Versioon 30.01.2025 /// TÖÖ NR 21004057
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0
Tähetorni − Harku lõigu ja Harku
eritasandilise ristmiku põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 21004057 Tartu-Tallinn 2023 / 2025
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 2
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 18
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
rohevõrgustik, mõju maakasutusele ........................................................................................ 18
4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 24
4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 27
4.4. Mõju maardlatele ......................................................................................................... 29
4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 30
4.6. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 35
4.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 41
4.8. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 41
4.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 41
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 42
Lisa 1. II kategooria kaitsealuse liigi paiknemine (looduskaitseseaduse § 53 lg 1 alusel vaid
asutusesiseseks kasutamiseks)
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 3
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski
km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti le.
Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas, Tallinna linna läheduses, Saue ja Harku
valdades ning osaliselt Tallinna linna territooriumil (joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata
jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on (suures osas) eelnevalt juba hinnatud
Hendrikson& Ko OÜ poolt „Põhimaantee 8 Tähetorni-Harku lõigu (km 11–14) ja Juuliku-
Tabasalu ühendustee Alliku-Vatsla (5 km) lõigu eelprojekti keskkonnamõjude
eelhinnangu“ käigus (november 2019; töö nr 19003454).
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ
poolt koostatud projekti joonised ja info projektiga kavandatavate tegevuste kohta seisuga
juuni 2023.
Käesolev KMH eelhinnangu aruanne on esmalt koostatud 04.10.2023, seega
sisaldab läbivalt keskkonnaseisundi andmeid samuti 2023. a. seisuga,
välja arvatud info II kaitsekategooria kaitsealuse liigi (jumalakäpp) leiukoha osas
(vt ptk 4.2 ja Lisa 1), mis on lisatud 24.01.2025 seisuga. Samuti on täiendatud
(seisuga 24.01.2025) eelhinnangut õhusaaste kumulatiivsete mõjude käsitlusega
(vt ptk 4.6) ja mõjuga Harku vooluveekogumile (sh Harku ojale) (vt ptk 4.5).
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 4
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 1.1 Projektiga kavandatava tegevuse paiknemine Saue ja Harku valdade
haldusterritooriumitel . Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 5
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine .
Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud
loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ 2.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 6
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt
tehnilisele kirjeldusele laiendatakse olemasolev 1+1 sõidurajaga riigitee nr 8 2+2
sõidurajaga teeks ning täiendavalt nähakse projektiga ette ka uute ühendusteede ja
kergliiklusteede rajamist).
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 7
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 8
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 8 Tallinn − Paldiski
km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku liiklusohutuse
taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks
vajaliku tehnilise teemaa määramine. Põhiprojektiga nähakse ette riigitee 8 Tallinn –
Paldiski laiendamist 2+2 sõidurajaga maanteeks , Juuliku – Tabasalu ühendustee on
põhiprojektis ette nähtud 1+1 teena.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade
täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu
ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti
seletuskirjale. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1-3.6.
Projekteeritud 2+2 põhimaantee parameetrid (Tallinn – Paldiski):
◼ Projektkiirus 100 km/h
◼ Sõiduradade arv 2+2
◼ Keskeraldusriba laius 3,0 m
◼ Välimise sõiduraja laius 3,5 m
◼ Sisemise sõiduraja laius 3,25 m
◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m
◼ Kiirusmuuteraja laius 3,25 m
◼ Kindlustatud peenar kiirusmuuteraja korral 1,0 m
◼ Sisemise ohutusriba laius 1,0 m
◼ Tugipeenra laius 0,5 m
◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m
◼ Vaba ruumi laius 12,0 m sõidurajast
Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee parameetrid:
◼ Projektkiirus 90 km/h
◼ Sõiduradade arv 1+1
◼ Sõiduraja laius 3,5 m
◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m
◼ Tugipeenra laius 0,5 m
◼ Täiendava tugipeenar laius piirde korral 0,75 m
◼ Vaba ruumi laius 1,0 m
◼ Tugipeenra laius 0,5 m
◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m
◼ Vaba ruumi laius 9,0 m sõidurajast
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 9
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Aia tn plaanilahendus
Aia tn projekteeritakse Tähetorni ringristmikust kuni Betooni arenduse kvartalisiseste
teedeni. Aia tn rajamine võimaldab Paldiski maanteel sulgeda Aia põik ja Betooni tn
juurdepääsud.
Jalgratta- ja jalgteesid projekteeritud ei ole, need on näidatud perspektiivsetena
mõlemale poole sõiduteed.
Põhimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski plaanilahendus
Käesoleva projekti alguspunktiks on olemasolev foorreguleeritud Tähetorni ristmik.
Ristmiku ümber ehitamist ette nähtud ei ole. Säilib ka olemasolev bussipeatus „Uuemäe“
paremal pool teed vahetult peale ristmikku. Pikendat akse vaid paremalt pealesõidurada
Tammi teelt tulevalt pöördelt.
Instituudi tee foorristmik nähakse ette likvideerida. Projekteeritakse nii Instituudi teelt kui
Angerja teelt parempöördega maha- ja pealsõidud Paldiski maanteelt. Pöörded
eraldatakse põhiteest eraldussaarega, et toetada kiiruse maha võtmist ristmikel ning
võimaldada bussipeatusesse ohutud sisse- ja väljasõidud. Vahetult peale ristmikku
projekteeritakse jalakäijate tunnel (Angerja kergliikluse tunnel).
Harku – Rannamõisa tee ja Uus tn nihutatud harudega ristmik likvideeritakse oleval kujul
täielikult ning asendatakse Harku eritasandilise ristmikuga. Paldiski maanteelt on
mõlemale poole teed peale- ja mahasõidurambid, mis ühendatakse Juuliku – Tabasalu
teel olevate turbo-ringristmikega. Rannamõisa tee ja Uus tn jäävad senistes asukohtades
juurdepääsudeks ja tupikteedeks.
PK 136+00 projekteeritakse jalakäijate tunnel Paldiski mnt alt (Harku kergliikluse tunnel),
mis ühendab HARKU bussipeatused ja Rannamõisa tee ning Paldiski mnt äärsed
jalgratta- ja jalgteed.
PK 137+50 asub pärandkultuuri objekt „Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II maailmasõjas
(727:MAL:001)“, mis jääb lahendusele ette ning on tarvis ümber paigaldada.
Lõigu lõpus PK 139+00 – PK 142+00 projekteeritakse 2+2 lahenduse kokku viimine
olemasoleva 1+1 lahendusega.
Harku sõlme põhja poolne osa plaanilahendus
Harku sõlme põhja poolse ringristmiku harud moodustavad Paldiski maanteelt tulevad
rambid, Juuliku – Tabasalu ühendustee, Angerja DP juurdepääsutee ning Harku –
Rannamõisa tee ühendus. Olemasolev Harku – Rannamõisa tee, Vatsla tee ja Harku
sõlme põhjapoolselt ringilt tulev haru on omavahel ühendatud 1 -rajalise ringristmikuga.
Bussipeatused projekteeritakse Harku – Rannamõisa teele mõlemal suunal enne
ringristmikku.
Jalgratta- ja jalgteede võrk projekteeritakse selliselt, et see ühendab olemasoleva Vatsla
tee äärse jalgratta- ja jalgtee, varem projekteeritud Harku – Rannamõisa tee äärse
jalgratta- ja jalgtee, projekteeritud bussipeatused ning Angerja DP arendusala.
Harku sõlme lõuna poolne osa plaanilahendus
PK 124+00 projekteeritakse Alajaama viadukt. Viadukt annab juurdepääsu Juuliku –
Tabasalu teest vasakule jäävatele elamukinnistutele ning paarile suuremale tööstusalale
(Eleringi alajaam ja andmekeskus) ning ühendab need Uus tänavaga. Olemasolev Uus tn
ühendatakse neljandaks haruks Harku sõlme lõuna poolsesse ringristmikusse.
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 10
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Samuti saab Alajaama viadukti alt eritasandilise läbipääsu jalgratta - ja jalgteede võrk ning
ühendused projekteeritud bussipeatustega ja olemasolevate jalgratta - ja jalgteedega.
Laagri kergliikluse tunneli plaanilahendus
Kõrvalmaanteele nr 11420 Saku – Laagri PK 82+92 projekteeritakse olemasoleva
ülekäigukoha asemele kergliiklejate läbipääs sõidutee alt (Laagri kergliikluse tunnel).
Projekteeritud jalgratta- ja jalgteede võrk ühendab omavahel Metsapargi tn ülekäiguraja,
projekteeritud bussipeatused kõrvalmaanteel, ostukeskuse juurdepää su ja olemasoleva
jalgratta- ja jalgtee Instituudi tee ääres.
Sõiduteed nähakse ette tõsta minimaalsel määral, et tagada 3,0 m kõrgusgabariit
jalgratta- ja jalgteel.
Laagri kergliikluse tunneli piirkonnas nähakse ette Juuliku – Tabasalu ühendustee
sõidukiiruseks 70 km/h. Ostukeskuse juurdepääs säilitatakse ja ehitatakse ümber
vajalikul määral, et tagada sujuv kokku viimine nii projekteeritud tee kui ka olemasoleva
olukorraga.
Kaasiku ühendustee plaanilahendus
Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee lõikab olemasoleva Nurme tee pooleks.
Juuliku – Tabasalu teest vasakule jääv Nurme põik äärse elamupiirkonnale juurdepääsu
tagamiseks projekteeritakse kogujatee olemasoleva Nurme tee ja olemasoleva Kaasiku
tee vahele. Kaasiku teest kuni Nurme teeni projekteerit akse 6 m kattega tee, olemasolev
kruuskattega Nurme tee lõik parendatakse 4 m laiuse asfaltkattega teeks.
Juuliku – Tabasalu ühendustee plaanilahendus
Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee algab olemasolevalt ringristmikult
PK 86+75. Projekteeritud tee kulgeb kuni PK 100+00 olemasoleva tee asukohas ning
edasi uues asukohas kuni Harku sõlme lõunapoolse ringini PK 125+00.
Projekteeritud tee projektkiirus on 90 km/h.
PK 93+87 projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee läbipääs projekteeritud tee alt (Kotka
kergliikluse tunnel). See ühendab omavahel mõlemal pool teed asuvad elamualad,
olemasolevad jalgratta- ja jalgteed ning projekteeritakse bussipeatused.
PK 101+91 projekteeritakse Instituudi tee viadukt (riste). Instituudi tee pikendus ühendab
olemasoleva Instituudi tee läbi Kotka tee ja Saueaugu tee (perspektiivis ka läbi
Vanamänniku arendusala läbiva tee) olemasoleva elamualaga (perspektiivis ka Laagri
sõlmega). Paremal pool Juuliku – Tabasalu ühendusteed projekteeritakse kogujatee, mis
ühendab paremale jääva asumi teedevõrgu omakorda Instituudi teega. Instituudi tee ja
parempoolse kogujatee ristumiskohta projekteeritakse ringristmik. Üle Instituudi tee
viadukti projekteeritakse ka jalgratta- ja jalgtee kuni Kaasiku tee ristumiseni. Edasi piki
kogujateed on näidatud perspektiivne võimalik jalgratta- ja jalgtee pikendamise võimalus
kuni Kotka tee ja Kotka kergliikluse tunnelini.
PK 111+26 projekteeritakse Nurme kergliikluse tunnel. Projekteeritud on ühendusteed
projekteeritud bussipeatustega ning mõlemal pool põhiteed 5 parkimiskohaga parklaga.
Lisaks ühendus olemasoleva Ristiku tänavaga. Mõlemal pool Juuliku – Tabasalu teed
nähakse ette ruum parkla piirkonnas jalgrattaparkla jaoks.
PK 119+50 piirkonnas projekteeritakse kahele poole teed tehnoloogilised mahasõidud
ning keskpiirde katkestus. Mahasõitudele pääsud peavad tavaolukorras olema värava või
tõkkepuuga suletud. Tegemist on andmekeskuse tagavaraväljapääsuga eriolukordadeks.
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 11
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Pikiprofiil
Juuliku-Tabasalu ühendusteele on PK 98+00 - PK 107+00 projekteeritud süvend.
PK 102+00 on projekteeritud Instituudi viadukt (sõidutee koos jalgratta - ja jalgteega) üle
Juuliku- Tabasalu ühendustee. Enne projekteeritud viadukti ja vahetult peale seda PK
98+00 - PK 102+75 on projekteeritud teel piirded ning 1:2 nõlvused teel ja kraavidel. Katte
sügavus olemasolevast maapinnast on sellel lõigul kuni 1m, millele lisanduvad
külgkraavid, mille sügavus kattest kuni 2,0 m (valdavalt 1,2 -1,5 m).
PK 102+75 - PK 107+00 on projekteeritud ilma piireteta lõik ning nõlvused on sellel lõigul
1:3 (nii tee kui kraavi nõlvad). Katte sügavus sellel lõigul on kuni 2 m olemasolevast
maapinnast. Kraavid on 1,2-1,6 m sügavused katte pinnast.
Veeviimarid
Sademevee ärajuhtimine ja kraavid
Sademeveed juhitakse sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt
on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid.
Äärekivide lõikudes on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud restkaevud.
Restkaevud on juhitud olevatesse kraavidesse.
Projekteeritud kraavide mulde poolne nõlvus on 1:2 ja välisnõlva nõlvus on 1:2.
Projekteeritud kraavi põhja laius 0,5 m.
Kraavide ja truupide projekteerimisel lähtutud olemasolevast kraavide võrgustikust ning
vastavast valgalade jaotusest eesvoolude lõikes. Olulisi muudatusi ette nähtud ei ole.
Kõik vajalikud ühendused olevate kraavide vahel on lahendatud teede all truupideg a.
Olevate truupide asemele uute teede alla projekteerit akse vähemalt sama läbimõõduga
truubid, vajadusel ka suuremaga.
Eesvooludest on süvendamine ette nähtud kahel kraavi lõigul:
◼ Nurme tee kraav Juuliku – Tabasalu ühendusteest kuni olemasoleva Nurme tee
lõpuni – Nurme kergliiklustunneli sademevee ära juhtimiseks;
◼ Kraav Saue ja Harku valla piiril Juuliku – Tabasalu teest kuni projekteeritud
Kaasiku ühendusteeni – Juuliku – Tabasalu ühendustee süvendist sademevee
juhtimiseks.
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 12
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Joonisel märgitud numbrid 1-5 tähistavad
kavandatava tegevuse täpsemaid väljavõtteid, mis on esitatud joonistel 3.2 -3.6.
Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 13
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.2 Projektiga kavandatav tegevus (Aia tn, joonisel 3.1 tähistatud numbriga 1). Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 14
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.3 Projektiga kavandatav tegevus (Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel, joonisel 3.1
tähistatud numbriga 2). Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 15
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.4 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Kaasiku te e, joonisel 3.1
tähistatud numbriga 3). Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 16
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.5 Projektiga kavandatav tegevus (rekonstrueeritav riigitee nr 8 ning raja tav Harku eritasandiline ristmik, joonisel 3.1 tähistatud
numbriga 4). Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 17
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.6 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee,
tähistatud joonisel 3.1 numbriga 5). Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 18
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA
KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-
MÕJU
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 8
Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku
põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata praegus tel sõiduteedel juba
olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva teega, toimuks
liiklus suuremal osal projektialast ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga
parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu
vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju .
Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on
kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise
oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju
leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivseid mõjusid). Piiriülest mõju
projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
ROHEVÕRGUSTIK, MÕJU MAAKASUTUSELE
Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Harku valdades ning väga vähesel
määral ka Tallinna linna territooriumil.
Projektiga kavandatav tegevus on ette nähtud Harju maakonnaplaneeringus 4, milles on
toodud välja kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju
maakonna tervikliku arengu tagamiseks:
◼ Tallinn – Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11)
rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks;
◼ Juuliku – Tabasalu perspektiivne uus trassikoridor – Tallinna ringtee ja T11390
Tallinna – Rannamõisa – Kloogaranna maanteede läänepoolse ühendustee
kavandamine asustuse arengu soodustamiseks (keskuste Saku, Laagri, Harku,
Tabasalu tugevdamine).
Lisaks on seletuskirjas antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: tagada
tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee
klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee -ehituse ja -hoiu
majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust; a rvestada
tuleb rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamisega, vajadusel
4
Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 19
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
kavandada meetmed potentsiaalsete negatiivsete mõjude leevendamiseks täpsemal
planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus.
Kavandatava tegevusega nähakse ette ka täiendavate kergliiklusteede lisamist. Harju
maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ kaardil on märgitud „Harjumaa
kergkliiklusteed“ teemaplaneeringus määratud kergliiklustee asukohad (vt joonis 4.1).
Maakonnaplaneering näeb ette ka kergliiklustee rajamist käesoleva projektiga
kavandatavas asukohas. Täiendavalt on kavandatav kergliiklustee kantud ka
maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardile.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas antud üldised tingimused
kergliiklusteede kavandamiseks:
◼ Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi;
◼ Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi
kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega
maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel
tuleb arvestada, et kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada
kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu.
Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa ning väheste
eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorra s, kus kergliiklejaid on väga
arvukalt, on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale jalgteele või kõnniteele.
◼ Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja
normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsaid
lahendusi võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb
pidada, et kui kergliiklusteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale
ulatuv sein, müür, hekk, vmt), on ratturite ruumivajadus suurem tavapärasest.
◼ Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega
kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine.
◼ Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt.
◼ Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik)
tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku kergliiklusteede
võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist.
◼ Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta
üleminek teetasapindade vahel.
◼ Kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse
madalama tasandi planeeringutega või projekteerimistingimustega.
Käesolevas projektis on maakonnaplaneeringus nimetatud tingimustega võimaluste piires
arvestatud.
Samuti on kavandatav tegevus ette nähtud Saue valla üldplaneeringuga 5 , mille
seletuskirjas on kaardile kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed täpsustatud
järgmiselt:
◼ Juuliku – Tabasalu ühendustee koos liiklussõlmedega – vastavalt Transpordiameti
(Maanteeameti) poolt koostatud projektidele, täpsustades perspektiivseid
ristmikke ja ristteid. Arvestatakse võimalusega selle perspektiivseks
laiendamiseks 2+2 rajaliseks koos vastavate eritasandiliste ristmikega;
5
Kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 20
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
◼ Tallinn – Paldiski maantee – 2012 a. kehtestatud Saue valla üldplaneeringu
järgses trassikoridoris, 2+2 rajalisena Tallinnast Juuliku –Tabasalu tee ristmikuni
ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani.
Kavandatava tegevusega planeeritav kergliiklustee ja Laagri jalg- ja jalgrattatee tunnel
on samuti üldplaneeringuga ette nähtud (kantud üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardile
(vt joonis 4.2).
Kavandatav tegevus asub osaliselt ka Harku valla territooriumil. Harku valla
üldplaneeringu 6 seletuskirja alusel on üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede
perspektiivsed teetrassid, mis tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud
maanteede eskiis- ja eelprojektidest. Tegemist ei ole üldplaneeringuga kavandatud
teetrassidega vaid üldplaneeringu koostamisel aluseks võetud infomaterjalidega.
Teedevõrgu kavandamisel on olulised järgmised punktid:
Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee. AS Teede Tehnokeskuse poolt on
Transpordiameti (Maanteeameti) tellimusel teostatud Juuliku – Tabasalu
ühendustee (T11) Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna
maanteede ühendustee) eelprojekt. […] Uus tee hõlbustab mootorsõidukiliiklust
Tabasalu ning Harku, samuti Laagri ja Saku vahel, muutes samaaegselt ligipääsu
teega külgnevatele aladele ning suurendades mõnes piirkonnas müraprobleeme,
mille leevendamiseks on ühendustee eelprojektis vajadusel et te nähtud
müratõkkebarjäärid.
◼ Kavandatav Tallinna Ringtee (T11) ja Tallinn – Paldiski maantee (T8)
rekonstrueerimine. Tallinna Ringtee ning Tallinn-Paldiski rekonstrueerimisprojekti
eesmärgiks on teede ümberehituse ettevalmistamine arvestamaks perspektiivset
liiklussagedust ja arenguvajadusi ning parandamaks liiklusohutust ja
vähendamaks teekasutajate kulusid. Üldplaneer ingu koostamisel ajal on
rekonstrueerimist ettevalmistav etapp lõppjärgus, välja on töötatud ka
perspektiivsete kogujateede võrgustik ning kergliiklejate liikumisteed.
Üldplaneering arvestab projekti lahendusega (kantud ka maakasutusplaanile)
ning planeering näeb ette T11 ja T8 riiklike maanteede rekonstrueerimise.
Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on üldplaneeringu maakasutusplaanile
kantud peamised jalgteed. Jalgteed tähistavad kergliiklejate peamisi liikumissuuni, kus
kergliiklejate liikumine peaks olema mugav ja ohutu. Maakasutusplaanile kantud jalgteid
ei saa samastada otseselt nõuetele vastava jalg- ja jalgrattatee rajamise vajadusena, vaid
kohakeskselt ohutut ja mugavat lahendust vajava kergliikluse eelisalana (sh liikluse
rahustamise võtted, piirkiiruse rakendamine autoliiklusele vms). Mootorsõidukitele
alternatiivse liikumisviisi ning tervisliku puhkamisvõimaluse soodustamiseks on vajalik
kergliiklusteede võrgustiku täiendamine ka nö väiksemate jalgteedega. Väiksemate
jalgteede vajaduse määrab omavalitsus iga detailplaneeringu puhul eraldi, lähtud es
planeeritava ala suurusest ja funktsioonist. Kõikide rajatavate ja rekonstrueeritavate
teede puhul on vajalik ette näha kergliikluse rada või muu kergliiklust soodustav lahendus.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Harku valla
üldplaneeringuga, üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede perspektiivsed teetrassid
tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud maanteede eskiis - ja
eelprojektidest ning on võetud planeeringus aluseks. Käesoleva projektiga realiseeritakse
üldplaneeringu alusmaterjalides olevaid teedevõrgu arendamise eesmärke. Lisaks
parandatakse kavandatava tegevusega kergliiklejate turvalisust ning täiendatakse
piirkonna kergliiklusteede võrgustikku.
6
Kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 aasta otsusega nr 138
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 21
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Harku valla üldplaneeringu „Koondkaart“ kaardi (vt joonis 4.3) ning Saue üldplaneeringu
„Koondjoonise“ alusel läbivad kavandatav uus Juuliku – Tabasalu ühendustee kesk- ja
lõpuosas ning Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel rohekoridore. Arvestades, et
planeeringute kaartidel on nii rohevõrgustik kui ka perspektiivsed teed, ei ole üldisel
tasandil alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohevõrgustikule. Saue valla
üldplaneeringu seletuskirjas on toodud välja r ohelise võrgustiku toimimist tagavad
tingimused – reeglina ei ole rohelise võrgustiku alal lubatud uute infrastruktuuride
rajamine. Kui see on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et
leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude
hindamine. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on rohevõrgustiku koridoride
ristumised joonobjektidega (eelkõige maanteed) määratletud kui rohevõrgustiku
konfliktalad. Konfliktide leevendamiseks tuleb seletuskirja alusel esmajoones võtta
kasutusele liikluskorralduslikud meetmed (hoiatusmärgid, liikluskiiruse piirang), et tagada
sõidukijuhtide suurem tähelepanu teele sattuvatele loomadele. Eelnevast lähtuvalt on
soovitatav uue Juuliku – Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas näha
ette loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel kaaluda kiiruspiirangute
rakendamist.
Uue Juuliku-Tabasalu teetrassi ja rohekoridori konfliktkohta on käsitletud ka Juuliku-
Tabasalu eskiisprojekti raames 2019. a. koostatud ulukiuuringus 7. Uuringu tulemusel on
järeldatud järgmist:
Tulenevalt varasemast teabest ning toimunud loomaõnnetuste infost võib öelda, et
olemasolevad maanteelõigud Harku ja Rannamõisa vahel ning Laagri ja Harku vahel
ei ole väga suure loomaohtlikkusega. See tuleneb ilmselt asjaolust, et tegemist on
Tallinna lähiümbrusega, kus ei leidu suuri loodusmaastike massiive, mis oleksid
suurulukitele väga olulisteks elupaikadeks ning mida samas kõnealused
maanteelõigud üksteisest eraldaksid.
Nimetatud konfliktkoha piirkonna kohta on uuringus antud järgmised soovitused:
…piirkonna puhul on oluline säilitada looduslik ala mõlemal pool maanteed ja mitte
takistada loomade liikumist. Samas peab säilima valmidus edaspidi teelõigul vastavate
leevendusmeetmete rajamiseks. Meetmete vajaduse hindamine tuleb uuesti läbi viia
edasiste rekonstrueerimisprojektide käigus, kui uus tee on olnud juba ka kasutuses.
Siis on täpsustunud reaalsed liikluskoormused, maakasutus ning ulukite liikumine
konkreetses piirkonnas. Vastavalt sellele saab hinnata liikluskorralduslike või muude
meetmete (nt läbipääsud, tarastus jms) rakendamise vajadust.
Käesoleva projekti lahenduses on rohekoridori ja loomade võimaliku liikumisalaga
arvestatud – leevendava meetmena on rohekoridori piirkonnas (PK 102+75 - PK 107+00)
tee projekteeritud ilma piireteta ning laugemate nõlvadega (1:3, nii tee kui kraavi nõlvad),
mis säilitab loomade liikumise võimaluse üle tee. Kokkuvõttes võib öelda, et kogu tee
rajamine küll halvendab loomade liikumise võimalusi piirkonnas, aga võimalus selleks
siiski säilib ja olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule ei kaasne.
Sõidutee rajamine osaliselt uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste
rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt
tegemist maatulundusliku ning äri- ja toomismaadega. Projektil on küll mõningane
ebasooodne mõju senisele maakasutusele, kuid uus tee rajatakse strateegilistes
planeeringudokumentides sätestatud asukohas ning võimalikke maakasutuse muutuse
mõjusid on strateegilisel tasandil juba hinnatud. Seega ei saa seda lugeda oluliseks
ebasoodsaks mõjuks maakasutusele.
7
Juuliku-Tabasalu ühendustee eskiisprojekti ulukiuuring, Hendrikson & Ko, 2019, töö nr 19003373
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 22
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud
rohelise võrgustiku ning perspektiivsete teede suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 23
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonis“ kaardilt. Kavandatava
tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega.
Joonis 4.3 Väljavõte Harku valla üldplaneeringu „Koondkaard“ kaardilt. Kavandatava
tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega.
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 24
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Andmebaasi EELIS andmetel asub kavandatavale tegevusele lähim looduskaitsealune
ala – Harku mõisa park (KLO1200583) projektiga hõlmatavast alast ca 300 m kaugusel
(vt joonis 4.4). Pargi alal on registreeritud ka mitme kaitsealuse nahkhiireliigi leiukohad
(suurkõrv, veelendlane, põhja-nahkhiir). Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“
loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Lisaks on pargi
alal registreeritud kaitsealuse linnuliigi väikepütt leiukoht. Antud juhul jääb kaitsealuse
pargi ja kavandatava Juuliku – Tabasalu ühendustee vahele olemasolev asustus ja ka
Instituudi tee (mille äärde kaitsealused elupaigad jäävad). Seega ei lisandu käesoleva
projektiga uut olulist häirivat objekti elupaiga vahetusse lähedusse, pigem viiakse osa
Instituudi tee liiklusest uue lõigu loomisega pargist ja ka nahkhiirte leiukohast kaugemale.
Olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pargile ja sellel esinevatele kaitsealustele liikidele ei
ole alust eeldada.
Lisaks paikneb projekti piirkonnas, kavandatavast tegevustest üle 300 m kaugusel veel
mõningaid üksikuid kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiukohti (vt joonis 4.4). Neist
enamike osas võib öelda, et arvestades kavandava tegevuse iseloomu ning kaugust
kaitsealustest objektidest, ei kaasne kavandava tegevusega kaitsealustele liikidele olulist
ebasoodsat mõju.
Eraldi tuleb esile tõsta kavandatava tegevuse alale jääv II kaitsekategooriasse kuuluva
käpalise jumalakäpp (Orchis mascula) kasvukoht (KLO9351027), millele viitas
Keskkonnaamet oma 02.12.2024 arvamuskirjas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1
on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites keelatud. Eelnevast lähtuvalt on II kategooria kaitsealuse liigi
leiuala esitatud aruandele lisatud eraldi failis (Lisa 1) ning seda võib kasutada ainult
asustuste siseselt.
Eelhinnangusse hõlmatud kavandatava tegevuse raames on läbi jumalakäpa kasvukoha
kavandatud rajada mitmed taristuobjektid, mille tagajärjel eelduslikult kasvukoht
suuremas osas hävib.
Jumalakäpa kasvukoht kanti EELISesse 25.06.2025, kuid selle seni ainuke välivaatlus
pärineb 11.06.2020, kui alalt loendati 3 taime. Kameraalandmete põhjal on antud alal
jumalakäpa kasvukohaks väikesepindalaline teeäärne niiduala/vmt poolavatud kooslus,
mis on ümbritsetud ulatuslikest põllumaadest ja inimasustusest.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 p 4 kohaselt kehtib piiritlemata (väljaspool kaitstavat
ala) II kaitsekategooria liikide kasvukohtade isendi kaitse. Sellest lähtuvalt on § 55 lg 7
kohaselt II kaitsekategooria taimede hävitamine keelatud, kuid tahtlikuks kahjustamiseks
ei loeta tegevust Keskkonnaameti nõusolekul liikide väheesinduslikes populatsioonides.
Kasvukohtade esinduslikkust ja jätkusuutlikkust on põhjalikult analüüsitud dokumendis
„Jumalakäpa ja lõuna-jumalakäpa püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja
väljatöötamise kavatsus“, mille alusel kavatsetakse moodustada täiendavaid püsielupaiku
nimetatud liikide kaitseks. Selle kohaselt loetakse mõne kuni mõnekümne jumalakäpa
isendiga kasvukohti Eesti kontekstis väikse kuni keskmise suurusega olevaiks. Taoliste
lokaalpopulatsioonide jätkusuutlikkus on ebakindel, sest nad on võrreldes suurte ja
esinduslike lokaalpopulatsioonidega oluliselt tundlikumad keskkonnamuutuste, juhuslike
häiringute, geneetilise mitmekesisuse vähenemise jms suhtes. Seetõttu on liigi soodsa
seisundi säilimise huvides määrava tähtsusega suurte ja esinduslike osapopulatsioonide
kaitse, mis on geneetiliselt mitmekesised ja pikas perspektiivis elujõulised. Kavandatud
tegevuse alale jäävat väheste isenditega kasvukohta ei saa seega jätkusuutlikuks pidada
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 25
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
ning teda võib käsitleda LKSi kontekstis väheesinduslikuna. Kokkuvõtvalt võib järeldada,
et nimetatud kasvukohas kavandatud tegevuse elluviimisega ei kaasne jumalakäpa
populatsioonile olulist negatiivset keskkonnamõju.
Täiendavalt tuleks enne kavandatud tööde läbiviimist kaaluda kasvukohas asu vate
jumalakäpa taimede ümberasustamist 8 ning kaasata selle tegevuse otstarbekuse
hindamisse liigi kasvukohatingimusi tundvaid eksperte. Käpalised on suuremal või
vähemalt määral seentega kooselulised, mistõttu nende ümber istutamine pole alati
edukas ja otstarbekas. Tuleb tähele panna, et ümberistutamise võimalus on siinses
aruandes käsitletud tegevuse puhul täiendav leevendav meede. Kui jumalakäpa isendite
ümberistutamine peaks osutuma perspektiivituks, siis see ei ole kavandatavat tegevust
välistav tegur.
Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee läbib vääriselupaika VEP nr.128151.
Vääriselupaikade määramist ja nende kaitset reguleeritakse metsaseaduses 9 ja
keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2 10.
Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6-2/23/249 arvamuse
projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:
Projekteeritav Juuliku – Tabasalu ühendustee jääb Rohtla kinnistul metsa alale,
kus asub vääriselupaik. Metsaseaduse § 23 lg 4 sätestab, et vääriselupaiga
kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu, mille
alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks
Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Rohtl a kinnistu kuulub
eraomandisse ning seal registreeritud vääriselupaiga kaitseks ei ole sõlmitud
notariaalset lepingut, mille alusel oleks kinnisasi koormatud isikliku
kasutusõigusega riigi kasuks. Tulenevalt eeltoodust märgib Keskkonnaamet, et
vääriselupaik VEP128151 tee rajamiseks metsa alale piiranguid ei sea.
Lähim Natura 2000 ala – Rannamõisa loodusala (RAH0000660) jääb kavandatavast
tegevusest ca 2,7 km kaugusele. Mõju puudub.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kaitstavatele
loodusobjektidele.
8
LKS § 58 lg 5 Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või
taasasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta
liigi soodsat seisundit.
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022014
10
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022030
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 26
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide
suhtes 11. Aluskaart: Maa-amet 2023
11
Joonisel pole kuvatud II kategooria kaitsealust liiki. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi
isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 27
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb lähim kultuurimälestis –
ehitismälestisena registreeritud Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku
komandandimaja, 1913. a. (registrinumber 8892, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 3,
joonis 4.7) projektiga kavandatavast tegevusest vähem ca 45 m kaugusele. Samuti jäävad
lähipiirkonda arhitektuurimälestised Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku
kasarmu (registri kood 8891, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 1), majandushoone (registri
kood 8893, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 2), ohvitseride elamu (registri kood 8894,
joonisel 4.5 tähistatud numbriga 4) ning jääkelder (registri kood 8890, joonisel 4.5
tähistatud numbriga 5). Teised piirkonda jäävad kultuurimälestised jäävad projektialast
kaugemale.
Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 5.1-17.6/1960-1
arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:
Projekteeritaval lõigul ei asu kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samuti
ei ole seal piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Palume projekti seletuskirja
lisada järgmine hoiatus:
Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile .
Kui nimetatud tingimusega arvestada, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist piirkonnas olevatele kultuurimälestistele.
Keskkonnaregistri andmetel jääb projektiga hõlmatava lõigu (põhimaantee nr 8)
vahetusse lähedusse pärandkultuuri punktobjekt – Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II
maailmasõjas. Antud pärandkultuuriobjekt teisaldatakse kraanaga riigitee nr 8 Tallinn –
Paldiski ning projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vahelisele haljasalale. Lisaks jääb
kavandatava Aia tn vahetusse lähedusse pärandkultuuri joonobjekt – kitsarööpmelise
raudtee trass, millest on keskkonnaregistri andmetel säilinud märgid (vt joonis 4.5).
Käesoleva projektiga ei ole kitsarööpmelise raudtee trassil ehitustegevusi ette nähtud.
Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on
kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist
kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide
säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri
kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 12. Samas on esitatud
ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Antud
projektiga ei kaasne pärandkultuurilistele objektidele olulist ebasoodsat mõju, kuna
projektiga ei kahjustata ega likvideerita pärandkultuurilisi objekt e. Mälestusmärgi
teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine.
12
Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 28
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning
pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 29
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
4.4. MÕJU MAARDLATELE
Maavarade registri andmetel jääb kavandatav tegevus vähesel määral Harku lubjakivi
maardla (registrikaardi nr 161) alale (vt joonis 4.6). Registri andmetel on kaevandus
riikliku tähtsusega ning põhimaavara kasutatakse ehituslubjakivi ehituskiviks ja -
killustikuks ja kaasnevat maavara kütteks ning mullasegude ja kompostide
valmistamiseks.
Tulenevalt maapõueseaduse § 14 alusel tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava
tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada:
◼ maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara
kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise
ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;
◼ juurdepääs maavarale;
◼ maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Harku lubjakivi maardla alale jääv projekteeritav jalgratta- ja jalgtee ning vähesel määral
Juuliku – Tabasalu ühendustee ringristmik jäävad transpordimaale, mille sihtotstarvet
kavandatava tegevusega ei muudeta, tegevus on ette nähtud vahetult olemasoleva tee
kõrvale. Lisaks on antud kohas Harku lubjakivi maardla passiivne tarbevaru. Eelnevast
lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju Harku lubjakivi maardla
varudele.
Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine Harku maardla suhtes (musta joonega on
tähistatud katastriüksuse piirid). Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 30
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
4.5. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6 -2/23/249 arvamuse
projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:
1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maanteel Tähetorni–Harku lõik ületab alla 10 km 2
valgala pindalaga maaparandussüsteemi eesvoolusid Laabi kraav (VEE1094103)
ning Harku ÜP-297 kraavi. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lg 2 p -le 3
on mõlemal kraavil kehtestatud veekaitsevöönd 1 m. VeeS § 119 p -i 5 järgi on
veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas
veekaitsevööndis ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna - ja kaldakaitse
eesmärkidega, ning samuti on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus,
mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
Kui ehituse käigus on vajalik veekogude veekaitsevööndis teostada puu ja
põõsarinde raiet, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119
p 2).
2. Projekti tööde piirkonda jäävad puurkaevude PRK0000778 ja PRK0058177
hooldusalad 10 m, puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitseala 10 m, puurkaevude
PRK0000769, PRK0017096, PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797
sanitaarkaitsealad 50 m. VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas
majandustegevus keelatud. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei
saada tulu, aga mis on ehitusloa/ teatise alune tegevus.
Riigitee 8 Tallinn–Paldiski mnt km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja
Harku eritasandilise ristmiku ehitamine toimub ehitusloa alusel ja seega ei ole
tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud.
Keskkonnaamet ei tuvastanud, et puurkaevudele PRK0000769, PRK0017096,
PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797 oleks veevõtuks antud veeluba,
mistõttu võib eeldada, et veevõtt nimetatud puurkaevudest jääb alla 10 m 3
ööpäevas. Vastavalt VeeS § 154 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 ei moodustata puurkaevu
ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas
või tootmisvett, vaid sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala.
Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks t uleb esitada
kinnistu omanikul taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277). Taotlusesse tuleb
märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla 10
kuupmeetri ööpäevas).
Loetletud tingimusi on vajadusel täpsustatud allpool.
Kavandatav tegevus paikneb enamjaolt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt ka
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Projektiala piirkonnas paikneb mitmeid puurkaevusid. Juuliku-Tabasalu ühendustee
kavandatava süvendi tõttu langeb küll osaliselt pinnaseveetase süvendi piirkonnas. Aga
üldiselt ei avalda kavandatav tegevus mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele, kuna
kaevudega võetakse põhjavett oluliselt sügavamalt võrreldes kavandatava süvendi põhja
kõrgusega. Täiendavalt tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada ehitusprojekti
koostamise käigus tehtava geoloogilise uuringu/ekspertiisi tulemuste ja soovitustega.
Vahetult puurkaevude piirkonnas tuleb arvestada (n agu ka Keskkonnaamet oma
tingimustes (ülal) välja toob), et veehaarde sanitaarkaitsealas ei ole ehitustegevus
lubatud.
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 31
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Põhimaantee algusosale lähimad puurkaevud ( PRK0000778, PRK0000769) jäävad
ca 55 m kaugusele ning neile on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. P õhimaantee
lõpuosal paikneb lähim puurkaev (PRK0058177) ca 20 m kaugusel põhimaanteest, antud
puurkaevule on samuti kehtestatud 10 m ulatuses hooldusala. Projektiga nähakse ette ka
uue juurdepääsutee rajamist, mis jääb antud puurkaevust ca 15 m kaugusele (vt
joonis 4.7). Nimetatud puurkaevude hooldusaladele projektiga kavandatavad tegevused
ei ulatu.
Kavandatavale Juuliku – Tabasalu teele lähim puurkaev PRK0015315 jääb teest ca 3 m
kaugusele, puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuses sanitaarkaitseala, mi llele ulatuvad
ka projektiga kavandatavad tegevused. Antud puurkaevu sanitaarkaitsealal nähakse ette
olemasoleva jalgratta- ja jalgtee katte uuendamist. Vastavalt veeseaduse § 151 lg 2 p 5
on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud õiguspäraselt
ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis
ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Antud juhul on puurkaevu sanitaarkaitsealal
jalgratta- ja jalgtee olemas ning projektiga nähakse ette olemasoleva ja uue jalgratta -
jalgtee kokku viimist (teekatte uuendamist), mida võib pidada olemasoleva ehitisega
seonduvaks tegevuseks. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust (jalgratta - ja
jalgtee) ei ole põhjust eeldada täiendava reostuse tekkimist ning vee kvaliteedi
halvenemist.
Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta
vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada
sademevee imbumist pinnasesse 13.
Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu
sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette.
Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks
suvisel ajal).
Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 28.09.2023 kirjaga nr 6 3/23/19741
ka täiendavad tingimused ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal:
◼ ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315
sanitaarkaitsealal;
◼ ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi
kahjustada puurkaevu manteltoru;
◼ ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada
puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal.
Kavandatav tegevus ristub Laabi kraaviga (VEE1094103), lisaks jääb piirkonda mitmeid
väikemaid kraave, mis ei ole andmebaasis EELIS vooluveekogudeks registreeritud. Laabi
kraav ei kuulu avalikult kasutatavate veekogude nimistusse . Projektiga nähakse ette
Laabi kraavil oleva truubi vahetamist, mille käigus eemaldatakse veekogust ca 314 m 3
pinnast ning paigutatakse tagasi ca 273 m 3 tahkeid aineid.
Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 17 1 ) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui
toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või
vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.
Antud juhul jäävad projektiga ette nähtud vooluveekogust süvendatava ning veekogusse
tahkete ainete uputamise mahud alla nimetatud piirmäärade. Seega ei ole kavandatava
13
Tulenevalt veeseaduse § 129 lg 7 on sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on
keelatud.
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 32
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6
lg (1).
Tulenevalt kehtivast veeseadusest on veesängis tööde teostamiseks (kaevetööd ning
tahkete ainete uputamine) sõltuvalt tööde mahtudest vajalik kas veeluba (§ 187) või
veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196).
Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui
toimub:
◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval
veekogul või avalikul veekogul;
◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-
kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;
◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.
Kui süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise mahud ületavad 100
kuupmeetrit, on vajalik juba veeluba (§ 187).
Eelnevast lähtuvalt on truubi rekonstrueerimiseks vajalik taotleda
Keskkonnaametilt veeluba.
Projektiga nähakse ette veekogude veekaitsevööndis puu ja põõsarinde raiet.
Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu
kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada
Keskkonnaameti nõusolek.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire
tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates
liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski
vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest
30 000 autot ööpäevas 14.
Kuna liiklussagedus põhimaanteel on suur (vastavalt Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL
liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmetele liikluskoormused suured (vt täpsemalt tabel 4.1,
ptk 4.6), tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse
vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased
lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka
torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse (antud juhul Laabi kraavi) või
pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada
märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid.
Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog.
Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga,
võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil
või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja
puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure
osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh
raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129
lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks
kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
14
https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 33
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Kirjeldatud lahendusi on
projektis võimalusel kasutatud.
Kavandatav tegevus jääb Lääne-Eesti vesikonda. Keskkonnaministri 16.04.2020 määruse
nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside
määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekog ude kvaliteedinäitajate väärtused" 15
lisa 1 kohaselt on moodustatud vooluveekogum: Harku, kood 1094100_1 , mis on
käesoleva projekti puhul sademevee suublaks. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud
pinnaveekogumite 2023. a seisundiandmete 16 kohaselt on Harku vooluveekogumi (sh
Harku oja) koondseisund hinnatud kesiseks. Harku veekogum on hinnatud kesisesse
seisundisse eelkõige P-üld (fosfor) sisalduse tõttu. Üldjuhul maanteelt ärajuhitav vesi ei
sisalda olulisel määral fosforit. Fosfori sisalduse tõusu võivad põhjustada eelkõige nt
põldudelt pärinev vesi (väetised) või olmereovesi.
Kuna projektis on kasutatud looduslähedasi lahendusi sademevee puhastamiseks ning
maanteelt ärajuhitav sademevesi ei sisalda olulisel määral fosforit, mis on Harku
veekogumi kesise seisundi peamiseks põhjustajaks, siis antud teeprojektiga olulist
ebasoodsat mõju vee kvaliteedile ette näha pole.
Maaparandussüsteemide registri andmetel ristub projektiala maaparandussüsteemi
eesvooludega HARKU, UP-297 (kood 4109410010010 /003), PÄÄSKÜLA, ÜP-135 (kood
4109410010010/002) ning ÄMARI (ALLIKU, kood 4109450010540/001). Täiendavalt jääb
projektiga kavandatav Kaasiku tee maaparandussüsteemi Ä MARI (ALLIKU, kood
4109450010540/001) võrgu alale (vt joonis 4.7).
Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6.2-2/54597
arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmise d tingimused, millega
tuleks projektis arvestada:
1. Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise
nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.
2. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi
drenaaž. Drenaaži plaani saab taotleda e -posti teel
[email protected].
3. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus -
ja Toiduametile kooskõlastamiseks.
Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma
selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,
et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
kraavidest ning kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattum ine
pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud
kasutada.
15
https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061
16
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 34
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.7 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 35
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
4.6. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET
Kavandatava tegevuse (riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku
lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku) vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke
objekte (eluhooneid) ning tegemist on suure liikluskoormusega teedega. Seetõttu oli
projekti raames ette nähtud ka liiklusmüra uuringu koostamine ja vajadusel müra
vähendavate meetmete kavandamine. Mürauuringu prognoositava olukorra liiklusmüra
tasemete hindamisel oli aluseks Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL
liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmeid 17.
Tabel 4.1 Autoliikluse lähteandmed
2025. a 2045. a
Tee nimi Tee nr Ala liiklusandmed liiklusandmed
(AKÖL) (AKÖL)
Tallinn – Paldiski 8 Veski tee – Harku sõlm 19 200 22 000
Tallinn – Paldiski 8 Harku sõlm 17 700 20 200
Tallinn – Paldiski 8 Harku ristmik – Vatsla tee 22 300 26 400
Tallinn – Paldiski 8 Vatsla tee – linna piir 25 500 32 400
Harku –
11191 Kuni Harku ristmikuni 9 100 12 900- 16 300
Rannamõisa
Tln-Paldiski mnt – Juta
Laagri – Harku 11401 3 700 6 100
ühendustee
Laagri – Harku 11401 Laagri-Harku ringist edasi 4 100 6 600
Juuliku – Tabasalu
Vatsla tee ühendusteest - Tln – 8 000 12 000
Paldiski mnt-ni
Juuliku – Tabasalu Tln – Paldiski – Laagri
10 200 16 800
ühendustee Harku
Juuliku – Tabasalu Laagri Harku – Laagri
10 700 17 600
ühendustee Harku ringini
Juuliku – Tabasalu
Laagri Harku ringist edasi 13 000 17 900
ühendustee
Tabel 4.2 Ööpäevane liikluse jaotus
Päev (7–19) Õhtu (19–23) Öö (23–7)
Liiklussageduse jagunemine 80% 14% 6%
Raskeliikluse osakaal 4% 4% 4%
Käesoleva projekti raames koostati mürauuring 18, mille raames modelleeriti liiklusmüra
tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a
liiklusprognoosile). Mürasituatsiooni (liiklusmüra) hindamisel lähtut i keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Projektiala lähiümbruses
esinevad müratasemed (enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist) on toodud
tabelis 4.3.
17
Stratum OÜ liiklusmudelid: 2025 Harku sõlm ja JuTa AKÖL; 2045 Harku sõlm ja JuTa AKÖL
18
Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik : liiklusmüra hinnang.
Akukon Eesti OÜ, Töö nr 210922-3-B
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 36
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Tabel 4.3 Eluhooned, mille välispiirdel on liiklusmüra normtasemed ületatud ehitusjärgses (2025. a) ja prognoositavas (2045. a) olukorras,
mürakaitseekraanidega hoonete välispiireteni ulatuv müratase ja müratasemete vähenemine ning mürakaitseekraanide parameetrid
Ehitusjärgne
2025. a koos Müratasemete 2045. a 2045. a koos Müratasemete Mürakaitseekraani
olukord
mürakaitseerkraanidega vähenemine liiklussagedus mürakaitseerkraanidega vähenemine parameetrid
Ehituse - 2025. a
Kinnistu Ehr kood
nimetus Ekraani Ekraani
Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö pikkus, kõrgus,
m m
Paldiski
116045259 Elamu 74 64 62 52 12 12 75 65 63 53 12 12
mnt 303
253 3,5
Paldiski
116020579 Elamu 68 58 62 51 7 7 69 58 62 52 7 6
mnt 305
Instituudi
116034237 Elamu 70 60 60 50 10 10 71 61 61 51 10 10
tee 2
Elamu 150,63 3,5
Instituudi
116034239 post- 66 56 57 47 9 9 67 57 58 48 9 9
tee 2a
kontoriga
Paldiski
116020944 Elamu 68 58 62 52 6 6 69 59 63 53 6 6 205 3,5
mnt 432
Suurekivi 116020439 Elamu 65 54 60 49 5 5 66 56 61 51 5 5 123 4,5
Instituudi
116028980 Elamu 64 54 58 48 6 6 66 56 60 50 6 6
tee 70
373 4
Üksik-
Kotka tee 4 120636803 65 55 60 50 5 5 67 57 62 52 5 5
elamu
Pääsukese Üksik-
120684641 64 54 59 49 5 5 66 56 61 51 5 5 153 4
tee 2a elamu
Tammelehe 2- kort.
120731365 63 53 58 48 5 5 66 55 60 50 6 5
tee 43 elamu
Tammelehe 2- kort.
120531668 65 55 58 48 7 7 67 57 60 50 7 7
tee 39 elamu
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 37
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Ehitusjärgne
2025. a koos Müratasemete 2045. a 2045. a koos Müratasemete Mürakaitseekraani
olukord
mürakaitseerkraanidega vähenemine liiklussagedus mürakaitseerkraanidega vähenemine parameetrid
Ehituse - 2025. a
Kinnistu Ehr kood
nimetus Ekraani Ekraani
Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö pikkus, kõrgus,
m m
Tammelehe 251, 265, 2, 3, 3,5
120305661 Elamu 64 54 57 47 7 7 66 56 59 49 7 7
tee 37 138
Tammelehe 2-kort. 85
120302569 64 54 56 45 8 8 66 56 58 48 8 8
tee 35 elamu 65
Tammelehe 2-kort.
120302565 63 53 55 45 7 8 66 56 58 48 8 8
tee 33 elamu
Tammelehe
120305660 Elamu 63 53 56 46 7 7 66 56 58 48 8 8
tee 31
2-kort.
Tammelehe
120305168 Elamu 64 53 58 48 6 5 66 55 60 50 6 5
tee 13
osa
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 38
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgses olukorras (2025. a) esineda II kategooria
müratundlike alade hoonete teepoolse külje piirväärtuse (päeval 65 dB/ öösel 60 dB)
ületamist või piirväärtusega samaväärset mürataset 5 eluhoone puhul. Perspektiivses
olukorras (2045. a) 16 eluhoone puhul. Mürauuringus on vaadeldava teelõigu puhul antud
tabelis 4.3 soovitused müratõkkemeetmete rakendamiseks piirväärtuse (päeval 65 dB/
öösel 60 dB) ületamise või piirväärtusega samaväärset mürataseme korral.
Kirjeldatud mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset (2 m
kõrgusel maapinnast) teele kõige lähemal asuvate hoonete puhul vähendada 5 …1 2 dB
võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras ning
meetmed tagavad ka rohkem kui 5 dB suuruse mürataseme vähenemise hoonete juures
(ehk lähteülesandes toodud vajaliku minimaalse efektiivsuse). Lisaks võib välja tuua, et
Transpordiamet koostab iga 5 a järel maanteede strateegilisi mürakaarte, mille raames
modelleeritakse suure liikluskoormusega teede (teed, mille liikluskoormus on suurem kui
3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8220 sõidukit ööpäevas) mürataset. Tuginedes
mürakaardi tulemustele hinnatakse piirkondades (sh väljaspool käesoleva projekti otsest
töömahu piirkonda), mille puhul liikluskoormus on tõusnud kriitilise piirini, täiendavate
müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust.
Autoliiklusega kaasnev kasutusaegne vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema
kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada
liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale
või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik võ i
vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu
leviv vibratsioon olla siiski tajutav (ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad ku i
vastav piirväärtus).
Seega on antud kontekstis tee kasutusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks oluline
eelkõige teede korrashoid (sh õigeaegne taastusremont). Uue ning nõuetekohase tee
rajamisel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist lähimatel tundlikel
aladel. Antud juhul ei jää tundlikke hooneid projekteeritava tee vahetusse lähedusse
(lähim hoone jääb ca 10 m kaugusele suure liikluskoormusega peatee äärmisest
sõidurajast) ning seega võib eeldada, et Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrusega nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuded (mis peavad silmas eelkõige inimeste ja
eluhoonete kaitset) on tagatud.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Atmosfääriõhukaitse seaduse § 10 kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtus defineeritud kui
saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud
saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel. Piirväärtuse
kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 39
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse
olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhukvaliteedi piirväärtusest madalamate
saastetasemete korral tuleb seega lähtuda eeldusest, et mõju on küll olemas, kuid see
on aktsepteeritaval tasemel ehk keskkonnamõju hindamise raames ei analüüsita
seadusandluses toodud piirväärtuste asjakohasust (eeldatakse, et kehtivad normid on
asjakohased).
Olulisematest liiklusest tingitud saasteainetest võib välja tuua eelkõige lämmastikdioksiidi
(NO 2 ), peenosakesed (PM 10 ) ja ülipeened tahked osakesed (PM 2,5 – eriti peened
osakesed). Tervisele ohtlikuks loetaksegi eelkõige ülipeeneid tahkeid osakesi (sh
mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga alla 2,5 µm), mille
kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaa rsed
tolmuosakesed tervikuna (rehvipuru, teetolm). Eriti peened osakesed (PM 2,5 )
moodustavad summaarsetest peenosakestest üldjuhul ca 5-10% ning normilähedasem
on reeglina siiski saasteaine PM 10 .
Teiste saasteainete kontsentratsioonid, nt lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata
bensiinijäägid, aurustunud kütusejäägid) ja raskmetallid jäävad reeglina normväärtustest
oluliselt madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamist ei vaja.
Tabel 4.4 Olulisemate saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused µg/m 3
1 tunni 24 tunni Aasta
Saasteaine
keskmine keskmine keskmine
Lämmastikdioksiid (NO 2 ) 200 1 - 40
Peenosakesed (PM 10 ) - 50 2 40
Eriti peened osakesed
- - 25
PM 2,5 )
1
aastas lubatud ületamiste arv – 18
2
aastas lubatud ületamiste arv – 35
Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, raskeliikluse osakaalust,
liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest
seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh jäätõrje
puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste) esinemi ne.
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina teeala
ning selle vahetu ümbrusega ning teeäärsete eluhoonete asukohas piirväärtuste ületamist
üldjuhul ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib õhukvaliteedi
piirväärtuse ületamise ala harva tee-alast kaugemale. Teest kaugenedes toimub
saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) v älisõhus,
saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas või maapinnale
langenud (sadestunud).
Lisaks võib välja tuua, et olulisemate (liikluse puhul reeglina kõige normilähedasemate)
saasteainete nagu lämmastikdioksiidi (NO 2 ) ja peenosakeste (PM 10 ) puhul on aastas
lubatud teatud arv kordi ka piirväärtusest kõrgemate saasteainete esinemine.
Lämmastikdioksiidi (NO 2 ) puhul on aastas lubatud 18 tundi, mil 1 tunni õhukvaliteedi
piirväärtust (200 µg/m 3 ) ületatakse (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 40
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
soodustavad suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses) . Tuginedes
varasemalt sarnase liikluskoormusega (ca 20 000-30 000 sõidukit ööpäevas) teede puhul
teostatud hajumisarvutustele hajumismudeliga AEROPOL 19 jääb vastav 19.-nda kõrgema
saastetasemega tunni (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 18 kõrgema saastetasemega
tundi) piirväärtust ületav kontsentratsioon reeglina juba tee-alale. Aasta keskmine NO 2
kontsentratsioon väljaspool teeala jääb üldjuhul juba ca 2-3 korda madalamaks kui
piirväärtus.
Peenosakeste (PM 10 ) puhul on aastas lubatud 35 päeva, mil 24 tunni õhukvaliteedi
piirväärtus (50 µg/m 3 ) ületatakse (peamiselt võib sellist olukorda esineda ebasoodsate
hajumistingimuste korral kevadise teetolmu maksimumperioodil) . Vastav 36. kõrgema
saastetasemega päeva (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 35 kõrgema
saastetasemega päeva) piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb aga reeglina samuti tee-
alale. Aasta keskmine peenosakeste (PM 10 ) ja eriti peenete osakeste (PM 2,5 )
kontsentratsioon väljaspool teeala jääb juba kordades madalamaks kui piirväärtus. Seega
ei ole kavandatava tegevuse realiseerimise korral ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste
ületamist lähimatel tundlikel aladel.
Õhusaaste võimaliku mõju hindamise käigus analüüsiti ka piirkonna teiste saasteallikate
(paiksed heiteallikad, nt Harku lubjakivikarjääri seadmed ja masinad) võimalikku
kumuleeruvat mõju, kuid olulisemad paiksed saasteallikad asuvad teeprojekti alast
piisavalt kaugel ning märkimisväärset saasteainete kumuleerumist tõenäoliselt ei esine.
Teoreetiliselt võib oluline koosmõju esineda nt juhul, kui tundlik objekt (nt elamu) asub
vahetult suure liikluskoormusega teelõigu ääres (nt lähima kümmekonna meetri kaugus el)
ning samal ajal mõjutab eluhoonet piirväärtuse lähedane paiksetest saasteallikatest
tingitud saastetase. Kirjeldatud väga ebasoodsaid asukohti teadaolevalt projektiala
piirkonnas ei esine.
Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel
(eraldiseisvalt või koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete
õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Heiteallikatele
väljastatud keskkonnalubadest ja registreeringutest nähtub, et saasteainete heite
piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine ning
ülenormatiivne koosmõju projektiala piirkonnas on seega ebatõenäoline. Lisaks tuleb
silmas pidada, et liiklusega kaasneva õhusaaste ning paiksetest heiteallikatest (sageli
kõrgemad heiteallikad) tingitud õhusaaste maksimaalsed saastetasemed üldjuhul ei
kumuleeru heiteallikate erineva iseloomu tõttu samaaegselt ja samasuguste
meteoroloogiliste tingimuste korral.
Projekti realiseerimine ei muuda märkimisväärselt piirkonna õhusaaste olukorda.
Liikluskoormuste mõningane suurenemine toimuks tõenäoliselt ka olukorras, kui
käesolevat teeprojekti ellu ei viida. Samas võib eeldada, et projektlahendus tagab
mõnevõrra sujuvama liikluse (ja võib seega mõningal määral piirata saasteainete
kontsentratsioonide suurenemist liikluskoormuste suurenemise korral) võrreldes
olemasoleva olukorraga.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
19 Nt põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Hendrikson&Ko,
2019
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 41
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
4.7. VALGUSREOSTUS
Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist.
Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajaval e objektile ja
üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
4.8. JÄÄTMEKÄITLUS
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jää kmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku 20 ja Saue valdade 21
jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,
tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
4.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
20
https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012
21
https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 42
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni
− Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang,
mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti
tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik,
kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole
alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb
tagada korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
◼ Uue Juuliku-Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas on
soovitatav ette näha loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel
kaaluda kiiruspiirangute rakendamist.
◼ Täiendavalt tuleks enne kavandatud tööde läbiviimist kaaluda kasvukohas
asuvate jumalakäpa taimede ümber asustamist ning kaasata selle tegevuse
otstarbekuse hindamisse liigi kasvukohatingimusi tundvaid eksperte (vt täpsemalt
ptk 4.2).
◼ Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
◼ Mälestusmärgi teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja
kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine
(vt joonis 4.5, ptk 4.3).
◼ Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta
vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada
sademevee imbumist pinnasesse.
◼ Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu
sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja
põhjavette. Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka
näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).
◼ Täiendavalt järgida Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6 3/23/19741 antud
tingimusi ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal:
o ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315
sanitaarkaitsealal;
o ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi
kahjustada puurkaevu manteltoru;
o ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada
puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal.
◼ Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu
või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga
alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on Laabi kraavi süvendamise
ja uputatava tahke aine mahud suuremad kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik
taotleda veeluba (vt täpsemalt ptk 4.4).
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 43
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Laabi kraavi
veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja
põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude
langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek.
◼ Arvestades liiklusuuringus prognoositud tulevasi liiklussagedusi on põhimaanteelt
pärineva sademevee reostuskoormuse vähendamiseks soovitatav näha projektiga
ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks .
◼ Uutele rajatavatele teekraavidele näha ette võimalikult rohke looduslik taimestik,
mis aitaks teelt pärit saasteaineid siduda. Nimetatud meede on vajalik eelkõige
kraavide puhul, kuhu tuleb vesi põhimaanteedelt (ja nende ristmikelt), kus
liiklussagedus on enam kui 15 000 autot ööpäevas.
◼ Kuna kavandatav tegevus asub maaparandussüsteemi alal, siis tuleb t ulenevalt
maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus - ja
Toiduametile kooskõlastamiseks.
◼ Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise
nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.
◼ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka
veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine,
tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.
Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete
sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökoj ad, kütuse ja bituumeni hoidmise
alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning
kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde te ostajal
olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei
ole lubatud kasutada.
◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
◼ Projektiga nähakse ette müratõkkeseinade rajamist, mille täpsemad asukohad
ning parameetrid on toodu välja tabelis 4.3 ptk 4. 6.
◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on
soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning
tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks
võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid , sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele
aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb
ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale
niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata
üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades
valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid
valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti
peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on
Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 44
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004
määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava
käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada
Harku 22 ja Saue valdade 23 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.
◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega,
kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest
eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale
ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada
konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil.
Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab
töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
22
https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012
23
https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026
KORRALDUS
04.03.2025 nr 1.1-3/25/177
Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km
11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku
eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee
km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ehitusseadustiku
(edaspidi EhS) § 101 lõigete 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuv Tähetorni–
Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik paikneb Harju maakonnas Saue vallas Hüüru, Alliku ja
Vatsla külades ning Harku vallas Harku alevikus ja Laabi külas ning Tallinna linnas.
Transpordiameti 06.03.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/187 on antud projekteerimistingimused
riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise
ristmiku ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimustega võimaldati teelahenduse
realiseerimine etappidena (nt Juuliku-Tabasalu ühendustee esmalt 1+1 ristlõikega väljaehitus).
Ehitusloaga realiseeritakse projekteerimistingimustes kirjeldatud I etapp.
Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2030. aasta paiku, täpne aasta on praegu teadmata ja sõltub
riigi rahastusotsustest. Seetõttu antakse ehitusluba kehtivusega 7 aastat. Tee ehitustööd toimuvad
vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0
Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“, põhiprojekt. Ehitusluba antakse
projekteeritud teedele ja tänavatele (sh jalgratta- ja jalgteedele) ning teega funktsionaalselt seotud
ehitistele (EhS § 101 lg 3), näiteks piirded, teevalgustus, rajatised (tunnelid, viaduktid,
mürakaitseekraanid), drenaažitorustikud, sademeveetorustikud, kraavid jt, mille osas ei ole
ehitusloa andmise pädevus kohalikul omavalitsusel. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri
lisatakse Transpordiameti kodulehele rubriiki „Ehitusload“ ning on lisaks kuni 31.12.2027
nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/nhCjfC77q473GaZ
2
Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna
loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Juuliku-Tabasalu tee väljaarendus
toimub etappidena. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee
projekteeritud 2+2 sõidurajaga lahendusena ning Juuliku-Tabasalu ühendustee väljaspool Harku
sõlme I etapis 1+1 sõidurajaga.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Keskkonnamõju eelhinnang
koostati põhjusel, et projektiga laiendatakse riigiteed 8 Tallinn-Paldiski tee ning Juuliku-Tabasalu
ühendustee kavandatakse osaliselt uuele trassile, sh rajatakse uusi viadukte ja tunneleid.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku
lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud
tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne
keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti
arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,
kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet, Saue Vallavalitsus,
Harku Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.
Teeprojekti elluviimiseks on vajalik äralõigete tegemine eraomandis olevatest katastriüksustest.
Transpordiamet on äralõike vajadusega kinnisasjade puhul maa omandamise menetlused
praeguseks algatanud ja neile maaomanikele vastavad teated edastanud. Käesolev ehitusluba ei
anna õigust ehitada eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
3
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Avalik väljapanek toimus perioodil 11.11.2024-09.12.2024.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks 7
aastat.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva
osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku
lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku
eritasandiline ristmik“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
4
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku
eritasandilise ristmiku tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 8
Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0
Tähetorni−Harku lõigu ja Harku
eritasandilise ristmiku ehituseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number {regNumber}
Tee ehitusloa andmise kuupäev {regDateTime}
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määrata ehitusloa kehtivuseks 7 aastat.
2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise
ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste
ja kooskõlastuste koondtabel“.
3. Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)
peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
4. PK 137+50 asuva pärandkultuuri objekti „Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II
maailmasõjas“ (727:MAL:001) teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja
kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine (vt KMH
eelhinnangu joonis 4.5, ptk 4.3).
5. Puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta
vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada
sademevee imbumist pinnasesse.
6. Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu
sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti
vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel
1
ajal).
7. Täiendavalt järgida Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6 3/23/19741 antud tingimusi
ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal: ehitusmaterjali ega jäätmeid ei
tohi ladustada puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal; ehitustööde teostamisel
puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi kahjustada puurkaevu manteltoru;
ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada puurkaevu
PRK0015315 sanitaarkaitsealal.
8. Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või
paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8)
ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187,
p10). Antud juhul on Laabi kraavi süvendamise ja uputatava tahke aine mahud suuremad
kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba.
9. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Laabi kraavi veekaitsevööndis.
Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu
kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada
Keskkonnaameti nõusolek.
10. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning
kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.
Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
13. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja
üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega.
14. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
15. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku ja Saue valdade jäätmehoolduseeskirjades olevate
nõuetega.
17. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
2
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,
mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada
ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
19. Raieid tuleb teha väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni
31. juuli.
20. Enne ehitustöid inventeerida II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoht, selgitada võimalik
kattuvus teelahendusega ja vastavalt sellele kavandada vajalikud tegevused.
21. Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
22. Pärast müratõkete rajamist teostada eluhoonetega kinnistutel kontrollmõõtmised.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0
Tähetorni−Harku lõik ja Harku
eritasandiline ristmik koos Juuliku-Tabasalu
ühendustee uue lõiguga
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78 50410 Tartu
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5563 8318
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0
Tähetorni−Harku lõik ja Harku
eritasandiline ristmik, põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 21059
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
nr osas
1 Põllumajandus- ja (Selgitus: Avaliku väljapaneku perioodil 11.11.2024-09.12.2024 täitis MaaParS § 48 ja 50 seatud ülesandeid Otsus:
Toiduamet Põllumajandus- ja Toiduamet) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile seisukoha andmiseks otsuse eelnõu „Riigitee 8 Tallinn-Paldiski
Alus: km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamine ja
EhS § 42 lg 7 p 1; MaaParS KMH algatamata jätmine“.
§ 48 ja 50 Projektis „Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“
käsitletud maanteelõigud asuvad osaliselt maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood
Kiri 13.11.2024 nr 6.2- 4109450010540/001) maa alal.
2/44076 Tulenevalt eespool toodust ei esita Põllumajandus- ja Toiduamet ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 Põhjendus: Võetakse teadmiseks Keskkonnaameti seisukoht, et
ja ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
Kiri 02.12.2024 nr 6- võtmiseks korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju
3/24/24490 Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu. hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt
Menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuv Tähetorni– Harku lõik ja Harku vajalik.
eritasandiline ristmik paikneb Harju maakonnas Saue vallas Hüüru, Alliku ja Vatsla külades ning Harku vallas Samuti võetakse teadmiseks kirja punktides 1-4 toodu. Mh
Harku alevikus ja Laabi külas ning Tallinna linnas. Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse asjaolu, et raieid tuleb teha väljaspool lindude peamist
tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt (seisuga 02.12.2024) ei jää projektalale See nõue lisati ettepaneku alusel ehitusloa kõrvaltingimuseks.
kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit.
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet KMH eelhinnangut on täiendatud vastavalt p 3 esitatud infole II
asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS kategooria kaitsealuse liigi leiukohast. Kavas on enne ehitustöid
§ 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Juhime inventeerida II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoht, selgitada
tähelepanu järgnevale: võimalik kattuvus teelahendusega ja vastavalt sellele kavandada
1. Keskkonnaamet on varasemalt projekteerimistingimuste eelnõu kohta märkuseid esitanud 04.01.2023 vajalikud tegevused (kattuvuse puudumisel tagada taimede
kirjaga nr 6-2/23/249. Eelhinnangu kohta märkuseid esitanud 28.09.2023 kirjaga nr 6- 3/23/19741. säilimine ja kaitsmine ehituse ajal; kattuvuse olemasolul lähtuda
2. Juhime tähelepanu, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine liigieksperdi soovitustest, vajadusel koostada Keskkonnaametiga
või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on koostöös liigi ümberasustamise projekt).
keelatud (looduskaitseseadus § 55 lg 61 p-d 1 ja 2). Seega raieid ja mürarikkaid töid tuleb teha väljaspool Sellekohane nõue lisati ettepaneku alusel ehitusloa
lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli. kõrvaltingimuseks.
3. Lisaks märgime, et tööde piirkonnas kinnistu 8 Tallinn-Paldiski tee L43 läheduses asub II kaitsekategooria
kaitsealuse liigi jumalakäpp (Orchis mascula; KLO9351027) leiukoht, mis on EELISesse kantud Otsus:
25.06.2024. Kuna esitatud eelhinnangu versioon on koostatud 04.10.2023, siis antud liiki eelhinnangus 1) Raieid tuleb teha väljaspool lindude peamist
käsitletud ei ole. Palume eelhinnangut täiendada ja liigi leiukoha piir tuua välja ka üldskeemil pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.
(Põhimaantee nr 8 Tallinn- Paldiski km 13-14). 2) Enne ehitustöid inventeerida II kategooria kaitsealuse liigi
Juhime tähelepanu, et II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. kasvukoht, selgitada võimalik kattuvus teelahendusega ja
Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimine ning vastavalt sellele kavandada vajalikud tegevused.
tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime
väheesinduslikes populatsioonides (looduskaitseseadus § 55 lg 7).
1
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2 Maa-amet (Selgitus: Avaliku väljapaneku perioodil 11.11.2024-09.12.2024 oli asjaomase asutusena menetlusse kaasatud Põhjendus: Kirjas esitatud info võetakse teadmiseks ja arvesse,
Maa-amet, kes on hiljem moodustatud Maa- ja Ruumiameti eellane) sh ehitustöödega ei alustata enne, kui tee ehitamiseks vajalik ala
Kiri 15.11.2024 nr 6- Teavitasite 11.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-298/19304-1 Maa-ametit, et Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud ning Maa-ameti
3/24/13899-2 ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku volitusele jäävatele kinnisasjadele projekteeritud
eritasandilise ristmiku ehituseks. Kaaskirjas selgitate, et tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2030. aasta paiku, tehnovõrgutrassidele maakasutusõigus seatud.
täpne aasta on praegu teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest. Seetõttu antakse ehitusluba kehtivusega 7 aastat.
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0
Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“, põhiprojekt. Ühtlasi edastasite arvamuse avaldamiseks Otsus:
ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise eelnõu. 1) Arvestada, et ehitustöödega ei tohi alustada enne, kui tee
Maa-amet on varasemalt 10.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/9094-2 ja 28.12.2022 kirjaga nr 6-3/22/9094-4 andnud ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud
seisukoha projekti koostamise kavatsuse ja projekteerimistingimuste eelnõu osas. 31.07.2023 kirjaga nr 6- korras üle antud ning Maa-ameti volitusele jäävatele
3/23/10795-2 edastasime seisukoha põhiprojekti „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik kinnisasjadele projekteeritud tehnovõrgutrassidele
ja Harku eritasandiline ristmik“ (töö nr 21059) lahendusele. Transpordiamet edastas 14.06.2023 kirjaga nr 8- maakasutusõigus seatud.
4/23/13333-1 Maa-ametile taotluse projekti alas olevate Maa-ameti volitusel olevate kinnisasjade jagamiseks ja 2) Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.
üleandmiseks koos vajalike äralõigete asendiplaanidega. Taotlust täiendati 15.08.2023 kirjaga nr 8-4/23/13333-5,
milles paluti jätkata riigivara valitsemise üleandmist kogu Vaha kinnisasja (tunnus 72701:001:0142) ulatuses
(vastavalt Maa-ameti 31.07.2023 kirjas nr 6-3/23/10795-2 tehtud ettepanekule). Taotlus on käesoleval hetkel
menetluses.
Projekti alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet:
o Eedu (tunnus 72701:001:0189) kinnisasjale ulatub projekti ala, kuid teed ega äralõiget ei ole eelprojektis
kinnisasjale kavandatud. Kinnisasja katastripiiri läheduses on kavandatud raadamine ning kinnisasja piirile on
projekteeritud kraav olemasoleva kraavi asukohta ja murukattega nõlv. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul
eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2027) kuid kavandatavad tegevused ei kattu rendile antud alaga.
o Timuti tee 5 (tunnus 19801:001:3993) kinnisasjale ulatub projekti ala, kuid teed ega äralõiget ei ole kinnisasjale
kavandatud. Ehitusloa taotluse lisana esitatud asendiplaani kohaselt paikneb tee ala vähesel määral kinnisasja
läänenurgal. Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile (tähtajaga kuni 1.10.2026).
o Uus tn 14 (tunnus 19801:001:3449; S 100%; 7213 m²). Projekteeritud kergtee ja sõidutee läbivad kinnisasja
kesk- ja lääneosa. Taotletava äralõike (pos 28) ligikaudne pindala on 3675 m². Äralõike ala hõlmab kogu
kinnisasja lääneosa.
o Vaha (tunnus 72701:001:0142; 100% S; 3253 m²). Projekteeritud kergtee ja sõidutee läbivad kinnisasja keskosa.
Taotletava äralõike (pos 20) ala hõlmab kogu kinnisasja.
o Uus tänav (tunnus 72701:001:0722). Projekteeritud kergteed ja sõiduteed läbivad kinnisasja. Taotletav äralõige
(pos 18) hõlmab kogu 4005 m² suurust kinnisasja.
o Haku (tunnus 72701:001:0721; S 100%; 7.22 ha). Projekteeritud kergteed ja sõiduteed läbivad kinnisasja
lääneosa ning põhjaosale ulatub murukattega nõlv, raadamise ala, likvideeritav elektritrass ja selle jätkumuhvid
ning projekteeritud truup. Taotletava äralõike (pos 2) ligikaudne pindala on 37 831 m², ning see hõlmab kinnisasja
lääneosa ning põhjaserva.
o Kelluka (tunnus 72701:001:0110; 100% M; 2.16 ha) kinnisasja läbivad projekteeritud sõidu- ja kergteed.
Taotletava äralõike (pos 8) ligikaudne pindala on 18 674 m². Pärast äralõiget jääb Kelluka kinnisasja lääneserva
2926 m² suurune katastriüksus, millel puudub edaspidi juurdepääsutee.
o Ivastiku (tunnus 72701:001:0103; 100% M; 13101 m²) kinnisasja läänenurka ja keskosa läbivad projekteeritud
sõiduteed. Taotletava äralõike (pos 4) ligikaudne pindala on 8667 m² ning see hõlmab kogu kinnisasja lõunaosa.
Ivastiku kinnisasja äralõikest välja poole jäävale osale on näidatud juurdepääsutee („Angerja DP juurdepääs“).
Maa-ametil puudub info viidatud detailplaneeringu kohta.
o Voolu (tunnus 72701:001:0112; 100% M; 4.93 ha). Kinnisasja lõunaserva on projekteeritud kerg- ja sõidutee
osad. Taotletava äralõike (pos 6) ligikaudne pindala on 2721 m². Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil
rendile (tähtajaga kuni 1.10.2026). Rendile antud ala kattub osaliselt äralõike alaga.
2
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
o Pääsukese tee 1a (tunnus 72701:001:0794; 100% Ä; 3710 m²). Läbi kinnisasja keskosa on projekteeritud
sõidutee ja kergtee. Taotletava äralõike (pos 46) ligikaudne pindala on 2477 m².
o Läbi Gustavi (tunnus 72701:001:0646; 100% M; 67.88 ha) kinnisasja keskosa on projekteeritud tee. Taotletava
äralõike (pos 32) ligikaudne pindala on 36 763 m². Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile
(tähtajaga kuni 1.10.2026). ). Rendile antud ala kattub osaliselt äralõike alaga.
o Ildase kinnisasja (tunnus 72701:001:0109; 100% M; 11074 m²) läänenurka läbib teemaa piiriettepaneku ala.
Taotletava äralõike (pos 72) ligikaudne pindala on 147 m².
o Kliko kinnisasjal (tunnus 72701:001:0289) on ette nähtud kraavi puhastamine ja olemasoleva tee
likvideerimine. Kinnisasjale on kavandatud uus juurdepääsutee.
Projekti alas paiknevale 8 Tallinn-Paldiski tee L15 maaüksusele (tunnus 72601:001:1208) on projekteeritud
kergteed. Maaüksus on kantud katastrisse, kuid selle osas on maareform lõpule viimata. Reformimata maadele
kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega alustada alles pärast reformimata maadel maareformi
läbiviimist.
Maa-amet on varasemalt selgitanud, et Maa-ameti volitusel olevatele kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik
rajada alles pärast kui tee ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud. Projekti alas
paiknevatele põllumajanduslikul eesmärgil rendile antud kinnisasjadele projekteeritud teede rajamine eeldab
rendilepingute muudatust. Maa-amet nõustub ehitusloa väljastamisega tingimusel, et ehitustöödega ei alustata
enne, kui tee ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud ning Maa-ameti volitusele
jäävatele kinnisasjadele projekteeritud tehnovõrgutrassidele maakasutusõigus seatud. Enne ehitusloa väljastamist
palume veenduda, et kavandatud trassid ei paikne piirkonnas kus trasside rajamisel tekib vastuolu olemasoleva
kitsendusega. Lisaks palume veenduda, et trasside asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja
isikutega. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine
kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud. Palume kaasata Maa-amet kasutusloa menetlusse. Lisaks selgitame,
et Maa-amet ei nõustu kasutusloa väljastamisega enne kui maakasutusõigus on lahendatud.
3 Terviseamet Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) lähtudes ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise Põhjendus: Ettepaneku alusel on ehitusloa kõrvaltingimustesse
(edaspidi KSH) ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse lisatud järgmised punktid:
Kiri 06.12.2024 nr 9.3- avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. 1) Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed)
1/24/11281-2 Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks. Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
Kavandatava tegevuse (riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
eritasandilise ristmiku) vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning tegemist on 2) Pärast müratõkete ehitust teostatakse eluhoonetega kinnistutel
suure liikluskoormusega teedega. kontrollmõõtmised.
KMH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud:
„Projektiga nähakse ette müratõkkeseinade rajamist, mille täpsemad asukohad ning parameetrid on toodu välja
tabelis 4.3 ptk 4.6.„ Otsus:
„Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja 1) Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed)
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.“ vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
„Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
olema ka optimaalse võimsusega.“ 2) Pärast müratõkete rajamist teostada eluhoonetega
Terviseamet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KMH algatamata jätmisele, kuid juhib kinnistutel kontrollmõõtmised.
tähelepanu järgnevale:
1. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri
16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.
2. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75
dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
3
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr
78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
toodud piirväärtuseid.
3. Amet juhib tähelepanu, et müramõõtmistes on peamine rõhk asetatud hoonete välispiireteni ulatuvatele
müratasemetele, kuid KeM määruse nr 71 lisa 1 kehtestab normtasemed maa-alale ning leebema normi teepoolsele
küljele. Maa-alal levivaid müratasemeid ei ole samasuguse detailsusega välja toodud kui fassaadideni levivaid
müratasemeid. Eelnevast lähtuvalt on ameti hinnangul peale mürakaitseekraanide rajamist asjakohane teostada
eluhoonetega kinnistutel kontrollmõõtmised veendumaks, et tagatud on KeM määruse nr 71 lisas 1 maa-alale
kehtestatud piirväärtustele vastavad müratasemed. Ehitusjärgselt läbiviidavad mõõtmised võivad tuua kaasa
vajaduse müratõkkeseinte pikkuse või kõrguse korrigeerimiseks.
4 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseametile on saadetud Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku Põhjendus: Kirjas esitatud info võetakse teadmiseks ja arvesse.
eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha Kirja kolmandas lõigus toodu on ühtlasi kantud projekti üldosa
Kiri 2.12.2024 nr 5.1- küsimine. Projekti on Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, kooskõlastuse nr 46849. seletuskirja (lk 33) ja käsitletud ehitusloa kõrvatingimustes.
17.6/1960-3 Muinsuskaitseamet kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Kooskõlastuse nr 50373.
Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve Otsus:
projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.
jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
5 Harku Vallavalitsus Harku Vallavalitsusele on saadetud Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku Põhjendus: Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0
eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku
Alus: KeHJS § 23 lg 1 ja 2, küsimine. põhiprojekti (koostaja Roadplan OÜ, edaspidi nimetatud riigitee
§ 11 lg 22 Harku vald ei kooskõlasta ehitusloa eelnõu. projekt) töömaht paikneb mainitud Laabi kraavi vahetus
Harku Vallavalitsus juhib tähelepanu sellele, et projektiga Roadplan OÜ töö nr. 21059 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski läheduses. Paralleelselt on Sweco Projekt AS-l koostamisel
Kiri 13.12.2024 nr 10- km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik on kavandatud kogu Harku eritasandilise Betooni kvartali arendusala teede ja tehnovõrkude projekt.
7/5609-3 ristmiku ning Paldiski mnt. km 11 - 14 sademevee juhtimine Laabi ja Tõnupere kraavide kaudu Harku ojja Roadplan OÜ ja Sweco Projekt AS on kokku leppinud
kaalumata alternatiive nagu sademevee kohapealne immutamine, viibetiigid, sademevee puhastamine jms. töömahupiirides, mis puudutavad Laabi kraavi.
Projektis ja keskkonnamõju strateegilises hindamises on jäänud käsitlemata, kui palju täiendavat sademevett Riigitee projektiga on kavandatud riigitee 8 Tallinn-Paldiski
kraavidesse juhitakse, kas eelvool on suuteline selle vastu võtma. Lisaks on käsitlemata ka veekogumite seisundi olemasoleva sõidutee aluse 1x1000 truubi asendamine 2x1000
mõju, millist keskkonnamõju avaldab Laabi kraavi kaudu täiendava koormuse juhtimine Harku oja veekogumi truubi vastu ning seoses Aia tänava projekteerimisega ka Laabi
seisundile, mis on hinnatud kesisesse seisundisse ja veemajanduskava eesmärk on saavutada hea seisund aastaks kraavi puhastamine alates Aia tänavast kuni Tähetorni tn 63
2027. (19814:001:0481) edelanurgani. Sweco Projekt AS koostatava
Samuti piirdub Riigitee nr 8 Tallinn - Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni - Harku lõigu ja Harku eritasandilise projekti mahus on Laabi kraavi puhastamine alates riigiteest nr 8
ristmiku põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang märkusega, et ehituse käigus teostatav puu või põõsarinde allavoolu vajalikus mahus lisavee suunamise tõttu.
raie, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek. Maa ja Vesi AS eksperdiga suheldes oleme saanud selgust, et
Harku Vallavalitsus on Transpordiametile esitanud Maa ja Vesi eksperthinnangu ja Laabi kraavile tehtud põhiline probleem antud lõigus Laabi kraavil on Paldiski maantee
pikiprofiili, millede kohaselt ei võta Laabi kraavil paiknev Tammi tee truup juba täna täiendavat veehulka vastu ja Tammi tee vahel, kus ka topo-geodeetilise uuringu järgi on
ja vajab täiendavate vooluhulkade lisandumisel asendamist. profiilis kraavil vastupidine kalle ning seetõttu on probleeme
Mõlemas dokumendis puudub käsitlus maanteelt kogutud vee mõjust Harku ojale, mis on Laabi kraavi suublaks sademevee äravooluga. Selle kalde eemaldamisel toimub Laabi
ning alternatiivide või leevendavate meetmete hinnang. kraavis sademevee äravool oluliselt paremini ja vesi pääseb
Harku vald on varasemalt korduvalt eeltoodud probleemidele tähelepanu juhtinud. liikuma. Tammi tee piirkonnas on täna juba olemasolevad 2x1000
truubid ning seal ei ole probleeme sademevee äravooluga.
Täiendavalt takistab olemasolevas olukorras vee liikumist ka
Tõnupere kraavis Mäe (72701:001:0860) kinnistu nurgas paiknev
truup, mis on tänasel päeval ummistunud ja olemasoleva
veekoguse jaoks liialt väikese läbilaskevõimega. Et Tõnupere
kraavis vesi saada liikuma ja tagada vee äravool, tuleb koheselt
olemasolev truup eemaldada ja asendada suurema truubi vastu.
Kui olemasolev olukord on korrastatud ja tekkinud paisutused
eemaldatud, saab õige pildi reaalsest olukorrast. Transpordiametil
ei ole kohustust vee äravoolu tänases olukorras Tõnupere kraavis
4
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Mäe kinnistul parandada. Kui hooletusse jäänud kraavisüsteem on
korrastatud ja Transpordiamet ehitab välja täislahenduses Harku
liiklussõlme, on võimalik jälgida ja teha põhjendatud järeldused
kas Transpordiameti projekti realiseerimise tulemusena on
muutunud varasemalt korrastatud kraavisüsteemidel vee äravoolu
olukord halvemaks, ja vajab selles osas täiendavaid tegevusi. See
aga tähendab, et juba aastaid korrastamata ja vee äravoolu
takistavad truubid ja kraavid tuleb eelnevalt korda teha kohaliku
omavalitsuse eestvedamisel.
Harku vallavalitsuse kirjas juhitakse tähelepanu, et projektis ja
keskkonnamõjude eelhinnangus on käsitlemata veekogumite
seisundi mõju. Keskkonnamõjude eelhinnangut on täiendatud
hinnanguga Harku veekogumile. Hinnangus on öeldud, et:
„Harku veekogum on hinnatud kesisesse seisundisse eelkõige P-
üld (fosfor) sisalduse tõttu. Üldjuhul maanteelt ärajuhitav vesi ei
sisalda olulisel määral fosforit. Fosfori sisalduse tõusu võivad
põhjustada eelkõige nt põldudelt pärinev vesi (väetised) või
olmereovesi. Kuna projektis on kasutatud looduslähedasi
lahendusi sademevee puhastamiseks ning maanteelt ärajuhitav
sademevesi ei sisalda olulisel määral fosforit, mis on Harku
veekogumi kesise seisundi peamiseks põhjustajaks, siis antud
teeprojektiga olulist ebasoodsat mõju vee kvaliteedile ette näha
pole.“
Kokkuvõtvalt - riigitee põhiprojektis projekteeritud lahendus ei
halvenda Laabi kraavi toimivust, sest Aia tänava piirkonnast
koguneva sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud Laabi kraavi
puhastus (ja puhastamise töö sisaldab ka teatud määral
süvendamist). See aga omakorda tähendab, et Aia tänava
sademevesi saab puhastuda, imbuda ja aurustuda korrastatud
kraavialadel. Selleks on täiendavalt projekteeritud ka minimaalse
kaldega kraavid ning laiendatud kraavi- ja veealad. Maanteest
allavoolu on asunud juba aastaid koprapais, mis hoiab samuti
veetaset kõrgemal.
Transpordiametile teadaolevalt on vähemalt kaks projekti (Road
Expert OÜ töö nr 23035 ning SWECO Projekt AS töö nr 21240-
0013), kelle arendustegevusest tulenevalt Laabi kraavi juhitava
sademevee kogus võib suureneda.
Harku valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava
2021-2032 aastateks toob välja, et aastate jooksul on Harku valla
territooriumile ehitatud tuhandeid hektareid kuivendussüsteeme,
mida alates 1990 aastast ei ole hooldatud, mistõttu nende seisund
on ka sellele vastav: kraavid on võsastunud, kohati settega
ummistunud ja nii edasi. Saju- ja pinnavete ärajuhtimiseks
kasutatakse samu kraave. Tänasel päeval on kohapeal näha, et
antud piirkonna kraavid on suures osas võsastunud, täis
mahalangenud puid, kraavis leidub nii olmejäätmeid kui ka
ehitusmaterjale, mis sinna ei tohi kuuluda.
5
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Maaparandussüsteemi koodiga 4109410010010 (002 Pääsküla,
ÜP-135) Laabi kraavi puhul tuleb lähtuda maaparandusseadusest,
mis sätestab, et maaparandushoiu kohustus on
maaparandussüsteemi omanikul. Maaparandussüsteemi omanik
seaduse tähenduses on kinnisasja omanik, kelle kinnisasi paikneb
maaparandussüsteemi maa-alal või kelle kinnisasjal paikneb
maaparandussüsteemi hoone või rajatis. Samuti ei tohi olla
looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu.
Eelnevast tulenevalt puudub Transpordiametil alus ja vajadus
täiendavas ulatuses Laabi kraavi, erakinnistutel (19801:001:3026;
19801:001:3027; 19814:001:0481; 72701:001:0860) ning
munitsipaalomandis oleva Tammi tee (19814:001:0581) all
paiknevaid truupe rekonstrueerida ning korraldada
maaparandushoidu. Transpordiamet tegeleb ja on kavandanud
riigitee projektis riigitee alusel maal asuva süsteemi osa
rekonstrueerimise (Tallinna-Paldiski tee all asuva truubi
asendamine ja Laabi kraavi puhastamine alates Aia tänavast kuni
Tähetorni tn 63 edelanurgani).
Ülaltoodut on Transpordiamet selgitanud Harku Vallavalitsusele
mh kirjades 14.06.2023 (e-kiri) ja 22.03.2024 nr 8-1/21-298/4936-
1.
Harku Vallavalitsuse 13.12.2024 kirjas viidatud looduslähedased
meetmed sademevee puhastamiseks on projektis rakendatud, nt
maanteeäärsed kraavid on vastavalt projektile osaliselt haljastatud
niiskuslembeliste taimedega, mis aitavad kaasa maanteelt tuleva
sademevee puhastumisele heljumist ja muudest saasteainetest.
Vee jõudmisel kraavi on ette nähtud lahendused vee voolukiiruse
aeglustamiseks ja suurendatud kraavide alguse alasid ning loodud
looduslikud lodualad. Sellised lahendused aitavad sademevee
voolukiirust aeglustada, seda paikselt rohkem immutada.
Transpordiamet on seisukohal, et keskkonnamõjude eelhinnang
käsitleb Laabi kraavi temaatikat projektile vastavas ulatuses ja
piisavas mahus. Projektala kattega pindadelt kogunev ja Laabi
kraavi juhitav sademevesi ei ole reovesi, vaid sademevesi, mis
kulgeb pikkades kraavisüsteemides, kus toimub looduslik
puhastumine. Seetõttu ei kaasne reaalset ohtu projektalast rohkem
kui 2,7 km kaugusel asuvale Harku ojale.
Mh on keskkonnamõjude eelhinnanguga tutvunud ja selle
kooskõlastanud keskkonnatemaatikas pädev asutus
Keskkonnaamet. Oma kooskõlastuse projektlahendusele on
andnud ka Põllumajandus- ja Toiduamet (maaparandussüsteemide
osas pädev asutus enne Maa- ja Ruumiameti moodustamist).
Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata. Riigiteest 8
Tallinna-Paldiski tee allavoolu asuva Laabi kraavi puhastamine
kuulub teise projekti töömahtudesse (Sweco Projekt AS koostatud
Betooni kvartali arendusala teede ja tehnovõrkude projekt).
Tulenevalt maaparandusseadusest on Tammi teega seotud
maaparandussüsteemi hooldus maaparandussüsteemi omaniku
ehk kinnisasja omaniku kohustus.
6
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
6 Saue Vallavalitsus Kiri 11.11.2024. Oleme varasemalt juba arvamuse avaldanud 12.09.2023 nr 5-5/7138-11-12 kirjaga(manuses).
Käesolevaga arvame järgmist:
Alus: KeHJS § 23 lg 1 ja 2, Lahendatud on mürauuringust tulenevalt müratõkke leevendusmeetmena müratõkkesein Tammelehe tee Otsus: Võtta teadmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata
§ 11 lg 22 kinnistutele kus müranormid olid prognoosi järgi ületatud. Projekti on müraseinte osas muudetud. jätmise eelnõuga nõustumine ning ehituse põhiprojekti ja
Vald on Transpordiametiga koostöölepingus sätestanud, et kavandab võrdeliselt maantee telje punase joone ehitusloa väljastamise kooskõlastamine.
Kirjad: kõrgustega tõsta Metsapargi tn külgnevaid olemasolevaid valle, mis oleks Metsapargi tn elanikele samuti Anda vallavalitsusele teada kui on selgunud projekti ehitusaasta
e-kiri 11.11.2024 leevendavaks meetmeks, mille osas vald tellib ehituse eelselt vallide tõstmise projekti ning ehituse ajal kasutatakse (kaasrahastuse kavandamiseks).
väljakaevatavat materjali vallide tõstmiseks.
Seega kuna Transpordiamet on lahendanud seal kus vajalik müraleevendusmeetmed ja vald tellib ka vallide
kõrgendamise Metsapargi tn-ga külgnevalt, siis on komplektselt leevendusmeetmetega tegeletud ning nõustume
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõuga.
Kooskõlastame Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku
ehituse põhiprojekti ja nõustume ehitusloa väljastamisega.
Kuna vallal on vajalik planeerida tunneli kaasrahastamist sh ka Metsapargi tn vallide kõrgenduse projekti
koostamist ette, siis palume riikliku teehoiukava muudatuste korral anda Saue Vallavalitsusele tagasiside, kui
selgub projekti rahastuse aastanumber, et siis aegsasti kavanda ka valla poolne kaasrahastus.
7 Tallinna Transpordiamet Täname Teid, et kaasasite Tallinna Transpordiameti Riigitee 8 Tallinn-Paldiski mnt 11,0-14,0 Tähetorni-Harku Otsus: Lugeda, et Tallinna Transpordiametil puuduvad
lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse. Võtame projektlahenduse teadmiseks ning ettepanekud ehitusloa eelnõule.
Kiri 20.12.2024 nr 4.-1/360 kooskõlastame selle Tallinna haldusalasse jäävas osas.
-2
8 Tallinna Keskkonna- ja Transpordiamet esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju Otsus: Lugeda, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil
Kommunaalamet hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule.
avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.
Kiri 27.11.2024 nr 10- Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Tallinna Keskkonna-
10/2803 - 1 ja Kommunaalamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole
eeldatavalt vajalik.
9 AS Gaasivõrk Antud tööpiirkonnas ei ole AS Gaasivõrk gaasipaigaldisi. Otsus: Võtta info teadmiseks.
Antud tööpiirkonnas võib olla Esmar Gaas OÜ, Energate OÜ või Adven Eesti
Kiri 14.11.2024 nr 3- AS gaasipaigaldisi.
7/1469-24
10 AS Connecto Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks.
Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA122. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK4489HR,
Kiri 06.01.2025 nr 4111- enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu
1.17/651 https://elvi.elasa.ee/.
11 Elering AS Kooskõlastatud tingimusel: Otsus: Arvestada esitatud tingimustega.
Liinid
Kiri 20.11.2024 nr 12- 1. Projekteeritavale alale ulatuvad Elering AS 110kV õhuliini Harku – Veskimetsa L001/L002, Harku –
9/2024/734 Veskimetsa L011, Harku – Kadaka L012 ja Harku - Tabasalu L087/L088 kaitsevöönd, mis on 25 m liini
telgjoonest mõlemale poole;
2. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega üle 4,5m, vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise
luba. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile
[email protected];
3. Tänavavalgustuse ja muu ehitise rajamisel tuleb tagada minimaalselt 5m puhasvahe ehitise tipu ja õhuliini
juhtme vahel (juhtme temperatuuri +60°C juures). Ehitise konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab
toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas;
4. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ja 110
kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C;
7
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
5. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga
peab olema tagatud 7,0 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme
temperatuuril +80°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või
rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril +80°C.
6. Maa aluste kommunikatsioonide paigaldamisel võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone
paigaldada piki liini mitte lähemale kui 5 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist s.h
tõmmitsast;
7. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud;
8. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide
kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada;
9. Kui tuleneb vajadus teede rajamisega seoses olemasoleva 110kV õhuliini ristumine nõutud vahekauguste
(gabariitide) tagamiseks õhuliin ümber ehitada vastava tee tüübiga ristumiste nõuetele vastavaks, siis ristumiste
projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700)
projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö
korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku
leppida.
10. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul esitada Elering AS-
ile elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne tee ehitustööde algust ristumiste
väljaehitamiseks. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini ümberehitamiseks ning korraldada kogu
asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.
11. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-ile kuuluvate
elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-
ile;
12. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks
tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda
Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu
dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.
13. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel
https://elering.ee/vorgu-umberehitus .
14. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m.
15. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine Elering AS on keelatud 110kV õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale
kui 16m;
16. Õhuliini kaitsevööndis paigaldada kaabel kaitsetorusse min. 1,0m sügavusele;
17. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste
lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5m;
18. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu,
näha ette kaitsmise meetmed;
19. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist ning
selle kooskõlastamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt. Taotluse vorm, esitada e-
posti aadressile
[email protected].
EstLink 1
Elering AS-ile on esitatud 12.11.2024 Transpordiameti poolt projekti "Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0
Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik" kooskõlastamine. Elering AS on 31.01.2024 esitatud
Roadplan OÜ poolt koostatud töö nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja
Harku eritasandiline ristmik“ kooskõlastanud. Selle mahus on ette nähtud teede ehitus Harku alajaama ja EstLink
1 konverterjaama ligipääsuks ning teede ja trasside ristumise välja ehitamine EstLink 1 kaabelliiniga.
8
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Koostatud projekt nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku
eritasandiline ristmik“ ON Elering AS poolt kooskõlastatud järgmistel tingimustel:
1. Teede ja ristumiste välja ehitamisel lähtuda Elering AS poolt 09.01.2023 väljastatud tehnilistest tingimustest nr
12-9/2022/292-2.
2. Ristumistel teiste kommunikatsioonidega näha ette EstLink 1 kaabli täiendavad kaitsemeetmed st jälgida
lubatud minimaalseid kujasid, ristumistel paigaldada EstLink 1 kaabel ristumise teljest kummalegi poole vähemalt
2m poolitatavatesse torudesse (siseläbimõõduga min 160mm) ning ristuva rajatise ja EstLink 1 kaabli vahele
paigaldada kas raudbetoonist (1000x1000x50 mm) või plastikust spetsiaalsed (1000x1000x10 mm)
kaablikaitseplaadid. Katete taastamisel kaabli kohal paigaldada hoiatuslint kummagi kaabli kohale.
3. Kaabli kaitsevööndis töötamiseks on vajalik enne kaevetöödega alustamist vormistada luba 150 kV EstLink 1
kaabelliini kaitsevööndis töötamiseks. Loa taotluse vorm on kättesaadav Elering AS kodulehe kaudu.
Lisainformatsioon hr. Martti Orr tel 5817 4590.
4. Enne EstLink 1 kaabli kaitsevööndis kaablitrassi ehitusega alustamist tuleb ehitajal määrata EstLink 1 kaablite
täpne asukoht ja tegelik sügavus ristumise kohas surfimise (lahti kaevamise) teel Elering AS esindaja juuresolekul.
Lahtikaevetele tellida järelevalve.
5. Pinnase eemaldamisel lähemalt kui 1,0 m kaablist võib kasutada ainult labidat – mehhanismide ja löökriistade
(kangid, kirkad, kiilud, suruõhu- või elektritööriistad) kasutamine on keelatud ja eluohtlik.
6. Tagasitäide EstLink 1 kaablitrassi ümber teostada puhta sõelutud liivaga (30 cm ulatuses) ning tihendada see
nõuetekohaselt.
7. Projekteeritava sademevee kanalisatsiooni toru ja tee ehituse ajal, pinnase koorimisel ja kaevetöödel trassi kohal
või EstLink 1 kaablite all on vajalik (ajutiselt) lahti kaevatud kaablite täiendav kaitsmine mehaaniliste vigastuste
vältimiseks selliselt, et oleks tagatud ka kaablite liikumatu asend (ajutiselt lahti kaevatud kaablid kaitsta juhusliku
või tahtliku vigastumise eest).
8. EstLink 1 alalisvoolukaabel on pingestatud ning kaabli läheduses mehhanismidega töötamine eluohtlik. Tööde
teostajal järgida ohutusnõudeid.
9. EstLink 1 kaabli kaitsevööndis tegutsemisel peab vältima elektripaigaldise kahjustamist/vigastamist või
kahjustumise/vigastumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb
rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise
omanikku. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse
tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.
10. Elektripaigaldise omaniku esindajal on õigus tegutsemine peatada, kui ei täideta maakaabelliini kaitsevööndis
tegutsemise ohutusnõudeid.
11. Töökohal peab olema Elering AS poolt kooskõlastatud projekt.
12. Tööde teostamise järgselt esitada Elering AS-ile teostusjoonised *.dwg formaadis ning kaetud tööde aktid
(koos fotodega).
13. Väljastatud kooskõlastus kehtib 2 aastat alates väljastamise kuupäevast.
12 Tallinna Vesi AS Meile on esitatud arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 Otsus: Võtta info teadmiseks.
Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks.
E-kiri 28.11.2024 AS-i Tallinna Vesi poolt on projektile arvamus väljastatud läbi EHR-i 02.08.2024.
13 Telia Eesti AS Telia Eesti AS vastus: Ehitusloa väljastamisel arvestada Telia projekti kooskõlastuse nr 38879030 märkustega. Otsus: Arvestada Telia kooskõlastuse nr 38879030 märkustega.
Kiri 15.11.2024 nr EC.1-
5.1/1327-1
14 MCF Group Estonia OÜ MCF Group Estonia OÜ kommentaarid ja soovid seoses “Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Põhjendus: Punktid 1 ja 2.
Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku” projektiga. E-kirjast lähtuvalt on täiendavalt üle vaadatud Harku liiklussõlme
E-kiri 10.12.2024 1. Projekteerida ja ehitada välja kogu rajatava lõigu ulatuses sidetrassid optika kaablitele, mahus 3 x 3 toru. rajamiseks vajalik tööde ulatus ja maht. Kirjas soovitud tööd ei ole
Sidetrasside omanikuks ja haldajaks jääks MCF. (Joonis-1) seotud ja vajalikud riigitee toimimiseks, mistõttu Transpordiamet
9
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2. Projekteerida ja ehitada välja rekonstrueeritaval lõigul 5.8 sidetrassid kogu lõigu ulatuses (mahus 3 x 3 neid ei kavanda ega finantseeri. Tehnovõrgu valdajal on ise
toru) ning ühendada need rajatava uue lõigu sidetrassidega (3 x 3 toru). Sidetrasside omanikuks ja võimalik trassid rajada ja finantseerida.
haldajaks jääks MCF. (Joonis-1)
Punkt 3. Kui toimub kahjujuhtum, siis kahjustada saanud isik saab
esitada kahjunõude lepinguväliselt tekitatud kahju eest.
Lepinguväliselt tekitatud kahju sissenõudmise õiguslikud alused
tulevad Võlaõigusseadusest. Eraldi saamata jäänud tulu
arvutamise valemite kajastamist Transpordiamet oma
ehituslepingus vajalikuks ei pea, kuid saame ehituslepingu
eritingimustes juhtida tähelepanu täiendavatele ehitusaegsetele
piirangutele.
Samasisulised selgitused on Transpordiamet edastanud pöördujale
e-kirja teel 19.12.2024 ja 16.01.2025.
Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata. Punktides 1
ja 2 toodud info võtta teadmiseks ja informeerida MCF Group
Estonia OÜ ehitustööde alustamisest, et ettevõttel oleks soovi
korral võimalik tellida eraldi täiendavate trasside projekteerimine
ja ehitamine.
Punktis 3 toodud info võtta teadmiseks ja täiendavatele
ehitusaegsetele piirangutele juhtida tähelepanu ka
Transpordiameti ehituslepingu eritingimustes (v.a saamata jäänud
tulu arvutamise valemid).
Joonis-1
3. Piirangud lõikude 5.8; 5.12; 5.14; 5.15; 5.16; 5.19 tehtavatel rekonstrueerimistöödel:
- Kooskõlastada sidekaablite omanikuga kaablite ümberlülituseprojekt koos spetsifikatsioonidega
vähemalt 45 tööpäeva enne tööde algust.
- Planeeritud ja MCF’ga kooskõlastatud side katkestuse kestvus ühel lõigul on kuni 12 tundi.
- Planeeritud ja MCF’ga kooskõlastatud tööde käigus kahjustada saanud sidekaablid tuleb tööde tegijal
nõuetekohaselt taastada max. 6 tunni jooksul.
- Planeerimata ja MCF’ga kooskõlastamata tööde käigus kahjustada saanud sidekaablid tuleb tööde
tegijal nõuetekohaselt taastada max. 1h 32min jooksul. Siia juurde võime mõelda ka penalteid.
Hankija on kohustatud hankelepingusse lisama tingimused, mille kohaselt:
1) Kohustub töövõtja hoiduma mistahes tegevusest, mis võib ehitusalal asuvaid MCF Group Estonia kaableid
kahjustada;
2) Kohustub töövõtja hüvitama MCF Group Estonia OÜ-le kogu kahju (sealhulgas saamata jäänud tulu),
mille on tekitanud töövõtja või kolmandad isikud, keda töövõtja kasutab enda majandustegevuses; ning
3) Kohustuvad Hankija ja töövõtja mitte muutma ehitustööde hankelepingut käesolevas punktis toodud
tingimusi viisil, mis võib kahjustada MCF Group Estonia OÜ huvisid.
Saamata jäänud tulu arvutamise valemid (Näidetena)
1. Variant, kui kaabli väljalülitamine toimub ühe kalendrikuu siseselt.
Juhul kui kaabli väljalülitamise aeg leiab aset ühe kalendrikuu siseselt (s.o. näiteks augustikuu jooksul,
mitte 15.augustist kuni 15. Septembrini), siis arvutatakse saamata jäänud tulu järgnevalt:
10
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
a. Esmalt arvutatakse kogu antud trassilõigul olevate lepingumahtude tulu. Oletame, et ühe
kaablitrassi üheks kuutasuks on …. Eurot)
b. Seejärel määratakse kogu antud trassilõigul olevate lepingumahtudega seotud leppetrahvide
määrad.
c. Kolmandaks määratakse aeg, kui kaua olid trassid välja lülitatud (oletame, et trass oli
väljaülülitatud rohkem kui 12 tundi)
Eelneva pinnalt on ühe trassilõigu puhul saamata jäänud tulu arvutamise valem järgnev. Ühe
kaablitrassi saamata jäänud tulu= trassilõigul olevate lepingute ühe kuu maht*leppetrahvide suurused*
kaabli väljalülitunud oleku kestus)
Seega ühe kaabli saamata jäänud tulu valem on= (numbrid vaja leida)
Tulemus: ühe kaablitrassi saamata jäänud tulu on antud näite puhul kokku: T1+T2+T3=
2. Variant, kui kaabli väljalülitamine toimub mitte kalendrikuu vältel
Juhul kui kaabli väljalülitamise aeg leiab aset rohkem kui ühe kalendrikuu siseselt (näiteks 15.auguat kuni
15.septembrini), siis arvutatakse iga kalendrikuu puhul kaablitrassi saamata jäänud tulu vastavalt variandis 1
toodud valemile ning liidetakse erinevate kalendrikuude saamata jäänud tulud. Valem on saamata jäänud tulu=
M1+M2+… seejuures:
M1 tähistab esimese kalendrikuu saamata jäänud tulu (arvutatud variandis 1 toodud valemi järgi)
M2 tähistab teise kalendrikuu saamata jäänud tulu (arvutatud variandis 1 toodud valemi järgi)… ja nii edasi.
15 Eraisik K. O Allpool leiate minu arvamuse, mis puudutab Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Põhjendus: Projekti eesmärk ja ulatus on määratud
E-kiri 8.12.2024 Harku eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamist. Transpordiameti 06.03.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/187 antud
Seletuskirjas väidate, et projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama projekteerimistingimustes. Ehitusloa menetluse faasis ei kaaluta
liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. projekti eesmärkidest ja välja antud projekteerimistingimustest
Sooviks täpsustada, mis alternatiivseid lahendusi olete kaalunud, et eesmärki saavutada ning miks olete otsustanud kardinaalselt erinevate alternatiivide rakendamist.
neid mitte rakendada? Kiirusrežiimid projekteeritud riigiteel 8 Tallinn-Paldiski tee ja
Juhul kui ei ole alternatiivseid lahendusi kaalunud siis teen ettepaneku koostada liikuvus mustrite ning Juuliku-Tabasalu ühendustee lõigul vastavad kavandatud
transpordivõimaluste analüüs, mille põhjalt on võimalik kaaluda järgmist, kuid mitte ainult: liikluskeskkonnale ja tee funktsioonile. Ei 2+2 sõidurajaga
- täiendava ühistranspordi liinide avamine maanteel, mille sõidusuunad on eraldatud ja ristumised viidud
- suunata Juuliku-Tabasalu teelt kindlate kategooriate (nt N2/N3) Tallinna ringteele eritasandisse (Tallinn-Paldiski tee) ega samatasandiliste
- piirkiiruste langetamist nt Juuliku-Tabasalu tee piirkiiruse langetamine 50km/h täna on teostatav vähese ristumisteta kavandatud Juuliku-Tabasalu ühendustee lõigul ole
lisakuluga, kuid täidaks projekti eesmärki. kiirusrežiimi alandamine vajalik ja põhjendatud.
- inimestele vajalike teenuste puudumise korral (sõidab Ast punkti B, et teenust tarbida / liikuvus mustrite alusel
on võimalik oletada) ettepanekute tegemine omavalitsustele, et vähenda inimeste liikumisvajadust. Otsus: Jätta esitatud ettepanekud arvestamata.
Vastavalt saadetud kirjale soovite ehitusluba teadmata kas üldse riigi rahastusotsus seda kunagi toetab. Seega
eelneva ettepaneku lisaargumendina väidan, et Transpordiametil on ajaliselt võimalus teha täiendavad analüüsid
ning valida ka kulueffektiivsemad lahendused täitmaks eesmärki ilma, et peaks mõlemat lõiku ümber ehitama.
Projekti eesmärgina välja toodud "sujuvama liikluskeskkonna loomine" on rakendatav ainult lokaalsele projekti
osale, kuid vaadates projektiga seonduvaid lõike on tulemus vastupidine.
- Tallinna suunal Paldiski maanteel Moonalao tn ristist on liiklusummikud igahommikused. Antud juhul
suurendate Harku risti läbilaske võimet, mis suurendab Paldiski maantee Tallinna suunal hilisemal lõigul
ummikuid ehk vähendate sujuvamat liikluskeskkonda.
- Juuliku - Tabasalu trassil, kui suurendate piirkiirust 90km/h tekib olukord, kus kiirema lõigu tõttu tekib koormus
aeglasema lõigu alguses (Laagri kergliiklus tunneli juures) ehk vähendate sujuvamat liikluskeskkonda.
Ettepanek: analüüsida võimalusi, et ei väheneks tänane üleüldine liikluskeskkonna sujuvus. Näiteks, kuid mitte
ainult, Juuliku - Tabasalu trassi piirkiiruse langetamine 70km/h-le. Igasugune seonduv negatiivne
liikluskeskkonna mõju peab olema leevendatud.
Projekti eesmärgina välja toodud "liiklusohutuse taseme tõstmine" ei kattu piirkiiruste suurendamisega.
Piirkiiruse määramisel tuleb arvesse võtta fakti, et inimesed sõidavad sageli lubatud kiirusest kiiremini ja kui
piirkiirust tõsta, siis sõidavad nad veel kiiremini, mis omakorda põhjustab õnnestuste tõsisemaid tagajärgi (rasked
vigastused ja surmad)
11
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Piirkiiruse tõstmise mõju ajavõidule on pöördvõrdeline ehk ajavõit iga täiendava kiiruse suurendamisega väheneb.
Samas kui piirkiiruse tõstmine tõstab surmade arvu. Seda on tõestatud ka erinevate uurimistöödega
https://www.iihs.org/topics/speed kui ka näitab Transpordiameti enda liiklusülevaade
https://www.transpordiamet.ee/liiklusaasta-ulevaade-2023
Minu ettepanek on terve projekti ulatuses hinnata piirkiiruse langetamist, et täita projekti eesmärki - liiklusohutuse
tõstmine.
16 Tallinna Linnavalitsus -
17 Päästeamet -
18 MTÜ Põhja-Eesti -
Põhjendus:
Ühistranspordikeskus
*Vt märkus.
19 OÜ Strantum -
20 Kovek AS - Otsus:
21 Energate OÜ - Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.
22 Utilitas Tallinna Elektrijaam -
OÜ
23 Elektrilevi OÜ -
24 Riigi Infosüsteemide Amet -
25 Esmar Gaas OÜ -
26 Enefit Connect OÜ -
27 Tele2 Eesti AS -
28 Riigi Infokommunikatsiooni -
SA
29 Harku Karjäär AS -
30 AS M.V Wool -
31 Harju Elekter AS -
32 Riigimetsa Majandamise -
Keskus
33 Adven Eesti AS -
34 Lansec Tele OÜ -
35 Greenenergy Data Centers -
OÜ
36 Keskkonnaagentuur -
37 Veski Market OÜ -
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
1 Tammelehe tee 25 Olen saanud dokumenti ja vaadanud projekti. Minu arust, see on mõttetu ressurside ja Põhjendus: Arvamus võetakse teadmiseks. Projekti eesmärk ja ulatus on määratud
72701:001:0372 raha raiskamine. Eestis on palju muud teed, mis ootavad kordategemist. Parem teha Transpordiameti 06.03.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/187 antud projekteerimistingimustes.
praeguse Harku ja Paldiski mnt fooriga ristmiku asemel midagi sarnast Õismäe Paldiski Esitatud ettepanekud ei vasta projekteerimistingimustele ja projekti eesmärgile.
E.V mnt ristmikaga. Kaks viadukti rada üle ringristmiku. Laagrist Harkuni 4 realine tee Lisaks selgitame, et käesoleva projektiga ei kavandata Laagrist Harkuni 4-rajalist teed. Projekt
E-kiri 13.11.2024 üleliigne. Selle asemel tehke kiirtrammi Tabasalust Maarduni. ei käsitle trammiühendusi.
Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata.
12
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2 Tammelehe tee 25 Tänan teid, et lubasite mul kommenteerida uut teeprojekti ja ma vabandan oma vastuse Põhjendus: Tee koridor on kajastatud kõrgema liigi planeerimisdokumentides, nt Harku ja Saue
72701:001:0372 hilinemise pärast. valdade üldplaneeringutes. Projekti eesmärk ja ulatus on määratud Transpordiameti 06.03.2023
Ma ei ole selle projektiga rahul, sest meie armas naabruskond, kuhu me hiljuti kolisime, korraldusega nr 1.1-3/23/187 antud projekteerimistingimustes.
E.V (teine kaasomanik) muutub autode heitgaasidest, tolmust ja mürast mürgitatud teeäärseks alaks ning seda Eelnevast tulenevalt kavandatakse tee just projekteeritud asukohta, mitte mujale. Teeprojektile
e-kiri 11.12.2024 moonutavad müürimüürid. Mul on alati olnud kahju inimestest, kes on niimoodi on koostatud keskkonnamõjude eelhinnang ning projektiga rakendatakse selles välja toodud
asjaolude ja kellegi teise päevakorra pantvangi võetud. Mina ei ostaks kunagi sellist erinevaid meetmeid (elu)keskkonna kaitseks, sh määratud asukohtadesse kavandatakse
maja suure tee ääres. Nii et loomulikult olen ma selle ehituse vastu. Kui selle tee müraleevendusmeetmeid, lisahaljastust jne.
ehitamine on oluline otsus, siis tehke seda väärikalt, rikkumata teiste inimeste
psühhoemotsionaalseid piire. Sellist teed võib planeerida ka mujale, ilma et see Otsus: Jätta arvestamata ettepanek kavandada tee mujale.
mõjutaks meie (või kellegi teise) krunte.
3 Lehtsaare Kooskõlastame esitatud ehitusloa eelnõu järgmistel tingimustel: Põhjendus: Ettepanek võetakse arvesse ja projekteeritud mahasõit asfalteeritakse kinnistu
72701:001:0293 1. Vastavalt kokkuleppele asfalteeritakse Lehtsaare kinnistu mahasõit piirini analoogselt teiste mahasõitude lahendustega. Vastav muudatus on sisse viidud ka
kinnistupiirini analoogselt teistele piirkonda planeeritud mahasõitudele (vt. skeem projektlahendusse.
Mullamutt OÜ e-kiri manuses- tähistatud rohelisega). Maaeralduse omandamine puudutab teist käivitatud haldusmenetlust, mistõttu antud küsimuses
25.11.2024 2. Toimub Lehtsaare kinnisasjast maaeralduse omandamine Teie pakkumuse käesolevas dokumendis otsust ei tehta.
28.03.2024.a 8-3/23-073/17243-2 alusel.
Otsus: Asfalteerida mahasõit kinnistu piirini.
4 Altmäe tee 1 Olen tutvunud ja nõustun tööde läbiviimise eelnõuga , kuid mulle jääb arusaamatuks Põhjendus: Ehitusloa korralduses on järgnev lõik: Teeprojekti elluviimiseks on vajalik
72701:001:0076 üks asi, nimelt – kas on võimalik anda luba tööde teostamiseks, kui riigi poolt äralõigete tegemine eraomandis olevatest katastriüksustest. Transpordiamet on äralõike
väljaostmise hind ei ole siiani kokku lepitud kõigi asjassepuutuvate kruntide ja nende vajadusega kinnisasjade puhul maa omandamise menetlused praeguseks algatanud ja neile
O. V omanikega, keda need tööd mõjutavad? maaomanikele vastavad teated edastanud. Käesolev ehitusluba ei anna õigust ehitada
E-kiri 18.11.2024 eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta. Seega enne ehitustööde algust peavad
olema maade omandamise toimingud lõpule viidud. Kuna ehituse aeg ei ole praegu kindel, siis
on piisavalt aega maade omandamise toimingute lõpule viimiseks.
Otsus: Lugeda esitatud küsimuses selgitus antuks.
5 Toominga Teie poolt saadetud tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimuste osas, siiski pole siin Põhjendus: Ehitusloa korralduses on järgnev lõik: Teeprojekti elluviimiseks on vajalik
72701:001:0294 käsitletud riigi poolt omandatavate maade küsimusi, kui suur osa maadest on riigi poolt äralõigete tegemine eraomandis olevatest katastriüksustest. Transpordiamet on äralõike
välja ostmata, kuidas antakse ehitusluba, kui vastav küsimus on lahendamata? vajadusega kinnisasjade puhul maa omandamise menetlused praeguseks algatanud ja neile
R.R Enamus kõrvaltingimusi oli võetud keskkonna mõjude hindamise dokumendist, kas maaomanikele vastavad teated edastanud. Käesolev ehitusluba ei anna õigust ehitada
E-kiri 02.12.2024 tõesti nii mahuka projekti puhul muid asjaolusid ei pea arvestama? eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta. Seega enne ehitustööde algust peavad
olema maade omandamise toimingud lõpule viidud.
Projektis arvestatakse keskkonnamõjude eelhinnangust tulenevaid tingimusi, ametite ja
tehnovõrguvaldajate kooskõlastustes esitatud nõudeid ja tingimusi ning projekti seletuskirjas
kajastatud nõudeid ja tingimusi. Ehitusloal kajastatakse eritingimusena üldjuhul keskkonnamõju
hindamisest või eelhindamisest tulenevaid tingimusi, nii on ka antud loa puhul.
Otsus: Lugeda esitatud küsimustes selgitus antuks.
6 Keldri /…/ 11.11.2024 edastas Transpordiamet Puudutatud isikutele ehitusloa andmise Põhjendus:
72701:001:0320 menetluse algatamise teate seoses riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 I
Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitusega. Teate kohaselt anti Ajavahemikul 11.11.2024 - 09.12.2024 oli avalikul väljapanekul Transpordiameti korralduse
T. K ja M-L. T-K puudutatud isikutele tähtaeg esitada oma seisukohad tee ehitusloa eelnõule hiljemalt eelnõu „Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu
E-kiri 09.12.2024 09.12.2024. Käesolevaga esitavad Puudutatud isikud oma seisukohad määratud ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
tähtaega järgides. ning käesolev tabel koondab eelnõu kohta avalikul väljapanekul esitatud kooskõlastusi ja
I. arvamusi.
Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest Arvamuse esitajad leiavad, et kavandatav ehitusprojekt toob endaga igal juhul kaasa olulise
Ehitusloa eelnõu dokumendi esimeselt leheküljelt nähtub, et Transpordiamet on keskkonnamõju ja vajalik on algatada keskkonnamõju hindamine. Kirjas on viidatud
andnud või on andmas korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski lubjakivikarjäärist lähtuva tolmu probleemile ja teeprojektiga kaasnevale maakasutuse
km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja muutusele jne, kuid need ei ole asjaolud, mis nõuaksid otse keskkonnamõju hindamise
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. läbiviimist.
13
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Esiteks jääb puudutatud isikule arusaamatuks, kas tegemist on juba antud korraldusega Nagu arvamuse esitajad on korrektselt viidanud, KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse
või antakse korraldus (lähi-) tulevikus. Juhul, kui tegemist on juba antud keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
Transpordiameti korraldusega, juhivad Puudutatud isikud tähelepanu, et neil ei ole muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
olnud võimalik sellise korraldusega tutvuda ning selle suhtes avamust avaldada. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
Arusaadavalt mõjutab kõnealune ehitusprojekt oluliselt Puudutatud isikute elukohta põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
ning sellises olukorras peab Puudutatud isikutel olema võimalus kaasa rääkida ja kultuuripärandi või vara (KeHJS §22). KeHJS § 6 lg 1 nimetab tegevused, millel on oluline
seisukohti esitada ka keskkonnamõju hindamist puudutavates küsimustes. Sellist keskkonnamõju, mh kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja,
võimalust ei ole Puudutatud isikutele antud. üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga
Teiseks peavad Puudutatud isikud oluliseks rõhutada, et arvestades ehitusprojekti tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks (p 13). Muu infrastruktuuri ehitamise ja
mahtu on igal juhul vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimine. kasutamise lubamise korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on
KeHJS § 3 lg 1 p 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2 p 10). Antud juhul on seda ehitusloa andja ka teinud,
selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav projektiga kavandatavate tegevuste osas on koostatud eelhinnang ning selle alusel otsustatud
tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 13 kohaselt keskkonnamõju hindamine jätta algatamata.
on olulise keskkonnamõjuga tegemist muu hulgas kiirtee, 2100 meetri pikkuse või Projektlahenduse kohta koostati keskkonnamõju eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr
pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja 21004057) litsentseeritud keskkonnaeksperdi poolt. Hinnangus jõuti järeldusele, et: „Käesoleva
sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja
sõidurajaga teeks. määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise
Puudutatud isikud saavad aru, et käesolev ehitusloa eelnõu hõlmab üksnes ühte osa keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete
suuremahulistest ehitustöödest. Pikas perspektiivis kavandatakse erinevate teede töömeetoditega.“
rekonstrueerimist, sh olemasoleva tee üleskaevamist. Puudutatud isikutele jääb Selgitame, et vastavalt KeHJS § 11 lg 22, peab otsustaja enne seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud
paratamatult mulje, et ehitusprojekti jupitamisel ning erinevate ehituslubade valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle
taotlemisel üritatakse vältida kohustust viia läbi keskkonnamõju hindamine. Seda otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks
puhtalt formaalsetel, ehituse mahul põhinevatel ettekäänetel. eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
KeHJS § 6 lg 2 p 22 kohaselt, kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 Asjaomaste asutustena on käsitletavad vaid KeHJS § 23 nimetatud asutused. Kavandatud
nimetatute hulga, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste tegevusest puudutatud isikud asjaomaste asutuste hulka ei kuulu, sellegipoolest oli
valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: muu tegevus, mis võib kaasa tuua keskkonnamõju eelhinnang lisatud avalikustatavatele dokumentidele ja igaühel oli võimalik
olulise keskkonnamõju. sellega tutvuda.
Puudutatud isikud on seisukohal, et kavandatav ehitusprojekt toob endaga igal juhul Eelhinnangule tuginedes koostas Transpordiamet eelnõu tee-ehitusloa andmiseks ja
kaasa olulise keskkonnamõju. Antud juhul kaevatakse üles suures mahus maad, kus keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks (ühisotsus EhS ja KeHJS alusel). Eelnõu osas
varasemalt ei ole kõvakattega teed kunagi olnud. Lisaks, kui varasemalt oli Kinnistu on asjaomased asutused esitanud oma seisukohad, sh Keskkonnaamet, ning nõustunud
lühim kaugus Tallinn-Paldiski maanteest ligikaudu 300 meetrit (linnulennult) ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.
Tabasalu-Harju teest ligikaudu 400 meetrit (linnulennult), siis rajatav ringristmik tuleb
Puudutatud isikute Kinnistu vahetuslähedusse. Ei nähtu, et keskkonnamõju hindamise II
algatamise üle otsustamisel oleks arvestatud ka sellega, et Puudutatud isikute Kinnistu Kavandatava tegevusega kaasnevaid õhusaaste küsimusi on käsitletud keskkonnamõju
vahetusläheduses on lubjakivikarjäär, mille töö käigus õhku paisatava tolmu hulk ei ole eelhinnangus. Eelhinnangu ptk 4 kohaselt õhusaaste võimaliku mõju hindamise käigus
kuidagi reguleeritud või takistatud. Tee-ehituse käigus kui ka hiljem liikluskoormuse analüüsiti ka piirkonna teiste saasteallikate (paiksed heiteallikad, nt Harku lubjakivikarjääri
olulisel suurenemisel (Puudutatud isikutele arusaadavalt hakkavad uut teed kasutama seadmed ja masinad) võimalikku kumuleeruvat mõju, kuid olulisemad paiksed saasteallikad
eeskätt suured veoautod) õhku paisatava tolmu hulk suureneb veelgi ning mõjutab asuvad teeprojekti alast piisavalt kaugel ning märkimisväärset saasteainete kumuleerumist
ilmselgelt oluliselt ümbritsevat keskkonda, sh Puudutatud isikute tervist ja heaolu oma tõenäoliselt ei esine. Teoreetiliselt võib oluline koosmõju esineda nt juhul, kui tundlik objekt (nt
kodus. elamu) asub vahetult suure liikluskoormusega teelõigu ääres (nt lähima kümmekonna meetri
Eeltoodut arvestades ei saa Puudutatud isikud nõustuta sellega, et ehitus puhul ei kaugusel) ning samal ajal mõjutab eluhoonet piirväärtuse lähedane paiksetest saasteallikatest
algatata keskkonnamõju hindamist. Ehitus kui ka hilisem teekasutus toovad endaga tingitud saastetase. Kirjeldatud väga ebasoodsaid asukohti teadaolevalt projektiala piirkonnas ei
kaasa olulise keskkonnamõju, mida ei saa pelgalt formaalsetel ettekäänetel eirata. Enne esine. Heiteallikatele väljastatud keskkonnalubadest ja registreeringutest nähtub, et saasteainete
ehitusloa väljastamist tuleb vastavalt KeHJS § 6 lg-le 1 viia läbi keskkonnamõju heite piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine ning
hindamine või vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p-le 1 anda eelhinnang keskkonnamõju ülenormatiivne koosmõju projektiala piirkonnas on seega ebatõenäoline. Ehitusloa
hindamise algatamise kohta. Eeltoodust tuleb teavitada ja anda võimalus seisukohtade kõrvaltingimuseks on määratud tingimus: „Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn)
esitamiseks ka Puudutatud isikutele. liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida
II. tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada
Ehitustegevuse käigus tekkivast õhusaastest (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).“ Antud tingimus puudutab ja kohaldub
teeprojektiga kavandatud ehitustegevusele, see ei kohaldu laiemalt, nt juba tegutsevatele
14
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Edastatud tee ehitusloa eelnõu punktis 12 on viidatud, et ehitusaegse õhusaaste (tolm, karjääridele. Projekteeritava tee ehitusel ei ole kavandatud eriliselt tolmavaid tegevusi.
heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete Levinuim tee-ehitusel kasutatav tolmutõrje meetod on tolmava materjali ja/või tee niisutamine.
töömeetodite ja aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, Seetõttu leiab Transpordiamet, et ehitusloale lisatud kõrvaltingimus on piisav.
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide III
lahuseid). Selgitame, et kehtivast seadusandlusest tuleneb kohustus, et ehitaja peab järgima kehtivaid
Puudutatud isikud on seisukohal, et ehitusloa eelnõus sisalduv soovitus on liialt müranorme nii öösel kui päeval. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri
üldsõnaline. Nagu eespool märgitud, ei nähtu Puudutatud isikutele edastatud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
dokumentidest, et oleks arvestatud Harku Lubjakivikarjääri tegevusega piirkonnas. hindamise meetodid“. Ehitusmürale normtasemeid ei ole, kuid määruse lisas 1 sätestatakse, et
Eelnevalt on selgitatud, et karjääri tegevuse käigus õhku paisatav tolm ei ole ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria
Puudutatud isikutele teadaolevalt kuidagi reguleeritud ning sellest tulenevalt on tööstusmüra normtaset. Normtaseme tagamine on ehituse töövõtjale kohustuslik. Lisaks on
Puudutatud isikute elu juba eos häiritud. Ei saa ka jätta märkimata, et Puudutatud isikul ehitusloa kõrvaltingimuste alusel soovitav vältida igasuguseid müra- ja vibratsioonirikkaid
II on pideva õhusaaste tõttu välja kujunenud tolmuallergia, mistõttu on ehitustegevuse ehitustöid öösel ja nädalavahetusel, mistõttu neid tegevusi on soovitus teostada päevasel ajal
käigus tekkiva õhusaaste korrektne vältimine ja piiramine eriti oluline. ning tööpäevadel.
Eeltoodust tulenevalt on Puudutatud isikud seisukohal, et ehitusloas ei saa olla IV
sedavõrd üldsõnaline soovitus õhusaaste vältimiseks. Ehitustööde teostamisele tuleb Vastavalt ehituslepingule korraldab ehitaja ehitusel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise.
ette näha konkreetsed meetmed, kuidas õhusaaste levikut takistatakse ning see ei saa Sh vältides jäätmete sattumise kõrvalkinnistutele. Transpordiameti ehitusobjektidel ei ole
jääda üksnes soovituse tasandile. sellega varasemalt probleeme esinenud. Kui reaalselt peaks selline olukord juhtuma ja märkate
III. ehituse käigus probleeme jäätmete käitlemisel, tuleb koheselt teada anda stendidel toodud
Ehitustegevuse käigus tekkivatest müra-, vibratsiooni- ja valgushäiringutest ehitusfirma kontaktisikule, kes korraldab probleemi lahendamise.
Edastatud tee ehitusloa eelnõu punktis 11 on märgitud: Võimalike ehitusaegsete müra- V
ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid Ehitusloaga hõlmatud alal ei asu kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samuti ei ole seal
ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Ehitusloa kõrvaltingimuseks olev punkt, et
ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses ja et Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§
Puudutatud isikute hinnangul on ehitusloa eelnõu punktis 11 sõnastatud „soovitus“ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
kummastav. Tuletame meelde, et Kinnistu on Puudutatud isikute koduks, kus elatakse Muinsuskaitseametile, on Muinsuskaitseameti tüüpnõue ja ettevaatusabinõu. See aitab tagada,
aastaringselt. Selliselt ei ole mõeldav, et ehitusloaga jäetakse võimalus ehitustööde et ka väljaspool muinsuskaitsealasid ja kaitsevööndeid, kus ei ole teada arheoloogiliste väärtuste
teostamiseks öisel ajal või nädalavahetustel. Paraku just seda punktis 11 sõnastatud esinemist, oskavad osapooled juhuslikult leiu ilmsikstulekul käituda ja sellest
„soovitus“ võimaldab. Muinsuskitseametit teavitada.
Ehitustegevus juba iseenesest riivab Puudutatud isikute omandipõhiõigust (PS § 32) ja
õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Andes sisuliselt loa müra- ja Otsus: Jätta kirjas esitatud ettepanekud arvestamata, sh ettepanek keskkonnamõju hindamise
valgushäiringute tekitamiseks öösel, on oht Puudutatud isikute elu oma kodus muutub läbiviimiseks.
sootuks võimatuks. Puudutatud isikud ei saa ega pea sellist tegevust taluma ning
seetõttu ei saa sellise tingimusega ka nõustuda.
Seetõttu tuleb ehitusloas sätestatud tingimust korrigeerida selliselt, et ehitustegevus on
lubatud üksnes päevasel ajal ning tööpäevadel.
IV.
Ehitustegevuse käigus tekkivatest jäätmetest
Arvestades viimastel aastatel elavnenud arendustegevust piirkonnas, on Puudutatud
isikutel negatiivne kogemus seoses ehitustegevuse käigus tekkinud jäätmete käitlusega.
Nimelt on piirkonnas tegutsenud arendajad jätnud ehitustegevuse käigus tekkinud prahi
koristamata, mis ilmastikuoludest tingituna on praht kandunud ümbritsevatele
kinnistutele, sh Puudutatud isikute Kinnistule. Selliselt on Puudutatud isikud
elamisväärse keskkonna tagamiseks sunnitud ise tekitatud jäätmeid kõrvaldama,
kuivõrd arendajad või edaspidised kinnistute omanikud seda tegema ei soostu.
Sellest tulenevalt soovivad Puudutatud isikud, et kõik ehitustegevuse käigus tekkivad
jäätmed saaksid korrektselt kõrvaldatud ning et oleks välistatud olukord, kus
ehitusjäätmeid peavad kõrvaldama Puudutatud isikud. Ehituse käigus tekkivad jäätmed
tuleb eemaldada selliselt, et puuduks oht jäätmete kandumiseks Puudutatud isikute
15
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Kinnistule või selle vahetuslähedusse. Kohane oleks selles osas määrata ka järelevalve
teostaja.
V.
Piirkonnas asuvatest arheoloogilistest leidudest
Ehitusloa eelnõu punktis 2 on sedastatud, et pinnasetöödel tuleb arvestada
arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega terve
projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja
sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Puudutatud isikutele jääb arusaamatuks viidatud punkt arusaamatuks. Olukorras, kus
on teada, et piirkonnas esineb arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi
ilmsikstulek, esineb suuremahulise ehitusprojekti teostamisel oluline oht
kultuuripärandi hävimisele. Kas sellega on ehitusloa andmise menetluse käigus
arvestatud? Kui jah, siis mis kaalutlustel on eelistatud ehitustegevuse lubamist? Kui ei
ole arvestatud, siis miks?
Puudutatud isikud soovivad kõigi eeltoodud asjaoludega arvestamist ning ametlikku
seisukohta tõstatatud probleemide osas. Vastavad seisukohad ja teated palume esitada
Puudutatud isikutele käesoleva seisukoha päises viidatud rekvisiitidel.
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Katastriüksuse Angerja tee 30 72701:001:0677 Instituudi tee 132a 72501:001:0872 Männiku 72701:001:0981
Kinnisasja nimi Angerja tee 59 72501:001:0720
tunnus Angerja tee 31 72701:001:0663 Instituudi tee 134 72701:001:2075 Nurme põik 1 19814:001:0279
72501:001:0859 Angerja tee 32 72701:001:0664 Angerja tee L1 72701:001:0679 Instituudi tee 2 19801:001:3697 Nurme põik 4 19814:001:0284
Instituudi tee 19// (endine Angerja tee 33 72701:001:0675 Angerja tee L2 72701:001:0681 Instituudi tee 2a 19801:001:3695 Nurme põik 6 19814:001:0286
Vana-Tammemäe 72701:001:1349) Angerja tee 34 72701:001:0666 Angerja tee L3 72701:001:0682 Instituudi tee 4 19801:001:3089 Nurme põik 8 19814:001:0288
Aia põik 10 19801:001:4700 Angerja tee 35 72701:001:0665 Instituudi tee 70 72601:001:0838 Nurme tee 15 19814:001:0394
Aia põik 12 19801:001:4702 Angerja tee 36 72701:001:0668 Angerja tee L4 72701:001:0753 Juuliku-Tabasalu Paldiski mnt 164 19814:001:0551
Aia põik 14 19801:001:4704 Angerja tee 37 72701:001:0676 tee L21 72701:001:2071 Paldiski mnt 245c 78406:605:0012
Aia põik 2 19801:001:3026 Angerja tee L5 72701:001:0752 Juuliku-Tabasalu Paldiski mnt 245f 78406:605:0014
Aia põik 4 19801:001:3027 Angerja tee 38 72701:001:0751 tee L21 72501:001:1497 Paldiski mnt 249 78406:605:0017
Aia põik 5 19801:001:4696 Angerja tee 39 72701:001:0667 Angerja tee L6 72701:001:0747 Kaasiku tee 2 72601:001:1591 Paldiski mnt 301 72701:001:0042
Aia põik 7 19801:001:4697 Kivinurme 72501:001:0206 Paldiski mnt 303 72701:001:0052
Aia põik 8 19801:001:4698 Angerja tee 40 72701:001:0739 Angerja tee L7 72701:001:0746 Korku 72701:001:0019 Paldiski mnt 305 72701:001:1231
Aia põik L1 19801:001:4708 Angerja tee 41 72701:001:0674 Koru põik 7 72701:001:2080 Paldiski mnt 432 72701:001:0085
Aia tn 17 19801:001:3457 Angerja tee L8 72701:001:0745 Koru põik 9 72701:001:2081 Piigipuu tn 2 72701:001:1728
Aia tänav L6 19801:001:4693 Angerja tee 42 72701:001:0735 Harku karjäär 3 72701:001:0012 Kotka tee 2 72701:001:0771 Piigipuu tn 4 72701:001:1727
Aiandi tee 3 72701:001:0844 Angerja tee 43 72701:001:0678 Harku kergtee L5 72501:001:0593 Kotka tee 4 72501:001:0205 Piigipuu tn 6 72701:001:1726
Altmäe tee 11 72701:001:0160 Harku tee 2 72601:001:0467 Kotka tee 5 72701:001:0778 Pilliroo tn 42a 72601:001:0393
Altmäe tee 3 // Angerja tee 44 72701:001:0748 Harku tee 4 72701:001:0594 Kotka tee 7 72701:001:0773 Põldsaare 72701:001:0292
Tiigi 72701:001:0770 Angerja tee 45 72701:001:0673 Harku tee 4b 72701:001:0067 Lutsu Põlma 72501:001:0592
Altmäe tee 5 72701:001:0601 Angerja tee 47 72701:001:0672 Harku tee 6 72701:001:0128 72501:001:1060 Pääsukese tee 1 72701:001:0508
Altmäe tee 6 72701:001:0790 Angerja tee 49 72701:001:0671 Instituudi tee 1 19801:001:3861
8 Tallinn-Paldiski Pääsukese tee 2 72701:001:0509
Altmäe tee 7 72701:001:0818 Instituudi tee 12 19801:001:3699 tee L11 (endine Pääsukese tee 2a 72701:001:0644
Altmäe tee 8 72701:001:0064 Angerja tee 53 72601:001:0291 Instituudi tee 130 Lutsu) 72501:001:1059 Ristiku tn 7 19814:001:0164
Altmäe tee 9 72701:001:0159 72501:001:0871 Metsavahi tee 1 72701:001:0488
Ristiku tn 8 19814:001:1000
Angerja tee 57 72701:001:0738 Instituudi tee 132 72701:001:2073
16
Transpordiameti korralduse „ Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Ristiku tn 9 19814:001:0158 Tammelehe tee 27 72701:001:0371 Tammelehe tee 9 72701:001:0381 Tähetorni tn 63 19814:001:0481 Vana-Kaasiku 72601:001:1589
Rohtla 19814:001:0595 Tammelehe tee 31 72701:001:0368 Tammelehe tee 9a 72701:001:0458 Uus tn 10 19814:001:0553 Vanamänniku 72701:001:0732
Sepa 19814:001:0160 Tammelehe tee 33 72701:001:0367 Tammemäe 19801:001:2605 Uus tn 11 19814:001:0555 Veerme tn 36 78401:101:1337
Suurekivi 72701:001:0440 Tammelehe tee 35 72701:001:0366 Tammeniidu 72501:001:0860 Uus tn 11a 19814:001:0572 Volle 72701:001:0819
Tammelehe tee 29 72701:001:0369 Tammelehe tee 37 72701:001:0365 Tammi tee 2 19801:001:3057 Uus tn 11b 19814:001:0135 Väriheina tee 14 72601:001:0395
Tammelehe tee 11 72701:001:0379 Tammelehe tee 39 72701:001:0364 Tammi tee 4 19801:001:3058 Uus tn 12 19814:001:0554 Väriheina tee 24 72601:001:0396
Tammelehe tee 13 72701:001:0378 Tammelehe tee 41 72701:001:0363 Tuisu 72701:001:0087 Uus tn 13 19814:001:0556 Ämari 72601:001:0801
Tammelehe tee 15 72701:001:0377 Tammelehe tee 43 72701:001:0362 Tähetorni tn 106 78406:605:0016 Uus tn 6 19814:001:0549 Ämari 72601:001:0803
Tammelehe tee 17 72701:001:0376 Tammelehe tee 45 72701:001:0361 Tähetorni tn 108 78401:101:1039 Uus tn 8 19814:001:0550
Tammelehe tee 19 72701:001:0375 Tammelehe tee 47 72701:001:0359 Tähetorni tn 108a 78401:101:1362 Uus tänav L1 19814:001:0583
Tammelehe tee 21 72701:001:0374 Tammelehe tee 49 72701:001:0358 Tähetorni tn 61a 19814:001:0395 Uus tänav L2 19814:001:0557
Tammelehe tee 23 72701:001:0373 Tammelehe tee 51 72701:001:0357 Tähetorni tn 61b 19814:001:0136 Vahtra 72701:001:0053
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
17