Kiri

Rahandusministeerium [email protected] Meie 13.08.2018 nr 18-5/18-0285/6910 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 rakendusplaan aastateks 2018–2020 Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 rakendusplaani aastateks 2018–2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister isaadressaadid: Statistikaamet * Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Annika Anton 6397663 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 02.07.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2018– 2020 heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks “Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020“ rakendusplaan aastateks 2018–2020. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud rakendusplaan ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „„Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 rakendusplaani 2018–2020“ heakskiitmine“ eelnõu sisukokkuvõte „Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) kinnitati Riigikogu poolt turismiseaduse § 4 alusel 15. novembril 2013. a. Arengukava eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Arengukava elluviimiseks koostatakse kolmeaastane rakendusplaan, milles täpsustatakse arengukava eesmärkide saavutamiseks elluviidavaid tegevusi ning vahendite jaotust. Esimene rakendusplaan aastateks 2014–2017 kinnitati Vabariigi Valitsuse 16. mai 2014. a korraldusega nr 216. „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 rakendusplaan aastateks 2018–2020“ on koostatud vastavalt Rahandusministeeriumi soovitatud vormile. Rakendusplaan on vastavalt arengukava alaeesmärkidele jaotatud kolmeks osaks: 1. Alaeesmärk I: Eesti on reisisihina tuntud, hästi ligipääsetav ning Eesti turismitooted ja -teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. 2. Alaeesmärk II: Eesti turismiatraktsioonid ja Eestis toimuvad sündmused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad. 3. Alaeesmärk III: Eesti turismisihtkohad ja neile omased turismitooted on rahvusvaheliselt konkurentsvõimelised. Igas osas on välja toodud meetmed, tegevussuunad ja tegevused, vastutajad ja mõõdikud koos eelarveprognoosiga aastateks 2018–2020. Rakendusplaanis ettenähtud tegevuste elluviimine tagab Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu, suurendab Eesti tuntust reisisihina, suurendab turistide ja nende ööbimiste arvu (aastaks 2020 kasvaks prognoosi kohaselt välisturistide ööbimiste arv 4,5 miljonini ning siseturistide arv 2,1 miljonini) ning turismiteenuste eksporditulu (prognoosi kohaselt kasvab eksporditulu 1,85 miljardi euroni), toob siseriiklikult kaasa kõigi Eesti piirkondade turismiettevõtete jätkusuutlikkuse kasvu ning pakutavate toodete ja teenuste ühtlasema kvaliteedi. Rakendusplaan viiakse ellu peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Siseministeeriumi ja Statistikaameti tegevuste kaudu koostöös teiste ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, turismiinfokeskuste, külastuskeskuste, turismiorganisatsioonide ja erialaliitudega. Rakendusplaani maksumuseks 2018–2020. aastal kokku on hinnanguliselt 99 333 698 eurot. Arengukava tegevuste peamiseks rahastamisallikaks lisaks riigieelarvele on Euroopa Liidu struktuurivahendid.  02.07.2018 „Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 rakendusplaani aastateks 2018–2020“ heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk „Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) kinnitati Riigikogu poolt turismiseaduse § 4 alusel 15. novembril 2013. a. Arengukava eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Arengukavade väljatöötamine ja elluviimine turismi valdkonnas kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalasse. Riigi turismipoliitika peamiseks elluviijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Arengukava viiakse ellu vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Arengukava elluviimiseks koostatakse nelja aasta pikkune rakendusplaan, milles täpsustatakse arengukava eesmärkide saavutamiseks elluviidavaid tegevusi ning vahendite jaotust. Esimene rakendusplaan aastateks 2014–2017 kinnitati Vabariigi Valitsuse 16. mai 2014. a korraldusega nr 216. MKMi poolt koostatud arengukava rakendusplaani täitmise iga-aastased ülevaated, mis kajastavad arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamist, on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel (https://www.mkm.ee/et/arengukavad). Käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 rakendusplaan 2018–2020, mis on jätkuks 2014–2017 rakendusplaanile ning tagab arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamise. Arengukava rakendusplaani 2018–2020 eelnõu on valminud MKMi ja EASi koostöös. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas MKMi majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (tel 639 7663, [email protected]). Eelnõule ja seletuskirjale teostas juriidilise kontrolli MKM õigusosakonna peaspetsialist Hendrick Rang (tel 6256351, [email protected]). 2. Eelnõu sisu Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist: 1. Kiita heaks “Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020“ rakendusplaan aastateks 2018– 2020. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud rakendusplaan ministeeriumi veebilehel. Rakendusplaan on koostatud vastavalt Rahandusministeeriumi soovitatud vormile ja järgib „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020“ ning rakendusplaani aastateks 2014–2017 ülesehitust. Rakendusplaan on vastavalt arengukava alaeesmärkidele jaotatud kolmeks osaks:  1. Alaeesmärk I: Eesti on reisisihina tuntud, hästi ligipääsetav ning Eesti turismitooted ja - teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. 2. Alaeesmärk II: Eesti turismiatraktsioonid ja Eestis toimuvad sündmused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad. 3. Alaeesmärk III: Eesti turismisihtkohad ja neile omased turismitooted on rahvusvaheliselt konkurentsvõimelised. Igas osas on välja toodud meetmed, tegevussuunad ja tegevused, vastutajad ja mõõdikud koos kohustustepõhise (rakendusplaanis on eelarve kajastatud vastavalt tegevuste elluviimise aja ning nendega seotud kulude tekkimisele) eelarveprognoosiga aastateks 2018–2020. Rakendusplaanis märgitud aastate 2021–2023 eelarved lähtuvad Euroopa Liidu struktuurivahendite rahastusperioodi prognoositavate väljamaksete ajakavast ning vastavalt riigieelarve strateegiale kavandatud vahendite jaotusele aastate lõikes). Rakendusplaanis ettenähtud tegevuste elluviimine tagab Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu, suurendab Eesti tuntust reisisihina, suurendab turistide ja nende ööbimiste arvu (aastaks 2020 kasvaks uuendatud prognoosi kohaselt välisturistide ööbimiste arv 4,5 miljonini ning siseturistide arv ligi 2,1 miljonini) ning turismiteenuste eksporditulu (2017. a lõpu seisuga oli turismiteenuste eksporditulu 1,88 miljardit eurot, prognoosi kohaselt on eksporditulu 2020. aastal 1,85 miljardit eurot), toob siseriiklikult kaasa Eesti erinevate piirkondade turismiettevõtete jätkusuutlikkuse kasvu ning pakutavate toodete ja teenuste ühtlasema kvaliteedi. Esimene osa: Eesti on reisisihina tuntud, hästi ligipääsetav ning Eesti turismitooted ja - teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised Meetme 1.1 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, sh siseturismi edendamine tegevused on jaotatud kolme tegevussuuna vahel: 1. Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine ja tutvustamine ning strateegiline partnerlus. 2. Sihtturu põhiste ühistegevuskavade koostamine ja rakendamine ning siseturismi edendamine. 3. Konverentsi- ja äriturismi turundus. Meetme tegevussuundade eesmärgiks on suurendada sihtturgude tarbijate ja reisikorraldajate teadlikkust Eesti turismivõimalustest ning kasvatada nõudlust Eesti turismitoodete järele prioriteetsetel sihtturgudel. EASi ja turismisektori partnerite koostöös koostatakse ühistegevuskava nii sihtturu põhiseks reisikorraldajatele suunatud tegevuseks kui lõpptarbijategevuseks turgude üleselt. Sihtturgude valiku peamisteks kriteeriumideks on Ida- ja Põhja-Euroopasse tehtud puhkusereiside arv, vastava turu suurus, areng ja strateegiline tähtsus Eesti turismimajandusele. Kaugturgudel on turundustegevused muuhulgas suunatud peamiselt jõudsalt kasvavatele Hiina ja Jaapani sihtturgudele. Kõrgeima turismitulu potentsiaaliga sihtturgudele koostatakse tegevuskavad, milles fikseeritakse planeeritavad ühistegevused. Sihtturu tegevussuundade koostamisel lähtutakse sihtturu-, teema- ja segmendipõhistest nõudluse ja tootepakkumise ning Eesti kui reisisihtkoha maineuuringutest. Tegevuskava koostamist initsieerib EAS, kaasates sihtturul tegutsemisest huvitatud piirkondlike sihtkohtade arendajaid, turismiorganisatsioone, ettevõtjaid või ettevõtete ühendusi ning Eesti välisesindusi. Perioodil 2019–2020 on suurem fookus konverentsi- ja äriturismi turundustegevustel, võimaldamaks hõivata senisest enam konverentsi- ja äriturismi sihtrühmi. Siseturismi toetamisele suunatud tegevused on jätkuvalt seotud kõrghooaja pikendamise ning nõudluse tekitamisega väljaspool Tallinna, soodustades turismiteenuste aktiveerimist madalhooajal. Väljaspool turismisektorit tegutsevate ettevõtjatega, kelle toodang pakub lisaväärtust Eesti tutvustamisel ja kellel on huvi seda maailmale tutvustada, rakendatakse strateegilist partnerlust - panustades ettevõtjate tegevustesse sihtturgudel läbi mainekujundustegevuste toetamise. Meetme 1.2 turismiinfo juhtimine raames keskendutakse optimaalse turismiinfo ja kanalite kättesaadavuse tagamisele kogu külastaja teekonna vältel, kombineerides e-kanalite ja klienditeenindusega jagatava info kättesaadavuse turisti jaoks õigel ajal ja õiges kohas. Arvestades nii globaalseid arenguid kui Euroopa tasandi suundumusi, keskendutakse senisest enam kaasaegsete, innovatiivsete ja kasutajasõbralike e- ja m- lahenduste kasutuselevõtmisele ja turunduskanalite (sotsiaalmeedia) jätkuvale mitmekesistamisele. Tõhusalt toimiv turismiinfosüsteem on oluline toetus ettevõtjatele (eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted) turismiteenuste ekspordi arendamisel ning rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisel. Lisaks eelnevale võimaldab turismiinfosüsteem koguda andmeid uuringuteks, turu- ja kliendianalüüsiks, sihtkoha turundustegevuseks ning tootearenduseks. Meede 1.3 turismitoodete arenduse juhtimine tegevused jagunevad viieks tegevussuunaks: 1. Turismitoodete arenduse juhtimine ja koostöövõrgustike arendamine. 2. Kvaliteedisüsteemi arendamine ja rakendamine. 3. Uute innovaatiliste ärimudelite ja teenuste disaini toetamine. 4. Säästva turismi edendamine. 5. Turismihariduse edendamine ja turismikompetentside tõstmine. Turismitoodete arendus perioodil 2018–2020 keskendub Eesti turismile kõige iseloomulikumatele põhiteemadele ja neile tuginevate turismivormide – kultuuriturism (sh toidu- ja sporditurism), loodus- ja mereturism, terviseturism ning linnaturism – arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi erialaliitude ja piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete turunduslikku potentsiaali. Konkurentsivõimeliste turismitoodete arendamiseks jätkatakse turismi e-akadeemia kaudu peamiste teemavaldkondade arendust, mis sisaldavad suuniseid ettevõtjatele välisturu nõudlusele vastavate toodete väljaarendamiseks ja turundamiseks. Suuremat tähelepanu pööratakse jätkuvalt teenuste disainile ja kvaliteedi tõstmisele. Kvaliteedi arendamine peab tervikuna lähtuma külastaja vajadustest. Turismi e-akadeemia raames koostatakse teema- ja sihtrühmapõhised kvaliteedikriteeriumid ja juhendmaterjalid, mida rakendatakse tootearendus- ja turundustegevustes ning turismiinfo kuvamisel. Kvaliteedialastesse arendustegevustesse kaasatakse suurem arv ettevõtjaid. Turismisektoris kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks toetatakse ettevõtjate uute ärimudelite kasutuselevõtmist ning disainijuhtimise alast nõustamist uute teenuste loomisel või olemasolevate turismiteenuste arendamisel. Täiendavalt keskendutakse turismisektoris töötavate teenindajate külalislahkuse suurendamisele ja turismikompetentsuse tõstmisele. Meetme 1.4 turismi arenguvõimaluste seire ja ettevõtluskeskkonna arendamine tegevused on jaotatud kahe tegevussuuna vahel: 1. Turismi arenguvõimaluste seire. 2. Turismi ettevõtluskeskkonna arendamine. Turismi osatähtsuse hindamiseks Eesti majanduses, turismisektori arendamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks ja nende tulemuslikkuse hindamiseks jätkatakse turismi arenguvõimaluste seire ja analüüsi teostamist ning võetakse kasutusele meetmeid turismiettevõtluskeskkonna arendamiseks ja toetamiseks. EASi ja Statistikaameti koostöös jätkatakse statistilise vaatluse „Väliskülastajad Eestis“ läbiviimist. Teine osa - Eesti turismiatraktsioonid ja Eestis toimuvad sündmused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad Meetme 2.1 rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine eesmärgiks on laiendada Eestit külastavatele turistidele huvipakkuvate atraktsioonide valikut, eelisarendades tooteid, mille nõudlus ei ole piiratud ainult suvise tipphooajaga. Koostöös sihtkohtade turismiorganisatsioonide, arendajate ja ettevõtjatega jätkatakse rahvusvahelist nõudlust omavate turismiatraktsioonide väljaarendamise toetamist. Toetatakse turismiatraktsioonide rajamist, mis motiveerivad Eestisse reisimist, siin pikemalt peatuma ja aitavad kaasa madalhooaja nõudluse kasvatamisele. Meetme 2.2 rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja sündmuste korraldamisel osalemise raames panustatakse Eesti tuntuse kasvatamiseks suursündmustesse, sh kultuuri- ja spordisündmustesse ning rahvusvahelistesse konverentsidesse, mis aitavad kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele, välisturistide arvu kasvule, turismi hooajalisuse vähendamisele ning Eesti tuntuse suurenemisele konverentsisihtmaana. Kolmas osa - Eesti turismisihtkohad ja neile omased turismitooted on rahvusvaheliselt konkurentsvõimelised Meetme 3.1 piirkondlike turismitoodete arendamine raames keskendutakse juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkuse tagamisele ja turismiobjektide omavahelise sünergia suurendamisele, mille tulemusel suureneb Eesti külastajate positiivne külastuselamus ja korduvkülastuste arv. Piirkondade terviklikuks arendamiseks ning külastaja ootustele vastavate toodete/teenuste väljaarendamiseks seotakse turismitooted ühtseks tervikuks, vajadusel toetades asjakohaste teenuste väljaarendamist ja ligipääsetavuse parandamist. Läbivaks sihiks on arvestamine külastaja vajadustega kogu külastaja teekonna vältel. Meetme elluviimine toimub koostöös Siseministeeriumi, EASi, regionaalsete turismiorganisatsioonide ja teiste kohalike turismivaldkonna esindajatega.  3. Eelnõu vastavus EL õigusele Euroopa Liidu õigus turismi arengukava tegevusi otseselt ei reguleeri. Arengukava elluviimine aitab kaasa Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud turismi edendava tegevuskava „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ eesmärkide saavutamisele. 4. Korraldusega kaasnevad mõjud Arengukava ja rakendusplaan on suunatud turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu majanduskasvu toetamisele Eestis. Arengukava ja rakendusplaani elluviimisega kaasnevad mõjud on esitatud Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu veebilehel http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=0ea668b8-f091-43ed-bf37- 5a0cbd2cb2c6&). 5. Rakendusplaani elluviimine ja finantseerimine Rakendusplaan viiakse ellu peamiselt MKMi, EASi, Siseministeeriumi ja Statistikaameti tegevuste kaudu koostöös teiste ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, turismiinfokeskuste, külastuskeskuste, turismiorganisatsioonide ja erialaliitudega. Rakendusplaani maksumuseks 2018–2020. aastal kokku on hinnanguliselt 99 333 698 eurot. Arengukava tegevuste peamiseks rahastamisallikaks lisaks riigieelarvele on Euroopa Liidu struktuurivahendid. Rakendusplaanis märgitud aastate 2021–2023 maksumused lähtuvad Euroopa Liidu struktuurivahendite rahastusperioodi prognoositavate väljamaksete ajakavast ning riigieelarve strateegiale vastavalt kavandatud vahenditest aastate lõikes. Eelarve jaotus ja maht täpsustus pärast Euroopa Liidu 2014–2020 struktuurivahendite eelarve kinnitamist, riigieelarvest eelmiste aastate jääkide lisandumist nii strateegilisse partnerluse tegevustesse kui ka koostöövõrgustikesse. Samuti täpsustus piirkondlike turismitoodete arendamiseks kavandatud eelarvete jaotus maakondades. Lisandus multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamiseks kavandatud riigieelarveline summa. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja ministeeriumidele valitsuse eelnõude infosüsteemi kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-0847 - „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.09.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a406995e-0d1c-4596-bde4-c3cdf12dbd25 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a406995e-0d1c-4596-bde4-c3cdf12dbd25?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main