ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Erika Kajalainen Teie 11.12.2023
juhiabi
Keeleamet Meie 20.12.2023 nr 2.1.-5/23/3240-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjeldasite olukorda, kus kaebuse
lahendamiseks pöördusite ettevõtte poole seoses töötaja keeleoskamatusega. Kirjas nimetate
nimeliselt töötajat, kelle peale kaebus tuli, et ta ei oska eesti keelt. Küsite, kas keeleoskuse teave
kuulub eriliiki isikuandmete hulka ja kas selline teave võib olla avalik.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk
IKÜM) artikkel 4 punkti 1 järgi on „isikuandmed” igasugune teave tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või
kaudselt tuvastada.
IKÜM-s eristatakse kahte liiki isikuandmeid:
- tavalised isikuandmed, näiteks inimese nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid
(tunnused, mis sidevõrgus aitavad viia konkreetse isikuni), samuti füüsilised, füsioloogilised,
vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused
ja nende kombinatsioonid;
- eriliiki isikuandmed, mille hulka kuuluvad enamus selliseid andmeid, mis varasema
sõnastuse järgi olid Eestis käsitletavad kui delikaatsed isikuandmed. Nendeks on
isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või
filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks
tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- ja
silmaiirisekujutised), geneetilised, samuti terviseandmed või andmed füüsilise isiku
seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Eriliiki isikuandmete loetelu on kinnine.
Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki isikuandmeid, kuigi IKÜM-s neid loetletud ei ole –
tundlikud isikuandmed, mis on määratletavad isiku privaatelule suuremat ohtu valmistavate
andmetena ning mis ei kuulu eriliiki isikuandmete loetellu. Tundlikeks loetakse samuti neid
andmed, mille avaldamisega kaasneb oht elule ja tervisele, identiteedivargusele ning kui võib
kaasneda varaline ja mainekahju jms. Näiteks on tundlike andmetena käsitletav sotsiaalabi
saamine, samuti kriminaal- ja väärteomenetlusega kogu toimumise protsessi jooksul seotud
andmed. Selleks saavad olla ka makseteenustega seotud andmed pankades, krediitkaardi
andmed, digitaalsed usaldusteenuse andmed digiallkirjastamiseks, mitteavalik teave inimese
varandusliku seisu kohta, sõnumisaladusega kaetud sideandmed, reaalajas asukohatuvastuse
andmed, krediidireiting jm profileerimine, millel on õiguslik tagajärg või oluline mõju jm.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Teave keeleoskuse kohta kuulub tavaliste isikuandmete hulka. Puhtalt keeleoskuse infost ei
ilmne inimese rahvust, päritolu, inimrühma kuuluvust vm, seetõttu puudub alus liigitada seda
teavet eriliiki isikuandmeteks.
Isikuandmete töötlemiseks (näiteks nende edastamiseks ettevõttele kaebuse lahendamisel) on
vajalik õigusliku aluse olemasolu. Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad IKÜM-st
ja siseriiklikest õigusaktidest. Õiguslike aluste kohta leiate täpsema selgituse inspektsiooni
koduleheküljelt.
Isikuandmeid puudutav regulatsioon – nagu juba antud kirja alguses mainitud – on valdavalt
sätestatud IKÜM-s. Sellest tuleb eristada (aga siiski samal ajal vajadusel koos IKÜM-ga
rakendada) avaliku teabe seadust (AvTS).
AvTS reguleerib seda, milline teave on avalik, kuidas ning millisele teabele tuleb luua
juurdepääsuvõimalused ja millistel tingimustel saab avalikule teabele seada
juurdepääsupiirangud. Nii ütlebki AvTS § 3 lg 1, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või
selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega näiteks kui Keeleamet
täidab avalikke ülesandeid, siis selle käigus saadud ja loodud teave on avalik teave.
Asutusesiseseks teabeks tuleb tunnistada teave, mis on loetletud AvTS §-s 35. Nii tuleb AvTS
§ 35 lg 1 p 12 alusel tunnistada asutusesiseseks teabeks teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui
sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu
puutumatust. Seega kui olemasolev teave sisaldab isikuandmeid ja sellise teabe avalikustamine
võiks oluliselt kahjustada andmesubjekti eraelu puutumatust, peaks selline teave olema mõeldud
asutusesiseseks kasutamiseks. Keeleoskust puudutav teave kuulub isikuandmete hulka ja selle
avalikustamine võib kahjustada inimese eraelu puutumatust.
Nagu Teie kirjast võib aru saada, siis tegemist on kaebuse lahendamisega ning kui kaebuse alusel
on asjaolude selgitamiseks algatatud järelevalvemenetlus, siis AvTS § 35 lg 1 p 2 kohaselt on
teabevaldajad kohustatud järelevalvemenetluses kogutud teabele kehtestama
juurdepääsupiirangu olenemata sellest, kas dokument/kiri sisaldab isikuandmeid või mitte.
Teadmata täpselt, millega on tegemist, ei ole võimalik ka konkreetset seisukohta anda. Seega
lõplik otsustus selle kohta, millisel õiguslikul alusel isikuandmeid edastatakse ettevõttele ja kas
edastavale teabele peab määrama juurdepääsupiirangu, jääb isikuandmete töötlejale/teabe
valdajale ehk antud juhul Keeleametile.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Agnes Järvela
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)