Kiri

Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 13.08.2018 nr 1.1-10/6359-1 Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Eesti Omastehooldus Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord eelnõu Austatud ministrid ja kutseühingute juhid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamisele riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda seitsme tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisa(d): 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Martin Kulp 6113097 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2017-2020“ meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” elluviimiseks aastatel 2015– 2017 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suuruse osa kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. Määrus reguleerib kuni 2018. a 31. juulini kehtinud riigihalduse ministri 5. juuni 2017 määruses nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ märgitud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kasutamata jäänud osa kasutamist. Määruse alusel antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) kasutuses olevate väljaspool isiku kodu osutatava sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses üldhooldusteenust (edaspidi üldhooldusteenus) pakkuvate hoolekandeasutuste hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks. Samuti KOV üksuste suure energiakuluga hoonete taristu vähendamist, asendades seda liginullenergia-hoonetega. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on ka taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse toetuse määr ja maksimaalse toetuse suurus ning taotluste hindamiskriteeriumid. Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse Euroopa Liidus muuhulgas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemi kaudu saadavate vahendite kasutusega. Perioodil 2013-2020 peavad EL-i liikmesriigid selles süsteemis müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta paiksetele heiteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja 10c alusel. Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ1 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimaga seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. 1 Direktiiv on leitav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0063:0087:et:PDF 1 Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2017–2020“ lisaga 3 sätestati perioodil 2013–2020 LHÜ-de kauplemisel saadavate vahendite kasutamise eest meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ elluviimise eest vastutavana riigihalduse minister. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada vallas või linnas eakate hoolekannet. Üldhooldusteenus kuulub eakate hoolekande alla. Sotsiaalministeeriumi andmetel kasutati 2016. aastal väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks kokku 56 miljonit eurot. Teenusesaajad ja tema pereliikmed tasusid sellest 42,5 miljonit eurot, mis on kogukulust ligi 75,9%. Kohaliku omavalitsuse üksused panustasid nimetatud teenusele 13,3 miljonit eurot ehk 23,8% teenuse osutamiseks kulunud vahenditest. Võrreldes 2012. aastaga kasvasid 2016. aastal kulutused üldhooldusteenusele 18,1 miljonit eurot ehk 47,7%. Teenusesaaja, tema pereliikme või eestkostja poolne osalus kasvas 17,3 miljonit eurot (68,4%) ning kohaliku omavalitsuse osalus ligi 1,1 miljonit eurot (9.1%). 2016. aasta lõpus oli Eestis 152 üldhooldusteenust pakkuvat hoolekandeasutust, neist natuke alla 60% (58,5%) on kohalike omavalitsuste hallatavad või kohaliku omavalitsuse valitseva osalusega. 2017. aastal kulus teenusele kokku 61,2 miljonit eurot. Teenusesaajad tasusid teenuse eest 47,4 miljonit eurot, mis on kogukulust 77,5%, KOV poolne panus oli 13,7 miljonit eurot (22,4%). Võrreldes 2013. aastaga kasvasid kulutused kokku 19,8 miljonit eurot ehk 47,9%. Teenusesaaja ja tema pereliikmete poolt tasutud summa kasvas 19,1 miljonit eurot ehk 67,5% ja KOVi poolne panus 0,8 miljonit eurot – kasv 6,6%. Teenuse osutajaid oli kokku 158. Üks viis üldhoolekandeasutuste jooksvate kulude vähendamiseks on muuta hoolekandeasutuste hooned energiasäästlikumateks. Ühtlasi on lisaks üldhooldusteenuse kohamaksumuse kasvule kasvamas ka väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenust vajavate inimeste arv. Nii on näiteks vanusegrupis 85+ iga-aastaselt teenust saavate inimeste arv tõusnud 8 kuni 10% võrra ning hinnanguliselt on reaalne vajadus veelgi suurem, kuna teenuskohti ei ole piisavalt, need ei asu sobivates piirkondades või on teenuse kõrge hind takistuseks teenusele minemisel. Tulenevalt teenuse vajaduse kasvust ning asjaolust, et vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (edaspidi ka SHS) on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada üldhooldusteenuse kättesaadavus, on vaja rajada juurde ka uusi teenuskohti ning toetada kohalike omavalitsusi nende loomisel Investeeringud hoolekandeasutuste hoonetesse on kooskõlas „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ eesmärgiga 1 „Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond“ ja „Heaolu arengukava 2016–2023“ meetmega 3.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate 2 hooldusvõimaluste tagamine“. Uute teenuskohtade loomisel on seatud eesmärgiks toetada väiksemate hooldekodude rajamist, mis vastaksid deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele lähtuvalt Euroopa institutsionaalselt hooldusmudelilt kogukonnapõhisele mudelile ülemineku ekspertrühma koostatud juhendmaterjalile „Euroopa ühtsed juhised institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele süsteemile ülemineku kohta“. Nimetatud põhimõtted seavad eesmärgiks institutsionaalse hoolduse vähendamise ning kogukonnapõhise hoolduse suurendamise. Neid põhimõtteid on seni juurutatud eelkõige erihoolekandeteenuste puhul, kuid oluline on deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgida ka üldhooldusteenuse puhul, tagamaks inimestele kvaliteetsed ja inimväärsed teenuskohad kogukondades. Sellele vajadusele on viidanud ka 2015. aasta lõpus Vabariigi Valitsus poolt loodud hoolduskoormuse rakkerühm, kes 2017. aasta novembris esitatud töö tulemusena toob välja poliitikasoovitused Eesti pikaajalise hoolduse korralduse tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Oluliste suundadena toodi välja hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, omastehooldajatele suurema toe pakkumine ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse tagamine pikaajalise hoolduse korralduses. Seega käesoleva meetme raames luuakse näidispraktikat deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamisest üldhooldusteenusel ning selleks kasutatavas taristus. Seosed riigihalduse ministri 5. juuni 2017. a määrusega nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate rahaliste vahendite kasutusse suunamiseks viidi 2017. a läbi taotlusvoor kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetamiseks, mille käigus toetati 12 objekti. Meetme toetusvahenditest olid abikõlblikud energiatõhususe tööd üldhooldusteenuse ainukasutusele vastava osa ulatuses kogu hoonest, kusjuures kohustus oli viia hoone tervikuna nõutud energiatõhususklassi. Meetme elluviimiseks planeeritud vahendid jäid osaliselt kasutamata tulenevalt väikesest taotlemisaktiivsusest. Nimetatud taotlusvooru järel küsiti ja saadi taotlemata jätmist mõjutanud asjaoludest tagasisidet potentsiaalsetelt taotlejatelt ning seda tagasisidet on eelnõu koostamisel (osaliselt) arvestatud. Kitsaskoha ulatuse selgitamiseks viidi läbi küsitlus, et selgitada täiendav kohaliku omavalitsuse või selle konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse omanduses olevate üldhooldusteenuse pakkumiseks kasutatavate hoonete energiatõhusustööde teostamise vajadus. Ühtlasi täpsustati, kas ja millises ulatuses pakutakse hoones lisaks üldhooldusteenusele ka teisi avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid (mitme kasutusotstarbega hooned). Elektrooniline küsitlus viidi läbi aprillis 2018. Küsitlusvorm saadeti kõikidele kohalike omavalitsuste üksuste üldkontaktidele. Vastused laekusid 41 hooldekoduhoone kohta (sisaldab ka hooldekoduhooneid samas omavalitsuses). Potentsiaalseid objekte, mille kohta vastajate hinnangul sooviti taotlus esitada, oli 24, neist 14 objekti olid kasutuses vaid üldhooldekoduna ja 10 objekti olid mitme kasutusotstarbega. Mitme kasutusotstarbelisena kasutuses olevatest hoonetest oli üldhooldekodu osa keskmiselt ca 45 % 3 ja muu avaliku sektori kasutus ca 30 % kogu hoone pinnast. Tagasisidet arvestades kavandatakse eelnõuga toetusvõimalus nii muudetud tingimustel olemasolevate KOV sektorile kuuluvate üldhooldekodude energiatõhususe parandamiseks, kui ka uute energiatõhusate üldhoolduse teenusüksuste loomiseks. Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. Üldsätted. 2. Toetuse andmise alused. 3. Taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded. 4. Taotluste menetlemine. 5. Toetuse kasutamine, hangete läbiviimine ja toetusele viitamine. 6. Rakendussätted. 7. Vaidemenetlus 8. Rakendussätted Määrus koosneb 23 paragrahvist ja neljast lisast. Peatükk 1. Üldsätted Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk ning meetme elluviijad. Paragrahvi 1 alusel on määruse kohaldamisala kohaliku omavalitsuse üksuste kasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia, hoone ülalpidamiskulude vähenemine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud tegevused on kooskõlas energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 5. Tulemuste loetelu rekonstrueeritavate hoonete energiatõhusustööde puhul on alternatiivne, ehk ühe projekti raames peab olema täidetud vähemalt kaks neist tulemustest (energiatõhususe parandamine ja seeläbi hoone ülalpidamiskulude vähendamine või taastuvenergia kasutuse edendamine ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine), aga ei pea olema täidetud kõik kolm eesmärki. Toetust ei anta sellistele projektidele, mille sisuks on ainuüksi päikesepaneelide või muu taastuvenergia allikate kasutuse edendamine. Samuti on eesmärk avaliku sektori suure energiakuluga hoonete taristu vähendamine, asendades seda liginullenergiahoonetega. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisades 2 ja 5 kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel. Määruse alusel võib anda: - mitte riigiabi; 4 - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena riigiabi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi; - vähese tähtsusega abi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8-13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Antud toetusmeede on suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 tuleneva ülesande, milleks on korraldada eakate hoolekannet, ning sama paragrahvi lõikest 2 tuleneva ülesande, milleks on hooldekodude ülalpidamine, täitmisele kaasaaitamisele. Kaasnevana aitab toetusmeede kaasa ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teiste kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmisele. Seda tehakse läbi kohaliku omavalitsuse hoonete, mida kasutatakse kohaliku omavalitsuse ülesannete, sh eelkõige sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks, soojustamise ja energiatõhusamaks muutmise toetamise. Üldjuhul ei ole toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha antakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete renoveerimiseks või uute kohalikele omavalitsustele kuuluvate liginullenergiahoonete ehitamiseks. Siiski tuleb muul viisil teenuse osutamise korraldamise korral analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, kas ja kui suur osa hoolekandeasutuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks. Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina. Juhul, kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse riigiabi andmist. Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette riigihalduse ministri käskkirjas. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Peatükis (§-des 3–6) tuuakse välja määruse raames toetatavad tegevusliigid, sätestatakse 5 projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning nõuded toetuse ja omafinantseeringu suurusele ning määrale. Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames on toetatavad kaks tegevusliiki. Üheks toetatavaks tegevusliigiks on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiakasutust, hoone ülalpidamiskulusid, kasvuhoonegaaside heidet vähendavad ning energiasäästu suurendavad ja taastuvenergia kasutust edendavad rekonstrueerimistööd (edaspidi ka energiatõhususe tööd). Teiseks tegevusliigiks on kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluva suure energiakuluga köetavate hoonete osakaalu vähendamine ning asendamine sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses uute väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise teenusüksuse liginullenergiahoonete taristuga (edaspidi ka liginullenergiahoonete ehitamine). Määruses mõistetakse energiatõhususe tööde tegevuse raames rekonstrueeritava hoone all kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvat hoonet, mis on tervikuna või osaliselt kasutuses avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, millest vähemalt osa on kasutuses sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) osutamiseks. Arvestades, et eri kasutusotstarbega hoonetele on kehtestatud erinevad energiatõhususe nõuded2, siis on määruses sätestatud, et kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse tervikuna üldhooldusteenuse osutamiseks, toetatakse hoone energiatõhususe töid, kui taotleja tagab energiatõhususe tööde teostamisega kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise vahemikku 180 kWh/(m2a) - 220 kWh/(m2a). Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, toetatakse hoone üldhooldusteenuse ja avaliku sektori poolt osutatava muu teenuse osutamiseks kasutatava osa energiatõhususe tööde elluviimist juhul, kui hoone vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ja taotleja tagab kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise vahemikku, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse lõikes 1 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. Hoone osade kasutusotstarvetele vastavate soovitavate energiatõhususarvudena kasutatakse käesoleva määruses lisas 3 sätestatud energiatõhususarvude väärtuseid. Näide: hoonel on kaks kasutusotstarvet: hooldekodu köetava pinnaga 2000 m2 ja raamatukogu, köetava pinnaga 1000 m2. Antud määruse mõistes toetatakse energiatõhusese tööde elluviimist kui ETA jääb vahemikku (2000*180+1000*135)/(2000+1000)…(2000*220+1000*160)/(2000+1000)=165…200 kWh/(m2.a). Energiatõhususe tööde teostamisel toetatakse energiatõhususarvu jõudmist soovitud vahemikku, ega taotleta maksimaalset energiatõhusust, et vältida üleinvesteerimist toetuse 2 Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002 6 saamise eesmärgil. Sellega välditakse finantsiliselt vähem võimekamate taotlejate projektide konkurentsist välja jäämine ning tagatakse avaliku sektori vahendite optimaalne kasutus. Tulenevalt meetme fookusest, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt pakutava üldhooldusteenuse ning sellega kaasneva muu avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamise jätkusuutlikkusele kaasaaitamine läbi taristu ülalpidamiskulude vähendamise, on toetuse andmine olenevalt hoone kasutusest diferentseeritud. Paragrahvi 3 lõikes 6 ja 7 sätestatakse, et kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse tervikuna üldhooldusteenuse osutamiseks, on sellises hoones teostatavad energiatõhususe tööd abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale vastavas ulatuses. Kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse lisaks üldhooldusteenuse osutamisele ka muul otstarbel, on sellises hoones teostatavad energiatõhususe tööd abikõlblikud järgmiselt: 1) üldhooldusteenuse ainukasutuses oleva hooneosa tööd kogu ulatuses; 2) muu avaliku sektori kasutuses oleva või avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hooneosa, mis ei ole suurem kui 30% kogu hoone köetavast pinnast, tööd kogu ulatuses; 3) hoones või hoone osas, mis ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 tingimustele, energiatõhususe töid ei toetata. Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse eelkõige teenuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus osutab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel või teenust, mida osutab muu avaliku sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing. Näiteks võivad sellised teenused olla avaliku sektori poolt pakutav üldhooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all olev muu sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus (hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi tagamine, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus). Näide 1: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 40-l % köetavast netopinnast, lasteaiateenust 60-l % köetavast netopinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes nõutud energiatõhususvahemikku, toetust saab taotleda 70-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt lisas 1 toodule. Näide 2: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 40-l % köetavast netopinnast, lasteaiateenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust 40-l %-l köetavast netopinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes nõutud energiatõhususvahemikku, toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale netopinnale vastavast 7 pinnast, kuna perearstiteenus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt lisas 1 toodule. Näide 3: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust 10-l %-l köetavast netopinnast, apteegiteenust 5-l %-l köetavast netopinnast, noorsootööteenust pakub lepingu alusel MTÜ 20-l %-l köetavast netopinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast netopinnast ning kasutuseta, kuid köetav on 5% köetavast netopinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslike tööde paketti aluseks võttes nõutud energiatõhususvahemikku, toetust saab taotleda 50-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ja apteegiteenus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üldteenus (sh kasutusest väljas olev köetav netopind) on avaliku sektori poolt osutatavad teenused. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt lisas 1 toodule. Paragrahvi 3 lõikes 8 sätestatakse tingimused uute liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse raames ehitatavale teenusüksusele. Punkt 1 annab teenuseüksuse üldise mõiste. Teenuseüksus koosneb ühiselt toimivatest teenusekohtadest (kokku vähemalt 10 teenuskohta), mis võivad olla ühes või mitmes hoones. Teenuseüksus peab toimima eraldi olemasolevatest hooldekodudest ja selles peab olema võimalik teha kõiki igapäevaelu toiminguid alates pesu pesemisest ja toidu valmistamisest. Ruumilahendustes tuleb vältida institutsionaalsele teenusele omast n-ö koridori ja palati süsteemi, planeerides ühisalad ja eraldi magamistoad sarnaselt tavaliste eluruumidega. Punkti 2 kohaselt tuleb ühes hoones teenuse osutamisel tagada võimalus moodustada väiksemad vajaduspõhised grupid (maksimaalselt 10 isikut ühes grupis). Väiksem vajaduspõhine grupp peab olema eraldi ruumiliselt piiritletav ning inimesele turvalise ja toetava elukeskkonna ja - korraldusega. Punkti 3 kohaselt antakse võimalus luua taristu toetavateks teenusteks ja tegevusteks lisaks ööpäevaringse majutusega teenusekohtadele. Loodav taristu on täienduseks loodavale ööpäevaringse majutusega teenuste taristule loomaks kompleksne ja terviklik lahendus piirkonna teenusvajaduse katmiseks. Punkt 4 piiritleb, et teenuseüksuse ööpäevaringseks teenuse osutamiseks mõeldud köetava pinna ruutmeetrite arvu ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate isikute suhtarv peab olema väiksem kui 30. Punkti eesmärgiks on piiritleda, et toetust kasutades ei loodaks inimese kohta suurt ja ebaefektiivselt kasutatavat pinda. 30 ruutmeetri puhul on arvestatud, et see võimaldaks luua inimese kohta vähemalt 8 m² magamistoa, toetava suurusega elutoa ning lisaks muud üldkasutatavate ruumide pinnad, näiteks pesemisruumid, toitlustusruumid, haldusruumid jms, mis on teenuse osutamiseks vajalikud. Muu hulgas sätestatakse, et teenusüksuse paigutamiseks ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele. Paragrahvi 3 lõikes 9 sätestatakse, et liginullenergiahoonete ehitamist toetatakse tingimusel, et taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale 8 üksusele kuuluvate hoonete hulgast arvatakse välja suure energiakuluga hoone (või hooned), mis ei oma kõrgemat energiamärgise klassi kui klass (E); on kasutuses ja olnud viimasel kolmel aastal kasutuses ja köetav; köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel 2018.a 1. jaanuari seisuga ei tohi olla väiksem kui määruse §-s 3 lõikes 1 punktis 2 nimetatud tegevuse raames rajatava uue teenusüksuse köetava netopinna ruutmeetrite arv. Kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate hoonete hulgast hoone välja arvamise all mõistetakse hoonestatud kinnistu võõrandamist erasektorile või lammutamist. Eeltoodud tingimuste eesmärgiks on soodustada suure energiatarbega mittevajalike hoonete avaliku sektori kasutusest väljaarvamist. Paragrahvi 3 lõikega 11 sätestatakse, et liginullenergiahoonete ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtteid vastavalt ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktile 8. Tegu on baaseeldusega, millega tuleb hooldekodude rajamisel arvestada. Hooldekodud peavad arvestama, et ehitatud keskkond ei seaks piiranguid, vaid toetaks puudest või erivajadusest tingitud piirangutega hakkama saamist. Konkreetsemad nõuded ligipääsetavusele on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Paragrahvi 3 lõikega 12 antakse nõuded käesoleva määruse alusel ja meetme raames loodava liginullenergia tasemele vastava hooldekandeasutuse hoone ehitamiseks. Baasraamina on lähtutud sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrusest nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“. Samas on võrreldes eelnimetatud määrusega seatud osaliselt kõrgemaid ootusi, et vastata paremini teenusele tulevate inimeste vajadusele, luua toetavam ja inimväärsem teenuskeskkond ning tõsta üldist teenuse kvaliteeti. Kõrgemad ootused on näiteks inimeste arvule ühes magamistoas, hügieeniruumidele ning ligipääsetavusele. Paragrahvi 3 lõike 13 järgi ei toetata meetmest projekte, mille ellu viimise tulemuseks on suurenev kasvuhoonegaaside heide. See tuleneb meetme (ning selle rahastusallika) põhieesmärgist, milleks on kliimapoliitika eesmärkide (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise) saavutamine. Paragrahvi 4 kohaselt on projekti elluviimise lõpptähtaeg energiatõhususe tööde tegevuse puhul 31. august 2021. a ning liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse puhul 31. august 2022. a. Liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse pikem elluviimise periood arvestab suuremat ajakulu ettevalmistavate tegevuste teostamiseks (asukohavalik, projekteerimine, ühendused). Abikõlblikkuse periood algab kõige varasemalt taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Paragrahv 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud energiatõhususe tööde tegevuse või liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse teostamiseks ning on tehtud projekti elluviimise perioodil. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud, katab toetuse saaja. Energiatõhususe tööde tegevuse puhul on abikõlblikud järgmised energiatõhususe töödega seotud kulud, mis mõjutavad otseselt hoone energiakasutust majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ mõistes: 9  1) täiendava soojustuse paigaldamine, muu hulgas hoone piirdetarindite ja tehnosüsteemide soojustamise ning parandamise kulu; 2) avatäidete (akende, uste jm) uuendamise ja vahetamise kulu; 3) küttesüsteemide, soojatarbevee süsteemide ja soojusvarustuse uuendamise ja vahetamise kulu, muuhulgas kaugküttesüsteemiga liitumise tasud; 4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ning sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima hoones; 6) automaatika ning tarkade juhtimisseadmetega, sh andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu; 7) päikesekiirguse tõkestamise lahenduste kulu; 8) valgustuse uuendamise ja vahetamise kulu. Lisaks on abikõlblik elektrikaabelduse uuendamise ja vahetamise kulu, kui vajadus tuleneb hoone valgustuse uuendamisega kaasnevast vajadusest tagada nõuetele vastav kaabeldus; 9) hoone piirde, kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu; 11) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulu. Energiatõhususe tööde loetelu all mõeldakse energiatõhususe parendamise paketis toodud töid. Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projektihanke ja ehitushanke lähteülesandeks. Lisaks tuleb hoolsuskohustuse täitmiseks lähteülesandesse märkida, et hoone peab vastama hoone energiaauditis toodud, hoone kasutusotstarbe kohasele määruse lisas 3 toodud energiatõhususvahemikke arvestavale kaalutud keskmisele energiatõhususvahemikule. Liginullenergiahoonete ehitamise puhul on abikõlblikud järgmised taristu ümberkorraldamisega seotud kulud: 1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas analüüsid ja uuringud; 2) omanikujärelevalve kulu; 3) katastrimõõdistamise ja muude maakorraldustoimingute kulu; 4) detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulu; 5) projekteerimise kulu; 6) ehitise ekspertiisi kulu; 7) ehitamise kulu; 8) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu; 10  9) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise kulu. Lõikes 5 on sätestatud mitteabikõlblikud kulud, milleks eelkõige on kulud, mis ei panusta hoone energiatõhususe suurenemisse ega hoonesse tarnitud energia või hoone ülalpidamiskulude vähenemisse ega ole tehtud projekti elluviimise perioodil. Eraldi on välja toodud, et kui KOV on kinnitanud soojusmajanduse arengukava, siis on abikõlblikud soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulud, mis on kooskõlas soojusmajanduse arengukavaga. Piirang on kehtestatud, et tagada eri valdkondade arengu planeerimisel kooskõla ning terviklik soojusmajanduse korraldamine KOVi territooriumil. Lisaks on välja toodud, et abikõlblikud ei ole projektijuhtimise ja õigusabikulud. Abikõlblikud ei ole ka kulud tegevusele/tööle, millega analoogset tegevust (osalised energiatõhusustööd) on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kolm aastat alates taotluse esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist ning läbimõtlematuid otsuseid investeeringute tegemisel. Eelduslikult peaksid vähem kui 3 aastat enne taotluse esitamise aega tehtud energiatõhususele suunatud investeeringud arvestama kehtivate nõuetega ja neid saab lugeda analoogseks tööks/ tegevuseks, kuna energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlev määrus võeti vastu juunis 2015 ja hoone välispiirete soojusläbivusele kehtestatud nõuded ei ole sellest ajast muutunud. Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on toetuse määr nii energiatõhususe tööde tegevuse raames kui ka liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse raames esitatavale projektile 40-70%, sõltudes kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust. Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud 2017. aasta KOVi põhitegevuse tulud saldoandmike infosüsteemist, mis on ümardatud täisarvuni ja elanike arv rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Vastavalt eeltoodule on arvutatud toetusmäär omavalitsuste lõikes, mis kehtestatakse määruse lisas 1. Lõige 2 sätestab piirangud energiatõhususe tööde teostamiseks toetuse andmisel. Sätestatakse piirangud maksimaalsele toetuse suurusele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ning maksimaalse toetuse suurusele ühe rekonstrueeritava hoone kohta. Maksimaalse toetuse suuruse arvutuste aluseks energiatõhususe tööde tegevuse raames on võetud eelduslik keskmine üldhooldusteenuse ja muu avaliku teenuse osutamiseks kasutatava pinna suurus 1500 m2 ning energiatõhususe tööde indikatiivne maksumus 400 eurot ruutmeetri kohta, mis põhineb riigihalduse ministri 5. juuni 2017. a määruse nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel antud toetuse kasutamiseks läbi viidud taotlusvooru (2017. a) kogemusel (keskmine köetav pind vastavalt 1395 m2 ning keskmine ruutmeetri maksumus 332 eurot). Lõige 3 sätestab piirangud liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse raames toetuse andmisel. 11 Sätestatakse piirangud liginullenergiahoonete ehitamisel teenuskohtade loomise maksumusele ning toetuse suurusele, mida võib kasutada kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise kulude katmiseks. Punktis 1 on uute teenusekohtade loomisele seatud ülempiir ühe täisealise isiku ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise maksimaalsele toetuse suurusele meetme vahenditest, lähtudes varasema analoogsel eesmärgil rakendatud meetme, sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015, a määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ kogemusest ja tulemustest. Meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ taotlusvoorude prognoositud maksimaalne kohamaksumus oli 40 000 eurot. Maksimaalne toetus ühe teenuskoha loomiseks oli 34 000 eurot (toetuse osakaal meetme tingimustes 85%). Keskmine toetatav koha maksumus meetme elluviimisel oli ca 28 500 eurot ning investeeringute kavasse arvatud projektide seas oli kõikumine 21 500-st kuni 34 000 euroni. Võttes varasema meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ kogemust arvesse on leitud, et ehitatavate pindade puhul on eelpool kirjeldatud maksimaalne kohamaksumus (40 000 eurot) jätkuvalt õigustatud ja sellest tulenevalt on arvestatud maksimaalseks toetuseks ööpäevaringse majutusega teenusekoha kohta 40-70% toetuse juures vastavalt 16 000-28 000 eurot. Toetussumma vahemik arvestab vastavalt määruse lisas 1 arvestatud maksimaalseid toetusmäärasid sõltuvalt taotleja põhitegevuse tuludest elaniku kohta. Määrusega on antud võimalus luua taristut toetavateks teenusteks ja tegevusteks lisaks ööpäevaringse majutusega teenusekohtadele ka teenusekohti, kus ööpäevaringset majutust ei pakuta. Loodav taristu on täienduseks loodavale ööpäevaringse majutusega teenuste taristule, loomaks kompleksne ja terviklik lahendus piirkonna teenusvajaduse katmiseks. Punktiga 2 määratletakse ära ilma ööpäevaringse majutuseta täisealise isiku ühe teenusekoha loomise toetuse maksimaalne suurus, milleks on 4800-8400 eurot. Toetussumma vahemik sõltub maksimaalsest toetusmäärast sõltuvalt taotleja põhitegevuse tuludest elaniku kohta. Ühe teenuskoha prognoositava maksimaalse maksumuse (12 000 eurot) piiritlemisel on lähtutud varasemast analoogsel eesmärgil läbiviidud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ kogemusest ja tulemustest. Punktides 3 ja 4 on piiratud maksimaalseid summasid taotluse kohta, kusjuures punktis 4 on arvestatud toetavate teenuste taristu rajamise summat meetme vahenditest ning punktis 3 on arvestatud kuni 20-kohalise ööpäevaringse majutusega teenuseüksuse toetamise summaga, et toetada suuremat hulka projekte taotlusvoorus. 20-kohalise ööpäevaringse majutusega teenuseüksuse aluseks võtmine maksimaalse toetussumma arvutamisel ei piira rohkemate teenuskohtade loomist, kui projekti keskmine ühe koha loomise maksumus on maksimaalsest määrast madalam või kui taotleja lisab täiendavaid vahendeid omaosalusena juurde. Punkti 5 alusel toetatakse kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise kulusid vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale maksimaalselt 32 000-56 000 euro ulatuses. Kulude katmise eesmärgiks on toetada lammutamist planeerivaid kohalikke omavalitsusi ning tagada nende võrdsem olukord kohalike omavalitsustega, kes omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava hoone müüvad ja seeläbi ei kanna kulusid (piirkonnad aktiivse kinnisvaraturuga). 12 Lõikega 4 määratakse, et kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 sätestatut. Mitmetes omavalitsustes tegelevad hoolekandeteenuste osutamisega lisaks linna- või vallavalitsuse hallatavatele asutustele omavalitsuse sihtasutused või aktsiaseltsid, kes on konsolideerimisgrupi üksused, aga ei pruugi olla sõltuvad üksused. Sõltuva üksuse määramiseks on oma kord, arvesse võetakse avaliku sektori teenuste rahalist mahtu või avalike toetuste mahtu. Kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0 kuni 5, elimineeritakse. Lõikega 5 ja 6 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi. Lõigetega 7–9 sätestatakse, et toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses ja ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suuruse ülempiirid üldise majandushuvi teenuste puhul. Peatükk 3. Taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded Peatükis (§-des 7–9) sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded, toetuse taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm, sellele lisatavate dokumentide loetelu ning hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt võib toetuse taotlejaks olla KOV üksus või KOV üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus. Taotleja peab vastama ning Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama vastavust määruses sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise. Lõike 3 kohaselt ei või taotleja olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Lõike 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 46, 5, 51 ja 52 sätestatud erisusi. 13 Paragrahviga 8 sätestatakse toetuse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha, et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse elluviimise perioodi piires. Paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatakse, et taotlus esitatakse iga energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritava hoone ja liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse raames ehitatava teenusüksuse kohta eraldi. Paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. Paragrahvi 8 lõikes 4 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Paragrahvi 8 lõikes 5 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad dokumendid. Energiatõhususe tööde puhul on nõutavateks dokumentideks omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades määruse § 9 toodud erisustega ning kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja nende kohta puuduvad kinnistusraamatusse kandmata lepingud. Liginullenergiahoonete ehitamise puhul on nõutavateks dokumentideks omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; kinnitus, et projektiga hõlmatud kinnistu kuulub taotlejale ja selle kohta puuduvad kinnistusraamatusse kandmata lepingud; hoone energiamärgis, mis vastab määrus § 9 lõike 6 nõuetele; hoone projekti eskiislahendus või ruumiplaan, mis annab ülevaate planeeritavast elukeskkonnast, ruumiprogrammist, ruumide jaotusest ja suurustest, hoone ligipääsetavuse nõuetele vastavusest jms. ning võimaldab seeläbi taotlust määruse lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide lõikes hinnata. Toetuse taotleja peab põhjendama nõutavate dokumentide taotlusele lisamata jätmist. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Paragrahvi 8 lõike 5 punktis 6 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele. Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist: - avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; - asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; - ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad; - hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; - ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning - viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 14 Paragrahvi 8 lõike 5 punktis 7 on sätestatud, et ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. Paragrahviga 9 sätestatakse hoone energiaauditile ja energiamärgisele esitatavad nõuded. Energiaauditi koostamisel tuleb lähtuda selle sisu ja vormi osas majandus- ja taristuministri 08. aprilli 2015. a määrusest nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ ja energiamärgise andmisel 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ning sotsiaalministri 03. aprilli 2002. a määrusest nr 58 “Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded” sätestatud nõuetest. Hoone energiaauditi tegemise täpsustatud nõuded on sätestatud määruse lisaga 3, mille järgimine on energiaauditi koostamisel kohustuslik. Paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et antud meetme raames võib taotleja energiaauditi aruande asemel esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande. Leevenduse eesmärk on meetme elluviimine ka tingimustes, kus auditi koostamiseks mõõtmiste läbiviimiseks vastav temperatuurivahemik ei ole saavutatav. Energiaauditi nõuete (lisa 3) koostamine on tellitud kõrgelt kvalifitseeritud eksperdilt, kes omab volitatud energiatõhususe spetsialisti 8. taset ning volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse inseneri 8. taseme kutsetunnistusi. Täpsete nõuete koostamise vajadus tekkis toetuse andmise tingimuste koostamise käigus veendumaks selles, et taotlejate poolt esitatavad auditid sisaldaksid taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid, need andmed oleksid määratletud kõigi taotlejate jaoks ühtsetel alustel, et oleks tagatud hindamiskriteeriumite adekvaatsus ja nende alustel õiglaste otsuste tegemine. Majandus- ja taristuministri määruste nr 28, 55 ja 58 järgi klassifitseeruvad hooldekodud elamute alla. Olemasoleva 10 hooldekodu energiatarbimiste analüüs näitas, et hooldekodude energiatarbimine erineb oluliselt elamute energiatarbimisest ja tüüpilistest kasutusest. Kuivõrd hooldekodude näol on tegemist spetsiifilise kasutusotstarbega hoonetega, mille kasutusrežiimid ja energiatarbimised erinevad oluliselt elamute omast, on vajalik antud meetme tarbeks määratleda lisaks MKM määrustega kehtestatule täiendavad nõuded energiaauditile ja anda täiendavaid selgitusi auditi koostamiseks ning seal esitatavate näitajate arvutamiseks. Määruse paragrahvi 9 lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes määruse lisas 3 sätestatud sisekliima tingimustest ja tüüpilise kasutuse andmetest. Hoone üldhooldusteenuse osutamiseks kasutatava osa energiatõhususarvud määratakse vastavalt majutushoone sisekliima tingimustest ja tüüpilise kasutuse andmetest. Muus osas juhindutakse energiatõhususarvutust läbi viies majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusest nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”. Hooldekodude näol on sisuliselt tegemist ühiskondliku hoonega, mitte elamuga. Energiaaudiitor tase 6 kutse alla kuulub osakutse „elamute energiaauditite koostamine“. Täiskutse omanik on pädev teostama nii ühiskondlike hoonete kui ka elamute energiaauditeid, osakutse omanik ainult 15 elamute energiaauditeid. Arvestades hooldekodude spetsiifikat ja sellest tulenevat keerukamat lähenemisviisi, nõutakse käesolevas meetmes energiaauditi tegijalt ühiskondlike hoonete auditite tegemisele vastavat kutset, st energiaaudiitori täiskutset ja mitte elamute energiaauditite koostamise osakutset. Nõutav energiaauditi koostaja pädevus olenevalt kutse väljastamise ajast on antud lisas 3. Soovituslike energiatõhususe tööde loeteludes tuleb lähtuda põhimõttest, et pärast hoone rekonstrueerimist oleks hoones tagatud nõuetekohane sisekliima ning kogu hoone energiatõhususarv jõuaks määruse lisas 3 toodud kasutusotstarvetele kohalduvaid energiaklassi energiatõhususväärtusi arvestavale hoone kaalutud keskmisele väärtusele vastavasse vahemikku. Määruse paragrahvi 9 lõikes 6 toodud nõue, et § 3 lõike 1 punkti 2 raames kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava hoone energiamärgis peab olema välja antud mitte varem kui 1. juunit 2018. a on kehtestatud põhjusel, et taotluste hindamiseks tagada viimase kütteperioodi järgselt reaalset kasutust arvestavad võrreldavad andmed. Peatükk 4. Taotluse menetlemine Peatükis (§-des 10–15) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist rakendusüksuse poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline on taotluse menetlemise seis. Taotlused esitatakse rakendusüksusele digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva. Rakendusüksus edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt. Paragrahvi 10 lõike 3 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu, toetatavate tegevuste vahelise jaotuse, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse energiatõhususe tööde tegevuse osas, taotluste esitamise tähtpäeva toetatavate tegevuste lõikes ning meetme rakendaja halduskulud valdkonna eest vastutav minister. Energiatõhususe tööde tegevuse osas lähtutakse toetuse andmiseks regionaalsete piirsummade jaotamisel põhimõttest, et 50% rahalisest mahust jaotatakse viie regiooni (Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise üksuste järgi NUTS III 16 tasand: Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Põhja-Eesti) vahel võrdselt ning 50% jaotuse aluseks on regiooni inimeste arv vanuses üle 65 aasta Statistikaameti 2018. aasta 1. jaanuari seisuga andmetel (tulemus ümardatud täisarvuni). Liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse osas toetuse andmisel regionaalset jaotust ei kohaldata, tulenevalt potentsiaalsete taotlejate ja toetusvahendite vähesusest. Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise alused. Samuti on sätestatud rakendusüksuse kohustus hinnata taotlusi määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ja hinnata nõuetele vastavaid taotlusi. Paragrahvis 13 ja 14 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele. Taotlusi hinnatakse energiatõhususe tööde tegevuse ja liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse lõikes eraldi käesoleva määruse lisas 2 ja lisas 4 esitatud taotluste hindamiskriteeriumide alusel. Energiatõhususe tööde tegevuse raames laekunud taotlusi hinnatakse viies grupis, vastavalt riigihalduse ministri kinnitatud regionaalsete piirsummade kinnitamise kriteeriumidele. Gruppide loomise aluseks on taotlejate territoriaalne paiknemine Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil. Energiatõhususe tööde tegevuse raames laekunud taotluste hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti panus hoonesse tarnitud energia vähenemisse; 2) projekti panus hoone ülalpidamiskulude vähenemisse; Hindamise aluseks on taotluses ning § 9 ning lisa 3 alusel koostatud ja taotlusele lisatud hoone energiaauditis esitatud andmed. Kui hoonet kasutatakse lisaks hoolekandeasutusele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine hoone abikõlblikus osas proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt abikõlblikus osas olevatele hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Näide: Kogu hoone köetava netopinna ruutmeetrite arv 2000 m2, sellest abikõlblik osa 700 m2. Kogu hoonesse tarnitud energiakogus 200 ühikut ja kogu hoone ülalpidamiskulud 100 ühikut. Energiaauditis on audiitor märkinud pärast soovituslike energiatõhususe tööde elluviimist kogu hoonesse prognoositavaks tarnitud energiakoguseks 150 ühikut ja hoone ülalpidamiskuludeks 80 ühikut. Arvutuskäik: abikõlblik osa proportsionaalselt 700÷2000×100= 35% Hoonesse tarnitud energiakoguse vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (200-150)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. 17 Hoone ülalpidamiskulude vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (150-100)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. Hindamiskriteeriumide eesmärk on (tulenevalt rahastamisallikaga seotud nõuetest) suunata meetme vahendid projektidesse, millel on suurim energiasääst pinnaühiku kohta , ning suunata KOVe leidma kõige kuluoptimaalsemaid rekonstrueerimislahendusi, et vähendada hoone edasist kõrget ülalpidamiskulu. Liginullenergiahoonete ehitamise raames esitatud taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni kooseisu ja töökorra kinnitab rakendusüksuse juht. Liginullenergiahoonete ehitamise raames esitatud taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) hindamiskomisjon annab projektile hindepunkte vastavalt käesoleva määruse lisas 4 toodud taotluste hindamiskriteeriumitele; 2) projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. 3) võrdsete punktide arvuga hindamistulemuse saanud taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on esitatud taotleja poolt, kelle põhitegevuse tulu elaniku kohta on väiksem. Liginullenergiahoonete ehitamise raames laekunud taotluste hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) hinnatakse avaliku sektori hoonetes energiatõhususe saavutamist. Projekte viiakse ellu meetme raames, mille eesmärgiks on saavutada avaliku sektori hoonetes energia kasutuse kokkuhoid. Sellest tulenevalt on oluline hinnata ja mõõta, mis viisil uue liginullenergiahoone ehitamine aitab kaasa avaliku sektori hoonetes energiasäästu saavutamisele. Eesmärgiks on toetada suuremat energia kokkuhoidu pakkuvaid projekte; 2) hinnatakse projekti eesmärgipüstituse ja lahenduste sobivus rahvusvahelise arengutrendide ja riiklikult vastuvõetud arengukavadega seoses. Eesmärgiks on saavutada üldhoolduse valdkonnas uut arengut ning kvaliteedi kasvu rakendades rahvusvaheliselt ja siseriiklikult võetud põhimõttelisi suundi, nt deinstitutsionaliseerimise põhimõtete juurutamine, dementsuse diagnoosiga inimestele teenuskohtade arendamine ja kättesaadavuse parandamine; 3) hinnatakse teenusekoha loomise maksumust. Eesmärk on soodustada kulude ratsionaalset planeerimist ja kogu meetme vahenditest võimalikult palju kohti luua; 4) hinnatakse teenuseüksuse asukohta lähtudes põhimõttest, et mida suurem asula, siis seda jätkusuutlikum on projekt, kuna muud olulised avalikud funktsioonid on olemas ja kestlikumad ning lähemal ka potentsiaalsetele teenuse kasutajatele loodava üksuse piirkonnas; 5) hinnatakse sotsiaalteenuste osutamist teenuseüksuse asukohas. Eesmärk on soodustada uute hooldekodude teket piirkondadesse, kus on olemas ka muud sotsiaalteenused, mis loovad tervikliku sotsiaalsüsteemi ning toetavad inimese võimalikult pikka iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas ja ennetavad institutsionaalse hoolduse vajadust; 6) hinnatakse juurdepääsu teenusekohtadele ehk kas olemasolev ühistranspordi võrk toetab antud piirkonnas üldhooldusteenuse pakkumist. Eesmärk on soodustada uute hooldekodude 18  rajamist piirkondadesse, nii töötajatel, teenusel olevate inimese lähedastel või külalistel kui ka teenust saavate inimestel oleksid olemas liikumise võimalused muudesse asulatesse; 7) hinnatakse teenusekohtade ligipääsetavus ehk lahenduse sobivust, millisel viisil on taotleja planeerinud erivajadustega inimeste hoonesse sisse saamise, hoones liikumise kui ka võimalikult iseseisvat toimetulekut toetavad lahendused. Paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Energiatõhususe tööde tegevuse ja liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse raames esitatud taotlused reastatakse eraldi pingeridades. Lõikega 3 sätestatakse energiatõhususe tööde tegevuse vahendite jääkide kasutamise kord, selleks et tagada vahendite maksimaalne eesmärgipärane kasutus ja regionaalne jaotus.. Liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse puhul eelnevat regionaalset jaotust ei tehta ning vahendid sellele tegevusele vastavatele projektidele jaotatakse üleriigilise pingerea alusel. Vahendite piiratuse ning taotlejate eeldatava väikese arvu tõttu, kellel on soov ja valmisolek käesoleva määruse alusel toetust taotleda, ei ole regionaalse jaotuse tegemine otstarbekas. Lõikega 5 sätestatakse meetme elluviimiseks kahe tegevussuuna (energiatõhusustööd ja liginullenergiahoonete ehitamine) vahel määruse § 10 lõike 3 alusel antava käskkirjaga indikatiivselt jaotatud rahastamise mahu muutmise tingimused. Paragrahvides 15-16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse väljamaksmise kord, järelevalve kord, aruandluse kord, vaidluste lahendamise kord ja toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord, mille hulka kuulub muu hulgas kohustus maksta toetus tagasi, kui energiaauditis märgitud kogu hoone energiatõhusus jääb saavutamata, projekti tulemusel saavutatud CO2 kokkuhoiu kohta ei esitata aruannet pärast projekti lõppu. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksustaotlejale elektrooniliselt teatavaks kohe pärast selle tegemist. Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh. projekti elluviimisel hangete läbiviimisele kohalduv. Muu hulgas ei või toetuse saaja projekti tegevustega alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning seejuures loetakse projekti tegevusega alustamiseks ka hangete väljakuulutamist. Paragrahviga 18 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud ehitustööde ajal projektipiirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, lisainfo „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik“ või „Energiatõhusa hoone ehitamist toetas Eesti riik“ ja Rahandusministeeriumi logo, mis on leitav veebilehelt https://valitsus.ee/et/logofailid/grupid?tid_i18n=148. Peatükk 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine Paragrahvis 19 sätestatakse asjaolud, mille korral valdkonna eest vastutav minister võib muuta taotluse rahuldamise otsust, millega nõutakse toetusest 10–100% tagasi. Muuhulgas võidakse teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui hoone kasutamine üldhooldusteenuse osutamiseks 19 lõpetatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates Rahandusministeeriumiga eelnevalt kooskõlastamata. Peatükk 7. Vaidemenetlus Paragrahvis 20 sätestatakse, et rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister. Seetõttu ei saa rakendusüksuse otsuste peale esitatud vaideid lahendada Rahandusministeerium. Siinkohal hõlmab vaidemenetlus ka taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste vaidlustamist, mitte vaid toetuse tagasinõudmise otsuste vaidlustamist. Peatükk 8. Rakendussätted Eelnõu §-des 21‒23 käsitletakse määruse rakendussätteid, kehtiva määruse kehtetuks tunnistamist ja määruse jõustumist. Lõigete 1 ja 2 muudatused on seotud Riigikogus 13. juunil vastu võetud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) rakendamisega. Seaduse järgi koondatakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse kokku Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused. Sellest tulenevalt tuleb sätestada regulatsioon, mis võimaldaks meetme pooleliolevad menetlused anda üle Riigi Tugiteenuste Keskusele koos kõigi kaasnevate õiguste ja kohustustega. Eelnõus sätestatakse, et riigihalduse ministri 5. mai 2017. a määruse nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ kuni 2018. aasta 31. augustini kehtinud redaktsioonis sätestatud ja Rahandusministeeriumi lõpetamata menetlused, vaidlused, aruandlus, järelevalve ning muud õigused ja kohustused lähevad alates 2018. aasta 1. septembrist üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pooleliolevad menetlused viiakse lõpuni menetluse alguses kehtinud menetlemise tingimuste ja korra kohaselt. Menetlemise korda kohaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele vastavalt. Eelnõu § 22 kohaselt tunnistatakse kehtetuks riigihalduse ministri 5. mai 2017. a määrus nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“, kuivõrd eelnõuga tehtavad muudatused on niivõrd mahukad, et kehtiva määruse muutmine oleks olnud ebamõistlik. Eelnõu § 23 sätestab määruse jõustumise. Eelnõu § 23 lõike 1 järgi jõustub määrus 2018. aasta 20 1. septembril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas muu hulgas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13); 2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Eelnõu mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste maksmiseks. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb avalike hoonete energiatarbimine ning seeläbi ka CO2 heide. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus, sh KOVdele hoolekandeteenustega kaasnevaid kulutusi. Toetuse andmisel energiatõhususe töödeks järgitakse toetuse ühtlase regionaalse jaotuse printsiipi, soodustades toetuse jõudmist kõikidesse piirkondadesse. Samuti arvestatakse vajaduspõhisust ning taotlejate võimekust. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse ning riigihalduse ministri määruse nr 31 (05. juuni 2017) alusel antava toetuse prognoositud kogumaht on kuni 11,6 miljonit eurot, mis sõltub enampakkumistulu laekumisest ja on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ lisas 5 sätestatuga. Sellest toetusmahust on 2017.a riigihalduse ministri määruse nr 31 alusel korraldatud taotlusvooru tulemusel eraldatud projektide elluviimiseks 2,077 miljonit eurot ning käesoleva määruse alusel korraldatava taotlusvooru kaudu eraldatakse ca 9,5 miljonit eurot. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Toetuse andmisel lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, üleriigiliseele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le Eesti Omastehooldus ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Märkustega arvestamise tabel lisatakse eelnõu seletuskirjale. Enne taotlusvooru välja kuulutamist korraldab rakendusüksus võimalikele taotlejatele suunatud infopäeva. 21  MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_ 1 /> Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2017–2020“ meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” elluviimiseks aastatel 2015–2017 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks kasutamise tingimused ja kord. Määrus reguleerib kuni 2018. a 31. juulini kehtinud riigihalduse ministri 5. juuni 2017 määruses nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ märgitud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kasutamata jäänud osa kasutamist. (2) Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine või taastuvenergia kasutuse edendamine. Samuti on eesmärk avaliku sektori suure energiakuluga hoonete taristu vähendamine, asendades seda liginullenergiahoonetega. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust. (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. 1 detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Meetme elluviija (1) Meetme üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 10 lõike 3 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatavad tegevused (1) Meetme tegevuse raames toetatakse käesoleva määruse alusel järgmisi tegevusi: 1) väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiakasutust, hoone ülalpidamiskulusid, kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd); 2) kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate suure energiakuluga köetavate hoonete osakaalu vähendamine ja asendamine sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses uute väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise teenusüksuse liginullenergiahoonete taristuga (edaspidi ka liginullenergiahoonete ehitamine). (2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised: 1) hoone omanik on kohaliku omavalitsuse üksus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus; 2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, millest vähemalt osa on kasutuses sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) osutamiseks. Eelkõige mõistetakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all teenuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus osutab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel või teenust, mida osutab muu avaliku sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing; 3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid üldhooldusteenuse või muude avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt taotluses tooduga samas mahus. (3) Kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse tervikuna üldhooldusteenuse osutamiseks, toetatakse hoone energiatõhususe töid, kui hoone vastab lõikes 2 2 sätestatud tingimustele ning taotleja tagab energiatõhususe tööde teostamisega kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise vahemikku 180 kWh/(m2a)–220 kWh/(m2a). (4) Kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse tervikuna üldhooldusteenuse osutamiseks, on sellises hoones teostatavad energiatõhususe tööd abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale vastavas ulatuses. (5) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, toetatakse hoone üldhooldusteenuse ja avaliku sektori poolt osutatava muu teenuse osutamiseks kasutatava osa energiatõhususe tööde elluviimist juhul, kui hoone vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ja taotleja tagab kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise vahemikku, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse lõikes 1 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. Hoone osade kasutusotstarvetele vastavate soovitavate energiatõhususarvudena kasutatakse käesoleva määruse lisas 3 sätestatud energiatõhususarvude väärtuseid. (6) Kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse lisaks üldhooldusteenuse osutamisele ka muul otstarbel, on sellises hoones teostatavad energiatõhususe tööd abikõlblikud järgmiselt: 1) üldhooldusteenuse ainukasutuses oleva hooneosa tööd kogu ulatuses; 2) muu avaliku sektori kasutuses oleva või avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hooneosa, mis ei ole suurem kui 30% kogu hoone köetavast pinnast, tööd kogu ulatuses; (7) Hoones või hoone osas, mis ei vasta lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele, energiatõhususe töid ei toetata. (8) Määruse alusel liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse raames väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks rajatavale uuele teenuseüksusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) teenusüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes liginullenergiahoones tegutsev teenusekohtade kogum; 2) loodav teenuseüksus koosneb ööpäevaringse majutusega teenusekohtadest, mida on vähemalt 10 ning mis on jaotatud kuni kümneliikmelisteks vajadusepõhisteks rühmadeks; 3) loodav teenusüksus võib koosneda lisaks punktis 2 nimetatud ööpäevaringse majutusega teenusekohtadest ka teenusekohtadest, kus ööpäevaringset majutust ei pakuta; 4) teenuseüksuse ööpäevaringseks teenuse osutamiseks mõeldud köetava pinna ruutmeetrite arvu ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate isikute suhtarv peab olema väiksem kui 30; 5) teenusüksuse paigutamiseks ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele. (9) Liginullenergiahoonete ehitamist toetatakse tingimusel, et taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate hoonete hulgast arvatakse välja suure energiakuluga hoone, mis vastab järgmistele kriteeriumitele: 1) ei oma kõrgemat energiamärgise klassi kui klass (E); 2) on kasutuses ja olnud viimasel kolmel aastal kasutuses ja köetav; 3 3) köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel 2018. a 1. jaanuari seisuga ei ole väiksem kui määruse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse raames rajatava uue teenusüksuse köetava pinna ruutmeetrite arv. (10) Kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate hoonete hulgast hoone välja arvamise all mõistetakse hoonestatud kinnistu võõrandamist erasektorile või hoone lammutamist. (11) Liginullenergiahoonete ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtteid vastavalt ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktile 8 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. (12) Meetme raames rajatava liginullenergia tasemele vastava hoolekandeasutuse hoone ehitamisel tuleb järgida järgmiseid nõudeid: 1) hoone asukoht planeeritakse kaugemale müra- ja saasterikastest teedest ning tänavatest ja ettevõtetest; 2) hoolekandeasutuse elanikel peab olema võimalik kasutada muid avalikke teenuseid või liigelda muude avalike teenuste saamise asukohtadesse, kasutades selleks näiteks ühissõidukiga liinivedu; 3) hooned peavad olema ühe- või kahekorruselised; 4) enama kui ühekorruselise hoone puhul peab hoones olema lift; 5) ruumide viimistlus peab olema kooskõlas ruumide funktsiooniga ning sisustus peab võimaldama samu tegevusi, mis koduses keskkonnas; 6) ruumide mõõtmed, sisustuse valik ja selle paigutus peab võimaldama õendusabiteenuse osutajale vajadusel juurdepääsu voodile mõlemalt poolt; 7) magamistoad võivad olla ühe- või kahekohalised, millest vähemalt osad peavad olema ühekohalised; 8) elutoa minimaalne pindala on vähemalt 12 ruutmeetrit (m²) iga kümne voodikoha kohta; 9) hügieeniruumide puhul tuleb tagada vähemalt üks pesemiskoht viie voodikoha kohta, üks valamu nelja voodikoha kohta ja üks WC-pott viie voodikoha kohta. (13) Meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb. § 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on projekti rahastamise otsuses määratletud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp energiatõhususe tööde teostamisel hilisem kui 2021. aasta 31. august ning liginullenergiahoonete ehitamisel hilisem kui 2022. aasta 31. august. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist. § 5. Abikõlblikud kulud 4 (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, energiatõhususe tööde tegemiseks või liginullenergiahoone ehitamiseks ja mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja. (3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tähenduses hoone energiakasutust otseselt mõjutavad järgmised energiatõhususe töödega seotud kulud: 1) soojustamise kulu; 2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; 3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; 4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; 6) automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu; 7) päikesekaitse lahenduste kulu; 8) valgustuse uuendamise kulu; 9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu; 11) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulu. (4) Liginullenergiahoonete ehitamise puhul on abikõlblikud järgmised taristu ümberkorraldamisega seotud kulud: 1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas analüüsid ja uuringud; 2) omanikujärelevalve kulu; 3) katastrimõõdistamise ja muude maakorraldustoimingute kulu; 4) detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulu; 5) projekteerimise kulu; 6) ehitise ekspertiisi kulu; 7) ehitamise kulu; 8) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu; 9) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise kulu. (5) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 5 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” alusel koostatud soojusmajanduse arengukavaga, kui kohaliku omavalitsuse üksus on vastava arengukava kinnitanud; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulu; 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu; 9) hoone energiaauditi kulu; 10) hoone energiamärgise andmise kulu; 11) kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone võõrandamisega seotud kulud. § 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust .ning on vastavalt määruse lisale 1 40–70% projekti abikõlblikest kuludest. Põhitegevuse tulusid käsitletakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-de 7 ja 14 tähenduses. (2) Energiatõhususe tööde teostamiseks toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 160– 280 eurot rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta; 2) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 240 000–420 000 eurot. (3) Liginullenergiahoonete ehitamiseks toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne ühe täisealise isiku ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise toetus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 16 000–28 000 eurot; 2) maksimaalne projektis planeeritud ühe ilma ööpäevaringse majutuseta täisealise isiku teenusekoha loomise toetus on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 4800–8400 eurot; 3) maksimaalne ööpäevaringse majutusega teenusekohtade loomise toetus kogumina on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 320 000– 560 000 eurot; 4) maksimaalne teenusekohtade toetus, kus ööpäevaringset majutust ei pakuta, on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 48 000–84 000 eurot; 5) maksimaalne kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise toetus meetme vahenditest kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 32 000– 56 000 eurot. 6 (4) Kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 sätestatut. (5) Taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. (6) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi. (7) Toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (8) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (9) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded § 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest. (3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 46, 5, 51 ja 52 sätestatud erisusi. § 8. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotleja peab esitama taotluse taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 5 nimetatud dokumendid. (2) Taotlus esitatakse määruse iga §-s 3 lõikes 1 punktis 1 ja 2 nimetatud tegevuse kohta eraldi. (3) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. 7 (4) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama käesolevas määruses nõutavale toetuse ja omafinantseeringu määrale; 4) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlusest peab selguma projekti tegevuste ja kulude abikõlblikkus; 6) energiatõhususe tööde puhul peab taotlusest selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on hoolekandeasutuse ainukasutuses, köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks ja üldhooldusteenuse kohtade arv Sotsiaalministeeriumile esitatud statistilise aastaaruande andmetel 2017. aasta 31. detsembri seisuga; 7) liginullenergiahoonete ehitamise puhul peab taotlusest selguma kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone § 9 lõike 6 nõuetele vastava energiamärgise klass ning hoone köetava pinna ruutmeetrite arv; 8) taotluses peab sisalduma kinnitus, et projektile või projekti üksikutele tegevustele ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud 3 aasta jooksul. (5) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; 2) energiatõhususe tööde puhul hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades käesoleva määruse §-s 9 toodud erisustega; 3) energiatõhususe tööde ja liginullenergia hoonete ehitamise puhul kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja nende kohta puuduvad kinnistusraamatusse kandmata lepingud; 4) liginullenergiahoonete ehitamise puhul hoone energiamärgis, mis vastab käesoleva määrus § 9 lõike 6 nõuetele; 5) liginullenergiahoonete ehitamise korral rajatava hoone projekti eskiislahendus või ruumiplaan, mis sisaldab teavet mis võimaldab taotlust määruse lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide lõikes hinnata; 6) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega; 7) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. § 9. Hoone energiaauditile ja energiamärgisele esitatavad nõuded 8 (1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 3 sätestatud nõuetele. (2) Antud meetme määruse energiatõhususe tööde tegevuse raames võib taotleja esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid. (3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kes omab kehtivat kutset, mis lubab teostada auditi objektiks oleva hoone energiaauditi. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud määruse lisas 3. (4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2018. aasta 1. jaanuari andmetel; 2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõigetes 3 ja 5 sätestatud vahemikku; 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks; 6) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos kolme kalendriaasta kohta, arvates projekti lõpetamise aastale järgnevast aastast. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes käesoleva määruse lisas 3 sätestatud sisekliima tingimustest ja tüüpilise kasutuse andmetest. Hoone üldhoolduseenuse osutamiseks kasutatava osa energiatõhususarvud määratakse vastavalt majutushoone sisekliima tingimustest ja tüüpilise kasutuse andmetest. Muus osas juhindutakse energiatõhususarvutust läbi viies majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusest nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”. (6) Määruse § 3 lõike 1 punkti 2 raames kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava hoone energiamärgis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” sätestatud nõuetele ja olema välja antud mitte enne 1. juunit 2018. a. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja taotlemisega seotud teabe ja dokumendid rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. 9 (2) Taotlusvooru kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva Rahandusministeeriumi veebilehel. (3) Taotlusvooru rahalise mahu, toetatavate tegevuste vahelise jaotuse, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse energiatõhususe tööde tegevuse osas, taotluste esitamise tähtpäeva toetatavate tegevuste lõikes ning meetme rakendaja halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister. (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. (5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta. § 11. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse hindamine; 4) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine (1) Taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus on nõuetele vastav, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud. (4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. 10 (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Vastavaks tunnistatud energiatõhususe töödeks esitatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid § 13 lõikes 1 sätestatud korras lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (7) Vastavaks tunnistatud liginullenergiahoonete ehitamiseks esitatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid § 13 lõikes 2 sätestatud korras lisas 4 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (8) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest. § 13. Taotluse hindamine (1) Energiatõhususe töödeks esitatud taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp); 2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 2; 3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 2 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokku liitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma; 4) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on esitatud taotleja poolt, kelle põhitegevuse tulu elaniku kohta on väiksem; 5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt. (2) Liginullenergiahoonete ehitamiseks esitatud taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) hindamiskomisjon annab projektile hindepunkte ja moodustab pingerea vastavalt käesoleva määruse lisas 4 toodud taotluste hindamiskriteeriumitele; 2) projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel; 3) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on esitatud taotleja poolt, kelle põhitegevuse tulu elaniku kohta on väiksem. (3) Liginullenergiahoonete ehitamiseks esitatud taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni kooseisu ja töökorra kinnitab rakendusüksus. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse energiatõhususe tööde ja liginullenergia hoonete ehitamise tegevuste lõikes eraldi, arvestades § 10 lõike 3 alusel antavas käskkirjas sätestatut. 11 (3) Energiatõhususe töödeks esitatud taotlused rahuldatakse arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 2) igas territoriaalses grupis on rakendusüksusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume; 3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle-eestilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks; 4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas; 5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. (4) Liginullenergia hoonete ehitamiseks esitatud taotlused rahuldatakse arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena koostatakse üleriigiline pingerida; 2) hindamise tulemusena alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 3) rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. (5) Kui lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt tehtud taotluse rahuldamise otsuste järgselt tekib eelarve jääk ning seda on võimalik kasutada hindamise tulemusena koostatud pingereas rahastamise mahust välja jäänud taotluste rahuldamiseks, suurendatakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusele, milleks esitatud taotlustes toodud rahastamise maht ületas § 10 lõike 3 alusel antavas käskkirjas sätestatud indikatiivset rahastuse mahtu tekkinud eelarve jäägi võrra. § 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse maksimaalne summa; 5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr; 6) projekti rahastamiskava ja projekti elluviimise ajakava; 7) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht; 8) poolte õigused ja kohustused; 9) järelevalve kord; 12 10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandlus CO2 heitkoguse kokkuhoiust; 11) toetuse väljamaksmise kord; 12) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud kord; 13) vaidluste lahendamise kord; 14) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 15) viide komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012, kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi; 16) viide, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL), kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks. § 16. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 17. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema poolt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri; 13 3) mitte avaldama projektiga seotud hanketeadet enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 4) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust; 5) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 6) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna hoolekandeasutusena ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma rakendusüksusega kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 7) liginullenergia hoonete ehitamise korral kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate hoonete hulgast välja arvatavat hoonet mitte võõrandama kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevale üksusele; 8) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde teostaja dokumentidega; 9) võimaldama rakendusüksusel ja tema poolt nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 10) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged; 11) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 12) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 13) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates; 14) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms); 15) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtaegselt. § 18. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projektipiirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik” või „Energiatõhusa hoone ehitamist toetas Eesti riik“; 5) Rahandusministeeriumi logo. 6. peatükk 14  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100% tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) energiatõhususe töödeks toetust saanud hoone kasutamine üldhooldusteenuse või avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks lõpetatakse või vähendatakse käesoleva määruse alusel toetusega rekonstrueeritud hoones asuvate üldhooldusteenuse teenuskohtade mahtu enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) liginullenergia hoone ehitamiseks toetust saanud hoone kasutamine üldhooldusteenuse osutamiseks lõpetatakse enne 5 aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 9) hoone omand või valdus antakse määruse §-s 3 lõikes 1 punkt 1 nimetatud tegevuse korral kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata; 10) hoone omand või valdus antakse määruse §-s 3 lõikes 1 punkt 2 nimetatud tegevuse korral kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata. (2) Kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 2, 5, 10, 25 või 100% hankelepingule eraldatud toetusest. 7. peatükk Vaidemenetlus § 20. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. 8. peatükk Rakendussätted § 21. Rakendussätted 15 (1) Riigihalduse ministri 5. mai 2017. a määruse nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ kuni 2018. aasta 31. augustini kehtinud redaktsioonis sätestatud ja Rahandusministeeriumi lõpetamata menetlused, vaidlused, aruandlus, järelevalve ning muud õigused ja kohustused lähevad alates 2018. aasta 1. septembrist üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. (2) Pooleliolevad menetlused viiakse lõpuni menetluse alguses kehtinud menetlemise tingimuste ja korra kohaselt. Menetlemise korda kohaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele vastavalt. § 22. Määruse kehtetuks tunnistamine Riigihalduse ministri 5. mai 2017. a määrus nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 23. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. septembril (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Lisa 1 Toetuse määr Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile Lisa 4 Taotluste hindamiskriteeriumid liginullenergia hoonete ehitamisel 16  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr <DataType_25688680_3_1 /> „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuse hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Toetuse määr1 Kohaliku omavalitsuse üksus Põhitegevuse tulu Maksimaalne toetuse elaniku kohta määr Alutaguse 2 373 40% Anija 1 248 62% Antsla 1 158 68% Elva 1 214 65% Haapsalu linn 1 130 70% Haljala 1 175 67% Harku 1 553 43% Hiiumaa 1 278 61% Häädemeeste 1 167 68% Jõelähtme 1 520 45% Jõgeva 1 230 64% Jõhvi 1 096 70% Järva 1 397 53% Kadrina 1 181 67% Kambja 1 311 59% Kanepi 1 252 62% Kastre 1 227 64% Kehtna 1 343 57% Keila linn 1 497 47% Kihnu 1 399 53% Kiili 1 547 44% Kohila 1 270 61% Kohtla-Järve linn 1 051 70% Kose 1 292 60% Kuusalu 1 406 53% Loksa linn 1 234 63% Luunja 1 135 70% Lääne-Harju 1 251 62% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud ja elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2017. a seisuga. 17 Lääne-Nigula 1 449 50% Lääneranna 1 324 58% Lüganuse 1 137 69% Maardu linn 1 125 70% Muhu 1 171 67% Mulgi 1 234 63% Mustvee 1 275 61% Märjamaa 1 248 63% Narva linn 979 70% Narva-Jõesuu linn 1 596 41% Nõo 1 162 68% Otepää 1 229 64% Paide linn 1 233 63% Peipsiääre 1 214 65% Põhja-Pärnumaa 1 284 60% Põhja-Sakala 1 231 64% Põltsamaa 1 236 63% Põlva 1 243 63% Pärnu linn 1 280 60% Raasiku 1 356 56% Rae 1 654 40% Rakvere 1 218 64% Rakvere linn 1 168 67% Rapla 1 295 60% Ruhnu 2 242 40% Rõuge 1 413 52% Räpina 1 125 70% Saarde 1 218 64% Saaremaa 1 249 62% Saku 1 554 43% Saue 1 429 51% Setomaa 1 300 59% Sillamäe linn 1 023 70% Tallinn 1 349 56% Tapa 1 169 67% Tartu 1 331 57% Tartu linn 1 345 56% Toila 1 341 57% Tori 1 132 70% Tõrva 1 212 65% Türi 1 252 62% 18 Valga 1 161 68% Viimsi 1 613 40% Viljandi 1 129 70% Viljandi linn 1 190 66% Vinni 1 359 56% Viru-Nigula 1 242 63% Vormsi 1 696 40% Võru 1 272 61% Võru linn 1 208 65% Väike-Maarja 1 360 56% 19  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr <DataType_25688680_3_1 /> „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuse hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–10 punkti Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti Hoone ülalpidamiskulude vähenemine2 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. 1;2Kui hoonet kasutatakse lisaks üldhooldusteenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt üldhooldusteenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hoone köetava netopinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava netopinna ruutmeetritest. Hoonesse tarnitud energia vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem ülalpidamiskulude kasv). 20  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr <DataType_25688680_3_1 /> „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuse hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile 1. Üldist Lisa 3 rakendatakse käeoleva määruse raames teostatavatele energiaauditile. Lisas on kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, käesolevas lisas ning järgmistes määrustes sätestatud nõuetest:  majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”;  majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;  majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“;  majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“;  sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded”. 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kes omab alljärgnevas loetelus toodud kehtivat kutset Kutse väljastamise aeg Kutse Enne 01.07.2013 Diplomeeritud energiaaudiitor, tase V Volitatud energiaaudiitor, tase V 01.07.2013-02.07.2017 Tervikkutse energiaaudiitor, tase 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Pärast 01.07.2018 Osakutse hoonete energiaaudiitor, tase 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused teostatakse valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. 21 Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teostab nõutud arvutused valideeritud tarkvaraga. 4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2018. aasta 1. jaanuari andmetel:  enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust; andmete olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Korrektsete andmete puudumisel tunnistatakse taotlus nõuetele mitte vastavaks. 2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) määramine tüüpilisel kasutusel:  energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv vahemikku, mis vastab hoone kasutusotstarvetele kohalduvaid lisas 3 punktis 9 sätestatud soovitavaid energiatõhususarvu väärtusi arvestavale köetava pinna alusel arvutatud hoone kaalutud keskmisele väärtusele:  tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis toodud töid; hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel:  auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõike 5 punktiga 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv tuleneb omavalitsusüksuse ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv loogiliselt põhjendatud nii omavalitsusüksuse kui ka audiitori poolt;  valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;  auditisse tuleb lisada simulatsioonimudelist hoone 3D pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ja lähteandmed majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 2 kujul ning arvutustulemused sama määruse lisa 4 kujul;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel:  määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumites olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus tehtava ETA ega muude arvutustega. 22   ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud ning olme ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude alla kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulus. Hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes.  hindamiskriteeriumite sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) tuuakse välja vaid selle paketi kohta, mille kohta toetuse taotlus esitatakse.  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgnevate tabelite kujul Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kolm aastat Soojus, kWh/a Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a … … …. Kütused kokku, kWh/a 23 Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2.a) Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused kolm aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2.a) 6) hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed:  arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest.  kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse kalendriaasta ülalpidamiskulud leitakse vastava kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi (tasutud küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku)) ja normaalaastale taandatud vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena.  kui viimase kolme aasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga lähtuvalt neile teadaolevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutuste läbiviimisel lähtutakse viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest), lisatakse toetuse taotlusele eraldi dokumendina. 7) projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed: Prognoosi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 24   prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY) väliskliima tingimustest;  energiakalkulatsioonid tuleb teostada valideeritud tarkvaraga;  energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;  energiahindade puhul tuleb aluseks võtta vastava energiakandja tariifiks (nt €/kWh) auditi objekti vastava energiakandja 2017. aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetiline keskmine tariif;  lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestada võrku müüdav elektrienergia hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;  lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 75% rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest;  lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 60% rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;  hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise hetkel parima teadaoleva informatsiooni alusel;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase 3 aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Nt kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, siis on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);  ventilatsiooni kulude prognoosimisel lähtutakse hoone õhuvooluhulgast 2 l/(s·m2) hoone köetava pinna kohta ja eeldusest, et ventilatsioon töötab 24/7. See õhuvooluhulk ei sisalda suurköögi ventilatsiooni. Kui hoones asub suurköök, milles toiduvalmistamiseks kasutatavate kuumutusseadmete soojuslik võimsus on üle 25 KW, arvutatakse selle energiatarbimine täiendavalt;  olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest;  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse kolme kalendriaasta keskmisena (esitatakse ühe numbrina). Andmed võib esitada igakuiselt, aga see ei ole kohustuslik. 8) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos 25 Auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille arvutamisel tuleb lähtuda järgnevast:  tarbitud elektrienergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 1,35 t CO2/MWh.  tarbitud kaugkütte soojusenergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,18 t CO2/MWh.  kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, siis tuleb lähtuda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teostada CO2 heitkoguse arvutus lähtuvalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. 9) Täpsustatud hoone kasutusotstarbest lähtuvad energiatõhususarvude vahemikud3 Soovitav energiatõhususarvu vahemik Hoone kWh/(m²·a) 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m2 165 – 185 2) väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja ridaelamu 140 – 160 3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m2 120 – 140 4) korterelamu 135 – 150 5) kasarmu 200 – 250 6) büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 135 – 160 7) majutushoone 180 – 220 8) ärihoone 160 – 210 9) avalik hoone 170 – 220 3 Soovitav energiatõhususarvu vahemik kehtib riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja energiatõhusate hoolekandeasutuse hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel esitatud taotluste menetlemisel. 26  10) kaubandushoone ja terminal 190 – 230 11) haridushoone 135 – 160 12) koolieelne lasteasutus 135 – 165 13) tervishoiuhoone 140 – 170 14) tööstushoone protsessi soojuseraldusega kuni 30 vatti 140 – 170 ruutmeetri (W/m2) kohta 15) laohoone 80 – 100 10) Soovitava energiatõhususarvu määramisel kasutatavad ventilatsiooni välisõhu vooluhulgad ja ruumitemperatuuride seadeväärtused Välisõhu Kütmise Jahutuse Hoone kasutusotstarve vooluhulk, seadeväärtus, °C seadeväärtus, °C l/(s·m2) Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m2 0,5 21 27 Väikeelamu köetava pinnaga ≥ 120 0,42 21 27 m2 ja ridaelamu Korterelamu 0,5 21 27 Kasarmu 1,5 21 27 Büroohoone, raamatukogu ja 2 21 25 teadushoone ning tervishoiuhoone Majutushoone 1 21 25 Ärihoone 2 21 25 Avalik hoone 2 21 25 Spordihoone 2 18 25 27 Kaubandushoone ja terminal 2 18 25 Haridushoone 3 21 25 Koolieelne lasteasutus 2 21 25 Tööstushoone 0,9 20 27 Laohoone 0,35 15 27 11) Soovitava energiatõhususarvu määramisel kasutatav tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojus köetava pinna ruutmeetri kohta Kasutus- Valgustusa Seadmed Inime- Inime- Kasutusaeg aste sedb sed Hoone kasutusotstarve kellaaeg h/24h d/7d W/m2 W/m2 W/m2 m2/in. Väikeelamu köetava 00:00- 24 7 0,6 6 3 3 28,3 pinnaga <120 m2 00:00 Väikeelamu 120 - 220 m2 ja 00:00- 24 7 0,6 6 2,4 2 42,5 ridaelamu 00:00 Väikeelamu ≥ 220 m2 00:00- 24 7 0,6 6 2 1,4 60,7 00:00 Korterelamu 00:00- 24 7 0,6 8 3 3 28,3 00:00 Büroohoone, raamatukogu 07:00- 11 5 0,55 10 12 5 17,0 ja teadushoone 18:00 Kaubandushoone ja 07:00- 14 7 0,55 19 1 5 17,0 terminal 21:00 Majutushoone 00:00- 24 7 0,5 8 1 4 21,3 00:00 Toitlustus- ja 12:00- 10 7 0,4 19 4 14 6,1 teenindushoone 22:00 Avalik hoone 08:00- 14 7 0,5 14 0 5 17,0 22:00 Haridushoone 08:00- 8 5 0.6e 12 8 14 5,4 16:00 Koolieelne lasteasutus 07:00- 12 5 0,4 12 4 10 4,0 19:00 Tervishoiuhoone 07:00- 13 5 0,6 10 4 8 10,6 20:00 Kasarmu 00:00- 24 7 0,4 10 2 10 8,5 00:00 Tööstushoone 07:00- 12 5 0,55 12 12 4 21,3 19:00 Laohoone 00:00- 24 7 0,2 10 0 0 0 00:00 28 a esitatud andmete puhul on eeldatud, et mitteelamutes kasutatakse päevavalguslampe või vastava efektiivsusega muid valgusteid. Toodud soojuseraldused sisaldavad nii päevavalguslambi nimivõimsuse kui ka starteri võimsuse, mis on ligikaudu 25% nimivõimsusest. b inimeste soojuseraldus sisaldab ainult ilmset soojust. Varjatud soojuse arvesse võtmiseks tuleb toodud väärtused jagada läbi teguriga 0,6. c elamute valgustuse kasutusaste on 0,1. d elamute seadmete elektritarbimise saamiseks jagada soojuseraldus läbi teguriga 0,7. e arvestuslikul koolivaheajal 15. juuni kuni 15. august kasutusaste on 0,1 ja ventilatsioon vastab kasutusaja välisele režiimile. 12) Soovitava energiatõhususarvu määramisel kasutatav sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus köetava pinna ruutmeetri kohta Sooja vee Netoenergiavajadus Hoone tüüp erikulu l/(m2·a) kWh/(m2·a) Väikeelamu <120 m2 516 30 Väikeelamu 120 - 220 m2 ja 430 25 ridaelamu Väikeelamu ≥ 220 m2 344 20 Korterelamu 516 30 Kasarmu 602 35 Büroohoone, raamatukogu ja 103 6 teadushoone Majutushoone 516 30 Ärihoone 395 23 Kaubandushoone ja terminal 69 4 Spordihoone 344 20 Haridushoone (v.a võimla) 172 10 Koolieelne lasteasutus 258 15 Tervishoiuhoone 206 12 Tööstushoone 103 6 Laohoone 0 0 29  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr <DataType_25688680_3_1 /> „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuse hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 4 Taotluste hindamiskriteeriumid liginullenergiahoonete ehitamisel Kriteerium 1: Avaliku sektori hoonetes energiatõhususe saavutamine Hinnatakse projektiga saavutatavat energiatõhusust avaliku sektori hoonetes, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava hoone energiamärgise kaalutud energiakasutuse (KEK) ning köetava pinna ruutmeetrite suhtarvu uue loodava teenusüksuse köetava pinna ruutmeetite arvuga. Kriteerium näitab kui suur hulk suure energiakuluga pinda väheneb avaliku sektori kasutusest ning tekib juurde liginullenergia pinda. Valem: X / Y x (KEK-100) kus: X - kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava hoone köetava pinna ruutmeetrite arv Y - uue loodava teenusüksuse köetava pinna ruutmeetite arv KEK – energiamärgisel olev kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2.a) Mida kõrgem on näitaja, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. Kriteerium 2: Projekti eesmärgipüstituse ja lahenduste sobivus Hinnatakse projekti elluviimise olulisust ning tehtud valikute sobivust vastavalt esitatud projekti lahendusele ja kaalutud alternatiividele. Hinnatakse, kas taotleja pakutud lahendus arvestab deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega lähtuvalt Euroopa institutsionaalselt hooldusmudelilt kogukonnapõhisele ülemineku ekspertrühma koostatud juhendmaterjalile „Euroopa ühtsed juhised institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele süsteemile ülemineku kohta“ (http://www.sm.ee/et/riigi-korraldatavad-teenused) ja heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkidega (http://www.sm.ee/et/sotsiaalteenused), sh dementsusega eakatele sobivate sotsiaalteenuste arendamisega ja kättesaadavuse tõstmisega. Hindamise aluseks võetakse esitatud eskiis / ruumiplaan. Projekte hinnatakse järgmiselt: 30 30 punkti – läbivalt on arvestatud deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega ja heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkidega. Põhjendustes on vastavalt vajadusele kasutatud uuringuid, analüüse, teiste riikide praktikat vms, mis kirjeldab teenuse osutaja nägemust kvaliteetse üldhooldusteenuse osutamisest inimestele, ning need toetavad projekti teostamise loogikat. Kõik eelnev kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima lahenduse projekti elluviimiseks; 20 punkti – esitatud on projekti eesmärk ning vajalikud tegevused koos osaliste põhjendustega. Arvestatud on deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega ja heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega, kuid projekti lahenduse kirjelduses ja projekti elluviimise kirjelduses või selle teostamise loogikas esineb mõningaid puudusi; 10 punkti – esitatud on projekti eesmärk ning lisatud põhjendused. Üldiselt on arvestatud nõutud põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses, projekti elluviimise kirjelduses või selle teostamise loogikas esineb olulisi puudusi, mida on võimalik parandada; 0 punkti – projekt ei toeta deinstitutsionaliseerimise elluviimist ega heaolu arengukava 2016– 2023 eesmärkide saavutamist. Puuduvad selgitused, mis toetavad projekti teostamise loogikat, eesmärk on ebaselge ning kavandatud tegevused ei ole põhjendatud. Esitatud lahendus ei ole meetme tegevusest elluviimiseks sobiv. Näiteks on planeeritud institutsionaalse hoolduse põhimõtetele vastavad teenuseüksused, kus puuduvad võimalused teenusesaajatele individuaalseks lähenemiseks või pole planeeritud määruse § 6 lõike 1 kohast teenuseüksuse liigendatust vajadusepõhisteks rühmadeks. Kui projekt saab 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest see ei toeta vastavaid eesmärke. Projekti raames planeeritud lahendus ei toeta ega vasta kvaliteetse teenusekoha rajamise nõuetele. Komisjon projekti edasi ei hinda. Kriteerium 3: Teenusekoha loomise maksumus Hindamise aluseks on projekti planeeritud abikõlblike kulude meetmest toetatav osa (summa) suhe projekti loodavate teenusekohtade arvu. See näitab vahendite kasutamise efektiivsust projektis. Aluseks võetakse taotluses esitatud projekti eelarve abikõlblikud kulud meetme vahenditest. Summa jagatakse vajaduse korral kahes osas olenevalt sellest, kas projektis luuakse vaid majutusega või ka majutuseta teenusekohti täisealistele – kummagi osa rajamise summa jagatakse loodud kvaliteetsete üldhoolduse teenusekohtade arvuga. Kriteeriumi summa saadakse majutusega ja toetavate teenusekohtadega projektis hindepunktide kaalutud keskmisena, kus kaaluks on loodavate teenusekohtade arv. Maksimaalne hindepunktide arv on 60 punkti. Projekte hinnatakse järgmiselt: Ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise maksumuse hindepunktid leitakse järgmise valemiga: X = ( A - B) / A × 60 X – projektile omistatav hindepunkt; A - maksimaalne ühe täisealise isiku ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise toetus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale; B – projektiga rajatava ööpäevaringse majutusega teenusekoha keskmine maksumus (meetme vahenditest); 31 Ööpäevaringse majutuseta teenusekoha rajamise maksumuse hindepunktid leitakse järgmise valemiga: X = (A - B) / A × 60 X – projektile omistatav hindepunkt; A - maksimaalne ühe täisealise isiku majutuseta teenusekoha loomise toetus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale; B – projektiga rajatava ööpäevaringse majutuseta teenusekoha keskmine maksumus (meetme vahenditest); Projekt, milles ühe teenusekoha loomise keskmine maksumus meetme vahenditest ületab maksimaalset teenuskoha loomise toetust vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale, hindamisele ei kuulu ning selle kohta tehakse pärast vastavushindamist taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kriteerium 4: Teenuseüksuse asukoht Teenuste osutamist võib pidada seda jätkusuutlikumaks, mida olulisemad funktsioonid on asulal, millesse vastav teenuseüksus või teenusekohad rajatakse. Kohaliku omavalitsuse keskuses on teenuseüksuse kestlikkus paremini tagatud tänu tõmbekeskuse rollile ning võib eeldada, et teenuseüksuse jätkusuutlikkus on paremini tagatud. Hindamise aluseks on rahvastikuregistri järgne elanike arv seisuga 01.01.2018. Projekte hinnatakse järgmiselt: 30 punkti – teenuseüksus on planeeritud vähemalt 2000 elanikuga asulasse; 15 punkti – teenuseüksus on planeeritud kohaliku omavalitsuse keskusesse või vähemalt 1000 elanikuga asulasse; 0 punkti – asula, kuhu teenuseüksus luuakse, ei ole kohaliku omavalitsuse keskus ja elanike arv on alla tuhande. Kriteerium 5: Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas Sotsiaalteenuste osutamine kohaliku omavalitsuse poolt aitab kaasa inimestele terviklikuma abi osutamisel, sest peale üldhooldusteenuse võivad olla vajalikud ka kohaliku omavalitsuse muud pakutavad tugiteenused, näiteks sotsiaaltransporditeenus ja sotsiaaleluasemeteenus. Arvestuse aluseks on 01.01.2018. aastal kehtima hakanud haldusjaotuse põhiselt kohalikus omavalitsuses vastuvõetud abi korraldamise aluseks olevad õigusaktid (volikogu määrused) järgmistele teenustele: koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi tagamine, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus. Taotleja lisab taotlusele viited asjassepuutuvatele õigusaktidele Riigiteatajas. Projekte hinnatakse järgmiselt: 20 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähemalt 9 teenust toodud loetelust; 15 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähemalt 8 teenust toodud loetelust; 10 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähemalt 7 teenust toodud loetelust; 32 5 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse 5 või 6 teenust toodud loetelust; 0 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähem kui 5 teenust toodud loetelust. Kriteerium 6: Juurdepääs teenusekohtadele Hinnatakse füüsilist juurdepääsu ühistranspordiga, mis määrab ühelt poolt teenuse kättesaadavuse ning teisalt teenusesaaja võimalused. Ühistranspordi ühendus peab olema tagatud asustusüksuse piires ja ühenduses suurema asulaga. Hinnatakse olemasolevat ühistranspordi võrku, et teenuse pakkumine toimuks olemasoleva keskkonnaga kooskõlas. Optimaalseks ühistranspordiga ühenduseks saab arvata olukorra, kus ühistranspordi peatus on teenuseüksusest mõistlikus kauguses (kuni 1 km). Kriteeriumi puhul on oluline nii töötajate, lähedaste või külaliste kui ka teenust saavate inimeste liikumise võimalused. Projekte hinnatakse järgmiselt: 20 punkti – juurdepääs on tagatud mitu korda päevas ühistranspordiga ja sõidugraafikud sobituvad kavandatud liikumisaegadega, taotleja on lisanud ühenduse sagedust sobivatel aegadel tõendavad sõidugraafikud; 10 punkt – igapäevane juurdepääs ühistranspordiga on tagatud, kuid sõidugraafikud ei ole optimaalsed ega mugavad, taotleja on lisanud ühenduse olemasolu tõendavad sõidugraafikud; 0 punkti – ühistransport ei ole teenuseüksuse puhul praktiliselt kasutatav (peatused kaugel, ajad ei klapi, liikumissuunad sobimatud). Kriteerium 7: Teenusekohtade ligipääsetavus Hindamisel arvestatakse, kas projekti raames tagatakse ligipääsetavus (sh liikumispuudega inimeste liikumisvõimalused). Kas on juhindutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a. määrusest nr 28, puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. Ruumide ligipääsetavus ei tähenda vaid esiuksest sisse saamist, vaid ka teenuse osutamisega seotud ruumide, sh nõustamiseks ja tegevusteks kavandatud ruumide ligipääsetavust (ukse laius, lävepakk jne), et pakutav teenus oleks kättesaadav. Näiteks ei pea ratastooliga ligipääsetavus mitmekorruselises hoones alati tähendama lifti, selleks võib olla ka trepironija jne, kuid uute hoonete rajamisel tuleks enam kui kahekordsete hoonete puhul seda kindlasti arvestada. Hindamise aluseks on esitatud eskiis / ruumiplaan. Projekte hinnatakse järgmiselt: 30 punkti – teenuseüksuses on ligipääsetavusega seotud küsimused läbi mõeldud ning leitud on võimalikud parimad lahendused taristu kasutamiseks, sh liikumispiiranguga inimesele; 20 punkti – teenuseüksus on kavandatud, arvestades ligipääsetavuse tingimusi, kuid on kohti, kus projekt tuleb üle vaadata ja parandada; 10 punkti – projektis on olulised puudused ligipääsetavuse lahendustes, kuid projekt on võimalik ellu viia kooskõlas ligipääsetavuse tingimustega, arvestades muu hulgas komisjoni ettepanekuid; 0 punkti – projektis on olulised puudused ligipääsetavuse lahendustes ning teenuseüksus ei toeta ligipääsetavat teenusepakkumist. Kui projekt saab 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest projektis planeeritud taristu ei vasta ligipääsetavuse tingimustele ega taga selle võimalikele kasutajatele 33 võrdseid võimalusi. Kui projekt saab 0 punkti, ei ole taristu kavandatud määruse tingimustega kooskõlas. Komisjon projekti edasi ei hinda. 34 35 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0849 - Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5c100d7-3fda-4001-a2fd-213d64a3bfa7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5c100d7-3fda-4001-a2fd-213d64a3bfa7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main