dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 21. detsember 2023
Viit
2.1.-5/23/3057-2
Registreeritud
21. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kronos & Partners
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf414 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kristjan Kaskman Teie 20.11.2023 nr Kronos & Partners [email protected] Meie 21.12.2023 nr 2.1.-5/23/3057-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Pöördun Teie poole küsimusega, mis puudutab kehakaamerate kasutamist. Müüme Eestis kehakaameraid juba alates 2016 ja neid kasutavad korrakaitse ja järelevalve tagamiseks mitmed Eesti kohalike omavalitsuste ja riiklikud asutused. Kaamerad on varustatud videovalve kleebisega. Siiani on meie klientideks olnud asutused, kes omavad õigust viia läbi menetlustoiminguid ja salvestised on olnud vajalikud asitõenditena. Täna on olukord Eestis muutunud ning näeme võimaliku sihtturuna sotsiaalvaldkonda. Meediasse on jõudnud ka teated, kuidas sotsiaaltöötajaid või lastekaitseametnikke rünnatakse. Lisaks heidetakse meedias neile ette, et nad ei käi kohapeal ja ei kontrolli olukorda. Seetõttu tahtsin küsida, kas ja milliste alustel võiksid näiteks sotsiaaltöötajad või lastekaitseametnikud kasutada visiitide ajal olukorraga tutvumisel kehakaameraid. Oma tänastelt klientidelt oleme saanud ka tagasisidet, et kaamera nägemine taltsutab paljusid muidu agressiivseid inimesi. Meie poolt pakutavad kehakaamerad lisavad salvestistele ajatempli ja GPS koordinaadid, mistõttu on nad kasutatavad asitõenditena. Lisaks on kõikidel mudelitel võimalik paigaldada paroolikaitse, mis välistab kolmandate isikute juurdepääsu salvestistele. Osad mudelid on ilma ekraanita, mistõttu ilma parooli ja lisatarkvarata ei ole võimalik kaamera salvestisi ka näha. Andmekaitse Inspektsioon mõistab, miks sellised kaamerad võiksid teatud juhtudel abiks olla, kuid siinkohal peame siiski selgitama, et nende kaamerate kasutamiseks puudub viidatud juhtumite tarbeks hetkel õiguslik alus. Korrakaitseasutuste kaamerate kasutamise õiguslik alus tuleneb seadusest, mistõttu neid juhtumeid samastada õiguslikult ei saa. Kaamerate kasutamine saab olla õigustatud vaid siis kui selleks esineb õiguslik alus. Selgitame, isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Kui alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi. Kuna te olete muuhulgas viidanud, et kaamera vaatevälja jäävate isikute ring on niivõrd lai (sh hoolekandeasutuses viibivad isikud vms) ning riive kolmandatele isikute eraelule on sellest tulenevalt niivõrd suur, siis Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul selliseks tegevuseks õiguslik alus hetkel puudub. Viidatud kaamerate kasutamine ei ole eesmärgipärane ning minimaalsuse nõudeid järgiv, nimelt kogutakse massiliselt isikuandmeid eesmärgiga tuvastada õigusrikkumine, mis võib olla tulevikus tekib või tõendada midagi, mis ehk tõendamist ei vajagi. (ehk siis sisuliselt toimuks igaks juhuks andmete kogumine). Need tegevused ei vasta andmetöötluse Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee põhimõtetega (mh minimaalsus, eesmärgipärasus) ning igal juhul tuleb andmetöötlejal ennem andmetöötlust kaaluda vähemriivavamaid viise eesmärgi saavutamiseks. Siinkohal saabki järeldada, et selliste kaamerate kasutamist sotsiaalhoolekandes saaks kaaluda vaid siis kui selleks on loodud õiguslik alus. Igal juhul, kui isik, kes jääb kaamera vaatevälja, saab (peab saama) oma taotlusega pöörduda andmetöötleja ehk siis salvestaja poole (Loe õigustest täpsemalt meie kodulehelt rubriigist Eraelu kaitse – Inimese õigused). Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu jooksul, muuhulgas ongi näiteks andmetöötlejal kohustus selgitada, millisel alusel toimub andmetöötlus jne. Kui andmetöötleja isiku taotlusele ühe kuu jooksul ei vasta või ei olda vastusega rahul, on isikul võimalik inspektsiooni pöörduda. Kaebust on võimalik esitada Andmekaitse Inspektsiooni e-keskkonnas. Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6. peatükis1. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve- korraldajale. Veebilehel on muuhulgas kirjeldatud põhjalikumalt, millised eeldused on kaamerate kasutamisel (andmekaitsetingimused, korrektne teavitussilt jne). Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel