dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 19. detsember 2023
Viit
1.2.-4/23/3306-2
Registreeritud
19. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4233306-2 19.12.2023 Väljaminev kiri.asice282 KB

Sisu (failidest)

Lp Lauri Läänemets Teie: 12.12.2023 nr 1-6/2879-1 Siseministeerium [email protected] Meie: 19.12.2023 nr 1.2.-4/23/3306-2 Arvamus siseministri määruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmise eelnõu. Esitatud eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on muudatused vajalikud 23.02.2022 vastu võetud rahvastikuregistri seaduse (RRS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega, millega loodi õiguslikud raamid automaatkannete võimaldamiseks teatud RRS ja perekonnatoimingute seaduse menetlustes (elukoha ja sünni registreerimine). Seletuskirja järgi on automaatkanne turvalises veebikeskkonnas (rahvastikuregister.ee portaalis) esitatud avalduse, mille vastavust on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, alusel ametniku vahetu sekkumiseta tehtud kanne rahvastikuregistrisse. Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma 03.10.2017 vastu võetud suunistes1 (lk 8) on selgitatud, et üksnes automatiseeritud töötlusel põhinev otsuste tegemine on otsustamine tehnoloogiliste vahendite abil ilma inimese sekkumiseta. Seega võib öelda, et ametniku sekkumiseta rahvastikuregistrisse tehtud kande puhul on tegemist automatiseeritud töötlusel põhineva üksikotsusega. EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 22 lõike 2 punkti b järgi on automatiseeritud otsused lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. IKÜM põhjenduspunktis 71 on muu hulgas selgitatud, et igal juhul tuleks sellise töötlemise korral kehtestada sobivaid kaitsemeetmeid, mis peaksid hõlmama andmesubjektile konkreetse teabe andmist ja õigust otsesele isiklikule kontaktile, õigust väljendada oma seisukohta, õigust saada selgitust otsuse kohta, mis tehti pärast sellist hindamist, ning õigust seda otsust vaidlustada. Eelnõu kohaselt teavitatakse automaatkande tegemisel nii elukoha registreerimisel kui ka sünni registreerimisel vastavalt kas elukohateate esitajat või sünni registreerimise avalduse esitajat sellest, et tegemist on automaatkandega ning milliste andmekogude andmeid automaatkande tegemisel kasutati. Seletuskirjast võib välja lugeda, et inimesele esitatakse 1 Suunised automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise ja profiilianalüüsi kohta määruse 2016/679 kohaldamisel (https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/612053) Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 teave automaatkande tegemisest alles pärast seda, kui automatiseeritud otsus on juba tehtud. Samas nähtub eelnõu seletuskirjast, et sünni registreerimisel teavitatakse avaldajat ka enne sünni registreerimise avalduse kinnitamist e-rahvastikuregistris, et menetlus võib lõppeda automaatkandega, mis annab avaldajale võimaluse avalduse esitamisest loobuda ning esitada avaldus kohalikus omavalitsuses kohapeal. Küll aga ei nähtu seletuskirjast, et elukohateate esitajat sarnaselt mingilgi viisil enne automatiseeritud otsuse tegemist teavitatakse. Selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida IKÜM artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu hulgas on ka seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte ehk läbipaistvus on üks IKÜM-s sätestatud töötlemise põhinõuetest. IKÜM põhjenduspunktis 39 on selgitatud, et läbipaistvuse põhimõte eeldab, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on inimesele lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. IKÜM artikkel 12 lõikest 1 tulenevalt peab vastutav töötleja esitama andmesubjektidele kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning lihtsasti kättesaadavas vormis teabe nende isikuandmete töötlemise kohta, sealjuures näevad artiklid 13 ja 142 muu hulgas ette kohustuse esitada teavet ka automatiseeritud otsuste kohta. Lisaks tuleb vastavalt IKÜM artikkel 13 lõikele 1 olukorras, kus isikuandmeid kogutakse isikult endalt, teha kogu teave talle teatavaks tema isikuandmete saamise ajal. Seega, arvestades keskset läbipaistvuse põhimõtet, millele IKÜM tugineb, peavad vastutavad töötlejad tagama, et nad selgitavad üksikisikutele lihtsalt ja selgelt, kuidas automatiseeritud otsuste tegemise protsess toimib. Kokkuvõttes leiame, et sarnaselt sünni registreerimise avalduse esitajaga tuleks ka elukohateate esitajat enne automaatkande tegemist või elukohateate esitamise eel või ajal teavitada sellest, et tema esitatud taotluses toodud andmeid kontrollitakse automaatselt erinevate andmekogude vahendusel ning kui taotluses toodud andmed vastavad nõuetele, siis tehakse tema ja tema esitatud taotlusel märgitud isikute osas automatiseeritud otsus ehk rahvastikuregistri automaatkanne. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et sellist teavitamist oleks plaanis teha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Koostaja: Terje Enula [email protected], telefon 627 4144 2 IKÜM artikkel 13 lõike 2 punkt f ja artikkel 14 lõike 2 punkt g 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel