Kiri

Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Maaeluministeerium Meie 14.08.2018 nr 2-1/18-0300/6954 Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ III taotlusvooruga seotud muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kaie Nurmik 6397651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  30.07.2018 Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtjate konkurentsivõime kasvu ühe mootorina nähakse perioodil 2014–2020 ettevõtetevahelist turundus- ja arendustegevusalast koostööd. Nimetatud koostöö tekkimiseks ja edasiarendamiseks on ellu kutsutud klastri toetusmeede. Klastri toetusmeetme loomisel otsustati, et perioodil 2014–2020 toetatakse klastreid kahes etapis. Kaheetapiline toetuste jagamine võimaldab paindlikku lähenemist nii klastritele oma strateegiate ja tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel kui ka poliitikakujundajatele klastri toetusmeetme ülesehitamisel. I etapi pikkuseks kavandati kolm aastat. I etapis viidi läbi I ja II taotlusvoor. I etapp lõpeb 31. detsembril 2018. a. II etapp kestab 1. jaanuarist 2019. a kuni 31. augustini 2023. a. II etapi rakendamiseks korraldatakse III taotlusvoor. Käesoleva eelnõu eesmärk on viia klastri toetusmeetmesse II etapi elluviimiseks, sealhulgas III taotlusvooru korraldamiseks vajalikud muudatused. Eelnõuga täpsustatakse klastri toetusmeetme toel saavutatavaid tulemusi, mis jaotuvad kolmeks: 1) tulemused ja mõju klastri ettevõtjast partnerile – klastri ettevõtjast partnerite müügitulu ja lisandväärtuse kasv; 2) tulemused ja mõju erinevate majandussektorite vahelisele koostööle – erinevate majandussektorite vahelise koostöö tugevnemine ja Eesti ettevõtjate poolt väärtusahelate juhtimine ja koordineerimine; 3) tulemused ja mõju klastrile – klastri kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse kasv. Vastavalt eelnimetatud oodatavatele tulemustele muudetakse käesoleva eelnõuga ka hindamiskriteeriume. Eelnõuga täpsustatakse arendus- ja ühistegevuse termineid. Ühtlasi lisatakse eraldiseisev termin „arendusprojekt“, millega defineeritakse klastri arendustegevuse protsesside, toodete, teenuste arendamisega ja täiustamisega seotud alamtegevus. Üks eelnõu läbivatest eesmärkidest on jätta klastritele oma tegevuste planeerimisel ja elluviimisel suurem otsustusvabadus. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks eelnõuga mitmed piiravad sätted. Näiteks piirang, et õppereiside lähetuskulud on abikõlblikud üksnes siis, kui õppereisil osaleb vähemalt viis klastri ettevõtjast partnerit. Suurema otsustusvabadusega kaasneb suurem vastutus saavutada kokkulepitud eesmärke ja tulemusi. Eelnõuga sätestatakse, et klastri toetusmeetme II etapis viiakse läbi vahehindamine. Vahehindamise käigus hinnatakse, kas, kuidas ja kui palju on klaster kokkulepitud eesmärke saavutanud. Vahehindamise aluseks on taotluses ja rahastamisotsuses märgitud tulemused ja eesmärgid. 1 Vahehindamise tulemusel on neil klastritel, kes on oma eesmärkide ja tulemuste saavutamisel olnud edukad, õigus vabade eelarveliste vahendite olemasolul taotleda täiendavat toetust. Samas nendel klastritel, kelle eesmärgid ja tulemused jäävad vahehindamiseks saavutamata, võidakse vahehindamise tulemusel kas toetussummat vähendada või rahastamine lõpetada. Eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: ministeerium) majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post: [email protected], tel: 639 7651), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi: rakendusüksus) ettevõtluskonsultant Kadrin Kergand (e-post: [email protected], tel: 738 6019). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], tel: 7153403). Seletuskirja koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik. Keeletoimetuse tegi ministeeriumi juhtkonna referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja (e-post: [email protected], tel: 625 6370). Eelnõuga muudetakse ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määrust nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ ( RT I, 09.08.2017, 2). Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on viia klastri toetusmeetmesse sisse III taotlusvooru läbiviimisega seotud muudatused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 2 paragrahvist ja 50 punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 3. Käesoleva eelnõuga täiendatakse arendustegevust alategevusega, milleks on arendusprojektiga. Seoses selle muutusega lisatakse määruse riigiabi tingimusi reguleerivatesse sätetesse punkt, et arendusprojekt on riigiabi mõistes vähese tähtsusega abi Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse määruse § 2 lõike 2 sõnastust ning § 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Klastri programm käivitati 2008. a eesmärgiga edendada ettevõtjate omavahelist koostööd ja ettevõtjate koostööd teadus- ja arendusasutuste ning kohalike omavalitustega. Koostööd nähti kui olulist võtit, mis aitab ettevõtetel kasvatada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Klastrite toetusmeetme II etapi eel on klastrite eesmärk sama – aidata suurendada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samas täpsustatakse eelnõuga oodatavaid tulemusi, mis klastrite rahastamisega esinevad. Klastrite rahastamise mõju jaguneb kolmeks: 1) mõju klastri ettevõtjatest partnerite majandustulemustele (klastri ettevõtjatest partnerite müügitulu kasv ja klastri ettevõtjatest partnerite lisandväärtuse kasv); 2) mõju erinevate majandussektorite arengule – erinevate majandussektorite vahelise majandusliku koostöö ja klastri ettevõtjatest partnerite väärtusaheletel põhinev koostöö; 3) mõju klastritele kui koostöö organisatsioonidele – klastri jätkusuutlikkuse kasv. 2 Klastri ettevõtjatest partnerite majandustulemuste paranemine – klastrite loomise ja ettevõtjate klastritesse kuulumise peamine eesmärk on teiste ettevõtjatega tehtava koostöö kaudu paremate majandustulemuste saavutamine. Näiteks annab ettevõtjate ühine arendustegevus võimaluse välja arendada erinevate ettevõtjate komponentidest või lahendustest koosnevaid uusi tooteid ja teenuseid. Teise näitena saab välja tuua ettevõtjate ühislahendused ja -platvormid, mis võimaldavad ettevõtjatel koos oma uusi tooteid ja teenuseid arendada ja uutele turgudele sisenemiseks vajalikku teavet ja informatsiooni koguda. Lisaks ettevõtjate ühisele arendustegevusele tuleb välja tuua ka ettevõtjate ühise turundustegevuse, mis Eesti ettevõtjate väiksust arvesse võttes on väga oluline võimalus just eksportturgudel paremate majandustulemuste saavutamiseks. Erinevate majandussektorite koostöö edendamine, sealhulgas väärtusahelatel põhinev koostöö – erinevate valdkondade ettevõtete koondumine klastrisse aitab tekkida uutel valdkondadeülestel ärimudelitel, arendada välja uusi ja tehnoloogiliselt keerukamaid tooteid ja teenuseid ning luua uusi turundusviise ja -kanaleid. Nüüdisaegsed lõpptooted ja -teenused on tihtilugu mitmete majandussektorite ülesed, koosnedes erinevatest materjalidest ja olles valmistatud paljudest erinevate funktsionaalsustega komponentidest, mida juhivad IT- või elektroonikalahendused. Näiteks tooted, mis koosnevad üheaegselt metalli-, plasti-, puidu- ja elektroonikakomponentidest ja mis töötavad IT-lahenduste toel. Sellest lähtudes saab lõpptooteid ja -teenuseid ning nendega seotud ettevõtjaid vaadelda väärtusahelate mõistes. Väärtusahelad võivad olla moodustatud vertikaalselt (toorainest lõpptooteni) või ka horisontaalselt (erinevate valdkondade ülesed lõpptooted ja -teenused, kus lõpptoote saamine nõuab koostööd ja uusi lahendusi kõikidelt osapooltelt). Nimetatud väärtusahelad on terviklikud ning saavad alguse kliendivajaduste ja turunõudluse väljaselgitamisest ja ulatuvad kuni lõpptoote järelteeninduseni. Väärtusahel hõlmab turunõudluse väljaselgitamist, uue toote või teenuse väljatöötamist, tootmist või teenuse pakkumist, turundamist, levitamist ja toote või teenuse järelteenindust. Sõltuvalt toote või teenuse keerukusest ja Eesti ettevõtete väiksusest ei ole tihtilugu võimalik ja majanduslikult otstarbekas kõiki väärtusahela etappe ühes ettevõttes läbi viia. Väärtusahelate olulisust ja mõju ulatust näitab erinevate ettevõtete ja organisatsioonide ring, kes väärtusahela eri etappides osalevad ja majanduslikku kasu saavad. Siia kuuluvad näiteks tehnoloogia- ja turutrendidega tegelevad konsultatsioonibürood, patendibürood, toote tehniliste lahenduste väljatöötamisega tegelevad inseneri- ja disainibürood, ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused, lõpptoote komponente valmistavad teiste valdkondade ettevõtted ja nende allahankijad, tootmiskorralduse lahendusi pakkuvad IT-ettevõtted ja inseneri- ja konsultatsioonibürood, katselaborid ja sertifitseerimiskeskused, tooraine tootjad ja töötlejad, pakenditootjad, montaaži ja järelteenindust pakkuvad ettevõtted jne. Eesti ettevõtjate juhitud või kontrollitud lõpptoote või -teenuste põhised väärtusahelad omavad mõju ja aitavad majanduslikult edukad olla ka teistel Eesti majandus- ja ühiskonnasektoritel. Seda nii lõpptoote arendamise kui ka tootmise ning järelteeninduse etappides. 2017. aasta alguses viis Soome majandusteaduste instituut ETLA läbi Eesti töötleva tööstuse väärtusahela uuringu1, kus kaardistati AS Hekoteki ja Ericsson Eesti AS-i väärtusahelad ja arvutati välja nimetatud ettevõtete olulisus ja mõju Eesti majandusele. Klastri toetusmeetme 1 Ali-Yrkkö. J, Mattila. J (2017) Estonia in Global Value Chains URL https://www.etla.fi/wp-content/uploads/ETLA-Raportit-Reports-69.pdf 3 üks eesmärk on klastrite baasil suurendada erinevate sektorite koostöövõimekust, mis aitaks luua uusi või tugevdada olemasolevaid Eesti ettevõtjate juhitud või koordineeritud väärtusahelaid ning aitaks Eesti ettevõtetel siseneda rahvusvahelistesse väärtusahelatesse. Klastri kui koostööorganisatsiooni arendamine – klaster on katus, mis koondab kokku ja haldab ühiselt kasutatavat informatsiooni, koordineerib ja veab eest ettevõtjatevahelist koostööd, algatab uusi koostööprojekte ja pakub ettevõtjatele ühiselt kasutatavaid teenuseid jne. Teisisõnu on klaster ühelt poolt oluline platvorm, kus erinevad osapooled teevad koostööd, ja teisalt organisatsioon, mis initsieerib ettevõtjate koostööd. Ettevõtjatevahelise koostöö eestvedamine ja koordineerimine nõuab nii ressursse kui ka hästi juhitud ja mehitatud ning läbimõeldud ja töötavate protsessidega organisatsiooni. Sellest tulenevalt on oluline, et klastri rahastamise tulemusel muutuksid klastrid kui organisatsioonid tugevamaks ja oleksid pikemas perspektiivis ilma klastri programmi rahastuseta võimelised olema ettevõtjatevahelised koostööplatvormid ja initsiaatorid. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse eelnõuga, et klastrite rahastamise tulemusena kasvavad klastri ettevõtjatest partnerite müügitulu ja lisandväärtus töötaja kohta, erinevate majandussektorite vaheline majanduslik koostöö ja klastri ettevõtjatest partnerite väärtusahelatel põhinev koostöö kaudu teenitav tulu, ning klastri jätkusuutlikkus. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks § 2 lõige 3, mis sätestab eraldiseisvalt klastrite rahastamise väljundnäitajad, milleks on nutika spetsialiseerumise kasvualadesse kuuluvate toetust saanud äriühingute arv ja innovatsioonialast koostööd teinud klastri partnerite arv. Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse välja § 4 punkti 2 sõnad „samuti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kui ta osaleb kaubaturul“. Muudatuse eesmärk on ühemõtteliselt defineerida ettevõtja mõiste. Vastavalt tehtavale muudatusele on ettevõtja äriseadustiku kohaselt äriregistris registreeritud äriühing. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse § 4 punkte 6 ja 61. Antud punktidega defineeritakse mõisted „arendustegevus“ ja arendustegevuse alaliik „arendusprojekt“. Arendustegevus on laiem mõiste ja hõlmab tegevusi, mis loovad eeldusi ja toetavad klastri ja klastri liikmete ühistegevuste läbiviimist, sealhulgas informatsiooni hankimine, uuringute läbiviimine, ekspertiisi ostmine, õppereiside läbiviimine. Arendustegevuse oluline suund on ka tegevused, mis aitavad ette valmistada ning teostada ühised arendusprojekte, sealhulgas teadmiste, intellektuaalse omandi, tehnoloogiate ja seadmete kaardistamine ning nende ühiskasutamise korraldamine. Lisaks kuulub arendustegevuse hulka ka tööjõu arendamine ja sellele eelnev arenguvajaduste kaardistamine. Arendustegevuse eesmärk on klastri ettevõtjatest partnerite majandustulemuste edendamine ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. See tähendab, et kõik klastri toetusmeetmest rahastatavad arendustegevused peavad olema seotud ja aitama kaasa klastri partnerite majandustulemuste paranemisele ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Näiteks kui klaster korraldab tööjõu arendamisega seotud tegevusi, siis need tegevused peavad aitama klastri ettevõtjatel olla äriliselt edukad ja teenida tulu, ja seda ennekõike Eestist väljaspool. Lisaks peab klastri arendustegevusel olema väärtus enamikule klastri partneritest. See tähendab, et üle poolte klastri partneritest saavad kas otseselt või kaudselt kasu klastri konkreetsest arendustegevusest. Näiteks kui klaster korraldab arendustegevuse raames õppereisi või tellib uuringu, siis saadud uus teadmine on äriliselt oluline ja kättesaadav enamikule klastri partneritele. Teisisõnu uuringute teemade valik ja õppereiside sihtkohad ning programm ei ole seotud üksnes uuringus ja õppereisidel osalevate ettevõtete huvidega, 4 vaid neil peab olema väärtus ka teistele klastri partneritele. Klastri arendusprojekt on vähemalt klastri kahe partneri toote-, teenuse-, protsessi- või rakenduse arendamine või täiustamine ja edasiarendamine. Klastri arendusprojekt on otseselt seotud kõikide projektis osalevate partnerite ärilise tuluteenimisega. See tähendab, et ühe ettevõtja toote või teenuse väljaarendamise projekt, kus osaleb näiteks teadusasutus arendustöö läbiviijana, kellel endal äriline huvi arendusprojekti tulemusi rakendada puudub, ei kuulu arendusprojektide hulka ja selliseid projekte klastri toetusmeetmest ei rahastata. Enne arendusprojekti alustamist lepivad projektis osalevad partnerid kokku, mis on projekti äriliselt rakendatav tulemus ja kuidas projekti partnerid seda äriliselt rakendama hakkavad. Lisaks lepitakse eelnevalt kokku ka projekti elluviimise kava koos partnerite õiguste ja kohustustega. Sellega välditakse riski, et erinevate partnerite erinevad ärihuvid saavad takistuseks projekti tulemuste rakendamisel. Klastri arendusprojektidega toetatakse ka klastri enda toodete, teenuste, lahenduste või rakenduste vms välja arendamist – teisisõnu neid tooteid ja teenuseid, mida klastri ettevõtjad vajavad ühiselt ja mille kasutamist ja tuluteenimist enamjaolt juhib ja koordineerib klaster. Klastri arendusprojektidel on piiratud hulk otseseid kasusaajaid. Lisaks seab piirangud klastri toetusmeetme eelarve maht. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et kõikidel klastri partneritel puudub võimalus endale sobivas arendusprojektis osaleda. Et tagada kõikidele klastri partneritele võrdsed võimalused arendusprojektides osalemiseks, peab klaster välja töötama arendusprojektide korra, kus kirjeldatakse põhimõtteid ja tingimusi, mille alusel klastri arendusprojekte valitakse ja rahastatakse. Arendusprojektide korra vormi töötab välja klaster ja see vorm võib olla osa juba olemasolevatest klastri toimimist reguleerivatest kokkulepetest või lepingutest, näiteks konsortsiumleping. Juhul kui ühe klastri liige soovib arendusprojekti teha mõne teise klastri ettevõtjaga, siis selline arendusprojekt peab vastama kõikidele arendusprojektile ette nähtud tingimustele. Lisaks peab vastav võimalus olema mõlema klastri arendusprojektide korras ette nähtud ja klastri liikmete poolt heaks kiidetud. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse § 4 punkti 7 sõnastust, tuues välja, et ühisturundus on tegevus, mille käigus turundatakse klastrit, klastri partnereid või nende tooteid ja teenuseid ühiste turundustegevuste kaudu. Teisisõnu on ühisturundus turundus, kus ühiste turundustegevustega turundatakse ühiselt erinevaid ettevõtteid, organisatsioone ja nende tooteid ja teenuseid. Sealjuures kõik ühisturunduse tegevustes osalevad klastri partnerid saavad kasu ja on huvitatud ühisturundustegevuste elluviimisest. Ühe ettevõtte turundustegevused ei ole ühisturundus. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse kehtiva määruse § 4 punktidega 14 ja 15. Eelnõuga muudetav § 2 lõige 2 sätestab, et klastri rahastamise tulemusel kasvab klastri jätkusuutlikkus. Antud punktiga sõnastatakse klastri jätkusuutlikkuse mõiste. Klastri jätkusuutlikkus on klastri organisatoorne ja finantsiline võimekus jätkata klastri partnerite ühistegevusi pärast klastri projekti lõppemist. Klastri meetme käivitamisel aastal 2008 oli üks eesmärkidest aidata tekkida ettevõtjatevahelistel koostöövõrgustikel. Perioodil 2019–2023 tuleb üles ehitada vajamineva personaliga, töötavate sisemiste protsessidega ja finantsiliselt hakkamasaavad klastri organisatsioonid, kes on suutelised peale klastri toetusmeetme lõppemist klastri partnerite ühistegevusi käivitama, koordineerima ja vajadusel ellu viima. Klastri jätkusuutlikkust mõõdetakse kahe kriteeriumi alusel: klastri teenused ja klastri omatulu maht. Määruse § 4 punktiga 15 kirjeldatakse väärtusahela mõiste. Väärtusahelat defineeritakse 5 erinevate tegevuste kogumina, mida ettevõtjad ja nende töötajad teevad, et viia toode või teenus oma kontseptsioonist lõpptarbimiseni ja pakkudes seejuures tootele või teenusele lisaks järelteenindust. Väärtusahela etapid on turunõudluse väljaselgitamine, uue toote või teenuse väljatöötamine, tootmine või teenuse pakkumine, turustamine, levitamine ja toote või teenuse kasutamist toetav järelteenindus. Klastri toetusmeetmes defineeritakse väärtusahelad toote või teenuse põhiselt. See tähendab, et vaadeldakse erinevaid etappe alates informatsiooni kogumisest, kas lõppklient vajab mingit kindlat toodet või teenust, ja lõpetades lisateenustega, mida lõppkliendile toote või teenuse kasutamisele juurde pakutakse. Iga toote või teenuse väärtusahela etapp on seotud erinevate ettevõtjate ja ettevõttesiselt erinevate töötajate kindla tegevusega, mis omavahel moodustavad terviku. Teisisõnu, erinevad osapooled panustavad ühe lõpptoote või -teenuse loomisesse ja saavad samast lõpptootest või -teenusest majanduslikku kasu. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 muudetakse § 6 lõike 2 punkti 1 ja täiendatakse § 6 lõiget 2 punktiga 11. Muudatusega lisatakse toetatavate tegevuste sekka eraldiseisva tegevusena arendusprojekti läbiviimine. Seoses nimetatud muudatusega sõnastatakse arendustegevuse ja arendusprojektiga hõlmatud tegevused. Arendustegevus on laiema haardega tegevus, uuendusvajaduse kindlaks tegemiseks ning tootmisvõimsuste jagamiseks, sisaldades uuringute teostamist, ekspertiisi kasutamist, tööjõu koolitamist ja sellele eelnevat kaardistamist, tehnoloogiate ja seadmete kaardistamist ja nende ühiskasutuse koordineerimist. Arendusprojekt seevastu on uute toodete, teenuste, protsesside ja rakenduste väljaarendamine või olemasolevate täiustamine ja edasiarendamine. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 jäetakse välja esimene sõna „klastri“ § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 7 lõike 3 sõnapaarist „klastri ühisturundustegevuse“ ning § 6 lõike 3 ja § 7 lõike 3 sõnapaarist „klastri arendustegevus“. Muudatusega ühtlustatakse määruse tekstis läbivalt mõistete „ühisturundus“ ja „arendustegevus“ kasutamist. Eelnõu § 1 punktiga 13 jäetakse § 7 lõikest 2 välja sõnad osa „kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2020. a“. Käesoleva eelnõuga pikendatakse klastrite rahastusperioodi kuni 31. augustini 2023. a. Seoses selle muudatusega tühistatakse piirang, mis sätestab, et abikõlblik kulu peab olema tasutud hiljemalt 31. detsembril 2020. a. Eelnõu § 1 punktiga 14 jäetakse § 7 lõike 3 punktist 1, lõike 4 punktist 1 ja lõike 5 punktist 2 välja sõnad „sisseostetud teenuste, sealhulgas“. Muudatuse eesmärk on muuta määrus üheselt mõistetavaks. Kehtiv määruse § 7 lõike 3 punkt 1 sätestab, et abikõlblikud kulud on sisseostetud teenuste, sealhulgas ekspertiiside, uuringute ning lepinguliste teadusteenuste ja -uuringute kulud. Selline sõnastus võib tekitada arusaama, et kulud peavad olema tehtud sisseostetud teenuse vormis, misjuures ei ole oluline, mis liiki kuludega on tegemist. Muudatusega jäetakse ära sisseostetud teenuste nõue ja loetletakse tegevused, mille kulud on abikõlblikud. Siinkohal tuleb välja tuua, et nimetatud tegevusi ja nendega seotud kulusid võib teha klaster, ja juhul, kui see ei lähe vastuollu määruse teiste sätetega, siis ka klastri partner. Sealjuures võib nimetatud tegevusi ka teenustena sisse osta. Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 16 muudetakse § 7 lõike 3 punkti 3 ja lõike 4 punkti 4. Arendustegevuse ja ühisturundustegevuse lähetuskulud sõnastatakse vastavalt määruse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi 6 ühendmäärus) tingimustele. Sisulisi muutusi see muudatus kaasa ei too. Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 41 ja 44 ning punktiga 20 täiendatakse § 7 lõiget 8 punktiga 6. Klastri II etapi üks eesmärk on suurendada klastri jätkusuutlikkust. Sellest lähtudes on klastritel tegevuste planeerimisel ja elluviimisel suurem vabadus ning toetusmeetmest jäetakse välja tegevusi ja kulusid reguleerivad üksikdetailid. Samas on suurem rõhk tulemustel, mida hinnatakse vahehindamise käigus ja mille mittesaavutamise korral on rakendusüksusel õigus klastri rahastamine lõpetada. Lisaks sätestatakse käesoleva eelnõuga kuludokumendi abikõlblike kulude summaks vähemalt 35 eurot. Ka nimetatud muudatus on seotud eesmärgiga jätta klastritele suurem otsustusvabadus tegevuste planeerimisel ja elluviimisel versus detailselt lahti kirjutatud kulude nimekiri koos neid piiravate tingimustega. Teisisõnu suunatakse klastreid ellu viima suurema mahu ja mõjuga tegevusi. Käesoleva muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 41, mis nägi ette, et ühisturundustegevuse ürituse Eesti-sisesed transpordikulud on abikõlblikud juhul, kui ürituse läbiviimisse on kaasatud välisettevõtja või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja. Ühelt poolt toob välisettevõtja või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja kaasamise ja sellega seotud tõendamise kohustus nii klastritele kui ka rakendusüksusele juurde täiendavat bürokraatiat. Teisalt ei saa selle piirangu tõttu klastrid kasutada Eesti-sisest rahvusvahelist turundusalast teadmist. Määruse § 7 lõike 4 punkt 2 sätestab, et ühistrurundustegevuse elluviimisel on abikõlblikud klastri partnerite toote ja teenuse turule viimiseks vajaliku turundusürituse korraldamise kulud. Nimetatud kulude sekka kuuluvad ruumide rent, toitlustuskulud, esinejate tasud ning sõidukulud. Lisaks tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 44, millega sätestati, et klastril on projektiaasta jooksul abikõlblikud kuni kolmel riikliku ühisstendi nimekirja mittekuuluval messil osalemise kulud. Nimetatud lõike jõustamisel toodi välja, et tegemist on pilootfaasiga, mille tulemuste põhjal otsustakse, kuidas rahastatakse klastrite messidel osalemist klastri toetusmeetme II etapis. Klastri toetusmeetmest rahastatud messidel osalemine ja klastri ettevõtjatelt kogutud teadmine näitab, et kolmel messil osalemise piirang ühes projektiaastas pole põhjendatud ja seda võib käsitleda ülereguleerimisena. Eelnõuga lisatakse § 7 lõikele 8 punkt 6, millega lisatakse mitteabikõlblike kulude nimekirja riikliku ühisstendi nimekirja kuuluval messil osalemise kulud, välja arvatud lähetuskulud, mis kaasnevad riikliku ühisstendiga messil osalemisega. Kui ühes projektiaastas messidel osalemise arvu piirang osutus põhjendamatuks, siis piirang, et ei toetata klastri osalemist oma väljapanekuga samal messil, kus rakendusüksus korraldab riikliku ühisstendiga väljapaneku, jääb kehtima. Riiklik ühisstend annab klastrile ja tema ettevõtjatele võimaluse kasutada täisteenust, kus rakendusüksus korraldab nii messil osalemise kui valmistab ette väljapaneku. Klastri osalemine oma stendiga oleks dubleeriv tegevus. Erandjuhtumitel, näiteks mitmete paviljonidega suurmessidel osalemisel, saavad klaster ja tema ettevõtjad taotleda 2018. a jõustunud messitoetust. Eelnõu punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõike 8 punktid 3–5. Klastri II etapi toetusmeetme loogika on tulemuspõhine – lepitakse kokku ja vahehindamisel hinnatakse tulemusi, jättes samas klastritele suurema otsustus- ja valikuvabaduse tegevuste ja abikõlblike kulude tegemisel. Sellest ja eesmärgist – tõsta klastrite jätkusuutlikkust – 7 lähtudes tunnistatakse kehtetuks järgmised mitteabikõlblikud kulud: ühistranspordi kasutamise kulud, isikliku sõiduki ja asutuse sõiduki kasutamise kulud ning sõiduki rentimise ja takso kasutamise kulud. Samas seatakse kuludokumendile abikõlblike kulude summale minimaalne summa, millest väiksemad kuludokumendid ei ole abikõlblikud. Nimetatud muudatusega jääb klastritele suurem otsustusvabadus valida endale oma tegevuste elluviimisel transpordiküsimuste korraldamise sobivaim viis. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 7 lõikega 11, sätestades kuludokumendi abikõlblike kulude alampiiriks 35 eurot. 2017. a viis SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS (edaspidi Praxis) läbi struktuurivahendite rakendusskeemide tõhususe ja toetuse saajate halduskoormuse hindamise2, millest selgus, et toetuse saajad hindavad klastri toetusmeetme halduskoormust väga kõrgeks. Siinkohal tuleb välja tuua, et klastri toetusmeetmest toetust saanute hinnang oma halduskoormusele oli kõigist hinnatud meetmetest kõige kriitilisem. Tabel. Toetuse saajate halduskoormuse hinnang (koormus eurodes ning osakaal protsentides kogu halduskoormuses Toetusmeede Halduskoormus Toetuse Halduskoormuse Toetuse saaja kokku (€) suurus % toetuse enda (uuringus summast tunnetuslik osalenud hinnang klastrite koormusele keskmine) Riigi rahastatavad 86 800 414 846 21% Väga kõrge koostööstruktuurid: „Klastrite toetamine“ Allikas: Praxis Tabelist nähtub, et toetussummaga kaasnevad põhjendamatult kõrged lisakulud. Teisisõnu peavad klaster ja tema partnerid toetuse kasutamiseks juurde investeerima veel rohkem kui 20% toetusena saadavast summast. Kõrget halduskoormust ja kuludokumentide menetlemisega seotud ebamõistlikke kulusid kinnitab ka rakendusüksuse kuludokumentide analüüs. Graafik 1. Esitatud kuludokumentide arv ja kuludokumentide summa 2 URL: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ey_praxis_lopparuanne_final.pdf 8  Esitatud kuludokumentide arv ja summa Esitatud kuludokumentide arv 1038 822 742 412 289 276 231 133 81 47 2 1 Allikas: rakendusüksus Graafikut 1 analüüsides selgub, et kokku on esitatud 4074 kuludokumenti. Vahemikus 0,1– 35 eurot on esitatud 701 kuludokumenti, mis on 17% kogu esitatud kuludokumentidest. Graafik 2. Esitatud kuludokumentide summeeritud üldsummad Esitatud kuludokumentide summeeritud summad 1800000 1675098 1600000 1400000 1200000 1000000 826013 800000 567034 600000 429946 400000 245028 210153 114577 113564 200000 5371 3526 5904 20825 0 Kuludokumentide summa Allikas: rakendusüksus Graafikut 2 analüüsides selgub, et kokku on kuludokumente esitatud summas 4 217 039,74 eurot. Sealjuures vahemikus 0,1–35 eurot on esitatud kuludokumentide kogusumma 8897,49 eurot, mis on 0,21% hüvitatavatest kuludokumentidest. Seega kinnitab rakendusüksuse analüüs Praxise uuringus käsitletud toetuse saaja hinnangut. Võttes arvesse nii Praxise analüüsi kui ka rakendusüksuse andmeid, selgub, et klastri toetusmeetme kõrge halduskoormuse üks põhjus on väiksesummaliste kuludokumentide suurearvuline menetlemine. Teisisõnu 17% menetlemisega tehtavatest tegevustest kulub 0,21% suuruse summa menetlemisele. Siinkohal tuleb välja tuua, et aja- ja rahakulu on sõltumata kuludokumendi summast sama suur. Iga hüvitamiseks esitatav kulu peab vastama 9 abikõlblikkuse reeglitele ning seda tuleb toetuse saajal tõendada. Nii näiteks tuleb 5-eurose taksokulu hüvitamiseks esitada lisaks taksoarvele ka sõidu eesmärki tõendav dokumentatsioon (nt lähetuskorraldus, ürituse ajakava vm). Toetuse saaja peab sisestama süsteemi nii kuludokumendi, põhjenduse kui ka abikõlblikkust tõendavad dokumendid. Kui eelpool toodud dokumentides esineb puudusi, siis tehakse täiendav päring, millele toimub omakorda vastamine, jne. Nii toetuse saajal kui ka arveid menetleval rakendusüksusel kulub sellega tegelemiseks väga palju aega. See omakorda on ümberarvestatav rahaliseks kuluks, mis tihtilugu ületab toetussummat, mille toetuse saaja saab. Eeltoodust lähtudes kehtestatakse eelnõuga kuludokumendi abikõlblike kulude alampiiriks 35 eurot. Lisaks ebamõistlikule halduskoormusele ja täiendavatele kuludele toetuse saajale ei ole majanduslikult põhjendatud kulutada ka avaliku sektori vahendeid väikesesummaliste kuludokumentide menetlemiseks. Eelnõu § 1 punktiga 22 asendatakse sõnad „2020. aasta 31. augustil“ sõnadega „2023. aasta 31. augustil“. Klastri toetusmeetme II etapp kestab 1. jaanuar 2019 kuni 31. august 2023. Käesoleva muudatusega pikendatakse abikõlblikkuse perioodi kuni II etapi lõpuni. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse § 8 lõigetega 41–44. Käesolevate sätetega reguleeritakse III taotlusvooru tingimusi. III taotlusvooru projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on 56 kuud. See tähendab, et klaster peab oma tegevused ellu viima 56 kuu jooksul ja hiljemalt 31. augustiks 2023. a. Lisaks sätestatakse, et klastri III taotlusvoor viiakse ellu kahes etapis, millest esimene etapp kestab kuni kaks aastat. Esimese etapi lõpus toimub vahehindamine, mille alusel otsustatakse, kas klastri rahastamist jätkatakse vastavalt rahastamisotsusele, vähendatakse toetussummat või klastri rahastamine lõpetatakse. III taotlusvooru projekti etappide kestus ja tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse § 8 lõiget 5, tuues määrusesse abikõlblikkuse perioodi pikendamisel uueks tähtajaks 31. august 2023. a. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse § 9 lõiget 1, lisades täpsustuse, et maksimaalne summa ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus on 600 000 eurot, välja arvatud juhul kui vahehindamise tulemusel ei nähta ette teisiti. Täpsustusega luuakse määrusesse võimalus vahehindamise tulemusel taotlusvooru maksimaalse toetussumma suurendamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 täpsustatakse § 10 lõike 1 sõnastust ja § 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Muudatusega täpsustatakse, et toetuse taotlemine toimub voorudena ja et täpse taotlusvooru eelarve ning ajakava kinnitab rakendusüksuse juht. Samas tunnistatakse kehtetuks lõige, mis sätestas, et toetust taotletakse vooruliselt kahes eraldi voorus. Klastri toetusmeetme esimeses etapis viidi läbi kaks taotlusvooru ja teise etapi rakendamiseks toimub III taotlusvoor. Eelnõu § 1 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõige 4, mis sätestas kohustuse enne taotluse esitamist läbida rakendusüksuse läbiviidav eelnõustamine. Kohustusliku eelnõustamise eesmärk oli enne taotluse esitamist saada rakendusüksuselt arvamus, kas planeeritavad tegevused vastavad toetusmeetme eesmärkidele ja on teostatavad. Samas ei olnud eelnõustamisel antud seisukohad rakendusüksusele siduvad ja lõplik vastutus tegevuste valikul ja läbiviimise viisil jäi taotlejale. Sellest tulenevalt tühistatakse kohustus enne taotluse esitamist läbida rakendusüksuse eelnõustamine. Samas säilib taotlejal õigus 10 juhul, kui vastav vajadus tekib, saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi nii klastri toetusmeetme kui ka temaga seotud õigusaktide kohta, sealjuures saada informatsiooni ka eelnõustamise korras. Eelnõu § 1 punktiga 29 tõstetakse § 11 lõikes 2 sätestatud klastri äriühingust partneri miinimumnõuet. Klastri jätkusuutlikkus sõltub esmajärjekorras sellest, kui palju leidub äriühinguid, kes soovivad omavahelise koostöö kaudu oma majandusnäitajaid parandada. Mida suurem on klastri liikmete arv, seda suurem on klastri tegevuse mõju, seda näiteks nii ühise infovälja kui ka suurema hulga ja rohkemate partneritega projektide näol. Siinkohal tuleb rõhutada, et eduka ja jätkusuutliku klastri toimimiseks on tarvilik klastrisse koondada erisuguseid partnereid. Toome näitena ühe võimaliku jaotuse: 1. Klastri ,,vedurid“ – ettevõtjad, kes osalevad projektides ja on aktiivsed osalejad klastri strateegia ja tegevusplaanide koostamisel, panustades klastri tegevustesse nii oma aega kui ka lisaraha. 2. Klastri „maasool“ – ettevõtjad, kes osalevad teatud klastri projektides, mis on seotud nende kitsaste ärihuvidega. Strateegia koostamise jm klastri kui organisatsiooni edukusega seotud teemadega ei tegele ja klastri arendamisse lisaressursse ei panusta. Klastri „maasool“ on potentsiaalsed tulevased klastri ,,vedurid“. 3. Klastri „uudistajad“ – ettevõtjad, kes on klastri infoväljas, saades näiteks infokirju, osaledes klastri seminaridel. Samas uudistajad klastri projektides ei osale, aga on potentsiaalsed tulevased klastri „maasoolad“. Võttes arvesse eeltoodut ja seda, et tegemist on klastri selle perioodi II etapiga, siis tõstetakse klastri äriühingust partnerite miinimumarvu 10 ettevõtjalt 15ni. Eelnõu § 1 punktidega 30–37 muudetakse määruse § 13 lõike 2 punktide 4, 7, 10 ja 11 sõnastust, täiendatakse § 13 lõiget 2 punktidega 41 ja 42 ning tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 2 punktid 6, 9 ja 12, täpsustades taotlusele esitatavaid tingimusi. Paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et taotluses tuleb klastril kirjeldada klastri kui organisatsiooni strateegilisi valikuid. Taotluses tuleb välja tuua klastri visioon ehk kirjeldus, millisena oma klastrit tulevikus nähakse, strateegilised eesmärgid ehk mõõdetavad ja hinnatavad lõpptulemused või -saavutused, mille toel visiooni tulemuslikust hinnatakse ja strateegilised tegevussuunad, kus ja mil moel tegutsedes klaster oma eesmärgid täidab. Vastavalt § 13 lõike 2 punktide 41 ja 42 tingimustele peab taotlus sisaldama ka tegevuskava koos oodatavate tulemuste, eelarve ja ajakavaga ning klastri jätkusuutlikkust iseloomustavaid indikaatoreid koos mõõdetavate näitajatega. Siinkohal tuleb välja tuua, et oodatavad tulemused jaotuvad vahetulemusteks, mis aitavad planeerida tegevuste elluviimist ja hinnata tegevuse edenemist ning lõpptulemusteks. Klastri tegevuskava koosneb nendest tegevustest, mida rahastatakse klastri toetusmeetme kaudu. Lisaks klastri tegevuskava tegevustele on klastritele ka teistest allikatest rahastatavad tegevused, mis koos toetatavate tegevustega moodustavad klastri strateegilise tegevussuuna. Klastri jätkusuutlikkust iseloomustavad indikaatorid on klastri omatulu maht ja klastri teenused. Klastri omatulu hulka arvestatakse klastri toetusmeetmega mitteseotud rahaline käive, klastri toodete ja teenuste müük, klastri liikmete osalustasu või liikmemaks ning klastri osalemine erinevates Eesti ja rahvusvahelistes projektides. Klastri teenuseid kui indikaatorit hinnatakse koosmõjus klastri omatuluga. See tähendab, et oluline ei ole teenuste arv tükkidena, vaid see, kuidas need teenused aitavad omatulu eesmärki täita. Näiteks võib üks, aga erinevaid alategevusi sisaldav klastri teenus olla omatulu teenimise ja klastri partnerite majandusnäitajate 11 seisukohast olulisem kui palju üksikuid väiketeenuseid. Lisaks on klastri jätkusuutlikkuse aspektist oluline, et klastri II etapi jooksul klastri erinevate teenuste pakett ja seeläbi ka omatulu suureneks. Eelnõu punktiga 29 tühistatakse nõue esitada taotlusega koos klastri töötajate töölepingud, ametijuhendid ja teised sarnased dokumendid. Juhul kui rakendusüksusel on seoses toetuse, toetatavate tegevuste ja kuludega küsimusi, siis vastavalt määruse § 24 lõike 2 punktile 4 on rakendusüksusel õigus nõuda taotluses sisaldunud projekti täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Teisisõnu saab rakendusüksus vajadusel neid dokumente kontrollida. Üks eelnõu eesmärk on vähendada nii klastri, klastri partnerite kui ka ettevõtjate halduskoormust. Sellest tulenevalt vähendatakse lisaks väikeste kuludokumentidele alampiiri seadmisele ka taotluses esitatavate andmete hulka. Informatsiooni ja andmeid, mis rakendusüksusele on kättesaadavad kas avalikest andmebaasidest või mida on juba eelnevalt rakendusüksusele esitatud, täiendavalt ei küsita. Sellest põhimõttest lähtudes muudetakse kehtiva määruse § 13 lõike 2 punkte 7, 10 ja 11. Näiteks ettevõtete majandusaasta aruandes on esitatud järgmised majandusnäitajad – müügitulu, kasum, kulum, töötajate arv, tööjõukulud. Neid näitajaid rakendusüksusele eraldi esitama enam ei pea. Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõue, et taotleja peab esitama omafinantseeringu kirjaliku kinnituse, mille tõendiks on leping või garantiikiri. Taotlus esitatakse e-teeninduse kaudu ja elektrooniliselt. Taotleja esindusõiguslik isik kinnitab e-teeninduses taotluse esitamisel vastava vormi täitmisega omafinantseeringu olemasolu ja vastutab selle eest. Lisadokumente selleks ei nõuta. Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 15 lõiget 5, lisades täiendava võimaluse taotluse rahuldamata jätmise otsuse edastamiseks. Lisaks e-teenindusele võib taotleja edaspidi nimetatud otsuse saada ka e-posti teel. Eelnõu punktiga 39 muudetakse § 17 lõike 1 sõnastust. Määruses sõnastatakse üldised hindamispõhimõtted ja valikukriteeriumid. Detailse hindamismetoodika töötab välja ja kinnitab rakendusüksus, olles selle eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastanud. III taotlusvoorus viiakse klastrite rahastamise tingimustes sisse muutusi. Sealhulgas muutuvad oodatavad tulemused. Lähtudes tehtavatest muudatustest, muutuvad ka valikukriteeriumite rõhuasetused ja osakaalud. Valikukriteeriumid ja nende osakaalud: – projekti mõju eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele (osakaal 50% koondhindes); – projekti panus nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide saavutamisse (osakaal 5% koondhindes); – projekti põhjendatus (osakaal 20% koondhindes); – projekti kuluefektiivsus (osakaal 10% koondhindes); – projekti elluviimise suutlikkus (osakaal 15% koondhindes). Kõige olulisem ja suurima osakaaluga valikukriteerium on projekti mõju eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele. Selle valikukriteeriumiga hinnatakse projekti mõju klastri ettevõtjatest partnerite müügitulu ja lisandväärtuse kasvule töötaja kohta, majandussektorite vahelise majandusliku koostöö kasvule, Eesti ettevõtjate väärtusahelate loomisele ja laiendamisele, Eesti ettevõtjate rahvusvahelistesse väärtusahelatesse jõudmisele ning klastri jätkusuutlikkuse kasvule. 12 Kriteeriumiga „projekti panus nutika spetsialiseerumise kasvualade peamiste eesmärkide saavutamisesse“ hinnatakse, kas ja mil määral klaster aitab kaasa nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide saavutamisele. Selle kriteeriumi hindamisel lähtutakse Eesti Arengufondi raportites3 esitatud eesmärkidest. „Projekti põhjendatus“ on valikukriteerium, mille eesmärk on anda hinnang sekkumisloogika arusaadavusele ja mõjule, sealhulgas kas projektis ettenähtud tegevused on innovaatilised, võimaldavad eesmärkide saavutamist, kas tegevuste ajakava on realistlik ja hinnatakse omavahelisi seoseid. Teisisõnu hinnatakse seda, kas valitud tegevused on sobivad ja aitavad parimal viisil kaasa eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele. Projekti kuluefektiivsuse valikukriteeriumiga hinnatakse tegevuste maksumust ja teisi projekti finantseerimisega seotud küsimusi, sealhulgas kas ettenähtud tegevused või lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ning taotleja võimekust täiendavate püsikulude rahastamiseks. Viimane valikukriteerium on taotleja ja klastri partnerite suutlikkus. Nimetatud valikukriteeriumiga hinnatakse, kas taotlejal ja klastri partneritel on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kogemus. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse määruse § 17 lõikega 31, täpsustades hindamiskomisjoni tööülesandeid ja vastutust. Hindamise käigus moodustub pingerida. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlused vastavalt tema kinnitatud pingereale. Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanekuid projekti rahastamisel kõrvaltingimuste seadmiseks. Taotluse rahuldamise otsuse, sealhulgas kõrvaltingimuste sätestamise otsuse, teeb rakendusüksus. Eelnõu § 1 punktiga 41 lisatakse määruse § 18 lõiked 61 ja 62. Nimetatud muudatusega lisatakse klastri toetusmeetmesse võimalus, kui meetme eelarve seda võimaldab, uuendada menetlust ja teha täiendavaid taotluse rahuldamise otsuseid ka peale taotlusvooru lõppemist ilma uut taotlusvooru korraldamata. Klastri toetusmeetme I ja II taotlusvoorus rahastatud klastrid viivad projekte ellu kuni 31. detsembrini 2018. a. Eksisteerib tõenäosus, et kõiki planeeritud tegevusi ei viida täies mahus ellu. Seetõttu võib tekkida eelarve vaba jääk, mis annab võimaluse rahastada positiivselt hinnatud, kuid pingerea alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse saanud klastreid. Nende sätete alusel saab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuseid teha enne seda kui taotlustes märgitud teave vananeb ja klastri konsortsiumid lõpetavad tegevuse. Sellest tulenevalt tuleb rakendusüksusel enne menetluse uuendamist kaaluda, kas taotlused ja seal esitatud informatsioon on jätkuvalt asjakohane ning teostatav. Enne konkreetse taotluse rahuldamise otsuse tegemist küsib rakendusüksus taotleja nõusolekut projekti elluviimiseks taotluses sätestatud tingimustel. Taotleja nõusolekul tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks ja teeb taotluse rahuldamise otsuse. Sealjuures vajadusel kehtestab taotluse rahuldamise otsuses kõrvaltingimused. Eelnõu § 1 punktidega 42 ja 43 muudetakse § 20 lõiget 3 ja täiendatakse § 20 lõikega 31. Vahehindamise tulemusel klaster jätkab projekti elluviimist planeeritud mahus või klastri toetussummat vähendatakse või klastri rahastamine lõpetatakse. Vahehindamise tulemusel 3 URL: http://ns.arengufond.ee/raporti-kokkuvote 13 tekib eeldatavalt klastri toetusmeetmesse eelarve vaba jääk, mis suunatakse vahehindamisel positiivselt hinnatud klastritele, kellel tekib võimalus seeläbi taotleda täiendavat toetussummat. Klastri toetusmeetme III taotlusvoorus saab täiendavat toetussummat taotleda üksnes vahehindamise tulemusel. Täiendava toetussumma taotlemisel võib konkreetse klastri III taotlusvooru summa ületada § 9 lõikes 1 sätestatud maksimaalset summat ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus, milleks on 600 000 eurot. Täiendava toetussumma taotlemiseks esitab klaster uuendatud tegevuskava koos oodatavate tulemuste, eelarve ja ajakavaga. Uuendatud tegevuskava ja klastri toetusmeetme eelarve vaba jäägi alusel tehakse uus taotluse rahuldamise otsus. Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse § 20 lõiget 10 punktiga 3, lisades sätte, et rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ka vahehindamise negatiivse tulemuse korral. Eelnõu § 1 punktidega 45 ja 47 muudetakse § 21 lõiget 1 ja lõiget 3, punktiga 46 täiendatakse § 21 lõigetega 11–15. Nende muudatustega sätestatakse projekti aruandlusega seotud muutused. Klastri toetusmeetmest toetust saanud klaster esitab rakendusüksusele kolme liiki aruandeid: 1) projekti vahearuanded – hinnatakse projekti lühiajalist edenemist; 2) projekti vahehindamise aruanne – hinnatakse projekti esimese poole edenemist; 3) projekti lõpparuanne – hinnatakse projekti ja temale seatud eesmärkide saavutamist tervikuna. Käesoleva eelnõuga lisatakse klastri toetusmeetmele vahehindamine, mille tulemusena otsustatakse, kas ja millisel määral rahastatakse klastrit alates kolmandast aastast. Vahehindamise läbiviimiseks esitab klaster vahehindamise aruande koos järgneva perioodi tegevuskavaga. Juhul kui klaster soovib vahehindamise tulemusel taotleda täiendavat toetussummat, esitab ta taotluse ja tegevuskava vastavalt § 20 lõike 31 tingimustele. Toetust saanud klastri aruannete esitamisega seotud tingimused ja aruannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Eelnõuga sätestatakse aruandlusperioodi pikkus, mis peab jääma vahemikku kolm kuni kuus kuud. Kõik klastri aruanded esitakse rakendusüksuse kinnitatud vormil e-teeninduse kaudu. Lisaks kehtestatakse eelnõuga, et projekti järelaruanded esitab toetuse saaja rakendusüksuse nõudmisel. Projekti järelaruannete sekka kuuluvad näiteks klastri toetusmeetme mõjude hindamisel kogutavad andmed ja läbiviidavad intervjuud, mida poliitikakujundajad saavad kasutada sisendina tulevaste koostöömeetmete disainimisel. Eelnõu punktiga 48 muudetakse § 21 lõiget 5. Projekti vahearuande koostamise eesmärk on anda ülevaade projekti edenemisest, kas tehtud tegevused on kooskõlas esitatud projekti tegevuskavaga ning aruandlusperioodi tegevuskavaga ning kas saavutatud tulemused vastavad aruandeperioodiks seatud sihttasemetele. Projekti vahearuanne esitatakse rakendusüksuse vormil. Sellest tulenevalt puudub vajadus sätestada määruses detailselt vahearuande vorm ja esitatav teave. Lisaks on kehtiva määruse sõnastus suunatud pigem tehtud tegevuste arvu esitamisele kui tehtud tegevustele sisulise hinnangu andmisele. Näiteks suuremal arvul klastri üritustel ei pruugi olla suurem mõju eesmärkide täitmisele kui väiksemal arvul, aga paremini suunatud klastri üritustel. Määruse § 21 lõikes 5 asendatakse detailne vahearuande informatsiooni ja esitatavate dokumentide loend selgitusega, mis eesmärgil rakendusüksus vahearuandes esitatud teavet ja informatsiooni kasutab. 14 Eelnõu § 1 punktiga 49 asendatakse § 21 lõike 6 punktis 1 sõna „taotleja“ sõnadega „toetuse saaja“. Paragrahv 21 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise nõuded. Kehtiv sõnastus on eksitav, kuna tegevusi viib ellu ja aruandeid esitab toetuse saaja mitte taotleja, siis saab ka toetuse saaja anda hinnangu projekti tulemuste saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele. Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse § 21 lõigetega 7–10. Eelnõuga lisatakse klastri toetusmeetmele projekti teise aasta lõpus toimuv vahehindamine. Käesoleva muudatusega sätestatakse vahehindamise tingimused ja esitatavad dokumendid. Vahehindamise läbiviimiseks esitab toetuse saaja vahehindamise aruande. Vahehindamise aruanne sisaldab ülevaadet nii tehtud tegevustest kui ka informatsiooni nendest tegevustest, mida plaanitakse ellu viia projekti järgnevatel aastatel. Vahearuanne koosneb: 1. Projekti esimese kahe aasta tegevusaruandest koos läbiviidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kirjeldustega. Projekti tegevusaruandes annab klaster hinnangu, kas ja kuivõrd on teostatud tegevused ja saavutatud tulemused kooskõlas püstitatud eesmärkidega ning kas nende alusel tuleks muuta klastri järgneva perioodi tegevusi. 2. Klastri esimese kahe aasta tegevuste finantsaruandest. 3. Järgneva perioodi täpsustatud tegevuskavast, mis kirjeldab neid tegevusi, mida klaster järgmisel perioodil ellu viia plaanib. Juhul kui klaster soovib vahehindamise tulemusel oma taotleda täiendavat toetussummat, siis peab uus tegevuskava sisaldama vastavalt § 20 lõikes 31 sätestatud tingimustele kirjeldatud täiendavaid tegevusi. Vahehindamise läbiviimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni ja võib kaasata eksperte. Vahehindamine viiakse läbi eraldiseisva metoodikaga, mille kehtestab rakendusüksus. Enne hindamismetoodika kinnitamist kooskõlastab rakendusüksus hindamismetoodika rakendusasutusega. Vahehindamise metoodika tehakse enne hindamise toimumist rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks. Vahehindamine on otseselt seotud ja mõjutab klastrite rahastamist III taotlusvooru teisel poolel. Vahehindamise tulemusena teeb rakendusüksus vahehindamise otsuse. Vahehindamise otsuse tulemusena: 1) jätkatakse klastri rahastamist planeeritud mahus; 2) vähendatakse või suurendatakse klastri toetussummat täiendava toetussumma võrra; 3) lõpetatakse klastri finantseerimine. Ühtlasi täpsustatakse vahehindamise otsusega toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimused projekti lõpuosa elluviimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse § 23 lõike 4 punkti 7, jättes määrusest välja kohustuse, et toetuse saajal tuleb vähemalt kord projektiaasta jooksul paneeldiskusiooni vormis vastata projekti elluviimist puudutavatele rakendusüksuse küsimustele. Samas säilib toetuse saajal kohustus vastata rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta. Muudatustega jäetakse välja säte, mis reguleerib, mil moel ja kui tihti seda tegema peab. Eelnõu §-ga 2, sätestatakse, et III taotlusvooru läbiviimisega seotud muudatused, sealhulgas toetuse taotlemise ja hindamisega seotud punktid, jõustuvad üldises korras, samas kui III taotlusvooru elluviimisega seotud muudatused jõustuvad alates 1. jaanuarist 2019. a. Klastri I etapp kestab ja I ning II taotlusvoorus rahastatud klastrid viivad tegevusi ellu kuni 31. detsember 2018. a. Sellest tulenevalt peavad I ja II taotlusvooru sätestavad tingimused olema jõus samuti kuni 31. detsembrini 2018. a. 15 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302). 5. Määruse mõjud Eelnõuga sisseviidav muudatus ei oma otsest sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga sisse viidavatel muudatustel on otsene mõju majandusele. Eelnõuga viiakse sisse muudatused, mis aitavad läbi viia klastri toetusmeetme III taotlusvooru. Määruse muudatusega täpsustatakse klastri toetusmeetme oodatavaid tulemusi, tuues täiendavana sisse erinevate majandussektorite vahelise ja väärtusahelatel põhineva koostöö. Väärtusahela ja sektoriteülene koostöö loob täiendavad eeldused majandusele märkimisväärse mõju saavutamiseks, seda klastri ettevõtjatest partnerite ekspordikäibe ja lisandväärtuse kasvu kaudu, millega omakorda suureneb riigi maksutulu. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid otseseid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid ega kaudseid kulusid taotlejale. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja 16 Kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks. Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes 17  EELNÕU 30.07.2018 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2018 nr …… Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruses nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määruse § 6 lõike 2 punktides 1, 11 ja 2 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi VTA määrus) mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Klastri projekti elluviimise tulemusena kasvab: 1) klastri ettevõtjatest partnerite müügitulu; 2) klastri ettevõtjatest partnerite lisandväärtus töötaja kohta; 3) erinevate majandussektorite vaheline majanduslik koostöö ja klastri ettevõtjatest partnerite väärtusahelatel põhinev koostöö; 4) klastri jätkusuutlikkus.“; 3) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad „samuti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kui ta osaleb kaubaturul“; 5) paragrahvi 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) arendustegevus on tegevus, mille eesmärk on klastri partnerite majandustulemuste edendamine ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ning millel on väärtus enamikule klastri partneritest;“; 6) paragrahvi 4 punkt 61 sõnastatakse järgmiselt: „61) arendusprojekt on vähemalt klastri kahe partneri arendustegevus, mille käigus arendatakse välja või täiustatakse klastri või klastri partnerite protsesse, tooteid või teenuseid, ning klastri arendusprojektil on eelnevalt kokku lepitud elluviimise kava koos partnerite õiguste ja kohustustega ning rakendatav tulemus ja selle rakendamise kava, samuti on klastril arendusprojektide kord, mis sisaldab projektide valiku ja rahastamise põhimõtteid;“; 1 7) paragrahvi 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) ühisturundus on tegevus, mille käigus turundatakse klastrit, klastri partnereid või nende tooteid ja teenuseid ühiste turundustegevuste kaudu;“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „14) klastri jätkusuutlikkus on klastri organisatoorne ja finantsiline võimekus jätkata klastri partnerite ühistegevusi pärast klastri projekti lõppemist; 15) väärtusahel on tegevuste kogum, mida ettevõtjad ja nende töötajad teevad, et viia toode või teenus kontseptsioonist lõpptarbimiseni ning mis hõlmab turunõudluse väljaselgitamist, uue toote või teenuse väljatöötamist, tootmist või teenuse pakkumist, turundamist, levitamist ja toote või teenuse järelteenindust.“; 9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) arendustegevuse läbiviimine, sealhulgas uuringute teostamine ja ekspertiisi kasutamine sektori või sihtturu põhiste teadmiste omandamiseks turunõudluse, tehniliste nõuete, materjalide, toodete funktsionaalsete omaduste, disaini ja muu taolise osas, tööjõu koolitamine või tööjõu vajaduse kaardistamine; teadmise, intellektuaalse omandi, tehnoloogiate ja seadmete kaardistamine ning koordineerimine nende tõhusamaks kasutamiseks, uuendusvajaduse kindlaks tegemiseks ning tootmisvõimsuste jagamiseks;“; 10) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) arendusprojekti läbiviimine, sealhulgas protsesside, toodete, teenuste või rakenduste täiustamine või uute arendamine;“; 11) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 2 ja paragrahvi 7 lõikest 4 jäetakse välja sõnapaari „klastri ühisturundustegevuse“ esimene sõna „klastri“; 12) paragrahvi 6 lõikest 3 ja paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja sõnapaari „klastri arendustegevus“ esimene sõna „klastri“; 13) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2020. a“; 14) paragrahvi 7 lõike 3 punktist 1, lõike 4 punktist 1 ja lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „sisseostetud teenuste, sealhulgas“; 15) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) klastri partnerite või kontserni kuuluva partneri puhul taotluses eelnevalt määratletud kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajate ja juhatuse liikmete lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 5;“; 16) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: 2 „4) klastri partnerite või kontserni kuuluva partneri puhul taotluses eelnevalt määratletud kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajate ja juhatuse liikmete lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 5;“; 17) paragrahvi 7 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 7 lõige 44 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 7 lõike 8 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) riikliku ühisstendi nimekirja kuuluval messil osalemise kulud, välja arvatud lähetuskulud.“; 21) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 35 eurot.“; 22) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2020. aasta 31. augustil“ tekstiosaga „2023. aasta 31. augustil“; 23) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41 –44 järgmises sõnastuses: „(41) Kolmanda taotlusvooru raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 56 kuud. (42) Kolmanda taotlusvooru projekt viiakse ellu kahes etapis. (43) Kolmanda taotlusvooru esimene etapp kestab kuni kaks aastat. Esimese etapi lõpus toimub projekti tulemuste vahehindamine. (44) Projekti etappide kestus ja tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.“; 24) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist käesoleva määruse §-s 20 sätestatud korras tingimusel, et abikõlblikkuse periood ei ületa käesolevas paragrahvis sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust ning projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2023. aasta 31. augustil.“; 25) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eurot“ sõnadega „kui vahehindamise tulemusena ei nähta ette teisiti“; 26) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse raames toimub toetuse taotlemine voorudena. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusüksuse juht.“; 27) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3 28) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti elluviimisel peab osalema vähemalt viisteist äriühingust klastri partnerit.“; 30) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) klastri visioon, strateegilised eesmärgid ja -tegevussuunad;“; 31) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „41) klastri tegevuskava, mis sisaldab tegevusi koos oodatavate tulemuste, eelarve ja ajakavaga; 42) klastri projektijärgset jätkusuutlikkust iseloomustavad indikaatorid, milleks on klastri omatulu maht ja klastri teenused koos mõõdetavate näitajatega;“; 32) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) üldandmed taotleja ning projektis osalevate partnerite kohta ja teave ühte kontserni kuuluvate klastri partneritest ettevõtjate kohta;“; 34) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) projektis osalevate äriühingute lisandväärtus töötaja kohta, müügikäive ja ekspordikäive taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal;“; 36) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) projektis osalevate äriühingute lisandväärtus töötaja kohta, müügikäibe ja ekspordikäibe prognoos vahehindamise aastale eelnenud majandusaastal ja teisel aastal pärast projekti lõpetamist;“; 37) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 15 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „e-teeninduse kaudu“ sõnadega „või e-posti teel“; 39) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide lõikes, mille osakaalud koondhindes on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – osakaal 50 protsenti koondhindes, mille raames hinnatakse projekti panust käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemuste, meetme tulemusnäitajate ja meetme väljundnäitajate saavutamisse, projekti mõju klastri ettevõtjatest partnerite müügitulu ja lisandväärtuse kasvule 4 töötaja kohta, majandussektorite vahelise majandusliku koostöö kasvule, Eesti ettevõtjate väärtusahelate loomisele ja laiendamisele, Eesti ettevõtjate rahvusvahelistesse väärtusahelatesse jõudmisele ning Eesti ettevõtjate väärtusahelate kaudu teenitava tulu kasvule ning klastri jätkusuutlikkuse kasvule; 2) projekti panus nutika spetsialiseerumise kasvualade peamiste eesmärkide saavutamisse osakaal 5 protsenti koondhindes; 3) projekti põhjendatus – osakaal 20 protsenti koondhindes, mille raames hinnatakse projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõju, projekti tegevuste innovaatilisust, eesmärkide saavutatavust, tegevuste ajakava realistlikkust ja omavahelisi seoseid; 4) projekti kuluefektiivsus – osakaal 10 protsenti koondhindes, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused või lahendused on planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed, ning samuti planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ning taotleja võimekust täiendavate püsikulude rahastamiseks; 5) taotleja ja klastri partnerite suutlikkus projekti ellu viia – osakaal 15 protsenti koondhindes, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja klastri partneritel on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus, varasem koostöökogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.“; 40) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele taotluse rahuldamise ettepaneku vastavalt moodustunud pingereale. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku seada projekti rahastamisele kõrvaltingimusi.“; 41) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Juhul kui meetme tegevuste eelarve võimaldab täiendavate kohustuste võtmist, on rakendusüksusel õigus vastavalt taotluste pingereale uuendada menetlust nende taotluste osas, mis jäeti rahuldamata eelarve vahendite lõppemise tõttu. (62) Vastavalt taotluste pingerea järjestusele küsib rakendusüksus taotlejalt, kelle taotluses märgitud summa ületas algselt meetme tegevuste eelarvet, avaldust taotluses kirjeldatud projekti elluviimiseks. Taotleja avalduse alusel tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks ja teeb taotluse rahuldamise otsuse taotlust uuesti hindamata.“; 42) paragrahvi 20 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vahehindamisel võib taotleda täiendavat toetussummat. Täiendava toetussumma saamisel võib toetus ületada § 9 lõikes 1 nimetatud summat.“; 43) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31: „(31) Vahehindamise tulemusel täiendava toetussumma taotlemiseks esitab toetuse saaja taotluse ja tegevuskava, mis sisaldab tegevusi koos uuendatud oodatavate tulemuste, eelarve ja ajakavaga.“; 44) paragrahvi 20 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) vahehindamise negatiivsel tulemusel.“; 5 45) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele: 1) projekti vahearuanded; 2) vahehindamise aruande; 3) lõpparuande.“; 46) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses: „(11) Vahearuandega koos esitatakse järgneva aruandlusperioodi tegevuskava. (12) Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kuus kuud. (13) Aruannete esitamise tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (14) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu. (15) Toetuse saaja esitab projekti järelaruanded rakendusüksuse nõudmisel.“; 47) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, vahehindamise ja lõpparuande rakendusüksuse kinnitatud vormil e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.“; 48) paragrahvi 21 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Projekti vahearuandes esitatud informatsiooni ja teabe kontrollimisel veendub rakendusüksus, kas tehtud tegevused on esitatud projekti tegevuskavaga ning aruandlusperioodi tegevuskavaga kooskõlas ning kas saavutatud tulemused vastavad aruandlusperioodiks seatud sihttasemetele.“; 49) paragrahvi 21 lõike 6 punktis 1 asendatakse sõna „taotleja“ sõnadega „toetuse saaja“; 50) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Vahehindamise aruanne sisaldab: 1) projekti esimese kahe aasta tegevusaruannet, kus antakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest, erinevustest võrreldes taotluses püstitatud eesmärkidega ning antakse hinnang tegevuste ja võimalike muudatuste kohta abikõlblikkuse perioodi lõpuni; 2) finantsaruannet; 3) järgneva perioodi täpsustatud tegevuskava ja tegevusi, mida klaster võrreldes esialgsete tegevustega täiendavalt planeerib ellu viia. (8) Vahehindamiseks võib rakendusüksus moodustada hindamiskomisjone ning kaasata eksperte. (9) Vahehindamise metoodika kehtestab rakendusüksus, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega ning avalikustades selle oma veebilehel. 6 (10) Vahehindamise tulemusena teeb rakendusüksus otsuse jätkata projekti finantseerimist planeeritud mahus, vähendada või suurendada toetuse summat täiendava toetussummaga või lõpetada projekti finantseerimine. Vahehindamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimused projekti teise etapi elluviimiseks.“; 51) paragrahvi 23 lõike 4 punktist 7 jäetakse välja sõnad „seejuures vähemalt kord projektiaasta jooksul paneeldiskussiooni vormis“. § 2. Määruse § 1 punktid 1–21, 23-24, 28, 40-46, 49-50 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: MKM/18-0857 - Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ III taotlusvooruga seotud muutmine Kooskõlastamine algatati 14.08.2018 15:52 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18e56b02-8d4e-40d4-b073-fb024f8adf17 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18e56b02-8d4e-40d4-b073-fb024f8adf17?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-0857 - Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ III taotlusvooruga seotud muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18e56b02-8d4e-40d4-b073-fb024f8adf17 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18e56b02-8d4e-40d4-b073-fb024f8adf17?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main