dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 13. detsember 2023
Viit
2.1.-5/23/1618-2
Registreeritud
13. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Strateegiakeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf372 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Merit Valgjärv Teie 30.06.2023 Tallinna Strateegiakeskus [email protected] Meie 13.12.2023 nr 2.1.-5/23/1618-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, millest nähtuvalt soovitakse hulgi alla laetavana kättesaadavaks teha kalmistuste registri avalikud andmed. Hetkel on kasutusel võimalus teha üksikpäring maetu nime või nimeosa alusel. Tallinna Strateegiakeskus on leidnud, et maetute andmete kasutamist hulgiallalaetaval viisil tuleks piirata, kuna surnud isiku surma kuupäeva, matmise kuupäeva ja matmiskoha andmete sellisel viisil kasutamine võib kahjustada surnu lähedaste huve ja riivata nende eraelu puutumatust. Tallinna Strateegiakeskuse sõnul on ka praegu maetu matmiskoha andmeid võimalik kalmistute registri veebilehelt otsida, kuid nimetatud veebilehe puhul rakendatakse avaldamisele teatavaid eraelu puutumatuse riiveid vähendavaid tehnilisi meetmeid – otsingu tegemiseks on vaja teada maetu nime ning registri andmed ei ole avatud levinud otsingumootoritele (Google, Bing jms). Maetu isikuandmete avaandmeteks andmisel soovitud viisil ei saa eelkirjeldatud vahendeid aga kasutada, kuna andmed ei oleks enam avaldaja kontrolli all. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lõike 3 järgi peab teabe üldiseks kasutamiseks andmisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus. Sama lõike teise lause kohaselt peab teabevaldaja enne teabe üldiseks kasutamiseks andmist hindama teabe üldisele kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust. Seega peab teabevaldaja hindama, kas esineb alus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, kuna avaldatav teave võib riivata eraelu puutumatust. Eelnevast tulenevalt soovite teada, mida on silmas peetud AvTS kohase hinnangu all – kas hindamaks teabe avalikustamise mõju eraelu puutumatusele on vajalik koostada mõjuhinnang EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) mõistes või on AvTS-s mõeldud mingit muud dokumenti, milles teabevaldaja analüüsib andmete avalikustamise ohu suurust inimeste privaatsfäärile. Andmekaitse Inspektsioon on isikuandmete töötlemise üldjuhendis1 selgitanud, et iga mõistlik andmetöötleja hindab nii või teisiti oma tänaseid ja tulevasi ohte, kui selleks on vajadus. Andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk ongi kirjeldada isikuandmete töötlemist, hinnata selle vajalikkust ja proportsionaalsust ning aidata andmetöötlejal käsitleda selle tulemusena füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele tekkivaid ohte neid ohte hinnates ning määrates kindlaks meetmed, mille abil neid ohte käsitleda. 1 Isikuandmete töötleja üldjuhend (https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf) Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee IKÜM artikkel 35 lõige 3 toob küll välja kolm näidet, millal on vaja teha andmekaitsealane mõjuhinnang, kuid tegemist ei ole ammendavate näidetega, mistõttu võib vajada mõjuhinnangut ka muu andmetöötlus. Olukorras, kus AvTS paneb teabevaldajale kohustuse hinnata, kas isikuandmeid üldse käsitada avaandmetena (hinnata juurdepääsupiirangu panemise vajadust) ning avaandmetena käsitamisel hinnata proportsionaalsete meetmete seadmist taaskasutamiseks andmise viisile2, kuid seadusandja ei ole pidanud vajalikuks eraldi reguleerida, millisel viisil ja kui põhjalik peab analüüs olema, leiame, et teabevaldajal tuleb võimaliku mõju hindamiseks eraelu puutumatusele lähtuda IKÜM-st ning koostada andmekaitsealane mõjuhinnang. Lisaks märgime, et andmekaitsealane mõjuhinnang peab hõlmama vähemalt IKÜM artikkel 35 lõikes 7 kindlaks määratud miinimumsisu. Loodame, et selgitustest on abi. Lugupidamisega Terje Enula jurist peadirektori volitusel 2 Sealjuures, tänapäevaseid infotöötlemise võimalusi silmas pidades tuleb arvestada, et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele (AvTS eelnõu 409 SE seletuskiri, lk 9-10) 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel