Saatja: Evelin Paju </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=EVELIN.PAJU>
Saaja: Vahur Fuks
Teema: FW: Hirvli küla Väljaääre maaüksuse (katastritunnus 35301:001:0794) üksikelamu ehitusloa eelnõuga seoses
Lugupidamisega
Evelin Paju
-----Original Message-----
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Thursday, February 14, 2019 1:44 PM
To: Evelin Paju <
[email protected]>
Subject: Hirvli küla Väljaääre maaüksuse (katastritunnus 35301:001:0794) üksikelamu ehitusloa eelnõuga seoses
Tere
Kuusalu Vallavalitsus edastas meile Teie kirja 03.12.2018 nr 12-3/18/4970, mille kohaselt tuleb meil Kuusalu vallas Hirvli külas asuva Väljaääre üksikelamu ehitusloa saamiseks seada riigi kasuks isiklik kasutusõigus müra talumiseks.
Vallavalitsus palus Teiega ühendust võtta, et antud teemal leping sõlmida. Kas lepingu saab digitaalselt allkirjastada?
Lugupidamisega
Taavi Rada, Väino Rada nimel
KÄSKKIRI
6. märts 2019 nr 72
Isikliku kasutusõiguse seadmine
Riigivaraseaduse § 4 lõike 1 ja § 10 lõike 1 punkti 1, riigihangete seaduse §11 lõike 1 punkti 7
ning asjaõigusseaduse § 225 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151
„Kaitseministeeriumi põhimäärus” § 15 punktist 18, kaitseministri 06.07.2016 määrusest nr 12
„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 6 punktist 2, võttes aluseks
Kaitseministeeriumi 03.12.2018 kirja nr 12-3/18/4970 ja Väino Rada ning Taavi Rada
14.02.2019 taotluse:
1. Seada riigivõimu teostamise eesmärgil tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi
kasuks Kaitseministeeriumi kaudu Harju maakonnas Kuusalu vallas Hirvli külas Väljaääre
kinnistule (kinnistusregistriosa number 1440402, katastritunnus 35301:001:0794, pindala 15 073
m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
2. Isikliku kasutusõiguse sisuks on kinnistu igakordse omaniku kohustus taluda riigikaitselise
tegevuse eripärast (laskeharjutused, taktikalised harjutused, lõhkamised, sõidukite, k.a
lennuvahendite kasutamine jms) tulenevaid häiringuid, sealhulgas müra, põrutuste, vibratsiooni,
suitsu ja muude mõjutuste levimist koormatud kinnisasjale.
3. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tasub isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu
sõlmimisega seotud notaritasu.
4. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu
sõlmimine.
5. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, kaitseinvesteeringute osakonnale, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele ning kinnistu omanikule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Kaitseminister
Vahur Fuks
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR MARIKA REI
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
658
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei
notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8 / Sakala tn 22, üheksateistkümnendal (19.) märtsil
(03.) kahe tuhande üheksateistkümnendal (2019.) aastal ning selles notariaalaktis
osalejad on
Väino Rada, isikukood 35711020213, elukoht Sopi, Hirvli küla, Kuusalu vald, Harju
maakond, e-posti aadress
[email protected], kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse
alusel, edaspidi Omanik, kes avaldab, et on perekonnaseisult abielus, lepingu ese on talle
tagastatud õigusvastaselt võõrandatud vara, selle osas ei ole sõlmitud lepingu eset ühisvaraks
muutvat abieluvaralepingut ning lepingu ese on tema lahusvara, ja
EESTI VABARIIK, edaspidi Kasutaja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi,
registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kaudu, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Vahur Fuks,
isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, edaspidi ühiselt Pooled.
Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime ning tuvastas isikusamasuse,
Kasutaja õigusvõime ning tuvastas esindaja volitused.
Notariaalakti tõestaja kontrollis Omaniku perekonnaseisu rahvastikuregistri andmete alusel ja
tuvastas talle esitatud Kuusalu valla 08.05.1998.a. korralduse nr 262 alusel, et lepingu ese on
Omanikule tagastatud õigusvastaselt võõrandatud vara.
Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS
1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
number 1440402 kantud kinnistu nimetusega Sopi, koos selle oluliste osade ja
päraldistega, mille jagudesse on tehtud järgmised kanded:
1.1.1. I jagu kinnistu koosseis: katastritunnus 35301:001:0794, sihtotstarbelt
maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Hirvli küla,
Väljaääre, pindalaga 15073 m2; katastritunnusega 35301:001:0795, sihtotstarbelt
elamumaa 90%, tootmismaa 10%, asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Hirvli
küla, Sopi, pindalaga 18734 m2, katastritunnusega 35301:001:0796, sihtotstarbelt
maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Hirvli küla,
Sopimetsa, pindalaga 52,36 ha.
1.1.2. II jagu omanik: Väino Rada, isikukood 35711020213.
1.1.3. III jagu koormatised ja kitsendused: kanne nr 1) Isiklik kasutusõigus osaühing
Jaotusvõrk (registrikood 11050857, Tallinna linn) kasuks. Tähtajatu isiklik
kasutusõigus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses kinnistu elektrivõrgu majandamiseks
vastavalt 16.07.2007 lepingu punktile neli (4) ja lepingu lisaks olevale plaanile.
16.07.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 26.07.2007.Kohtunikuabi Siiri Lend.
1.1.4. IV jagu hüpoteegid: kanded puuduvad.
1.2. Punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu andmed sisalduvad õiguslikku tähendust omavas
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise
päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud.
1.3. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule asuvad
Lepingu esemel järgmised kitsendused ja piirangud:
Katastriüksuse 35301:001:0794 kitsendused:
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 15073 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusväli).
Katastriüksuse 35301:001:0796 kitsendused:
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 427161 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusväli).
Katastriüksuse 35301:001:0795 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 121 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Sopi talu);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 18734 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusväli);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Tsope:(Kotka));
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 112 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (KAHALA:KOL).
Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad
kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid
kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida.
Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti
omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul
kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates
(maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate
kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest.
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Omanik avaldab ja kinnitab, et:
2
2.1.1. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning
kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu eset puudutavaid avaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omandis, Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, Lepingu ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
2.1.3. Omanikule teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning
Omanikule ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud
ettekirjutust.
2.1.4. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või –
määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille
pooleks on ta või mis on talle siduv.
2.2. Kasutaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud Kaitseministri käskkirjaga nr 72,
06.03.2019 ning nimetatud otsus on jõus ja muutmata.
2.2.2. ta on teadlik Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse suurusest ja piiridest.
2.3. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole
muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused
ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või
takistaks käesoleva tehingu tegemist.
3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Lepingu esemeks olevale kinnistule
katastritunnusega 35301:001:0794 Kasutaja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
3.2. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Lepingu esemeks oleva kinnistu igakordse omaniku
kohustus taluda riigikaitselise tegevuse eripärast (laskeharjutused, taktikalised
harjutused, lõhkamised, sõidukite, k.a. lennuvahendite kasutamine jms) tulenevad
häiringud, sealhulgas müra, põrutuste, vibratsiooni, suitsu ja muude mõjutuste levimist
Lepingu esemeks olevale kinnisasjale ning kohustus loobuda eelnimetatud mõjutustest
tulenevate nõuete esitamisest Kasutaja kui õigustatud isiku vastu.
3.3. Lepingu esemele käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus Kasutaja kasuks
kehtib Lepingu eseme igakordse omaniku suhtes.
3.4. Pooled avaldava isikliku kasutusõiguse seadmise tehinguväärtuseks 639 eurot.
4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
4.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme koormamises isikliku
kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 1440402
kolmandasse (3.) jakku, esimesele vabale järjekohale, tähtajatu isiklik
kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks Kaitseministeeriumi kaudu vastavalt
19.03.2019 lepingu punktidele 3.1. ja 3.2.
3
5. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS
NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE
5.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › kodanikule › õigusabi ›
notariaalsed dokumendid).
5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme
(3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise päevast.
5.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi
ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too
kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.
6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
6.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja.
6.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning
tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud
notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.
6.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste
kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende
omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari
tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.
6.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja
juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning lisatud
dokumendid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
Notari tasu tehingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot, notari tasu seadus § 10
lg 3, 22 ja 23 p 2).
Käibemaks 20% 7,66 eurot.
Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 45,96 eurot.
Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad
käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23
eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine
4
ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23
eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35).
Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmine riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse
§ 25 lg 2 p 3).
Käesolevas dokumendis on 6 (kuus) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. mm
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notar(omakäeliselt) allkiri
pitsatijäljend
5
Notariaalakti lisa nr 1
1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena pooltel tekib kohustus
lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele.
Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti
Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.
1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest
asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku
täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on
väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning
rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju.
1.3. Servituut tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega.
1.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik servituudi seadmisega seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi
järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti.
1.5. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud
õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225).
1.6. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda,
muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja
esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate
kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk
või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja
omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226).
1.7. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik,
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute
notariaalselt tõestatud kokkuleppele.
1.8. Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda
leppetrahvi, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele
lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
1.9. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest
seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi
vaatamata.
2 x allkiri
6