ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Mart Jesse Teie 26.09.2023
Juhatuse esimees
Meie 20.12.2023 nr 2.1.-5/23/2466-5
Lp Oliver Orumets
Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti
Kindlustusseltside Liit
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKSL) pöördus Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole seisukoha
saamiseks olukorra kohta, kus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) keeldub
kindlustusjuhtumi korral kindlustusandjatele väljastamast isiku surmateatist ja surma põhjuse
teatise andmeid. EKSL on seisukohal, et tulenevalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 219
lg 1 punktist 1 on TEHIK kohustatud väljastama kindlustusandjatele eelnimetatud teatisi. EKSL
on oma pöördumises leidnud, et surmateatise ja surma põhjuse teatise puhul on tegemist rangelt
surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel fakti tuvastamise andmetega ja erinevalt tavalistest
terviseandmetest puudub TEHIK-l tervise infosüsteemi volitatud töötlejana tõlgendamisvajadus,
millises ulatuses on haiguslugu ja terviseandmed seotud kindlustusjuhtumiga. EKSL on oma
pöördumises selgitanud, et teatud kindlustustoodete puhul ei ole neil teada kindlustatu lähedaste
isikute andmed, samuti puudub igasugune teave kindlustatud (surnud) isiku perearsti või muude
tervishoiuteenust osutavate isikute (TTO) kohta ning seetõttu on hetkel kindlustusandjatel teatud
kindlustuslepingute täitmine muutunud võimatuks.
AKI pöördus antud küsimuses seisukoha saamiseks ka Sotsiaalministeeriumi poole, nende vastus
on nähtav dokumendiregistrist. Vastuse juurde on lisatud ka Sotsiaalministeeriumi poolt
koostatud kindlustusseltsi terviseandmete töötlemise protsessi kaardistus.
KindlTS § 219 lõige 1 näeb ette eraldi aluse isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete
vahetuseks, kohustades riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust, tervishoiuteenuse osutajat,
kindlustusandjat või muud kolmandat isikut edastama kindlustusandja nõudel isikuandmeid, sh
terviseandmeid, kui andmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle
täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kuigi KindlTS § 218 lg 2 lubab
kindlustusandjal kliendi terviseandmeid töödelda ja KindlTS § 219 lõige 1 neid kolmandatelt
isikutelt saada, ei anna see siiski kindlustusandjale automaatselt õigust saada terviseandmeid
tervise infosüsteemist, vaid lähtuda tuleb ka tervise infosüsteemi puudutavatest õigusnormidest.
Juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
(TTKS) § 593, nimetatud paragrahvi lõige 7 loetleb konkreetsed asutused ja alused, millal tervise
infosüsteemist andmeid väljastada tohib. Sealjuures näeb seadus ette, et lõikes 7 loetlemata
juhtudel on väljastamine lubatud, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või
edastamine on seaduses sätestatud. Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 8 ette, et lõikes 7 sätestatu
kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta ehk ka surnu andmete tervise
infosüsteemist väljastamine või edastamine peab olema seaduses sätestatud. Seega nõuab
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele kui eriliiki isikuandmetele selgelt sätet kas TTKS-s
või mõnes muus eriseaduses.
Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) § 8 lg 1 kohaselt on surmateatis surnud isiku,
surmaaja ja -koha ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmeid kajastav
elektrooniline dokument või meditsiinilise dokumendi osa, mis on aluseks surma automaatseks
registreerimiseks rahvastikuregistris. Mööname, et surmateatise puhul on tegemist fakti
tuvastamise andmetega. Samas ei võimalda vastava teatise väljastamine täita kindlustusandjate
eesmärki saada infot isiku haigusloo ja terviseandmete kohta, seega puudub surma teatise
küsimiseks kindlustuslepingu täitmisest tulenev vajadus.
SPTS § 81 lg 1 kohaselt on surma põhjuse teatis surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse,
surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav
elektrooniline dokument, mille alusel kantakse andmed surma põhjuste registrisse. Teatis
kajastab andmeid TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus1, millest nähtub, et
lisaks surnu isikuandmetele märgitakse teatisele muu hulgas vahetu surma põhjus (diagnoos),
varasem surma põhjus (diagnoos), surma algpõhjus (diagnoos), välispõhjus (diagnoos),
välispõhjusest tingitud surma täpsustavad asjaolud ning muud surma soodustanud olulised
seisundid (diagnoos). Seega kuvatakse teatisel lisaks surma põhjuse vahetule diagnoosile ka
muid surnud isiku tervisega seotud diagnoose, mille puhul võib tekkida küsimus, kuivõrd on
sellises ulatuses terviseandmete väljastamine kindlustusandjale kooskõlas taotlemise eesmärgiga
(nt selgitada välja, kas surm saabus pika haiguse tagajärjel esimesel kindlustusaastal või kas
tegemist on suitsiidiga) ning kas ja millisel määral võib kirjeldatud ulatuses terviseandmete
väljastamine riivata surnu lähisugulaste eraelu (nt teave pärilike haiguste kohta). Eeltoodust
tulenevalt ei saa AKI nõustuda EKSL-i väitega, et surma põhjuse teatise puhul on tegemist vaid
fakti tuvastamise andmetega ja et nende väljastamisel puudub tõlgendamisvajadus, millises
ulatuses on haiguslugu ja terviseandmed seotud kindlustusjuhtumiga. Erinevalt TEHIK-st on just
tervishoiuteenuse osutajal võimalik kogumis hinnata, millises ulatuses on vajalik konkreetse
kindlustusjuhtumiga seotud andmeid väljastada.
Riigikohus on oma 26.09.2022 otsuse nr 3-20-14492 punktis 24 selgitanud, et isikuandmete
töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda seda, et isikuandmete töötlemine on igal
konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka
kooskõlas. Ühtlasi on kohus selgitanud, et lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest
enesest, samuti EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatud töötlemise
põhimõtetest. Nii sätestab IKÜM art 5 lg 1 p c võimalikult väheste andmete kogumise ehk
minimaalsuse põhimõtte. Nimetatud põhimõtet tuleb hinnata koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c
ning art 9 lg 2 p-des f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga, st konkreetsete isikuandmete
töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks.
„Vajalikkust“ kui kriteeriumi tõstavad esile ka KindlTS §-d 218 ja 219. Kuna kindlustustegevuse
seaduse kohaselt on kindlustusandjatel õigus saada vaid isikuandmeid, mis on vajalikud
kindlustuslepingu täitmiseks ning ei saa välistada, et surma põhjuse teatis sisaldab andmeid, mis
ei ole konkreetse kindlustuslepingu täitmiseks vajalikud, siis ei anna vastav eriseadus
kindlustusandjatele alust taotleda surma põhjuse teatise väljastamist terves ulatuses.
AKI jääb oma endise seisukoha juurde, millega nõustus ka Sotsiaalministeerium, et seda,
millises ulatuses on vajalik konkreetse kindlustusjuhtumiga seoses andmeid väljastada (sh
lähtudes minimaalsuse printsiibist), on pädev hindama vaid tervishoiuteenuse osutaja. Surma
põhjuse teatise väljastamine täies mahus ei pruugi olla eesmärgipärane ega lähtuda minimaalsuse
põhimõttest. Juhul, kui kindlustusandjal puudub teave, kes osutas kindlustatud isikule
tervishoiuteenust, peab TEHIK kindlustusandjale väljastama tervishoiuteenuse osutaja nime,
1
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/5202/3044/21.pdf#)
2
Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708)
2 (3)
misjärel saab kindlustusandja pöörduda taotlusega otse tervishoiuteenuse osutaja poole.
Loodan, et minu selgitustest oli abi.
Lugupidamisega,
Annika Kaljula
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)