EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0839 - Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.08.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3e41ede-2776-4f95-845e-d24b88fa71a2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3e41ede-2776-4f95-845e-d24b88fa71a2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 08.08.2018 nr 1.1-11/6278-1
Riigihalduse ministri määruse
"Toetuse andmise tingimused Ida-
Virumaa tööstusinvesteeringute
toetamiseks" eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Toetuse
andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks“ eelnõu koos
seletuskirjaga. Palume vastata hiljemalt eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud kuupäeval.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri
Andres Heldring 6113106
[email protected]
Lisaadressaadid:
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigihalduse ministri määruse „Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa
tööstusinvesteeringute toetamiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Käesolev määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmi alategevust
„Tööstusinvesteeringute toetamine“. Ida-Virumaa programm tugineb Ida-Virumaa maakonna
arengukavale 2014-2020 ja Ida-Virumaa tegevuskavale 2015-2020. Programmi eesmärk on
Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine,
nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse
vähendamine teistest Eesti piirkondadest.
Vajadus Ida-Virumaale suunatud erimeetmete rakendamiseks tulenevad Eesti keskmisest
madalamate majanduslike ja sotsiaalsete näitajate tõttu. Ida-Virumaa arengut iseloomustavad
muuhulgas:
Ida-Virumaa on üheks kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkonnaks Eestis. Laste ja
noorte osatähtsus Ida-Virumaa rahvastikus on Eesti väikseim. Ida-Virumaa
tööturusuve indeks on ebasoodsaim Eestis. Riigi väikseim eestlaste osatähtsus ja
kõrgeim vene rahvusest elanike osatähtsus. Eestlaste osatähtsus on eriti madal
linnades.
Regionaalne SKP elaniku kohta on Eesti keskmine, aga selle kasv on olnud viimastel
aastatel keskmisest aeglasem.
Ettevõtlusaktiivsus ning selle kasv on Eesti madalamaid. Eksportivate ettevõtete arvu
kasv võrdlemisi kiire, samas ekspordi kogumaht on kasvanud muu Eestiga võrreldes
tagasihoidlikumalt. Tööturult kõrvalejäänute ja töötuse määr on üks kõrgemaid, kuigi
hõivenäitajad on viimastel aastatel paranenud.
Maakondade võrdluses keskmisest madalamad elanike sissetulekud ja nende aeglasem
kasvutempo. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Eesti kõrgeim, eriti
maakonna linnades. Elukeskkonna turvalisus maakonniti üks madalamaid.
Ida-Virumaa arengueesmärkide saavutamiseks on võtmetähtsusega majanduskeskkonna
arendamine, millesse käesolev toetusskeem ka panustab. Toetuse andmisega soositakse uute
ettevõtlusinvesteeringute tegemist Ida-Virumaale, mille tulemusena luuakse piirkonda juurde
uusi kõrgema palgaga töökohti. Tööstusinvesteeringute toetamisega aidatakse kaasa töötleva
tööstuse sektori ettevõtete tootlikkuse ja ekspordi müügitulu kasvule, võimaldades uute ja
senisest efektiivsemate tehnoloogiate kasutuselevõtt või väljaarendamine. Investeeringute abil
kasvab oodatavalt ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta märkimisväärselt ning see ületab
oluliselt vastava sektori Eesti keskmist. Toetuse andmine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse
20. märtsi 2014. aasta korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiaga
2014–2020“, mille kohaselt tuleb Ida-Virumaa arengupotentsiaali ära kasutamiseks
keskenduda piirkonna majanduskasvu stimuleerimisele, ettevõtlikkuse ja ettevõtlustaristu
edendamisele.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. Eelnõus nähakse ette toetuse
andmise tingimused ja menetlemise kord ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja
rakendusüksuse õigused ja kohustused.
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu
osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Andres Heldring (tel 6113 106; e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ida-Virumaa programmi rakendamise korra
väljatöötamise töögrupi liikmed.
Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õigusega.
Määrusega viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-
Virumaa programmi alategevust „Tööstusinvesteeringute toetamine“.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse Ida-Viru maakonna tööstusinvesteeringute toetamiseks toetuse
andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Ida-Viru maakonna jätkusuutlikuks arenguks on
oluline majanduse mitmekesistamine, et piirkonda põlevkivil põhineva tööstuse tegevuse
mahtude järk-järguliseks vähenemiseks ette valmistada.
Meetme tegevuse sihtrühma moodustavad töötleva tööstuse ettevõtjad, kes soovivad oma
tootmist käivitada, laiendada või mitmekesistada ning loovad seeläbi maakonda uusi ja
töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset ületavaid töökohti. Investeeringu tulemusena
eeldatakse ka lisandväärtuse kasvu töökoha kohta. Töötleva tööstuse ettevõtjad on sihtgrupina
välja valitud, et mitmekesistada Ida-Virumaa mäe- ja energeetikakeskset ettevõtlust ning
pakkuda sarnase tööjõuprofiiliga inimestele valikuid enda tööturul rakendamiseks.
Statistikaameti kirjelduse järgi tegeleb töötlev tööstus materjalide, ainete või komponentide
mehaanilise, füüsikalise või keemilise muundamise või töötlemisega uueks tooteks.
Töödeldav materjal, aine või komponent on põllumajanduses, metsanduses, kalanduses või
mäetööstuses toodetud toore või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Tavaliselt
tähendab töötlemine kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist.
Tootmisprotsessi väljund võib olla valmistoode (valmis kasutamiseks või tarbimiseks) või
pooltoode, mis on edasise tootmise sisend. Töötleva tööstuse osa on ka toodete kokkupanek
omavalmistatud või ostetud detailidest.
On üksikuid kitsamaid töötleva tööstuse sektoreid, millesse investeeringuid käesoleva
määruse alusel ei toetata. Välistatakse investeeringud tubaka ja tubakatoodete valmistamiseks
ja töötlemiseks (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) jagu „C“ alamjagu
„12 – Tubakatoodete tootmine“). Et määruse alusel antav abi on regionaalabi, arvestatakse
ning kohaldatakse toetuse andmisel Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL)
2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) tulenevaid reegleid ning määruse artikli 13 järgi
ei anta toetust muuhulgas terase- laevaehitus- ja sünteeskiusektorile. Sel põhjusel on
välistatud investeeringud EMTAK jagu „C“ alamjagu „24 - Metallitootmine“ valdkonnas.
EMTAK 2008 selgitavad märkused töötleva tööstuse alla kuuluvate sektorite kohta on
kättesaadavad järgmiselt lingilt:
http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008%20EST%20
-%20selgitavate%20m%C3%A4rkustega.pdf
Eelnõu § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
Toetuse andmise eesmärk on uute investeeringute kaasabil tõsta Ida-Virumaa
majandusaktiivsust. Toetusega soovitakse kaasa aidata piirkonda uute ja töötleva tööstuse
sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomisele. Töökohtade puhul peab arvestama
tingimusega luua need kindlasti Ida-Virumaale, ei piisa sellest kui vajalik hulk töökohti tekib
ettevõtjal erinevate tootmisüksuste peale kokku. Lisandväärtust töökoha kohta arvestatakse
ettevõtjapõhiselt. Kui ettevõtjal on mitu üksust, peab mõju olema piisav, et laieneda
ettevõtjale tervikuna. Nii loodud töökohtade arvu kui lisandväärtuse kasvu mõõdetakse
seisuga üks aasta ning viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
Eelnõu § 3. Mõisted
Defineeritakse olulisemad mõisted. Enamus mõisteid tulenevad üldise grupierandi määrusest,
mõistmaks regionaalabi andmisel kasutatavaid sätteid.
Eelnõu § 4. Meetme rakendamine
Toetuse andmise tingimuste väljatöötajaks on Rahandusministeerium. Meetme elluviimise
eest vastutab rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus. Rakendusüksus korraldab
taotluste vastuvõtu, taotluste menetlemise ja hindamise, otsustab taotluse rahuldamise,
menetleb projekti aruandlust ja maksab toetuse välja.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Eelnõu § 5. Toetatavad tegevused
Toetatakse tööstusettevõtete investeeringuid põhivarasse, mille tulemusena luuakse Ida-Viru
maakonda täiendavaid töökohti ning kasvab lisandväärtus töötaja kohta. Meetme raames
toetatakse alginvesteeringuid üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49a mõistes, mis
tähendab investeeringuid materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses:
- uue ettevõtte asutamisega,
- olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega,
- ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes
toodetud,
- olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega
Üldise grupierandi määrus ei defineeri täpsemalt nimetatud tegevuste iseloomu, kuid Euroopa
Komisjoni tõlgendusi arvestades võib lihtsustatult arvestada järgnevaga. Ettevõtte alustamise
alla võib lugeda olukordi, mille tulemusena luuakse uus iseseisev tootmisüksus, mis ei kasuta
olemasoleva tootmisüksusega samu tehnilisi ressursse. Ettevõtte tootmisvõimsuse
suurendamisega on investeering seotud juhul, kui suureneb olemasolevate toodete
tootmisvõimsus. Tegevuse mitmekesistamise alla loetakse olukordi, kus ettevõtte laiendab
investeeringu tulemusena oma tooteprofiili. Tootmisprotsessi täielik ümberkorraldamine
eeldab sama toote valmistamiseks fundamentaalsete muudatuste tegemist (näiteks vana
seadmepargi väljavahetamine innovatiivsema ja ressursitõhusama vastu).
Toetust ei anta väheolulist mõju omavatele jooksvatele investeeringutele, mille eesmärk on
näiteks tootmisüksuse hoone sanitaarremont või seadmete kaasajastamine.
Eelnõu § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
Meetmest toetatakse materiaalse põhivara investeeringute raames lisaks seadmete soetamisele
ka ehitustööde teostamist. Tegemist võib olla nii tootmiseks vajalike hoonete kui rajatiste
püstitamise, laiendamise kui ka rekonstrueerimisega, kui see on projekti eesmärke silmas
pidades vajalik. Kehtib reegel, et suurettevõtjast taotleja poolt soetatav põhivara peab olema
uus, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjast taotleja võib soetada ka kasutatud põhivara.
Samuti on abikõlblik immateriaalse vara soetamine eeldusel, et see kajastatakse ettevõtte
raamatupidamises põhivarana ning seda amortiseeritakse. Seejuures kehtib suurettevõtjast
taotlejale abikõlbliku kulu piirmäär immateriaalse vara soetamisel, see ei tohi ületada 50%
abikõlblikest kuludest.
Rendi- ega liisingukulud ei ole abikõlblikud, projekti lõpuks peab ehitis või seadmed või
masinad olema toetuse saaja omandis. Kinnistute soetamist ei toetata. Võrkudega liitumise
kulud ei ole abikõlblikud, nende kulude katmiseks võib taotleja toetust taotleda Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutusest meetmest „Võrkudega liitumise toetusprogramm“. Kõik kulud,
mida toetuse saaja soovib projekti tegevuste juures abikõlblikuna näidata, peavad olema
tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kõik projekti tegevused peavad seejuures
olema ellu viidud abikõlblikkuse perioodi jooksul (sh seadmete tarne ja seadistamine).
Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus
kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu
hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega.
Vajadusel võib esitada ka sellest kuni 45 päeva hilisema kuupäevaga maksedokumente
rakendusüksusele välja maksmiseks eeldusel, et kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodi
jooksul.
Toetuse taotlemisel tuleb toetatav investeering liigitada ühe konkreetse üldise grupierandi
artikkel 2 punktis 49a loetletud tegevuse alla ka siis, kui investeeringu eesmärk hõlmab ka
mitut nimetatud tegevust. Lõike 11 järgi, kui investeering seondub olemasoleva ettevõtte kogu
tootmisprotsessi olulise ümberkorraldamisega, peavad suurettevõtjast taotleja projekti
abikõlblikud kulud ületama investeeringuga ajakohastatava vara/tootmisüksuse
raamatupidamislikku kulumit tegevuste algusele eelnenud kolme majandusaasta jooksul
kokku. Üldise grupierandi määrus ei selgita täpsemalt, mida peetakse silmas tootmisprotsessi
täieliku ümberkorraldamise all, kuid selle eristamiseks tootmiseks vajaliku vara jooksvast
asendamisest on sätestatud kulumiga seotud investeeringu minimaalne maht. Sellest allapoole
jäävad soetused ei kvalifitseeru regionaalabi tingimustele vastavaks ning neid ei toetata.
Tingimus ei kehti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle investeeringute toetamisel
ei pea arvestama ajakohastatava vara eelmiste aastate kulumit.
Lõike 12 järgi, kui abi antakse olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks, tuleb
aluseks võtta investeeringuga hõlmatud vara väärtus tegevuste elluviimise alustamisele
eelnenud majandusaastal. Projekti abikõlbliku kulud peavad vara raamatupidamislikku
väärtust ületama vähemalt 200% võrra. Seda tingimust peavad järgima nii VKEd kui ka
suurettevõtjad.
Eelnõu § 7. Projekti abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse perioodi hakatakse lugema taotluse registreerimisest või taotleja ettepanekul
taotluse esitamise kuupäevast kuni 6 kuud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse
perioodiks on arvestatud 24 kuud. On eeldatud, et selle ajaga suudetakse tellida ja teostada
projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud ehitustööd ning seadmete tarne ja kasutuselevõtt.
Põhjendatud juhtudel võib siiski taotleda projekti tähtaja edasilükkamist kuni 6 kuu võrra.
Põhjendatud juhtumiteks loetakse näiteks seda, kuid tellijast sõltumatutel põhjustel ei suuda
tööde teostaja oma kohustusi tähtaegselt täita, tekivad ettenägematud viivitused mida polnud
võimalik ette näha vms. Kui projekti tegevusi ei ole mingitel põhjustel võimalik siiski teoks
teha, on võimalik taotleda projekti lõpetamist. Sel juhul projektile eraldatud vahendite
maksmine katkestatakse ja juba välja makstud toetus tuleb tagastada.
Enne abikõlblikkuse perioodi tehtud kulud ei ole aktsepteeritavad, vältimaks tühimõju. Kuna
tegemist on riigiabiga, siis oluliseks tingimuseks on toetatava investeeringu ergutava mõju
tingimus. Kulu on abikõlblik tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat
lepingut toetatavate tööde teostamiseks või varade soetamiseks.
Eelnõu § 8. Toetuse suurus ja osakaal
Taotletav toetuse suurus peab jääma vahemikku 150 000–990 000 eurot. Toetuse
maksimaalne määr on 25% abikõlblikest kuludest sõltumata taotlejast ettevõtja suurusest.
Toetuse määra kujundamisel on lähtutud eeldusest pakkuda toetust suuremale arvule
ettevõtetele ning seeläbi mitmekesistada loodavaid töökohti.
Taotletavale summale lisandub taotleja omaosalus, mis moodustab vähemalt 75% protsenti
abikõlblikest kuludest. Määruse alusel antav toetuse summa sõltub otseselt sellest, mitu
töökohta ettevõtja investeeringu tulemusel piirkonda juurde loob. Arvestades projekti
minimaalset toetuse summat 150 000 eurot, peab iga projekti tulemusena lisanduma Ida-
Virumaale vähemalt viis uut töökohta, mille palgatase ületab töötleva tööstuse sektori
keskmist. Kui taotleja soovib saada toetust 170 000 eurot, peab ta looma piirkonda vähemalt
kuus uut töökohta. Maksimaalse toetuse summa saamise eelduseks on vähemalt 33
palganõuetele vastava töökoha loomine. Keelatud ei ole luua toetuse eest ka rohkem töökohti,
sellisel juhul ei pea nö arvestusest väljapoole jäävad töökohad ületama sektori keskmist
palgataset ning investeeringu maksumus töökoha kohta ei kujune toetuse saajale ka ülemäära
suureks. Palgataseme arvestamisel võetakse aluseks taotluse esitamise hetkel teadaolevad
kõige värskemad aastapõhised Statistikaameti poolt avaldatud andmed.
Toetuse summa maksimaalse piirmäära kujundamisel arvestatakse ka teisi riigi, kohaliku
omavalitsuse ja Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide finantsallikaid, juhul kui selliseid
vahendeid on projekti elluviimisesse lisaks kaasatud. Selliste vahendite osakaal projektist
koos projekti toetusega kokku ei tohi ületada suurettevõtja puhul 25%, keskmise suurusega
ettevõtja puhul 35% ja väikeettevõtja puhul 45% projekti kuludest.
Eelnõu § 9. Toetuse taotlemine
Toetuse taotlemine avatakse rakendusüksuse pressiteatega ning taotlemine jääb avatuks kuni
rahaliste vahendite ammendumiseni. Samal moel teavitatakse ka taotlemise lõppemisest või
peatamisest. Toetusteks kavandatud vahendite maht avaldatakse taotlemise avamise teates.
Taotlemine peatakse juhul, kui esitatud taotluste maht hakkab ületama toetuseks kavandatud
vahendite mahtu.
Toetuse andmiseks vajalikud materjalid avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt
taotlemise avamise hetkeks ning nõustab kõiki potentsiaalseid taotlejaid taotluste
koostamiseks. Enne taotlemist tuleb taotlejal pöörduda rakendusüksuse eelnõustamisse.
Eelnõustamine kujutab endast protsessi, kus tulevane toetuse taotleja ja rakendusüksus
lepivad kokku olulisemates projektide taotluse esitamise ja elluviimisega seotud asjaoludes, et
lõpliku taotluse esitamisel ei ilmneks enam olulisi puudusi. Eelnõustamise raames peab
tulevane taotleja esitlema kavandatava projekti projektiplaani, mis sisaldab olulisemaid
kavandatud investeeringu detaile. Rakendusüksus kaasab vajadusel projektiplaani
läbivaatamisse eksperte, annab nõu projektiplaani muutmiseks ning positiivse stsenaariumi
korral kiidab projektiplaani heaks. Vaid rakendusüksuse heakskiidetud projektiplaani korral
saab taotleja esitada taotluse toetuse saamiseks.
Taotlust saab rakendusüksusele esitada läbi e-keskkonna või juhul, kui tekib tõrkeid e-
keskkonna käitamisel, saab taotluse esitada ka e-posti teel taotleja esindajaõigusliku isiku
digiallkirjaga. Taotluse esitamise kanali otsustab rakendusüksus.
Eelnõu § 10. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
Taotleja saab olla Eesti äriregistris registreeritud nii juba tegutsev kui alles alustanud ettevõtja.
Taotlejaks saab olla ettevõtja, kes tegutseb või asub tegutsema EMTAK 2008 jaos „C“
„Töötlev tööstus“ märgitud tegevusvaldkondades. Samuti on täpsustatud, et kindlasti peab
töötleva tööstuse valdkonnaga seotud olema toetusest rahastatav projekt. Toetust ei saa
taotleda investeeringuteks EMTAK 2008 alamjagudes „12“ ja „24“ nimetatud sektoritesse
„Tubakatoodete tootmine“ ja „Metallitootmine“.
Taotleja peab olema investeeringu asukohajärgse kinnistu omanik või omama selle rendi- või
üürilepingut, hoonestusõigust või kasutusvaldust, mis kestab veel vähemalt viis aastat pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Kui taotluse esitamise hetkel veel puuduvad
omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, kuid omandi- või kasutusõiguse tekkimine
on eeldatav, saab esialgu taotluse rahuldada kõrvaltingimusega.
Taotleja peab toetuse taotlemisel arvestama, et toetuse andmise tingimuseks peab ta looma
vähemalt toetuse summale vastava arvu töökohti hiljemalt üks aasta pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Arvestatakse tööjõu ekvivalente ehk täistöökohti. Kui
ettevõte loob osalise tööajaga töökohti, tuleb neid luua mahus, mis võimaldaks piisava arvu
täistöökohtade teket. Kõik toetuse summale vastavad töökohad peavad ületama töötleva
tööstuse sektori keskmist palgataset. Taotleja peab arvestama, et toetuse saajale kehtestatakse
kohustus säilitada nõutud mahus ja palgatasemega loodud töökohti viis aastat pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
Taotlus koosneb taotlusvormist ja lisadest, mis sisaldavad paragrahvi lõikes 8 toodud
informatsiooni. Taotlusvormi ja lisade kirjelduse paneb rakendusüksus üles oma veebilehele.
Nõutud informatsiooni eesmärk on saada vastus küsimusele, kas rahastamisele esitatud
projekt vastab kõikidele toetuse andmise tingimustele, on põhjendatud ning toob kaasa
meetmes eeldatud mõju ning seda on võimalik ka ellu viia. Nõuded taotlusele sisaldavad
muuhulgas küsimusi ettevõtja suuruse (mis võimaldab teha kindlaks, kas tegemist VKE või
suurettevõttega), tema senise tegutsemistausta (juhul kui tegutsev ettevõte) ning ka
omafinantseerimisvõimekuse kohta. Nõudeid taotlusele saab rakendusüksus juhtumipõhiselt
täpsustada ning nõustada taotlejat, millises vormis andmeid täpsemalt oodatakse.
Eelnõu § 11. Taotluste menetlemine ja hindamine
Taotluste menetlus taotluse esitamise ajast tuleb rakendusüksuses läbi viia üldjuhul 30
tööpäeva jooksul. Selle sisse mahub nii taotluse vastavuskontroll, taotluse hindamine kui ka
otsuse vormistamine. Menetlus peatub perioodiks, kui taotlejalt küsitakse lisaandmeid, milleta
ei ole võimalik taotluse menetluse või hindamisega lõpule jõuda. Nõuetele mittevastav taotlus
jäetakse rahastamata, selle kohta koostab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Kui taotlus vastab nõuetele, hindab seda rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon,
mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse
veebilehel. Komisjoni töökorra ja liikmed kinnitab rakendusüksus.
Taotluste hindamisel võetakse arvesse määruses sätestatud hindamiskriteeriume,
1) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Osakaal maksimaalsest koondhindest
50%.
Hinnatakse, kuivõrd realistlik ning jätkusuutlik on taotlusega meetmes oodatavate tulemuste
saavutamiseks. Kui palju on investeeringute tulemusena võimalik luua sektori palgataset
ületavaid töökohti hiljemalt üks aasta pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist ning
kas loodavad töökohad on pikaajaliselt vajalikud? Kas investeeringu tulemusena luuakse alus
lisandväärtuse märkimisväärseks kasvuks töökoha kohta ning kas see ületab sektori keskmist?
Kas ettevõttel on olemas stabiilne turg oma toodete pakkumiseks ning võimekus tooteid
eksportida ning eksporditulu kasvatada?
2) Kriteerium 2. Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks. Osakaal taotluse
maksimaalsest koondhindest 30%.
Hinnatakse, milline on taotleja võimekus projekt ellu viia. Kas vajalikud vahendid kavandatud
investeeringuteks on olemas või on plaanitud realistlikud allikad nende hankimiseks (laen,
toetus mujalt)? Kas ettevõtja senine äritaust ja kompetentsid on piisavad investeeringu
elluviimiseks, kavandatud tegevuste käivitamiseks ning oodatavate tulemuste saavutamiseks?
Kas olemasolev taristu võimaldab investeeringute teostamist? Kas esineb riske, mis võivad
takistada investeeringu teostamist?
3) Kriteerium 3. Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus. Osakaal taotluse
maksimaalsest koondhindest 20% .
Hinnatakse, milline on projekti mõju ettevõtja majandustegevusele. Kas toetuseta teostaks
ettevõtja sellisel kujul investeeringu ja viiks ellu kavandatud arendustegevused? Kas projekti
käigus soetatakse ja võetakse kasutusele uued ning senisest efektiivsemad tehnoloogiad, mis
omavad ettevõtte protsessidele märkimisväärset positiivset mõju?
Hindamiskriteeriumite sisu ning hinnete väärtused kirjutatakse täpsemalt lahti rakendusüksuse
hindamismetoodikas. Hindamise tulemusena kujuneb taotluse koondhinne, millest sõltub, kas
hindamiskomisjon teeb ettepaneku rakendusüksusele taotluse rahuldamiseks või mitte
rahuldamiseks.
Eelnõu § 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja
rahuldamata jätmine
Positiivse rahastamisotsuse saamiseks peab taotlusele antav hinne ületama määruses
sätestatud lävendi. Juhul kui taotluse antav hinne jääb alla lävendi, tehakse taotluse
rahuldamata jätmise otsus. Kõik lävendi ületanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa
meetme eelarvet, saavad kas taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuse. Osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral
antakse taotlejale võimalus enne otsuse tegemist esitada oma seisukohad.
Osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole hindamiskomisjoni
hinnangul täiel määral põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti sisutegevusi
ning kavandatud tulemusi. Juhul kui taotleja ei nõustu osalise rahuldamise otsusega, tehakse
taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse projekti puhul, kui taotluse elluviimiseks ei ole
kõiki vajalikke omafinantseeringut või omandi- või kasutusõigust kinnitavaid või ehitamiseks
vajalikke dokumente võimalik esitada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Vajadusel
võib rakendusüksus hindamiskomisjoni ettepanekul seada ka muid kõrvaltingimusi. Kui
kõrvaltingimuse täitmine seotakse toetuse väljamaksega, on toetuse väljamakseid võimalik
teha pärast kõrvaltingimuse täitmist.
Rahuldamata jätmise ettepanek tehakse projektide puhul, mis ei ületa toetuse andmiseks
piisavat lävendit.
Eelnõu § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui see ei ole vastuolus
riigiabireeglitega ning ei mõjuta projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamist. Toetuse saaja
võib muuta projekti eelarvet ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata,
kui tegevuse raames muutub eelarverea maksumus teise eelarve rea arvelt mitte rohkem kui
10% ulatuses.
3. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning
rakendusüksuse õigused ja kohustused
Eelnõu § 14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord
aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral
tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud ajaks. Aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma
veebilehel.
Järelaruandega küsitakse toetuse saajalt andmeid töökohtade tekkimise kohta seisuga üks
aasta ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Rakendusüksus määrab
järelaruande esitamise tähtajad taotluse rahuldamise otsuses.
Eelnõu § 15. Toetuse väljamaksmine
Toetuse maksmise menetlus koosneb rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest,
maksetaotluse menetlemisest ja toetuse maksmisest. Toetust makstakse tegelike kulude alusel.
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist
tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul.
Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, vajaduse korral kulu
eest tasumist omafinantseeringu ulatuses, ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide
nõuetele vastavust.
Eelnõu § 16-19. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ning kohustused
Toetuse saaja peab täitma talle toetuse andmisega pandud kohustused. Toetuse saaja
kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid täitmisele
vastavas mahus. Toetuse saajale on sätestatud §-s 16 erinevad kohustused, mille täitmine on
toetuse saamiseks või säilimiseks vajalik. Täpsemaid juhiseid toetuse saajate kohustuste kohta
jagab rakendusüksus, sh millistest projekti rakendamisega seotud asjaoludest tuleb
rakendusüksust teavitada ning millistel juhtudel peab toetuse saaja taotlema taotluse
rahuldamise otsuse muutmist, millised on toetuse saamise teavitamise nõuded jms.
Väärib rõhutamist, et toetuse saaja on kohustatud säilitama tehtud investeeringut ning nõutud
arvu töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset ületavaid töökohti piirkonnas minimaalselt
5 aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Kohustuse eesmärk on tagada
toetuse abil loodud töökohtade jätkusuutlikkus piirkonnas ning stimuleerida ettevõtjaid
investeeringute tegemisel oma projektiplaane pikaajaliselt läbi mõtlema.
Kuna toetuse näol on tegemist regionaalabiga, rakenduvad ka üldise grupierandi määruse
artiklis 14 sätestatud kohustused investeeringuga soetatud vara säilitamiseks piirkonnas ja
ümberpaigutamise vältimiseks. Regionaalabi mõttes ümberpaigutamist ei tohi toimuda kahe
aasta jooksul algse investeeringu tegemisest ehk projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Investeeringu säilitamisele piirkonnas näeb üldise grupierandi määrus ette kolmeaastase
nõude VKEdele ja viieaastase nõude suurettevõtjatele. Käesolevas määruses on kohustus
investeeringut säilitada kehtestatud läbivalt viieaastasena kõikidele ettevõtjatele, mis on
kooskõlas viieaastase töökohtade säilitamise nõudega.
Rakendusüksus peab muuhulgas esitama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise
konkurentsiseaduse §-s 34 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul määruse
kehtima hakkamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus toetus tagasi nõuda, kui
investeeringut ega töökohti ei ole nõutud ajal säilitatud. Rakendusüksus otsustab
kaalutlusõiguse alusel, kas tagasi tuleb nõuda kogu toetus või osa sellest. Osalise
tagasinõudmise puhul kaalutakse saavutamata jäänud eesmärkide või tulemuste olulisust või
toetuse mittesihipärase kasutamise asjaolusid ning arvestatakse tagasinõudmise määr vastavalt
sellele.
4. peatükk. Toetuse tagasinõudmine
Eelnõu § 20. Toetuse tagasinõudmise alused
Sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused juhuks kui toetuse saaja ei täida talle pandud
kohustusi või projekti tulemusi ei saavutata.
5. peatükk. Vaidemenetlus
Eelnõu § 21. Vaide esitamine ja menetlemine
Vaide rakendusüksuse otsusele või toimingule saab esitada rakendusüksusele ning vaide
menetlemine toimub haldusmenetluse seaduse korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks;
4. Määruse mõjud
Määruse mõju läbivatele teemadele
1. Keskkonnahoid ja kliima
Määrusel on neutraalne mõju keskkonnahoiu ja kliima teemadele. Tööstusettevõtete
investeeringute toetamisel eeldatakse nende vastavust õigusaktidest tulenevatele
keskkonnaalastele nõuetele.
2. Võrdsed võimalused
Määrusel on neutraalne mõju võrdsete võimaluste teemadele. Investeeringute tulemusena
loodavad töökohad Ida-Virumaal leevendavad piirkonna tööpuudust ning pakuvad keskmisest
kõrgema palgatasemega töökohti. 2017. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu
maakondade võrdluses just Ida-Virumaal kõige madalam. Töötleva tööstuse sektori
töökohtade iseloom pakub võimalusi tööhõiveks erinevast soost, vanusest ja rahvusest
inimestele.
3. Infoühiskond
Määrusel on neutraalne mõju infoühiskonna teemadele. Positiivne mõju võib avalduda
konkreetsete projektide lõikes, kui investeeringute tulemusena võetakse kasutusele uudseid ja
innovatiivseid IKT-lahendusi tööstuse moderniseerimisel.
4. Regionaalareng
Määrus on otseselt suunatud territoriaalsete arenguerinevuste leevendamiseks ning loob
tingimused Ida-Viru maakonnas ettevõtluse arendamiseks ja majanduse mitmekesistamiseks.
5. Riigivalitsemine
Määrusel ei ole otsest mõju riigivalitsemise teemadele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse alusel antava riigieelarvelise toetuse indikatiivne summa perioodil 2018-2022 on
kokku 10,6 mln eurot. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 muudatuste
heakskiitmisel Euroopa Komisjoni poolt on 2019-2022 kavas suunata tegevuste elluviimiseks
täiendavalt 4,6 mln € Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kohustusliku omafinantseeringu
tagavad toetuse saajad.
Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvesse otseseid tulusid, küll aga luuakse otseseid ja
kaudseid töökohti (sealhulgas ligi 500 töötleva tööstuse keskmisest kõrgema palgaga
töökohta) Ida-Viru maakonda, mille tulemusena suureneb sotsiaal- ja teiste tööjõumaksude
laekumine riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksust eelarvetesse. Toetusega kaasneb olulises
mahus investeeringuid Ida-Virumaa töötlevasse tööstusesse. Määruse mõjul piirkonnas
tehtavate investeeringute prognoositav kogumaht on üle 60 mln €. Eelduslikult aitavad
täiendavad investeeringud kaasa ka tööstusettevõtete lisandväärtuse ning ekspordivõimekuse
kasvule Ida-Virumaal.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas
avaldamist.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks riigihalduse ministri
16.03.2018 käskkirjaga nr 63 „Ida-Virumaa programmi rakendamise korra väljatöötamise
töögrupi moodustamine“ kinnitatud Ida-Virumaa programmi töögrupis esindatud
ministeeriumitele – Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
ja Sotsiaalministeeriumile, lisaks ka Siseministeeriumile.
Enne ametlikule kooskõlastamisele saatmist esitati eelnõu mitteametlikuks konsulteerimiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusele ning Ida-
Virumaa programmi töögrupi liikmetele.
Taotluste vastuvõtu alustamisel korraldab rakendusüksus kõigile võimalikele taotlejatele
eesti- ja venekeelsed infopäevad toetuse saamise võimalustest.
EELNÕU
16.07.2018
MÄÄRUS
Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-
Virumaa programmi eesmärkide täitmiseks. Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse
20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–
2020“.
(2) Tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond.
(3) Meetme tegevuse sihtrühmaks on ettevõtjad, kelle põhi- või kõrvaltegevus kuulub
EMTAK 2008 jaos „C“ „Töötlev tööstus“ (edaspidi töötlev tööstus) märgitud
tegevusvaldkondadesse, välja arvatud riigi osalusega ettevõtjad.
(4) Määruse alusel antav toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18),
artikli 14 tähenduses ja toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(5) Toetust ei anta komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 13 sätestatud juhtudel.
(6) Määrust ei kohaldata raskustes ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2
punkti 18 mõistes.
(7) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus
abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
(8) Määrust ei kohaldata lisaks lõigetes 5–7 nimetatule ka muudel komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–3 ja 5 sätestatud juhtudel.
1
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise üldine eesmärk on Ida-Virumaa majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive
ja ettevõtlusaktiivsuse kasv.
(2) Toetuse andmise oodatav tulemus on töötleva tööstuse sektoris uute, keskmisest kõrgema
palgaga töökohtade tekkimine ning ettevõtja lisandväärtuse kasv töötaja kohta.
(3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
1) töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohtade arvu kasv toetust saanud
ettevõtjas (täistööaja ekvivalendid);
2) töötleva tööstuse sektori ettevõtjate arv, mille lisandväärtus töötaja kohta on töötleva
tööstuse sektori keskmisest suurem.
(4) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) abi saavate ettevõtjate arv;
2) piirkonda lisandunud erasektori investeeringute maht.
§ 3. Mõisted
(1) E-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond;
(2) Projekt – tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse;
(3) Põhivara – nii materiaalne kui immateriaalne põhivara. Materiaalne põhivara on
materiaalne vara, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel ja mida ta
kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalne põhivara on füüsilise
substantsita, teistest varadest eristatav mitterahaline vara, mida ettevõtja kavatseb kasutada
pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Toetatava immateriaalse põhivarana ei käsitleta
äriühingu aktsiaid ja osasid;
(4) Alginvesteering – investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue
ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtja
toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või
olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega;
(5) Lisandväärtus töötaja kohta – aruandeaasta kulumi, ärikasumi ja tööjõukulude summa
jagatuna aruandeaasta täistöökohaga töötajate arvuga;
(6) Ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa
Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP
lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav
ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka
toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele
või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases
tegevusalas kaduma töökohad;
(7) Väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese
suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
2
(8) Keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
(9) Suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese
ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele.
§ 4. Meetme rakendamine
(1) Meedet viib ellu Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium).
(2) Meetme toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab
rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad toetuse andmise üldisesse eesmärki
ja tulemusnäitajate saavutamisse.
(2) Toetust antakse alginvesteeringuks.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt
kirjeldatud ning dokumentaalselt tõendatavad.
(2) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult
raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ja
tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on tulumaksuseaduse tähenduses seotud
isik.
(4) Abikõlblikud kulud on:
1) taotleja tootmisprotsessis vajaliku materiaalse põhivara soetamise kulu (sh hoonete ja
rajatiste ehitamine), välja arvatud kinnisasja soetamise kulu;
2) punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara seadistamise ja häälestamise kulu;
3) vara transpordikulu ja vara transportimiseks vajalik kindlustuskulu;
4) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulu, mis on seotud
tootmisprotsessi või toote andmete analüüsiga, kui see arvatakse taotleja põhivara hulka ning
see jääb seotuks projektiga, mille jaoks toetust antakse, seda kasutatakse üksnes abi saavas
ettevõtjas, seda käsitatakse amortiseeruva varana ning soetatakse turutingimustel ja ostjaga
mitteseotud kolmandalt isikult.
(5) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema
projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
3
(6) Suurettevõtjast taotleja puhul peab omandatav vara olema uus.
(7) Suurettevõtja puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud kuni 50 % ulatuses projekti
abikõlblikest kuludest.
(8) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.
(9) Abikõlblikud on kulud, mis on seotud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ellu viidud
tegevustega ja mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning tasutakse hiljemalt 45 päeva
pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
(10) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi
koostamise kuupäeva.
(11) Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad
abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme
majandusaasta jooksul.
(12) Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud
kulud ületama vähemalt 200% võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on
registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud
tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuni kuus kuud hilisemast
kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
(3) Projektiga seotud tegevusi ei tohi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste
elluviimiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või
kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, teenuse kasutamine, üleandmisvastuvõtuakti
sõlmimine jms) enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Nimetatud tähtaega võib toetuse
saaja taotlusel ning põhjendatud juhtudel kuni kuue kuu võrra pikendada. Kui projekti
perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse
rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud
kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast
sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist rakendusüksuse poolt ja
toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
4
§ 8. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Taotletava toetuse minimaalne suurus on 150 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000
eurot.
(2) Toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset
ületava töökoha (täistöökoha ekvivalent) loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta
pärast projekti lõppu.
(3) Toetuse osakaal on kuni 25% projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida
toetusest ei finantseerita. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad
abikõlblikud kulud.
(5) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa
Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eespool nimetatud vahenditest ja
käesoleva määruse alusel antava toetuse finantseerimise osakaal ületada kokku lõikes 3
sätestatud finantseerimise piirmäära v.a keskmise suurusega ettevõtjast taotleja ja väikese
suurusega ettevõtja puhul, kelle finantseerimise osakaal kokku võib olla vastavalt 35% ja 45%
projekti kuludest.
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt. Toetust antakse taotlejale ühekordselt.
(2) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima rakendusüksuse eelnõustamise.
Eelnõustamise käigus hindab rakendusüksus kavandatava projekti vastavust toetuse andmise
eesmärkidele ning abistab taotlejat taotluse ja koos taotlusega esitatavate dokumentide
ettevalmistamisel. Rakendusüksusel on õigus kaasata eelnõustamisse eksperte. Toetuse
taotlemise eelduseks on rakendusüksuselt positiivse hinnangu saanud projektiplaan.
(3) Eelnõustamise käigus taotleja poolt esitatud projektiplaan peab sisaldama järgmist:
1) ettevõtja strateegiline eesmärk;
2) projekti lühikirjeldus;
3) projekti tegevuse oodatav tulemus, sh planeeritav töökohtade arv, palgatase ja
lisandväärtus;
4) projekti eelarve rahastamisallikate kaupa;
5) projekti elluviimise tähtaeg;
6) projekti eest vastutav füüsiline isik;
7) projekti oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja tegevusele, sh töökohtade arv,
palgatase ja lisandväärtus.
(4) Eelnõustamisel projektiplaanile antud hinnang kehtib kuus kuud alates selle andmisest.
(5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus
teada pressiteatega ning oma veebilehel.
(6) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui meetmeks kavandatud eelarve jääk
võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või
5
rahuldamata jätmise otsust. Taotluste vastuvõtmise peatamise kooskõlastab rakendusüksus
eelnevalt ministeeriumiga.
(7) Taotlus esitatakse rakendusüksuse näidatud viisil e-keskkonna kaudu või e-posti teel
taotleja esindajaõigusliku isiku digiallkirjaga.
§ 10. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja võib olla Eesti äriregistrisse taotluse esitamise tähtpäevaks kantud äriühing, kelle
põhi- või kõrvaltegevus ja projekt, millele toetust taotletakse, kuulub töötleva tööstuse
sektorisse, välja arvatud EMTAK alamjagudes „C12“ ja „C24“ nimetatud tubakatoodete
tootmise ning metallitootmise alamsektoritesse.
(2) Taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5%
aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema
registreeritud kas Eestis, territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks
tulumaksuseaduse tähenduses, Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv
assotsieerumisleping Euroopa Liiduga.
(3) Taotleja peab olema selle kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja
rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omanik, või olema sõlminud kinnistu kasutamiseks
tähtajalise rendi- või üürilepingu, mille lõpptähtaeg on vähemalt viis aastat hilisem projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, või omama hoonestusõigust või kasutusvaldust kinnistul
vähemalt viieks aastaks pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
(4) Taotleja peab looma vähemalt § 8 lõikes 2 nimetatud toetuse summale vastava arvu
keskmisest kõrgema tasuga täistöökohti Ida-Virumaal hiljemalt ühe aasta jooksul pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
(5) Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või
peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava
kohaselt.
(6) Juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad
tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud.
(7) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud
likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja
omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele.
(8) Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja
projekti abikõlblikkust ning projekti otstarbekust vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 5:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti pealkiri, asukoht, eesmärgid ja tulemused;
3) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev;
4) informatsioon taotleja vastavuse kohta lõigetes 1–7 sätestatud nõuetele;
5) detailsed kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad,
sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos lähteülesandega;
6) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vastavalt §-le 8;
6
7) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral
koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav;
8) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva
kvartali seisuga;
9) teave, mis tõendab taotleja ettevõtja suurust;
10) taotleja projektiplaan, mis on saanud rakendusüksuse positiivse hinnangu;
11) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus;
12) juhul, kui taotleja ei ole kinnistu omanik, siis kinnistu omanikuga sõlmitud rendi-,
hoonestusõiguse või kasutusvalduse leping;
13) ehitamise korral kavandatud lahendused vähemalt eskiisi staadiumis;
14) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud § 3 lõike
6 mõistes ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering,
ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui
taotletud abi alusel on algne investeering tehtud;
15) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(9) Lõikes 3 nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid ning lõike 8 punktis 6
nimetatud kinnituse võib esitada pärast § 12 lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuse tegemist.
§ 11. Taotluste menetlemine ja hindamine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest.
(2) Rakendusüksus viib kolme tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest läbi taotluse
nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav
teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud
nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes
kuni 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg
pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(3) Taotluse osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul
nõuetega vastavusse või mille rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve jäägi, teeb
rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille
koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse
veebilehel.
(5) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite
lõikes:
1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal
50%);
2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks (osakaal 30%);
3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal 20%).
(6) Hindamiskriteeriumeid 1–3 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja
madalaim 0.
7
(7) Hindamiskriteeriumite sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab
rakendusüksus kooskõlastatult ministeeriumiga ning mis avalikustatakse rakendusüksuse
veebilehel.
(8) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on
vähemalt 2,5 ja kõigis kriteeriumites on hinnatud vähemalt hindega 2.
(9) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui
sellele hindamisel antud koondhinne on alla 2,5 või vähemalt üht kriteeriumitest on hinnatud
madalamalt kui hindega 2.
§ 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja
rahuldamata jätmine
(1) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku projekti rahuldamiseks, osaliseks
rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse
teeb rakendusüksus.
(2) Rahuldamise otsus tehakse § 11 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui
selle rahastamise summa ei ületa meetme eelarvet.
(3) Osalise rahuldamise otsus tehakse § 11 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul,
kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse
vabade vahendite mahu tõttu või kui taotletud toetuse summa, projekti tegevused ja kulud ei
ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundinäitajate seisukohast osaliselt põhjendatud.
Osalise rahuldamise otsuse puhul on vajalik taotleja nõusolek, mille puudumise korral teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse § 11 lõikes 8 nimetatud lävendi ületanud
projekti puhul, kui taotluse elluviimiseks on taotlejal vajalik kaasata raha väljastpoolt
ettevõtjat, kuid selle rahastuse osas puudub taotluste hindamise hetkel lõplik otsus, puuduvad
kehtivad kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, ehitamise korral
puuduvad ehitusseadustiku järgi ehitamiseks nõutud dokumendid või muul põhjendatud juhul.
(5) Rahuldamata jätmise otsus tehakse projektide puhul, mis ei ületa § 11 lõikes 8 nimetatud
lävendit.
(6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
(edaspidi ka otsus) tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust
mõjutada võivad asjaolud.
(7) Otsuses sätestatakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ning abikõlblike kulude kogumaksumus;
5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
6) teave, et toetus on regionaalabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 kohaselt;
7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
8) projekti tulemus- ja väljundinäitajad koos sihttasemetega;
8
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) toetuse saaja kohustused;
11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
14) otsuse tegija andmed;
15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega
otsusega;
16) toetuse maksmise tingimused.
(8) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava
tulemuse saavutamise;
2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
4) ei ole põhjendatud.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva
jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates.
(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta
projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu
arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga
tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei muutu ja toetuse osakaal ei suurene.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab
kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega.
3. peatükk
Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse
õigused ja kohustused
§ 14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse
saaja esitab projekti lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse
9
perioodi lõppemist. Toetuse saaja esitab projekti järelaruanded rakendusüksuse nõutud
tähtajaks, seisuga üks aasta ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
(2) Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksusele rahuldamise otsuses etteantud
viisil e-keskkonna kaudu või e-kirja teel toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.
(3) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates
nende registreerimisest. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest
viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamiseks antakse kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise
tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
§ 15. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale tegelike kulude alusel vastavalt otsuses toodud
tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapi kaupa, eelneb väljamaksele vahearuande
kinnitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava lõppmakse summa peab
moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti.
(2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt otsuses etteantud viisil e-
keskkonna kaudu või e-posti teel digitaalselt allkirjastatult. Maksetaotlus esitatakse koos
vahe- või lõpparuandega.
(3) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse
menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse saajale ja
määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb
maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetluse, kui:
1) maksetaotluses esineb puudus;
2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge.
(5) Projektile, mille osas on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse
pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.
(6) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on:
1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate
ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine
rakendusüksusele;
3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos maksetaotlusega
esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.
(7) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale kuuluvalt
pangakontolt.
§ 16. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub:
10
1) tagama otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust otsusega vastavuses;
3) tagastama toetuse, kui rakendusüksus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult
tagasi;
4) esitama rakendusüksuse nõutud informatsiooni ja aruandeid ettenähtud vormil, viisil ja
tähtajal;
5) eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulusid ja neid kajastavaid kulu-
ja maksedokumente oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
6) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või
kulude muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil;
7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga
võrreldes;
8) võimaldama rakendusüksusel teostada kohapealset kontrolli ja teha auditit ning järelevalvet
toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning
võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta
omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul
vastava teate saamisest arvates;
10) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
11) näitama objekti asukohas infosildil projekti elluviimise perioodil ja pärast projekti lõppu
viie aasta jooksul rakendusüksuse etteantud viisil, et tegemist on Ida-Virumaa
tööstusinvesteeringute toetusega;
12) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse, toetuse ja projekti
teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale viis aastat pärast projekti
abikõlblikkuse lõppemist;
13) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest võimalusega
asendada materiaalne vara enne viie aasta möödumist arvates projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on kiirete tehnoloogiliste
muudatuste tõttu aegunud või purunenud, tingimustel, et ettevõtjas säilib vahetatud vara abil
majandustegevus vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest;
14) tagama, et kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering
tehtud, ei toimu ümberpaigutamist § 3 lõike 6 mõistes;
15) looma töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset ületavad töökohad hiljemalt ühe aasta
jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ja säilitama loodud töötleva tööstuse
sektori vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
16) kooskõlastama rakendusüksusega projektiga hõlmatud kinnistu osas õiguste üleandmise
korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest viie
aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
17) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist;
18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis
ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust.
§ 17. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
käesoleva määruse alusel toetuse taotlemise, kasutamise ja seonduvate protseduuride kohta.
11
§ 18. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus kohustub:
1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes;
2) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma
veebilehel;
3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides
tehtud muudatustest;
4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja
arvatud punktis 6 nimetatud informatsioon, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides
sätestatud juhtudel;
5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat viimase üksikabi andmise otsusest
arvates;
6) pärast otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti
nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu;
7) esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.
§ 19. Rakendusüksuse õigused
Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist
kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete
ja dokumentide esitamist;
3) vähendada toetust, juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla minimaalse
määra;
4) vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust projekti eelneva etapi käigus
tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra;
5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi vastavalt käesoleva määruse §-le 20, kui toetuse
saaja ei saavuta projekti eesmärke või kavandatud tulemusi või toetust ei ole kasutatud
sihipäraselt.
4. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmise alused
(1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse järgmistel
juhtudel:
1) kulu ei ole abikõlblik, sealhulgas kui maksetaotluse menetluse peatamise aluseks olev
asjaolu ei ole tähtaja jooksul selgunud või kõrvaldatud;
2) toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
4) projekti kavandatud tulemuste saavutamine ning säilitamine vastavalt ettenähtud
tingimustele ja aja jooksul ei ole võimalik, sh kui toetuse saaja suhtes on algatatud
likvideerimismenetlus või haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud
pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks;
5) toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel.
12
(2) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta:
1) kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult, et talle
on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning ta tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne
tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või registri kaudu edastatud nõusoleku saamisest
arvates.
(3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist
tuleneb teisiti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse
finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni
otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
(5) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise
laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et
kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust
kaalutlusõigust kohaldades.
(6) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud,
märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu
summa.
(7) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Otsuses märgitakse
tagastamisele kuuluv toetuse summa.
(8) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates.
(9) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse
väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega
rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud
eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134;
eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10
alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi
kohaldamise meetodile.
(10) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega.
(11) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
13
(12) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesolevast paragrahvist, juhul kui
Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul ja
ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, annab finantskorrektsiooni
otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(15) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(16) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis ja siis
tagastatav toetus.
5. peatükk
Vaidemenetlus
§ 21. Vaide esitamine ja menetlemine
Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.
14