Lääne Ringkonnaprokuratuur · 30. november 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 30. november 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Annely Erm (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE
M Ä Ä R U S
Koostamise kuupäev ja koht : 29.11.2011
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 11250101308
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: K.S
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr. 11250101308 milles alustati kaime
Leo avalduse alusel menetlust 28.06.2011.a. KarS § 121 tunnustel selles, et 23.06.2011.a.
Hiiu maakonnas K vallas X külas toimunud jaaniõhtu käigus ründas K.S avaldajat, tekitades
AAAle kehavigastusi ja füüsilist valu.
Nimetatud kriminaalasja kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et K.S, olles alkoholijoobes ja
viibides , 23.06.2011.a. , eeluurimise käigus täpsemalt tuvastamata ajal, Hiiu maakonnas K
vallas X külas toimunud jaaniõhtul, kasutas isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus
füüsilist vägivalda AAA suhtes, lüües kannatanut mitmel korral rusikas käega näo piirkonda,
mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Oma tahtliku tegevuse tagajärjel tekitas kahtlustatav
kannatanule füüsilist valu ja järgmised mitteeluohtlikud tervisekahjustused: vasaku põsesarna
piirkonna turse, marrastus, suuõõnes üla-ja alahuulel 1 cm lahtised haavad, vasaku eesmise
(21) hamba ja silmahamba (22) murru ja varalise kahju 1060 euro suuruses summas, millest
1000 eurot moodustab purunenud hammaste parandamisega seotud kulutused ja 60 eurot katki
läinud teksapükste maksumuse.
Sellise tegevusega K.S, kahjustades löömise tagajärjel teise inimese tervist, pani toime
kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.
Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku
hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on
kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse
need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest
lähtuvalt.
Ülaltoodust nähtub, et K.S on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Kahtlustatavat on varem kuritegude toimepanemise
eest karistatud 2 korral, karistused kantud, kuid karistatused kustumata. Vägivallakuritegude
eest varem karistatud ei ole. Kannatanu on kahtlustatavaga ära leppinud ja ei soovi
kriminaalmenetluse jätkamist. Kahtlustatav on hüvitanud kannatanule tekitatud varalise kahju.
Tallinna Vangla Rapla talituse kriminaalhooldusametniku BBB poolt antud arvamuse
kohaselt käitus kahtlustatav kriminaalhooldusel viibitud ajal korrektselt.
Seega puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas avalik
menetlushuvi, mistõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku
menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale
konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 193 lg 1, § 194 lg 2, § 202 lg 7, § 206
prokuröri abi
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr.11250101308 menetlus.
2. Panna K.S kohustuseks teha 120 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla
Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud
kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
ÜKT tegemise tähtaeg on 01.märts 2012.a.
3. Tühistada K.S suhtes kohaldatud tõkend-elukohast lahkumise keel.
4. Käesoleva määruse koopia saata kannatanule Kaime Leole
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
6. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu
Sadama 21.
Ülle Tamm