Kristiina Annus Teie 21.12.2023
Jurist
Meie 22.12.2023 nr 2.1-5/23/3327-2
Konkurentsiamet
E-post:
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas Konkurentsiametil
on õigus vabatahtlikult avalikustada menetluse lõpetamise teadet, mis sisaldab üksnes avalikku
teavet. Kas HMS § 7 lg 1, AvTS § 4 lg 1 ja AvTS § 28 lg 1 p 32 on õigusliku alusena
asjakohased. Samuti palute selgitada, kas avalik teave AvTS tähenduses hõlmab üksnes fakte
või ka Konkurentsiameti hinnangut konkurentsiolukorrale, selle parendamiseks vajalikele
tegevustele jms?
Põhiseaduse mõtte kohaselt on kogu avaliku sektori tegevus avalik ja allutatud avalikkuse
kontrollile ning seega avalikule teabele juurdepääsu piiramine saab olla erandlik ning selleks
peab olema seaduslik alus. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis
tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses
või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega ei hõlma avalik
teave üksnes fakte, vaid avalikuks teabeks on kogu avaliku sektori valduses olev jäädvustatud
ja dokumenteeritud teave. AvTS § 3 lg 2 kohaselt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata
üksnes seaduses sätestatud korras ehk siis kui selleks on seadusest tulenev alus.
Kuna AvTS-st tuleneva üldise infovabaduse põhimõtte realiseerimine eeldab avalikkuse
informeerimist, siis saab seda teha nii isikute endi (teabenõuete) kui ka avaliku võimu
initsiatiivil (veebilehel avalikustamisega). Seega eristatakse teabe avalikustamisel nn aktiivset
avalikustamist, kus teabevaldaja avalikustab omaalgatuslikult veebilehel teavet ilma, et keegi
seda küsiks ja teabe passiivset avalikustamist, mille avalikustamiseks otsest kohustust ei ole
ning mida avalikustatakse/väljastatakse teabenõude korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaliku
teabe avalikustamiseks vaja eraldi õiguslikku alust. Õiguslikku alust on vaja juhul, kui
soovitakse avalikustada või väljastada piiranguga teavet, sh piiranguga isikuandmeid. Selline
üldine infovabaduse põhimõte tuleneb ka haldusmenetluse seadust. Täpsemalt on seda
selgitatud haldusmenetluse käsiraamatu 7. peatüki punktis 7.3.1.
Teave, mis tuleb asutustel kohustuslikus korras avalikustada, on ära toodud AvTS §-s 28 ja ka
täiendavalt mõnedes eriseadustes. Eeltoodud sätte all on loetletud eelkõige selline teave, mille
vastu võib eeldada avalikkuse kõrgendatud huvi. See ei tähenda aga seda, et muud teavet ei
tohiks veebilehel avalikustada. Nimelt sätestab AvTS § 28 lg 1 p 32, et teabevaldaja on
kohustatud avalikustama tema ülesannetega seotud olemasoleva muu teabe ja dokumendid,
mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud
õigusaktides või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada. Ehk siin on seadusandja
jätnud vabaduse teabevaldajale otsustada, kas ja millist teavet ta peab veel täiendavalt
vajalikuks avalikustada.
Siiski tuleb siin tähelepanu pöörata sellele, et kui on otsustatud menetluse lõpetamise teated
veebilehel avalikustada, siis tuleks teha seda kõigi teadete osas, et ei koheldaks
isikuid/ettevõtteid, kelle osas menetlus lõpetati ebavõrdselt.
Lisaks sätestavad nii AvTS § 4 lg 2 kui § 30 lg 1 teabevaldajale kohustuse tagada teabele
juurdepääs hõlpsal ja kiirel viisil, et see jõuaks võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab.
Üheks kiiremakas viisiks teabe kätte saadavaks tegemisel ongi selle avalikustamine veebilehe
kaudu, et isik ei peaks teabenõuet esitama, vaid leiaks teda huvitava teabe juba asutuse
veebilehelt. Siin tuleb aga järgida seda, et ei avalikustaks piiranguga andmeid.
Kuna menetluse lõpetamise teated tuleb registreerida ka dokumendiregistris (AvTS § 12 lg 1 p
1), siis kui need ei sisalda piiranguga teavet või on piirang kaotanud peale menetluse lõppemist
kehtivuse, tuleb need ka dokumendiregistris avalikustada. Kuna avaliku teabe puhul kehtib
informatsioonivabaduse põhimõte, siis kui dokument küll sisaldab piiranguga teavet, kuid kui
see avalikustatakse dokumendiregistris kujul kus piiranguga teave on kinni kaetud, siis ei ole
teabevaldaja samuti seadust rikkunud. Kuigi seadus sellisel kujul avalikustamist ei nõua, ei ole
see vastuolus avaliku teabe seaduses sätestatuga. Samas on ka igal isikul õigus teabenõude
korras piiranguta teavet saada ja ka seda avalikustada
Kui aga isik leiab, et Konkurentsiameti otsus/teade ei ole õiguspärane, siis on võimalik
toimingut või selles sisalduvaid hinnanguid/seisukohti vaidlustada, mis ei anna aga alust
teabe/dokumendi varjamiseks.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel