ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Roode Liias Teie 21.11.2023 nr
TalTech
[email protected] Meie 21.12.2023 nr 2.1.-5/23/3064-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses kinnisvara omanike isikuandmete kaitsest
vara hindamisel.
Edastame vastused Teie küsimustele:
1. Kas igaühele vabalt kättesaadavad kinnistu registriosa väljavõttelt nähtuvad andmed
füüsilisest isikust kinnistu omaniku ja kinnistut koormavate piiratud asjaõiguste (sh hüpoteekide)
kohta on kaitstud õigusaktidega, mis on seotud isikuandmete kaitsega?
Vastus on jah.
2. Kas kutselise hindaja poolt registriosas sisalduvate andmete kogumine, säilitamine oma
arvutis vm andmekandjal, kajastamine koostatavas hindamisaruandes ja vastava
hindamisaruande säilitamine oma arvutis vm andmekandjal on isikuandmete töötlemine
isikuandmete kaitse seaduse mõistes?
Vastus on jah.
3. Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah“, siis milliste nõuetega peaks hindaja andmete
töötlemisel arvestama? Kas nõuded erinevad olukorras, kus hindamine toimub eraõigusliku isiku
tellimusel, ja olukorras, kus hindamine toimub ametiasutuse (riigiasutus, kohus või kohalik
omavalitsus) tellimusel? Kas on mingi erinevus tulenevalt sellest, kas tellijaks on omanik või
keegi teine? Milline võib olla kutseliste hindajate poolt kogutud andmete säilitamise
maksimaalne tähtaeg?
Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruses (EL) 2016/679 (IKÜM) ning isikuandmete kaitse seaduses.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja
eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ehk Teie ise. Kui õiguslik alus puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Töötlemise võimalikud õiguslikud aluseid on täpsemalt kirjeldatud inspektsiooni veebilehel siin.
Antud juhul võiks õiguslikuks aluseks olla kas õigustatud huvi või seadusjärgse kohustuse
täitmine1. Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
andmetöötleja on teostanud isikute kaalumise ning jõudnud järelduseni, et andmetöötlus ei riiva
ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks
on üldse vajalik konkreetset andmetöötlust. Soovitame Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga,
mis on olemas inspektsiooni võrgulehel.
Vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1 sätestatud
põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende täitmist
tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2). Eelviidatud põhimõtete juurde kuulub ka vastutava töötleja
kohustus töödelda isikuandmeid viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas
kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või
kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid
(„usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“, IKÜM art 5 lg 1 p f).
Isikuandmete töötlemisel (sh säilitamisel) peab eelkõige jälgima kõige tavapärasemaid
turvameetmeid. Näiteks tuleb teha nii, et andmed ei jõuaks õigustamata isikute kätte (igasugused
andmelekked, mis tulenevad ebapiisava turvalisega süsteemidest, õigustamata edastamised vms).
Seda, millist konkreetset andmebaasi või arvutitarkvara ettevõte kasutab, on ettevõtte enda
valida. Teadma peab, et vastutus andmekaitseliste rikkumiste puhul lasub eelkõige vastutaval
andmetöötlejal, mistõttu tasub oma tegevused alati läbi kaaluda (sh millist andmebaasi või
süsteemi kasutada, kas ning milliseid andmeid on üldse vaja koguda- minimaalsuse põhimõte).
Mis puudutab andmete säilitamise tähtaega, siis näiteks mitmel juhul tulenebki andmete
säilitamise kohustus ja tähtaeg seadusest. TLS § 5 lg 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu
kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates.
TTOS § 24 lg 5 kohaselt säilitatakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid 55
aastat. Raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt peab raamatupidamise dokumente säilitama 7
aastat. Selliseid eritähtaegu tuleneb veel ka teistest seadustest.
Kui konkreetne isikuandmete säilitustähtaeg ei tulene otseselt mõnest seadusest, tuleb siiski
järgida andmetöötluse põhimõtteid, mille pikem loetelu ning selgitused on leitavad siit (näiteks
minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted). Andmete säilitamiseks peab olema konkreetne
põhjus, sest niisama (igaks juhuks) ei tohi andmeid töödelda.
4. Kas isikuandmete kaitse seadus keelab hindajal tema poolt füüsilise isiku kinnistu väärtuse
kohta koostatud hindamisaruande avaldamise kinnistuga mitteseotud eraõiguslikule isikule (sh
isikule, kes tellis hinnangu olemata seejuures hinnatava kinnistu omanik)?
Õigustatud huvi annab võimaluse viidatud andmeid välja anda, kuid andmetöötlejal tasub
hoolikalt kaaluda eraelupuutumatuse ja muu eesmärgi omavahelist kaalukust nii isikuandmete
edastamisel kui õigusliku aluse hindamisel, sest andmetöötlejal lasub vastutus andmete
edastamise eest.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
1
IKÜM artikkel 6- isikuandmete töötlemise seaduslikkus
2 (2)