Lp Keidi Kõiv Teie 06.11.2023
Vandeadvokaat
Meie 07.12.2023 nr 2.1-5/23/2910-2
Advokaadibüroo RASK
E-post:
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada isiku õigusi enda
andmete küsimisel ja kohalike omavalitsuste kohustust kodanike kirjavahetust registreerida ja
säilitada. Vastan Teie küsimustele nende vastamise järjekorras.
1. Küsite, kas linnaosavalitsusele ühe isiku poolt teise isiku kohta esitatud andmed, mis
sisaldavad mh tema nime ja kirjeldavad erinevaid tema kohta esitatud tunnuseid (sh väidetavad
vaimsed seisundid, majanduslikud olukorrad, tegevused jms) ja nende alusel antud halvustavad
hinnangud, on isikuandmed?
Nagu Te ka oma pöördumises märkisite, siis IKÜM art 4 lg 1 sätestab, et isikuandmed on
igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seega on ka teave isiku vaimse
seisundi, majandusliku olukorra kohta koos isiku nimega on isikuandmed. Kui see on edastatud
omavalitsusele mõne kodaniku poolt, sh hinnangud, siis tuleb arvestada sellega, et tegemist on
edastaja subjektiivse arvamusega, nii nagu see talle tundub ja ta olukorrast aru saab. Kuna
näiteks isiku abivajadusest teatamine on nii sotsiaalhoolekande, kui lastekaitse seadusest
tulenev kohustus, siin ongi siin omavalitsuste kohustus hinnata ja kontrollida teabe
põhjendatust ja tegelikkusele vastavust.
2. Küsite, kas olukorras, kus üks isik esitab linnaosavalitsusele pöördumise, milles käsitleb teise
isiku kohta käivaid isikuandmeid, mida asutus loeb ja talletab, on tegemist asutuse poolt selle
teise isiku isikuandmete töötlemisega? Ning kas linnaosavalitsus peab neid oma süsteemis
registreerima?
IKÜM art 4 lg 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sh ka
kogumine ja säilitamine. Siinkohal pean märkima, et omavalitsus teeb seda oma avalike
ülesannete raames. See, kas ja millises süsteemis tuleb neid andmeid säilitada oleneb sellest,
mis andmetega on tegemist ning kas vastavad andmed on edastatud kirjalikult või telefoni teel.
3. Küsite, kas teabele juurdepääsu võib piirata ka selle isiku suhtes, kelle kohta need andmed
käivad, näiteks olukorras, kus üks isik on esitanud asutusele andmeid teise isiku kohta ning
need andmed sisaldavad selle teise isiku isikuandmeid ja hinnanguid selle teise isiku vaimse ja
majandusliku olukorra kohta? Teiste sõnadega, kas linnaosavalitsus peab teabenõude alusel
väljastama isikule tema kohta esitatud isikuandmed ka juhul, kui need on linnaosavalitsusele
esitatud muu isiku poolt tehtud pöördumises ja nendele on seatud juurdepääsupiirang? Kui
vastus on, et linnaosavalitsus ei pea neid andmeid väljastama, kuid tegemist on isikuandmetega
IKÜM art 4 tähenduses, siis kuidas on tagatud isikule enda õiguste kaitsmine IKÜM art 15-22
alusel?
Kõigepealt selgitan, et teabenõude korral tuleb väljastada see osa teabest või dokumendist,
millele piirangud ei kohaldu. Kui isik küsib dokumenti, milles sisalduvad tema piiranguga
isikuandmed, siis reeglina piirang isikule ei kohaldu ning isikul on õigus saada enda kohta
käivaid andmeid. Seda toetab ka IKÜM art 15. See õigus ei ole aga absoluutne, kuna siin tuleb
arvestada nii seadustest tulenevaid erisusi kui ka teiste isikute õigusi (IKÜM art 15 lg 4). Ehk
siis tuleb alati iga konkreetset olukorda eraldi hinnata, kas teabe avalikustamine võib riivata ka
teiste isikute õigusi ja vabadusi, sh selle isiku õigusi, kes teabe edastas. Lisaks sätestab
lastekaitseseaduse § 27 lg 5, et abivajavast lapsest teatanud isikut ega teatamise fakti ei
avalikustata, v.a süüteomenetluses. Seega ühest vastust anda ei ole võimalik, vaid igakord tuleb
lähtuda teabest ja asjaoludest.
4. Küsite, kas linnaosavalitsus on kohustatud dokumendiregistris registreerima ka kodanikega
peetud kirjavahetuse? Kui kaua on asutus kohustatud dokumente säilitama?
Tulenevalt AvTS § 12 lg 1 p-st 1 tuleb asutuse dokumendiregistris registreerida asutusele
saabunud ja asutusest välja saadetud dokumendid. Seega on omavalitsusel kohustus
registreerida dokumendiregistris ka kodanikega peetud kirjavahetus. Kui seadusest ei tulene
mingile dokumendiliigile säilitustähtaega (näit raamatupidamisdokumente tuleb
raamatupidamisseadusest tulenevalt säilitada seitse aastat), siis määrab selle asutus lähtudes
sellest, kui kaua on dokumendid vajalikud.
Teadmata, mis dokumentidega on täpsemalt tegemist, siis nii üldiste küsimuste puhul ei ole mul
võimalik konkreetsemalt vastata. Loodan siiski, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel