Kiri

Kultuuriministeerium Meie: 09.08.2018 Suur-Karja 23 Tallinn nr 1.1-8/1871 [email protected] Ettepanek mälestiste ühise kaitsevööndi määramiseks Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 ja 5 esitab Muinsuskaitseamet kultuuriministrile ettepaneku kehtestada Rakvere linnas ajaloo- ja ehitismälestistele ühine kaitsevöönd vastavalt lisatud eksperdihinnangule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie Peadirektor Lisad: 1. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang koos menetlusdokumentidega (33 lk) 2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu Triin Talk [email protected] Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood70000958 MUINSUSKAITSEAMETI EKSPERDIHINNANG RAKVERE KULTUURIMÄLESTISTELE ÜHISE KAITSEVÖÖNDI MÄÄRAMINE Rakvere ühisgümnaasiumi hoone (reg-nr 15739) Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone (reg-nr 15737) Rakvere Pauluse kirik (reg-nr 15743) Vabadussõja mälestussammas (reg-nr 27126) II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 5772) Koostaja: Triin Talk Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Tallinn 2018 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Menetluskäik ........................................................................................................................................... 3 Põhjendus kinnismälestistele ühise kaitsevööndi moodustamiseks....................................................... 5 Ühise kaitsevööndi moodustamise ettepanek ...................................................................................... 12 LISAD...................................................................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Käesolev eksperdihinnang on koostatud Rakvere linnas ümber Vabaduse platsi paiknevatele mälestistele, kolmele ehitismälestisele (Rakvere ühisgümnaasiumi hoone, reg-nr 15739, Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone, reg-nr 15737, ja Rakvere Pauluse kirik, reg-nr 15743) ja kahele ajaloomälestisele (Vabadussõja mälestussammas, reg-nr 27126, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg-nr 5772) ühise kaitsevööndi moodustamiseks. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 5 järgi kohaldatakse kinnismälestise kaitsevööndi kehtestamise ja muutmise menetlusele ning valdkonna eest vastutava ministri käskkirja avaldamisele käesoleva seaduse § 12. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord (edaspidi Määrus) § 51 lg 1: Ettepaneku mälestiseks tunnistamise õigusaktis mälestise kohta esitatud andmete, nagu nimetus, koosseis ja piirid muutmiseks võivad teha kõik isikud ja asutused. Vastavalt Määruse § 51 lg 3 Mälestise andmeid, nagu nimetus, koosseis ja piirid, muudetakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel. Menetluskäik Ettepaneku mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamiseks tegid 09.04.2018 Kaja Visnapuu, Piret Tarto ja Heli Kirsi (vt Lisa 1). Muinsuskaitseamet, olles ettepaneku põhjendatust kaalunud, algatas kaitsevööndi muutmise menetluse, teavitas sellest Rakvere Linnavalitsust (vt Lisa 2) ja laiendatavasse kaitsevööndisse jääva ainsa erakrundi omanikku (vt Lisa 3). Ehitismälestiste eksperdinõukogu arutas kaitsevööndi laiendamist ning kavandatavasse kaitsevööndisse koostatavat detailplaneeringulahendust 03.05.2018. Eksperdinõukogu toetas kaitsevööndi laiendamist ning esitas oma vastuväited koostatava detailplaneeringulahenduse kohta (vt Lisa 4). Rakvere linnavalitsus saatis oma seisukoha kaitsevööndi laiendamise kohta kirjaga 14.05.2018 (vt Lisa 5). Rakvere Linnavalitsus ei näe vajadust ühise kaitsevööndi rajamiseks antud alale, kuna arvestatud on kõiki üldplaneeringust tulenevaid nõudeid muinsuskaitse all olevatele objektidele. Kavandatavasse kaitsevööndisse jäävale ettevõttele saadeti teavituskiri tähitud kirjaga, kuna ettevõtte ametlik e-maili aadressilt tuli kiri tagasi. Tähitud kirja kättetoimetamise kohta sai Muinsuskaitseamet Omniva kinnituse 27.04.2018. 13.06.2018 pöördus OÜ Thaleia juhatuse liige palvega kiri uuesti saata, kuna see polnud siiski temani jõudnud. Teavituskiri saadeti uuesti e-mailiga 15.06.2018 (vt Lisa 6). Telefonitsi 3 selgitati juurde, et kaitsevööndis on oluline OÜ Thaleia´le kuuluva lasteaiahoone säilimine ja selle välisilme hoidmine. OÜ Thaleia ei saatnud kirjalikku seisukohta ka uueks tähtajaks (27.04.2018). Kuna peamine menetlusosaline, Rakvere Linnavalitsus, oli kaitsevööndi laiendamise kohta negatiivsel seisukohal, arutati kaitsevööndi laiendamise vajalikkust täiendavalt Muinsuskaitseameti kooskõlastuskomisjonis 29.05.2018, seejuures kuulati uuesti ära ka Linnavalitsuse esindaja argumendid (vt Lisa 7). Muinsuskaitseamet otsustas menetlusega jätkata. Käimasolev detailplaneeringumenetlus ei ole ainus kavatsus, mis mälestiste vahelise ala muutmiseks võib tekkida. Käesolev kaitsevööndi laiendamiseks koostatud eksperdihinnang saadetud arvamuse avaldamiseks Rakvere linnavalitsusele 04.07.2018 (Lisa 8) ja OÜ Thaleia esindajale (Lisa 9). Rakvere linnavalitsus ei vastanud, OÜ Thaleia esindaja palus oma kinnistu kaitsevööndist välja arvata (lisa 9). Ettepanekut kaaluti, kuid et Koidula tn 14 lasteaiahoone on niivõrd väärtuslik, et selle kohta on tehtud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisel lausa mälestiseks tunnistamise ettepanek (vt lk 24 https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane- virumaa/Laane-Virumaa.pdf ) oleks põhjendamatu selle välja jätmine kaitsevööndi moodustamisel Võrreldes mälestiseks tunnistamisega on kaitsevööndiga hõlmamine oluliselt väiksem omandipiirang. Seda on omanikule e-kirjaga selgitatud (Lisa 9), selgitustele omanik täiendavalt ei vastanud. 4  Põhjendus kinnismälestistele ühise kaitsevööndi moodustamiseks Vastavalt kehtivale Rakvere linna üldplaneeringule (kehtestatud Rakvere linnavolikogu otsusega 17.02.2010) on Vabaduse platsi piirkonda kavandatud 1–4 korruseline hoonestus. Joonis 1. Väljavõte Rakvere linna üldplaneeringust. Joonis: Planeeritav hoonestuskõrgus. Nagu kõikide üldplaneeringuga kavandatud uushoonestuse võimalike kõrguste puhul, on näidatud viirutus laialt üle tänavate. See ei anna aga alust eeldada, et kõikjal peaks hooned ehitama üle olemasolevate tänavakoridoride – üldplaneeringu mõõtkava puhul on selge, et võimalikud hoonestatavad piirkonnad on näidatud suure üldistusastmega. Samas on üldplaneeringu joonisel Muinsuskaitse näidatud ka olulised vaatesuunad kahele mälestisele Vabaduse platsi ääres (Rakvere ühisgümnaasiumi hoonele ja Rakvere Pauluse kirikule). Rakvere linnavalitsuse seisukohas (vt Lisa 5) on välja toodud, et koostatava detailplaneeringuga on järgitud üldplaneeringust tulenevaid nõudeid ning seetõttu ei ole kaitsevööndi laiendamiseks vajadust. See on tõsi, et üldplaneeringuga seatud vaatesuundasid on detailplaneeringus arvestatud, kuid üldplaneeringu üldistusastme tõttu ei ole arusaadavalt olnud võimalik tegeleda üldplaneeringus iga mälestise, selle vaadete ja kultuuriväärtusliku keskkonnaga. Üldplaneeringus ei ole kõik mälestised tähistatudki, rääkimata vaadete analüüsist neile kõigile. Niivõrd pärandirikkas asukohas on väga oluline ka detailplaneeringute ja projektide koostamisel kaasata pärandispetsialistid (sh kavandatavad muudatused Muinsuskaitseametiga 5 kooskõlastada), üldplaneeringu üldistusaste ei ole piisav, et tagada pikemas perspektiivis kultuuriväärtusliku keskkonna säilimine. Joonis 2. Väljavõte Rakvere linna üldplaneeringust. Joonis: Muinsuskaitse. Alal on ka kehtiv detailplaneering 2011. aastast (Vabaduse platsi detailplaneering). Detailplaneeringuga on Vabaduse platsile planeeritud Pauluse kirikusse kavandatava Pärdi kontserdimaja maa-alune ja maapealne parkla. Vabaduse platsi hoonestamist ei ole kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud, kuigi arhitektuurivõistluse võidutöö nägi selle võimaluse perspektiivis ette. 2011. aastal kehtestatud detailplaneeringut ei ole sisuliselt ellu viima asutud, toona kavandatud Tark Maja on ehitatud teise asukohta, ning Koidula tn 15 asuv Karmeli Baptisti palvela, mis on arvele võetud 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri registris, on otsustatud lammutada, kuigi üldplaneeringus on see märgitud väärtusliku hoonena ja kehtiv detailplaneering näeb ette selle säilitamise ja juurdeehituse kavandamise (vt Joonis 4). Seegi näitab, et üldplaneeringu nõue ei ole alati piisav, et tagada kultuuriväärtuste säilimist. 6 Joonis 3. 2009. a arhitektuurivõistluse võidutöö „tintin´na:buli“. Autor: OÜ Celander, Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose. Joonis 4. Väljavõte kehtivast Vabaduse platsi detailplaneeringust. Halliga näidatud Karmeli Baptisti palvela asukoht. 7  Rakvere Linnavolikogu 26.04.2017 otsusega on algatatud ja 18.07.2018 otsusega kehtestatud Koidula tn 11b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering. Planeeringu sisuks on riigigümnaasiumihoone kavandamine Vabaduse platsile.1 Muinsuskaitseamet ei ole sellise planeeringulahendusega nõustunud, aga kuna planeeringuala ei hõlma mälestisi ega nende kaitsevööndeid ning kooskõlastamise kohustus Muinsuskaitseametiga puudub, ei ole muinsuskaitselisi argumente planeeringulahenduse muutmiseks arvesse võetud. Joonis 5. Menetletava Koidula tn 11b detailplaneeringu põhijoonis. Detailplaneeringuga kavandatava uue hoonestusala suurus ja paigutus mälestistega ümbritsetud linnaväljaku ja tänava peal rikuks oluliselt väljakujunenud ajaloolist keskkonda ning vaateid kõikidele ümbritsevatele mälestistele. Muinsuskaitselised seisukohad antud alale uue hoonestuse rajamise kohta on kokku võetud 03.05.2018 ehitismälestiste eksperdinõukogu protokollis: Ehitismälestiste eksperdinõukogu on vastu L.Koidula 11a detailplaneeringu kehtestamisele praegusel kujul. Kuigi detailplaneeringus näidatud hoonestusala on suurem kui kooli tegelik ruumivajadus, on detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigus linnaruumi kahjustav ja moonutav. Hoonestusala kavandamine nii, et see sulgeb L.Koidula tänava, muudab ajaloolist linnastruktuuri ja sulgeb olulise tänava, mis ei ole planeeritavat ehitusmahtu arvestades vajalik ega põhjendatud. Juhul, kui on plaanis jalakäijad või ka autod panna hoone alt läbi liikuma, toob see kaasa ebamõistlikke lisakulusid ehitusel ning loob inimvaenulikku linnaruumi. Mitte kavandada hoonestusala üle L.Koidula tänava või selle kohale. 1 Vt kodu detailplaneeringut http://rakvere.kovtp.ee/detailplaneeringud12 8  Hoonestusala kavandamisega üle L.Koidula tänava kaasneb vajadus suunata liiklus kõrvale, mis tähendab detailplaneeringu järgi mastaapset liiklussõlme Vabaduse platsi kirdeosas – suurt ringteed põhikooli ja polikliiniku vahel. Selline linnaruum ei ole väikelinna miljöösse sobiv ning vähendab ohutust. Ühe suure liiklustrassi ja mastaapse ringtee ehitamise asemel on mõistlikum liiklust hajutada mitme sõidutee vahel, st säilitada olemasolev olukord, kus kogu L.Koidula tn on autodele läbitav. Mitte kavandada detailplaneeringus näidatud mastaapset liiklussõlme ohutussaartega, vaid lähtuda liiklusskeemi kavandamisel inimsõbraliku linnaruumi põhimõtetest: autoliiklust hajutada ja piirata, anda võimalikult mugavad ja laiad liikumisteed kergliiklusele ja jalakäijatele. Hoonestusala on põhjendamatult kõrge – 17 m on viiekorruselise hoone kõrgus, arvestades ümbritsevate ajalooliste hoonete kõrguseid ja reljeefi on nii suur kõrgus keskkonda ebasobiv. Pauluse kirik ning ajaloolised koolimajad on väljaku ääres kõige olulisemad hooned, mis peavad jääma platsil selgelt domineerima ka siis, kui alale midagi juurde ehitatakse. Teeme ettepaneku mitte kavandada suurt hoonestusmahtu Vabaduse platsi peale, vaid kõrvale, II maailmasõja ühishaua ja L.Koidula tänava vahele madala, kahekorruselise mahuna. Selline hoone paigutus piiritleb Vabaduse platsi esindusliku väljakuna ning loob teiselt poolt fooni II maailmasõjas hukkunute monumendile. See annab linnaruumile uue kvaliteedi jättes samas alles Vabaduse platsi linnaväljakuna ja olemasoleva hajutatud liiklusskeemi. Vaated Pauluse kirikule ja ajaloolistele koolimajadele ning avarad vaated Kotli koolimaja juurest säilivad. Vabaduse platsi saab kavandada inimsõbralikuks ja kaasaegseks väljakuks, kus säiliks võimalus pidada paraade jm üritusi. Kuigi menetletav L. Koidula tn 11b detailplaneering on selgelt ajendiks, miks kaitsevööndi laiendamine just 2018. a. päevakorda tõusis, on ühise kaitsevööndi loomise sisuline põhjus see, et 1920ndatest 1940ndateni kujunenud ajaloolise keskkonna väärtused oleksid tulevikus paremini kaitstud. 1920ndatel-1940ndatel kujunenud Rakvere uue keskuse kujundavad Amandus Adamsoni loodud Vabadussammas (taastatud), Alar Kotli projekteeritud ühisgümnaasiumi hoone ja Pauluse kirik, E. G. Kühnerti kavandatud Saksa eragümnaasiumi hoone ja puidust lasteaiahoone (viimane ei ole mälestisena kaitse all). Kompleksi lisandus 1945. aastal II maailmasõjas hukkunute ühishaud monumendiga, mille autor on samuti Alar Kotli, Ümber Vabaduse platsi, mida pole küll kunagi linnaväljakuna välja ehitatud, seisavad unikaalse kompleksina 20. sajandi heitliku ajaloo tunnistajad – taastatud Vabadussõja mälestussammas kõrvuti punamonumendiga, mis omakorda on üle platsi silmsidemes sama arhitekti ennesõjaaegsete töödega – esindusliku koolimaja ja poolelijäänud kirikuga. Igasugused ehituslikud muudatused Vabaduse platsil mõjutavad oluliselt kõikide ümbritsevate mälestiste kultuuriväärtuslikku keskkonda ja vaateid nendele (vt fotod, joonis 6-10). Kultuuriväärtusliku keskkonna loob peale mälestiste ka mälestistega samal perioodil väljaku äärde ehitatud ning väga autentse välisilmega säilinud lasteaiahoone Koidula tn 14. Kuigi hoone on ka üldplaneeringuga väga väärtuslikuks hinnatud, ei ole üldplaneeringuga väärtustatud hoonete säilimine Rakveres paraku alati tagatud olnud. Seega on Vabaduse platsi kultuuriväärtuslikku keskkonda hoidva arhitektuurselt väärtusliku lasteaiahoone säilitamiseks otstarbekas haarata see samuti mälestiste ühisesse kaitsevööndisse. 9 Joonis 6. Vaade üle Vabaduse platsi ehitismälestisele Rakvere Pauluse kirik, foto paremas ääres ajalooline lasteaiahoone, mis jääb kaitsevööndisse säilitatava kultuuriväärtusliku struktuurielemendina. Joonis 7. Koidula tn 14 lasteaed. 1929-30 ehitatud hoone kavandas arhitekt August Tauk Virumaa Lastekaitse Ühingu tellimusel. Hoone on arvele võetud 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri registris ning märgitud väga väärtusliku hoonena üldplaneeringus. 10 Joonis 8. Vaade ehitismälestistele Rakvere Saksa eragümnaasiumi hoone ja Rakvere ühisgümnaasiumi hoone üle Vabaduse platsi. Joonis 9 Vaade ehitismälestistele Rakvere ühisgümnaasiumi hoone ja Rakvere Pauluse kirik üle Vabaduse platsi. 11 Joonis 10. Vaade II Maailmasõjas hukkunute mälestussambale, tagaplaanil Vabaduse plats ning Rakvere ühisgümnaasiumi hoone. Ühise kaitsevööndi moodustamise ettepanek Arvestades Rakvere Vabaduse platsi ümbritsevate ehitis- ja ajaloomälestiste vaateid üle Vabaduse platsi ning Koidula tn 14 lasteaiahoone kõrget arhitektuurset väärtust, teen ettepaneku kehtestada mälestiste ühiseks kaitsevööndiks joonisel 11 näidatud ala. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide (sh Koidula tn 14 lasteaiahoone) säilimine ruumilises kontekstis. 12 Joonis 11. Kavandatav ühine kaitsevöönd näidatud punase joonega. Kehtivad ehitismälestiste kaitsevööndid näidatud sinise viirutusega, ajaloomälestiste kaitsevööndid on 50 m mälestise välispiirist (kaardile kandmata). Alus: Maa-ameti kaart, kultuurimälestiste kiht. 13 LISAD Lisa 1 – kaitsevööndi laiendamise ettepanek Lisa 2 – teavituskiri kaitsevööndi laiendamise algatamise kohta Linnavalitsusele Lisa 3 – teavituskiri kaitsevööndi laiendamise algatamise kohta OÜ-e Thaleia Lisa 4 – väljavõte ehitismälestiste eksperdinõukogu 03.05.2018 koosoleku protokollist Lisa 5 – Rakvere Linnavalitsuse seisukoht Lisa 6 – e-kirjad OÜ Thaleia esindajaga Lisa 7 – kooskõlastuskomisjoni otsus Lisa 8 – eksperdihinnangu kohta arvamuse küsimine Linnavalitsuselt Lisa 9 – eksperdihinnangu kohta arvamuse küsimine OÜ Thaleialt, vastus ja selgitused 14 Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn Siim Raie [email protected] Triin Talk [email protected] Pöördumine seoses kavandatava riigigümnaasiumi rajamisega Rakveresse L. Koidula 11 b kinnistule algatatud detailplaneeringuga ning sellest tulenevalt ettepanekuga Vabaduse väljaku ühise kaitsevööndi moodustamiseks detailplaneeringust lähtuvate mõjude ennetamiseks Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, samuti mälestise vaadeldavus. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnis-mälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi. Oleme seisukohal, et 2006. aastal ehitismälestisele määratud kaitsevööndid (Alus: "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181)) pööravad ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu mälestiste säilimisele algupäraselt väljakujunenud keskkonnas ja linnakujunduslikus ruumis. Kaitsevööndi määramisel 2006. aastal on jäetud piisavalt arvestamata kaitsevööndi peamised ülesanded mälestistest lähtuvalt. Kavandatava uue riigigümnaasiumi rajamisega ja Hendrikson ja Ko poolt koostatud detailplaneeringuga L. Koidula tn 11b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering http://rakvere.kovtp.ee/et/detailplaneeringud12 seatakse ohtu mälestiste vaadeldavus, säilinud linnaehituslikud väärtused ja mälestiste säilimine linnaehituslikus tervikus. ETTEPANEK: tulenevalt eelpoolöeldust palume algatada kaitsevööndite muutmine ja kehtestada mälestistele Rakvere ühisgümnasiumi hoone (reg-nr 15739), Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone (reg-nr 15737), Rakvere Pauluse kirik (reg-nr 15743 ), Vabadussõja mälestussammas (reg-nr 27126 ), II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 5772 ) ühine kaitsevöönd. LISA 1 Ühise kaitsevööndi eesmärk on tagada linnakujunduslike struktuurielementide säilimine ja mälestiste säilimine väljakujunenud keskkonnas ning kaug- ja lähivaated mälestistele ja Rakvere vanalinnale. Palume kaaluda võimalust algatada kaitsevööndi muutmine enne 27.04.2018 seoses Rakvere linnavalikogu otsuse L. Koidula 11 b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu vastuvõtmisega ja otsuse jõustumisega alates 29.03.2018 , vastavuses seadusest tuleneva võimalusega otsust 30 päeva jooksul vaidlustada. Rakvere linnavalikogu 2018-03-28 http://rakvere.kovtp.ee/istungite-materjalid : otsus päevakorrapunkti 2 asjus, lisa 2 detailplaneering. Lugupidamisega Heli Kirsi, ajaloolane, Akadeemilise Ajalooseltsi liige, Rakvere Gümnaasiumi õpetaja, [email protected], +372 5692 1946 Kaja Visnapuu, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrant, [email protected], tel +372 523 6405 Piret Tarto, Tartu Ülikooli infoteaduste magistrant, [email protected] LISA 1. Ühise kaitsevööndi ettepanek Lp Marko Torm Rakvere linnavalitsus e-post [email protected] [email protected] Meie: 16.04.2018 nr 1.1-7/915 Mälestistele ühise kaitsevööndi kavandamine Muinsuskaitseamet on algatanud ühise kaitsevööndi kehtestamise menetluse järgmistele Rakvere linnas asuvatele mälestistele: Rakvere ühisgümnaasiumi hoone (reg-nr 15739), Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone (reg-nr 15737), Rakvere Pauluse kirik (reg-nr 15743) (mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 30.03.1998 määrusega nr 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 147/148, 558) ja ajaloomälestised Vabadussõja mälestussammas (reg-nr 27126) (mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 26.06.2003.a. käskkirjaga nr 116 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 2003, 78, 1155) ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 5772) (mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 13.05.1997 määrusega nr 24 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1997, 88, 521). Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 5 järgi kohaldatakse kinnismälestise kaitsevööndi kehtestamise ja muutmise menetlusele ning valdkonna eest vastutava ministri käskkirja avaldamisele käesoleva seaduse § 12. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord (edaspidi Määrus) § 51 lg 1: Ettepaneku mälestiseks tunnistamise õigusaktis mälestise kohta esitatud andmete, nagu nimetus, koosseis ja piirid muutmiseks võivad teha kõik isikud ja asutused. Määruse § 51 lg 2: Põhjendatud ettepanek mälestise andmete muutmiseks esitatakse Muinsuskaitseametile. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Muinsuskaitseametile on põhjendatud ettepaneku kaitsevööndi laiendamiseks esitanud Heli Kirsi, Kaja Visnapuu ja Piret Tarto 9. aprillil 2018. (Lisa 1) Olles ettepanekut kaalunud, otsustas Muinsuskaitseamet kaitsevööndi muutmise algatada võrreldes ettepanekuga veidi vähendatud suuruses - jättes kavandatavast kaitsevööndist välja Võimla tn 3 ja L. Koidula tn 13 korterelamud, mis on võrreldes ülejäänud hoonestusega oluliselt uuemad ja ei moodusta nende kultuuriväärtuslikku konteksti. 1920ndatesl-1930ndatel kujunenud Rakvere uue keskuse kujundavad Amandus Adamsoni loodud Vabadussammas (taastatud), Alar Kotli projekteeritud ühisgümnaasiumi hoone ja Pauluse kirik, E. G. Kühnerti kavandatud Saksa eragümnaasiumi hoone (nüüd polikliinik) ja puidust lasteaiahoone (viimane ei ole mälestisena kaitse all). Kompleksi lisandus 1945. aastal II maailmasõjas hukkunute ühishaud monumendiga, mille autor on samuti Alar Kotli, Ümber Vabaduse platsi, mida pole küll kunagi linnaväljakuna välja ehitatud, seisavad unikaalse kompleksina 20. sajandi heitliku ajaloo tunnistajad – taastatud Vabadussõja mälestussammas kõrvuti punamonumendiga, mis omakorda on üle platsi silmsidemes sama arhitekti ennesõjaaegsete töödega – esindusliku koolimaja ja poolelijäänud kirikuga. Selle ajalookihistusi täis piirkonna keskele on juba kehtiva Rakvere üldplaneeringuga kavandatud hoonemaht. Kuid jälgides L. Koidula 11b kinnistu detailplaneeringu käiku ja väga suurt avalikku huvi sealse keskkonna vastu, on muutunud vältimatuks luua kaitsevööndi laiendamisega olukord, et pärandispetsialistid saaksid reaalselt detailplaneeringu koostamisse kaasatud. Võrreldes esialgse eskiisiga on hoonestusmaht kasvanud ja muutunud, see on nihkunud keset L. Koidula tänavat muutes väga oluliselt piirkonna linnaehituslikku struktuuri, kahe 1930ndatest pärit mälestiseks oleva koolimaja vahele on kavandatud mastaapne liiklussõlm ringteega. Üldplaneeringus lubatud hoonemaht oli 1-4 korrust, menetluses oleva detailplaneeringuga on uue hoone kõrgus 17 m – see on pigem kõrge viiekorruselise hoone kõrgus. Isegi kui mingil kujul Vabaduse platsile ehitamine on vältimatu, saab seda teha oluliselt paremini ajaloolist linnastruktuuri ja mälestiste keskkonda arvestavalt. Kui L. Koidula 11b jääb mälestiste ühisesse kaitsevööndisse, tuleb detailplaneering koostada, arvestades detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, ning see tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kavandatava mälestiste ühise kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestiste vaadeldavus ja säilimine ajaloolises keskkonnas, samuti tagamine, et võimalikud muudatused ajaloolisi ehitisi siduvas avalikus ruumis toimuksid pärandit väärtustaval moel. Kaitsevööndisse on plaanis hõlmata lisaks olemasolevatele kaitsevöönditele, mis on määratud kolme ehitismälestise kruntide ulatuses, järgmised krundid: Kastani pst 33, KÜ 66301:022:0033, omanik Rakvere linn L. Koidula 14, KÜ 66301:022:0032, omanik OÜ Thaleila, reg-kood 12376006 L. Koidula tn 11b, KÜ 66301:005:0016, omanik Rakvere linn Võimla tänav T2, KÜ 66301:005:0044, omanik Rakvere linn Võimla tänav T1, 66301:022:0059, omanik Rakvere linn osaliselt Vabaduse tn T1, KÜ 66301:016:0037, omanik Rakvere linn osaliselt Tuleviku tn T1, KÜ 66301:005:0043, omanik Rakvere linn 2 (3) osaliselt Lydia Koidula tänav T1 , KÜ 66301:022:0058, omanik Rakvere linn Kahe monumendi krundil L. Koidula tn 12a, KÜ 66301:022:0049, laieneb ja osaliselt väheneb kaitsevöönd krundi välispiirideni. (Praegu on ajaloomälestiste kaitsevöönd 50 m nende välispiirist.) Ka selle krundi omanik on Rakvere linn. Kavandatavasse kaitsevööndisse jääb väärtusliku struktuurielemendina ka ajalooline lasteaiahoone L. Koidula tn 14. Kavandatava mälestiste ühise kaitsevööndi piirid on näidatud plaanil Lisa 2 punasega. Palume Rakvere linnavalitsuse seisukohta ühise kaitsevööndi kehtestamise kohta 30 päeva jooksul. Kui linnavalitsus arvamust ei avalda, loeb Muinsuskaitseamet selle nõusolekuks kaitsevööndi kehtestamisele. Seejärel koostab Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu kaitsevööndi muutmise kohta. Vastavalt Määruse § 51 lg 3: Mälestise andmeid, nagu nimetus, koosseis ja piirid, muudetakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel. Kuna meedias on esitatud erinevaid väiteid Muinsuskaitseameti seisukoha kohta Rakvere ühisgümnaasiumi hoone kasutuselevõtu kohta riigigümnaasiumina, esitame ka selle kirjalikult: Muinsuskaitseamet pooldab uue hoone ehitamise asemel Vabaduse platsile Rakvere ühisgümnaasiumi hoone kasutuselevõttu riigigümnaasiumina. Hoone restaureerimisel tuleb loomulikult arvestada väärtuslike ajalooliste detailide-tarindite säilitamisega, kuid sarnastel tingimustel on edukalt riigigümnaasiumideks kohandatud mitu kaitsealust koolihoonet Eestis (nt Viljandi, Valga, Haapsalu ja Võru riigigümnaasiumid). Koolihoone nõukogude- aegsed juurdeehitused on võimalik lammutada ja kavandada kaasaegne juurdeehitus mälestise krundile, nagu on tehtud nt Viljandi ja Võru riigigümnaasiumide puhul. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor LISA 1 – ettepanek kaitsevööndi suurendamise kohta LISA 2 – kavandatava kaitsevööndi piirid Koopia: [email protected] 3 (3) OÜ Thaleia [email protected] Meie: 16.04.2018 nr 1.1-7/916 Mälestistele ühise kaitsevööndi kavandamine Muinsuskaitseamet on algatanud ühise kaitsevööndi kehtestamise menetluse järgmistele Rakvere linnas asuvatele mälestistele: Rakvere ühisgümnaasiumi hoone (reg-nr 15739), Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone (reg-nr 15737), Rakvere Pauluse kirik (reg-nr 15743) (mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 30.03.1998 määrusega nr 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 147/148, 558) ja ajaloomälestised Vabadussõja mälestussammas (reg-nr 27126) (mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 26.06.2003.a. käskkirjaga nr 116 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 2003, 78, 1155) ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 5772) (mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 13.05.1997 määrusega nr 24 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1997, 88, 521). Kavandatavasse kaitsevööndisse jääb ka Teile kuuluv ajalooline puidust lasteaiahoone L. Koidula tn 14 (KÜ 66301:022:0032). Hoone on ehitatud 1920ndatel esimese hoonena Vabaduse väljaku ääres arhitekt August Tauki projekti järgi. Selle välisilme on hästi säilinud ja kuigi tegu ei ole muinsuskaitse all oleva ehitisega, väärib see kindlasti säilitamist kaitsevööndis oleva väärtusliku struktuurielemendina. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi. Vastavalt määruse Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord § 51 lg 3: Mälestise andmeid, nagu nimetus, koosseis ja piirid, muudetakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Kavandatava mälestiste ühise kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestiste vaadeldavus ja säilimine ajaloolises keskkonnas, samuti tagada, et võimalikud muudatused ajaloolisi ehitisi siduvas avalikus ruumis toimuksid pärandit väärtustaval moel. Kaitsevööndisse on plaanis hõlmata lisaks olemasolevatele kaitsevöönditele, mis on määratud kolme ehitismälestise kruntide ulatuses, järgmised krundid: Kastani pst 33, KÜ 66301:022:0033, omanik Rakvere linn L. Koidula 14, KÜ 66301:022:0032, omanik OÜ Thaleia, reg-kood 12376006 L. Koidula tn 11b, KÜ 66301:005:0016, omanik Rakvere linn Võimla tänav T2, KÜ 66301:005:0044, omanik Rakvere linn Võimla tänav T1, 66301:022:0059, omanik Rakvere linn osaliselt Vabaduse tn T1, KÜ 66301:016:0037, omanik Rakvere linn osaliselt Tuleviku tn T1, KÜ 66301:005:0043, omanik Rakvere linn osaliselt Lydia Koidula tänav T1 , KÜ 66301:022:0058, omanik Rakvere linn Kahe monumendi krundil L. Koidula tn 12a, KÜ 66301:022:0049, laieneb ja osaliselt väheneb kaitsevöönd krundi välispiirideni. (Praegu on ajaloomälestiste kaitsevöönd 50 m nende välispiirist.) Ka selle krundi omanik on Rakvere linn. Kavandatava mälestiste ühise kaitsevööndi piirid on näidatud plaanil Lisa 1 punasega. Palume OÜ Thaleia seisukohta ühise kaitsevööndi kehtestamise kohta 30 päeva jooksul. Kui OÜ Thaleia arvamust ei avalda, loeb Muinsuskaitseamet selle nõusolekuks kaitsevööndi kehtestamisele. Seejärel koostab Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu kaitsevööndi muutmise kohta. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor LISA 1 – kavandatava kaitsevööndi piirid 2 (2)  MUINSUSKAITSEAMETI ehitismälestiste eksperdinõukogu koosoleku protokoll VÄLJAVÕTE Tallinnas 03.05.2018 algus kell 15.00 lõpp kell 17.00 Osa võtsid: Lilian Hansar, Aleksandr Danil, Leele Välja, Mart Keskküla, Raivo Kotov, Elo Sova, Epp Lankots, Triin Talk Juhatas: Lilian Hansar Juurde kutsutud: Liina Jänes (Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik), Ain Tähiste (MTÜ Eesti Sõjaajaloo pärand), Angeelika Pärna (Rakvere linnaarhitekt), Kaja Visnapuu Protokollis: Triin Talk Päevakord: 1. Militaarpärandi alusuuringu tutvustus 2. Rakvere Vabaduse platsi ümber olevatele mälestistele ühise kaitsevööndi moodustamine 3. Rakvere L.Koidula tn 11b detailplaneering 2. Rakvere Vabaduse platsi ümber olevatele mälestistele ühise kaitsevööndi moodustamine. Triin Talk: rakverelaste Kaja Visnapuu jt ettepanekul on MKA algatanud Rakvere Vabaduse platsi ümbritsevate ehitis- ja ajaloomälestiste ühise kaitsevööndi moodustamise. Praegu jääb kavandatav riigigümnaasiumi maht mälestiste kaitsevöönditest välja ja seetõttu kooskõlastusvajadus MKA-ga puudub, kuigi koolimajamaht keset platsi mõjutab mälestiste keskkonda väga tugevasti. Eksperdinõukogu otsustas: toetada ühise kaitsevööndi moodustamist. Kiidame Kaja Visnapuud ja Triin Talki vajaliku algatuse eest. 3. Rakvere L.Koidula tn 11b detailplaneering. Angeelika Pärna tutvustas detailplaneeringut ja linna arengusuundi. 2009. a toimus arhitektuurivõistlus Pärdi keskuse loomiseks Pauluse kirikusse, võidutöö nägi ette perspektiivis kolmnurkse hoonemahu ehitamise Vabaduse platsile. Kehtivas detailplaneeringus on sellel kohal siiski parkimisala. Perspektiivne hoonestusmaht on lisatud üldplaneeringusse ja praegu on eesmärk detailplaneeringuga anda võimalikult suur vabadus mahu paigutamise osas, et arhitektuurivõistlusel saaks erinevaid variante kaaluda. Ringteega liiklusskeem on juba 2010. a detailplaneeringus põhimõtteliselt sama nagu menetletavas detailplaneeringus. Riigigümnaasiumil on 540 õpilasega arvestav ruumimudel, vaja on 4113 m2 netopinda. Kotli koolimaja netopinnale mahuks see põhimõtteliselt ära, aga kui linn annab Kotli koolimaja ära, peab mõnele teisele põhikoolile 2000 m2 pinda juurde ehitama oma vahenditest. Linnas jääb alles 3 põhikooli, Kotli koolimaja tühjaks kindlasti ei jää. Põhikoolide meetme abil on plaanis Kotli koolimaja hoovi peale või mõne muu põhikooli juurde kavandada töö- ja tehnoloogiakeskus, kus saavad käia linna kõikide põhikoolide õpilased. See, et detailplaneeringuga kavandatav hoone peaks kindlasti tulema üle tänava, ei ole selge, tegelikult ruumivajadus on palju väiksem kui planeeringus antud. Võib-olla saab tänavaga tulla siis üle maja või maja alt. Samuti ei tule kõrgus kindlasti nii suur nagu detailplaneeringus antud. L.Koidula tn lõunapoolne ots läheb läbi eramajade piirkonna, selle läbipääsu kinni panemine ei oleks ka võimatu. Kaja Visnapuu: Volikogul on kogu aeg laual olnud ainult üks variant, kuhu riigigümnaasium paigutada – L.Koidula 11b, keset Vabaduse platsi. Nädal tagasi tuli kaalumisele lõpuks ka olemasoleva Kotli koolimaja laiendamine. Liiklusuuring ei arvesta kõiki asjaolusid, kõiki uusi funktsioone ja suurenevaid liiklusvooge, mis piirkonda on tulemas. Volikogu on küsimuses väga jagatud, kooli paigutamise küsimuse tõttu võib ka koalitsioon laguneda. Raivo Kotov andis oma hinnangu detailplaneeringule: 2009 a võistlusel esitati palju erinevaid variante, üks oli näiteks ka selline, kus uus hoonemaht oli kavandatud mitte väljaku peale, vaid lääne poole L.Koidula tänavat, II maailmasõjas hukkunute ühishaua taha. See oleks linnaehituslikult palju loogilisem, sest sulgeks väljaku neljast küljest ja moodustaks fooni hauamonumendile. Samuti on võimalik teha laiendus Kotli koolimajale, tegin selle kohta ühe eskiisi. Praegune detailplaneeringu variant lõhub oluliselt linna struktuuri. Hoonemahu paigutamine üle L.Koidula tänava lõhub toimiva tänavavõrgu. Detailplaneeringuga on hoone kõrguseks kavandatud 17 m maapinnast, mis ümbritsevate mälestiste keskkonnas on liiga suur, jättes vanemad hooned varju. Eksperdinõukogu arutas ja otsustas saata detailplaneeringu kohta järgmise seisukoha: Soovitame kaaluda ajaloolisele Rakvere ühisgümnaasiumi hoonele erinevate juurdeehituste tegemise võimalusi, et paigutada riigigümnaasium olemasolevasse hoonesse. Olemasolev hoone oma klassikalise struktuuriga sobib gümnasistidele rohkem kui alg- ja põhikooliõpilastele, kellel võiksid olla vaheldusrikkamad rekreatsioonialad. Olenemata sellest, kas riigigümnaasium tuleb olemasolevasse hoonesse või uue hoonena, on ehitismälestiste eksperdinõukogu vastu L.Koidula 11a detailplaneeringu kehtestamisele praegusel kujul. Kuigi detailplaneeringus näidatud hoonestusala on suurem kui kooli tegelik ruumivajadus, on detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigus linnaruumi kahjustav ja moonutav. 1) hoonestusala kavandamine nii, et see sulgeb L.Koidula tänava, muudab ajaloolist linnastruktuuri ja sulgeb olulise tänava, mis ei ole planeeritavat ehitusmahtu arvestades vajalik ega põhjendatud. Juhul, kui on plaanis jalakäijad või ka autod panna hoone alt läbi liikuma, toob see kaasa ebamõistlikke lisakulusid ehitusel ning loob inimvaenulikku linnaruumi. Mitte kavandada hoonestusala üle L.Koidula tänava või selle kohale. 2) hoonestusala kavandamisega üle L.Koidula tänava kaasneb vajadus suunata liiklus kõrvale, mis tähendab detailplaneeringu järgi mastaapset liiklussõlme Vabaduse platsi kirdeosas – suurt ringteed põhikooli ja polikliiniku vahel. Selline linnaruum ei ole väikelinna miljöösse sobiv ning vähendab ohutust. Ühe suure liiklustrassi ja mastaapse ringtee ehitamise asemel on mõistlikum liiklust hajutada mitme sõidutee vahel, st säilitada olemasolev olukord, kus kogu L.Koidula tn on autodele läbitav. Mitte kavandada detailplaneeringus näidatud mastaapset liiklussõlme ohutussaartega, vaid lähtuda liiklusskeemi kavandamisel inimsõbraliku linnaruumi põhimõtetest: autoliiklust hajutada ja piirata, anda võimalikult mugavad ja laiad liikumisteed kergliiklusele ja jalakäijatele.  3) hoonestusala on põhjendamatult kõrge – 17 m on viiekorruselise hoone kõrgus, arvestades ümbritsevate ajalooliste hoonete kõrguseid ja reljeefi on nii suur kõrgus keskkonda ebasobiv. Pauluse kirik ning ajaloolised koolimajad on väljaku ääres kõige olulisemad hooned, mis peavad jääma platsil selgelt domineerima ka siis, kui alale midagi juurde ehitatakse. 4) Teeme ettepaneku mitte kavandada suurt hoonestusmahtu Vabaduse platsi peale, vaid kõrvale, II maailmasõja ühishaua ja L.Koidula tänava vahele madala, kahekorruselise mahuna. Selline hoone paigutus piiritleb Vabaduse platsi esindusliku väljakuna ning loob teiselt poolt fooni II maailmasõjas hukkunute monumendile. See annab linnaruumile uue kvaliteedi jättes samas alles Vabaduse platsi linnaväljakuna ja olemasoleva hajutatud liiklusskeemi. Vaated Pauluse kirikule ja ajaloolistele koolimajadele ning avarad vaated Kotli koolimaja juurest säilivad. Vabaduse platsi saab kavandada inimsõbralikuks ja kaasaegseks väljakuks, kus säiliks võimalus pidada paraade jm üritusi. Samuti soovitame kaaluda maa-aluse parkla vajadust Rakvere kontekstis. Kehtiva detailplaneeringuga on parkla kavandatud Vabaduse platsi peale, maa-aluse parkla väljaehitamine on väga suur investeering (eriti võrdluses 2000 m2 juurdeehitusega mõnele põhikoolile, mida tuuakse põhjenduseks, miks riigigümnaasiumile on tarvis ehitada uus hoone). Kui hoonemaht nihutada L.Koidula tänavast lääne poole (või jätta uus hoone üldse ehitama), on parkimine kindlasti lahendatav maa peal. Muinsuskaitseamet 14.05.2018 nr 7-10/1457-1 [email protected] [email protected] Vastuskiri mälestistele ühise kaitsevööndi kavandamisele Teie poolt loetletud mälestiste (Rakvere ühisgümnaasiumi hoone (reg-nr 15739), Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone (reg-nr 15737), Rakvere Pauluse kirik (reg-nr 15743), Vabadussõja mälestussammas (reg-nr 27126), II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 5772)) kaitsevöönditesse oleme suhtunud suure respektiga. L. Koidula tn 11b detailplaneeringu võimaliku ehitusala määramisel oli põhikriteeriumiks seisukoht, et ühtegi kaitsevööndisse ei tohiks tungida ning monumentidele tuleb anda nende hingamisruum (neutraalala). Samuti on sisse kirjutatud L. Koidula tn 11 kortermaja nurgalt avanevad vaatekoridorid nii Rakvere Pauluse kirikule kui ka Rakvere ühisgümnaasiumi hoonele , mis tulenevad otseselt Rakvere linna üldplaneeringust ning on koostatud koostöös Muinsuskaitseametiga. 2009. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse objektiks oli Rakvere Pauluse kirik koos laienduse ning väljakuala lahendusega. Lähteülesandes oli ka kirjeldus uue hoonemahu planeerimisest antud linnaruumi, mis algselt nägi vajadust Targa Maja mahu paigutamiseks. Arhitektuurikonkursi tulemusena jätkati protsessi võidutööga „ tintin´na:buli“ , mis nägi ette uue mahu paigutust diagonaalis kulgeva jalakäijate väljaku äärde. Selle visiooni järgi koostati ning 2011. aastal kehtestati Vabaduse platsi detailplaneering, mis käsitleb Võimla tn 1 ning L. Koidula tn 11b krunti. Kuna selleks hetkeks Targa Maja maht oli endale teise asukoha leidnud, siis planeeriti sellele kohale parkimisala. Praegu menetluses olev L. Koidula tn 11b kinnistu ning seda ümbritseva ala detailplaneering on aluseks võtnud 2011. aastal kehtestatud Vabaduse platsi detailplaneeringu ning soovib puutumatult jätta alles kogu tolleaegses detailplaneeringus jalakäijate väljakut ning ringliiklust puudutava lahenduse ning paigutada võimalik ühiskondliku funktsiooniga hoonemaht otse jalakäijate väljaku äärde. Hooned väljaku ääres defineerivad väljaku. Ka nimetatud Vabaduse platsi detailplaneering on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. Nagu on ka kirja pandud Rakvere Pauluse kiriku muinsuskaitse eritingimustes (koostaja Robert Treufeldt): „ Esimesed uued hooned ei olnud platsi suurte mõõtmetega võrdväärsed ( L. Koidula tn 14 lasteaiamaja, Rakvere Saksa Gümnaasiumi kivimaja Tuleviku tn 1).“ Ning veel lisades, et „ väljaku lõunakülje kagunurka kavandati hiljem uus Pauluse luteri kirik. Kuid seegi suur hoone tundus tohutu suure väljaku ääres ebaproportsionaalselt väike.“ . Lai 20 Telefon (+372) 322 5870 Registrikood 75025064 44308 Rakvere Faks (+372) 322 5871 ak EE 8610 10 502003419005 E-post [email protected] AS SEB Pank  Planeeritava hoone kõrguseks on antud küll 17 m, kuid seletuskirjas on ka mainitud, et üle A. Kotli planeeritud ühisgümnaasiumi hoone karniisijoont ei ole lubatud kõrguslikult projekteerida. Näiline kõrguslik vabadus annab võimaluse arhitektuursete mõtete väljendamiseks. Ning kui võtta ette konkreetsed numbrid, mis ütlevad, et Rakverre planeeritakse riigigümnaasiumit 540 õpilasele ning sisuliselt tähendab see 4113,48 m² netopinda, siis paigutades selle mahu näiteks kolmele korrusele, tähendab see ehitusalust pinda 1371,16 m². Sellise põhjapindalaga hoone mahub ära ka siseringile ilma teemaa-ala sulgemist. Vahemärkusena võiks veel mainida, et Riigi Kinnisvara AS soovitab koolimajade planeerimisel arvestada korruse kõrguseks 5m ning planeeringus mitte minna väga täpseks hoone asukoha määramisel enne ideekonkursi toimumist. Planeeringus kavandatav ringtee on juba kehtestatud ning ka Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud planeeringust üle toodud. Rakvere Linnavalitsus ei näe vajadust ühise kaitsevööndi rajamiseks antud alale, kuna arvestatud on kõiki üldplaneeringust tulenevaid nõudeid muinsuskaitse all olevatele objektidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Torm linnapea Koostaja: Angeelika Pärna [email protected] +37257502821 Lai 20 Telefon (+372) 322 5870 Registrikood 75025064 44308 Rakvere Faks (+372) 322 5871 ak EE 8610 10 502003419005 E-post [email protected] AS SEB Pank From: Anne Nõgu [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, June 19, 2018 1:59 PM To: Triin Talk <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Re: [VÄLJAST] Kadunud kiri Tere! Tänan, kadunud kiri käes. Proovin lähipäevadel vastata. Lugupidamisega, Anne Nõgu Kontakt Triin Talk (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 15. juuni 2018 kell 10:31: Lp Anne Nõgu! Merlin Peeveer juba edastas selle kirja, aga igaks juhuks uuesti manuses. Omniva teatel saite tähitud kirja 27.04.2018 kätte (vt allpool). Palun vastake hiljemalt 27. juuniks, peale seda saame kokku panna eksperdihinnangu ja edastada ettepaneku Kultuuriministrile otsustamiseks. (Soovitan äriregistris ettevõtte e-maili aadressi uuendada. Formaalselt võivad riigiasutused muidu lugeda teated ettevõttele kättetoimetatuks, kui need on välja saadetud äriregistris olevale ettevõtte e-mailiaadressile.) Tervitades, Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Muinsuskaitseamet 5061835 [email protected] www.muinsuskaitseamet.ee Pikk 2, Tallinn, 10123 -----Original Message----- From: Omniva [mailto:[email protected]] Sent: Friday, April 27, 2018 10:35 AM To: MKA info <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Omniva teavitus - saadetise info Tere! Meil on hea meel teatada, et Sinu saadetis RR622303764EE väljastati 27.04.2018 09:40. Saadetise saaja oli OÜ THALEIA ja vastu võttis Anne Nõgu: juhatuse liige. Rõõmu! Sinu Omniva www.omniva.ee. From: Anne Nõgu [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, June 13, 2018 9:55 AM To: Triin Talk <[email protected]>; MKA info <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Kadunud kiri Lugupeetud Triin Talk! Kirjutan teile Rakverest. Olen osaühingu Thaleia juhatuse liige. Osaühingule kuulub kinnistu Rakveres aadressiga Koidula 14, kus asub Eralasteaed Kaur. Kuulsin, et olete saatnud meile kirja ja ka kinnituse, et oleme kirja kätte saanud. Kahjuks ei ole minuni see kiri jõudnud või on paberimajanduses kuhugi kaduma läinud. Tähitud kirjade saatmine on alati keerulisem, kui lihtpostiga saatmine. Kas saaksite mulle saata koopia, kas lihtkirjana või meili teel? Mind väga huvitab selle kirja sisu. Ette tänades Anne Nõgu Juhatuse liige 5224873  MUINSUSKAITSEAMETI KOOSKÕLASTAMISE KOMISJONI 29. MAI 2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 380 Tallinn 29.05.2018 Algus kell 09.00 Lõpp kell 15.00 Juhataja: restaureerimis- ja arendusosakonna juhataja Kais Matteus Liikmed: ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu, arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas, nõunik Anita Jõgiste, peaspetsialist Merle Kinks, nõunik Dan Lukas, järelevalveosakonna juhataja Peeter Nork, nõunik Kaarel Truu, Põlvamaa vaneminspektor Anu Lepp, Pärnumaa vaneminspektorid Nele Rent ja Helle-Triin Hansumäe, Läänemaa vaneminspektor Kalli Pets, Saaremaa vaneminspektorid Üllar Alev ja Keidi Saks (Skype) Protokollija: ehitismälestiste peainspektor Triin Talk Juurde kutsutud: Henry Kuningas ja Diana Haapsal (Tallinna Linnaplaneerimise ameti Muinsuskaitse osakond), muinsuskaitseameti nõunik Laura Ingerpuu, Eero Lukkanen (Fausto kapital), Siiri Vallner ja Indrek Peil (Kavakava arhitektid), Terje Luure (Parikaste maja elanik), Mihkel Laks, (Pärnu Rüütli 21 omanik), Angeelika Pärna (Rakvere linnaarhitekt), Helin Vahter (Salto AB), Agu Roht (Marksi Maja OÜ), Ilja Jevlanov (Riito Ehituse AS). 11. Rakvere linn. Mälestistele ühise kaitsevööndi moodustamine. Rakvere ühisgümnaasiumi hoone, reg-nr 15739, Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone, reg-nr 15737, Rakvere Pauluse kirik, reg-nr 15743, Vabadussõja mälestussammas reg-nr 27126, II maailmasõjas hukkunute ühishaud reg-nr 5772. Triin Talk tutvustas ettepanekut: Muinsuskaitseamet on algatanud ümber Vabaduse platsi olevate ehitis- ja ajaloomälestiste ühise kaitsevööndi moodustamise. Ettepanekut on arutatud ehitismälestiste eksperdinõukogus 03.05.2018, eksperdinõukogu toetab ühise kaitsevööndi loomist. Vabaduse platsile kavandatakse Riigigümnaasiumi hoonet, mille detailplaneeringus näidatud hoonestusala muudaks oluliselt linna ajaloolist struktuuri andes võimaluse sulgeda uushoonega L. Koidula tänava siht. Praegu detailplaneeringu kooskõlastamise vajadus Muinsuskaitseametiga puudub, kuna see jääb kaitsevöönditest välja. Samas mõjutab planeeritav mälestiste keskkonda märgatavalt. Angeelika Pärna andis selgitusi: Rakvere Linnavalitsus on saatnud oma seisukoha. Linnavalitsus ei näe vajadust ühise kaitsevööndi rajamiseks, kuna detailplaneeringus on arvestatud kõiki üldplaneeringust tulenevaid nõudeid muinsuskaitse all olevatele objektidele. Detailplaneeringusse on lisatud neli arengustsenaariumit, kavandatav hoonestus mahub planeeringu hoonestusalasse mitmel eri viisil ja üle tänava paigutamine ei ole tingimata vajalik. Hoone mahuks ka Koidula tänava idaküljele, mida soovitas eksperdinõukogu. Riigigümnaasiumi paigutamise üle otsustab volikogu tõenäoliselt alles sügisel. Juhul, kui riigigümnaasium sellesse asukohta ei tule, ei ole detailplaneeringu lõpuni menetlemist vaja, rohkem avalikke hooneid linn praegu ei planeeri ja see koht oleks sobiv just avalikule funktsioonile. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele Vabariigi Valitsuse 10.09.2002 määrusele nr 286, otsustas: toetada ühise kaitsevööndi moodustamist, et tagada mälestiste vaadeldavus ja kultuuriväärtusliku konteksti säilimine. Käimasolev detailplaneeringumenetlus ei ole ainus kavatsus, mis mälestiste vahelise ala muutmiseks võib tekkida. Kaitsevöönd ei ole ehituskeeluala ning see ei takista sobiva mahu ja paigutusega (riigigümnaasiumi)hoone ehitamist kaitsevööndisse. Koostada eksperdihinnang kaitsevööndi muutmise kohta ja esitada Kultuuriministrile. Lp Marko Torm Rakvere Linnavalitsus Teie: 14.05.2018 nr 7-10/1457-1 Meie: 04.07.2018 nr 1.1-7/915-3 Eksperdihinnangu kohta arvamuse küsimine Koostatud on Muinsuskaitseamet eksperdihinnang Rakvere linnas ehitis- ja ajaloomälestiste ühise kaitsevööndi moodustamiseks. Palume sellega tutvuda ning anda oma arvamus 30 päeva jooksul. Küsimuste korral võite pöörduge eksperdihinnangu koostaja poole, vajadusel võime ka suuremas ringis arutelu korraldada. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie Muinsuskaitseameti peadirektor Lisa: Muinsuskaitseameti eksperdihinnang. Rakvere kultuurimälestistele ühise kaitsevööndi määramine. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood70000958 From: Triin Talk Sent: Wednesday, July 4, 2018 1:22 PM To: 'Anne Nõgu' <[email protected]> Subject: kaitsevööndi laiendamise eksperdihinnang tutvumiseks Tere! Valminud on Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Rakveres mälestistele ühise kaitsevööndi loomise kohta (manuses). Kui teil on selle kohta küsimusi, ettepanekuid või vastuväiteid, siis palun saatke need 30 päeva jooksul. Lugupidamisega, Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Muinsuskaitseamet 5061835 [email protected] www.muinsuskaitseamet.ee Pikk 2, Tallinn, 10123 From: Anne Nõgu [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, July 5, 2018 11:26 AM To: Triin Talk <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Vastuskiri Koidula 14, Rakvere Lugupeetud Triin Talk! Vabandan oma viibinud vastuse pärast. Suvi on puhkuste aeg ja igapäev ei ole saanud arvutis olla. Olen arutanud oma inimestega kaitsevööndi laienemist meie kinnistule Koidula 14, Rakvere ja kui vähegi võimali, siis me väga palume mitte meie kinnistut kaitsevööndi alla võtta. Säilitame oma ajaloolise välisilme ka tulevikus, aga me ei tea milliseid töid me tahame lasteaia laienemisega ette võtta oma kinnistul ja me ei ole kindlad, et kaitsevööndi all olev krunt meie arendustegevust ei takista tulevikus. Me ei ole ka endale päriselt selgeks teha jõudnud, mida see võib meile kaasa tuua tulevikus. Palume meid sellest välja jätta. Lugupidamisega Anne Nõgu Juhatuse liige Lp Anne Nõgu! Selgitan täpsemalt, mida kaitsevööndi kehtestamine kaasa toob. Kaitsevööndi laiendamine Koidula tn 14 krundile tähendab sisuliselt ainult seda, et hoone väline ümberehitamine ja võimalike juurdeehituste kavandamine tuleb kooskõlastada peale kohaliku omavalitsuse ka muinsuskaitseametiga. Kaitsevööndis oleva hoone ümberehitamiseks ei ole tarvis koostada muinsuskaitse eritingimusi ning restaureerimisel-rekonstrueerimisel ei ole mingeid erinõudeid tegevuslubade vms osas. Kui hoone on plaanis säilitada ja selle välisilmet pole plaanis muuta, ei muutugi omaniku jaoks mitte midagi. Juurdeehitused on tulevikus kindlasti võimalikud, neid tehakse ka mälestistele (nt Tark Maja Rakveres on juurdeehitus mälestisele). Muinsuskaitseseaduse kohaselt: (2) Kaitsevööndi ülesanded on: 1) tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus; 2) kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. (7) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; 2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Rakvere Vabaduse platsi ümbritsevate mälestiste kaitsevööndi puhul saab teha võrreldes seaduse nõuetega leevendused kraavide ja trasside rajamise, mulla-ja kaevetööde ja maaparandustööde osas, kuna teadaolevalt ei ole piirkond arheoloogiliselt kuigi tundlik. St kõikvõimalikke kaevetöid krundil Muinsuskaitseametiga kooskõlastama ei pea hakkama. Hoone väärtus antud asukohas on väga kõrge, see on kompleksis platsi ümbritsevate sama perioodi ehitistega, mis on mälestistena kaitse all. 20. sajandi arhitektuuri inventeerimisel tegi Mart Kalm isegi ettepaneku lasteaed mälestiseks tunnistada, vt lk 24 https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane- virumaa/Laane-Virumaa.pdf Kui me selles piirkonnas juba kaitsevööndi moodustamisega tegeleme, oleks põhjendamatu jätta sellest välja ehitis, mis võiks põhimõtteliselt vastata isegi mälestise tunnustele. Võrreldes mälestiseks tunnistamisega on kaitsevööndiga hõlmamine oluliselt väiksem omandipiirang. Lugupidamisega, Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Muinsuskaitseamet 5061835 [email protected] www.muinsuskaitseamet.ee Pikk 2, Tallinn, 10123 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn “……”…………… 2018 nr … Mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamine Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 3, § 25 lõigete 1, 4 ja 5 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut. I KAITSEVÖÖNDI MUUTMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ümber Rakvere Vabaduse platsi paiknevad ehitis- ja ajaloomälestised moodustavad tervikliku kompleksi, mille keskkonna säilitamiseks on otstarbekas kehtestada ühine kaitsevöönd, mis hõlmab kõiki mälestisi ning nende vahele jäävat avatud väljakuruumi, samuti ka mäles tistega samal perioodil väljaku äärde ehitatud autentse välisilmega lastea iahoonet. Igasugused tulevased ehituslikud muudatused mälestiste vahelisel väljakualal mõjutavad oluliselt mälestiste vaadeldavust ja kultuuriväärtuslikku keskkonda . Olukorras, kus kaitsevöönd üle väljaku ei ulatu, ei ole muinsuskaitseli sed huvid muudatustes kaitstud. Rakvere Vabaduse platsi ümbritsevate mälestiste kaitsevööndi pu hul saab teha võrreldes seaduse nõuetega leevendused kraavide ja trasside rajamise, mulla-ja kaeve tööde ja maaparandustööde osas, kuna teadaolevalt ei ole piirkond arheoloogiliselt kuigi tundlik. Ettepaneku ühise kaitsevööndi kehtestamiseks tegid linnaelanikud 09.04.2018. Muinsuskaits eamet on menetluses kaasanud ehitismälestiste eksperdinõukogu, Rakvere Linnavalitsust ning kaitsevööndisse jääva erakrundi omanikku. Menetlusosaliste seisukohad Ehitismälestiste eksperdinõukogu toetab kaitsevööndi laiendamist. Rakvere Linnavalitsus on andnud seisukoha, et ei näe vajadust ühise kaits evööndi rajamiseks antud alale, kuna arvestatud on kõiki üldplaneeringust tulenevaid nõudeid muinsuskaitse all oleva tele objektidele. Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangule Linnavalitsus arvamusi ei esitanud. Arvestades üldplaneeringu nõuete üldistusastet ning kehtivusaega, ei pruugi need olla piisavad kultuuriväärtusliku keskkonna säilitamiseks pikemas perspektiivis. Erakrundi omanik tegi peale eksperdihinnangu saamist ettepaneku oma krunt kaitsevööndist välja arvata. Täiendavatele selgitustele , milliseid pii ranguid kaitsevöönd kaasa toob, omanik ei vastanud. Kaitsevööndi laiendamine erakrundile on põhjendatud, sellel asuv hoone kuulub mälestistega samasse ajastusse ja on üksikobjektina väga väärtuslik – selle kohta on tehtud 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamisel ka mälestiseks tunnistamise ettepanek. Hoonet ei ole eraldi mälestiseks tunnistatud, välisilme säilimist on võimalik tagada ka kaitsevööndiga. II OTSUS Kehtestada ühine kaitsevöönd kolmele ehitismälestisele (Rakvere ühisgümnaasiumi hoone, reg -nr 15739, Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone, reg -nr 15737, ja Rakvere Pauluse kirik, reg -nr 15743) ja kahele ajaloomälestisele (Vabadussõja mälestussammas, reg -nr 27126, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg -nr 5772 ) vastavalt kaardile lisa 1. Mälestis t e asukoht ja kaitsevöönd on märgitud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis ( www.maaamet.ee ). Minister