dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 20. detsember 2023
Viit
2.1.-5/23/3240-2
Registreeritud
20. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keeleamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Agnes Järvela (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf399 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Erika Kajalainen Teie 11.12.2023 juhiabi Keeleamet Meie 20.12.2023 nr 2.1.-5/23/3240-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjeldasite olukorda, kus kaebuse lahendamiseks pöördusite ettevõtte poole seoses töötaja keeleoskamatusega. Kirjas nimetate nimeliselt töötajat, kelle peale kaebus tuli, et ta ei oska eesti keelt. Küsite, kas keeleoskuse teave kuulub eriliiki isikuandmete hulka ja kas selline teave võib olla avalik. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) artikkel 4 punkti 1 järgi on „isikuandmed” igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. IKÜM-s eristatakse kahte liiki isikuandmeid: - tavalised isikuandmed, näiteks inimese nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid (tunnused, mis sidevõrgus aitavad viia konkreetse isikuni), samuti füüsilised, füsioloogilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid; - eriliiki isikuandmed, mille hulka kuuluvad enamus selliseid andmeid, mis varasema sõnastuse järgi olid Eestis käsitletavad kui delikaatsed isikuandmed. Nendeks on isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutised), geneetilised, samuti terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Eriliiki isikuandmete loetelu on kinnine. Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki isikuandmeid, kuigi IKÜM-s neid loetletud ei ole – tundlikud isikuandmed, mis on määratletavad isiku privaatelule suuremat ohtu valmistavate andmetena ning mis ei kuulu eriliiki isikuandmete loetellu. Tundlikeks loetakse samuti neid andmed, mille avaldamisega kaasneb oht elule ja tervisele, identiteedivargusele ning kui võib kaasneda varaline ja mainekahju jms. Näiteks on tundlike andmetena käsitletav sotsiaalabi saamine, samuti kriminaal- ja väärteomenetlusega kogu toimumise protsessi jooksul seotud andmed. Selleks saavad olla ka makseteenustega seotud andmed pankades, krediitkaardi andmed, digitaalsed usaldusteenuse andmed digiallkirjastamiseks, mitteavalik teave inimese varandusliku seisu kohta, sõnumisaladusega kaetud sideandmed, reaalajas asukohatuvastuse andmed, krediidireiting jm profileerimine, millel on õiguslik tagajärg või oluline mõju jm. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Teave keeleoskuse kohta kuulub tavaliste isikuandmete hulka. Puhtalt keeleoskuse infost ei ilmne inimese rahvust, päritolu, inimrühma kuuluvust vm, seetõttu puudub alus liigitada seda teavet eriliiki isikuandmeteks. Isikuandmete töötlemiseks (näiteks nende edastamiseks ettevõttele kaebuse lahendamisel) on vajalik õigusliku aluse olemasolu. Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad IKÜM-st ja siseriiklikest õigusaktidest. Õiguslike aluste kohta leiate täpsema selgituse inspektsiooni koduleheküljelt. Isikuandmeid puudutav regulatsioon – nagu juba antud kirja alguses mainitud – on valdavalt sätestatud IKÜM-s. Sellest tuleb eristada (aga siiski samal ajal vajadusel koos IKÜM-ga rakendada) avaliku teabe seadust (AvTS). AvTS reguleerib seda, milline teave on avalik, kuidas ning millisele teabele tuleb luua juurdepääsuvõimalused ja millistel tingimustel saab avalikule teabele seada juurdepääsupiirangud. Nii ütlebki AvTS § 3 lg 1, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega näiteks kui Keeleamet täidab avalikke ülesandeid, siis selle käigus saadud ja loodud teave on avalik teave. Asutusesiseseks teabeks tuleb tunnistada teave, mis on loetletud AvTS §-s 35. Nii tuleb AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel tunnistada asutusesiseseks teabeks teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Seega kui olemasolev teave sisaldab isikuandmeid ja sellise teabe avalikustamine võiks oluliselt kahjustada andmesubjekti eraelu puutumatust, peaks selline teave olema mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Keeleoskust puudutav teave kuulub isikuandmete hulka ja selle avalikustamine võib kahjustada inimese eraelu puutumatust. Nagu Teie kirjast võib aru saada, siis tegemist on kaebuse lahendamisega ning kui kaebuse alusel on asjaolude selgitamiseks algatatud järelevalvemenetlus, siis AvTS § 35 lg 1 p 2 kohaselt on teabevaldajad kohustatud järelevalvemenetluses kogutud teabele kehtestama juurdepääsupiirangu olenemata sellest, kas dokument/kiri sisaldab isikuandmeid või mitte. Teadmata täpselt, millega on tegemist, ei ole võimalik ka konkreetset seisukohta anda. Seega lõplik otsustus selle kohta, millisel õiguslikul alusel isikuandmeid edastatakse ettevõttele ja kas edastavale teabele peab määrama juurdepääsupiirangu, jääb isikuandmete töötlejale/teabe valdajale ehk antud juhul Keeleametile. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Agnes Järvela jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel