ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Marti Viirmäe
Juhatuse liige 22.12.2023 nr 2.1.-1/2021-1360-1
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS
[email protected]
Lp Kalle Kasuk
Andmekaitsespetsialist
[email protected]
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon sai märgukirja, milles on juhitud tähelepanu ettevõtte Tallinna Jäätmete
Taaskasutuskeskuse AS (registrikood 10450572) aadressil Loovälja tee 125, Rebala küla,
Jõelähtme vald, Harju maakond asuvatesse tööruumidesse paigaldanud videovalve kaameratele.
Pöördumise kohaselt on paigaldanud kaamerad muuhulgas söögituppa ning riietusruumide
koridoridesse. Seejuures on kahtlusi, et söögitoa kaamerad võivad olla ka helisalvestamisega.
Märgukirja kohaselt ei vasta töötajate isikuandmete kaameratega töötlemine isikuandmete kaitse
üldmääruse1 (IKÜM) nõuetele.
Seetõttu juhime tähelepanu videovalve töökeskkonnas kasutamise nõuetele ning selgitame
andmekaitsenõudeid.
Andmekaitse Inspektsiooni selgitused
1. Isikuandmete töötlemise alused
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav
füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada2. Kaamerate abil on isik (eriti
töötaja) igal juhul tuvastatav. Seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega,
mille osas tuleb järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid.
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS kui isikuandmete, sh oma töötajate isikuandmete,
vastutav töötleja on kohustatud järgima IKÜM art 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Nende
põhimõtete täitmise eest vastutab ja peab olema võimeline nende täitmist tõendama vastutav
töötleja ise3. Selles osas, mil andmetöötlus ei vasta täielikult IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud
põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud.
1
Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.
2
IKÜM art 4 punkt 1.
3
IKÜM art 5 lõige 2.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise
põhimõtetest.
a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt a)
Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas
IKÜM-i ja isikuandmete kaitse seadusega ning läbipaistev. Selleks peab kogu isikuandmete
töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud juhul töötajatele lihtsalt kättesaadav,
arusaadav ning selgelt sõnastatud. Andmesubjekte tuleb isikuandmete töötlemisest ka teavitada4.
Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12-14. Kaamerate kasutamisel tuleb
andmesubjektidele teabe esitamisel lähtuda IKÜM artikkel 13 nõuetest.
Inspektsioon on seisukohale, et helisalvestamine töökohal ei ole lubatud. Ka Euroopa
Andmekaitseinspektor on juba 2010. aastal märkinud, et helisalvestiste kasutamine töökohal on
keelatud.5 Samuti kinnitatakse seda ka Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes, kus on välja
toodud, et jälgimisseadmed ei tohiks pakkuda funktsioone, mis ei ole vajalikud (nt helisalvestised).
Seetõttu tuleb ebavajalikud funktsioonid desaktiveerida või võtta kasutusele jälgimisseadmed,
millel lisafunktsioonid puuduvad.6
b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine
(IKÜM artikkel 5 lg 1 punktid b, c ja e)
Selleks, et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste
andmete kogumise põhimõttele, tuleb:
1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;
2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle
täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.
Keelatud on töötajate jälgimine kaameratega terve tööaja vältel ning salvestisi ei või kasutada
töötajate töökohustuste või -distsipliini täitmise kontrollimiseks. Kaamerad tuleb suunata
konkreetsetele turvariskidele. Jälgimisseadmeid ei saa kasutada üldise viitega võimalikele
rikkumistele, mis ettevõtte territooriumil võivad aset leida. Iga turvarisk tuleks määratleda eraldi
ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski olemasolu ja ulatuse kohta.
Kaamerate paigaldamise eesmärgiks aga ei saa olla ka töötajate reaalajas jälgimine. Oluline
on ka tagada töötajatele võimalus kaamera vaateväljast eemal olla, nt paigutada kaamerad
selliselt, et need ei rikuks töötaja privaatsust puhkeajal ega jälgiks töötaja tegevusi, mis ei
ole seotud tööprotsessiga.
Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe kui
langeb ära õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete töötlemise
aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei töödelda vajalikust
kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning
perioodiliseks läbivaatamiseks7.
Euroopa Andmekaitsenõukogu8 seisukohal tuleb isikuandmed enamikul juhtudel (nt vandalismi
avastamiseks) kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on
ettenähtud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada
eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72st
tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja
vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.
4
IKÜM põhjenduspunkt 39
5
European Data Protection Supervisor, Video-surveillance Guidelines, 2010, p 6.12
6
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 31 p 129
7
IKÜM põhjenduspunkt 39
8
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121
2 (4)
c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase
turvalisuse, sh kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel
5 lg 1 punkt f)
Selleks, et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on
vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke
võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks vaadatud
ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.
2. Õigustatud huvi analüüs
Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik
kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele -
õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on
vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise
huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta
isikuandmeid“.
Selleks, et õigustatud huvile saaks tugineda, peavad korraga olema täidetud kõik kolm tingimust:
- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on
andmetöötluseks õigustatud huvi;
- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava
andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.
Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed
õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate
õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetne) ning reaalne ja hetkel esinev
(st mitte spekulatiivne).
Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või
põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.
Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja
põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,
avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku
õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda
isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või
kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide
põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.
Võimalus jälgida töötajaid terve tööaja vältel toob kaasa väga suure riive. Töötajal ei ole võimalik
teha ühtegi liigutust nii, et tema tegemisi ei oleks võimalik jälgida (v.a sanitaarruumides). See võib
omakorda mõjutada töötaja vaimset heaolu. Seetõttu tuleb kaamerate kasutamisel töökeskkonnas
alati hoolikalt kõik aspektid läbi mõelda ja kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega tekitatav mõju
andmesubjektidele on proportsionaalne taotletavate eesmärkide suhtes.
Alati tuleb kaaluda, kus ja millal on videovalvemeetmed tingimata vajalikud ning kas eesmärki ei
ole võimalik mõistlikult saavutada töötajaid vähem häirivate meetmetega. Rõhutame, et
riietusruumis, wc-s ja duširuumis ei ole kaamerate kasutamine lubatud. 9
Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil kui
töötajal). Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.
9
Euroopa Inimõiguste Kohtu 21. juuni 2012.a kohtuotsus kohtuasjas E.S v Rootsi, avaldus nr 5786/08
3 (4)
Juhul, kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja
õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.
3. Andmekaitsetingimused
Andmekaitsetingimustes tuleb kajastada muuhulgas järgnev (vt IKÜM artikkel 13 lõiked 1 ja 2):
- vastutava töötleja nimi ja tema kontaktandmed;
- isikuandmete töötlemise eesmärgid ja õiguslikud alused;
- kui isikuandmete töötlemine põhineb õigustatud huvil, siis teave vastutava töötleja
õigustatud huvide kohta;
- teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta;
- isikuandmete säilitamise tähtaeg;
- teave andmesubjekti õiguse kohta taotleda: a) juurdepääsu teda puudutavatele
isikuandmetele (nii klientidel kui töötajatel on õigus saada enda kohta käivaid salvestisi);
b) isikuandmete kustutamist; c) isikuandmete töötlemise piiramist.
- teave õiguse kohta esitada vastuväide kaamerate kasutamise osas;
- teave õiguste kohta esitada kaebus järelevalveasutusele.
Iga vastutav töötleja peab ise koostama enda äritegevusest lähtuvalt andmekaitsetingimused ning
kontrollima nende vastavust IKÜM artiklites 12-13 sätestatud nõuetele.
Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele. Tingimused ei saa
piirduda näidetega, vaid loetelu peab olema lõplik. Sõnade „näiteks, eelkõige,
muuhulgas“ kasutamine ei ole lubatud. Kui andmetöötluse sisu või eesmärgid aja jooksul
muutuvad, siis tuleb andmekaitsetingimusi vastavalt sellele ka ajakohastada.
Töötajatel peab olema võimalik andmekaitsetingimustega ja õigustatud huvi analüüsiga igal ajal
tutvuda (nt puhkeruumis või asutuse siseses infosüsteemis).
Kokkuvõte
Palume Teil üle vaadata, kas isikuandmete töötlemise protsessi vastavad isikuandmete kaitse
üldmääruse nõuetele ning kui seda veel tehtud ei ole, tutvustada töötajatele ettevõttes isikuandmete
töötlemise korda (andmekaitsetingimusi, õigustatud huvi analüüsi) ning selgitada, kust saab
vajadusel teavet isikuandmete töötlemise kohta. Lisaks selgitada isikutele, kellel on kaamera
salvestistele juurdepääs isikuandmete töötlemise korda, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise
lubatavust.
Kuigi Andmekaitse Inspektsioon käesolevale tähelepanu juhtimisele vastust ei oota, võib
inspektsioon igal ajal etteteatamata kontrollida kaamerata kasutamise õiguspärasust ning
õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste
vaatamise logisid, ja vajadusel rikkumise korral algatada ka järelevalvemenetluse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
4 (4)