dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 21. detsember 2023
Viit
2.1.-5/23/3064-2
Registreeritud
21. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
TalTech
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.pdf411 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Roode Liias Teie 21.11.2023 nr TalTech [email protected] Meie 21.12.2023 nr 2.1.-5/23/3064-2 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses kinnisvara omanike isikuandmete kaitsest vara hindamisel. Edastame vastused Teie küsimustele: 1. Kas igaühele vabalt kättesaadavad kinnistu registriosa väljavõttelt nähtuvad andmed füüsilisest isikust kinnistu omaniku ja kinnistut koormavate piiratud asjaõiguste (sh hüpoteekide) kohta on kaitstud õigusaktidega, mis on seotud isikuandmete kaitsega? Vastus on jah. 2. Kas kutselise hindaja poolt registriosas sisalduvate andmete kogumine, säilitamine oma arvutis vm andmekandjal, kajastamine koostatavas hindamisaruandes ja vastava hindamisaruande säilitamine oma arvutis vm andmekandjal on isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse mõistes? Vastus on jah. 3. Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah“, siis milliste nõuetega peaks hindaja andmete töötlemisel arvestama? Kas nõuded erinevad olukorras, kus hindamine toimub eraõigusliku isiku tellimusel, ja olukorras, kus hindamine toimub ametiasutuse (riigiasutus, kohus või kohalik omavalitsus) tellimusel? Kas on mingi erinevus tulenevalt sellest, kas tellijaks on omanik või keegi teine? Milline võib olla kutseliste hindajate poolt kogutud andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg? Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2016/679 (IKÜM) ning isikuandmete kaitse seaduses. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk Teie ise. Kui õiguslik alus puudub, siis andmeid töödelda ei tohi. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Töötlemise võimalikud õiguslikud aluseid on täpsemalt kirjeldatud inspektsiooni veebilehel siin. Antud juhul võiks õiguslikuks aluseks olla kas õigustatud huvi või seadusjärgse kohustuse täitmine1. Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on teostanud isikute kaalumise ning jõudnud järelduseni, et andmetöötlus ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik konkreetset andmetöötlust. Soovitame Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel. Vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2). Eelviidatud põhimõtete juurde kuulub ka vastutava töötleja kohustus töödelda isikuandmeid viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid („usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“, IKÜM art 5 lg 1 p f). Isikuandmete töötlemisel (sh säilitamisel) peab eelkõige jälgima kõige tavapärasemaid turvameetmeid. Näiteks tuleb teha nii, et andmed ei jõuaks õigustamata isikute kätte (igasugused andmelekked, mis tulenevad ebapiisava turvalisega süsteemidest, õigustamata edastamised vms). Seda, millist konkreetset andmebaasi või arvutitarkvara ettevõte kasutab, on ettevõtte enda valida. Teadma peab, et vastutus andmekaitseliste rikkumiste puhul lasub eelkõige vastutaval andmetöötlejal, mistõttu tasub oma tegevused alati läbi kaaluda (sh millist andmebaasi või süsteemi kasutada, kas ning milliseid andmeid on üldse vaja koguda- minimaalsuse põhimõte). Mis puudutab andmete säilitamise tähtaega, siis näiteks mitmel juhul tulenebki andmete säilitamise kohustus ja tähtaeg seadusest. TLS § 5 lg 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates. TTOS § 24 lg 5 kohaselt säilitatakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid 55 aastat. Raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt peab raamatupidamise dokumente säilitama 7 aastat. Selliseid eritähtaegu tuleneb veel ka teistest seadustest. Kui konkreetne isikuandmete säilitustähtaeg ei tulene otseselt mõnest seadusest, tuleb siiski järgida andmetöötluse põhimõtteid, mille pikem loetelu ning selgitused on leitavad siit (näiteks minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted). Andmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus, sest niisama (igaks juhuks) ei tohi andmeid töödelda. 4. Kas isikuandmete kaitse seadus keelab hindajal tema poolt füüsilise isiku kinnistu väärtuse kohta koostatud hindamisaruande avaldamise kinnistuga mitteseotud eraõiguslikule isikule (sh isikule, kes tellis hinnangu olemata seejuures hinnatava kinnistu omanik)? Õigustatud huvi annab võimaluse viidatud andmeid välja anda, kuid andmetöötlejal tasub hoolikalt kaaluda eraelupuutumatuse ja muu eesmärgi omavahelist kaalukust nii isikuandmete edastamisel kui õigusliku aluse hindamisel, sest andmetöötlejal lasub vastutus andmete edastamise eest. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 1 IKÜM artikkel 6- isikuandmete töötlemise seaduslikkus 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →