ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Meie 27.12.2023 nr 2.1.-1/23/1317-3291-2
Lp juhatuse liikmed
Pärnu linn, Audru alevik, Tulbi tn 1 korteriühistu
[email protected]
Tähelepanu juhtimine kaamerate kasutamise kohta
Andmekaitse Inspektsioon sai märgukirja seoses Teie korteriühistu territooriumil kaamerate
kasutamisega. Selgitame Teile kaamerate kasutamise õiguslikke asjaolusid, et saaksite oma
tegevuse üle vaadata ja vajadusel viia sisse muudatused.
Avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ-le) võib filmida üksnes juhul, kui olete eelnevalt
koostanud õigustatud huvi hinnangu
Ühisalal võib filmida vaid üldkoosoleku otsusega1
Kaamerate kasutamisel tuleb paigaldada nõuetekohased teavitussildid
Kaamerate paigaldamine KÜ ühisalal (trepikojas, hoovis, parkimisplatsil, prügimaja alal) on
korteriühistu sisemine otsus, mida saavad ühistu liikmed vastu võtta vaid üldkoosoleku
enamushääletusega või kõigi nõusolekul. Üldkoosolekul peab ühistu ühiselt otsustama ka kõik
kaamerate kasutamise tingimused (kui kaua säilitatakse, kuhu paigaldatakse, kellel on ligipääs
salvestistele jne), et otsus oleks õiguspärane. Korteriühistu territooriumil paigaldavate kaamerate
eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas
rataste varguste ärahoidmiseks.
Enne otsuse tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust
ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav
valgustus). Sealjuures rõhutame, et kaamerate kasutamine peab olema suunatud
konkreetse probleemi lahendamiseks ning kogutud andmeid ei tohi hiljem töödelda viisil,
mis ei ole kooskõlas seatud eesmärgiga. Nt vaadata näiteks kes millise autoga sõidab või kui
palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on
vastuolus nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa
väärteovastutuse.
Kui alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu,
peab KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi hindamine ja
dokumenteerimine on kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ kohustus. Kuidas õigustatud
huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.2
1
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2: Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi
eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.
2
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Kaamerate kasutamise tingimustest tuleb kõiki teavitada tuues viite sellele teavitussildil.
Tingimused peavad olema arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti
kättesaadavad, näiteks KÜ e-postile kirjutades. Näidis andmekaitsetingimustest, mis reguleerib
kaamera kasutamise korda:
https://www.aki.ee/sites/default/files/inspektsioon/naidis/ku_valvekaamerate_kasutamise_korra_
naidis.pdf
Teavitussildid
Juhime Teie tähelepanu veel sellele, et ka õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on
vajalik enne kaamera filmimise alasse sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate
kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise
korrale ehk andmekaitsetingimustele. See tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate
puhul peab silt olema paigaldatud nt trepikoja uksele.
Sildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi
(KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega. Teavitussildi
saab ise luua aadressil https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija.
Kaamera salvestised
KÜ peab kaamerate kasutamisel arvestama ka inimese õigusega saada tema kohta kogutud
andmeid ehk väljavõtteid videosalvestistest. Korteriühistul on kohustus vastata
videosalvestistega tutvumise nõuetele 30 päeva jooksul.3 See tähendab, et ühistu peab soovi
korral väljastama isikule ka salvestise koopia ja suutma muuta kõrvalised isikud tuvastamatuks.
Lisaks on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 17 alusel õigus isikul andmetöötlejalt, st
ühistult nõuda ka enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist. Ühtlasi tuleb
arvestada, et mida pikem on salvestiste säilitamisaeg, seda rohkem tuleb põhjendada (kui see on
pikem kui 72 tundi) eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust.4 Informatsioon säilitamise
kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes.
Palume vaadata üle oma kaamerate asukoht ja filmimisulatus ning mõelda hoolega läbi
kaamera kasutamise eesmärgid ja vajalikkus. Samuti tuleb kaamerate nõuetekohasel edasi
kasutamisel paigaldada teavitussildid.
Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-
kasutamine-elamualadel (nt mida teha kui kaamera on paigaldanud ühistu liige ilma ühistu
nõusolekuta). Samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Üldiselt ühistus isikuandmete
töötlemise kohta saate lugeda lisaks https://www.aki.ee/et/uudised/isikuandmete-tootlemine-
korteriuhistus.
Lisaks anname teada, et võime kahtluse korral teostada igal ajal ette teatamata kontrolli, et
veenduda kas kaamerate kasutamine vastab eelnevatele tingimustele ja vajadusel algatada ka
väärteomenetluse.5
Antud juhul ei ole selge, kas kaamera on ühistu paigaldatud või juhatuse liikme isiklik, mistõttu
selgitame ka juhtumit kui ühistu liikmed paigaldavad kaameraid omavoliliselt.
Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu
põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.6 Korteriühistu territoorium, sealhulgas
korterelamu välisfassaad/trepikoda/trepikoja välisuks/ parkla/ prügimaja/ kõnnitee/jne ja selle
osad (ka aknalauad), on korteriomanike kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu
3
IKÜM artikkel 15
4
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes
https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p 121
5
Isikuandmete kaitse seadus § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse § 50 ja 51.
6
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2 (KsrtS): Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja
kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.
2 (3)
liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistu siseselt.
Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.
Korteriühistu saab kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate paigaldamise
üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on võimalik kaamerate
paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei jõuta, siis saab seda
teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.
Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole
lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab
omanikule, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse saamist teinud jms.7 Igal juhul soovitame
vältida olukorda, kus iga omanik hakkab ise kaameraid paigaldama ja korraldada kaamerate
kasutamine läbi ühistu.
Antud kiri on vaid tähelepanu juhtimine ja sellele ei pea vastama.
Andmekaitse Inspektsioon
7
Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12460 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi
isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.
3 (3)