Lääne Ringkonnaprokuratuur · 13. detsember 2011
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 09.12.2011.a. Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna prokuröri abi
M. Merisaar
Kriminaalasja number: 11250100623
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: A.K
Kriminaalasjas nr 11250100623 alustati KarS § 121 alusel menetlust 08.04.2011.a. selles, et
ajavahemikul 23.12.2010 kuni 09.01.2011 kella 09.30 paiku A.K X talu laudas Y külas S vallas
Pärnumaal haaras ühe käega kinni oma 17 aastase eestkostealuse AAA kõrvast ja teise käega
juustest ning tagus kannatanu pead vähemalt viiel korral vastu lauda seina, põhjustades AAAle
füüsilist valu ning soovitas viitega enesetapule AAA-l võtta kaks meetrit köit probleemide
lahendamiseks. 06.04.2011.a. kavatses AAA läbi viia suitsiidi, mis tema tahtest olenemata ei
õnnestunud.
A.K on kannatanu kasuema.
Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on A.K`le esitatud kahtlustus selles, et tema eeluurimisega
täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 01.01.2011 kuni 09.01.2011 kella 09.30 ajal Pärnu mk S
vallas Y külas X talu laudas, võttis AAA`l vasaku käega paremast kõrvast ja parema käega juustest
vasakult poolt pea piirkonnast kinni ning lõi kannatanu pea kuklapiirkonna eeluurimisega
tuvastamata arvu kordi, kuid vähemalt kolmel korral vastu seina, tekitades kannatanule füüsilist
valu ja paistetuse pea piirkonda.
A.K on kinnitanud, et kahtlustuse sisu on arusaadav, kuid ta ei ole toime pannud kuritegu, milles
teda kahtlustatakse. 2011 aasta talvisel ajal tekkisid tal AAAga probleemid, kuna too valetas talle.
Ta ütles AAAle, et ta vaataks talle otsa kui nad omavahel räägivad. Kuna AAA aga ei vaadanud
talle otsa, siis võttis AAA-l juustest kinni ja pööras ta pead, et ta otsa vaataks. AAA ei tahtnud talle
otsa vaadata, hakkas vastu ja selle käigus võis talle tunduda, et ta teda juustest sakutab. Seda ta ei
mäleta, et oleks kõrvast kinni võtnud ning samuti ta ei mäleta, et oleks AAAt vastu seina lükanud
või peaga löönud. Peale seda tegid nad tööd edasi. Tema arvamuse kohaselt tegi AAA avalduse,
kuna temaga oldi kodus range ja ta tahtis kodust ära saada.
AAA seoses kehalise väärkohtlemisega saadud vigastuste pärast arsti poole pöördunud ei ole,
samuti ei ole keegi tunnistajatest kinnitanud kannatanul ka kehavigastuse („pea oli paistes“)
olemasolu.
Antud sündmuse ainsaks pealtnägijaks võis olla kannatanu vend BBB, kuid tema on keeldunud
isiklikel põhjustel ütluste andmisest enda kasuema ja õe vahel toimunu kohta, kuna ei taha rohkem
peresiseseid probleeme ning temal kasuema suhtes pretensioone ei ole.
Kannatanu on oma esimeses ülekuulamises kinnitanud, et teda löödi vähemalt viiel korral, korduval
ülekuulamisel aga, et löödi kolmel või neljal korral. Samuti on ta kinnitanud, et vägivald kasuema
poolt on olnud jätkuv, isa on ta aga kogu aeg usaldanud ja läbisaamine hea.
Tunnistaja CCC, kes on kannatanu isa, on aga kinnitanud, et AAAga on tal probleeme olnud kogu
aeg ja ta on kodus valetanud. A.K-l ja AAA-l on tema meelest olnud normaalsed suhted kuni ajani
mil AAA haiglasse sattus. Mingeid varasemaid probleeme olnud ei ole ja tema ei ole kuulnud, et
neil oleks olnud sõnavahetusi. Tema arvamuse kohaselt on kannatanu rääkinud selliseid asju
seetõttu, et tahtis kodust ära saada kuna tema ja Ave ei lubanud teda õhtuti välja ja käskisid kodus
olla, ta ajas A.Kga kiusu. Tema on võimaldanud kodu, toidu, riided ja taskuraha ja ei tohiks
millestki puudust olla, kuid AAA arvates oldi temaga liiga ranged, kuna pidi õhtuti kodus olema ja
õppima.
Tunnistaja DDD, kes on AAA klassijuhataja, on kinnitanud, et on koosolekutel korduvalt kohtunud
AAA kasuema A.Kga, kes on käitunud väga agressiivselt ja teda sõimanud. Samas on olnud ka
kordi, kus A.K on käitunud temaga hästi. A.K on süüdistanud teda selles, et koolikaaslased on
AAAsse halvasti suhtunud. Klassikaaslased on tõepoolest AAA narrinud ja tema selle peale kergesti
solvunud. Põhikooli ajal oli AAA väga kinnine ja otseselt probleemidest ning mingitest
konkreetsetest sündmustest ei rääkinud. Samuti oli ta kergesti mõjutatav enda kasuema poolt. AAA
isa on tundunud väga vaikne meesterahvas.
Tunnistaja EEE, kes on kannatanu sõbranna, on kinnitanud, et tunnevad lähemalt neli aastat ja
läbisaamine on hea. Tema sõnul enamasti räägib AAA tõtt, kuid mõni üksik kord on ka valetanud.
AAA on talle rääkinud, et tema läbisaamine kasuemaga on väga halb. AAA ei ole talle rääkinud
sellest kuidas kasuema teda peaga vastu seina lõi.
Tunnistaja FFF, kes on kooli sotsiaalpedagoog, on kinnitanud, et temal on olnud kokkupuuteid
AAAga. Esmane kokkupuude oli siis kui AAA õppis üheksandas klassis. Sel ajal oli tal probleeme
klassikaaslastega. Samuti on AAA talle rääkinud, et tal on emaga halvad suhted aga täpsemalt ta
midagi ei rääkinud. Konkreetsest juhtumist, sellest peaga vastu lauda seina löömisest, ta kuulnud ei
ole.
Arvestades eeltoodut, ei ole välistatud ka kannatanu provotseeriv käitumine. Tunnistajatest keegi ei
ole kinnitanud, et oleks kunagi näinud AAA-l füüsilisi sümptomeid, mis viitaksid jätkuvale
füüsilisele vägivallale tema suhtes.
Küll aga annavad kriminaalmenetlusel kogutud tõendid aluse kahtlustada A.K KarS § 121 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, on ta ju ka ise kinnitanud, et võttis kannatanul juustest
kinni ja pööras tema pead ning kannatanule võis tunduda, et ta teda sakutab. Samuti ei ole A.K
kinnitanud, et ei ole kannatanul kõrvast kinni võtnud ja vastu seina lükanud või löönud, vaid seda,
et ta ei mäleta seda. Samas on A.K oma ütlused andnud 19.09.2011.a., sündmus leidis aga aset
jaanuaris 2011 ning kriminaalasi algatati 08.04.2011.a. Kannatanu on kinnitanud sündmuse
toimumise ajal valu tekitamist talle. Valu põhjustamine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei
ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav.
A.K käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
Samas ei ole tema süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest
kriminaalrepressiooni kohaldamist.
Alates 2004.a. 01. juulist on seadusandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus
juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja
selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud
kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise
astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni
kolmeaastase vangistuse.
Menetlust ei saa lõpetada väikese süü korral siis, kui eksisteerib põhjendatud kahtlus, et isik ei tee
sellest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. A.K on varem kriminaalkorras
karistamata. Väärteokorras on teda karistatud aastatel 2008 ja 2010 Liiklusseaduse alusel, trahvid
tasutud.
Perevägivald on igasugune peresisene väärkohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu ja
kontrolli teise isiku üle, tekitades füüsilist ja/või emotsionaalset kahju.
Kriminaalasja materjalidest võib leida viiteid, et tegemist võib olla jätkuva perevägivallaga, kuid
kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Praeguseks ajaks on
AAA kodust välja kolinud ja elab omaette.
Et vältida kannatanu uut ohvristamist, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi
ja A.K õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui
avaliku karistamisega.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11250100623 menetlus A.K suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: teha 70 tundi üldkasulikku tööd.
3. Tähtajaks määrata: 09.05.2012.a.
4. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud asjad: ei ole.
6. Vahistuse andmed: puuduvad
7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanu – AAA ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna
Pärnu talitusele.
9. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
Mai Merisaar
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.
Määruse koopia olen kätte saanud.
Olen kohustustega nõus: ......................................................../ A.K
(nimi ja allkiri)