dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 20. detsember 2023
Viit
2.1.-5/23/2466-5
Registreeritud
20. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Annika Kaljula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf576 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Mart Jesse Teie 26.09.2023 Juhatuse esimees Meie 20.12.2023 nr 2.1.-5/23/2466-5 Lp Oliver Orumets Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit [email protected] Vastus selgitustaotlusele Eesti Kindlustusseltside Liit (EKSL) pöördus Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole seisukoha saamiseks olukorra kohta, kus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) keeldub kindlustusjuhtumi korral kindlustusandjatele väljastamast isiku surmateatist ja surma põhjuse teatise andmeid. EKSL on seisukohal, et tulenevalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 219 lg 1 punktist 1 on TEHIK kohustatud väljastama kindlustusandjatele eelnimetatud teatisi. EKSL on oma pöördumises leidnud, et surmateatise ja surma põhjuse teatise puhul on tegemist rangelt surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel fakti tuvastamise andmetega ja erinevalt tavalistest terviseandmetest puudub TEHIK-l tervise infosüsteemi volitatud töötlejana tõlgendamisvajadus, millises ulatuses on haiguslugu ja terviseandmed seotud kindlustusjuhtumiga. EKSL on oma pöördumises selgitanud, et teatud kindlustustoodete puhul ei ole neil teada kindlustatu lähedaste isikute andmed, samuti puudub igasugune teave kindlustatud (surnud) isiku perearsti või muude tervishoiuteenust osutavate isikute (TTO) kohta ning seetõttu on hetkel kindlustusandjatel teatud kindlustuslepingute täitmine muutunud võimatuks. AKI pöördus antud küsimuses seisukoha saamiseks ka Sotsiaalministeeriumi poole, nende vastus on nähtav dokumendiregistrist. Vastuse juurde on lisatud ka Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud kindlustusseltsi terviseandmete töötlemise protsessi kaardistus. KindlTS § 219 lõige 1 näeb ette eraldi aluse isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks, kohustades riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust, tervishoiuteenuse osutajat, kindlustusandjat või muud kolmandat isikut edastama kindlustusandja nõudel isikuandmeid, sh terviseandmeid, kui andmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kuigi KindlTS § 218 lg 2 lubab kindlustusandjal kliendi terviseandmeid töödelda ja KindlTS § 219 lõige 1 neid kolmandatelt isikutelt saada, ei anna see siiski kindlustusandjale automaatselt õigust saada terviseandmeid tervise infosüsteemist, vaid lähtuda tuleb ka tervise infosüsteemi puudutavatest õigusnormidest. Juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593, nimetatud paragrahvi lõige 7 loetleb konkreetsed asutused ja alused, millal tervise infosüsteemist andmeid väljastada tohib. Sealjuures näeb seadus ette, et lõikes 7 loetlemata juhtudel on väljastamine lubatud, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud. Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 8 ette, et lõikes 7 sätestatu kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta ehk ka surnu andmete tervise infosüsteemist väljastamine või edastamine peab olema seaduses sätestatud. Seega nõuab Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele kui eriliiki isikuandmetele selgelt sätet kas TTKS-s või mõnes muus eriseaduses. Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) § 8 lg 1 kohaselt on surmateatis surnud isiku, surmaaja ja -koha ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmeid kajastav elektrooniline dokument või meditsiinilise dokumendi osa, mis on aluseks surma automaatseks registreerimiseks rahvastikuregistris. Mööname, et surmateatise puhul on tegemist fakti tuvastamise andmetega. Samas ei võimalda vastava teatise väljastamine täita kindlustusandjate eesmärki saada infot isiku haigusloo ja terviseandmete kohta, seega puudub surma teatise küsimiseks kindlustuslepingu täitmisest tulenev vajadus. SPTS § 81 lg 1 kohaselt on surma põhjuse teatis surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav elektrooniline dokument, mille alusel kantakse andmed surma põhjuste registrisse. Teatis kajastab andmeid TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus1, millest nähtub, et lisaks surnu isikuandmetele märgitakse teatisele muu hulgas vahetu surma põhjus (diagnoos), varasem surma põhjus (diagnoos), surma algpõhjus (diagnoos), välispõhjus (diagnoos), välispõhjusest tingitud surma täpsustavad asjaolud ning muud surma soodustanud olulised seisundid (diagnoos). Seega kuvatakse teatisel lisaks surma põhjuse vahetule diagnoosile ka muid surnud isiku tervisega seotud diagnoose, mille puhul võib tekkida küsimus, kuivõrd on sellises ulatuses terviseandmete väljastamine kindlustusandjale kooskõlas taotlemise eesmärgiga (nt selgitada välja, kas surm saabus pika haiguse tagajärjel esimesel kindlustusaastal või kas tegemist on suitsiidiga) ning kas ja millisel määral võib kirjeldatud ulatuses terviseandmete väljastamine riivata surnu lähisugulaste eraelu (nt teave pärilike haiguste kohta). Eeltoodust tulenevalt ei saa AKI nõustuda EKSL-i väitega, et surma põhjuse teatise puhul on tegemist vaid fakti tuvastamise andmetega ja et nende väljastamisel puudub tõlgendamisvajadus, millises ulatuses on haiguslugu ja terviseandmed seotud kindlustusjuhtumiga. Erinevalt TEHIK-st on just tervishoiuteenuse osutajal võimalik kogumis hinnata, millises ulatuses on vajalik konkreetse kindlustusjuhtumiga seotud andmeid väljastada. Riigikohus on oma 26.09.2022 otsuse nr 3-20-14492 punktis 24 selgitanud, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Ühtlasi on kohus selgitanud, et lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest, samuti EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest. Nii sätestab IKÜM art 5 lg 1 p c võimalikult väheste andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõtte. Nimetatud põhimõtet tuleb hinnata koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c ning art 9 lg 2 p-des f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks. „Vajalikkust“ kui kriteeriumi tõstavad esile ka KindlTS §-d 218 ja 219. Kuna kindlustustegevuse seaduse kohaselt on kindlustusandjatel õigus saada vaid isikuandmeid, mis on vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ning ei saa välistada, et surma põhjuse teatis sisaldab andmeid, mis ei ole konkreetse kindlustuslepingu täitmiseks vajalikud, siis ei anna vastav eriseadus kindlustusandjatele alust taotleda surma põhjuse teatise väljastamist terves ulatuses. AKI jääb oma endise seisukoha juurde, millega nõustus ka Sotsiaalministeerium, et seda, millises ulatuses on vajalik konkreetse kindlustusjuhtumiga seoses andmeid väljastada (sh lähtudes minimaalsuse printsiibist), on pädev hindama vaid tervishoiuteenuse osutaja. Surma põhjuse teatise väljastamine täies mahus ei pruugi olla eesmärgipärane ega lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Juhul, kui kindlustusandjal puudub teave, kes osutas kindlustatud isikule tervishoiuteenust, peab TEHIK kindlustusandjale väljastama tervishoiuteenuse osutaja nime, 1 Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/5202/3044/21.pdf#) 2 Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708) 2 (3) misjärel saab kindlustusandja pöörduda taotlusega otse tervishoiuteenuse osutaja poole. Loodan, et minu selgitustest oli abi. Lugupidamisega, Annika Kaljula jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel