dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 14. detsember 2023
Viit
1.2.-2/23/2946-2
Registreeritud
14. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-2 Üldkirjavahetus
Toimik
1.2.-2/2023
Vastutaja
Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf339 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 09.11.2023 Meie 14.12.2023 nr 1.2.-2/23/2946-2 Lp. Mari Tikan Siseministeerium [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite AKI arvamust Advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ koostatud juriidilisele analüüsile kodukeskkonna vigastusriskide ennetamiseks ja vähendamiseks andmete vahetamise ja andmekaitse osas. Soovite, et AKI tutvuks selle analüüsiga ja kinnitaks, kas Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium võivad „Koduohutuse tegevuskava 2025–2028“ koostamisel andmevahetuse tõhustamise ettepanekutes sellele analüüsile tugineda. Esmalt peame vajalikuks selgitada, et isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 1 kohaselt on AKI pädevuseks isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM), IKS-s ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimine. AKI ei ole seega pädev osutama õigusnõustamist ega andma väljaspool järelevalvemenetlusi kinnitusi andmetöötlejate tegevuse õiguspärasusele. Seda, kas Teie poolt edastatud analüüs on kaetud vajaliku sisuga ja kas analüüsile võib tugineda tegevuskava väljatöötamisel, peab otsustama tegevuskava väljatöötaja ise. Siiski peame vajalikuks selgitada järgmisi andmekaitse vaatest olulisi aspekte. Analüüsis on rõhutatud, et oluline on keskselt kokkulepitud ankeedi olemasolu või keskselt kokkulepitud teemade/küsimuste lisamine erinevate osapoolte koduvisiidi ankeetidesse, et tagada eesmärgi täitmiseks piisavate andmete kogumine. Õigesti on märgitud, et kogutavad andmed peavad arvestama andmekaitselist minimaalsusprintsiipi, mis tähendab, et andmeid kogutakse mahus, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks ning mitte igaks juhuks rohkem. Seda pakutakse tagada etteantud küsimustega ning tegevusi suunavate töövahenditega. Siinkohal tekib aga küsimus andmetöötluse eesmärgipärasusest. Nimelt jääb küsitavaks, kas näiteks ämmaemanda koduvisiidi eesmärki saab laiendada selleni, et ta peab hindama külastatava isiku perekondlikke suhteid (nt peaks ta märkima ankeedis, et antud perekonnaga koos elavad ka vanurid vms), korteri sisustust vms. Ilmselt ei oska ka koduvisiidiga külastatav alati aimata, et spetsialisti koju tulek võib kaasa tuua viimase tööülesannetega otseselt mitteseotud andmete kogumist. Andmetöötleja ülesandeks on tagada, et andmetöötlus oleks andmesubjekti jaoks selge ja läbipaistev, sh et andmesubjektile oleks tagatud kõikide isikuandmete töötlemisega seotud õiguste (nt õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega) realiseerimise võimalus. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Ülaltoodu ei tähenda, et näiteks tuleohu, süüteohu, abivajaja vms märkamisel ei tohiks koduvisiidi teostaja edastada vastavsisulisi andmeid pädevale asutusele. Nagu on analüüsis õigesti esile toodud, on siseriikliku õiguse kohaselt selliste andmete edastamine mitte ainult lubatud, vaid ka ohu märkajale kohustuslik. AKI hinnangul oleks mõistlik määrata kogutavate ja edastatavate andmete koosseis juhtumipõhiselt, järgides seejuures minimaalsuse põhimõtet (IKÜM art 5 lg 1 p c). Etteantud küsimustega ankeedi täitmine võib kaasa tuua olukorra, kus selle täitja hakkab kirja panema andmed, mille kogumiseks konkreetsel juhul alust ei esine. IKÜM artikkel 14 sätestab andmesubjekti teavitamise kohustuse juhul, kui andmed ei ole kogutud andmesubjektilt endalt. Seega kui andmete töötlemise aluseks ei ole õigusaktist tulenev volitus (nt IKÜM art 6 p d), peab andmesubjekti teavitama. Järelikult, kui koduvisiidi teostaja peaks koguma isikuandmed, mille töötlemine ei ole temale kehtivas õigusaktis ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalik, peaks ta sellest andmetöötlusest (nt ankeedi täitmisest) andmesubjekti nõuetekohaselt teavitama. Analüüsis keskendutakse andmete edastamise õiguslikele alustele, jättes tähelepanuta, et juba andmete esmaseks kogumiseks peab samuti esinema õiguslik alus. Iseenesest ankeedi täitmise näol on juba tegemist andmete töötlemisega (kogumisega), milleks peab olema konkreetne õiguslik alus. Seega näiteks olukorras, kui riski ei eksisteeri, ei pruugi ka andmete kirjapanemine (ja/või edaspidine säilitamine) olla põhjendatud. Analüüsitud ei ole andmete säilitustähtaegu, st kas andmete koguja (ankeedi täitja) peaks andmed säilitama ka pärast nende edastamist pädevale asutusele (kui jah, siis kui kaua ja mis eesmärgil) või tuleks ankeet koheselt kustutada. Kui andmete kogumise ainukeseks eesmärgiks on andmete edastamine pädevale asutusele, siis nende edaspidine säilitamine andmete edastaja poolt ei tundu põhjendatud olevat (sh kui ikkagi minnakse ühise infosüsteemi loomise teed pidi, siis peaks läbi mõtlema ka andmete edastaja hilisemat juurdepääsetavust andmetele). Kindlasti tuleb eraldi hinnata andmetöötluse võimalikke negatiivseid tagajärgi ja nende leevendamiseks rakendatavaid meetmeid (kaitsemeetmete osas vt ka IKÜM põhjenduspunkt 39). Analüüsis märgitakse, et analüüsi kontekstis on koduvisiitide käigus võimalik andmeid edastada teisele (pädevale) ametile, juhul kui need on seotud sotsiaalhoolekande vajaduse, abivajava lapse, süüteokahtluse või ohuga inimeste elule. Kui ilmnenud olukord ei mahu ühegi alla neist, siis tuleks vähemalt terviseandmete edastamiseks fikseerida inimese kirjalik nõusolek. Ühtlasi on analüüsis jõutud järeldusele, et juhul, kus pole selge, kas märgatud olukorra kohta teabe edastamine on põhjendatud, tuleks eelistada inimeselt sellekohase nõusoleku küsimist. Selle saamine vajab tõenäoliselt ka eelnevat selgitustööd. Analüüsis pakutud alternatiiv ehk nõusolek on vabatahtlik tahteavaldus, mida inimene võib igal ajal vabalt tagasi võtta. Selle küsimine on asjakohane vaid olukorras, kus isikul on reaalselt võimalik otsustada oma isikuandmete töötlemise üle ilma, et nõusoleku andmata jätmisest talle negatiivseid tagajärgi tekkida võiks (vt IKÜM art 7). Kui aga tegelikkuses esineb küsimus selles, kas andmete edastamine üldse põhjendatud on, on tegelikkuses probleem hoopis IKÜM artikkel 5 lõige 1 p c nõuete ehk vajalikkuse ja minimaalsuse printsiipide täitmisega. Selgitame, et õiguspärane on koguda üksnes nii vähe isikuandmeid, kui eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik on. Kui aga pole selge, kas mingis olukorras teabe edastamine on põhjendatud, on see küsimus vaja lahendada täiendava analüüsiga, mitte andmesubjektidelt nii- öelda igaks juhuks nõusoleku küsimisega. Taoline tegevus oleks eksitav, jättes mulje, et inimesel on otsustusõigus olukorras, kus seda tegelikult ei ole. 2 (3) Ka Euroopa Andmekaitsenõukogu on nõusolekuid puudutavate suuniste punktis 5 märkinud, et isikutelt andmete töötlemise toimingu jaoks nõusolekut küsides tuleks kohaldada rangeid nõudeid, sest see puudutab andmesubjekti põhiõigusi ja vastutav töötleja soovib võtta ette toimingu, mis ilma andmesubjekti nõusolekuta oleks ebaseaduslik. /…/ Nõusoleku saamine ei vabasta vastutavat töötlejat mingil moel kohustusest järgida töötlemispõhimõtteid, mis on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses, eriti selle artiklis 5 seoses õigluse, vajalikkuse ja proportsionaalsusega, ega kohustusest tagada andmete kvaliteet, ega vähenda neid kohustusi mingil moel. Lisaks on eelviidatud suuniste punktis 56 selgitatud, et vastavalt IKÜM artikli 5 lõike 1 punktile b eelneb kehtiva nõusoleku saamisele alati kavandatud töötlemise täpse, selge ja õiguspärase eesmärgi kindlaksmääramine. Konkreetse nõusoleku vajalikkus koos artikli 5 lõike 1 punkti b kohase eesmärgi piiritlemisega hoiavad ära andmete töötlemise eesmärkide järkjärgulise laienemise või hägustumise pärast seda, kui andmesubjekt on andnud andmete kogumiseks oma nõusoleku. See nähtus, mida nimetatakse ka funktsioonide laienemiseks, on andmesubjektidele ohtlik, sest see võib kaasa tuua isikuandmete ettearvamatu kasutamise vastutavate töötlejate või kolmandate isikute poolt ning andmesubjekti kontrolli kadumise. Andmekogu puudutavat osa ei pea AKI hetkel võimalikus kommenteerida, kuna analüüsist ei tulene piisavalt andmeid andmekogu loomise eesmärgi, andmete koosseisu, vastutava töötleja ja muude oluliste asjaolude kohta. Kuna andmekogu loomine eeldab kehtiva õigusliku raamistiku muutmist (seaduste ja põhimääruste tasandil), saab AKI oma seisukoha avaldada vastavate õigusaktide väljatöötamise kavatsuse etapis. Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Kui Teil esineb vajadus mingit käsitletud teemat AKI-ga täpsemalt arutada, andke palun sellest teada. Lugupidamisega Irina Meldjuk jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →