NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR MARIKA REI
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
721
KINNISTU MÜÜGILEPING
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei
notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8/Sakala tn 22, kahekümne teisel (22.) märtsil (03.)
kahe tuhande üheksateistkümnendal (2019.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on
Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu, aadress Mõisa tee 17, Kiiu alevik, Kuusalu
vald, Harju maakond, registrikood 75033496, e-posti aadress
[email protected],
edaspidi Müüja, kelle esindajana tegutseb vallavanem Urmas Kirtsi, isikukood
35906220215, e-posti aadress
[email protected], kelle isikusamasus on tuvastatud
isikutunnistuse alusel, ning
EESTI VABARIIK, edaspidi Ostja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi,
registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel
Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, ning
Müüjaga edaspidi ühiselt Pooled.
Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ning
tuvastas esindajate volitused.
Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS
1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
number 13509550 kantud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mille kohta
on kinnistusraamatusse kantud alljärgnevad andmed (edaspidi Lepingu ese):
1.1.1. kinnistusregistri registriosa I (esimesse) jakku on kantud katastritunnusena
35301:001:0883, sihtotstarbena elamumaa 100%, asukohana Harju maakond, Kuusalu
vald, Pala küla, Sika, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel,
pindalaga 2538,0 m2.
1.1.2. kinnistusregistri registriosa II (teise) jakku on kinnistu omanikuna kantud Kuusalu
vald.
1.1.3. kinnistusregistri registriosa III (kolmandasse) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud
ei ole.
1.1.4. kinnistusregistri registriosa IV (neljandasse) jakku hüpoteeke kantud ei ole.
1.2. Punktis 1.1. toodud andmed sisalduvad registriosa õiguslikku tähendust omavas
elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva
kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud.
1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu eseme koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud elamu (ehitisregistri koodiga 116026252, kasutusel alates
1870) ja laut (ehitisregistri koodiga 116026253, kasutusel). Riikliku ehitisregistri
elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed pantide, keeldude või arestide kohta.
1.4. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad
Lepingu esemele järgmised kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 293 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-
20 kV (Keskpingeliin) (Tundmatu õhuliin);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2319 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2538 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 182 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-
20 kV (Keskpingeliin) (Tundmatu õhuliin);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 303 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-
20 kV (Keskpingeliin) (Tundmatu õhuliin);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Sikka:(Tapa));
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 212 m²; nähtus: elektriõhuliin
alla 1 kV (Sikka talu);
Piiranguvöönd: ulatus: 657 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Lutra lutra (saarmas)).
Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste
olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning
kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise
eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on
kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või
kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja
191). Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate
objektide olemasolu eest.
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Müüja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu eseme võõrandamine otsustatud Kuusalu Vallavolikogu otsusega nr 15,
06.03.2019. Nimetatud otsus on jõus ja muutmata.
2.1.2. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seisud ei ole muutunud ning
kinnistusosakonnale ei ole esitatud ühtegi eelnevalt nimetamata Lepingu eset
puudutavat avaldust.
2
2.1.3. Lepingu ese on Müüja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega (sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud),
välja arvatud seadusest tulenevad kolmanda isiku õigused.
2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale
teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.5. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele
kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi.
2.1.6. Ostjat on enne lepingu sõlmimist Lepingu eseme seisukorrast täielikult, ilma varjatud
puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata,
informeeritud. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi,
millest ta ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel.
2.1.7. Lepingu esemeks oleval kinnistul asuvad punktis 1.3. nimetatud hooned.
2.1.8. Lepingu eseme suhtes ei ole väljastatud energiamärgist.
2.1.9. Lepingu ese ei ole rahvastikuregistri andmetel registreeritud kellegi elu- ega
asukohana.
2.1.10. ta on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg
on saabunud.
2.1.11. Müüjale teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning Müüjale
ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust.
2.1.12. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või –
määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille
pooleks on Müüja või mis on Müüjale siduv.
2.1.13. Müüja tagab, et käesoleva lepingu kehtivusajal ei sõlmi Müüja kokkuleppeid Lepingu
eseme võõrandamiseks ja/või koormamiseks piiratud asjaõigustega ja/või
kinnistusraaamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute või Müüja enda
õigustega.
2.1.14. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Ostjale üle mingeid Lepingu
esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees ega muid Müüja poolt võetud
Lepingu esemega seotud kohustusi.
2.1.15. Müüjale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust või
sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi
Ostja õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või
mille tulemusena Ostja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemetele.
2.1.16. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Müüja kinnitused Ostjale ei sisalda ühtki
ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjolu, mille vastu Ostjal võiks lepingu
eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Ostja lepingut
sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.
2.2. Ostja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Lepingu eseme omandamine otsustatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
käskkirjaga nr 20, 13.03.2019. Nimetatud otsus on jõus ja muutmata.
2.2.2. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud talle
Müüja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on
eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest.
3
2.2.3. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on teadlik
nende seisukorrast.
2.2.4. Ostjal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida Ostja peab käesoleva
lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks,
ning Ostja ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid
asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist, muuhulgas
ei pea ta puuduseks, kui lepingu esemele ei ole energiaauditeid tegev või
energiamärgiseid väljastav ettevõtja väljastanud energiamärgist, ning soovib käesoleva
tehingu sõlmimist.
2.3. Müüja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega
esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud.
2.4. Ostja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega
esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud.
3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND
3.1. Müüja müüb Lepingu eseme Ostjale hinnaga 4771 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend
üks) eurot (edaspidi Ostuhind). Ostuhind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.
3.2. Ostuhinna kohustub Ostja tasuma hiljemalt viie (5) pangapäeva jooksul, arvates Ostja
kandmisest Lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse, Müüja kontole nr
EE267700771003194488LHV Pangas.
3.3. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist vastavalt
võlaõigusseaduse §-le 113.
4. VALDUSE ÜLEANDMINE
4.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus ja päraldiseks olevad
dokumendid loetakse Ostjale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega.
4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese
valduse üleandmisel.
4.3. Müüja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni,
tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest ning
Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse
täitmist.
4.4. Maamaksu tasumise kohustus läheb Ostjale üle vastavalt seadusele.
5. KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING
5.1. Müüja ja Ostja on Lepingu eseme omandi Ostjale üleandmises kokku leppinud.
Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 13509550 teises jaos senine kanne Müüja kohta
ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS
NOTARIALAKTI TÕESTAJALE
6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
4
büroos.
6.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee.
6.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates
lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu
tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi,
Lepingu eseme võõrandamise kohta.
6.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi
ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too
kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivu tasub Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus.
7.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning
tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud
notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste
kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise
kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse
nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne
heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud
dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu tehingu tõestamisel 49,80 eurot (tehinguväärtuse alampiir 6391 eurot, notari tasu
seadus §§-id 4, 22, 23 p 2).
Käibemaks 20% 9,96 eurot.
Notari tasu koos käibemaksuga 59,76 eurot.
Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad
käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23
eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine
ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga
A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35).
5
Kande tegemine kinnistusraamatusse riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25 lg 2 p 2).
Käesolevas dokumendis on 8 (kaheksa) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notar (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend
6
Notariaalakti lisa nr 1
1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD
SELGITUSED
1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena tekib pooltel kohustus
lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele.
Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti
Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.
1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest
asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku
täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on
väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning
rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju.
1.3. Karistusseadustiku § 281 kohaselt notarile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse
rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
1.4. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
käesoleva lepingu sõlmimisega.
1.5. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna
kinnistusraamatusse sisse kantud.
1.6. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 on rahalise nõude kohta sõlmitud
kokkulepe täitedokumendiks, kui võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutmist on
andnud notariaalses vormis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.
1.7. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud ostuhinna tasumise tagamise võimalusi,
muuhulgas notari deposiidikonto kasutamise võimalust.
1.8. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse
ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on
omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja
sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel.
1.9. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi
järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti.
1.10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja
Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise
kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks,
kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad
dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale
viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
1.11. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või
lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise
huvide ja
2 x allkiri
7
õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus
andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil
lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest,
mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist
asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama; kui
lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest
ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise
tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada; kui lepingueelsetel
läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei
tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele
isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
1.12. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka
asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja
kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus
tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
1.13. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
1.14. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest
keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja
225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja
lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust
taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust
taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus §
112 lg 2 ja 188 lg 1).
1.15. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu
enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
1.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või
surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
1.17. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule,
kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik,
hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab
64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot.
Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
2 x allkiri
8