Kiri

3690454 1189245 EELNÕU 06 .0 8 . 2018 0 0 EELNÕU 06 .0 8 . 2018 -864235 -144145 0 0 Määrus .0 8 . 2018 nr ….. Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Veterinaar- ja Toiduamet (1) Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi amet ) on Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus . (2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Veterinary and Food Board . § 2. Ameti pitsat ja sümbolid ( 1 ) Ametil on sõõrikujuline 35 - millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Veterinaar- ja Toiduamet ”. ( 2 ) Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord sätestatakse ameti asjaajamiskorras. § 3. Aruandekohustus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister ) ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 4. Ameti asukoht Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Väike- Paala 3, 11415 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht mä rgitakse struktuuriüksuse põhimääruses. 2 . peatükk AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on veterinaartegevust, loomatervist ja - heaolu, sööda- ja toiduohutust, põllumajandusloomade aretust, turukorraldust, mahepõllumajandust ning kutselist kalapüüki reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine . § 6. Ameti ülesanded Amet: 1) täidab pädeva asutuse ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldus järelevalvet (edaspidi koos järelevalve ) ja muud haldusmenetlust , sealhulgas tegevusloa taotluse lahendamine ; 2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) korraldab ja koordineerib loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet; 4) korraldab ja teostab järelevalvet loomade tervise kaitse ja heaolu ning loomsete saaduste üle ning veterinaararsti ja loomseid saadusi tootva loomapidaja poolt ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 5) korraldab ja teostab järelevalvet selle üle, kas toi t , toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja eseme d, selli n e ettevõte , kus käideldakse toitu, toidu käitlemi n e ning nimetatud materjalide ja esemete valmistami n e, töötlemi n e ja turustami n e vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele; 6) koordineerib sööda, toidu, loomatervise ja - heaolu mitmeaastase riikliku kontrollikava ja selle aruande koostamist; 7) tegutseb toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning Euroopa Liidu pädevaid ametiasutusi ühendava veterinaar- ja toidukontrollialase arvutisüsteemi (TRACES) Eesti kontaktasutusena ning korraldab nimetatud süsteemide tööd Eestis; 8) korraldab ja teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise üle; 9 ) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet põllumajandusloomade aretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise üle; 1 0 ) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete valmistamise või turustamisega, sealhulgas importimisega; 1 1 ) kogub, analüüsib ja säilitab andmeid järelevalve, muu haldusmenetluse ning väärtegude kohtuvälise menetlemise kohta ning peab andmekogusid; 1 2 ) täidab kutselise kalapüügi korraldamisega seotud ülesandeid ja tegutseb kutseli se kalapüügi registri volitatud töötlejana; 13 ) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetekohasuse üle ning tegutseb riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejana; 14) korraldab ja teostab järelevalvet sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle; 15) tegutseb riigi toidu ja sööda käitlejate registri volitatud töötlejana; 16 ) t egutseb veterinaararstide registri vastutava ja volitatud töötleja na ; 1 7 ) anna b veterinaarpraksisega tegelemiseks veterinaararsti kutsetegevuse lube; 18) analüüsib loomatervis e , loomakaitse, sööda - ja toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse olukorda riigis, töötab välja a meti tegevusvaldkonnaga seotud arengu- ja tegevuskava ning kontrolli b nende täitmis t ; 19 ) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse a meti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta; 20 ) osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegiate ja arengukavade ning programmide väljatöötamisel ja elluviimisel; 21 ) teeb oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsus e üksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga, osaleb rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel; 22 ) osaleb oma tegevusvaldkonna s Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös ning töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajalikud seisukohtade projektid; 23 ) täidab õigusaktiga, välislepingu või ametkondliku välislepinguga pandud ülesandeid; 24 ) korraldab koolitust järelevalveametnikele ja kolmandatele isikutele vastavalt ameti pädevusvaldkon n ale ; 25 ) täidab muid ülesandeid, mis on talle pand ud õigusaktiga, samuti valdkonna eest vastutava ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. 3 . peatükk AMETI JUHTIMINE § 7. Ameti juht Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. § 8. Peadirektor (1) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitjate kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva struktuur i üksuse tööd; 3) esindab ametit ning annab üld - ja erivolituse ameti esindamiseks; 4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile; 5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise; 6) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku, sõlmib ja lõpetab töötaja töölepingu; 7) määrab ametnikule distsiplinaarkaristuse õigusaktidega ettenähtud alustel ja korras; 8) kinnitab ameti asjaajamiskorra, töökorralduse, struktuuriüksuse põhimääruse ja ametikoha ametijuhendi; 9) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani ning sõlmib oma pädevuse piires lepinguid; 10) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 11) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega; 12) teostab teenistuslikku järelevalvet 6. peatüki kohaselt; 13) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 14) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna korraldamise kohta; 15) täidab talle seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga, kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid . (2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimustes käskkirju ning ameti asjaajamise korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi. (3) Peadirektor teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid. (4) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud peadirektori asetäitja, viimase äraolekul peadirektori määratud ametnik. § 9. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitja ametikoht. (2) Peadirektori asetäitja: 1) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd; 2) esindab a metit peadirektorilt saadud volituste piires; 3) teeb peadirektorile ettepaneku a meti eelarve koostamise ja eelarvevahendi te kasutamise kohta; 4) osaleb a meti arengusuundade väljatöötamises; 5) teeb peadirektorile ettepaneku määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 6) kontrollib struktuuriüksuse ülesannete täitmis t ; 7) täidab peadirektori antud muid ülesandeid. (3) Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. 4 . peatükk AMETI STRUKTUUR, STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE § 10. Ameti struktuur (1) Ameti struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister peadirektori ettepanekul. (2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega seotud osakonda nimetatakse keskuseks ja selle juhatajat keskuse juhatajaks. Osakonna koosseisu võib kuuluda struktuuriüksus, mis asub Eesti ja liidu välise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvas punktis (edaspidi piiripunkt ) ja seda struktuuriüksust nimetatakse piiripunktiks. (3) Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonna koosseisu kuuluvat piiripunkti juhib piiripunkti juhataja. (4) Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva piiripunkti täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. (5) Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. § 11. Ameti osakonnad Ameti osakonnad on: 1) loomatervise ja - heaolu osakond; 2) kalapüügi- ja turukorralduse osakond; 3) toiduosakond; 4) kauplemise ning impordi ja ekspordi osakond; 5) üldosakond ; 6) õigusosakond ; 7) Harjumaa keskus; 8) Hiiumaa-Saaremaa keskus; 9) Jõgevamaa-Tartumaa keskus; 10) Järvamaa keskus; 11) Läänemaa-Raplamaa keskus; 12) Põlvamaa keskus; 13) Pärnumaa keskus; 14) Valgamaa keskus; 15) Viljandimaa keskus; 16) Virumaa keskus; 17) Võrumaa keskus. § 12. Loomatervise ja -heaolu osakond Loomatervise ja - heaolu osakonna põhiülesan ne on: 1) korraldada, koordineerida ja teostada loomataudide ennetamist ja tõrjet; 2) korraldada meetmete rakendamist inimeste kaitseks inimestele ja loomadele ühiste ning loomade kaudu levivate haiguste eest; 3) korraldada ja teostada järelevalvet kutsetegevuse loaga veterinaararstide tegevuse , põllumajandusloomade aretuse, loomatervis e ja -heaolu, loomapidamishoonete, toiduks mittekasutatavate loomsete saaduste, loomkatsete, veterinaarravimite ning ravimsöötade kasutamise, sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle. § 13. Kalapüügi- ja turukorralduse osakond Kalapüügi- ja turukorralduse osakonna põhiülesan ne on korraldada ja teostada riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise ja toodete, sealhulgas alkoholi kvaliteedinõuetele vastavuse üle, täita riikliku alkoholiregistri ja kutselise kalapüügi registri volitatud töötleja kohustusi. § 14. Toiduosakond Toiduosakonna põhiülesanded on: 1) korraldada ja teostada järelevalvet toidu , s ealhulgas mahepõllumajandusliku t oidu ja mahepõlumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu , ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemise üle ; 2) ellu viia toiduseireprogramme ; 3) volitada järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks laboratooriume. § 15. Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakond Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna põhiülesan ne on korraldada ja teostada järelevalvet veterinaar-, toidu- ja söödakontrolli alla kuuluvate kaupade ning elusloomade sisse- ja väljaveol ja liikmesriikide vahelisel kauplemisel ning administreerida E uroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi RASFF. § 16. Üldosakond Üldosakonna põhiülesa nne on korraldada ameti eelarvestamist, asjaajamist, teabevahetust, dokumendihaldust, arhiivitööd, personalitööd ja koolitustegevust, riigivara haldamist ja arvestust, töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust ning tööks vajaliku inventari, töövahendite ja teenuste riigihankeid ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele finants-, personali- ja palgaarvestuseks vajalikku teavet ja dokumentatsiooni. § 17. Õigusosakond Õigusosakonna põhiülesan ne on: 1) nõustada ameti juhtkonda ja struktuuriüksusi ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusküsimustes ; 2) osaleda ameti tegevusvaldkonnaga seotud ameti õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ; 3) anda arvamusi ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusaktide eelnõude kohta ; 4) esindada ameti õigushuve ja korraldada ameti õigushuvide esindamist. § 18 . Keskus Paragrahvi 11 punktides 7 – 17 nimetatud k eskus t e põhiülesanne oma tegevuspiirkonnas , see on maakonnas või maakondades, on: 1) täita pädeva asutuse üle sandeid, teostada järelevalvet ja muud haldusmenetlust, sealhulgas tegevusloa taotluse lahendamine; 2) koha ldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud a lustel ja ulatuses ning menetleda väärtegusid ; 3) teostada loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet; 4 ) teostada järelevalvet loomade tervise kaitse ja heaolu ning loomsete saaduste üle ning veterinaararsti ja loomseid saadusi tootva loomapidaja poolt ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 5) teostada järelevalvet toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete ning nende valmistamise, töötlemise ja turustamise nõuetekohasuse üle ; 6) teostada oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise üle; 7) teostada riiklikku järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete valmistamise või turustamisega, sealhulgas importimisega; 8) teostada riiklikku järelevalvet alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetek ohasuse üle; 9) teha oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega . § 19. Osakonna juhtimine (1) Osakonnajuhataja tagab tema juhitava osakonna ülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise. (2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks osakonnajuhataja: 1) vastutab tema juhitavale osakonnale pandud ülesannete nõuetekoh ase , õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluva ametniku või töötaja teenistus- või tööülesannete täitmist; 2) osaleb arengustrateegia ja aastaplaani väljatöötamisel ning juhib osakonna arenguplaani koostamist; 3) annab alluvale ametnikule ja töötajale korralduse osakonna ülesannete täitmiseks; 4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru osakonna tegevusest; 5) annab osakonna nimel arvamuse ja kooskõlastuse; 6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepaneku muuta osakonna struktuuri ja töökorraldust ning teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu, määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 8) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 9) allkirjastab osakonnas koostatud kirja ja dokumendi, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi, välja arvatud punktis 10 nimetatud lepingud , ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti ; 10) sõlmib peadirektori antud volituse alusel ja hankekorra järgi iga-aastases hankeplaanis määratud piirsumma ulatuses lepinguid; 11) teeb koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsus e üksuse asutusega ning vajaduse korral osutab või tellib ametiabi. § 20. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht (1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistus koha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. 5 . peatükk KOMISJON, NÕUKOGU JA TÖÖRÜHM § 21. Komisjon, nõukogu ja töörühm (1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon ). (2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed, töökord, ülesanded ja nende täitmise tähtajad. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul. 6 . peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 22. Teenistuslik järelevalve (1) Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametniku tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktidega määratud ulatuses ja korras. (2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale või osakonnajuhatajale ülesandeks koguda materjali haldusakti andmise või haldustoimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, sealhulgas võtta ametnikult või töötajalt asjakohase seletuse ja arvamuse. 7 . peatükk AMETI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 23. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. 8 . peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. Määruse kehtetuks tunnistamine P õllumajandusministri 13. juuni 2007. a määrus nr 91 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus ” tunnistatakse kehtetuks. § 25. Määruse jõustumine M äärus jõustub 1. septembril 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 4083685 47625 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS ) § 42 lõike 1 alusel. Eelnõu on välja töötatud , arvestades kavandatud muudatusi Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi amet) töökorralduses , et vähendada juhtimistasandeid ja dubleerimisi juhtimises, parandada ja ühtlustada pakutava teenuse kvaliteeti ning ühtlustada struktuuriüksuste töökoormust . Muudatuste kohaselt korraldatakse ümber ameti kohalike asutuste tegevus , ameti kohalike asutuste ülesanded antakse üle ametile ja nende tegevus lõpetatakse. Tegevuse lõpetavate ameti kohalike asutuste õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle ametile alates 1. septembrist 2018 . Määruse eelnõu valmistas id ette ja seletuskirja koostas id Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajaev ( [email protected] , 625 6142), Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste ( [email protected] , 605 1711) ning Maaeluministeeriumi personaliosakonna nõunik Leiti Tulf ([email protected], 625 6177) . Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula ([email protected], 625 6166) . Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeerium i õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava ( laura.ojava @agri.ee, 625 6 523 ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamisel on lähtutud VVS-i § 42 lõikest 2, mille kohaselt peavad valitsusasutuse põhimääruses sisalduma: 1) asutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi; 2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded; 3) asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused; 4) asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded; 5) muud asutuse tegevuse korraldamise olulised sätted. Eelnõu ülesehitamisel on lähtutud VVS-i nimetatud sätetest ning põhimäärus on jaotatud kaheksasse peatükki: 1) 1. peatükk „Üldsätted ” – määrab ameti täieliku nime, asukoha ja tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nime; 2) 2. peatükk „ Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded ” – määrab ameti tegevusvaldkonna ja ülesanded; 3) 3. peatükk „ Ameti juhtimine ” – määrab ameti juhtimise korralduse ning juhtide õigused ja kohustused; 4) 4. peatükk „ Ameti struktuur , struktuuriüksuste põhiülesanded ja struktuuriüksuste juhtimine ” – määrab ameti struktuuri , struktuuriüksuste põhiülesanded ja struktuuriüksuste juhtimi s e ; 5) 5. peatükk „Komisjon, nõukogu ja töörühm ” – määrab muud ameti tegevuse korraldamiseks olulised sätted; 6) 6 . peatükk „ Teenistuslik järelevalve” määrab teenistusliku järelevalve ameti ametniku tegevuse seaduslikkuse üle; 7) 7 . peatükk „ Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ” – määrab ameti ümberkorraldami s e j a tegevuse lõpetamis e ; 8 ) 8 . peatükk „Rakendussätted ” – määrab rakenduslikud sätted. Paragrahvis 1 sätestatakse, et Veterinaar- ja Toiduamet on Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus . Kuna VVS-i § 70 kohaselt on amet ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses , siis puudub vajadus põhimääruse § - s 1 seda korrata. Küll aga nimetatakse need ülesanded § -s 6 ameti ülesannetena. Ühtlasi sätestatakse §-s 1, et a met esinda b oma ülesannete täitmisel riiki , ja esitatakse ameti ingliskeelne nimetus. Paragrahvis 2 sätestatakse amet i pitsat ja sümbolid . VVS-i § 41 lõike 2 kohaselt on ametil väikese riigivapiga pitsat ning põhimäärus annab selle detailse kirjelduse. Ameti dokumendiplangil väikese riigivapi kasutamise õiguse annab riigivapi seaduse § 7 lõige 1. Ameti dokumentiplangi kasutamise kord on sätestatud ameti asjaajamiskor ras . Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei nimetata põhimääruses enam, et a met kasutab riigilippu seaduse kohaselt . Sellise deklaratiivse sätte järele puudub põhimääruses vajadus, kuna lipu kasutamine on reguleeritud Eesti lipu seaduses. Paragrahvis 3 kehtestatakse VVS-i § 41 lõikest 1 tulenevalt , et amet on aruandekohustu slik valdkonna eest vastutava ministri ee s. Paragrahvis 4 määratakse ameti asukoht, milleks on T allinn . Ameti asukoht on määratud postiaadressi täpsusega. Lisaks nähakse põhimääruses ette, et ameti struktuuriüksused võivad paikneda ka teistes kohaliku omavalitsuse üksustes. Sellisel juhul määratakse struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses. Paragrahvis 5 sätestatakse ameti tegevusvaldkond. Ameti tegevusvaldkonna sõnastust on täpsustatud . Ameti tegevusvaldkond on veterinaartegevust, loomatervist ja -heaolu, sööda- ja toiduohutust, põllumajandusloomade aretust, turukorraldust, mahepõllumajandust ning kutselist kalapüüki reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine . Paragrahvis 6 sätestatakse ameti ülesanded. Kehtestatavas määruse s on ameti ülesandeid korrastatud, üldisemalt ja kompaktsemalt sõnastatud. VVS-i § 70 lõike 1 kohaselt teostab amet riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, mistõttu on lisatud kehtestatavasse põhimääruse sse § 6 punkt 1. Nimetatud punkti kohaselt täidab amet pädeva asutuse ülesandeid, korraldab ja teostab järelevalvet, teeb majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetele vastavuse kontrolli ja viib läbi muud haldusmenetlust . K ehtest atavasse põhimääruse sse on lisatud § 6 punkt 2, mille kohaselt kohaldab amet riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid . Samuti on lisatud ülesanne, mille kohaselt amet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid riikliku ja haldusjärelevalve, haldusmenetluse ning väärtegude kohtuvälise menetlemise kohta ning peab andmekogusid . Veterinaarkorralduse seaduse § 22¹ lõike 1 alusel on valdkonna eest vastutav minister asutanud r iikliku veterinaararstide registri v eterinaar arstide registreerimiseks . Sama seaduse alusel täidab amet veterinaararstide registri vastutava ja voli tatud töötleja ülesandeid, mistõttu on ameti ülesandeks lisatud vastav ülesanne. Amet osaleb oma valdkonna arengusuundade ja -kavade ning programmide väljatöötamisel ja elluviimisel . Vastavasisuline punkt on lisatud ameti ülesandeks. Samas on ameti ülesannetest välja jäetud ülesanne analüüsida, suunata ja kontr ollida a meti kohalike asutuste tegevust ning korraldada nendevahelist koostööd , kuna a meti kohalike asutuste tegevus korraldatakse ümber. Paragrahvis 7 sätestatakse, et a metit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. Paragrahvis 8 sätestatakse peadirektori pädevus ja ülesanded. Põhimäärus koondab pea direktori pädevusvaldkonna ja ülesanded, et tagada parem arusaadavus asutuse juhtimisfunktsioonidest ja võimalus leida nimetatud teavet ühest ja samast allikast. Pead irektor juhib keskuse tööd ja korraldab ise või pea direktori asetäitja kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist kooskõlas põhimäärusega ning vastutab ametile pandud ülesannete täitmise eest. Peadirektori ülesande i d on määruse eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja täpsustatud. Kehtiva põhimäärusega võrreldes p eadirektori ülesanded olemuslikult ei muutu , välja arvatud ameti kohalik u asutus e tegevust reguleerivad ülesanded . Kuna ametil ei ole alates 1. septembrist 2018 ameti kohalikku asutust, siis on peadirektori ülesannetest ja kohustustest välja jäetud need punktid, mis reguleerisid kohalike asutuste juhtide kaudu kohalike asutuste juhtimist, nende tegevuse koordineerimist, suunamist ja kontrollimist, samuti ministrile ettepaneku esitamist ameti kohaliku asutuse tulude ja kulude eelarve kohta ning kohalike asutuste juhtide ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Paragrahvis 9 määratakse peadirektori asetäitja pädevus ja ülesanded. Võrreldes määruse eelnõu kehtiva põhimäärusega peadirektori asetäitja ülesandeid ei muudeta. Eelnõus on välja toodud peadirektori asetäitja olulisemad ülesanded , kuna täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. Paragrah v 10 on kooskõlas VVS-i § 49 lõike 1 punktiga 11, mille kohaselt määrab minister ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse koosseisu. Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega seotud osakonda nimetatakse keskuseks ja selle juhatajat keskuse juhatajaks. Osakonna koosseisu võib kuuluda struktuuriüksus, mis asub Eesti ja liidu välise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvas punktis (edaspidi piiripunkt ) ja seda struktuuriüksust nimetatakse piiripunktiks. Osakonda juhib osakonnajuhataja ja o sakonna koosseisu kuuluvat piiripunkti juhib piiripunkti juhataja. Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva piiripunkti täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. Paragrahvis 11 nimetatakse ameti 17 osakon na nimed ja §-des 12–18 tuuakse välja iga osakonna põhiülesan ne . Osakondade täpsemad ülesanded sätestat akse osakon n a põhimääruses. K ehtivat ameti põhimäärust kehtestatava ameti põhimäärusega võrreldes nimetatakse ameti struktuuris loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakond ümber loomatervise ja - heaolu osakonnaks ning põllumajandusloomade aretuse, kalapüügi- ja turukorralduse osakond nimetatakse ümber kalapüügi- ja turukorralduse osakonnaks. Põllumajandusloomade aretuse valdkonna ülesanded, samuti turukorraldus (sealhulgas alkohol) ja kalapüügikorraldus on kehtiva põhimääruse kohaselt põllumajandusloomade aretuse, kalapüügi- ja turukorralduse osakonne ülesanneteks. Turukorraldusel ja kalapüügikorraldusel põllumajandusloomade aretusega seost otseselt ei ole, kuid põllumajandusloomade aretuse valdkond on tihedalt seotud loomatervishoiu ja loomakaitse ning söötade valdkonnaga. Suur hulk nõudeid tuleneb samadest õigusaktidest (n t loomade identifitseerimine, registreerimine jms) ning mõlemad valdkonnad kuuluvad Euroopa Liidus Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi alla. Tulenevalt eesmärgist korraldada järelevalve ümber loogilisemaks ja arusaadavamaks ning viia seotud valdkonnad ühtse juhtimise alla, on otstarbekas ja põhjendatud viia põllumajandusloomade aretuse üle järelevalve teostamine loomatervis e ja -heaolu osakonda. Muudatustega soovitakse suurendada valdkonnas juhtimisalast vastutust, tegevuste paremat planeerimist ning järelevalvetoimingute efektiivsust. Muudatus võimaldab ühitada ka mõlema s valdkonna s tehtavaid kontrolle, mis omakorda võimaldab vähendada kontrollikoormust loomapidajatele. Ameti 15 kohalik u asutuse tegevus korraldatakse ümber ja ameti koosseisus luuakse 11 piirkondliku pädevusega osakonda: Harjumaa keskus, Hiiumaa-Saaremaa keskus, Virumaa keskus, Jõgevamaa -Tartumaa keskus, Järvamaa keskus, Läänemaa-Raplamaa keskus, Põlvamaa keskus, Pärnumaa keskus, Valgamaa keskus, Viljandimaa keskus ja Võrumaa keskus. Paragrahvis 19 sätestatakse osakonna juhtimine. Võrreldes määruse eelnõu kehtiva põhimäärusega, siis osakonnajuhataja ülesan de puhul on tegemist sõnastuslike, mitte sisuliste muudatustega. Eelnõus on välja toodud osakonnajuhataja olulisemad ülesanded, kuna täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. Osakonnajuhataja ülesandeid on täiendatud õigusega käsutada peadirektorilt saadud volituste piires ameti eelarvevahendeid. Lisatud on sellekohane punkt, mille kohaselt võib osakonnajuhataja sõlmida peadirektori antud volituse alusel ja määratud eelarve piirsumma ulatuses osakonna ülesannete täitmiseks väikesemahulisi lepinguid, mille tegemiseks seaduse järgi ei ole vaja riigi hanget korraldada. Samuti on lisatud ülesanne teha koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutu sega ning vajaduse korral osutada või tellida ametiabi. Lisandunud punktiga ei looda sisuliselt uut sätet , vaid täpsustatakse juba olemasolevaid osakonnajuhataja ülesandeid. Paragrahvis 20 sätestatakse võimalus, et ameti struktuuri või b kuuluda väljaspool struktuuriüksus t asuv teenistuskoht, mille ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. Paragrahvis 21 reguleeritakse peadirektori poolt komisjoni, nõukogu ja töörühma (edaspidi koos komisjon ) moodustamist. Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse sarnaselt kehtiva põhimäärusega komisjoni liikmed, ülesanded ja ülesannete täitmise tähtajad ning töökord. Põhimääruses ei nähta enam eraldi ette, et käskkirjas tuleb määrata ka komisjoni teenindav struktuuriüksus, sest see on nende töökorra osa. Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul. Paragrahvi s 2 2 sätestatakse teenistusliku järelevalve teostamine . Paragrahvi 23 kohaselt toimub ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine seaduses sätestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumine jätab suurem a otsustamisruum i ameti tasandile ameti juhtimise ja sisemise töökorralduse paindlikumaks korraldamiseks. Alljärgnevalt on toodud eelnõu mõjud erinevate mõjuliikide kaupa : sotsiaalne, sh demograafiline mõju – puudub ; mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – puudub; mõju majandusele – puudub; mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub; mõju regionaalarengule – puudub; mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – otsene mõju puudub. Mõju valdkonnad Mõju riigiasutuste töö korraldusele, majandusele ja välissuhetele Muudatusega kaasneb väike mõju a meti töökorraldusele . Maaeluministri käskkirjaga kehtestatav a meti teenistuskohtade koosseis viiakse vastavusse a meti põhimääruses tehtavate muudatustega ning õigusaktid jõustuvad samal ajal. Ameti 15 kohaliku asutuse tegevuse ümberkorraldamine, mille tulemusena need muut uvad ameti struktuuriüksusteks , on pigem ameti sisemine ja vormiline ümberkorraldus, mis ei too klientidele kaasa muudatusi. Kõigisse maakondadesse jääb amet esindatuks senisel tasemel ja muudatus ei too ka asa tõrkeid ameti töös. Muudatusega võib kaasneda ülemineku alguses minimaalne lühiajaline mõju suhtluses klientide, lepingu- ja koostööpartneritega . Selle ennetamiseks teavitatakse kliente, lepingu- ja koostööpartnere i d aegsasti . Mõju ulatus. Mõju ulatus on väike ja sihtrühmale vähe tuntav, kuna amet jääb kõikides maakondades senisel tasemel esindatuks . Mõju sagedus puudub . Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Küll aga muutub lihtsamaks ja ühetaoliseks suhtlemine riigiametitega, kus ameti kohalike asutuste olemasolu on olnud takistavaks ja segadust tekitavaks asjaoluks, näiteks töötamise registris on kõik ameti kohalike asutuste ametnikud ja töötajad EMTA algatusel registreeritud ameti registr i numbri alla, kuigi ameti kõigil 15 kohalikul asutusel on olemas oma asutuse registrinumber. Samal ajal määruse jõustumisega kavandatakse maaeluministri käskkirja „ Veterinaar- ja T oiduameti koosseis” jõustumine. Maaeluministri käskkirja eesmärk on viia ameti- ja töökohtade nimetused vastavusse tegelikult tehtava tööga ning arvestada ametis uuenenud tegevust ja liidetud ülesandeid. Määruse jõustumisel reguleeritakse ameti ülesandeid ja tegevust põhimäärusega ning ameti struktuuri vastavalt ülesannetele ja töökorraldusele, mis tagab ametile pandud ülesannete täitmise ja osutatavate teenuste kvaliteedi paranemise. Eelnimetatud mõjude ulatus ja sagedus ning sihtrühm ei ole suur ning võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad. Seega ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 80 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ” § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ministeerium korraldab ümber ameti ja ameti 15 kohaliku asutuse tegevuse. Ameti kohalik e asutus t e tegevus liidetakse ameti tegevusega ja a meti kohalik e asutuse tegevus lõpetatakse alates 1. septembrist 2018. Ameti ja tema kohalike asutus t e töö ümberkorraldamisel ameti ametlik n imi ei muutu. Tegevuse lõpetava ameti kohaliku asutuse õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle ametile alates 1. septembrist 2018 . Amet on koostanud ümberkorraldusega seotud tegevuste loetelu ja selle täitmise ajakava. Oluliseks peetakse teavitustegevusi. Ameti 15 kohalikul asutusel ei ole riigieelarve assigneeringud. Ameti 1 5 kohaliku asutuse ametnikud ja töötajad jätkavad töötamist ametis . Ametniku tähtajatu üleviimine teisele ametikohale toimub avaliku teenistuse seaduses kehtestatud korras ja töötaja töölepingu üleandmine muutumatul kujul toimub töölepingu seaduses kehtestatud korras. Määruse rakendamiseks on vaja muuta ameti siseseid töökorralduslik k e dokumente, kuid see ülesanne ei ole mahukas ja selleks kuluva ajaga on arvestatud määruse jõustumisaja määramisel. Määruse rakendamisega kaasne vad kulud riigieelarve vahenditest, mida amet on arvestanud 2018. a eelarvet planeerides. Kokku kulub ameti ja tema 15 kohaliku asutuse tegevuse ümberkorralduse elluviimiseks umbes 10 000 eurot, mis sisaldab ameti osakondade uusi maja silte hoonetel , pitsateid, töötõendeid jms. Infosüsteemides ei ole muudatuse tõttu tarvis teha lisaarendusi. Ameti d okumendihaldussüsteem muutub läbipaistvamaks , lihtsamaks ja kergemini hallatavaks. S amuti muutub avalikus vaates ameti dokumentide leidmi n e lihtsamaks, kuna enam ei ole vaja pidada kõigi kohalike asutuste dokum endiregistreid. M ääruse rakendamisega ei kaasne eeldatavaid tulusid. Ameti põhimääruse muutmisega samal ajal valmistatakse ette maaeluministri käskkiri a meti teenistuskohtade koosseisu kehtestamiseks. Maaeluministri määrus ja maaeluministri käskkiri a meti teenistuskohtade koosseis u kehtestamiseks jõust uvad ühel ajal . Määruse muutmisega kaasnevad ümberkorraldused a meti struktuuris aitavad otstarbekamalt korraldada a meti ülesannete täitmist . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 201 8 . a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude info süsteemis EIS kooskõlastami seks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile . Ministeeriumid Meie: 08.08.2018 nr 1.4-3/1024 Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud härra minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus” eelnõu. Palume teie kooskõlastust hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu, Eelnou_VTA.docx 2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_VTA.docx Sama: VTA Leiti Tulf 625 6177, [email protected] Diana Rammul 625 6259, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0837 - Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7103d939-c43b-4131-90c8-c8fd3ff2b5f7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7103d939-c43b-4131-90c8-c8fd3ff2b5f7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main