ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 09.11.2023
Meie 14.12.2023 nr 1.2.-2/23/2946-2
Lp. Mari Tikan
Siseministeerium
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite AKI arvamust
Advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ koostatud juriidilisele analüüsile kodukeskkonna
vigastusriskide ennetamiseks ja vähendamiseks andmete vahetamise ja andmekaitse osas.
Soovite, et AKI tutvuks selle analüüsiga ja kinnitaks, kas Sotsiaalministeerium ja
Siseministeerium võivad „Koduohutuse tegevuskava 2025–2028“ koostamisel andmevahetuse
tõhustamise ettepanekutes sellele analüüsile tugineda.
Esmalt peame vajalikuks selgitada, et isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 1 kohaselt on
AKI pädevuseks isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM), IKS-s ning muudes seadustes
isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku ja haldusjärelevalve
läbiviimine. AKI ei ole seega pädev osutama õigusnõustamist ega andma väljaspool
järelevalvemenetlusi kinnitusi andmetöötlejate tegevuse õiguspärasusele. Seda, kas Teie poolt
edastatud analüüs on kaetud vajaliku sisuga ja kas analüüsile võib tugineda tegevuskava
väljatöötamisel, peab otsustama tegevuskava väljatöötaja ise. Siiski peame vajalikuks selgitada
järgmisi andmekaitse vaatest olulisi aspekte.
Analüüsis on rõhutatud, et oluline on keskselt kokkulepitud ankeedi olemasolu või keskselt
kokkulepitud teemade/küsimuste lisamine erinevate osapoolte koduvisiidi ankeetidesse, et tagada
eesmärgi täitmiseks piisavate andmete kogumine. Õigesti on märgitud, et kogutavad andmed
peavad arvestama andmekaitselist minimaalsusprintsiipi, mis tähendab, et andmeid kogutakse
mahus, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks ning mitte igaks juhuks rohkem. Seda pakutakse
tagada etteantud küsimustega ning tegevusi suunavate töövahenditega. Siinkohal tekib aga
küsimus andmetöötluse eesmärgipärasusest. Nimelt jääb küsitavaks, kas näiteks ämmaemanda
koduvisiidi eesmärki saab laiendada selleni, et ta peab hindama külastatava isiku perekondlikke
suhteid (nt peaks ta märkima ankeedis, et antud perekonnaga koos elavad ka vanurid vms),
korteri sisustust vms.
Ilmselt ei oska ka koduvisiidiga külastatav alati aimata, et spetsialisti koju tulek võib kaasa tuua
viimase tööülesannetega otseselt mitteseotud andmete kogumist. Andmetöötleja ülesandeks on
tagada, et andmetöötlus oleks andmesubjekti jaoks selge ja läbipaistev, sh et andmesubjektile
oleks tagatud kõikide isikuandmete töötlemisega seotud õiguste (nt õigus tutvuda tema kohta
kogutud andmetega) realiseerimise võimalus.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Ülaltoodu ei tähenda, et näiteks tuleohu, süüteohu, abivajaja vms märkamisel ei tohiks
koduvisiidi teostaja edastada vastavsisulisi andmeid pädevale asutusele. Nagu on analüüsis
õigesti esile toodud, on siseriikliku õiguse kohaselt selliste andmete edastamine mitte ainult
lubatud, vaid ka ohu märkajale kohustuslik.
AKI hinnangul oleks mõistlik määrata kogutavate ja edastatavate andmete koosseis
juhtumipõhiselt, järgides seejuures minimaalsuse põhimõtet (IKÜM art 5 lg 1 p c). Etteantud
küsimustega ankeedi täitmine võib kaasa tuua olukorra, kus selle täitja hakkab kirja panema
andmed, mille kogumiseks konkreetsel juhul alust ei esine.
IKÜM artikkel 14 sätestab andmesubjekti teavitamise kohustuse juhul, kui andmed ei ole
kogutud andmesubjektilt endalt. Seega kui andmete töötlemise aluseks ei ole õigusaktist tulenev
volitus (nt IKÜM art 6 p d), peab andmesubjekti teavitama. Järelikult, kui koduvisiidi teostaja
peaks koguma isikuandmed, mille töötlemine ei ole temale kehtivas õigusaktis ette nähtud
ülesannete täitmiseks vajalik, peaks ta sellest andmetöötlusest (nt ankeedi täitmisest)
andmesubjekti nõuetekohaselt teavitama.
Analüüsis keskendutakse andmete edastamise õiguslikele alustele, jättes tähelepanuta, et juba
andmete esmaseks kogumiseks peab samuti esinema õiguslik alus. Iseenesest ankeedi täitmise
näol on juba tegemist andmete töötlemisega (kogumisega), milleks peab olema konkreetne
õiguslik alus. Seega näiteks olukorras, kui riski ei eksisteeri, ei pruugi ka andmete kirjapanemine
(ja/või edaspidine säilitamine) olla põhjendatud.
Analüüsitud ei ole andmete säilitustähtaegu, st kas andmete koguja (ankeedi täitja) peaks
andmed säilitama ka pärast nende edastamist pädevale asutusele (kui jah, siis kui kaua ja mis
eesmärgil) või tuleks ankeet koheselt kustutada. Kui andmete kogumise ainukeseks eesmärgiks
on andmete edastamine pädevale asutusele, siis nende edaspidine säilitamine andmete edastaja
poolt ei tundu põhjendatud olevat (sh kui ikkagi minnakse ühise infosüsteemi loomise teed pidi,
siis peaks läbi mõtlema ka andmete edastaja hilisemat juurdepääsetavust andmetele).
Kindlasti tuleb eraldi hinnata andmetöötluse võimalikke negatiivseid tagajärgi ja nende
leevendamiseks rakendatavaid meetmeid (kaitsemeetmete osas vt ka IKÜM põhjenduspunkt 39).
Analüüsis märgitakse, et analüüsi kontekstis on koduvisiitide käigus võimalik andmeid edastada
teisele (pädevale) ametile, juhul kui need on seotud sotsiaalhoolekande vajaduse, abivajava
lapse, süüteokahtluse või ohuga inimeste elule. Kui ilmnenud olukord ei mahu ühegi alla neist,
siis tuleks vähemalt terviseandmete edastamiseks fikseerida inimese kirjalik nõusolek. Ühtlasi on
analüüsis jõutud järeldusele, et juhul, kus pole selge, kas märgatud olukorra kohta teabe
edastamine on põhjendatud, tuleks eelistada inimeselt sellekohase nõusoleku küsimist. Selle
saamine vajab tõenäoliselt ka eelnevat selgitustööd.
Analüüsis pakutud alternatiiv ehk nõusolek on vabatahtlik tahteavaldus, mida inimene võib igal
ajal vabalt tagasi võtta. Selle küsimine on asjakohane vaid olukorras, kus isikul on reaalselt
võimalik otsustada oma isikuandmete töötlemise üle ilma, et nõusoleku andmata jätmisest talle
negatiivseid tagajärgi tekkida võiks (vt IKÜM art 7). Kui aga tegelikkuses esineb küsimus selles,
kas andmete edastamine üldse põhjendatud on, on tegelikkuses probleem hoopis IKÜM artikkel
5 lõige 1 p c nõuete ehk vajalikkuse ja minimaalsuse printsiipide täitmisega.
Selgitame, et õiguspärane on koguda üksnes nii vähe isikuandmeid, kui eesmärgi saavutamiseks
vältimatult vajalik on. Kui aga pole selge, kas mingis olukorras teabe edastamine on
põhjendatud, on see küsimus vaja lahendada täiendava analüüsiga, mitte andmesubjektidelt nii-
öelda igaks juhuks nõusoleku küsimisega. Taoline tegevus oleks eksitav, jättes mulje, et inimesel
on otsustusõigus olukorras, kus seda tegelikult ei ole.
2 (3)
Ka Euroopa Andmekaitsenõukogu on nõusolekuid puudutavate suuniste punktis 5 märkinud, et
isikutelt andmete töötlemise toimingu jaoks nõusolekut küsides tuleks kohaldada rangeid
nõudeid, sest see puudutab andmesubjekti põhiõigusi ja vastutav töötleja soovib võtta ette
toimingu, mis ilma andmesubjekti nõusolekuta oleks ebaseaduslik. /…/ Nõusoleku saamine ei
vabasta vastutavat töötlejat mingil moel kohustusest järgida töötlemispõhimõtteid, mis on
sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses, eriti selle artiklis 5 seoses õigluse, vajalikkuse ja
proportsionaalsusega, ega kohustusest tagada andmete kvaliteet, ega vähenda neid kohustusi
mingil moel.
Lisaks on eelviidatud suuniste punktis 56 selgitatud, et vastavalt IKÜM artikli 5 lõike 1 punktile
b eelneb kehtiva nõusoleku saamisele alati kavandatud töötlemise täpse, selge ja õiguspärase
eesmärgi kindlaksmääramine. Konkreetse nõusoleku vajalikkus koos artikli 5 lõike 1 punkti b
kohase eesmärgi piiritlemisega hoiavad ära andmete töötlemise eesmärkide järkjärgulise
laienemise või hägustumise pärast seda, kui andmesubjekt on andnud andmete kogumiseks oma
nõusoleku. See nähtus, mida nimetatakse ka funktsioonide laienemiseks, on andmesubjektidele
ohtlik, sest see võib kaasa tuua isikuandmete ettearvamatu kasutamise vastutavate töötlejate või
kolmandate isikute poolt ning andmesubjekti kontrolli kadumise.
Andmekogu puudutavat osa ei pea AKI hetkel võimalikus kommenteerida, kuna analüüsist ei
tulene piisavalt andmeid andmekogu loomise eesmärgi, andmete koosseisu, vastutava töötleja ja
muude oluliste asjaolude kohta. Kuna andmekogu loomine eeldab kehtiva õigusliku raamistiku
muutmist (seaduste ja põhimääruste tasandil), saab AKI oma seisukoha avaldada vastavate
õigusaktide väljatöötamise kavatsuse etapis.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Kui Teil esineb vajadus mingit käsitletud
teemat AKI-ga täpsemalt arutada, andke palun sellest teada.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)