dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 7. detsember 2023
Viit
2.1.-5/23/2910-2
Registreeritud
7. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo RASK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Advokaadibüroo RASK_07122023_2910-2.pdf192 KB

Sisu (failidest)

Lp Keidi Kõiv Teie 06.11.2023 Vandeadvokaat Meie 07.12.2023 nr 2.1-5/23/2910-2 Advokaadibüroo RASK E-post: [email protected] Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada isiku õigusi enda andmete küsimisel ja kohalike omavalitsuste kohustust kodanike kirjavahetust registreerida ja säilitada. Vastan Teie küsimustele nende vastamise järjekorras. 1. Küsite, kas linnaosavalitsusele ühe isiku poolt teise isiku kohta esitatud andmed, mis sisaldavad mh tema nime ja kirjeldavad erinevaid tema kohta esitatud tunnuseid (sh väidetavad vaimsed seisundid, majanduslikud olukorrad, tegevused jms) ja nende alusel antud halvustavad hinnangud, on isikuandmed? Nagu Te ka oma pöördumises märkisite, siis IKÜM art 4 lg 1 sätestab, et isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seega on ka teave isiku vaimse seisundi, majandusliku olukorra kohta koos isiku nimega on isikuandmed. Kui see on edastatud omavalitsusele mõne kodaniku poolt, sh hinnangud, siis tuleb arvestada sellega, et tegemist on edastaja subjektiivse arvamusega, nii nagu see talle tundub ja ta olukorrast aru saab. Kuna näiteks isiku abivajadusest teatamine on nii sotsiaalhoolekande, kui lastekaitse seadusest tulenev kohustus, siin ongi siin omavalitsuste kohustus hinnata ja kontrollida teabe põhjendatust ja tegelikkusele vastavust. 2. Küsite, kas olukorras, kus üks isik esitab linnaosavalitsusele pöördumise, milles käsitleb teise isiku kohta käivaid isikuandmeid, mida asutus loeb ja talletab, on tegemist asutuse poolt selle teise isiku isikuandmete töötlemisega? Ning kas linnaosavalitsus peab neid oma süsteemis registreerima? IKÜM art 4 lg 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sh ka kogumine ja säilitamine. Siinkohal pean märkima, et omavalitsus teeb seda oma avalike ülesannete raames. See, kas ja millises süsteemis tuleb neid andmeid säilitada oleneb sellest, mis andmetega on tegemist ning kas vastavad andmed on edastatud kirjalikult või telefoni teel. 3. Küsite, kas teabele juurdepääsu võib piirata ka selle isiku suhtes, kelle kohta need andmed käivad, näiteks olukorras, kus üks isik on esitanud asutusele andmeid teise isiku kohta ning need andmed sisaldavad selle teise isiku isikuandmeid ja hinnanguid selle teise isiku vaimse ja majandusliku olukorra kohta? Teiste sõnadega, kas linnaosavalitsus peab teabenõude alusel väljastama isikule tema kohta esitatud isikuandmed ka juhul, kui need on linnaosavalitsusele esitatud muu isiku poolt tehtud pöördumises ja nendele on seatud juurdepääsupiirang? Kui vastus on, et linnaosavalitsus ei pea neid andmeid väljastama, kuid tegemist on isikuandmetega IKÜM art 4 tähenduses, siis kuidas on tagatud isikule enda õiguste kaitsmine IKÜM art 15-22 alusel? Kõigepealt selgitan, et teabenõude korral tuleb väljastada see osa teabest või dokumendist, millele piirangud ei kohaldu. Kui isik küsib dokumenti, milles sisalduvad tema piiranguga isikuandmed, siis reeglina piirang isikule ei kohaldu ning isikul on õigus saada enda kohta käivaid andmeid. Seda toetab ka IKÜM art 15. See õigus ei ole aga absoluutne, kuna siin tuleb arvestada nii seadustest tulenevaid erisusi kui ka teiste isikute õigusi (IKÜM art 15 lg 4). Ehk siis tuleb alati iga konkreetset olukorda eraldi hinnata, kas teabe avalikustamine võib riivata ka teiste isikute õigusi ja vabadusi, sh selle isiku õigusi, kes teabe edastas. Lisaks sätestab lastekaitseseaduse § 27 lg 5, et abivajavast lapsest teatanud isikut ega teatamise fakti ei avalikustata, v.a süüteomenetluses. Seega ühest vastust anda ei ole võimalik, vaid igakord tuleb lähtuda teabest ja asjaoludest. 4. Küsite, kas linnaosavalitsus on kohustatud dokumendiregistris registreerima ka kodanikega peetud kirjavahetuse? Kui kaua on asutus kohustatud dokumente säilitama? Tulenevalt AvTS § 12 lg 1 p-st 1 tuleb asutuse dokumendiregistris registreerida asutusele saabunud ja asutusest välja saadetud dokumendid. Seega on omavalitsusel kohustus registreerida dokumendiregistris ka kodanikega peetud kirjavahetus. Kui seadusest ei tulene mingile dokumendiliigile säilitustähtaega (näit raamatupidamisdokumente tuleb raamatupidamisseadusest tulenevalt säilitada seitse aastat), siis määrab selle asutus lähtudes sellest, kui kaua on dokumendid vajalikud. Teadmata, mis dokumentidega on täpsemalt tegemist, siis nii üldiste küsimuste puhul ei ole mul võimalik konkreetsemalt vastata. Loodan siiski, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega Elve Adamson Andmekaitse Inspektsiooni Jurist Peadirektori volitusel
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →