dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11250101676 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 20. detsember 2011
Viit
-
Registreeritud
20. detsember 2011
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Toimik
0-0
Vastutaja
Annely Erm (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11250101676 lõpetamise määrus.pdf156 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 13.12.2011.a, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: Prokuröri abi Allar Nisu Kriminaalasja number: 11250101676 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 169 Kahtlustatava nimi: K.K Käesolevas kriminaalasjas on K.K’le esitatud kahtlustus KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kellelt on 01. augusti 2008. aasta Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-2372 välja mõistetud oma alaealise poja AAA ülalpidamiseks ja BBB kasuks tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist, s.o alates 01.02.2007.a kuni AAA täisealiseks saamiseni, igakuine elatusraha poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus (millele lisandub tulumaks), on hoidunud kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. 2011.a augustikuu seisuga on elatise võlgnevus 8916,82 eurot. Ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui elatusraha ei maksta pikema aja jooksul. Kohtueelses menetluses on tuvastamist leidnud, et kahtlustatav K.K ei ole elatusraha maksnud kordagi. Seega ei ole elatusraha maksmist käesolevas asjas toimunud pikema aja jooksul. Lisaks on kohtueelses menetluses tuvastamist leidnud asjaolu, mille kohaselt nähtub K.K SEB panga arvelduskonto väljavõttest, et isikule on ajavahemikul 09.02.2009.a – 09.08.2010.a, s.o ajal, mil kahtlustatavalt oli Pärnu Maakohtu otsusega välja mõistetud oma alaealise poja ülalpidamiseks igakuine elatusraha, tehtud erinevaid rahaülekandeid (tl 20-27). Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.08.2011.a seisu andmetega on kahtlustatav saanud perioodil 01.02.2010.a kuni 31.12.2010.a ja 01.01.2011.a kuni 31.07.2011.a maksustatud tulu järgnevalt: 2010.a 15716 krooni (emapalk) ja 2011.a 1946.14 eurot (emapalk) (tl 12). Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-92-01 väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks vanem kasutama kogu oma vara. Vastav põhimõte on kohaldatav ka käesoleva kriminaalasja puhul. Tõendamist on leidnud, et isikul on olnud oma kohustuse täitmiseks olemas vastavad vahendid, kuid sellele vaatamata ei ole ta kordagi täitnud talle Pärnu Maakohtu poolt kohtuotsusega pandud kohustust. Samuti ei ole kahtlustatav kohustust täitnud kasvõi osaliselt. Kuritahtlikuks peetakse ülalpidamiskohustuse rikkumist ka juhul, kui kahtlustatav varjab oma tulusid. Tõendamist on leidnud asjaolu, et K.K’le määratud peretoetus ja vanemahüvitis on laekunud ajavahemikul 27.08.2010.a – 09.09.2011.a tema tütre CCC arveldusarvele (tl 54-61). Seega on koosmõjus teiste tõenditega käesoleval juhul alust rääkida ka tulude varjamisest K.K poolt. Kokkuvõttes on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et K.K on pannud toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise. Kahtlustatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1 korral. Kehtivad väärteokaristused puuduvad (tl 69-70). Otstarbekuse kaalutlustel K.K suhtes kriminaalmenetlust varasemalt lõpetatud ei ole. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 169 järgi kvalifitseeritav kuritegu on II astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Käesoleval juhul võib asuda seisukohale, et kahtlustatava süü pole olnud toimepandud teos piisavalt suur, mistõttu ei ole õigustatud ka kriminaalkaristuse kohaldamine. Tõendamist on leidnud küll asjaolud, et K.K ei ole elatusraha maksnud pikema aja jooksul ning lisaks on ta varjanud ka tulusid, kuid arvestada tuleb fakti, et K.K sissetulekud perioodil 01.08.2008.a kuni 14.09.2011.a ei ole olnud suured. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et lisaks AAA’le on K.K’l veel kaks alaealist last, keda ta samuti peab ülal pidama. Seega ei nähtu kokkuvõtlikult kriminaalasja materjalidest, et kahtlustatav omaks vara, mis annaks talle võimaluse täita täielikult talle Pärnu Maakohtu poolt pandud kohustust ning lisaks pidada ülal veel kahte alaealist last. Sellele vaatamata ei ole aga K.K täitnud talle pandud kohustust mitte kordagi ning isegi mitte osalises ulatuses. Samuti ei nähtu materjalidest, et K.K oleks tundnud huvi temale pandud kohustuse täitmise suhtes. Seega annab eelnevalt väljatoodu kokkuvõttes aluse rääkida väiksemast teosüüst. See tähendab, et analoogilises situatsioonis võiks olla süü suurus suurem juhul, kui isik omaks vara, mis annaks talle võimaluse täielikult täita talle kohtu poolt pandud kohustust, kuid mingil põhjusel ta seda ei teeks. Käesoleval juhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lisaks leiab prokuröri abi, et kahtlustatavale ei ole vajalik tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest kohaldada mõnd mõjutusvahendit või karistust, mida KrMS § 202 ette ei näe. Isikut on võimalik mõjutada edaspidisest õigusvastasest käitumisest hoiduma ka KrMS §-s 202 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldades. Samuti puudub käesoleval juhul ka avalik menetlushuvi. K.K on küll ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist ei ole sarnase süüteoga võrreldes talle käesolevas asjas talle etteheidetava süüteoga. Lisaks ei ole isiku suhtes varasemalt kriminaalasju otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud. Käesoleval juhul ei ole isiku karistamine vajalik ka õiguskorra üldistes huvides. Seega on kokkuvõttes alust arvata, et kriminaalmenetluse lõpetamine K.K suhtes on õigustatud ja põhjendatud. Kahtlustatav on teadlik, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Lisaks puuduvad ka kriminaalmenetluse kulud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2, lg 3, lg 7 ja § 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11250101676 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Maksta riigituludesse 278,02 eurot. Tähtajaks määrata: 13.06.2012.a. 3. Tõkendi tühistamine: Tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Vahistuse andmed: Kahtlustatav vahistuses ei viibinud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Kannatanu BBB’le ja kahtlustatavale K.K’le. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. _______________ Allar Nisu Prokuröri abi Olen kohustustega nõus. Minule on 13.12.2011.a selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus: _______________ K.K Kahtlustatav
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel