ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Merit Valgjärv Teie 30.06.2023
Tallinna Strateegiakeskus
[email protected] Meie 13.12.2023 nr 2.1.-5/23/1618-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, millest nähtuvalt soovitakse hulgi alla laetavana
kättesaadavaks teha kalmistuste registri avalikud andmed. Hetkel on kasutusel võimalus teha
üksikpäring maetu nime või nimeosa alusel.
Tallinna Strateegiakeskus on leidnud, et maetute andmete kasutamist hulgiallalaetaval viisil
tuleks piirata, kuna surnud isiku surma kuupäeva, matmise kuupäeva ja matmiskoha andmete
sellisel viisil kasutamine võib kahjustada surnu lähedaste huve ja riivata nende eraelu
puutumatust. Tallinna Strateegiakeskuse sõnul on ka praegu maetu matmiskoha andmeid
võimalik kalmistute registri veebilehelt otsida, kuid nimetatud veebilehe puhul rakendatakse
avaldamisele teatavaid eraelu puutumatuse riiveid vähendavaid tehnilisi meetmeid – otsingu
tegemiseks on vaja teada maetu nime ning registri andmed ei ole avatud levinud
otsingumootoritele (Google, Bing jms). Maetu isikuandmete avaandmeteks andmisel soovitud
viisil ei saa eelkirjeldatud vahendeid aga kasutada, kuna andmed ei oleks enam avaldaja kontrolli
all.
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lõike 3 järgi peab teabe üldiseks kasutamiseks andmisel
olema tagatud isiku eraelu puutumatus. Sama lõike teise lause kohaselt peab teabevaldaja enne
teabe üldiseks kasutamiseks andmist hindama teabe üldisele kasutamisele piirangute
kehtestamise vajadust. Seega peab teabevaldaja hindama, kas esineb alus juurdepääsupiirangu
kehtestamiseks, kuna avaldatav teave võib riivata eraelu puutumatust. Eelnevast tulenevalt
soovite teada, mida on silmas peetud AvTS kohase hinnangu all – kas hindamaks teabe
avalikustamise mõju eraelu puutumatusele on vajalik koostada mõjuhinnang EL isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) mõistes või on AvTS-s mõeldud mingit muud dokumenti, milles
teabevaldaja analüüsib andmete avalikustamise ohu suurust inimeste privaatsfäärile.
Andmekaitse Inspektsioon on isikuandmete töötlemise üldjuhendis1 selgitanud, et iga mõistlik
andmetöötleja hindab nii või teisiti oma tänaseid ja tulevasi ohte, kui selleks on vajadus.
Andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk ongi kirjeldada isikuandmete töötlemist, hinnata selle
vajalikkust ja proportsionaalsust ning aidata andmetöötlejal käsitleda selle tulemusena füüsiliste
isikute õigustele ja vabadustele tekkivaid ohte neid ohte hinnates ning määrates kindlaks
meetmed, mille abil neid ohte käsitleda.
1
Isikuandmete töötleja üldjuhend
(https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf)
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
IKÜM artikkel 35 lõige 3 toob küll välja kolm näidet, millal on vaja teha andmekaitsealane
mõjuhinnang, kuid tegemist ei ole ammendavate näidetega, mistõttu võib vajada mõjuhinnangut
ka muu andmetöötlus.
Olukorras, kus AvTS paneb teabevaldajale kohustuse hinnata, kas isikuandmeid üldse käsitada
avaandmetena (hinnata juurdepääsupiirangu panemise vajadust) ning avaandmetena käsitamisel
hinnata proportsionaalsete meetmete seadmist taaskasutamiseks andmise viisile2, kuid
seadusandja ei ole pidanud vajalikuks eraldi reguleerida, millisel viisil ja kui põhjalik peab
analüüs olema, leiame, et teabevaldajal tuleb võimaliku mõju hindamiseks eraelu puutumatusele
lähtuda IKÜM-st ning koostada andmekaitsealane mõjuhinnang.
Lisaks märgime, et andmekaitsealane mõjuhinnang peab hõlmama vähemalt IKÜM artikkel 35
lõikes 7 kindlaks määratud miinimumsisu.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2
Sealjuures, tänapäevaseid infotöötlemise võimalusi silmas pidades tuleb arvestada, et isegi juhul, kui seadus
isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks teabevaldaja
täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele (AvTS eelnõu 409 SE
seletuskiri, lk 9-10)
2 (2)