Lp Lauri Läänemets Teie: 12.12.2023 nr 1-6/2879-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 19.12.2023 nr 1.2.-4/23/3306-2
Arvamus siseministri määruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse
„Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse
kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta
määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“
muutmise eelnõu.
Esitatud eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on muudatused vajalikud 23.02.2022 vastu võetud
rahvastikuregistri seaduse (RRS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse rakendamisega, millega loodi õiguslikud raamid automaatkannete võimaldamiseks
teatud RRS ja perekonnatoimingute seaduse menetlustes (elukoha ja sünni registreerimine).
Seletuskirja järgi on automaatkanne turvalises veebikeskkonnas (rahvastikuregister.ee
portaalis) esitatud avalduse, mille vastavust on kontrollitud automaatselt andmekogude
vahendusel, alusel ametniku vahetu sekkumiseta tehtud kanne rahvastikuregistrisse.
Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma 03.10.2017 vastu võetud suunistes1 (lk 8) on
selgitatud, et üksnes automatiseeritud töötlusel põhinev otsuste tegemine on otsustamine
tehnoloogiliste vahendite abil ilma inimese sekkumiseta. Seega võib öelda, et ametniku
sekkumiseta rahvastikuregistrisse tehtud kande puhul on tegemist automatiseeritud töötlusel
põhineva üksikotsusega.
EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 22 lõike 2 punkti b järgi on
automatiseeritud otsused lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega,
milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning
õigustatud huvide kaitsmiseks. IKÜM põhjenduspunktis 71 on muu hulgas selgitatud, et igal
juhul tuleks sellise töötlemise korral kehtestada sobivaid kaitsemeetmeid, mis peaksid
hõlmama andmesubjektile konkreetse teabe andmist ja õigust otsesele isiklikule kontaktile,
õigust väljendada oma seisukohta, õigust saada selgitust otsuse kohta, mis tehti pärast sellist
hindamist, ning õigust seda otsust vaidlustada.
Eelnõu kohaselt teavitatakse automaatkande tegemisel nii elukoha registreerimisel kui ka
sünni registreerimisel vastavalt kas elukohateate esitajat või sünni registreerimise avalduse
esitajat sellest, et tegemist on automaatkandega ning milliste andmekogude andmeid
automaatkande tegemisel kasutati. Seletuskirjast võib välja lugeda, et inimesele esitatakse
1
Suunised automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise ja profiilianalüüsi kohta määruse
2016/679 kohaldamisel (https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/612053)
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
teave automaatkande tegemisest alles pärast seda, kui automatiseeritud otsus on juba tehtud.
Samas nähtub eelnõu seletuskirjast, et sünni registreerimisel teavitatakse avaldajat ka enne
sünni registreerimise avalduse kinnitamist e-rahvastikuregistris, et menetlus võib lõppeda
automaatkandega, mis annab avaldajale võimaluse avalduse esitamisest loobuda ning esitada
avaldus kohalikus omavalitsuses kohapeal. Küll aga ei nähtu seletuskirjast, et elukohateate
esitajat sarnaselt mingilgi viisil enne automatiseeritud otsuse tegemist teavitatakse.
Selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida IKÜM artiklis 5 toodud
isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu hulgas on ka seaduslikkuse, õigluse ja
läbipaistvuse põhimõte ehk läbipaistvus on üks IKÜM-s sätestatud töötlemise põhinõuetest.
IKÜM põhjenduspunktis 39 on selgitatud, et läbipaistvuse põhimõte eeldab, et isikuandmete
töötlemisega seotud teave ja sõnumid on inimesele lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning
selgelt ja lihtsalt sõnastatud.
IKÜM artikkel 12 lõikest 1 tulenevalt peab vastutav töötleja esitama andmesubjektidele
kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning lihtsasti kättesaadavas vormis teabe nende
isikuandmete töötlemise kohta, sealjuures näevad artiklid 13 ja 142 muu hulgas ette kohustuse
esitada teavet ka automatiseeritud otsuste kohta. Lisaks tuleb vastavalt IKÜM artikkel 13
lõikele 1 olukorras, kus isikuandmeid kogutakse isikult endalt, teha kogu teave talle teatavaks
tema isikuandmete saamise ajal. Seega, arvestades keskset läbipaistvuse põhimõtet, millele
IKÜM tugineb, peavad vastutavad töötlejad tagama, et nad selgitavad üksikisikutele lihtsalt ja
selgelt, kuidas automatiseeritud otsuste tegemise protsess toimib.
Kokkuvõttes leiame, et sarnaselt sünni registreerimise avalduse esitajaga tuleks ka
elukohateate esitajat enne automaatkande tegemist või elukohateate esitamise eel või ajal
teavitada sellest, et tema esitatud taotluses toodud andmeid kontrollitakse automaatselt
erinevate andmekogude vahendusel ning kui taotluses toodud andmed vastavad nõuetele, siis
tehakse tema ja tema esitatud taotlusel märgitud isikute osas automatiseeritud otsus ehk
rahvastikuregistri automaatkanne. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et sellist teavitamist oleks
plaanis teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
2
IKÜM artikkel 13 lõike 2 punkt f ja artikkel 14 lõike 2 punkt g
2 (2)