ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristjan Kaskman Teie 20.11.2023 nr
Kronos & Partners
[email protected] Meie 21.12.2023 nr 2.1.-5/23/3057-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Pöördun Teie poole küsimusega, mis puudutab kehakaamerate kasutamist. Müüme Eestis
kehakaameraid juba alates 2016 ja neid kasutavad korrakaitse ja järelevalve tagamiseks mitmed
Eesti kohalike omavalitsuste ja riiklikud asutused. Kaamerad on varustatud videovalve
kleebisega. Siiani on meie klientideks olnud asutused, kes omavad õigust viia läbi
menetlustoiminguid ja salvestised on olnud vajalikud asitõenditena. Täna on olukord Eestis
muutunud ning näeme võimaliku sihtturuna sotsiaalvaldkonda. Meediasse on jõudnud ka teated,
kuidas sotsiaaltöötajaid või lastekaitseametnikke rünnatakse. Lisaks heidetakse meedias neile
ette, et nad ei käi kohapeal ja ei kontrolli olukorda. Seetõttu tahtsin küsida, kas ja milliste alustel
võiksid näiteks sotsiaaltöötajad või lastekaitseametnikud kasutada visiitide ajal olukorraga
tutvumisel kehakaameraid. Oma tänastelt klientidelt oleme saanud ka tagasisidet, et kaamera
nägemine taltsutab paljusid muidu agressiivseid inimesi. Meie poolt pakutavad kehakaamerad
lisavad salvestistele ajatempli ja GPS koordinaadid, mistõttu on nad kasutatavad asitõenditena.
Lisaks on kõikidel mudelitel võimalik paigaldada paroolikaitse, mis välistab kolmandate isikute
juurdepääsu salvestistele. Osad mudelid on ilma ekraanita, mistõttu ilma parooli ja
lisatarkvarata ei ole võimalik kaamera salvestisi ka näha.
Andmekaitse Inspektsioon mõistab, miks sellised kaamerad võiksid teatud juhtudel abiks olla,
kuid siinkohal peame siiski selgitama, et nende kaamerate kasutamiseks puudub viidatud
juhtumite tarbeks hetkel õiguslik alus. Korrakaitseasutuste kaamerate kasutamise õiguslik alus
tuleneb seadusest, mistõttu neid juhtumeid samastada õiguslikult ei saa. Kaamerate kasutamine
saab olla õigustatud vaid siis kui selleks esineb õiguslik alus.
Selgitame, isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete
töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid
koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb
eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel
ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja
tõendama andmetöötleja ise. Kui alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.
Kuna te olete muuhulgas viidanud, et kaamera vaatevälja jäävate isikute ring on niivõrd lai (sh
hoolekandeasutuses viibivad isikud vms) ning riive kolmandatele isikute eraelule on sellest
tulenevalt niivõrd suur, siis Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul selliseks tegevuseks õiguslik
alus hetkel puudub. Viidatud kaamerate kasutamine ei ole eesmärgipärane ning minimaalsuse
nõudeid järgiv, nimelt kogutakse massiliselt isikuandmeid eesmärgiga tuvastada õigusrikkumine,
mis võib olla tulevikus tekib või tõendada midagi, mis ehk tõendamist ei vajagi. (ehk siis
sisuliselt toimuks igaks juhuks andmete kogumine). Need tegevused ei vasta andmetöötluse
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
põhimõtetega (mh minimaalsus, eesmärgipärasus) ning igal juhul tuleb andmetöötlejal ennem
andmetöötlust kaaluda vähemriivavamaid viise eesmärgi saavutamiseks.
Siinkohal saabki järeldada, et selliste kaamerate kasutamist sotsiaalhoolekandes saaks kaaluda
vaid siis kui selleks on loodud õiguslik alus.
Igal juhul, kui isik, kes jääb kaamera vaatevälja, saab (peab saama) oma taotlusega pöörduda
andmetöötleja ehk siis salvestaja poole (Loe õigustest täpsemalt meie kodulehelt rubriigist
Eraelu kaitse – Inimese õigused). Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu
jooksul, muuhulgas ongi näiteks andmetöötlejal kohustus selgitada, millisel alusel toimub
andmetöötlus jne. Kui andmetöötleja isiku taotlusele ühe kuu jooksul ei vasta või ei olda
vastusega rahul, on isikul võimalik inspektsiooni pöörduda. Kaebust on võimalik esitada
Andmekaitse Inspektsiooni e-keskkonnas.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis1. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-
korraldajale. Veebilehel on muuhulgas kirjeldatud põhjalikumalt, millised eeldused on kaamerate
kasutamisel (andmekaitsetingimused, korrektne teavitussilt jne).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
1
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (2)