Terje Enula
Teema: FW: TIS surnute andmetest /RE 3.11.2023 nr 2.1-5/23/2466-3
Manused: Kindlustusseltsi terviseandmete töötlemise protsess.pdf
From: Raili Sillart <
[email protected]>
Sent: Friday, December 8, 2023 1:48 PM
To: Terje Enula <
[email protected]>
Cc: Ingrid Ots-Vaik <
[email protected]>
Subject: RE: TIS surnute andmetest /RE 3.11.2023 nr 2.1-5/23/2466-3
Tere!
Täname Teid arutelu püstituse ja joonisele saadud tagasiside eest.
Vastusena Teie pöördumisele kinnitame, et TTKS § 593 lõikes 7 loetlemata juhtudel on tervise infosüsteemist
andmete väljastamine lubatud seaduses sätestatud juhtudel, see kehtib ka surnud isiku terviseandmete
väljastamisel (sama § lg 8).
Eriseadusena - KindlTS § 219 lõige 1 kohustab edastama kindlustusandjale tema nõudel isikuandmeid, sh
terviseandmeid juhul kui andmed on kindlustusandjale vajalikud lepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või
tagasinõude esitamiseks.
Jagame nõudekirjas esitatud seisukohti ning loodame, et manuses olev joonis andis piisava selguse
andmeväljastusprotsessi osas.
Kinnitame, et just tervishoiuteenuse osutajal on võimalik kogumis hinnata, millises ulatuses (sh lähtudes
minimaalsuse printsiibist) on vajalik konkreetse kindlustusjuhtumiga seoses andmeid väljastada ning tõepoolest on
samale seisukohale jõudnud ka teie poolt viidatud otsuses Riigikohus, millele andmeväljastusprotsessis (lisatud)
tugineme.
Vabandame – esimesed kaks küsimust jäid eelnevalt vastamata:
Ravikindlustuse puhul tuleks rõhutada, et TTO edastakski ainult arve. Juhtum elust – TTO edastab alati ka epikriisi, kuna
lepingus on kindlustusandjaga nii kokku lepitud.
Nõustume täielikult– ka TTO peab terviseandmete edastamisel lähtuma minimaalsuse printsiibist ning täiendavate
andmete vajadus peab olema põhjendatud.
Kahjujuhtumi osas on terviseandmete edastajaks TTO, kes oskab ka kõige paremini hinnata, millises ulatuses on
eesmärgi täitmiseks vaja terviseandmeid väljastada. Kas siin võib olla ka see olukord, kus tervishoiuteenuse osutamine
on alles pooleli (tehakse alles uuringuid vms) ehk ravijuhtum on avatud, mistõttu ei pruugi andmed nt TIS-s olla ja sellisel
juhul saabki ainult TTO olla terviseandmete ja selgituste andjaks?
Ka juhul kui TTO ei ole veel andmeid TISi edastanud, esitatud andmeid mingil põhjusel täiendatakse ning ka muul
juhul on TTO tulenevalt oma ametipädevusest ainuõige otsustama, millises ulatuses on terviseandmete või surma
põhjuse teatise väljastamine ning täiendavate selgituste andmine vajalik.
Parimate soovidega
Raili Sillart
nõunik
Nutika arengu toetamise osakond
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee
*** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS ***
1
*Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas
sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-
kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
*This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately
by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is
unauthorized and may be illegal.
2
Kindlustusseltsi tervisandmete töötlemise protsessi kaardistus
Kindlustusseltsidel ise juurdepääsu Tervise infosüsteemi (TIS) ei ole. Kõik vajalikud
terviseandmed saavad nad kas tervishoiuteenuse osutajalt (TTO) või siis inimeselt
endalt. Andmeid edastatakse krüpteeritud meiliga. Kindlustusseltsis töötav arst ei tohi
ise läbi TIS-i andmeid töödelda, vaid töötleb ainult neid terviseandmeid, mis läbi TTO
või inimese enda on nendeni jõudnud.
• Ravikindlustuse puhul, kui inimene käib kindlustuse koostööpartneri juures (joonis
1), siis tavaliselt on koostööpartner kindlustuse poolt koolitatud ehk teab kui suur
on omavastutus, mis teenused hüvitamisele lähevad jne. Sellisel juhul edastab TTO
kindlustusele ainult raviarve.
• Kui inimene läheb ravikindlustuse puhul mitte koostööpartneri juurde (joonis 1), siis
saadab inimene ise arved ja vajalikud dokumendid/andmed.
• Kahjunõude puhul võib kindlustus küsida ka nt otse perearstilt või mõnelt muult
TTO-lt vajalikke dokumente/andmeid meili teel (joonis 1). Tihti aga arstid ei reageeri
sellele, sest nad pole kindlad, kas nad tohivad andmeid niimoodi edastada ja ei taha
sellist vastutust enda peale võtta. Kindlustusel on meilis vastavad paragrahvid välja
toodud, mis annavad neile aluse andmeid küsida, lisaks on ka kaasas juhend,
millisel kujul andmeid saata ehk siis krüpteerimise õpetus. Kui arst/TTO kindlustuse
pöördumisele ei reageeri, siis palub kindlustus inimesel endal kas nendega
ühendust võtta või siis andmed ise saata.
• Kui lepingut sõlmitakse erinevate elukindlustuste puhul, siis täidab inimene
ulatusliku küsitluse (joonis 2). Kui sealt tuleb välja, et tal on näiteks olnud südame-
veresoonkonna probleeme, siis palutakse tal edastada riskide hindamiseks
vajalikud andmed, mille vaatab kindlustusseltsi arst üle ja annab oma hinnangu.
Nende arst ise TIS-st, ega TTO infosüsteemist andmeid ei otsi, vaid töötleb ainult
neid, mis talle on edastatud.
• Kui inimene tahab sõlmida elukindlustust väga suurele summale (nt 1 miljon), siis
saadetakse ta kindla nimekirjaga arsti juurde (joonis 2), kus nimekirja järgi tehakse
tervisekontroll. Kindlustusel on tihtipeale koostööpartner, kes neid kontrolle teeb
ning edastab tulemused krüpteeritud meiliga kindlustusele. Aga võib ka olla, et ei
ole kindlat koostööpartnerit.
• Kindlustusliidul on Tervisekassaga läbi X-tee ühendus, et saada
töövõimetuslehtede, retseptide ja raviarvete info. See on eelkõige
liikluskindlustuse kahjunõude puhul.
Joonis 1. Terviseandmete töötlemine kahjunõude puhul.
Joonis 2. Terviseandmete töötlemine elukindlustuse sõlmimise puhul.