lepingu sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid ei ole võimalik mõõta. Majandusliku koostöö kaudu suureneb inimeste heaolu. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eesti peab väga olulise ks investeeringute kaitse lepingu sõlmimist, mis annab õiguskindluse ja loob prognoositavuse , mis peaks aitama meelitada ligi ja säilitada investeeringuid eesmärgiga toetada majandust. Arenev majandus on riigi julgeoleku üheks oluliseks osaks. EL ja Singapur on mõlemad avatud majandusega partnerid ning sellel lepingul valdkondliku erilepinguna on positiivne mõju välispoliitilisele dialoogile laiemalt . S amuti suurendab leping ELi ja seeläbi ka Eesti nähtavust Aasia-Vaikse ookeani regioonis. 6.3. Mõju majandusele Komisjon tegi ELi-ASEANi vabakaubanduslepingu (sealhulgas investeeringute kaitse leping) kaubanduse jätkusuutlik k ust käsitleva mõjuhindamise 2009. aastal. Mõju hindamisel jõuti järeldusele, et ulatuslikul lepingul oleks oluline positiivne mõju nii ELi kui ka Singapuri jaoks. Mõju rahvatulule hinnatakse ELi puhul 13 miljardile eurole (mis Eesti puhul meie majanduse proportsiooni ELis arvestades oleks 21,2 miljonit eurot) ja Singapuri puhul 7,5 miljardile eurole. Nende arvude põhjal võib vabakaubanduslepingu ja investeeringu kaitse lepingu mõju olla alahinnatud, sest aluseks on 2007. aasta kaubandusstruktuurid ja kaubavahetus on märkimisväärselt suurenenud ( kasv 32%). Lepinguga loodav investeerimiskohtu süsteem võeti kasutusele alles hiljuti ja praktikas ei ole süsteemi kasutatud ega ole sellele veel hinnangut antud . Vaatamata sellele on esialgsete hinnangute kohaselt investeerimiskohtu süsteem läbipaistvam ning kohtumenetlus lühem ja seetõttu investoritele vähem kulukas võrreldes varasema reformimata süsteemiga. 31. märts i 2018. a asta seisuga oli Eesti Panga andmetel Eesti ja Singapuri otseinves teeringute positsioon järgmine: Singapuri otseinvesteeringud Eestis moodustasid 132 miljonit eurot (kasv 6% vrd 31. märts i 2017 . a seisuga; vähenemine 3% vrd 31. detsembr i 2017 . a seisuga ). Osakaal otseinves teeringutest Eestis jätkuvalt 0, 7%, lähetajariikide järjestuses 19. koht Ukraina järe l ja Belgia ees. Investeeritud on peamiselt töötlevasse tööstusse (89% investeeringutest), teised sektorid on hulgi- ja jaekaubandus ; veondus ja laondus ; majutus ja toitlustus ; info ja side ; finants- ja kindlustustegevus ; kinnisvara ; kutse-, teadus- ja tehnikategevus. Eesti otseinvesteeringud Singapuris ol id 2,1 miljonit eurot (kasv 6% vrd 31. märts i 2017 . a seisuga ). Investeeritud on töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse. Investeeringute kaitse lepingul on finantsmõju ELi eelarve kulude poolel. See on ELi jaoks juba teine leping, mis sisaldab investeerimiskohtu süsteemi. Alates 2018. aastast (eeldusel, et leping jõustub) on ELi eelarves ette nähtud 200 000 euro suurune iga-aastane lisa kulu esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu alalise struktuuri rahastamiseks. Samuti määratakse lepingust tulenevaid ülesandeid täitma üks täistööajaga administraator ELis, millega kaasnev haldusressursside kulu on komisjoni hinnangul 134 000 eurot aastas. Eesti eelarve kulude poolel tekib mõju siis, kui investori ja lepinguosalise vaheline vaidlus puudutab otseselt Eestit. 6.4. Leping ei avalda otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohalik e omavalitsuste tööle. Lepingu mõju regionaalarengule ei ole praegu võimalik hinnata. 7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi, lisakulutusi ega otseselt mõõdetavaid tulusid. Kulud võivad tekkida, kui Eesti peaks os utuma tulevikus mõne investeeri misvaidluse osaliseks rahvusvahelises vahekohtus. 8. Rakendusaktid Lepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte. 9. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras . Leping jõustub artikli 4.15 kohaselt teise kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mil lepinguosalised teatavad üksteisele kirjalikult oma vastavate käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisest ja menetluste lõpuleviimisest, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Sama artikli kohaselt on poolte kokkuleppel võimalik ka lepingu ajutine kohaldamine, kuid seni ei ole seda plaanitud. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks kõi kidele ministeeriumid ele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/18-0926 - „„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.09.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f54261dc-ebca-49ff-bffe-99abf3a4791d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f54261dc-ebca-49ff-bffe-99abf3a4791d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main