dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 22. detsember 2023
Viit
2.1.-5/23/3327-2
Registreeritud
22. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Konkurentsiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Konkurentsiamet_Vastus_22122023.pdf125 KB

Sisu (failidest)

Kristiina Annus Teie 21.12.2023 Jurist Meie 22.12.2023 nr 2.1-5/23/3327-2 Konkurentsiamet E-post: [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas Konkurentsiametil on õigus vabatahtlikult avalikustada menetluse lõpetamise teadet, mis sisaldab üksnes avalikku teavet. Kas HMS § 7 lg 1, AvTS § 4 lg 1 ja AvTS § 28 lg 1 p 32 on õigusliku alusena asjakohased. Samuti palute selgitada, kas avalik teave AvTS tähenduses hõlmab üksnes fakte või ka Konkurentsiameti hinnangut konkurentsiolukorrale, selle parendamiseks vajalikele tegevustele jms? Põhiseaduse mõtte kohaselt on kogu avaliku sektori tegevus avalik ja allutatud avalikkuse kontrollile ning seega avalikule teabele juurdepääsu piiramine saab olla erandlik ning selleks peab olema seaduslik alus. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega ei hõlma avalik teave üksnes fakte, vaid avalikuks teabeks on kogu avaliku sektori valduses olev jäädvustatud ja dokumenteeritud teave. AvTS § 3 lg 2 kohaselt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras ehk siis kui selleks on seadusest tulenev alus. Kuna AvTS-st tuleneva üldise infovabaduse põhimõtte realiseerimine eeldab avalikkuse informeerimist, siis saab seda teha nii isikute endi (teabenõuete) kui ka avaliku võimu initsiatiivil (veebilehel avalikustamisega). Seega eristatakse teabe avalikustamisel nn aktiivset avalikustamist, kus teabevaldaja avalikustab omaalgatuslikult veebilehel teavet ilma, et keegi seda küsiks ja teabe passiivset avalikustamist, mille avalikustamiseks otsest kohustust ei ole ning mida avalikustatakse/väljastatakse teabenõude korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaliku teabe avalikustamiseks vaja eraldi õiguslikku alust. Õiguslikku alust on vaja juhul, kui soovitakse avalikustada või väljastada piiranguga teavet, sh piiranguga isikuandmeid. Selline üldine infovabaduse põhimõte tuleneb ka haldusmenetluse seadust. Täpsemalt on seda selgitatud haldusmenetluse käsiraamatu 7. peatüki punktis 7.3.1. Teave, mis tuleb asutustel kohustuslikus korras avalikustada, on ära toodud AvTS §-s 28 ja ka täiendavalt mõnedes eriseadustes. Eeltoodud sätte all on loetletud eelkõige selline teave, mille vastu võib eeldada avalikkuse kõrgendatud huvi. See ei tähenda aga seda, et muud teavet ei tohiks veebilehel avalikustada. Nimelt sätestab AvTS § 28 lg 1 p 32, et teabevaldaja on kohustatud avalikustama tema ülesannetega seotud olemasoleva muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada. Ehk siin on seadusandja jätnud vabaduse teabevaldajale otsustada, kas ja millist teavet ta peab veel täiendavalt vajalikuks avalikustada. Siiski tuleb siin tähelepanu pöörata sellele, et kui on otsustatud menetluse lõpetamise teated veebilehel avalikustada, siis tuleks teha seda kõigi teadete osas, et ei koheldaks isikuid/ettevõtteid, kelle osas menetlus lõpetati ebavõrdselt. Lisaks sätestavad nii AvTS § 4 lg 2 kui § 30 lg 1 teabevaldajale kohustuse tagada teabele juurdepääs hõlpsal ja kiirel viisil, et see jõuaks võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab. Üheks kiiremakas viisiks teabe kätte saadavaks tegemisel ongi selle avalikustamine veebilehe kaudu, et isik ei peaks teabenõuet esitama, vaid leiaks teda huvitava teabe juba asutuse veebilehelt. Siin tuleb aga järgida seda, et ei avalikustaks piiranguga andmeid. Kuna menetluse lõpetamise teated tuleb registreerida ka dokumendiregistris (AvTS § 12 lg 1 p 1), siis kui need ei sisalda piiranguga teavet või on piirang kaotanud peale menetluse lõppemist kehtivuse, tuleb need ka dokumendiregistris avalikustada. Kuna avaliku teabe puhul kehtib informatsioonivabaduse põhimõte, siis kui dokument küll sisaldab piiranguga teavet, kuid kui see avalikustatakse dokumendiregistris kujul kus piiranguga teave on kinni kaetud, siis ei ole teabevaldaja samuti seadust rikkunud. Kuigi seadus sellisel kujul avalikustamist ei nõua, ei ole see vastuolus avaliku teabe seaduses sätestatuga. Samas on ka igal isikul õigus teabenõude korras piiranguta teavet saada ja ka seda avalikustada Kui aga isik leiab, et Konkurentsiameti otsus/teade ei ole õiguspärane, siis on võimalik toimingut või selles sisalduvaid hinnanguid/seisukohti vaidlustada, mis ei anna aga alust teabe/dokumendi varjamiseks. Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega Elve Adamson Andmekaitse Inspektsiooni Jurist Peadirektori volitusel
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →