Kiri

Eesti Töötukassa NÕUKOGU OTSUS Tallinn 8. august 2018 nr 8 2019. -2022. aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 2019. aasta tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 2', § 38' lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning Eesti Töötukassa 2019.-2022. aasta töötuskindlustusmakse määrade arvestuse (lisatud otsusele) 1. Teha tervise- ja tööministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2019.- 2022. aasta töötuskindlustusmakse määrad: 1.1 kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse -s 40 nimetatud summadelt: 2019 2020 2021 2022 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1.2 tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse ~-s 40 nimetatud summadelt: 2019 2020 2021 2022 I 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% I 2. Teha tervise- ja tööministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2019. aasta määrad: 2.1. 16,1% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest; 2.2. 16,1% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest. 3. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega tervise- ja tööministrile hiljemalt 14. augustiks 2018. Toomas Tamsar nõukogu esimees  Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 8. august 2018 otsuse nr 8juurde EESTI TÖÖTUKASSA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRADE ARVESTUS AASTATEKS 2019-2022  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 5 1. EESTIMAJANDUSE MAKROPROGNOOS 7 2. TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITISE KULUDE PROGNOOS 9 2.1 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastaks 2018 9 2.1.1 Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv 9 2.1.2 Töötuskindlustushüvitise keskmine suurus 12 2.1.3 Töötuskindlustushüvitise maksmise keskmine kestus 15 2.2 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastani 2022 17 3. KOONDAMISE KORRAL MAKSTAVA KINDLUSTUSHÜVITISE KULU PROGNOOS 19 3.1 Koondamishüvitise kulude prognoos aastaks 2019 19 3.1.1 Isikute arv, kellele töötukassa määrab koondamishüvitise 19 3.1.2 Koondamishüvitise keskmine suurus 21 3.2 Koondamishüvitise kulude prognoos aastani 2022 22 4. TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL MAKSTAVA HÜVITISE KULU PROGNOOS 23 4.1 Maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastaks 2019 23 4.1.1 Isikute arv, kellele töötukassa määrab maksejõuetushüvitise 23 4.1.2 Maksejõuetushüvitise keskmine suurus 24 4.2 Tööandja maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastani 2022 26 5. KULU AKTIIVSETELE TÖÖTURUMEETMETELE JA TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SIHTKAPITALI ÜLEKANTAVATE VAHENDITE MÄÄRA ARVESTUS 27 5.1 Vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks 27 5.1.1 Aktiivsed meetmed, mida osutatakse tööhõiveprogrammi raames töötuskindlustuse vahenditest 27 5.1.1.1 Aktiivsed meetmed registreeritud töötute le ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõimega) 28 5.1.1.2 Töötust ennetavad meetmed töötavatele inimestele 30 5.1.2 Aktiivsed meetmed, mida rahastatakse peamiselt ESFvahenditest 31 5.1.2.1 Aktiivsed meetmed vähenenud töövõimega inimestele 31 5.1.2.2 Muud aktiivsed tööturumeetmed 32 5.2 Ülekantavate vahendite määr 33 6. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE LAEKUMISE PROGNOOS 35 7. TÖÖTUKASSA TULUDE JA KULUDE ARVESTUS AASTATEL 2018-2022 38 LISA 1. TÖÖTUSKINDLUSTUSE TULUDE JA KULUDE ARVESTUS AASTATEL 2018-2020 RAHANDUMINISTEERIUMI 2018. AASTA KEVADISE MAJANDUSPROGNOOSI (POSITIIVSE) RISKISTSENAARIUMI ALUSEL MAKSEMÄÄRAGA 2,4% 42 3  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Kasutatavad lühendid ja mõisted Eesti Statistikaamet ESA EestiTöötukassa Töötukassa Euroopa Sotsiaalfond ESF .Karjäärtnõustamtse kättesaadavuse TAT-l suurendamine" Kindlustushüvitis koondamise korral Koondamishüvitis, KH Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul Tööandjate sihtfond; II sihtfond; II SF makstavate hüvitiste sihtfond Sisemajanduse koguprodukt SKP Tarbijahinnaindeks THI Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral Maksejõuetushüvitis; MJH Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital Sihtkapital; SK "Tööturuteenuste osutamine tagamaks TAT-2 paremaid võimalusi hõives osalemiseks" "Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi TAT-3 sihtrühmale" Töötuskindlustus TK Töötuskindlustushüvitis TKH Töötuskindlustushüvitise sihtfond Töötajate sihtfond; I sihtfond; I SF Töövõimereform TVR Mõisteid palk ja töötasu kasutatakse sünonüümidena 4  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 LÜHIKOKKUVÕTE Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 annab detailse (kuise) hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele 2019. aastaks ning esitab töötuskindlustusvahendite ülevaate aastani 2022. Arvestuse aluseks on rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaarium. Selle järgi kasvab Eesti majandus järgmisel aastal aeglasemalt kui käesoleval aastal ehk 3,2%. Aasta keskmine töötuse määr (jättes kõrvale töövõimereformi mõju) langeb järgmisel aastal S,O%-It4,8%-ni. Järgnevatel aastatel majanduskasv prognoosi kohaselt veidi aeglustub, jõudes 2022. aastaks 2,9%-ni. Aasta keskmine töötuse määr (jättes kõrvale töövõimereformi mõju) jääb aastatel 2020-2022 stabiilsele tasemele (4,7%). Arvestades ka töövõimereformi mõju, prognoosib rahandusministeerium prognoosiperioodil järkjärgulist töötuse määra kasvu 2018. aasta S,8%-lt 6,8%- ni 2022. aastal. Töötuskindlustusmakse laekumise prognoosis on arvestatud töötuskindlustusmakse maaraga kokku 2,4%.Töötuskindlustusmakse määradega 1,6%kindlustatutele ja 0,8%tööandjatele laekub 2019. aastal töötuskindlustusmakseid 202 miljonit eurot. Prognoosiperioodil aasta-aastalt töötuskindlustusmaksete laekumine suureneb. Töötuskindlustushüvitise kulude prognoosi mõjutab Riigikohtu 11. mail 2017 jõustunud otsus, mille kohaselt on ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel, kes on kaotanud palgatöö. õigus saada töötuskindlustushüvitist juhul, kui nad ei saa oma tegevuse eest äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tasu ning täidetud on muud töötuskindlustushüvitise saamisetingimused. Nende kuludega on arvestatud kogu prognoosiperioodi vältel. Vastavalt prognoosile lisandub uusi töötuskindlustushüvitise saajaid 2019. aastal mõnevõrra vähem kui käesoleval aastal, mil esimestel kuudel on töötuskindlustushüvitise määramiste arvolnud täiendavalt suurem seoses erakorraliste koondamiste ja tähtajaliste töösuhete lõppemisega avalikus sektoris (maavalitsuste kaotamine, kohalike omavalitsuste ühinemine, Euroopa Liidu eesistumine). Töötukassa prognoosib, et 2019. aastal hakkab töötuskindlustushüvitist saama20 409 töötut ning töötuskindlustus- hüvitise määramiste arv jääb sarnasele tasemele ka ülejäänud prognoosiperioodiks. Kuigi hüvitise saajate arv jääb suhteliselt stabiilseks, siis hüvitise kulu prognoosiperioodi jooksul kasvab, tingituna hüvitise saajate keskmise töötasu kasvust ja 360 päevaks määratud hüvitise saajate osakaalu suurenemisest. 2019. aasta töötuskindlustushüvitise kuluks prognoosib töötukassa SS,3miljonit eurot. Sarnaselt töötuskindlustushüvitisega on 2018. aasta koondamishüvitiste arvoluliselt mõjutatud haldusreformist. Võrreldes 2018. aastaga koondamishüvitise saajate arv 2019. aastal langeb, kuid hüvitise kulu suureneb, kuna palgakasv mõjutab keskmise hüvitise suurust. Töötukassa prognoosib, et 2019. aastal määratakse koondamishüvitis 6327 inimesele ning koondamishüvitise kuluks on 13,3 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel jääb koondamishüvitise saajate arv suhteliselt stabiilseks, kuid hüvitise kulu tulenevalt hüvitise saajate palga kasvust suureneb. Majanduskasvu aeglustumisega suureneb järgnevatel aastatel mõnevõrra maksejõuetushüvitise saajate arv. Prognoosime, et 2019. aastal määratakse maksejõuetushüvitis 1 362 inimesele ning hüvitise kulu on 4,2 miljonit eurot. Kulu maksejõuetushüvitisele kasvab järgnevatel aastatel eelkõige tulenevalt keskmise palgaja seeläbi keskmise hüvitise tõusust. 2019. aastal on hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga kokku 8S,7 miljonit eurot. Järgnevate aastate jooksul hüvitiste kulu kasvab. Töötuskindlustusvahendite vajaduse prognoosis aktiivsete meetmete jaoks on arvestatud nii töötute ja tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) vajadusi aktiivsete meetmete järele, töötavate inimeste vajadusi töötust ennetavate meetmete järele kui ka vähenenud töövõimega klientide (töövõimereformi sihtrühm) vajadusi aktiivsete meetmete järele. Teenuste kulu töötute le ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõime) ning ennetavate meetmete kulu kaetakse 3 miljoni ulatuses riigieelarvest ja ülejäänud osas s  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 töötuskindlustusvahenditest. Vähenenud töövõimega klientidele osutatavaid aktiivseid meetmeid rahastatakse 85% ulatuses ESFprogrammist, töötuskindlustuse vahenditest kaetakse kaasfinantseering 15% ulatuses. Aktiivsete meetmete rahastamiseks töötuskindlustusvahenditest kulub 2019. aastal 32,4 miljonit eurot ja 2020. aastal 34,6 miljonit eurot. Prognoosis on eeldatud, et ESFrahastuse lõppemisel osutatakse seni ESFvahenditest rahastatud aktiivseid meetmeid (TAT-2, TAT-3) töötuskindlustuse vahenditest ning sellest tulenevalt 2021. ja 2022. aastal kulud aktiivsetele meetmete le kasvavad. Seni on lähtutud põhimõttest, et kulu tööturuteenustele ja -toetustele kaetakse jooksva aasta sihtkapitali ülekantavatest vahenditest. Arvestades, et maksimaalselt saab sihtkapitali kanda 30% sihtfondidesse laekuvatest vahenditest, on 2022. aastal teenuste osutamiseks vajalike vahendite vajadus suurem (7,5 miljonit eurot) kui jooksva aasta ülekantavad vahendid. Üheks võimaluseks on need kulud katta sihtkapitali varasemalt kogunenud vahenditest. Töötuskindlustusmakse määradega 1,6% kindlustatutele ja 0,8% tööandjatele on aktiivsete meetmete osutamiseks 2019. aastal vajalik kanda laekuvatest töötuskindlustusmaksetest üle tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitali 16,1% ning 2020. aastal 16,2%. Tegevuskulude maht on käesolevasarvestuses prognoositud üldistatult. Täiendavalt on tegevuskuludes arvestatud karjääriteenuste reformi käigus 2019. aastast töötukassa juurde loodava karjäärikeskusega lisanduvate kuludega. Samuti on aastatel 2021-2022 tegevuskulude hulka arvestatud karjääriteenuste kulud, mida 2020. aastani osutatakse ESF programmi .Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine" (TAT-l) alusel. Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega suurenevad töötukassa varad 2019. aastal 38,8 miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus 2019. aasta lõpuks on 811,8 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel töötuskindlustusvahendid suurenevad ning prognoosiperioodi lõppedes ehk 2022. aasta lõpuks on oodatav netovara väärtus 899,2 miljonit eurot. Arvestuses on esitatud töötukassa vahendite jätkusuutlikkus kokku 2,4%-lise maksemääraga aastani 2022 põhiprognoosi (rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosi põhistsenaarium) ja aastani 2020 riskiprognoosi (rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosi riskistsenaarium, mis arvestab positiivsemate majandusarengutega kui põhistsenaarium) alusel (lisa 1). 6  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 1. EESTI MAJANDUSE MAKROPROGNOOS 2017. aastal kiirenes majanduskasv 2016. aasta 2,1%-lt 4,9%-ni. Tegemist oli viimaste aastate kiireima kasvuga ning veel eelmisel kevadelootasid prognoose koostavad institutsioonid 2017. aasta majanduskasvuks oluliselt aeglasemat kasvu (2,2-2,6%). Käesolevaks ja ka järgnevaks aastaks on rahandusministeerium võrreldes 2017. aasta suvise prognoosiga korrigeerinud majanduskasvu ootusi ülespoole. Võrreldes 2017. aasta tegeliku näitajaga oodatakse küll majanduskasvu aeglustumist (värskemate prognooside majanduskasvu hinnangud jäävad 2018. aasta osas3,3-4,2% vahele (vt tabel 1)), kuid võrreldes eelnevate aastatega on tegemist siiski pigem kiiremapoolse kasvuga.Majanduskasvu aeglustumine jätkub ka ülejäänud prognoosiperioodi jooksul 2019. aasta 3,2%-lt 2022. aastaks2,9%-ni. Kiire majanduskasvu taustal kasvas 2017. aastal ka hõivatute arvoodatust kiiremini. Kuigi tööealise rahvastiku arv vähenes, sai tööjõus osalemise määra suurenemise ja töötuse määra vähenemisega kasvada ka hõivatute arv. Ka käesolevaksaastaks prognoosib rahandusministeerium töövõimereformi ja pensioniea tõstmise taustal tööjõus osalemise suurenemist ning hõivatute arvu kasvu. Alates 202l. aastast hakkab aga hõivatute arv kahanema, kuivõrd pikemaajaliselt hakkab siiski hõivatute arvu piirama tööealise elanikkonna vähenemine. Soodsa majanduskeskkonna mõjul vähenes töötuse määr 2017. aastal 6,8%-lt 5,8%-le ehk töötute arv vähenes 6400 isiku võrra. Eemaldades aga töövõimereformi mõju, vähenes rahandusministeeriumi hinnangul töötuse määr 5,3%ni.Jättes kõrvale töövõimereformi mõju, on rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt oodata töötuse määra mõningast vähenemist ka ülejäänud prognoosiperioodiks (2018. aasta 5,0%-lt 2022. aasta 4,7%-le). Arvestades aga töövõimereformiga kaasneva täiendavate tööjõus osalejate lisandumisega, kujuneb vastavalt rahandusministeeriumi prognoosile 2022. aastakstöötuse määraks 6,8%. Registreeritud töötute arv 2017. aastal aga vastupidiselt töötute arvule kasvas. See on seotud töövõimereformiga: töövõimetoetuse saamiseks peavad uues süsteemis hinnatud osalise töövõimega isikud olema tööturul aktiivsed. Kokku suurenes 2017. aastal registreeritud töötute arv 5,5% ehk ligi 1600 isiku võrra. Siiski suurenes töövõimereformi mõjul registreeritud töötute arv vähem, kui varasemates prognoosides eeldati. See tuleneb sellest, et osalise töövõime hinnangu saanute season hõive ajas suurenenud ning lisaks on hõivega võrdsustatud tegevustega (nt õppimine, lapse kasvatamine, raskevõi sügavapuudega isiku hooldamine) aktiivsustingimust täitnud suurem osa isikuid kui esialgu eeldati. Registreeritud töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud, on soodsa majanduskeskkonna taustal aga vähenenud. Mõnevõrra on registreeritud töötute arvu mõjutanud alates 2017. aasta mai keskpaigast aga äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete, kes on kaotanud palgatöö, õigus end töötuna arvele võtta. Lisakson nende töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud, tõenäoliselt olnud mõjutatud ka töövõimereformist. Töötuks registreerivad end töövõime hindamise taotluse esitamisel ajutiselt ka need, kelle töövõimet ei hinnata vähenenuks. Kokkuvõttes on seoses eelpool toodud teguritega registreeritud täielikult töövõimeliste töötute arv kõrgem kui tavapäraselt oleks olnud. Kokku vähenes 2017. aastal töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud, ligi 2 100 isiku ehk 9% võrra. Ka2018. aasta esimese 4 kuu jooksul on täielikult töövõimeliste registreeritud töötute arv võrreldes aastatagusega vähenenud, kuid aeglustuvas tempos. Vastavalt rahandusministeeriumi töötute arvu prognoosile võib eeldada registreeritud töötute arvu vähenemist aeglustuvas tempos ka edaspidi. Käesolev prognoos tugineb rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadisele majandusprognoosile. Järgnevas tabelis (vt Tabel 1) on esitatud värskeimad majandusprognoosid majandus-, hõive- ja palgakasvu ning töötute määra osas. 7  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Tabell. Erinevate institutsioonide makroprognooside põhinäitajad Prognoosi NÄITAJA,AW~ 2018pr 2019pr 2020pr 2021pr 2022pr avaldamise aeg SKPreaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2017.a. suvi ne põh i prognoos 3,3 3,0 3,0 3,0 september 2017 Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine riskiprognoos 2,5 2,5 september 2017 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine põhiprognoos 4,0 3,2 3,0 2,9 2,9 aprill 2018 Rahandusministeeriumi 2018.a. keva di ne ri ski prognoos (pos.) 4,5 3,5 3,3 aprill 2018 Eesti Panga 2017.a. prognoos 4,2 3,1 2,7 detsember 2017 Konju n ktu uri i nsti tu ut 4,0 3,2 2,9 2,7 märts 2018 Swedbank 3,9 3,0 märts 2018 Euroopa Komisjon 2018.a. keva di ne prognoos 3,7 2,8 mai 2018 IMF 3,9 3,2 aprill 2018 OECD 3,3 3,0 november 2017 Harmoniseeritud töötuse määr (%) Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine põhiprognoos töövõimereformiga 8,3 8,9 9,2 9,3 september 2017 Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine põhiprognoos töövõimereformita 6,2 6,1 5,9 5,8 september 2017 Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine riskiprognoos töövõimereformiga 8,6 9,2 september 2017 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine põhiprognoos töövõimereformiga 5,8 6,2 6,3 6,S' 6,8 aprill 2018 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine põhiprognoos töövõimereformita 5,0 4,8 4,7 4,7 4,7 apr.i112018 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine riskiprognoos töövõimereformiga (pos.) 5,7 6,0 6,0 aprill 2018 Eesti Panga 2017.a. prognoos 7,3 7,9 7,9 detsember 2017 Konju n ktu uri i nstitu ut 6,2 6,3 6,4 6,4 märts 2018 Swedbank 6,2 6,3 märts 2018 Euroopa Komisjon 2018.a. keva di ne prognoos 6,0 6,3 mai 2018 IMF 6,3 6,7 aprill 2018 OECD 7,6 7,7 november 2017 Hõivatute arvu kasv (%) Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine põhiprognoos töövõimereformiga 0,4 0,5 0,4 0,3 september 2017 Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine põhiprognoos töövõimereformita 0,1 0,0 -0,1 -0,2 september 2017 Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine riskiprognoos töövõimereformiga 0,1 0,2 september 2017 Raha~dusrninisteeriumi 2018.a. kevadi ne põhiprognoos töövõimereformiga 0,8 0,5 0,0 -0,3 -0,3 aprill 2018 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine põhiprognoos töövõimereformita 0,4 0,0 -0,5 -0,5 -0,5 aprill 2018 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine riskiprognoos töövõimereformiga (pos.) 0,9 0,6 0,0 - aprill 2018 Eesti Panga 2017.a. prognoos 0,0 0,1 0,1 detsember 2017 Euroopa Komisjon 2018.a. kevadine prognoos 0,6 0,3 mai 2018 Keskmise brutopalga reaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine põhiprognoos 2,5 3,0 2,8 3,1 september 2017 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine põhiprognoos 4,0 3,3 3,0 3,6« 3,7 aprill 2018 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine riskiprognoos (pos.) 4,2 3,5 3,2 aprill 2018 Keskmise brutopalga nominaalkasv (%) Rahandusministeeriumi 2017.a. suvine põhiprognoos 5,2 5,5 5,3 5,1 september 2017 - Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine põhiprognoos '1,0 5,7 5,5 5,7 I~ 5,7 aprill 2Õ18 Rahandusministeeriumi 2018.a. kevadine riskiprognoos (pos.) 7,3 6,1 5,8 aprill 2018 Eesti Panga 2017.a. prognoos 6,2 5,7 5,8 detsember 2017 Konju nktu uri i nsti tu ut 6,2 5,6 5,0 4,9 märts 2018 .. Allikad: 1) Eesti Konjunktuuriinstituut: "KonJunktuur" 1(204) 2018 . https:llwww.mkm.ee/sites/default/files/konjunktuur nr 1 204 2018 marts.pdf. 2) Eesti Pank: .Rahapoliitika ja majandus" 4/2017. https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2017/rahapoliitika-ja- majandus-42017. 3) Euroopa Komisjon: "European Economic Forecast. Spring 2018". https://ec.europa.eu/info/files/economy-finance/spring-2018-economic- forecast-estonia en. 4) IMF: "World Economic Outlook. April 2018". https:llwww.imf.org/en/Publications/WEO/lssues/2018/03120/world-economic-outlook- april-2018. 5) Rahandusministeerium: "Rahandusministeeriumi kevadprognoos 2018"; ,,2017. aasta suvine majandusprognoos" https:llwww.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid. 6) Swedbank: "Swedbanki majandusprognoos. Märts 2018". https:llwww.swedbank-research.com/estonian/eestimajandus/2018/27-03- 18/index.csp. 7) OECD:"Estonia - Economic Forecast Summary (November 2017)". http://www.oecd.org/eco/outlook/economic-forecast-summary- estonia-oecd-economic-outlook.pdf 8  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 2. TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITISE KULUDE PROGNOOS Alusandmed: • töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustatute ja töötuskindlustushüvitise saajate kohta; • ESAandmed töötute arvu ja Eesti keskmise palga kohta; • rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi andmed töötute arvu ja keskmise palga kohta. Metoodika: Selleks, et hinnata töötuskindlustushüvitise määramisega 2019. - 2022. aastal ülesvõetavaid kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: • töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv, s.h. 360, 270 ja 180 päevaks määratud hüvitiste arv; • 360, 270 ja 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitiste keskmine päevamäära suurus esimesellOO päeval ja alates 101. päevast; • 360, 270 ja 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitiste maksmise keskmine kestus päevades. 2.1 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastaks 2018 2.1.1 Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu leidmiseks kasutame järgmist skeemi: 1) rahandusministeeriumi prognoositud üldise töötute arvu ja selle muutuse põhjal prognoosi me töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu; 2a) töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv 360 päevaks töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv x 360 päevaks määratavate hüvitiste osakaal; 2b) töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv 270 päevaks töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv x 270 päevaks määratavate hüvitiste osakaal; 2c) töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv 180 päevaks = töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv x 180 päevaks määratavate hüvitiste osakaal. Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu prognoosimiseks on kasutatud prognoosimudelit, kus töötuskindlustushüvitise määramisotsuste arv sõltub tööturunäitajatest (eeskätt töötute üldarv ja selle muutused), mida prognoosib rahandusministeerium oma makroprognoosides. Samas võtab töötukassa prognoos arvesse ka muutusi tööturuagentide käitumises, mis ei tulene makromajanduse olukorrast (tõenäoliselt eelkõige 2009. aasta keskel kehtima hakanud töölepingu seaduse mõjude tõttu ei ole tööandja algatusel lõppenud töösuhete osakaal uute registreeritud töötute hulgas ja seetõttu ka töötuskindlustushüvitise määramiste arv langenud kooskõlas töötute arvu langusega). Täiendavalt on arvestatud ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete lisandumisega töötuskindlustushüvitise saajate hulka alates maist 2017. Vastavalt rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadisele majandusprognoosile on 2018. aastal Eestis keskmiselt (jättes kõrvale töövõimereformiga kaasneva töötute arvu suurenemise) ligi 34400 töötut ehk ligi 2 400 töötut vähem kui 2017. aastal. Tõenäoliselt ei kaasne sellega aga töötuskindlustushüvitise määramiste arvu langust. 2018. aastaian oodata suuremat töötuskindlustushüvitise määramiste arvu äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele kui 2017. aastal, kuivõrd juhatuse liikmed saavad töötuskindlustushüvitise määramisele kvalifitseeruda kogu aasta vältel. Lisaks on avalikus sektoris olnud erakorralisi koondamisi ja tähtajaliste töösuhete lõppemisi (maavalitsuste kaotamine, kohalike omavalitsuste ühinemine, Eli eesistumine), mis on 2018. aasta esimestel kuudel täiendavalt 9  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse möörade arvestus aastateks 2019-2022 suurendanud töötuskindlustushüvitise määramiste arvu. Kokkuvõttes on küll nö tavapäraste töötuskindlustushüvitise määramiste arv langenud, kuid sedatasakaalustavad eelpoolloetletud tegurid. Seegaprognoosib töötukassa, et töötuskindlustushüvitisi määratakse 2018. aastal samas mahus 2017. aastaga ehk aastas kokku on 20754 määramisotsust. 2019. aastal on Eestis keskmiselt (jättes kõrvale töövõimereformiga kaasnevatöötute arvu suurenemise) ligi 32 900 töötut ehk ligi 1500 töötut vähem kui 2018. aastal. See toob kaasa ka töötuskindlustushüvitise määramiste arvu mõningase languse. Langus jääb aga siiski aeglasemaks kui töötute arvu langus, kuivõrd töötuskindlustushüvitise määramiste arv on majanduslanguse järgsel ajal püsinud võrdlemisi stabiilne olenemata töötute arvu oluliselt vähenemisest. Töötukassa mudel prognoosib, et 2019. aastal on kuus keskmiselt 1 701 töötuskindlustusehüvitise määramise otsust ehk aastas kokku 20409 määramisotsust. Kuude lõikes on prognoositud töötuskindlustushüvitise määramiste arvus arvessevõetud ka sesoonsus. Sesoonsuse indeksid on saadud eelnevate aastate töötuskindlustushüvitise määramise otsuste kuist statistikat kasutades, eemaldades eelnevalt aegreast trendi. Lõplik prognoos töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu kohta võtab seegaarvesserahandusministeeriumi prognoosi töötute arvu osas ja selle muutuse, muutused tööturu osapoolte käitumises ning sesoonsuse töötuskindlustushüvitise määramiste arvus. Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu prognoos on kujutatud joonisell. 6000 ere ~ 5000 'Ere :~ 4000 E ~ .~ 3000 :::> s: '"::> ~ 2000 'õ e :;;: .a'" 1000 '0 '0 f- o .... .... r,; 'c V .... :; a; 'iii ~Q; v> (;; 'e .5:} L a; '(5 a; .... V "§. .0Q; ::l ::l .5:} '" '" a; ro ::l Q; 0(5 a; .... L '" ~ 2: .5:} ,'" .5:) ~ e:J ~ :;;J '" ~ E 2: .5:} ,~ ::l :J oll :;;J ..0 5. .5:} e ~ E: « E .0 ~ E :;;J .0 2: .0 -(5 '" :;;J oll ~ « 11 E 0 0 § .80 2: :;;J ~<Il .8 ~ « co :;;J .8 2: « :;;J « ~'" 11 Q) Q) Q) Q) J!) -'" > ..,0. > 0<il 0 J!) -'" ~ > 0 0. Q) 11 -"" 0 Q) > 0 , 0 Q) 0 z_ VI z iil 0 Q) I 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 - TKH määramiste arv - - - TKH määramiste arvu prognoos Joonis 1. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv ja selle prognoos Allikas: töötukassa Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu jagunemisel 180, 270 ja 360-päevaste gruppide vahel on arvestatud, et 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerub kindlustatu, kellel on kindlustusstaali vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 5 aastat, 270-päevasele hüvitisele kindlustatu, kellel on kindlustusstaali 5 kuni 10 aastat ning 360-päevasele hüvitisele kindlustatu, kelle kindlustusstaal on pikem kui 10 aastat. Joonisel 2 on toodud vähemalt S-aastasening vähemalt 10-aastase kindlustusstaaliga isikute osakaal töötuskindlustushüvitise saajate ja kindlustatute hulgas. Töötuskindlustushüvitise saajate puhul arvestatakse ka kindlustusstaali nullimisi ehk kui isikule määratakse töötuskindlustushüvitis, siis nullitakse ta eelnev kindlustusstaal. Kõigi kindlustatute puhul vaadatakse isikute kogu kindlustusstaali, olenemata sellest, kastöötukassa arvestuses on kindlustusstaal nullitud või mitte. 10  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 100% 80"10 60"10 ~--------------------- ---- -- -- 40"10 20"10 ~ 0% I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2012 2013 2014 201S 2016 2017 2018 2019 -vähemalt S-aastase staafiga kindlustatute osakaal vähemalt 10-aastase staafiga kindlustatute osakaal -vähemalt S-aastase staafiga TKHsaajate osakaal -vähemalt 10-aastase staafiga TKHsaajate osakaal Joonis 2. Vähemalt S-aastasening vähemalt 10-aastasekindlustusstaafiga hüvitise saajate ja kindlustatute osakaalu prognoos (alusandmed 2012 I kvartal- 2017 IV kvartal, prognoos perioodiks 2018 I kvartal- 2019 IV kvartal) Allikas: töötukassa Kõigi kindlustatute hulgas on vähemalt S-aastase kindlustusstaafiga isikute hulk püsinud suhteliselt stabiilne. Hüvitise saajate hulgas vähenes vähemalt S-aastase staaäiga hüvitise saajate osakaal kuni 2014. aasta keskpaigani. Selle peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et majanduskriisi ajal määrati töötuskindlustushüvitist väga paljudele inimestele ning seetõttu nende kindlustusstaaz nulliti ning ka uue staaf kogumine katkes töötuse perioodil. Majanduskriisi järgsetel aastatel suurenes hüvitise saajate hulgas seetõttu nende isikute osakaal, kelleloli kindlustusstaaf kogutud vähem kui S aastat. Alates 201S.aasta alguseston agavähemalt S-aastasekindlustusstaaziga isikute osakaal hüvitise saajate hulgas taas vähehaaval suurenenud. See oli ootuspärane, arvestades, et alates 2010. aastast tööle asunutel hakkasuuesti täituma S-aastanekindlustusstaaz. 2018. ja 2019. aastaksprognoosib töötukassa vähemalt S-aastaseklndlustusstaazlga hüvitise saajate osakaalu stabiliseerumist. Vähemalt 10-aastase kindlustusstaafiga kindlustatute hulk on aastate jooksul tõusnud. See on seotud töötuskindlustussüsteemi vanemaks saamisega. Ka hüvitise saajate hulgas on vähemalt lO-aastase kindlustusstaaflga isikute osakaal tõusnud, kuid aeglasemalt. 2018. ja 2019. aastaks prognoosib töötukassa samuti vähemalt 10-aastasekindlustusstaafiga hüvitise saajate osakaalu aeglast kasvu. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et 2019. aastal määratakse töötuskindlustushüvitis 20409 inimesele. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv on kuude ja staazi lõikes järgmine: Tabel 2. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv 2019. aastal 2019 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets määramise otsuste arv 2443 1714 1701 1532 1547 1716 1486 1454 1659 1738 1806 1614 ... 180 päevaks 1099 770 765 688 695 770 666 652 744 779 809 723 ... 270 päevaks 521 365 363 325 328 364 314 307 351 366 380 340 ... 360 päevaks 824 578 573 519 524 581 505 495 564 594 617 552 Allikas: töötukassa Märkus: määramise otsuste arvu summa on leitud ümardamata arvude pealt. 11  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 2.1.2 Töötuskindlustushüvitise keskmine suurus Hindamaks rahandusministeeriumi prognoositava Eestikeskmise palga alusel hüvitisesaajate varasemat töötasu, vaatleme hüvitisesaajate varasema töötasu ja Eesti keskmise palga suhet. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele võetakse hüvitise suuruse määramisel aluseks isiku kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasu. Töötuskindlustushüvitise määramise andmed näitavad, et keskmisetöötasu arvestamise aluseksvõetav ajavahemik on keskmiselt mõnevõrra pikem kui üheksa kalendrikuud, sest alati ei ole kõigil kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksal kuul töötasu laekunud ning seetõttu on vajalik keskmise palga arvestamisel hõlmata veelgi varasemate kuude töötasusid. Üheks põhjuseks on siin 2009. aasta keskel jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt pikendatakse referentsperioodi vajadusel lapsendaja või lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra. Lisaks on see näitaja mõjutatud teistkordselt hüvitist saavatest isikutest ehk nendest, kes on 12 kuu jooksul pärast hüvitisele kvalifitseerumist läinud tööle, kuid jäänud uuesti töötuks ja neile on määratud töötuskindlustushüvitis järelejäänud hüvitisepäevade ulatuses. Nende isikute puhul on keskmise töötasu arvestamise aluseks olev periood keskmisest pikem. 2017. aastal määratud 180-päevaste hüvitiste puhuloli keskmise töötasu arvestamisel võetud aluseks üheksa kuu töötasud töötuskindlustushüvitise avalduse vastuvõtmise kuupäevale eelnenud kuuele kuule eelnenud neljateistkümnekuulisel perioodiil (vt Joonis 3). 270-päevaks määratud hüvitiste puhul arvestati üheksa viimase töötamise kuu keskmine töötasu keskmiselt avalduse esitamise päevale eelnevale seitsmele kuule eelnenud 12-kuulise perioodi alusel ning 360-päevaste hüvitiste puhulolid need näitajad vastavalt viis ja kümme kuud. Periood, millest vaadeldakse keskmise töötasu arvutamise aluseks oleva viimase üheksa töötamise kuu töötasu, on pikenenud viimastel aastatel tulenevalt 180- päevakshüvitist määratute grupist, sellal kui teistes gruppides on selle perioodi pikkusjäänud võrdlemisi stabiilseks. AvaId use esitamise hetk r1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1 2 3 4 5 Ji. 180-pä evane I1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 !I 5 6 Z 270-pä evane I1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 360-päevane -20 -19 -18 -17 -16 -15 -14 -13 -12 -11 -10 -9 -8 -7 -6 -s -4 -3 -2 -1 Kuude arvalates avalduse esitamisest _ Periood kuudes, millest vaadeldakse keskmise töötasu arvutamise aluseks oleva viimase üheksa töötamise kuu töötasu _ Viitaeg kuudes Joonis 3. Keskmisetöötasu arvestamise aluseksvõetav ajavahemik 2017. aastal Allikas: töötukassa Joonisel 4 on kujutatud töötuskindlustushüvitise saajate keskmist eelnevat töötasu ja selle suhet Eesti keskmisesse palka (arvestatud on iga vastava aasta viitaega keskmise töötasu lõpu kuupäeva ja töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kuupäeva vahel ning keskmise tasu arvestamise aluseks olevat perioodi). Jooniselt on näha, et hüvitiste aluseks olev keskmine päevatasu on alates 2011. aasta lõpust järjest tõusnud, mis on seotud Eesti keskmise palga tõusuga. Lisaks on näha, et pikema kindlustusstaafiga inimeste eelnev palk on olnud kõrgem. 2017. aastal moodustas 180-päevasele hüvitisele kvalifitseeruvate töötute keskmine töötasu 72,2%, 270-päevase hüvitisesaajate töötasu 84,5% ja 360-päevase hüvitisesaajate töötasu 103,8% Eesti keskmisest palgast. Kindlustusstaaf ja töötasu positiivset korrelatsiooni illustreerib ka joonis S, millel on kujutatud töötuskindlustushüvitise 1 Seetähendab, et keskmiselt viiel kuul keskmise töötasu arvestamise perioodi vältel ei ole töötasu laekunud. 12  Eesti Töötukassa, Töötuskindlustusmakse määra de arvestus aastateks 2019-2022 saajate keskmine eelnev palk nullitud kindlustusstaali lõikes 2018, aasta jaanuaris ja aasta varem, Jooniselt on näha, et mida pikem on olnud inimese kindlustusstaal, seda kõrgem on olnud tema eelnev töötasu, 50 200% 45 180% '" 40 <li 160% "1:l In e 35 :::> 140% 'E el <li :::> -'" rs'" 30 120% ~ '" '"> <li In <li '''' 0. <li 25 100% ....... m e E 20 80"A. '"~ -"" -'" o '"'" 15 '" "" 60"A. ~ 0.. 10 40"A. ~ 'äi ~ ,_ 'äi ~ ~ 'äi ~ ~ 'n; ,_ co~ 'äi ,_ ,_co 'äi ~ ,_ 'äi ,_ rt; '15 '(5 (jj ,_ 'n; (jj rt; '"e=> E .0E '"e::> E .0'"E e::::>'" E .0'"E :::>e'" E .0E ~ E .0E :::>e E .0'"E @:::>'" E .0'"E :::>e E '"e:::> E .0 e:::> Q) Q) Q) E .0 co co rt> E E '" ~0. .!ll, ,!ll, ~0. ,a '" Õ. '" '" .!ll, '" .ll!, Õ. Õ. '" ·a Õ. '" ·a Õ. '" '" .!ll, Õ. '" '" ,!ll, Õ. '" '" ,!ll, ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ 51 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 180-päevaste hüvitiste aluseks olev päevatasu - - -270-päevaste hüvitiste aluseks olev päevatasu 360-päevaste hüvitiste aluseks olev päevatasu -l80-päevaste hüvitiste aluseksoleva palga osakaal Eesti keskmisest (parem telg) - 270-päevaste hüvitiste aluseks oleva palga osakaal Eesti keskmisest (parem telg) - 360-päevaste hüvitiste aluseks oleva palga osakaal Eesti keskmisest (parem telg) Joonis 4. Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga Allikas: töötukassa, ESA Nullitud kindlustusstaal kuudes -jaanuar (2017) -jaanuar (2018) Joonis 5. Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine eelnev palk kindlustusstaali lõikes suhtena kõigi töötuskindlustushüvitise saajate keskmisessepalka Allikas: töötukassa 13  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Vaadeldes hüvitisesaajate eelneva palga muutumist erineva pikkusega hüvitise saajate gruppides, on näha, et 180-päevaste hüvitiste puhul on 2017. aastal keskmine päevatasu kasvanud, kuid hüvitise saajate palgaosakaal Eestikeskmisest palgast on vähenenud, mis tähendab, et hüvitise saajate keskmise palga kasvon olnud aeglasem kui Eesti keskmise palga kasv. 180-päevase hüvitise saajate palga osakaal keskmisest palgast oli 2014. a 80,1%, 2015. a 75,6%, 2016. a 74,2% ning 2017. aastal 72,2%. Ka 270- päevase hüvitiste saajate eelnev keskmine päevatasu on jätkuvalt tõusnud, kuid osakaal keskmisest palgast vähenenud. 270-päevase hüvitise saajate palga osakaal keskmisest palgast oli 2014. a 91,7%, 2015. a 89,8%, 2016. a 89,7% ning 2017. aastal 84,5%.360-päevase hüvitise saajate puhul on näha kõige suuremat keskmise päevatasu kasvu, kuid ka selle grupi puhul on osakaal keskmisest palgastvähenenud. 2014. aastaloli nende palga osakaal keskmisest 107,3%, 2015. a 104,1%, 2016. a 105,9% ning 2017. aastal 103,8%. Üheks põhjuseks, miks hüvitisesaajate palga osakaal keskmisest palgast on vähenenud, on asjaolu, et ligikaudu 20% töötuskindlustushüvitise saajatest moodustavad vähenenud töövõimega inimesed ning nende keskmine palk on kasvanud aeglasemalt kui teiste hüvitise saajate palk. Samason Eesti keskmine palk kasvanud suhteliselt kiiresti ning seetõttu on hüvitise saajate keskmise palga osakaal Eesti keskmisest palgast vähenenud. Nende mõju on kõige suurem 180 ja 270-päevaste hüvitiste saajate puhul. Alates 2017. aastast on teatud tingimustel võimalik töötuskindlustushüvitist saada ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel. Nende keskmine palk on veidi kõrgem kui teistel hüvitise saajatel ning 2018. aastal on oodata nende osakaalu kasvu hüvitise saajate hulgas, mis tähendab, et ka kõigi hüvitise saajate keskmine palk suureneb nende mõjul veidi kiiremini. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et käesoleval aastal aeglustub veidi 180 ja 270-päevase hüvitise saajate palga osakaalu langus Eesti keskmisest palgast: 2018. moodustab hüvitise saajate keskmine palk vastavalt 71,7%ja 84,4% ning 2019. aastal 71,5%ja 84,1% Eestikeskmisest palgast. 360-päevasehüvitise puhul on näha, et hüvitise saajate palgad on hakanud kiiremini kasvama. Seetõttu prognoosib töötukassa 2018. ja 2019. aastaks väikest osakaalu kasvu Eesti keskmisest palgast: 2018. aastal moodustab hüvitise saajate keskmine palk 104,5%ja 2019. aastal 104,7% Eesti keskmisest palgast. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on esimesel sajal päeval hüvitise asendusmääraks 50% hüvitisesaaja eelnevast päevatasust ning pärast seda 40%. Samas kehtivad hüvitise suurusele nii miinimum- kui maksimummäärad ning seetõttu on tegelik keskmine asendusmäär veidi erinev. 2017. aastal määratud 180-päevaste hüvitiste puhuloli asendusmäär esimesel sajal päeval 50,4% ja pärast seda 42,1%. 270-päevaste hüvitiste puhuloli esimene asendusmäär 49,5% ning teine 40,7% ja 360- päevaste hüvitiste puhul vastavalt 47,4% ja 38,4%. Võrreldes 2016. aastaga on 180 ja 270 päevaste hüvitiste asendusmäärad tõusnud ning 360 päevasehüvitise asendusmäär veidi langenud. Kuivõrd 180- päevase hüvitise saajad on olnud pigem madala palgaga, mõjutab nende asendusmäära enam hüvitise miinimumo 270- ja 360-päevase hüvitise saajad seevastu on olnud kõrgema palgaga ja on seetõttu mõjutatud rohkem hüvitise maksimumpiirist. 180 ja 270-päevase hüvitise asendusmääratõus on mõjutatud suurest vähenenud töövõimega inimeste osakaalust. Kunategemist on pigem madalapalgalise rühmaga, kelle palk kasvabaeglasemalt, kui teistel hüvitise saajatel. siis on aastatega suurenenud nende vähenenud töövõimega inimeste osakaal, kes saavad hüvitist miinimummääras. See omakorda tõstab hüvitise asendusmäära. 360 päevase hüvitise saajate grupi asendusmäära langus on tingitud nende kiiremast palgatõusust. Töötukassa prognoosib, et 2018. ja 2019. aastal kasvavad jätkuvalt 180 ja 270 päevaste hüvitiste asendusmäärad, kuid nende kasvu pidurdab kõrgemapalgaliste äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osakaalu tõus kõigis hüvitise pikkuste gruppides. 360 päevaste hüvitiste asendusmäärad seevastu langevad veidi. Kokkuvõttes eeldab töötukassa, et 2019. aastal kujunevad asendusmäärad järgnevaks: 180-päevaste hüvitiste puhul 50,8%ja 42,9%, 270-päevaste hüvitiste puhul 49,9% ja 41,0% ja 360-päevaste hüvitiste puhul 47,3% ja 38,3%. 2019. aasta töötuskindlustushüvitise päevamäära keskmine suurus on toodud järgnevas tabelis: 14  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Tabel 3. Keskminetöötuskindlustushüvitise päevamäära suurus 2019. aastal (eurodes) 2019 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets 180 päevaks määratud hüvitise keskmine suurus 1.-100. päeval, EUR 15,3 15,7 15,9 15,8 15,5 15,1 14,9 15,1 15,4 15,7 15,8 16,1 270 päevaks määratud hüvitise keskmine suurus 1.-100. päeval, EUR 17,5 17,6 17,6 17,7 17,8 17,9 18,1 18,3 18,5 18,5 18,5 18,4 360 päevaks määratud hüvitise keskmine suurus 1.-100. päeval, EUR 20,8 20,9 20,8 20,8 21,2 21,5 22,0 22,2 22,2 22,2 22,1 22,1 180 päevaks määratud hüvitise keskmine suurus pärast 100. päeva, EUR 13,0 13,2 13,4 13,3 13,1 12,7 12,6 12,8 13,1 13,3 13,4 13,6 270 päevaks määratud hüvitise keskmine suurus pärast 100. päeva, EUR 14,4 14,5 14,5 14,6 14,7 14,8 14,9 15,0 15,2 15,2 15,2 15,2 360 päevaks määratud hüvitise keskmine suurus pärast 100. päeva, EUR 16,9 16,9 16,8 16,9 17,2 17,4 17,8 18,0 18,0 18,0 17,9 17,9 Allikas: töötukassa 2.1.3 Töötuskindlustushüvitise maksmise keskmine kestus Töötuskindlustushüvitise maksmise kestus ehk ellujäämismäärad on tihedalt seotud majandusolukorraga. Majanduskriisi süvenedes pikenes hüvitise maksmise kestus oluliselt. Pikimaks kujunes 2009. aastal määratud hüvitiste kestus, kuid 2010. ja 2011. aastal seosestööturuolukorra kiire taastumisega hüvitiste kestused lühenesid märkimisväärselt (vt joonis 6 ja 7). Hüvitiste kestuse lühenemine on jätkunud ka viimastel aastatel, kuid järjest aeglustuvas tempos. 180-päevaste hüvitiste kestus lühenes 2016. aastal 111 päevani ning 2017. aasta esialgsed andmed? näitavad, et ka 2017. aastal määratud hüvitiste kestus võiks veidi lüheneda. Töötukassa prognoosib, et 2017. aastal määratud 180-päevaste hüvitiste keskmiseks kestuseks kujuneb 110 päeva. Ka 270- päevaste hüvitiste keskmine kestus lühenes 2016. aastal 152 päevani ning 2017. aastal kujuneb 270 päevaste hüvitiste kestuseks151 päeva. 360 päevaste hüvitiste kestus lühenes 2016. aastal 200 päevani ning ka 2017. aastaks prognoosib töötukassa langust 198 päevani. Prognoosi kohaselt suureneb 2018. aastal äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osakaal töötuskindlustushüvitise saajate seas. 2017. aasta esialgsete andmete põhjal on äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete töötuskindlustus hüvitise maksmise kestus kuni 30% pikem kui teistel hüvitise saajatel. Seega prognoosib töötukassa 2018. aastaks hüvitise keskmise kestuse väikest kasvu kõigi hüvitise pikkuste puhul. 2019. aastaljääb keskmine kestus Iigakaudu samaletasemele nagu 2018. aastal. 2 Prognoosi koostamise hetkeks ei ole kõigi 2017. aastal määratud hüvitiste perioodi d veellõppenud ning seetõttu on hüvitiste kestused toodud hinnanguiiseit. 15  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 100% 90"10 80"10 ... :nI 70"10 2009 (180) :nI ~ 'E :nI 60"10 2008(180) :nI 009(270) s .u 2010(180) IW08(270) 50"10 2011 (180) 010(270) 40"10 2012 (180) 2013 (180) 2011 (270) 012 (270) 2013(270) 30"10 1. kuu2.kuu3.kuu4.kuu5.kuu6.kuu 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. kuu kuu kuu kuu kuu kuu kuu kuu kuu -2014(180) -2015(180) -2014(270) -2015(270) -2016(180) -2017(180) -2016(270) -2017(270) - - - 2018(180) •••••• 2019(180) - - - 2018(270) •••••• 2019(270) Joonis 6. 180 ja 270 päevaks määratava töötuskindlustushüvitise keskmise ellujäämismäära prognoos Allikas: töötukassa Märkus: ellujäämismäär näitab, kui suur osa hüvitistest on jõus pärast vastavate kuude arvu möödumist hüvitise maksmise algusest ehk hüvitise saamine jätkub. 100% 90"10 80"10 ... 70"10 :nI :nI E II) 'E :nI 60"10 :nI :a .u 50"10 40"10 30"10 20"10 1. kuu 2.kuu 3.kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu 7.kuu 8.kuu 9.kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu -2014(360) -2015(360) -2016(360) -2017(360) - - - 2018(360) •••••• 2019(360) Joonis 7. 360 päevaks määratava töötuskindlustushüvitise keskmise ellujäämismäära prognoos Allikas: töötukassa Märkus: ellujäämismäär näitab, kui suur osa hüvitistest on jõus pärast vastavate kuude arvu möödumist hüvitise maksmise algusest ehk hüvitise saamine jätkub. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et 2019. aastal määratava 180-päevase hüvitise keskmiseks kestuseks kujuneb 111 päeva (2018. aastal 111 päeva). 2019. aastal määratava 270-päevaste hüvitiste 16  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 kestuseks kujuneb 1S2 päeva (2018. aastal 1S3 päeva) ja 360-päevaste hüvitiste kestuseks 200 päeva (2018. aastal 200 päeva). 2019. aasta kokkuvõtlik töötuskindlustushüvitise kulude prognoos: • 2019. aastal hakkab saama töötuskindlustushüvitist 20 409 isikut. • 44,9% töötuskindlustushüvitistest määratakse 180 päevaks ning nende keskmiseks kestuseks kujuneb 111 päeva. 21,2% hüvitistest määratakse 270 päevaks ning nende keskmine kestus on 152 päeva. 33,9% hüvitistest määratakse 360 päevaks ning nende keskmiseks kestuseks kujuneb 200 päeva. • 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujate keskmine töötasu moodustab 71,5%, 270- päevasele hüvitisele kvalifitseerujate keskmine töötasu 84,1% ning 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujate keskmine töötasu 104,7% Eesti keskmisest palgast. Tabel 4. 2019. aasta töötuskindlustushüvitise kulu prognoos 2019 Määramiste arv Kulu* (eurodes) Jaanuar 2443 7818133 Veebruar 1714 4258460 Märts 1701 4209500 Aprill 1532 3551054 Mai 1547 3737387 Juuni 1716 4668605 Juuli 1486 3663685 August 1454 3699710 September 1659 4776207 Oktoober 1738 5139886 November 1806 5359085 Detsember 1614 4373478 KOKKU 20409 55255190 Allikas: töötukassa Märkus: ridade summa ei anna summat KOKKUlahtris, sest kokku on arvutatud ümardamata arvud. *ilma töötuskindlustushüvitiselt tasutava sotsiaalmaksu ravikindlustuse osata 2.2 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastani 2022 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastani 2022 järgib suuresti samu põhimõtteid, mida on kasutatud 2019. aasta kulude prognoosimisel. Töötuskindlustushüvitise saajate arvu prognoos toetub rahandusministeeriumi prognoositud töötute arvu hinnangule ning töötute arvu muutuse kiirusele. Alusprognoosis nähakse ette alates 2020. aastast töötute arvu tagasihoidlikku vähenemist, mis toob eeldatavasti kaasa ka töötuskindlustushüvitise määramiste mõningase languse. Samas mõjutab tõenäoliselt prognoosiperioodi teises pooles töötuskindlustushüvitise määramiste arvu mõnevõrra ka töövõimereform, mille läbi hakkab järjest rohkem isikuid tööturule suunduma ja omandab seeläbi töötuskindlustuskaitse. Täpset töövõimereformi mõjullisanduvat töötuskindlustushüvitise määramiste arvu on siiski keeruline prognoosida. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et töötuskindlustushüvitise määramiste arv jääb alates 2019. aastast võrdlemisi stabiilseks (vt tabelS). Erineva pikkusega hüvitiste gruppide jaotuse prognoosimisel on lähtutud kõigi kindlustatute staafijaotusest ning töötuskindlustushüvitise saajate staarijaotusest ja selle muutumisest üle aastate. Majanduskriisi ajal töötuksjäänud inimestel, kellel nulliti hüvitise määramisel töötuskindlustusstaaz, on uuesti täitunud S-aastanetöötuskindlustusstaaf ning samuti lisandub aasta-aastalt inimesi, kellel täitub üha pikem kindlustusstaaz arvestatuna töötuskindlustussüsteemi algusest. Samas lisandub juurde ka töövõimereformi tõttu tööturule sisenenud inimesi, kelle kindlustusstaaz on väiksem. Seegaprognoosib 17  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 töötukassa aeglast langust nende osakaalus, kes saavad 180 päevast hüvitist ning aeglast kasvu 360 päevaks määratavate hüvitiste osakaalus. Kuigi hüvitise saajate keskmised päevatasud jäävad tulenevalt Eesti keskmise palga tõusust kasvama, siis ei kasvanad sama kiiresti nagu Eestikeskmine palk. Seetõttu langebveidi 180ja 270 päevasehüvitise saajate palga osakaal Eesti keskmisest palgast. 360 päevase hüvitise saajate palga osakaal jääb suhteliselt stabiilseks. Hüvitiste kestuse prognoosis on arvestatud, et tööturuolukorra stabiliseerumise tingimustes hüvitise kestused ka stabiliseeruvad. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu jääb aastatel 2019-2022 ligikaudu 55-66 miljoni euro juurde. Kuigi hüvitise saajate arv jääb suhteliselt stabiilseks, siis hüvitise kulu kasvab, tingituna hüvitise saajate keskmise töötasu kasvust ja 360 päevaks määratud hüvitise osakaalu suurenemisest. Tabel 5. Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu, hüvitise saajate keskmisetöötasu, hüvitise kestuseja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2018-2022 2018 2019 2020 2021 2022 Määramise otsuste arv kokku 20754 20409 20359 20389 20410 ... 180 päevaks 9359 9160 9101 9078 9051 ... 270 päevaks 4482 4325 4317 4324 4330 ... 360 päevaks 6912 6923 6941 6986 7028 180 päevaks määratud hüvitiste osakaal 45,1% 44,9% 44,7% 44,5% 44,3% 270 päevaks määratud hüvitiste osakaal 21,6% 21,2% 21,2% 21,2% 21,2% 360 päevaks määratud hüvitiste osakaal 33,3% 33,9% 34,1% 34,3% 34,4% 180-päevase hüvitise saajate palga osakaal Eesti keskmisest palgast 71,7% 71,5% 71,4% 71,2% 71,1% 270-päevase hüvitise saajate palga osakaal Eesti keskmisest palgast 84,4% 84,1% 84,0% 83,9% 83,8% 360-päevase hüvitise saajate palga osakaal Eesti keskmisest palgast 104,5% 104,7% 104,8% 104,8% 104,8% 180-päevase hüvitise saajate keskmine töötasu päevas, EUR 28,7 30,6 32,S 34,4 36,1 270-päevase hüvitise saajate keskmine töötasu päevas, EUR 33,9 36,1 38,4 40,6 42,7 360-päevase hüvitise saajate keskmine töötasu päevas, EUR 42,S 45,5 48,4 51,2 53,9 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus päevades 110,7 110,6 110,5 110,5 110,5 270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus päevades 153,0 152,4 152,3 152,2 152,2 360 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus päevades 199,7 199,5 199,4 199,4 199,4 Töötuski ndIustushüvitise sotsiaaImaksuta kulu 52471915 55255190 58663464 62226047 65703559 Allikas: töötukassa 18  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 3. KOONDAMISE KORRAL MAKSTAVA KINDLUSTUSHÜVITISE KULU PROGNOOS Alusandmed: • töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustushüvitise saajate kohta koondamise korral; • töötuskindlustuse andmekogu andmed töötuskindlustushüvitise saajate kohta; • ESAandmed Eesti keskmise palga kohta; • rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi andmed keskmise palga kohta. Metoodika: Selleks, et hinnata koondamishüvitisega 2019.-2022. aastal ülesvõetavaid kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: • isikute arv, kellele määratakse kindlustushüvitis koondamise korral; • hüvitise keskmine suurus. 3.1 Koondamishüvitise kulude prognoos aastaks 2019 3.1.1 Isikute arv, kellele töötukassa määrab koondamishüvitise Koondamishüvitist hakkas töötukassa määrama alates 1. juulist 2009. Koondamishüvitise saajate arvu ning hüvitise suuruse kujunemist vaatleme perioodi november 2009 kuni märts 2018 andmete põhjal. Analüüsist on välja jäetud 2009. aasta juuli kuni oktoobri andmed, sest aegrea vaatlemisel on näha, et uue koondamishüvitise määramise korra mõju ei olnud esimestel kuudel veel avaldunud ning hüvitise saajate arvu ja keskmisesuurusega seotud statistika oli nendel kuudel kõikuv. Koondamishüvitise määramiste arvu leidmiseks kasutame koondamishüvitise määramiste ja töötuskindlustushüvitise määramiste arvu vahelist suhtarvu, sest koondamishüvitise saajad on potentsiaalsed töötuskindlustushüvitise taotlejad. Seega on koondamishüvitise saajate arv seotud kaudselt töötute koguarvuga, sest töötuskindlustushüvitise saajate arvu prognoosime töötute koguarvu alusel. Vaadates koondamishüvitise saajate ja töötuskindlustushüvitise saajate arve perioodil november 2009 kuni märts 2018 ilmneb, et kahe näitaja vahel on väga tugev korrelatsioon (korrelatsioonikordaja 0,83) (vt Joonis 8). Töötuskindlustuse andmekogu detailandmete analüüs näitab, et alates uue koondamishüvitise süsteemi rakendumisest 2009. aastajuulist on koondamishüvitist saanud inimestest ligikaudu 58% end töötuna registreerinud ja esitanud taotluse ka töötuskindlustushüvitise saamiseks. Alates 2014. aastast on nende osatähtsus võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra langenud, olles aastatel 2014-2017 keskmiselt 53%. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud esitama töötukassale avalduse koondamishüvitise taotlemiseks viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest. Töötukassal on avalduse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks aega 14 kalendripäeva ning seda perioodi võib mõjuval põhjusel 14 päeva võrra pikendada. Seegareeglina toimub koondamishüvitise menetlemine vähem kui kuu aja vältel. Töötuskindlustuse andmekogu detailandmete analüüs näitab, et 2017. aastal on töösuhte lõpetamise päeva ja koondamishüvitise otsuse tegemise päeva vaheline periood olnud keskmiselt 10 päeva. Võrreldes varasemate aastatega on see periood oluliselt lühenenud. Kuivõrd koondamishüvitise saajatele rakendub töötuskindlustushüvitise maksmisel nn ooteaeg, siis võiks eeldada, et nad viivitavad töötuks registreerimisega. 2017. aastal koondamishüvitist saanud isikud on end töötuna arvele võtnud keskmiselt 20 päeva peale töösuhte lõppemist. Pikema tööstaafiga koondatute puhul on nimetatud ajavahemik mõnevõrra pikem. Avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tehakse keskmiselt samal päeval kui end töötuna arvele võetakse. Kokkuvõttes need koondamishüvitise saajad, kes võtavad end pärast koondamist töötuna arvele, esitavad avalduse 19  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 töötuskindlustushüvitise saamiseks keskmiselt 11 päeva enne seda, kui neile vormistatakse otsus koondamishüvitise maksmise kohta. Seega ei ole kahe toimingu vahelolulist viitaega ning koondamishüvitise saajate arvu prognoosimiseks kasutame sama kuu uute töötuskindlustushüvitise saajate arvu. 2500,----------------------------------------------------------------- > 2 000 +-------,....------..---------------+---+------tr-------..p...-------.,,;-~~\ ----- ; I \ ~ :' \ ?- 'e 1500 +-......,...".....,'------~'----+----.,,-----=----------------=---------'---=-'------___::= v) ;- .. ~ '- ...... ' ta "- :ta :ta ::E 1000+----------------------------------------------------------------- 2012 2013 2014 2015 2016 2017 --TKH määramiste arv (3 kuu libisev keskmine) -- KH määramiste arv (3 kuu libisev keskmine) Joonis 8. Koondamishüvitise saajate ja töötuskindlustushüvitise saajate arv perioodil jaanuar 2012 kuni märts 2018 ning prognoos perioodiks aprill 2018 - detsember 2019 Allikas: töötukassa Perioodil november 2009 kuni märts 2018 on koondamishüvitise saajate ja uute töötuskindlustushüvitise saajate suhtarv olnud keskmiselt 0,32, mis tähendab, et koondamishüvitise saajaid on olnud keskmiselt 32% töötuskindlustushüvitise saajatest. Kuni 2016. aastani see osakaal tõusis, olles 2016. aastal3S%, kuid langesseejärel 2017. aastal märgatavalt -- koondamishüvitise saajad moodustasid uutest töötuskindlustushüvitise saajatest 27%. Koondamishüvitise saajate arv 2017. aastal oli võrreldes eelmiste aastatega oluliselt madalam. 2018. aasta koondamishüvitise ja töötuskindlustus- hüvitise saajate arv on mõjutatud haldusreformist ja Euroopa Liidu eesistumisest. Arvestades, et 2017. aastaloli koondamishüvitise saajate arverakordselt madal, prognoosime koondamishüvitise saajate osakaalu kasvu uutest töötuskindlustushüvitise saajatest. Prognoosime, et 2018. aastal moodustavad koondamishüvitise saajad uutest töötuskindlustushüvitise saajatest keskmiselt 32% ning 2019. aastal 31%. Järgnevalt vaatame, kui suur on hüvitise saajate hulgas erineva tööstaaztga inimeste osakaal, sest koondamishüvitise suurus sõltub hüvitise saaja staafist. Alates 2009. aasta novembrist kuni 2018. aasta märtsini on S-10-aastase tööstaaäga koondatute osakaal hüvitise saajate hulgas olnud ligikaudu 42% ning üle 10-aastase staafiga koondatute osakaal S8%. Viimasel kolmel aastal on S-10-aastase tööstaafiga töötajate osakaaloluliselt langenud. 2017. aastal moodustas nende inimeste osakaal hüvitise saajate hulgast ligikaudu 37%. Ka2018. aasta kolmel esimesel kuul on S-10-aastase tööstaafiga koondatute osakaalolnud varasemate aastatega võrreldes madalam -- 29%.Seeon eelkõige mõjutatud haldusreformist -- kohalikest omavalitsustest koondatute tööstaal on keskmisest pikem. Töötukassa prognoosib, et 2019. aastal moodustavad S-10-aastase tööstaafiga koondatud kõigist hüvitise saajatest 37%. Üle 10-aastase tööstaafiga koondatute osakaal hüvitise saajate hulgas on 2019. aastal 63%. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa. et 2019. aastal määratakse koondamishüvitis 6327 inimesele {Tabel 6). 20  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Tabel 6. Koondamishüvitise määramiste arv tööstaaf ja kuude järgi, 2019 Tööstaaz 2019 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Kokku 757 531 527 475 479 532 461 451 514 539 560 500 5 - 10 aastat 280 197 195 176 177 197 170 167 190 199 207 185 üle 10 aasta 477 335 332 299 302 335 290 284 324 339 353 315 Allikas: töötukassa Märkus: hüvitise saajate arvu summa on leitud ümardamata arvude pealt. 3.1.2 Koondamishüvitise keskmine suurus Koondamishüvitise suurus sõltub koondatava töötaja keskmisest töötasust ja tema tööstaazist viimase tööandja juures. Töötajale, kelle töö- või teenistussuhe koondava tööandja juures on kestnud 5-10 aastat, makstakse koondamise korral hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ning üle 10-aastase staafiga töötajatele kahe kuu keskmise palga ulatuses. Koondamishüvitise keskmise suuruse prognoosime Eesti keskmise brutopalga alusel. Selleks hindame esmalt koondatute keskmise palga suhet Eesti keskmisse palka ja seejärel määratava hüvitise suurust võrreldes koondatute keskmise palgaga. Vastavalt töötuskindlustusseadusele arvutatakse hüvitise suuruse aluseks olev keskmine palk viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandaja poolt töötajale makstud tasude alusel. Töötuskindlustuse andmekogu detailandmete analüüs näitab, et keskmiselt on töötasu arvestamise perioodi aluseks9,5 kuud. Seetõttu võtame palkade võrdlemisel alusekskoondamishüvitise maksmise otsuse kuule eelnenud kolmele kuule eelnenud kümne kuu Eesti keskmise palga. Võrreldes koondatute keskmist palka ja Eesti keskmist palka vastaval perioodil ilmneb, et 2017. aastal moodustas koondamishüvitist saanud isikute palk keskmiselt 93% Eesti keskmisest palgast. 5-10- aastase staaäiga töötajateloli vastavosakaal 91% ning üle 10-aastase staafiga töötajateloli see osakaal 93%. Hüvitise saajate eelneva palga osakaal Eesti keskmisest palgast võrreldes 2016. aastaga langes, jäädes alla ka 2013-2015 osakaaludele. 2019. aasta kulude prognoosimisel eeldame, et hüvitise saajate keskmise palga suhe riigi keskmisessepalka kasvab. Hindame, et S-10-aastase tööstaazlga koondatute keskmine palk moodustab 99% ning üle 10-aastase tööstaariga koondatute palk 97% Eesti keskmisest palgast. Koondamishüvitise suuruse puhul arvestame, et S-10-aastase staafiga koondatutele määratakse hüvitist nende ühe kuu keskmise palga ulatuses ning üle 10-aastase staafiga koondatute hüvitis on nende kahe kuu keskmine palk. Kokkuvõttes on 2019. aastal määratava koondamishüvitise keskmine suurus prognoosi järgi 2 101 eurot - S-lO-aastase tööstaazi korral 1 310 eurot ja üle 10-aastasetööstaazi puhul 2 566 eurot (Tabel 7). Tabel 7. Keskmine koondamishüvitis (eurodes) tööstaaf ja kuude järgi , 2019 Tööstaaz 2019 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Kokku 2050 2053 2071 2089 2100 2096 2092 2104 2124 2143 2155 2157 5 - 10 aastat 1278 1280 1291 1302 1309 1306 1304 1311 1324 1336 1343 1344 üle 10 aasta 2504 2508 2529 2551 2565 2560 2555 2570 2594 2618 2632 2634 Allikas: töötukassa 2019. oasta kokkuvõtlik koondamise korral makstava kindlustushüvitise kulu prognoos: • 2019. aastal määrab töötukassa koondamishüvitise kokku 6 327 inimesele. • S-lO-aastase tööstaaziga koondamishüvitise saajate keskmine palk moodustab 99% ning üle 10-aastase staazlga hüvitisesaajate keskmine palk moodustab 97% Eesti keskmisest brutopalgast. 21  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 • S-10-aastase tööstaaziga koondamishüvitise saajate hüvitise suuruseks on üks ning üle 10- aastase staafiga hüvitisesaajatel kaks keskmist kuupalka. Tabel 8. Koondamishüvitise määramiste ja kulu prognoos kuude järgi r 2019 2019 Määramiste arv Kulu* (eurodes) Jaanuar 757 1552923 Veebruar 531 1090873 Märts 527 1091877 Aprill 475 991800 Mai 479 1006837 Juuni 532 1114828 Juuli 461 963562 August 451 948221 September 514 1092250 Oktoober 539 1154901 November 560 1206706 Detsember 500 1078968 KOKKU 6327 13293746 Allikas: töötukassa Märkus: ridade summa ei anna summat KOKKUlahtris, sest kokku on arvutatud ümardamata arvud. *llma koondamishüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta. 3.2 Koondamishüvitise kulude prognoos aastani 2022 Koondamishüvitise kulude prognoosimisel 2022. aastani on aluseks võetud rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadel koostatud majandusprognoos. Selle kohaselt töötute arv töövõimereformi tõttu aasta-aastalt suureneb. Kuivõrd töötuskindlustushüvitise saajate arv on seotud töötute koguarvuga ning koondamishüvitise määramiste arvu leidmiseks kasutame töötuskindlustushüvitise saajate arvu, siis on koondamishüvitise saajate arv seotud kaudselt töötute koguarvuga. Seega suureneb vaadeldaval perioodil aasta-aastalt ka koondamishüvitise saajate arv. Koondamishüvitise keskmine suurus ja selle muutumine on seotud Eesti keskmise palga kasvuga. Sellest tulenevalt kasvab igal aastal koondamishüvitise keskmine suurus ning samuti koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu. Tabel 9. Koondamishüvitise saajate arvu, keskmise hüvitise suuruse ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2018 - 2022 2018 2019 2020 2021 2022 Koondamishüvitise saajate arv 6667 6327 6413 6524 6531 staaz 5...10 aastat 2256 2341 2437 2545 2547 staaz üle 10 aasta 4411 3986 3976 3980 3984 Koondamishüvitise keskmine suurus 1976 2101 2223 2332 2465 staaä 5...10 aastat 1211 1310 1389 1467 1550 staaz üle 10 aasta 2369 2566 2723 2874 3038 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 13 182381 13 293 746 14211691 15170783 16052306 staaä 5...10 aastat 2731556 3065470 3385965 3732042 3948898 staaä üle 10 aasta 10450825 10228276 10825726 11438742 12103408 Allikas: töötukassa 22  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 4. TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE KORRAL MAKSTAVA HÜVITISE KULU PROGNOOS Alusandmed: • töötuskindlustuse andmekogu andmed maksejõuetushüvitise saajate ja hüvitise suuruse kohta; • ESAandmed Eesti keskmise palgaja majanduskasvu kohta; • rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi andmed Eesti keskmise palga ja majanduskasvu kohta. Metoodika: Selleks, et leida maksejõuetushüvitise kulu 2019.-2022. aastal on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: • isikute arv, kellele töötukassa määrab maksejõuetushüvitise; • maksejõuetushüvitise keskmine suurus. 4.1 Maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastaks 2019 4.1.1 Isikute arv, kellele töötukassa määrab maksejõuetushüvitise Makromajanduslikud muutused peegelduvad selgesti töötukassa maksejõuetushüvitise määramiste statistikas (Joonis 9). Majanduskasvu aastatel 2004-2007 maksejõuetushüvitise saajate arv langes, seevastu 2008. aastal alanud majanduskriis tõi kaasahüvitise saajate arvu hüppelise kasvu. 2011. aastal koos majanduskasvu hoogustumisega vähenes märgatavalt ka maksejõuetushüvitise saajate arv. Aastatel 2013-2016, mil majanduskasvoli tagasihoidlik kuid stabiilne, püsis hüvitise määramiste arv ligikaudu 1600-1700 juures (v.a 2015. a, mil see oli madalam). 2017. aastal, mil majanduskasvoli kiirem, oli hüvitise saajate arv võrreldes eelnevate aastatega madalam (1256). Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt majanduskasv järgnevatel aastatel mõnevõrra aeglustub. Sellest tulenevalt prognoosime, et maksejõuetushüvitise määramiste arv mõnevõrra kasvab ning 2018. aastal määratakse hüvitis 1263 ja 2019. aastal 1362 inimesele (kuus keskmiselt 114 inimesele). 1000 - JH ajate arv (vaSd te 19) Joonis 9. Maksejõuetushüvitise saajate arv ja SKPreaalkasvaastatel 2003-2017 ning prognoos aastateks 2018-2022 Allikas: töötukassa, ESA 23  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 4.1.2 Maksejõuetushüvitise keskmine suurus Hüvitise suuruse prognoosime Eesti keskmise palga alusel. Selleks leiame esmalt hüvitisesaajate keskmise palga suhte Eesti keskmisesse palka ning seejärel prognoosime Eesti keskmise palga alusel hüvitisesaajate palga. Maksejõuetushüvitise saajate keskmise palga arvutamisel võetakse aluseks neile viimase kuue töötamise kuu eest arvestatud tasud.' Prognoosimisel võtame hüvitisesaajate keskmise palga ja riigi keskmise palga suhte leidmisel arvesse, et töösuhte lõppemise kuupäeva ja hüvitise määramise otsuse kuupäeva vahel esineb viitaeg. Ajavahemik töösuhte lõpust maksejõuetushüvitise maaramise otsuse tegemiseni on aastati olnud erinev. 2009. aastaloli töösuhte lõpu ja hüvitise määramise otsuse vaheline viitaeg 5,2 kuud, aastaks 2012 tõusis nimetatud viitaeg 11,3 kuuni. Alates 2013. aastast on viitaeg taas lühenenud ning 2017. aastaloli viitaeg 8,4 kuud. Peamiselt mõjutab viitaja pikkust aeg töösuhte lõpust maksejõuetuks tunnistamiseni. Kui 2009. aastal kuulutati maksejõuetus välja keskmiselt 2,3 kuud pärast töösuhte lõppu, siis 2012. aastaks pikenes see periood 7,9 kuuni. 2017. aastal kulus töösuhte lõpust maksejõuetuks tunnistamiseni keskmiselt 5,2 kuud. Seeaeg, mis kulub pärast ettevõtte maksejõuetuks tunnistamisest edasi hüvitise määramise otsuseni, on alates 2010. aastast püsinud stabiilsena 3 kuni 4 kuu vahel. JoonisellO on toodud maksejõuetushüvitise saajate keskmise palgaja riigi keskmise palgavõrdlus samal perioodil (ehk arvestades viitaega on kõrvutatud omavahel hüvitisesaajate palk ja riigi keskmine palk samal perioodil). Kuivõrd ajavahemik töösuhte lõppemisest kuni hüvitise määramise otsuseni on viimastel aastatellühenenud, siis prognoosime, et kajärgmistel aastatel jääb see periood ligikaudu sama pikaksja kasutame maksejõuetushüvitise saajate keskmise palga prognoosimiseks 2018. ja 2019. aastal kaheksakuulist viitaega. 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 'iij ~ i5=> ~ to 'r.; .0~ esf.j 'f.:j .0 a:; lõ 'iii ~ f.j 'iij a:; f.j ~ is 'iij ~ i5::> 'iij t ::> 'iij rv 'iij a; t f.j 'iii .0 'iij ~ e 2' E ro .0 1:' 2' E roe 2' E to e 2' E to sl 1:' 2' .0 ::> 2' .0 => 2' ..0 2' .0 e 2' .0 e 2' .0 ::> 2' E e E e E 1:' co E co E E e E tv ~'" .& ~ .& ~ .& ~ .& ~ & ~ tv .& ~ '" .& ~ .& ~ 2l ~ '" .& ~ El ~ 0- 0- '" Q_ Q_ ~ ~ fr 0- '" ~ ~ <Il '" <.Il <.Il '" <.Il '" VI v'l VI VI <Il <Il v'l 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 -Eesti keskmine palk (6 kuu keskmine arvestades viitaega) -Hüvitise saajate keskmine palk - 3 kuu libisev keskmine, eurot Joonis 10. Maksejõuetushüvitise saajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga perioodil jaanuar 2010 - aprill 2018 ning prognoos perioodiks mai 2018 - detsember 2019 Allikas: töötukassa, ESA 3 Tulenevalt 2007. aasta seadusemuudatusest ei ole enam vajadust arvutada keskmist palka nende hüvitisesaajate puhul, kellel ei ole jäänud saamata töölepingu lõpetamise hüvitis ja seetõttu ei kajastu nende keskmine kuutasu ka töötukassa andmebaasis. Siiski puudutab see ainult väikest osa hüvitisesaajatest. Keskmine palk puudus 2017. aastal andmebaasis 4,8% hüvitisesaajatest. 24  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 2017. aastal moodustas hüvitise saajate keskmine palk 88,2%4eelnevale kaheksalekuule eelnenud kuue kuu Eestikeskmisest palgast, mis on veidi kõrgem kui 2016. aasta näitaja (mitte arvestades Estonian Airi töötajaid). Statistika näitab, et alates 2015. aastast on hüvitise saajate keskmine palgatase võrreldes Eesti keskmise palgatasemega kiiremini kasvanud ning kasvon jätkunud ka 2018. aasta esimeses kvartalis. Prognoosime, et ka 2018. aastal hüvitise saajate palga suhe Eesti keskmisse palka võrreldes 2017. aastaga kasvabja väike kasv jätkub ka 2019. aastal ning aasta keskmised näitajad on vastavalt 89,5%ja 90,8%. Hüvitisesaajate keskmise palga alusel prognoosime maksejõuetushüvitise keskmise suuruse. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale saamata jäänud töötasu kuni kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, saamata jäänud puhkusetasu kuni ühe kuu puhkusetasu ulatuses ning töölepingu ülesütlemisel saamatajäänud hüvitisi kuni kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses. Hüvitise ülempiiriks nimetatud saamata jäänud tasude peale kokku on viis Eesti keskmist brutopalka tööandja maksejõuetuks kuulutamisele eelnevas kvartalis. Hüvitisesaajate keskmise hüvitatava summa ja keskmise palga suhtarv oli kõrgeim 2008. aastal (2,9). Järgnevatel aastatel nimetatud suhtarv langes,jõudes 2011. aastal 2,5-ni ning püsides samal tasemel kolme aasta vältel. 2014. ja 2015. aastal tõusis suhtarv taas 2,7-ni ning 2016. ja 2017. aastaloli suhtarv 2,6. Kuivõrd makstava hüvitise summale rakendatakse riigi keskmise palgaga seotud piirmäära, siis on hüvitise ja palga suhtarvu muutumine mõjutatud hüvitise saajate ja riigi keskmise palga suhte muutumisest. Seetõttu prognoosime, et 2018. ja 2019. aastal hüvitise saajate keskmise palga ja riigi keskmise palga suhte kasvutaustal hüvitise ja palga suhtarv ei suurene vaid jääb 2017. aastaga samale tasemele. 2019. aastal määratava maksejõuetushüvitise keskmise suuruse prognoos kuude lõikes on esitatud järgmises tabelis. Tabel 10. Maksejõuetushüvitise keskmise suuruse prognoos 2019. aastal kuude lõikes 2019 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Maksejõuetushüvitise keskmine suurus, EUR 2986 3014 3012 3030 3049 3068 3074 3080 3086 3094 3102 3110 Allikas: töötukassa 2019. aasta kokkuvõtlik tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulu prognoos: • 2019. aastal määrab töötukassa maksejõuetusehüvitise kokku 1 362 inimesele. • Hüvitisesaajate keskmine eelnev töötasu moodustab 90,8% Eesti keskmisest palgast ning hüvitis moodustab 2,6 hüvitisesaaja keskmist kuupalka. 4 Hüvitisesaajate kolme kuu libiseva keskmise osakaal Eesti keskmisest palgast. 25  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse möörade arvestus aastateks 2019-2022 Tabel 11. 2019. aasta maksejõuetushüvitise kulu prognoos (ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta) 2019 Määramiste arv Kulu* (eurodes) Jaanuar 114 338973 Veebruar 114 342185 Märts 114 341869 Aprill 114 344006 Mai 114 346143 Juuni 114 348280 Juuli 114 348970 August 114 349660 September 114 350351 Oktoober 114 351231 November 114 352111 Detsember 114 352991 KOKKU 1362 4166769 Allikas: töötukassa Märkused: Kuivõrd maksejõuetushüvitise määramiste arv on kuude lõikes väga volatiilne ning ei peegelda ka stabiilseid sesoonseid efekte ning järgnevatel aastatel prognoosi me võrdlemisi väikest muutust hüvitise määramiste arvus, siis kasutame kuises kulude prognoosis hüvitiste määramiste kuukeskmist arvu (ehk iga kuu lõikes sama määramiste arv). Ridade summa ei võrdu summaga KOKKUlahtris, sest kokku on arvutatud ümardamata arvud. *lIma maksejõuetushüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta. 4.2 Tööandja maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastani 2022 Maksejõuetushüvitise kulude prognoosis on arvestatud, et aeglustuva majanduskasvu tingimustes maksejõuetushüvitise määramiste arv suureneb. Vastavalt rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumile on 2019. aastal majanduskasv 3,2% ning 2021. ja 2022. aastal 2,9%. Prognoosime, et hüvitise saajate arv kasvabvähehaaval kogu prognoosiperioodi vältel. Keskmise hüvitise suurus ja selle muutumine on seotud Eesti keskmise palga kasvuga, seejuures on arvestatud viimaste aastate trendi hüvitise saajate palga ja Eesti keskmise palga suhtes. Hüvitise saajate arvu suurenemise ja palga kasvust tingitud keskmise hüvitise summa tõusu tõttu hüvitise kogukulu suureneb. Maksejõuetushüvitise määramiste arv, keskmise määratava hüvitise summa ja hüvitise kogukulu ilma sotsiaalmaksuta aastatel 2018-2022 on toodud järgnevas tabelis. Tabel 12. Maksejõuetushüvitise määramiste arvu, keskmise hüvitise ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2018-2022 2018 2019 2020 2021 2022 MJH määramiste arv 1263 1362 1386 1404 1418 MJH keskmine suurus (eurod) 2854 3059 3238 3419 3616 MJH kulu ilma sotsiaalmaksuta (eurod) 3603099 4166769 4486749 4799558 5125890 Allikas: töötukassa 26  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 S. KULU AKTIIVSETELE TÖÖTURUMEETMETELE JA TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SIHTKAPITALI ÜLEKANTAVATE VAHENDITE MÄÄRA ARVESTUS Alusandmed: • töötuna ja tööotsijana arvelolevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmed teenuste saajate ja teenuste osutamise kulude kohta; • rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvuja inflatsiooni kohta; • 17.11.2016 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus Tööhõiveprogramm 2017-20205; • 19.11.2014 vastu võetud Töövõimetoetuse seadus': • Tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 2010 kinnitatud? toetuse andmise tingimused .Karjäärtnõustarnise kättesaadavuse suurendamine" (edaspidi TAT-1); • Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud" toetuse andmise tingimused "Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" (edaspidi TAT- 2); • Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud? toetuse andmise tingimused .Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" (edaspidi TAT-3). Metoodika: Selleks, et leida igaks aastaks kuni 2022. aastani tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, on vaja hinnata: • kui suur on igal aastal kuni 2022. aastani vajalik vahendite maht, et osutada tööturu vajadustele vastavas mahus tööturumeetmeid; • kui suure osa töötuskindlustusmakse laekumisest peab üle kandma tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et katta teenuste osutamiseks vajalik vahendite maht. 5.1 Vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks 5.1.1 Aktiivsed meetmed, mida osutatakse tööhõiveprogrammi raames töötuskindlustuse vahenditest Ajavahemikul 01.05.2017-31.12.2020 osutatakse registreeritud töötute le ja tööotsijatele aktiivseid tööturumeetmeid Vabariigi Valitsuse poolt 17.11.2016 vastu võetud määruse Tööhõiveprogramm 2017-2020 alusel. Tööhõiveprogrammi aluselosutatakse tööturuteenuseid registreeritud töötutele, kes ei kuulu vähenenud töövõimega inimeste sihtrühma. Erandina finantseeritakse tööhõiveprogrammi alusel vähenenud töövõimega töötute karjäärinõustamist ja tööotsingu töötuba. Sama määruse alusel osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest alates 01.05.2017 ka töötust ennetavaid meetmeid töötavatele inimestele. Tööhõiveprogrammi alusel osutatavate teenuste kulud aastateks 2019-2022 on käesolevas arvestuses prognoositud lähtuvalt Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadisest majandusprognoosist. 2018. aasta kulud on kooskõlas töötukassa 2018. aasta eelarvega. 2018. aasta eelarvesse planeeritud teenuste kulud on väiksemad tööhõiveprogrammis sätestatud maksimaalsestvõimalikust mahust 2018. aastaks. 5 Jõustus 01.05.2017. 6 Muudetud 25.11.2015, muudatus jõustus 17.12.2015. 7 Muudetud 06.12.2016 käskkirjaga nr 125. 8 Muudetud 02.09.2015 käskkirjaga 127; 21.06.2017 käskkirjaga nr 73. 9 Muudetud 17.12.2015 käskkirjaga nr 198; muudetud 16.12.2017 käskkirjaga nr 119. 27  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 5.1.1.1 Aktiivsed meetmed registreeritud töötutele ia tööotsiiatele rv.a vöhenenud töövõimega} Töötukassa 2018. aasta eelarves on planeeritud tööhõiveprogrammi raames osutatavate registreeritud töötute ja tööotsijate aktiivsete meetmete kuludeks (ehk v.a ennetavad meetmed) 27 242 598 eurot, millest 24224598 eurot kaetakse töötuskindlustusvahenditest'". Selles summas sisaldub ka töökoha loomise toetuse kulu, mille maksmist pikendati 2018. aastani" ja vähenenud töövõimega inimestele osutatava karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutustoetuse kulu. Vahendite vajaduse prognoosimiseI registreeritud töötute ja tööotsijate aktiivsetele meetmete le 2019- 2022. aastaks on lähtutud tegelikest tööturu vajadustest (toetudes rahandusministeeriumi makroprognoosile), tänasest aktiivsete tööturumeetmete struktuurist (kehtiv tööturuteenuste ja - toetuste seadus ning Vabariigi Valitsuse tööhõiveprogramm) ja olukorrast (sisseostetavate) tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumise turul. Seegaon kulude prognoosis hinnatud, kui suures mahus on erinevaid teenuseid vajalik ja võimalik osutada. Prognoosis on eeldatud, et kogu prognoosiperioodi jooksul eraldatakse ühes aastas riigieelarvest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid nagu 2018. aastal ehk 3 018000 eurot aastas ning ülejäänud osa aktiivsete meetmete kuludest kaetakse töötuskindlustusvahenditest. Vahendite vajaduse määratlemiseks on hinnatud, milline on vajadus erinevate meetme järele arvestades tööturu olukorda ja töötute profiili. Teisisõnu, kui suur osakaal töötutest peaks kuus keskmiselt meetmes osalema (isikute arv, kesosalevad kuu jooksul meetmes kasvõi ühe päeva,jagatuna kuu jooksul töötuna arvelolevate isikute arvuga). Kuivõrd tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist saab rahastada ainult otseseid meetmete kulusid, ei ole prognoosis kajastatud teenuste osutamisega seotud kaudseid kulusid (ei ole näiteks arvestatud kulude hulka karjäärinõustajate palka või kulu töövahendusele, kuid on arvestatud näiteks sõidu- ja majutustoetust, mis kaasneb karjäärinõustamise teenusega jne). Vajalike vahendite mahu hindamiseks on esmalt prognoositud aktiivsetes meetmetes osalemiste osakaalud ja osalemiste arvud (Tabel 13). Seosesuute oskuste arendamise põhimõtete rakendamisega on eeldatud, et töötute ja tööotsijate (v.a. vähenenud töövõimega) tööturukoolitustel osalemine aastatel 2019-2022 järk-järgult kasvab. Teiste teenuste osakaalud muutuvad lähtuvalt tööturu olukorrast ja sellest tulenevalt töötute vajaduste muutumisest erinevate teenuste järele. Erinevates meetmetes osalejate osakaal registreeritud töötutestja tööotsijatest, kesei ole vähenenud töövõimega, aastatel 2019-2022 kokkuvõttes suureneb, jäädes vahemikku 39,3%-41,4% kuu jooksul arvelolnud registreeritud töötutest (võrdluseks, et 2017. aastalosales erinevates meetmetes 34,8% kuu jooksul arvelolnud registreeritud töötutest). Tabel 13. Töötutele ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõimega) suunatud aktiivsetes tööturu- meetmetes osalejate arv 2019-2022 2019 2020 2021 2022 Makromajandusnäitajad Töötuse määr (15-74a) 6,2% 6,3% 6,5% 6,8% Registreeritud töötuid keskmiselt kuus (v.a vähenenud töövõimega kliendid) 23427 22915 22723 22591 SKPreaalkasv 3,2% 3,0% 2,9% 2,9% THI 2,3% 2,4% 2,0% 2,0% Keskmisepalga nominaalkasv 5,7% 5,5% 5,7% 5,7% 102018. aasta jaanuaris laekus riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks 3 018 000 eurot, varasematel aastatel oli see summa 3 017 728 eurot. 11 "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töökoha loomise toetuse maksmise tingimuste muutmise tõttu", vastu võetud 23.02.2017. 28  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 2019 2020 2021 2022 Aktiivses meetmes osalemiste % kuu jooksul registreeritud töötuna arvelolnutest (v.a ennetavad meetmed) Tööturukoolitus 13,0% 13,7% 14,3% 15,0% Tööpraktika 2,8% 2,8% 2,8% 2,8% Tööharjutus 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% Ettevõtlusega alustamise toetus 0,1% 0,1% 0,1% 0,1% Palgatoetus 3,5% 3,5% 3,5% 3,5% Karjäärinõustamine 7,4% 7,4% 7,4% 7,5% Tööotsingu töötuba 3,1% 3,1% 3,1% 3,1% Muud meetmed 8,0% 8,0% 8,0% 8,0% KOKKU(v.a vähenenud töövõimega kliendid) 39,3% 39,9% 40,6% 41,4% Aktiivses meetmes osalemiste arv kuus Tööturukoolitus 3045 3132 3257 3389 Tööpraktika 650 636 630 627 Tööharjutus 334 326 324 322 Ettevõtlusega alustamise toetus 35 34 34 33 Palgatoetus 817 799 793 788 Karjäärinõustamine* 2912 2912 2912 2912 Tööotsingu töötuba* 1224 1229 1225 1211 Muud meetmed 1866 1825 1810 1799 KOKKU(v.a vähenenud töövõimega kliendid) 10883 10894 10984 11081 Allikas: töötukassa Markus: tabelis on toodud ümardamata arvud. * Osalemiste arvus on kajastatud ka vähenenud töövõimega inimeste osalemised. Meetmete kulude prognoosimiseks aastateks 2019-2022 on arvutatud, kui palju maksab keskmiselt kuus ühe inimese osalemine meetmes (kasutades 2017. aasta hindu). On arvestatud, et meetmete kulud suurenevad vastavalt koos inflatsiooniga ja/või palgakasvuga. Näiteks tööpraktika juhendajatasu ja palgatoetuse suurus kasvab koos keskmise palga (ja alampalga) tõusuga. Koolituse ja nõustamisteenuste hinnas mängivad rolli nii inflatsioon kui palgatõus. tööharjutuse ja mitmete muude meetmete kulud suurenevad koos inflatsiooniga. Ettevõtluse alustamise toetuse keskmine suurus kasvab koos inflatsiooniga, kuid ei ületa hetkel kehtestatud maksimummäära. Stipendiumi ja sõidutoetuse ühikuhindade juures on arvestatud, et nende kulu võiks kasvada koos üldise hinnataseme tõusuga. Hinnatud meetmetes osalejate arvude ja keskmiste kulude alusel on prognoositud vahendite vajadus meetmete lõikes ja ka kogu aktiivsete meetmete vahendite vajadus. Kokkuvõttes on hinnatud, et 2019. aastal on vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks (v.a ennetavad meetmed) registreeritud töötute le ja tööotsijatele. kes ei ole vähenenud töövõimega, kokku 23,8 miljonit eurot, millest 20,8 miljonit eurot kaetakse töötuskindlustuse vahenditest ja 3,0 miljonit eurot riigieelarvest (vt Tabel 14). 2020. aastal on vahendite vajadus hinnanguiiseit kokku 24,7 miljonit eurot, millest 21,7 miljonit kaetakse töötuskindlustusvahenditest. Vahendite mahu hinnangud tänases majandusolukorras aastateks 2019-2020 on väiksemad, kui maksimaalne võimalik maht, mis on kinnitatud tööhõiveprograrnmis". 1217.11.2016 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määruses Tööhõiveprogramm 2017-2020 on töötutele ja tööotsijatele aktiivsete meetmete kogukuluks kinnitatud maksimaalne võimalik maht 2019. aastal 26,9 ja 2020. aastal 27,7 miljonit eurot. 29  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Tabel 14. Vahendite vajadus töötutele ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõimega) aktiivsete meetmete osutamiseks 2019-2022 2019 2020 2021 2022 Kulu aktiivsetele meetmetele kokku aastas (reserviga 5%) Tööturukoolitus 10788206 11474625 12320002 13 229445 Tööpraktika 2524236 2604905 2730276 2869198 Tööharjutus 1148175 1150052 1163322 1179258 Ettevõtlusega alustamise toetus 1956787 1914049 1897985 1887000 Palgatoetus 2883344 2975490 3118697 3277 383 Muud meetmed 1364167 1371119 1392705 1417781 Stipendium 1579977 1629404 1695590 1 766851 Sõidu- ja majutustoetus 1536992 1592090 1661765 1 735 931 Teenuste kulu reg. töötutele ja tööotsijatele kokku (v.a TVR sihtrühm) 23781886 24711735 25980342 27362847 sh riigieelarveline osalus 3018000 3018000 3018000 3018000 sh teenuste kulu reg. töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm) töötuskindlustuse vahenditest 20763886 21693735 22962342 24344847 Allikas: töötukassa Märkus: tabelis on toodud ümardamata arvud. 5.1.1.2 Töötust ennetavad meetmed töötavatele inimestele Lisaks registreeritud töötute le ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõimega sihtrühm) suunatud aktiivsetele meetmete le rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest alates 01.05.2017 ka töötust ennetavaid teenuseid. Töötust ennetavad teenused on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu, aga samuti tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Töötust ennetavateks meetmeteks on: • tasemeõppes osalemise toetus töötajale või registreeritud töötule, kes asub omandama kutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust; • tööturukoolitus koolituskaardiga töötusriskis olevatele töötajatele; • kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse läbinud töötajatele; • koolitustoetus tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumiselja kohanemisel muutustega tööandja majandustegevuses. Töötust ennetavate meetmete kulude prognoosimisel aastateks 2019-2022 on tuginetud rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadises majandusprognoosis toodud hõivatute arvule ning arvestatud ennetavate meetmete senist rakendumist. Samuti on prognoosis arvestatud meetmete sihtrühma laienemisega alates 01.06.201813 ning eeldatud meetmete kasutamise mõningast suurenemist võrreldes nn käivitumisaastaga ja teadlikkuse kasvu järgnevatel aastatel. Prognoosi kohaselt kujuneb ennetavate meetmete kuluks 2019. aastal 6,8 miljonit eurot, 2022. aastaks tõusevad 13 Alates 01.06.2018 saavad koolituskaardiga osaleda tööturukoolitusel ja saada tasemeõppes osalemise toetust ka võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad isikud. Sissetulekupiir koolituskaardiga koolitusel osalemiseks tõusis Eesti keskmise paigani. Tööandjate koolitustoetust saavad tööandjad kasutada ka töötajate eesti keele oskuste arendamiseks. 30  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 kulud 9,2 miljoni euroni (vt Tabel 15). Töötust ennetavate meetmete kulud aastatel 2019-2020 on väiksemad, kui tööhõiveprogrammis kinnitatud maksimaalne võimalik maht." Tabel1S. Vahendite vajadus töötust ennetavate meetmete osutamiseks aastatel 2019-2022 2019 2020 2021 2022 Kulu töötust ennetavatele meetmetele (reserviga 5%) Tööturukoolitus koolituskaardiga (sh kvalifikatsiooni saamise toetamine) 3110204 3396598 3653396 3900818 Tasemeõppes osalemise toetus 2731514 3384137 3680782 4003429 Koolitustoetus tööandjale 946220 1129316 1196628 1271437 Töötust ennetavate teenuste kulu töötuskindlustuse vahenditest kokku 6787938 7910051 8530805 9175684 Allikas: töötukassa 5.1.2 Aktiivsed meetmed, mida rahastatakse peamiselt ESFvahenditest ESFvahenditest rahastatakse kinnitatud programmide alusel kuni 2020. aastani järgmiseid meetmeid: • karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele (TAT-l) • aktiivsed meetmed noortele, vanemaealistele, rahvusvahelise kaitse saajatele (TAT-2), • aktiivsed meetmed vähenenud töövõimega inimestele (TAT-3). Nimetatud meetmeid finantseeritakse 85% ulatuses ESF vahenditest ning 15% ulatuses kas töötuskindlustusvahenditest (TAT-3) või riigieelarvest (TAT-l ja TAT-2). ESFrahastuse kasutamist on jäägi korral võimalik pikendada 2023. aastani. Praeguseksei ole teada, milliste nimetatud meetmete osutamist jätkatakse ESFvahendite lõppemise järgselt ning millised oleksid võimalikud finantseerimis- allikad. Käesolevasprognoosis on hinnatud meetmete kulu 2022. aastani ning ESFvahendite lõppemisel hinnatud, milline oleks nende kulude võimalik rahastus töötuskindlustusvahenditest. 5.1.2.1 Aktiivsed meetmed vähenenud töövõimega inimestele Vastavalt 19.11.2014 vastu võetud Töövõimetoetuse seaduse 17.12.2015 jõustunud muudatusele hakkas töötukassa 2016. aasta algusest osutama aktiivseid meetmeid vähenenud töövõimega inimestele. Uute täiendavate tööturumeetmetena pakub töötukassa alates 2016. aastast vähenenud töövõimega inimestele kogemusnõustamist, tööalast rehabilitatsiooni, kaitstud tööd, töölesõidu toetust ja saatja sõidukulude hüvitamist. Seejuures osutatakse mitmeid teenuseid ka töötavatele inimestele, mitte ainult registreeritud töötute le või töötusest tööle liikujatele (nt tööalast rehabilitatsiooni, töölesõidu toetust, kogemusnõustamist, tugiisiku teenust, töökoha kohandamist). Vähenenud töövõimega inimeste tööturumeetmete osutamise aluseks on TAT-3. Vähenenud töövõimega inimestele osutatavaid teenuseid finantseeritakse 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja 15% ulatuses töötuskindlustusvahenditest. TAT-3 üldeelarve on kinnitatud 2020. aastani ning täpsem tegevuskava eelarve kuni 2019. aastani. Kogu perioodi 2016-2020 teenuste eelarve maht vähenenud töövõimega inimestele on 142,6 miljonit eurot, millest ESFvahendid moodustavad 121,2 miljonit ja töötuskindlustusmaksetest finantseeritav kulu 21,4 miljonit eurot. 2016. ja 2017. aastal kulus vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamiseks kokku 17,2 miljonit eurot. Nimetatud perioodi eelarve oli 24,3 miljonit eurot. Seegaülejääk 2016-2017. aasta eelarvest on 7 miljonit eurot. Kuna töövõimereformiga lisandunud klientide arv on prognoositust madalam, on vajadus teenuste järele väiksem kajärgnevatel aastatel. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14 17.11.2016 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määruses Tööhõiveprogramm 2017-2020 on töötust ennetavate meetmete maksimaalne võimalik maht 2019. aastal 18,9 miljonit ja 2020. aastal 20,4 miljonit eurot. 31  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 16.12.2017 kinnitatud käskkirjaga nr 119 muudeti 2018-2019. aasta eelarvet. Muudetud eelarve on esialgse prognoosiga võrreldes 17,4 miljoni võrra väiksem. Arvestades eelnevate ja järgnevate perioodide eelarve ülejääke (ka 2020. aasta eelarve on ülejäägiga) ja võimalust kasutada ESFrahastust kuni 2023. aastani, on käesolevas prognoosis arvestatud, et ka 2021. aastal kaetakse vähenenud töövõimega inimeste teenuste osutamise kulu 85% ulatuses ESF vahenditest ja 15% ulatuses töötuski ndIustusvahenditest. Praeguseks puudub otsus, millistest allikatest finantseeritakse tööturumeetmeid vähenenud töövõimega inimestele ESFvahendite lõppemisel. Vähenenud töövõimega inimeste teenuste kuluks 2022. aastal prognoosime 36,9 miljonit eurot (Tabel 16). Nende teenuste kulude prognoos täpsustub veel järgnevatel aastatel, kui töövõimereformi sihtrühma teenused on täielikus mahus rakendunud. 5.1.2.2 Muud aktiivsed tööturumeetmed Alates 2015. aastast laienes töötukassa tööturuteenuste pakett nii sisult kui sihtrühmade ulatuseit Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)vahendite toel. Prioriteetse suuna "Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine" TAT-2 all on sellised töötukassa poolt osutatavad teenused nagu teenus "Minu esimene töökoht" vähese töökogemusega või töökogemuseta noortele, tööotsingu töötoad üleminekuklassides, tööturuteenuste laiendamine vanaduspensioniealistele tööotsijatele ja mobiilsustoetus (neist viimane rakendus 2016. aasta algusest ja teenuse osutamine lõppeb 2018. aastal). Alates septembrist 2017 lisandus teenus "Minu esimene töökoht Eestis", millega toetatakse rahvusvahelise kaitse saajate töötamist Eestis,ja 2017. aasta juunist algas alaealiste töötamise toetuse periood. Lisaksplaneeritakse alates 2019. aastast finantseerida TAT-2 eelarvest piirkondlikku töökoha loomise toetust Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, senisest suuremas mahus karjääriinfo vahendamist noortele ning tööturuteenuste laiendamist ennetähtaegse vanaduspensioni saajatele Töötuskindlustusmakse määrade arvestamisel aastateks 2019-2022 ei olnud veel piirkondliku töökoha loomise toetuse saamise tingimused ja eelarve kinnitatud, seega ei ole nende kuludega prognoosis arvestatud. Uue toetuse Iisamise tõttu ei ole teada, kas TAT-2 eelarvest on sarnaselt vähenenud töövõimega teenuste osutamisega võimalik raha üle kanda 2021. aastasse. Seetõttu on TAT-2 puhul 2021. ja 2022. aastaks prognoositud kulu finantseerimisallikana arvestatud töötuskindlustusvahendid. Prognoosison arvestatud TAT-2 ("Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks") kuluks 2021. aastaks 8,2 miljonit eurot ja 2022. aastaks 8,7 miljonit eurot. Arvestades maksimaalse võimaliku rahastusega töötukassa vahenditest ehk piiranguga, et tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitali võib kanda jooksva aasta töötuskindlustusmaksest laekuvatest tuludest maksimaalselt 30%, on 2021. aasta kulud võimalik finantseerida täies mahus jooksva aasta sihtkapitali kantavatest vahenditest. 2022. aasta kulu koos vähenenud töövõimega inimeste aktiivsete meetmete kuluga on kokku 45,6 miljonit eurot. Koostööhõiveprogrammi teenuste kuludega on teenuste hinnangulised kulud 2022. aastal kokku 79,1 miljonit eurot. Arvestades, et 2022. aastal on võimalik tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitali kanda maksimaalselt 71,6 miljonit eurot (30%jooksva aasta töötuskindlusmaksete laekumisest), on 2022. aastal 7,5 miljoni euro ulatuses kulusid, mis ületavad sihtkapitali jooksva aasta tulud (Tabel 16). Üheks võimaluseks on need kulud katta sihtkapitali varasemalt kogunenud vahenditest. Prioriteetse suuna "Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul" all on meede TAT-1 ("Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine"), mis laiendas karjäärinõustamise pakkumist ka neile, kes ei ole registreeritud töötuna. Teenuse 2021.-2022. aasta kulu on arvestatud tegevuskulude hulka. 32  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Tabel 16. Vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks aastatel 2019-2022 2019 2020 2021 2022 Tööhõiveprogrammi teenuste kulu TK vahenditest 27551824 29603786 31493147 33520530 TVR sihtrühm (TAT-3): kulu tööturuteenustele ja - toetustele TK vahenditest 2019-2021 (15% kaasfinantseeringut) 4829976 4995805 5367140 - TVRsihtrühm: kulu tööturuteenustele ja -toetustele ESF vahenditest 2017-2021 (85%teenuste kulust) 27369865 28309564 30413796 - TVR sihtrühm (TAT-3): kulu tööturuteenustele ja - toetustele kulu kokku aastal 2022 - - - 36928312 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (TAT-2), kulu aastal 2021- 2022 - - 8184576 8651097 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest KOKKU 32381800 34599591 45044864 79099939 Maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitali (30%jooksva aasta töötuskindlustusmaksete laekumisest) 71599673 Tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapitali jooksva aasta ülekantavate vahendite maksimaalsest mahust katmata jääv kulu - - - 7500266 Allikas: töötukassa Märkused: Rasvaseskirjas on toodud töötuskindlustusvahenditest finantseeritav kulu aastatel 2019-2020 ning 2021-2022. aastal rahastus töötuskindlustusvahenditest TVR sihtrühmale teenuste osutamiseks ja meetmele .Tööturu- teenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks. Kajastatud ei ole meetmete TAT-2 ja TAT-1 2019-2020 kulusid ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahastatavate meetmete kulusid, kuivõrd need ei mõjuta töötuskindlustusvahendeid (kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest). Tabelis on toodud ümardamata arvud. 5.2 Ülekantavate vahendite määr Prognoositavalt on 2018. aasta lõpuks sihtkapitali kogutud ligi 90 miljonit eurot. Arvestatud on, et sihtkapitali jääb puhvriks pidevalt vahendite maht, mis on etteulatuvait kogutud ja mis suureneb üle aastate sihtkapitali vahendite investeerimisest. 2019. aastal kantakse seega tööturumeetmeteks vajaminev vahendite maht töötuskindlustusmaksetest sihtkapitali üle sama aasta jooksul (analoogselt 2020. aasta vahendite maht kantakse üle 2020. aastal jne). Järgnevatel aastatel ülekantavate vahendite maara arvutamisel on aluseks võetud töötuskindlustusmakse laekumine maksemäärade 1,6% ja 0,8% korral (detailsem töötuskindlustus- makse laekumise prognoos on toodud peatükis 6). Sihtkapitali ülekantavate vahendite määrad järgnevatel aastatel eeldusel, et kindlustatute ja tööandjate makselaekumistele kehtib sama ülekantavate vahendite määr, on toodud tabelis 17. Prognoosi järgi peab 2019. aastal ülekantavate vahendite määraks olema 16,1%15, et koguda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali aktiivsete meetmete jaoks (sh vähenenud töövõimega inimestele osutatavate meetmete kulu 15% ulatuses ning töötust ennetavate meetmete kulu) vajalik vahendite maht, arvestades seejuures riigieelarvelise osaga. Sellisel juhul läheks 2019. aastal 21,1 15 Ülekantavate vahendite määr on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Seega laekub 2019. aastal tööturuteenuste sihtkapitali 137094 eurot rohkem kui kulub teenustele töötuskindlustusvahenditest. 33  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 miljonit eurot kindlustatute maksetest ning 11,4 miljonit eurot tööandjate maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Ülekantavate vahendite määr 2020. aastal on 2019. aastagasarnasel tasemel, 2021. aastal aga kasvab, sest prognoosis on eeldatud, et töötuskindlustusvahenditest kaetakse 2021. aastal ESFrahastuse lõppemisel TAT-2 teenuste kulud. Kuna täpsemalt ei ole teada täna ESFvahenditest finantseeritavate teenuste rahastamisallikad 2022. aastal, siis 2022. aastaks on arvestatud võimalusega, et ülekantavate vahendite määr tõuseb maksimaalsele tasemele ehk 30% juurde, selleks, et katta ka seni ESF vahenditest rahastatud TAT-3 teenuste kulud. Seni on lähtutud põhimõttest. et kulu tööturuteenustele ja -toetustele kaetakse jooksva aasta sihtkapitali ülekantavatest vahenditest. Arvestades, et maksimaalselt saab sihtkapitali kanda 30% sihtfondidesse laekuvatest vahenditest, on 2022. aastal teenuste osutamiseks vajalike vahendite vajadus suurem (7,5 miljonit eurot) kui jooksva aasta ülekantavad vahendid. Üheks võimaluseks on need kulud katta Sihtkapitali varasemalt kogunenud vahenditest. Tabel 17. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, 2018-2022 Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 TVRsihtrühm (TAT-3): kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK sihtkapitali vahenditest 2018-2021 (15% kaasfinantseeringut) 3613 705 4829976 4995805 5367140 - Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja -toetustele TKvahenditest 24224598 20763886 21693735 22962342 24344847 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu ennetavatele meetmetele 8580780 6787938 7910051 8530805 9175684 TVRsihtrühma (TAT-3)ja paremaid võimalusi hõives osalemiseks tagavate teenuste (TAT-2)kulu TK vahenditest aastal 2021-2022 - - - 8184576 38079142 Tööturutoetuste- ja teenuste hetkel katmata kulu aastal 2022 7500266 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest KOKKU 36419083 32381800 34599591 45044864 79099939 Tulud Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja - toetuste SK-i 48379773 32518894 34599591 45044864 71599673 sh kindlustatute makse laekumisest 31446852 21137281 22489734 29279161 46539787 sh tööandjate makse laekumisest 16932920 11381613 12109857 15765702 25059885 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 25,6% 16,1% 16,2% 19,9% 30,0% Ülekantavate vahendite määr tööandjateit 25,6% 16,1% 16,2% 19,9% 30,0% Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 90348 452189 727121 Jooksvate tulude ja kulude vahe Sihtkapitali tulem 11960690 137094 90348 452189 -6773146 Varade maht Sihtkapital 90210444 90347538 90437886 90890075 84116929 Allikas: töötukassa Märkused: Real "Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu neile, kelle töövõime ei ole vähenenud, ning vähenenud töövõimega sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutustoetuse kulu. 2018. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2018. aastal; vastu võetud 21.09.2017). Ülekantavate vahendite määr 2019. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Investeerimistulu on arvestatud Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi likviidsusreservi tulususe prognoosi alusel. 34  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 6. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE LAEKUMISE PROGNOOS Alusandmed: • rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos sotsiaalmaksu laekumise kohta (tekkepõhine); • rahandusministeeriumi riigieelarve täitmise aruanded sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse laekumise kohta." Metoodika: • töötuskindlustusmakse laekumist hinnatakse laekunud sotsiaalmaksuja töötuskindlustusmaksu laekumiste suhte alusel, sh vaadeldakse selle suhtarvu muutumist. Varasematel aastateloleme töötuskindlustusmakse laekumist prognoosinud kassapõhiselt, kuid seoses tekkepõhisele riigieelarvele üleminekuga 2017. aastast prognoosime edaspidi ka töötuskindlustus- makse laekumisi tekkepõhiselt. 2009. aasta augustist kuni 2012. aasta detsembrini, mil töötuskindlustusmakse määr oli 4,2%, oli töötuskindlustusmakse laekumiste osakaal sotsiaalmaksust ligikaudu 11% (vt joonis 11). Alates 2013. aastast langetati töötuskindlustusmakse määra 3%-le ning alates 2015. aastast 2,4%-le. Töötuskindlustusmakse määra langetamisega vähenes proportsionaalselt ka töötuskindlustusmakse laekumiste osakaal sotsiaalmaksust. Eemaldades töötuskindlustusmakse määra langetamisega kaasneva mõju töötuskindlustusmakse laekumise osakaalule sotsiaalmaksust, iseloomustab seda näitajat kuni 2013. aastani tasapisi tõusev trend. Põhjuseks on eelkõige see, et hõivatute osakaal aja jooksul suurenes ning vähenes mittetöötavate inimeste eest tasutava sotsiaalmaksu osa sotsiaalmaksu summas. Aastatel 2014-2016 töötuskindlustusmakse laekumise osakaal sotsiaalmaksust veidi langes ning 2017. aastal seosespositiivsete arengutega tööturul taas tõusis. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 2018. ja 2019. aastal hõivatute arv veidi kasvab ning seega võiks oodata töötuskindlustusmakse laekumise osakaalu tagasihoidlikku tõusu sotsiaalmaksust. Teiselt poolt suureneb lähiaastatel töötute arv seosestöövõimereformiga ning seega suureneb ka erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötute eest, millest tulenevalt võiks oodata töötuskindlustusmakse osakaalu väikest langust sotsiaalmaksust. Kokkuvõttes nimetatud muutused tasakaalustavad üksteist ning töötuskindlustusmakse osakaalsotsiaalmaksustjääb 2,4%-lisetöötuskindlustusmakse määra korral aastatel 2019-2022 keskmiselt 6,2% tasemele. 16 Alates 2017. aastast, mil riigieelarve muutus tekkepõhiseks, on vaadatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus- makse laekumisi nii kassa-kui ka tekkepõhiselt. Töötuskindlustusmaksed on riigieelarves eraldi välja toodud alates 2013. aastast. Varasemate aastate puhul on lähtutud töötukassa andmetest töötuskindlustusmakse laekumise kohta. 35  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 12,0% 11,5% 11,0% 10,5% 10,0% 9,5% 9,0% 8,5% 8,0% 7,5% 7,0% 6,5% 6,0% 5,5% 5,0% 20~ 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 - Töötuskindlustusmakseja sotsiaalmaksulaekumise suhtarv (kassapõhine) - Töötuskindlustusmakseja sotsiaalmaksulaekumise suhtarv (tekkepõhine) - - - - Töötuskindlustusmakseja sotsiaalmaksulaekumisesuhtarvu prognoos maksemääraga2,4%(tekkepõhine) Joonis 11. Töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaksu laekumise suhtarv Allikas: töötukassa, rahandusministeerium. Töötuskindlustusmakse laekumise senised andmed näitavad, et 65% maksetest laekub kindlustatutelt ja 35% tööandjateit (makse laekumine ei jagune kindlustatute ja tööandjate vahel proportsioonis 2/3 ja 1/3, sest tööandjad maksavad töötuskindlustusmaksu kogu palgafondilt ehk siis ka pensioniealiste töötajate eest, kes oma palgalt aga makset töötajate sihtfondi ei maksa). Sellest lähtudes on ka prognoosis jaotatud makse laekumine proportsioonis 65%ja 35%. 2019. aasta töötuskindlustusmakse laekumise prognoos: , ja 0,8% Tabel 18. Töötuskindlustusmaksete kuine laekumine 2019 aastal maksemääradega 16% Aasta Sotsiaalmaksu laekumine (euro) Töötuskindlustusmakse laekumine (euro) jaanuar 245567434 15261503 veebruar 255296053 15866116 märts 259786184 16145169 aprill 271225329 16856088 mai 270156250 16789647 juuni 297417763 18483893 juuli 276570724 17188293 august 254226974 15799675 september 270049342 16783002 oktoober 267804276 16643476 november 276891447 17208225 detsember 305008224 18955624 KOKKU 3250000000 201980711 Allikas: töötukassa, rahandusministeerium Märkus: sotsiaalmaksu laekumise aastane summa (3 250 miljonit eurot) pärineb rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadisest majandusprognoosist. 2019. aasta sotsiaalmaksu kuise prognoosi jaoks on kasutatud rahandusministeeriumi 2018. aasta kuise sotsiaalmaksu laekumise proportsioone. 36  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Arvestades töötuskindlustusmakse määraga kokku 2,4% laekub 2019. aastal töötuskindlustusmakseid ligi 202 miljonit eurot. 2020. aastal laekub töötuskindlustusmakseid 214,1 miljonit eurot ning 2021. ja 2022. aastal vastavalt 226,2 ning 238,7 miljonit eurot. Tabel Iä, Sotsiaalmaksuta töötuskindlustusmakse laekumine aastatel 2019-2022 Aasta Sotsiaalmaksu laekumine (euro) Töötuskindlustusmakse laekumine (euro) 2018 3040000000 188983487 2019 3250000000 201980711 2020 3445000000 214098362 2021 3640000000 226223519 2022 3840000000 238665576 Allikas: töötukassa, rahandusministeerium 37  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 7. TÖÖTUKASSA TULUDE JA KULUDE ARVESTUS AASTATEL 2018-2022 Töötukassa tegevuskulud 2019. aastaks on käesolevas arvestuses prognoositud 2017. aasta eelarve pinnalt, kus erinevaid eelarveridu on vajadusel korrigeeritud vastavalt inflatsiooni või palgakasvuga. Tegelik tegevuskulude eelarve 2019. aastaks koostatakse ja esitatakse töötukassa nõukogule 2018. aasta oktoobris. Tegelikus eelarves vaadatakse reaalseid vajadusi detailselt iga kululiigi lõikes eraldi. Käesolevas arvestuses on prognoositud tegevuskulude maht üldistatult. Tegevuskulude all on muuhulgas ka töövõime hindamise kulud, mis kaetakse töötuskindlustuse vahenditest. Lepingupartnerite hange töövõime hindamise läbiviimiseks alles käib, mistõttu prognoosi koostamise ajaks ei ole teada, millise hinnaga töötukassa töövõime hindamise teenust aastatel 2019-2022 osta saab. Seepärastvõivad töövõime hindamise kulud prognoositust erinevaks kujuneda. Prognoosis on arvestatud, et aktiivsed meetmed töövõimereformi sihtrühmale (TAT-3) kaetakse ka 2021. aastal ESFvahenditest ja kaasfinantseeritakse töötuskindlustuse vahenditest (vt alapeatükk 5.1.2.1). Programmide .Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" (TAT-2) ning .Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine" (TAT-1) puhul on arvestatud, et teenuseid rahastatakse ESFvahenditest ning kaasfinantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest 2020. aastani. Prognoosis on arvestatud, et ESFosalus TAT-3 rahastuses lõpeb 2021. aastal, TAT-2 ning TAT-1 rahastuses aga 2020. aastal. TAT-1 kulu on 2021. ja 2022. aastal arvestatud töötukassa tegevuskulude hulka. TAT-3 puhul on prognoositud nende kulu 2022. aastal ning TAT-2 kulu 2021. ja 2022. aastaks ning arvestatud maksimaalne võimalik rahastus töötukassa vahenditest, mis jääks hetkel kehtiva maksemäära korral laekuvate tulude ja maksimaalsevõimaliku ülekantavate vahendite määra piiresse. 2021. aasta kulu on täies mahus finantseeritav töötuskindlustuse vahenditest, 2022. aasta prognoositavatest kuludest jääb jooksva aasta sihtkapitali kantavatest vahenditest katteta 7,5 miljonit eurot. Prognoosis on arvestatud täiendavate kuludega, mis lisanduvad 2019. aastast seoses karjääriteenuste reformi käigus töötukassa juurde loodava karjäärikeskusega. 2019. aastal on karjäärikeskusega seonduvad tegevuskulud 0,7 miljonit ja 2020. aastal 0,5 miljonit eurot, alates 2021. aastast kulud kasvavad, kuna töötuskindlustusvahenditest kaetakse ka seni ESFvahenditest rahastatud kulud. Töötuskindlustusvahendite investeerimistulude puhul on arvestatud prognoosis rahandusministeeriumi poolt prognoositud likviidsusreservi tulususega. Samas on selle prognoosi kohaselt likviidsusreservi tulusus 2017. ning 2018. aastal negatiivne. Vastavalt Töötukassaja EVvalitsuse vahel 16.jaanuaril 2012 sõlmitud Hoiulepingule tasub rahandusministeerium töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega. kuid mitte väiksem kui 0%. Seega on prognoosis arvestatud likviidsusreservi tulususeks 2018.-2019. aastal 0%, 2020. aastal 0,10%, 2021. aastal 0,50% ning 2022. aastal 0,80%. Kokkuvõttes suurenevad 2019. aastal töötukassa varad 38,8 miljoni euro võrra (vt Tabel 20). 2019. aasta lõpuks on oodatav netovara väärtus 811,8 miljonit eurot. Tabelis 19 on esitatud Eesti Töötukassa 2019. aasta tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4% rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadprognoosi põhistsenaariumi tingimustes. 38  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Tabel 20. Töötuskindlustuse 2019. aasta tulude ja kulude prognoos maksemääraga2,4%, eurodes 2019 Koondamise ja Töötus- tööandja Tööturu- kindlustus- maksejõuetuse teenuste ja - hüvitise hüvitise toetuste Reserv- KOKKU sihtfond sihtfond sihtkapital kapital Tulud 201980711 110150181 59311636 32518894 0 Töötuskindlustusmaksete laekumine 201980711 110150181 59311636 32518894 Investeerimistulu 0 0 0 0 0 Kulud 163142729 84570242 46190687 32381800 0 Töötuskindlustushüvitis 55255190 55255190 Koondamishüvitis 13 293 746 13 293 746 Maksejõuetuse hüvitis 4166769 4166769 Hüvitisteit tasutav sotsiaalmaks 12945145 12945145 Tööturuteenused ja -toetused TK vahenditest 32381800 32381800 Töötukassa tegevuskulu 45100080 29315052 15785028 Varade netomuutus 38837982 25579939 13120949 137094 0 Netovara väärtus 31.12.2018 772942315 403836249 195694294 90210444 83201328 Reservisuurendamine 0 -2524469 -1359329 3883798 Netovara väärtus 31.12.2019 811 780 297 426891719 207455913 90347538 87085126 Allikas: töötukassa Märkus: Netovara kogumaht on näidatud tabelis 21 real "NETOVARA(I, II SF,SKja reserv)". Erinevused tabeli 15 summadega tulenevad sellest, et tabelis 15 on arvutused teostatud ümardamata arvudega. Tabel kajastab ainult töötuskindlustusvahendeid (ei sisalda riigieelarvelist osa aktiivsete meetmete rahastamises, kulu töötutoetusele, kulu erijuhtudel makstavale sotsiaalmaksule, kulu töövõimetustoetusele, ESFvahenditest rahastatavate täiendavate meetmete kulusid). Tabelis 21 on koondatud tulude ja kulude pikaajaline hinnang aastani 2022. Pikaajalist prognoosi kokkuvõtvas tabelis on välja toodud ka kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aastate lõikes, kuivõrd just vabade vahendite maht on oluline jätkusuutlikkuse hindamiseks. Eraldi on välja toodud vabad vahendid töötuskindlustushüvitise sihtfondis (I SF) ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondis (II SF), sest II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujääki, vastupidi aga mitte. Välja on toodud vahendite maht ka tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitalis, millega sihtfondide puudujääke katta ei saa. Töötuskindlustuse kogukulud kasvavad aasta-aastalt nii aktiivsete meetmete kulude kui ka hüvitise kulude suurenemise tõttu. Kulud aktiivsetele meetmete le töötuskindlustusvahenditest kasvavad, sest koos palga-ja hinnakasvugakasvavadteenuste hinnad, muutub teenuste struktuur (seosesuute oskuste arendamise põhimõtete rakendamisega suureneb näiteks töötute le ja tööotsijatele tööturukoolituse pakkumine) ning eeldatakse töötust ennetavate meetmete kasutamise aktiivsuse tõusu läbi sihtrühma teadlikkuse tõstmise. 2021. ja 2022. aasta kulud muutuvad seoses seni ESFvahenditest rahastatud teenuste pakkumise jätkamisega töötuskindlustusvahenditest. Samas kasvab vähehaaval ka hüvitiste kulu vaatamata sellele, et hüvitise saajate arv püsib võrdlemisi stabiilne või veidi väheneb, sest keskmised hüvitise suurused kasvavad tulenevalt keskmise palga kasvust.Töötuskindlustusmakse määraga 2,4% kasvavadvabad vahendid alates 2019. aastast igal aastal nii töötuskindlustushüvitise sihtfondis kui ka koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondis. Sihtkapitali maht oluliselt ei kasva,sest sinna puhvrit juurde ei koguta (kasvabainult vahendite investeerimise tulemusel). 39  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Lisas 1 on esitatud tulude ja kulude hinnang aastani 2020 rahandusministeeriumi riskistsenaariumi tingimustes. Positiivse riskistsenaariumi kohaselt on järgnevatel aastatel töötute arv veidi madalam, hõivatute arv veidi kõrgem ning palgakasv ja majanduskasv kiiremad kui põhistsenaariumis. Sellest tulenevalt on töötukassa kulud madalamad ja tulud suuremad. 40  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 Tabel 21. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2018-2022 rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi tingimustes maksemääraga2,4% Pikaajaline prognoos rahandusministeeriumi 2018.a. kevadprognoosi tingimustes (EUR) Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Makromajandusnäitajad SKPreaalkasv 4,0% 3,2% 3,0% 2,9% 2,9% Keskmise palga kasv 7,0% 5,7% 5,5% 5,7% 5,7% Töötuse määr töövõimereformita (15-74a) 5,0% 4,8% 4,7% 4,7% 4,7% Töötuse määr (15-74a) 5,8% 6,2% 6,3% 6,5% 6,8% Töötute arv töövõimereformita (ILO töötute arv) 34392 32930 32053 31818 31588 Töötute arv (ILO töötute arv) 40900 44050 44607 46544 48035 Hõive kasv 0,8% 0,5% 0,0% -0,3% -0,3% Kulud Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 52471915 55255190 58663464 62226047 65703559 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 13 182381 13 293746 14211 691 15170783 16052306 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 3603099 4166769 4486749 4799558 5125890 Sotsiaalmaks hüvitisteit 12360557 12945145 13 796735 14679599 15530267 Majandus-, personali- ja IT kulud KOKKU 46052948 45100079 47040442 52497107 54994956 sh karjääriteenuste reformi tegevuskulu 668900 741134 516123 2347769 2452273 TVR sihtrühm: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK Sihtkapitali vahenditest 2018-2021 (15% kaasfinantseeringut) 3613 705 4829976 4995805 5367140 - Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest 24224598 20763886 21693735 22962342 24344847 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu ennetavatele meetmetele 8580780 6787938 7910051 8530805 9175684 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks, kulu aastal 2021-2022 - - - 8184576 8651097 TVR sihtrühm: kulu tööturuteenustele ja -toetustele kulu kokku aastal 2022 - - - - 36928312 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest KOKKU 36419083 32381800 34599591 45044864 79099939 I SIHTFONDIKOGUKULU 82406331 84570242 89239751 96349167 101450280 II SIHTFONDIKOGUKULU 45264568 46190687 48959330 53023928 55956698 SIHTKAPITALIKOGUKULU 36419083 32381800 34599591 45044864 79099939 TÖÖTUSKINDLUSTUSEKOGUKULU(I SF, II SF,SKja reserv) 164089982 163142729 172 798 672 194417959 236506917 Tulud Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 122839266 131287462 139163935 147045287 155132624 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 66144220 70693249 74934427 79178231 83532952 Kindlustatute maksemäär, % 1,60 1,60 1,60 1,60 1,60 Tööandjate maksemäär, % 0,80 0,80 0,80 0,80 0,80 Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja -toetuste SK-i 48379773 32518894 34599591 45044864 71599673 sh kindlustatute makse laekumisest 31446852 21137281 22489734 29279161 46539787 sh tööandjate makse laekumisest 16932920 11381613 12109857 15765702 25059885 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 25,6% 16,1% 16,2% 19,9% 30,0% Ülekantavate vahendite määr tööandjateit 25,6% 16,1% 16,2% 19,9% 30,0% Investeerimistulu I SF-It 0 0 426892 2260362 3789613 Investeerimistulu II SF-It 0 0 207456 1100426 1843771 Investeerimistulu reserviit 0 0 87085 456481 759230 Investeerimistulu Sihtkapitaliit 0 0 90348 452189 727121 I SIHTFONDIKOGUTULU 91392414 110150181 117101093 120026488 112382450 II SIHTFONDIKOGUTULU 49211300 59311636 63032026 64512955 60316837 SIHTKAPITALIKOGUTULU 48379773 32518894 34689939 45497053 72 326 793 TÖÖTUSKINDLUSTUSEKOGUTULU(I SF,II SF,SKja reserv) 188983487 201980711 214910142 230492977 245785310 Jooksvate tulude ja kulude vahe I sihtfondi tulem 8986083 25579939 27861342 23677 321 10932169 II sihtfondi tulem 3946732 13120949 14072 696 11489027 4360139 Sihtkapitali tulem 11960690 137094 90348 452189 -6773146 Reservi tulem 0 0 87085 456481 759230 Aasta kogutulem (I, II SFja reserv) 24893504 38837982 42111470 36075019 9278393 Varade maht NETOVARA(I SF,II SF,SKja reserv) 772 942 315 811780297 853891767 889966786 899245179 Reserv 83201328 87085126 91296273 94903775 95831614 Vabad vahendid I SF-s 403836249 426891719 452072 421 473701578 484524152 Vabad vahendid II SF-s 195694294 207455913 220085187 230471357 234772483 Sihtkapital 90210444 90347538 90437886 90890075 84116929 Allikas: tootukassa Mäkused: Netovaras sisalduvad I sihtfondi, II sihtfondi. sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. I SF - töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF - koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK - tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, TK - töötuskindlustus, TVR - töövõimereform. Real .Tööhõiveprogrammi teenused: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu töötute Ie ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise Jatööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele ning 2018. aastal ka täiendavalt kulu töökoha loomise toetusele. 2018. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2018. aastal; vastu võetud 21.09.2017). Ülekantavate vahendite määr 2019. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 41  Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2019-2022 LISA 1. TÖÖTUSKINDLUSTUSE TULUDE JA KULUDE ARVESTUS AASTATEL 2018-2020 RAHANDUMINISTEERIUMI 2018. AASTA KEVADISE MAJANDUSPROGNOOSI (POSITIIVSE) RISKISTSENAARIUMI ALUSEL MAKSEMÄÄRAGA 2 l 4% Pikaajaline prognoos rahandusministeeriumi 20Ia.a. kevadprognoosi tingimustes (EUR) Aasta 2018 2019 2020 Makromajandusnäitajad SKPreaalkasv 4,5% 3,5% 3,3% Keskmise palga kasv 7,3% 6,1% 5,8% Töötuse määr töövõimereformita (15-74a) 4,9% 4,5% 4,4% Töötuse määr (15-74a) 5,7% 6,0% 6,0% Töötute arv töövõimereformita (ILO töötute arv) 33646 31353 30475 Töötute arv (ILO töötute arv) 40155 42472 43029 Hõive kasv 0,9% 0,6% 0,0% Kulud Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 51748667 54457800 57895655 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 12421583 12580606 13 491368 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 3435639 3890483 4443603 Sotsiaalmaks hüvitisteit 11960210 12514974 13 444 976 Majandus-, personali- ja IT kulud KOKKU 46052948 45231386 47288871 sh karjääriteenuste reformi tegevuskulu 668900 741134 516123 TVR sihtrühm: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK sihtkapitali vahenditest (15% kaasfinantseeringut) 3613 705 4829976 5007719 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja - toetustele TK vahenditest 24224598 20041518 20961332 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu ennetavatele meetmetele 8580780 6787938 7910051 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest KOKKU 36419083 31659433 33879102 I SIHTFONDIKOGUKULU 81683084 83858201 88633421 11 SIHTFONDIKOGUKULU 43935964 44817048 47931051 SIHTKAPITALIKOGUKULU 36419083 31659433 33879102 TÖÖTUSKINDLUSTUSEKOGUKULU(I SF, 11 SF,SKja reserv) 162038130 160334682 170443575 Tulud Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 122846200 131911428 140395513 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 66147954 71029231 75597584 Kindlustatute maksemäär, % 1,60 1,60 1,60 Tööandjate maksemäär, % 0,80 0,80 0,80 Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja -toetuste SK-i 48382503 31659433 33879102 sh kindlustatute makse laekumisest 31448627 20578631 22021416 sh tööandjate makse laekumisest 16933876 11080801 11857686 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 25,6% 15,6% 15,7% Ülekantavate vahendite määr tööandjateit 25,6% 15,6% 15,7% Investeerimistulu I SF-It 0 0 429136 Investeerimistulu 11 SF-It 0 0 210594 Investeerim istu lurese rvi It 0 0 87668 Investeerimistulu Sihtkapitaliit 0 0 90213 I SIHTFONDIKOGUTULU 91397573 111332797 118803233 11 SIHTFONDIKOGUTULU 49214078 59948429 63950492 SIHTKAPITALIKOGUTULU 48382503 31659433 33969315 TÖÖTUSKINDLUSTUSEKOGUTULU (I SF, 11 SF,SKja reserv) 188994154 202940659 216810708 Jooksvate tulude ja kulude vahe I sihtfondi tulem 9714489 27474596 30169811 11 sihtfondi tulem 5278114 15131381 16019441 Sihtkapitali tulem 11963421 0 90213 Reservi tulem 0 0 87668 Aasta kogutulem (I, 11 SFja reserv) 26956024 42605977 46367133 Varade maht NETOVARA(I SF,11 SF,SKja reserv) 775004834 817610811 863977 944 Reserv 83407580 87668178 92304891 Vabad vahendid I SF-s 404430592 429135799 456348731 Vabad vahendid 11 SF-s 196953488 210593659 225020934 Sihtkapital 90213 175 90213 175 90303388 Allikas: tootukassa Märkused: Netovaras sisalduvad I sihtfondi. " sihtfondi. sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. I SF- töötuskindlustushüvitiste sihtfond. " SF- koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK- tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, TK - töötuskindlustus. TVR- töövõimereform. Real "Tööhõiveprogrammi teenused: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu töötute le ja tööotsijatele (v.a TVR Sihtrühm), kulu TVRsihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele ning 2018. aastal ka täiendavalt kulu töökoha loomise toetusele. 2018. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2018. aastal; vastu võetud 21.09.2017). Ülekantavate vahendite määr 2019.-2020. aastal on ümardamata. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 42  Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019 . aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse 201 9 . aastal tööturuteenuste ja toetuste sihtkapitali (edaspidi sihtkapital) töötuskindlustuse sihtfondidest ülekantavate vahendite määraks 16,1 %. Sihtkapitalist rahastatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, v.a töötutoetuse, maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (stipendium ning sõidu- ja majutustoetus) maksmiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30% töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud: töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond ); koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond ). TKindlS § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (tervise- ja tööminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Töötukassa nõukogu tegi 08.08.2018 ettepaneku kehtestada 2019. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 16,1% kummastki sihtfondist. TKindlS § 38 1 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 1. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste (tel 626 9195; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (tel 626 9329; [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „ T öötuskindlustusmakse määrad aastatel 2019–2022” eelnõuga. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2019. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalik ud vahendi d. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist , millest esimene sätestab määruse reguleerimisala, teine 201 9 . aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määra ja kolmas määruse jõustumisaja . Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse 201 9 . aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määr. Paragrahv 2 sätesta b 201 9 . a asta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra ks 16,1 % . Sihtkapitalist rahastatakse tööturuteenuste osutamis t ja tööturutoetuste maksmis t järgmiste õigusaktide alusel: tööturuteenuste ja - toetuste seadus ning Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrus nr 130 „ Tööhõiveprogramm 2017-2020“; sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkiri nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Sihtkapitalist rahastatakse teenuste osutamist ja toetuste maksmist 15% ulatuses (2019. aastal 4,8 miljonit eurot ) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) 85% ulatuses (201 9 . aastal 27,4 miljonit eurot). Lisaks osutatakse tööturuteenuseid, mida ei rahastata sihtkapitalist. Näiteks, tööturuteenused, mida osutatakse tervise- ja tööministri käskkirjade „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ alusel. Nende teenuste osutamist rahastatakse ESF-ist ja riigieelarvest. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja - toetuste kulust . Töötukassa nõukogu otsustas 0 8 .08.2018 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2019 . aasta: töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 16,1 % kummastki sihtfondist. Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4 %, laeku b makseid töötukassa prognoosi kohaselt järgmisel aastal 202 miljonit eurot, sh 131 miljonit kindlustatute sihtfondi ja 71 miljonit tööandjate sihtfondi. Töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite 16,1 % määra puhul saab töötuskindlustuse vahendeid sihtkapitali üle kanda 32,5 miljonit eurot, sh kindlustatute sihtfondist 21 ,1 miljonit ja tööandjate sihtfondist 11,4 miljonit eurot (vt tabel 1) . 2019. aastal on kavas kasutada t ööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks 35,4 miljonit eurot, sh 32,4 miljonit töötuskindlustuse vahenditest ja 3,02 miljonit riigieelarvest. Tabel 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, 2018–2022 Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Tulud Ülekantavad vahendid 48 379 773 32 518 894 34 599 591 45 044 864 71 599 673 sh kindlustatute sihtfondist 31 446 852 21 137 281 22 489 734 29 279 161 46 539 787 sh tööandjate sihtfondist 16 932 920 11 381 613 12 109 857 15 765 702 25 059 885 Ülekantavate vahendite määr kummastki sihtfondist 25,6% 16,1% 16,2% 19,9% 30,0% Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 90 348 452 189 727 121 Kulu sihtrümade lõikes Töötud ja tööotsijad 24 224 598 20 763 886 21 693 735 22 962 342 24 344 847 Ennetavate meetmete sihtrühm 8 580 780 6 787 938 7 910 051 8 530 805 9 175 684 TVR sihtrühm (kaasfinantseering 15%) 3 613 705 4 829 976 4 995 805 5 367 140 – TVR, noorte jt sihtrühmade kulu p ärast ESF rahastuse lõppemist – – – 8 184 576 38 079 142 ESF rahastuse lõppemise tõttu hetkel katteallikata kulu 7 500 266 T öötuskindlustuse kulu KOKKU 36 419 083 32 381 800 34 599 591 45 044 864 79 099 939 Jooksvate tulude ja kulude vahe Sihtkapitali tulem 11 960 690 137 094 90 348 452 189 -6 773 146 Varade maht Sihtkapital 90 210 444 90 347 538 90 437 886 90 890 075 84 116 929 Allikas: töötukassa Märkus ed : Real „töötud ja tööotsijad“ kajastub teenuste kulu neile, kelle töövõime ei ole vähenenud, ning vähenenud töövõimega sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutustoetuse kulu. TVR – töövõimereform. Real „ ESF rahastuse lõp p emise tõttu hetkel katteallikata kulu “ on teenuste kulu, mille puhul ei ole veel otsustatud, kas see kaetakse töö tuskindlustuse vahenditest või riigieelarvest . Sihtkapitali reservi suurus 201 8 . aasta lõpuks on ligi 90 miljonit eurot (ca kolme aasta tööturuteenuste osutamise kulu). Sihtkapitali reservi kasuta ta kse, kui tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks on vaja prognoositust tunduvalt rohkem raha (nt majanduskriisi korral). Paragrahv i 3 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 201 9 . aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. Määruse eelnõu kohaselt kaasrahasta takse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise ja - tööministri 27.0 3 .2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel . Kaasrahas tamiseks on kavandatud sihtkapitalist kasutada järgmisel aastal 4, 8 miljonit eurot. ESF-i vahendeid kasutatakse järgmisel aastal 32,2 miljonit eurot. 6. Määruse mõjud Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tööturuteenuste ja -toetuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud sihtkapitali kantakse üle vahendeid sihtfondidest Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras alates 2011. aastast . Sihtkapitali kantakse vahendid üle kahest töötuskindlustusfondist ning riigieelarvest. 2019 . aastal kantakse sihtkapitali üle 16,1 % laekuvatest töötuskindlustuse sihtfondide vahenditest. Tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste maksmisel on oluline mõju tööhõivele Määrusega tagatakse t öötukassale 201 9 . aastaks vajalikud vahendid tööhõive tõstmise eesmärgil pandud ülesannete täitmiseks prognoositud mahus. Kui määrusega kehtestataks 16,1 %- i st väiksem sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , siis: on vaja valida, kas osutada tööturuteenuseid väiksemale arvule isikutele või väiksemas määras või suurendada riigieelarvest sihtkapitali ülekantavat summat . See omakorda avaldaks negatiivset mõju eelkõige majandusele (suureneks tööjõupuudus, väheneksid tööhõive, isikute sissetulekud, tarbimine jms) . Sihtkapitali ülekantavate vahendite väiksema määra kehtestamisel oleksid negatiivsed sotsiaalsed mõjud (väheneksid isikute sissetulekud ning suureks pikaajaliste töötute, heitunute, üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv jne) ; võib see avalda da negatiivset mõju töövõimereformi rakend a misele. Arvestades, et sihtkapitalist on kavandatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise ja -tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel vähenenud töövõimega isikutele tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise k aasrahastami ne , võib tekkida vajadus vähendada teenuste saajate sihtrühma või teenuste liike vms. Samuti võib väheneda ESF vahendite arv, sest käskkirja nr 57 täies mahus elluviimiseks peab sed a 15% ulatuses rahastama Eesti ( ESF rahastab 85% ulatuses ) . Et tagada vähenenud töövõimega isiktele kavandatud mahus teenuste ja toetuste osutamine sihtkapitali ülekantavate vahendite 16,1 %-st väiksem määra korral, tuleks kaasfina n tseeringut ( 4, 8 miljonit eurot) rahastada osaliselt või täielikult riig i eelarvest ; tuleb järgnevatel aastatel kulutada teenuste osutamiseks ja toetuste maksmiseks rohkem vahendeid , sest pikaajalistele töötutel e osutatavad teenused on üldjuhul kulukamad ning sageli vajab pikaajaline töötu mitmeid tööturuteenuseid enne töötusest väljumist. Näiteks tööharjutus, tööturukoolitus, tööotsingunõustamine, palgatoetus jne. 2019 . a astal tööturuteenuste ja - toetuste väiksemas mahus osutamine suurendaks seetõttu järgmistel aastatel sihtkapitali ülekantavate vahendite määra. Kui määrusega kehtestataks sihtkapitali ülekantavate vahendite 16,1 % määra asemel väiksem määr, oleks lisaks negatiivsetele majanduslikele ja sotsiaalsetele mõjudele veel mõningane negatiivne mõju kohalike omavalitsuste kuludele ning sisejulgeolekule. Määrusega tagatakse lisaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks 2019 . aastal vajalike vahendite olemasolule ka sihtkapitali reservi olemasolu, mis on vajalik selleks, et oleks võimalik paindlikult reageerida tööjõuturul toimuvatele muudatustele majanduslanguse ajal . Viimane ülemaailmne finants- ja majanduskriis tõestas, et töötute arvu järsu tõusu puhul on vajalik vähemalt ühe aasta tööturuteenuste kulude suurune reserv, et majanduslanguse ajal ei oleks vaja töötuskindlustusmakset tõsta. Määruse eelnõu kohaselt on 2018 . aasta lõpuks sihtkapitali reservi suurus ca kolme aasta tööturuteenuste kulu (ligi 90 miljonit eurot). 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei kastutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks. 2012. aastal kant i sihtkapitali üle 16,1% , 2013. aastal 17,8% , 2014. aastal 18,9% , 2015. aastal 20% , 2016. aastal 15% , 2017. aastal 19% ja 2018. aastal 25,6% kummastki sihtfondist. 2019 . aastal on kavas sihtkapitali üle kanda 16,1 % laekunud töötuskindlus vahenditest ehk 32, 5 miljonit eurot . S ihtkapitali ülekantavate vahendite määra , sh tööturuteenuste osutamise ja töötu r utoetuste maksmise kulu prognoosimisel , on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi 201 8 . aasta kevadisest majandusprognoosist. Tööturuteenuste ja - toetuste k ulu prognoosimisel on võetud arvesse registreeritud töötute arv, tööturuteenustes osalejate arv keskmiselt kuus ning tööturuteenuste ja -toetuste kulu nende liikide lõikes . Samuti on arvestatud teenuste hinna tõusu, sh töötasu alammäära tõusu. Näiteks, palgatoetuse ja tööpraktika juhendajatasu suurus on seotud keskmise palga ja töötasu alammääraga. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, sh sihtkapitali ülekantavate vahendite prognoos, aastateks 2019 – 2022 on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulu de arvestus aastatel 2018–2022 R ahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi tingimustes maksemääraga 2,4% Pikaajaline prognoos rahandusministeeriumi 2018.a. kevadprognoosi tingimustes (EUR) Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Makromajandusnäitajad SKP reaalkasv 4,0% 3,2% 3,0% 2,9% 2,9% Keskmise palga kasv 7,0% 5,7% 5,5% 5,7% 5,7% Töötuse määr TVR-ita (15-74a) 5,0% 4,8% 4,7% 4,7% 4,7% Töötuse määr (15-74a) 5,8% 6,2% 6,3% 6,5% 6,8% Töötute arv TVR-ita (ILO töötute arv) 34 392 32 930 32 053 31 818 31 588 Töötute arv (ILO töötute arv) 40 900 44 050 44 607 46 544 48 035 Hõive kasv 0,8% 0,5% 0,0% -0,3% -0,3% Kulud Töötuskindlustushüvitise kulu 52 471 915 55 255 190 58 663 464 62 226 047 65 703 559 Koondamishüvitise kulu 13 182 381 13 293 746 14 211 691 15 170 783 16 052 306 Maksejõuetushüvitise kulu 3 603 099 4 166 769 4 486 749 4 799 558 5 125 890 Sotsiaalmaks hüvitistelt 12 360 557 12 945 145 13 796 735 14 679 599 15 530 267 M ajandus-, personali- ja IT kulu 46 052 948 45 100 079 47 040 442 52 497 107 54 994 956 sh karjääriteenuste reformi tegevuskulu 668 900 741 134 516 123 2 347 769 2 452 273 TVR sihtrühm a kulu sihtkapitali st (15% kaasfinantseeringut) 3 613 705 4 829 976 4 995 805 5 367 140 – K ulu töötute ja tööotsijate teenustele 24 224 598 20 763 886 21 693 735 22 962 342 24 344 847 K ulu ennetavatele meetmetele 8 580 780 6 787 938 7 910 051 8 530 805 9 175 684 Kulu noorte jt sihtrühmade teenustele pärast ESF rahastuse lõppemist – – – 8 184 576 8 651 097 Kulu TVR sihtrühma teenustele pärast ESF rahastuse lõppemist – – – – 36 928 312 Kulu teenustele ja -toetustele töötuskindlustuse vahenditest KOKKU 36 419 083 32 381 800 34 599 591 45 044 864 79 099 939 I SIHTFONDI KOGUKULU 82 406 331 84 570 242 89 239 751 96 349 167 101 450 280 II SIHTFONDI KOGUKULU 45 264 568 46 190 687 48 959 330 53 023 928 55 956 698 SIHTKAPITALI KOGUKULU 36 419 083 32 381 800 34 599 591 45 044 864 79 099 939 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU (I SF, II SF, SK ja reserv) 164 089 982 163 142 729 172 798 672 194 417 959 236 506 917 Tulud Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 122 839 266 131 287 462 139 163 935 147 045 287 155 132 624 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 66 144 220 70 693 249 74 934 427 79 178 231 83 532 952 Kindlustatute maksemäär, % 1,60 1,60 1,60 1,60 1,60 Tööandjate maksemäär, % 0,80 0,80 0,80 0,80 0,80 Sihtkapitali ülekantavad vahendid 48 379 773 32 518 894 34 599 591 45 044 864 71 599 673 sh kindlustatute sihtfondist 31 446 852 21 137 281 22 489 734 29 279 161 46 539 787 sh tööandjate sihtfondist 16 932 920 11 381 613 12 109 857 15 765 702 25 059 885 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 25,6% 16,1% 16,2% 19,9% 30,0% Ülekantavate vahendite määr tööandjatelt 25,6% 16,1% 16,2% 19,9% 30,0% Investeerimistulu I SF-lt 0 0 426 892 2 260 362 3 789 613 Investeerimistulu II SF-lt 0 0 207 456 1 100 426 1 843 771 Investeerimistulu reservilt 0 0 87 085 456 481 759 230 Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 90 348 452 189 727 121 I SIHTFONDI KOGUTULU 91 392 414 110 150 181 117 101 093 120 026 488 112 382 450 II SIHTFONDI KOGUTULU 49 211 300 59 311 636 63 032 026 64 512 955 60 316 837 SIHTKAPITALI KOGUTULU 48 379 773 32 518 894 34 689 939 45 497 053 72 326 793 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU (I SF, II SF, SK ja reserv) 188 983 487 201 980 711 214 910 142 230 492 977 245 785 310 Jooksvate tulude ja kulude vahe I sihtfondi tulem 8 986 083 25 579 939 27 861 342 23 677 321 10 932 169 II sihtfondi tulem 3 946 732 13 120 949 14 072 696 11 489 027 4 360 139 Sihtkapitali tulem 11 960 690 137 094 90 348 452 189 -6 773 146 Reservi tulem 0 0 87 085 456 481 759 230 Aasta kogutulem (I, II SF ja reserv) 24 893 504 38 837 982 42 111 470 36 075 019 9 278 393 Varade maht NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 772 942 315 811 780 297 853 891 767 889 966 786 899 245 179 Reserv 83 201 328 87 085 126 91 296 273 94 903 775 95 831 614 Vabad vahendid I SF-s 403 836 249 426 891 719 452 072 421 473 701 578 484 524 152 Vabad vahendid II SF-s 195 694 294 207 455 913 220 085 187 230 471 357 234 772 483 Sihtkapital 90 210 444 90 347 538 90 437 886 90 890 075 84 116 929 Allikas: töötukassa Mä r kused: Netovaras sisalduvad I sihtfondi, II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. TK – töötuskindlustus, TVR – töövõimereform. Real „ Kulu töötute ja tööotsijate teenustele “ kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele ning 2018. aastal ka täiendavalt kulu töökoha loomise toetusele. Ülekantavate vahendite määr 2019. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 8. Määruse jõustumin e Määrus jõustub 201 9 . aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumi d ele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt Eesti Töötukassa nõukogu 0 8 .08.2018 otsusele (lisatud seletuskirjale) . Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks tervise- ja tööministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige); Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea . 2018 nr Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse 2019. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr. § 2. Ülekantavate vahendite määr Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse: 1) 16,1% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest; 2) 16,1% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär  Ministeeriumid Meie 14.08.2018 nr 1.2-2/87-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal“ eelnõu. Vabariigi Valitsus peab sihtkaitali ülekantavate vahendite määra kehtestama hiljemalt 1. oktoobriks 2018. Seetõttu palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt 30. augustiks 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Töötukassa nõukogu otsus Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Õie Jõgiste 6269 195 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0859 - Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c435d618-c63f-4307-9613-23ff25697b5b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c435d618-c63f-4307-9613-23ff25697b5b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main