Saatja: "Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected],
[email protected]
Teema: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu korraldamine, Viktoria Enger-Tšižikova, Kiri, 04 ...
Kuupäev: 2025-03-04 17:24
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Osakond: Keskkonnahoiu korraldamine
Saatja: Enger-Tšižikova, Viktoria
Dokumendi liik: Kiri
Reg. kpv.: 04.03.2025
Reg. nr.: 10-11/540-1
Pealkiri: Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha
küsimine
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn
62 ja 64 kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline eelhinnang
veebruar 2025
Töö nimetus: Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning
lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
eelhinnang
Töö number: 25004
Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Vastutav täitja: Tuuli Vreimann
Kontrollija: Kadri Normak
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
www.maves.ee e-post:
[email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ................. 3
2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 3
2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 5
2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,
VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8
2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS............................................................................................... 8
2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING
MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 8
2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 9
2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST,
SEALHULGAS HEITE SUURUS .......................................................................................................... 10
2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST,
SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST
TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ...................................................................................................... 10
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 11
3.1 OLEMASOLEVAST JA PLANEERITAVAST MAAKASUTUSEST NING SEAL TOIMUVATEST VÕI
PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST ................................................................................................. 11
3.2 ALAL ESINEVATEST LOODUSVARADEST, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,
VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUSEST, KVALITEEDIST JA
TAASTUMISVÕIMEST ...................................................................................................................... 11
3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,
JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,
PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE
LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI
VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE
VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST .................................................................................. 13
3.3.1 Jääkreostus ......................................................................................................... 15
3.4 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND .............................................................. 17
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 19
4.1 MÕJU INIMESE TERVISELE................................................................................................. 19
4.2 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 23
4.3 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 24
4.4 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 24
4.5 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 24
5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 25
21. veebruar 2025 1
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
1 SISSEJUHATUS
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamise aluseks oli K-Projekt
Aktsiaselts koostatud Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
põhijoonis (seisuga 13.08.2024) ja seletuskiri (seisuga 07.11.2024). Kavandatava
tegevuse eesmärk on 50% ärimaa ja 50% transpordimaa sihtotstarbega Telliskivi tn 62
kinnistust ja ärimaa sihtotstarbega Telliskivi tn 64, Reisijate tn 7 ja 9 kinnistutest
moodustada kokku viis ärimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ärimaa kruntidele
ehitusõigus kokku kuni nelja kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ning ühe kuni
9 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ning katlamaja ja
depoohoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks. Planeeringualasse kuulub ka
transpordimaa sihtotstarbega Reisijate tänav, mille maa-ala ulatuses on planeeringu
koostamise ajal viidud läbi maareform tänavamaa-ala munitsipaalomandisse
võtmiseks.
Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest 1 nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“ ning juhendist2 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja
tasandil, sh Natura eelhindamine“.
1
Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
2
R, Kutsar, 2017. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine
21. veebruar 2025 2
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
2.1 Tegevuse iseloom ja maht
Planeeritud ala asub Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas Kopli, Telliskivi ja Reisijate
tänava vahelises kvartalis Telliskivi loomelinnaku ja Balti jaama vahetus läheduses.
Planeeritava ala suurus detailplaneeringu seletuskirja järgi on 3,12 ha. Planeeringuala
piir ja planeeritud krundid on toodud järgneval joonisel (Joonis 1). Planeeritav
maapealsete hoonete alune pind on 12 960 m2 ja maa-alune 13 486 m2.
7
1 5
4
2
3
REISIJATE TN
6
Joonis 1. Planeeringuala ja planeeritud krundid. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet
2025. 1 - katlamaja, 2 – (veduri)depoo, 3 – maalritsehh, 4 – mootorite
remondihoone, 5 – Balti jaama turg, 6 – Telliskivi loomelinnak, 7 – endine Tallinna
Raudteelaste Klubi.
21. veebruar 2025 3
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
Juurdepääs planeeritavatele kruntidele on kavandatud Telliskivi ja Reisijate tänavatelt.
Teenindava transpordi, sh prügiauto juurdepääs täpsustatakse ehitusprojekti
koostamisel.
Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on kavandatud hoonestustihedus planeeritud
alal 1,3, kogu kvartalis pärast detailplaneeringu realiseerimist 1,1 ning
hoonestustihedus moodustatavatel kruntidel (positsioonidel 1-9) 1,7. Jääb ebaselgeks,
millist ala on mõeldud kvartali all.
Planeeringu lääneosas oleva hoone asemele planeeritakse kuni 7-korruseline ärihoone,
mille kasutusviisiks on kavandatud hotell ja bürood, aga ka toitlustus. Planeering näeb
ette olemasoleva katalamaja laiendamise sinna bürooruumide rajamiseks.
Depoohoone nõukogudeaegsed juurdeehitused lammutatakse ning depoohoone
renoveeritakse ajaloolisel kujul multifunktsionaalseks hooneks, kus saab korraldada
avalikke üritusi, rentida büroopindu, osutada toitlustusteenust vms.
Telliskivi tn 62 katastriüksuse põhjaossa, Kopli tn 3 ja Balti Jaama Turu hoonete vahel
asuvale platsile planeeritakse nn linnaehitusliku aktsendina 9 maapealse ja kahe maa-
aluse korrusega avalik hoone (toitlustus, galerii vms). Kuni abs kõrguseni 22 m
planeeritakse hoonealuseks pinnaks 100 m2 ning viimase kahe korruse ulatuses on
kavandatud hoonealuseks pinnaks 800 m2 Hoone absoluutkõrguseks on planeeritud
47,45 m.
Planeeringuala lääneosasse planeeritakse suurem hoonekompleks, mille maapealne
ehitusalune pind on 6 700 m2 ja maa-alune 8 800 m2. Hoone alumistele korrustele on
kavandatud Balti Jaama Turu laiendus ning ülemistele, kõrguslikult liigendatud
korrustele, on kavandatud majutusruumid ja ruumid mitmesugustele asutustele.
Reisijate tänava maa-alale on planeeritud eraldatud rattarajaga kergliiklustee, sõidutee
ning tänavahaljastus. Liikluskorralduse põhimõtted täpsustatakse ehitusprojekti
koostamisel.
Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale
sademeveekanalisatsiooni. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi
restkaevudesse. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus
täpsustatakse ehitusprojektis.
Planeeritud alal on kõrghaljastust vähe. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus on
kavandatud säilitada, sh Reisijate tänava ääres olevad hõbepajud. Reisijate tänava ja
Telliskivi tänava äärde on kavandatud tänavahaljastus. Maaga seotud haljastuse
osakaal on detailplaneeringus 15%. Parklapealsele alale on kavandatud
21. veebruar 2025 4
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
katusehaljastust ja konteinerhaljastust. Depoohoonest kirdesse, Kopli tänava poole,
aktsenthoone lähedusse kavandatakse kvartali keskne haljasala.
2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega
Tallinna arengustrateegia 2035
Tallinna arengustrateegia visiooni järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse
tulevikku vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Arengustrateegia visiooni viiakse ellu kuue
strateegilise sihi kaudu. Neist käesoleva planeeringuga haakuvad sihid „sõbralik
linnaruum“, „loov maailmalinn“, „roheline pööre“, „kodu, mis algab tänavast“ ja „terve
Tallinn liigub“. Nende järgi on Tallinn looduslähedane linn, kus rohelust nähakse igal
pool ja eri tüüpi haljastust kasutatakse nii tänavatel, hoovides, väljakutel kui majadel.
Haljastus kujundatakse selliselt, et see oleks elurikkust soosiv. Tallinna linna nähakse
liigirikka pealinnana, kus loodus on mitmekesine ja rohevõrk on ulatuslik ja sidus,
pakkudes linlastele põnevat looduskeskkonda, puhkevõimalusi ning kaitset äärmuslike
ilmastikutingimuste eest. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega
kohanemiseks kasutatakse looduspõhiseid lahendusi (sh sademevee käitlemisel).
Linnaruumi nähakse kõigile ligipääsetavana (sh transpordi ja hoonete osas).
Arengustrateegia visiooni järgi on erinevad linnaosad/regioonid sidusalt ühendatud,
keskuseid on linnas palju, mistõttu elanikele on igapäevategevused ja -teenused
kättesaadavad 15 jalutuskäigu kaugusel. Samuti on nii keskustes kui nende ümber
omanäolised ja mitmeotstarbelised elupiirkonnad. Sealhulgas hoiab Tallinn oma
ehituspärandit ning säilitab võimalikult terviklikke arhitektuurikooslusi, mis
moodustavad koos ümbrusesse sulandatud uusarendustega ühe terviku.
Arengustrateegias rõhutatakse läbimõeldult planeeritud linnaruumi tähtsust, mis
ühtlasi suunaks elanikke kasutama vähem autosid ja soosiks kasutama aktiivseid
liikumisviise ning erinevaid liikumisvahendeid (nt ühistransport, rattad, sõidukite
lühirent, sõidujagamine). Seetõttu tuleb detailplaneeringu elluviimisel seada
prioriteediks ala ühendamine ühistranspordiga ning piirkonna rattateede võrguga.
Tallinn 2035 arengustrateegia linnaosade tuleviku kaardi järgi nähakse Telliskivi ja Balti
jaama alal arengut kultuuri, ettevõtluse, kaubanduse, teeninduse ja majutuse
valdkonnas. Koostatav detailplaneering aitab neid Tallinna arengustrateegia 2035
visioone ellu viia.
Tallinna rattastrateegia 2018-2027
Tallinna rattastrateegia eesmärgid on:
21. veebruar 2025 5
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
• suurendada rattasõidu osakaalu liikumisviisides;
• suurendada rattateede põhivõrgu kättesaadavust;
• muuta kooliteekond rattasõbralikuks;
• viia rattaga parkimise võimalused rattakasutuse osakaalu eesmärkidega.
Antud planeeringu kontekstis on asjakohane rattateede põhivõrgu ja rattaga parkimise
võimaluste planeerimine. Vastavalt käesoleva planeeringulahenduse põhijoonisele ja
seletuskirjale planeeritakse rajada eraldiseisvad jalgrattarajad ning ühendada need
olemasoleva rattateede võrgustikuga. Rattateid ja rattaparklaid projekteerides tuleb
lähtuda Tallinna rattastrateegias toodud põhimõtetest. Detailplaneeringu seletuskirjast
ei ole võimalik üheselt aru saada, kas arvutatud on autode või jalgrataste
parkimiskohtade arv.
Tallinna üldplaneering
Vastavalt Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanile on planeeringuala määratletud
osaliselt liiklusalana ja ettevõtluse magistraaltänavate ärivööndina, kuhu võib põhiliselt
rajada kaubandus-teenindusettevõtteid. Detailplaneeringu maakasutus on kooskõlas
üldplaneeringus tooduga.
Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“
Kõrghoonete teemaplaneeringu järgi on planeeritav aktsenthoone klassifitseeritav
poolkõrge hoonena. Teemaplaneeringu järgi asub detailplaneeringuala vanalinna
vaatesektoris, kus vanalinna ette mere poole on lubatud rajada hooneid maksimaalselt
absoluutkõrgusega 30 m (linnamüüri kõrgusmärk ka all-linnas). Kuna
detailplaneeringuga kavandatud aktsenthoone absoluutkõrgus oleks 47,45 m, siis on
kavandatav tegevus vastuolus teemaplaneeringuga ning käesoleva detailplaneeringu
näol on tegemist teemaplaneeringut muutva planeeringuga.
Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering
Koostatava üldplaneeringu järgi on detailplaneeringuala määratletud kui peamiselt
ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja Reisijate tänav kui roheala ning ühtlasi ka
asumitähtusega rohekoridor. Segahoonestusalale võib koostatava Põhja-Tallinna
linnaosa üldplaneeringu järgi kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja
büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku
21. veebruar 2025 6
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas
üldplaneeringuga ette nähtud maakasutusega.
Koostatava üldplaneeringu järgi on segahoonestusaladel lubatud hoonestustihedus
0,7…1,2, kuid keskuse aladel, kuhu jääb ka käesolev DP ala, võib põhjendatud avaliku
huvi korral kaaluda eeltoodust suuremat hoonestustihedust, kui muud üldplaneeringu
tingimused on täidetud. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale jääb olenevalt sellest,
mis ala vaadata, hoonestustihedus vahemikku 1,1–1,7. Detailplaneeringus tuleb
selgemalt välja tuua, kas plaanitud hoonestustihedus vastab koostatavas Põhja-Tallinna
linnaosa üldplaneeringus toodule ja/või kas on tagatud ka muude üldplaneeringute
tingimuste täitmine.
Üldplaneeringu järgi võib planeeringuala minimaalne haljastuse osakaal olla 20% ning
rohefaktori taotlusväärtus3 on 0,5. Samas on käesoleva detailplaneeringu algatamise
korralduse lisatingimuste järgi vajalik tagada planeeritaval alal haljastuse osakaal 15 %,
sh maaga seotud haljastuse osakaal 10%. Detailplaneeringu seletuskirjas järgi on
haljastuse osakaaluks 15%. Koostatav üldplaneering lubab teha teatud möönduseid
haljastuse osakaalu kohta, kuid seda eeldusel, et olemasoleva haljastatud pinna osakaal
ega kvaliteet ei tohi ehitustegevuse käigus väheneda või planeeringualal tervikuna
jääda alla kehtestatud osakaalu. Planeeringu seletuskirjast ei ole võimalik üheselt aru
saada, mille alusel täpselt on tehtud mööndusi haljastuse osakaalu osas. Samuti ei ole
detailplaneeringus käsitletud rohefaktorit.
Väärtuslike üksikobjektidena tuuakse koostatavas üldplaneeringus välja depoo hoone,
katlamaja ning katlamaja korsten, mis ühtlasi on kirjeldatud kui maamärk. Nende
säilimine on detailplaneeringu elluviimisel tagatud. Üldplaneeringu järgi lubatav
hoonete korruselisus on 3–7 korrust, mis arvestab vanalinna
vaatesektorite/vaatekoridoridega. Detailplaneeringuga planeeritud hoonete
korruselisus arvestab koostatavas üldplaneeringus tooduga, välja arvatud planeeritav
9-korruseline aktsentehitis. Kultuuripärandi teemat on pikemalt käsitletud peatükis 3.3
„Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,
Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest“.
3
Rohefaktor | Tallinn
21. veebruar 2025 7
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi on detailplaneeringuala
reserveeritud kui avalik ruum ning tagada tuleb avalik läbipääs. Detailplaneeringuga
nähakse ette ala avalik kasutus.
2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,
maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine
Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse loodusvarasid, milleks on tõenäoliselt
ehitusmaavarad ja puit. Nende liike ega koguseid ei ole võimalik antud etapis kindlaks
määrata.
Alale planeeritakse kuni kahe maa-aluse korrusega hooneid pindalaga 13 486 m2. See
eeldab hoonete aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud kõrguseni. Antud etapis
puudub täpne info selle kohta, millises mahus pinnast välja kaevatakse. Kuna alal on
tuvastatud pinnasereostus, siis tuleb ehituse käigus tagada selle likvideerimine ja
nõuetekohane käitlus (vt peatükis 3.3.1 „Jääkreostus“ ja 4.1 „Mõju inimese tervisele“).
2.4 Tegevuse energiakasutus
Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha
tavapärasest olulisemat energiakasutust.
Ehitustööde ajal kasutatakse tõenäoliselt nii vedelkütuse kui ka elektri jõul töötavaid
ehitusmasinaid.
Vastavalt planeeringu seletuskirjale lahendatakse soojusvarustus kaugkütte baasil.
Planeeritava jahutuse kohta detailplaneeringu seletuskirjas info puudub, kuid
koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgi ei asu detailplaneeringu ala
perspektiivsel kaugjahutuse alal.
2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku
ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse ja koostatava Põhja-Tallinna linnaosa
üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala ümbritsetud vee- , sademevee,
kanalisatsiooni- ja gaasitrassidega. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale
ühendatakse planeeringualale rajatavad tehnovõrgud olemasolevate trassidega, sh
juhitakse tekkiv sademevesi sademeveekanalisatsiooni. Tänu sellele puudub ka heide
vette või pinnasesse.
21. veebruar 2025 8
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu
kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse või sarnase
otstarbega hoonete eluaja jooksul.
2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Planeeringu elluviimisel hoonete rajamise ja nende kasutamisega ei kaasne jäätmeteket
tavapärasest (sarnase otstarbega hoonete puhul) erineval määral. Jäätmekäitluse
korraldamisel nii ehitus- kui käitamisajal tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Tallinna
jäätmehoolduseeskirjast4.
Ehituse ajal tekivad valdavalt ehitus- ja lammutusjäätmed.
Hoonete valmimisel on peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks pakendi- ja
olmejäätmed. Planeeringu seletuskirja järgi rajatakse jäätmete liigiti kogumise ruumid
hoonetesse ja sõltuvalt tulevaste hoonete kasutusviisist tuleb ehitusprojektides
täpsustada, kas jäätmete kogumiskohad rajatakse igasse hoonesse või tehakse mitme
hoone jaoks ühine jäätmeruum.
Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule tuleb avalikus ruumis tagada
piisava arvu jäätmekonteinerite olemasolu, nende regulaarne tühjendamine ja
regulaarne üldine hooldus.
Varasemate uuringute5,6,7 järgi on planeeringuala pinnas reostunud8 ohtlike ainetega.
Reostunud pinnase likvideerimiseks on koostatud kaks saneerimiskava, millest üks
käsitleb kogu planeeringuala9 ning teine katlamaja ja veduridepoo vahelist maa-ala10.
Ligikaudsed reostunud pinnase kogused reostunud alade lõikes on kirjeldatud
saneerimiskavades.
4
Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
5
Tallinn Kopli tn 1 pinnasereostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika töö nr 3683-15 / 2. Tallinn, 2015.
6
Telliskivi tn 62 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa reostusuuring. OÜ IPT Projektijuhtimine töö nr 18-05-
1422. Tallinn, 2018.
7
Keskkonnaseisundi ja keskkonnamõju hinnang detailplaneeringu alal Kopli 3 Telliskivi 62 ja 64 ning
Reisijate 7 ja 9, Tallinn. OÜ REI Geotehnika töö nr 731-02. Tallinn, 2003.
8
Ületab Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“
lisas toodud piirväärtuseid.
9
Depoo kvartal Tallinnas. Saneerimiskava. OÜ IPT Projektijuhtimine töö nr. 18-08-1443. Tallinn, 2018
10
Telliskivi 62 ja 64 saneerimiskava. AS EcoPro töö nr 4-2017. Tallinn 2017.
21. veebruar 2025 9
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest,
sealhulgas heite suurus
Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada
kütuse- või õlilekke. Kütuse- või õlilekke kogus piirdub üldjuhul masinas oleva
kogusega.
Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.
2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide
ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või
katastroofide ohust teaduslike andmete alusel
Kavandatava tegevuse elluviimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või
katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või
suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga11 ettevõtet ei
kavandata. Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse, veeohutuse
kaardirakenduse järgi ei asu planeeringuala ühegi ohtliku käitise ohualas.
Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra
seaduse mõistes12 on väike.
11
Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku
kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja
12
Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
21. veebruar 2025 10
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
3.1 Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest
või planeeritavatest tegevustest
Planeeringuala piirneb idaküljest Balti jaama turuga (ärimaa sihtotstarbega
katastriüksus), lääneküljes transpordimaaga, lõunasuunas asub tootmis- ja ärimaa
sihtotstarbega katastriüksustel Telliskivi Loomelinnak. Viimase ala on koostatavas
Põhja-Tallinna üldplaneeringus märgitud kui endine Tallinna Elektrotehnika Tehase
territoorium, mille pinnas on reostunud. Põhjaosas, Kopli tn 3 ärimaa sihtotstarbega
katastriüksusel, asub Põhja-Tallinna üldplaneeringuga väärtuslikuks üksikobjektiks
tunnistatud hoone. Algselt ehitati see Raudteelaste Koduks, kuid nõukogude perioodil
paiknes seal Tallinna Raudteelaste Klubi (Joonis 1).
Planeeritav ala, Depoo kvartal, on olnud ajalooline tööstusterritoorium. Kinnistutel ja
nende ümbruses paiknesid 19. sajandil Balti Raudtee Peatehased. Kvartalis on säilinud
omaaegne veduridepoo, Telliskivi tänava ääres asub endise katlamaja hoone ja
kunagine olmehoone, idapoolses osas asuvad kaks tööstushoonet, millest üks on
osaliselt lammutatud. Käesoleval ajal on depoohoone kasutusel turuna, alal paikneb
mitmeid söögi- ja müügikohti9 (Joonis 1).
3.2 Alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas,
maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest,
kvaliteedist ja taastumisvõimest
Maa- ja Ruumiameti maardlate rakenduse13 järgi ei leidu planeeringualal ega selle
vahetus läheduses maavarasid ega maavarade geoloogiliste uuringute alasid.
Ala geoloogiat ja hüdrogeoloogiat on välitööde andmete põhjal kirjeldatud 2018.
aastal koostatud saneerimiskavas9 ning hüdrogeoloogilises eksperthinnangus14, mida
on ka käesolev hinnangu koostamisel kasutatud.
Depoo kvartal paikneb liivakivi avamusalal. Liivakivi ülemine osa on murenenud ning
mere poolt ümbersetitatud, moodustades laiguti esineva kuni 0,5 m paksuse peenliiva
13
Maa- ja Ruumiameti maardlate rakendus
14
Telliskivi tn 62 ja 64 maa-ala Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Telliskivi tn 62 ja 64, Reisijate tn 7 ja 9
hüdrogeoloogiline eksperthinnang OÜ REI Geotehnika, töö nr 4404-19.
21. veebruar 2025 11
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
kihi. Põhiosas koosneb pinnakate erineva koostisega täitepinnastest, mis sisaldavad
mulda, liiva, rohkesti ehitus-lammutusjäätmeid, põlevkivituhka, metallijäätmeid. Täite
all esineb paiguti mudane mullakiht, mis markeerib looduslikku maapinda. Täite ja
loodusliku pinnakatte paksus on enamasti 2–3 m, liivakivi pealispind paikneb
absoluutkõrgusel 11,2–11,8 m.
Põhjavesi levib täites ning looduslikes kihtides (liiv, liivakivi), moodustades ühtse
vabapinnalise veekihi. Veetase paiknes reostusuuringu ajal (mai, 2018) maapinnast 0,9–
1,9 m sügavusel, absoluutkõrgustel 11,9–12,8 m. Veekiht toitub peamiselt ala piires
infiltreeruvatest sademetest. Põhjavee regionaalne liikumine toimub Tallinna lahe
suunas, kuid kohapeal mõjutab vee liikumist täite koostis ja maa-aluste
kommunikatsioonide olemasolu, samuti tegevus naaberaladel. Tasase reljeefi tõttu on
vee liikumise gradient väike ning vee liikumine suhteliselt aeglane. Teadaolevalt
piirkonnas põhjavett ei kasutata.
Pinnaseveekihindi lamamveepidemeks on Alam-Kambriumi Lükati kihistu
savivahekihtidega aleuroliit, mis algab keskmiselt 12,5 m sügavusel maapinnas
(keskmiselt 1,3 m abs) ja mis moodustab Kambriumi sinisavikompleksi kui regionaalse
veepideme ülemise osa. Sinisavi (Lükati ja Lontova kihistu) kogupaksus uuringualal on
60 m (Telliskivi tn 62 paiknenud puurkaevu nr 11 andmed, VEKA register).
Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse geoloogilisele baaskaardile15 on maapinnalt
esimene põhjaveekiht ala lääneosas kaitstud ja idaosas nõrgalt kaitstud.
Detailplaneeringuala pinnases on tuvastatud pinnasereostus, mille ulatust ja
likvideerimist on põhjalikumalt käsitletud peatükkides peatükis 3.3.1 „Jääkreostus“ ja
4.1 „Mõju inimese tervisele“.
Detailplaneeringuala näol on tegemist linnalise ning seni pidevas inimkasutuses oleva
alaga ning seetõttu võib eeldada, et ka looduslik mitmekesisus on sellisele keskkonnale
vastav. EELIS andmebaasi järgi ei ole alal kaitstavate taimede kasvukohti ega
kaitsealuste loomade elupaiku (vt ka peatükk 3.3).
15
Eesti geoloogiline baaskaart mõõtkavas 1:50 000
21. veebruar 2025 12
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,
jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,
pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,
kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Kaitstavad loodusobjektid
Lähim Natura võrgustikku kuuluv ala on Paljassaare linnuala (EE0010170), mis asub
enam kui 3 km kaugusel.
Lähimad kaitsealad on Tornide väljaku park (KLO1200139) ja Toompark (KLO1200274),
mis asuvad vastavalt 240 ja 150 m kaugusel.
Planeeringualast 150 m kaugusele jääb EELIS andmebaasi järgi II kategooria kaitsealuse
liigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik KLO9115644.
Kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte planeeringualale Maa- ja Ruumiameti
kaardirakenduste järgi ei jää, kuid ala kattub Tallinna vanalinna MKA kaitsevööndiga.
Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk tagada:
muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske
üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ning muinsuskaitseala
vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.
Vastavalt teemaplaneeringule16 „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” jääb
detailplaneeringuala osaliselt Katariina kai vaatesektorisse, kuhu rajatavate hoonete
kõrgus peab jääma alla absoluutkõrguse 30 m. Detailplaneeringuga planeeritud ja
vaatesektorisse jääva aktsenthoone absoluutkõrgus on aga 47,45 m. Samas on
detailplaneeringu seletuskirja järgi muinsuskaitse eritingimuste põhjal lubatud Telliskivi
tn 60 olemasoleva nurgahoonest (39,45 abs) kõrgema aktsenthoone ehitamist.
Muinsuskaitse eritingimusi on täiendatud OÜ Eensalu & Pihel tööga17 n 2-25. Töös on
analüüsitud DP alale avanevaid vaatesuundasid ning toodud välja piirkond, kuhu võib
rajada aktsenthoone maksimaalse lubatud absoluutkõrgusega kõrgus 47,45 m. Muude
hoonete suurimaks lubatud absoluutkõrguseks on 39,45 m. Samuti on kirjeldatud
ehituskeelualasid.
16
Teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas
17
Muinsuskaitse eritingimused Telliskivi tn 62, Telliskivi tn 64, Reisijate tn 7, Reisijate tn 9
detailplaneeringule. OÜ Eensalu & Pihel töö nr 2-25. Tallinn, 2025.
21. veebruar 2025 13
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
Tagasiside aktsenthoone kõrguse kohta on andnud Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium oma 19.12.2024 kirjaga nr 14-3/2286-8. Milles toob välja,
et „detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud kõrghoonete teemaplaneeringust
tuleneva tingimusega, mille kohaselt peab uute hoonete absoluutkõrgus jääma alla
30 m. Teemaplaneeringust ei tulene, et muinsuskaitse eritingimuste alusel on võimalik
ehitada hooneid, mille absoluutkõrgus on 30 m kõrgem. Tulenevalt eelnevast tuleb
detailplaneeringu lahendus viia kooskõlla kehtiva teemaplaneeringuga või teha
detailplaneeringus ettepanek muuta teemaplaneeringut ning viia läbi vajalikud
menetlustoimingud.“
Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule asub detailplaneeringuala
osaliselt Vanalinna vaatesektoris - vaade Ristiku, Kopli tn-lt ning Kopli kaubajaamast
Vanalinnale. Vaatesektori nähtavuse tagamiseks on koostatavas üldplaneeringus
kirjeldatud hoonete korruselisus. Detailplaneeringus planeeritavate hoonete
korruselisus vastab üldplaneeringus toodule, kuid samas on mitme hoone
absoluutkõrgus suurem kui üldplaneeringus ja kõrghoonete teemaplaneeringus
viidatud 30 m.
Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on eraldiseisvalt välja toodud
maamärkidena katlamaja korsten ning depoohoone. Maamärgid on aastate vältel välja
kujunenud kaugelt vaadeldavad orientiirid, linnasiluetist silma paistvad objektid, mis
väärivad linnaruumis säilitamist ja esiletõstmist ning neile tuleb tagada vaadeldavus ja
silmapaistvus vaatekoridoride avamise või säilitamisega.
Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on väärtuslike üksikobjektidena
kirjeldatud Telliskivi tn 62 asuv endine Balti Raudtee Peatehaste veduridepoo, millest
väärtuslikuks peetakse tsaariaegset substantsi ja Telliskivi tn 64 asuv Balti Raudtee
Peatehaste katlamaja. Koostatava üldplaneeringu järgi on need objektid väärtuslikud
nii ajalooliselt kui ka kohaliku kogukonna identiteedi ja koha eripära alalhoidjatena,
mida tuleb säilitada ja millele ehitusprojekti koostamisel laienevad üldjuhul
miljööväärtuslike hoonete kaitse- ja kasutamistingimused. Detailplaneeringu järgi need
hooned säilivad.
21. veebruar 2025 14
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
3.3.1 Jääkreostus
Vastavalt alal tehtud reostusuuringutele18,19,20 on pinnas reostunud naftasaaduste,
elavhõbeda (Hg), vase (Cu), plii (Pb), tsingi (Zn) ja arseeniga (As). Reostusuuringutega
on kindlaks tehtud, et pinnase radoonitase on väga kõrge. Piirarve ületav naftasaaduste
reostus esineb detailplaneeringuala loodenurgas endise katlamaja ümbruses
maapinnalt 1,5–3,5 m sügavuseni. Samal alal on tuvastatud ka ulatuslikum
raskmetallide reostus. Ülejäänud planeeringualal esineb reostusuuringute järgi piirarve
ületavat raskmetallireostust lokaalselt hoonete ümbruses, kuid iseloomulik on plii ja
elavhõbeda kõrgenenud sisaldus ka hoonestamata alal. Metallide sisaldused pinnases
jäävad olenevalt asukohast 0,7–2,4 m sügavusele maapinnast. Järgneval joonisel
(Joonis 2) on toodud, millistel aladel on ületatud elamumaa või tööstusmaa piirarv.
Reostunud pinnase likvideerimiseks on koostatud kaks saneerimiskava, millest üks
käsitleb kogu planeeringuala21 ning teine katlamaja ja veduridepoo vahelist maa-ala22.
Teadaolevalt pinnasereostust senini likvideeritud ei ole.
18
Tallinn Kopli tn 1 pinnasereostusuuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika töö nr 3683-15 / 2. Tallinn, 2015.
19
Telliskivi tn 62 Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa reostusuuring. OÜ IPT Projektijuhtimine töö nr 18-05-
1422. Tallinn, 2018.
20
Keskkonnaseisundi ja keskkonnamõju hinnang detailplaneeringu alal Kopli 3 Telliskivi 62 ja 64 ning
Reisijate 7 ja 9, Tallinn. OÜ REI Geotehnika töö nr 731-02. Tallinn, 2003.
21
Depoo kvartal Tallinnas. Saneerimiskava. IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 18-08-1443. Tallinn, 2018.
22
Telliskivi 62 ja 64 saneerimiskava. AS EcoPro töö nr 4-2017. Tallinn, 2017.
21. veebruar 2025 15
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
Joonis 2. Väljavõte OÜ IPT Projektijuhtimine reostuse saneerimiskavast.
21. veebruar 2025 16
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Üheks inimeste tervist ohustavaks teguriks planeeringualal on soojussaarte teke.
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakendusele on planeeringualal
esinenud soojussaari 2014., 2018. ja 2019. aastal. See on tõenäoliselt tingitud
ulatuslikest tehiskattega platsidest ning vähesest haljastusest.
Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule tuleb soojussaarte tekke
vähendamiseks:
• säilitada maksimaalses mahus kinnistutel olemasolev kõrghaljastus, vajadusel
tuleb rajada täiendavat uushaljastust ja haljasalasid;
• tänavataristu ja hoonete renoveerimisel või rajamisel tuleb kasutada osaliselt
heledamaid kattematerjale, nt tänavakive, pigmenteeritud asfalti või
heledamaid värvitoone.
• tuleb rajada parklahaljastust, avaratele lamekatustele rohekatuseid ja
looduspõhiseid sademeveelahendusi.
• tuleb rajada tehisveekogusid. Ühtlasi on need võimalik kujundada
reservuaarideks, kuhu koguneb paduvihmade ajal liigvesi.
Vastavalt koostatavale detailplaneeringule kavandatakse säilitada võimalikult palju
olemasolevat kõrghaljastust ning luua täiendavalt uusi haljasalasid, sh ca 2 500 m2
suuruse pargiala ning hoonetele haljaskatuseid ja vertikaalhaljastust. Looduslähedasi
sademeveelahendusi ei kavandata.
Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele 23 on
detailplaneeringuala lähedusse jääva pinnase arvutatud radoonisisaldus vahemikus
normaalne kuni kõrge. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski
kaardi24 põhjal jääb planeeringuala aga kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonda.
Planeeringualal on pinnase radoonisisaldust mõõtnud Radoonitõrjekeskus 2018.
aastal25 ja seda vaid depoo ümbruses, kus uuringu tulemuste järgi oli kõrgeim pinnase
radooni tase 87 kBq/m3. Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on
23
https://kliimaministeerium.ee/radoon
24
Eesti pinnase radooniriski kaart
25
Telliskivi 62, Tallinnas radoonitaseme määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest.
Radoonitõrjekesus, 2018.
21. veebruar 2025 17
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m³
ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300 Bq/m³.
21. veebruar 2025 18
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE
Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:
• mõju suurust;
• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava
elanikkonna suurus;
• mõju ilmnemise tõenäosust;
• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;
• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega;
• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalusi.
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.
4.1 Mõju inimese tervisele
Jääkreostus
Üldjuhul toimub võimaliku jääkreostusega aladel (nt endised katlamajad,
26
tööstusterritooriumid jne) pinnase ning maapinnalähedase põhjavee seisundi27
hindamine ning reostuse ulatuse määramine kolmes etapis.
• I etapis selgitatakse võimalik reostuse olemasolu olemasolevate andmete
põhjal. Reostuskahtluse puhul tuvastatakse reostuse olemasolu ja levik kahe
järgneva etapiga.
• II etapis rajatakse tõenäoliste reostuskollete juurde uuringupunktid. II etapi
väljundiks on aruanne, mis kirjeldab üldiselt võetud analüüside tulemuste
põhjal I etapis püstitatud hüpoteeside paikapidavust ning annab lähteülesande
põhjalikuma III etapi reostusuuringu koostamiseks (uuringupunktide asukohad,
sügavused, proovide arvud, analüüsitavad komponendid jm).
• III etapi väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja
vertikaalselt, maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise
meetodid, mitte likvideerimise ettepanekul riskihinnang jm). Etapp III ei sisalda
likvideerimisprojekti.
26
Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases
27
Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.
21. veebruar 2025 19
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
Lähtudes olemasolevatest andmetest võib liigitada OÜ IPT Projektijuhtimine töö nr 18-
05-1422 reostusuuringu II etapiks. Antud uuringu põhjal koostatud saneerimiskava
annab ülevaate pinnasereostuse levikust katlamaja ja teiste detailplaneeringualal
asuvate hoonete ümbruses (Joonis 2). Nagu ka saneerimiskavas on toodud, ei saa
välistada, et piirarve ületavat elavhõbeda ja plii sisaldust võib esineda ka väljaspool töös
kirjeldatud reostuskoldeid. Saneerimiskavas on antud soovitus reostuskollete väliselt
alalt väljakaevatud pinnase reostustaseme selgitamiseks seda süstemaatiliselt metallide
osas analüüsida. Samuti on peetud võimalikuks pinnasevee reostust piirkonnas.
Lähtudes saneerimiskavast ning selle koostamise aluseks olnud uuringu puuraukude
paiknemisest alal (Joonis 2) jääb selgusetuks, mille põhjal on kontuuritud reostusalad
puuraukude ümbruses (nt PA8 puhul). Et saada täielik ülevaade planeeringualal leiduva
pinnasereostuse ulatuse kohta (nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt), tuleb tervel
planeeringualal läbi viia reostusuuringu III etapp.
III etapp on vajalik ka see pärast, et OÜ IPT Projektijuhtimine koostatud saneerimiskavas
kirjeldatud reostuse tuvastamise viisi tõttu jääb reostus leidmata nendest
piirkondadest, kus kaevetöid ei planeerita. Juhul, kui reostus likvideeritakse ainult
tuvastatud kolletest, võib kõrvalalale alles jäänud reostus liikuda juba puhastatud alale
ning selle uuesti reostada. Samuti on vaja teada reostunud likvideeritava pinnase
mahtu ja ohtlike ainete sisaldust selleks, et koostada tööde eelarve. Vastasel juhul on
tööde maksumus ettearvamatu ning võib esialgsest kordades erineda.
Uuringumetoodika valimisel tuleb arvestada, et reostuskolle on piiritletud juhul, kui
kõrvalolevatest uuringupuuraukudest võetud pinnaseproovide ohtlike ainete sisaldus
jääb alla vastava piirarvu. III etapi tulemuste põhjal saab koostada saneerimiskava või
reostuse likvideerimise projekti, mis on aluseks reostuse likvideerimisele.
Saneerimiskava või reostuse likvideerimise projekti koostamisel tuleb arvestada, et
ohtlike ainete sisaldus pinnases peab vastama elamumaa piirarvule.
Kui konkreetsed reostusalad on piiritletud (nende pindala ja sügavus), puudub vajadus
pinnase süstemaatiliseks analüüsiks metallide osas tervel territooriumil pinnase
väljakaevel. Reostusuuringuga saab anda ka täpsema hinnangu pinnasevee reostuse
kohta. Ühtlasi vähendab see ka riski, et likvideerimistööde käigus seguneb reostunud
pinnas puhtaga. Reostuse likvideerimistöödele tuleb kaasata keskkonnajärelevalve, kes
kinnitab reostuse likvideerimist kaevandist võetud kontrollproovide põhjal.
Välja kaevatud reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat luba või registreeringut
omavale ettevõttele.
21. veebruar 2025 20
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
Soojussaared
Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket. See on tingitud
tõenäoliselt haljastuse puudumisest ja suurtest tehispindadest (tumedad katused ja
asfalt- või betoonkatted). Vastavalt detailplaneeringule on ala haljastuse osakaaluks
kavandatud 15% maaga ühendatud haljastust ja lisaks veel 3% maaga mitteseotud
haljastust.
Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada ja rakendada koostatavas Põhja-Tallinna
üldplaneeringus kirjeldatud ning muid asjakohaseid meetmeid soojussaarte
vähendamiseks. Rakendades meetmeid soojussaarte vältimiseks võib eeldada, et
kavandatav tegevus ei oma olulist negatiivset mõju inimeste tervisele.
Müra, vibratsioon
Detailplaneeringualal levivaid müratasemeid on hinnanud Akukon Eesti OÜ28. Hinnati
nii liiklusest kui ka Balti jaama turuhoone tehnoseadmetest tingitud müratasemeid.
Hinnangu järgi ulatuvad 2030. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Telliskivi tn
poole kuni 69 dB ja Reisijate tänava poolel kuni 57 dB suurune müratase (LAeq). See
tähendab, et ületatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määruses29 nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normväärtuseid. Vastavalt
mürauuringule tuleb liiklusmüra normtasemete täitmiseks arvestada hinnatud
müratasemetega hoonete projekteerimisel ning juhindudes standardite EVS 842:2003
ja EVS-EN ISO 717, tagada ehituslike võtetega normväärtuste täitmine siseruumides.
Mürahinnangu tulemuste järgi ei ületata hoonete Telliskivi ja Reisijate tänavate
poolsetel külgedel III kategooria liiklusmüra piirväärtust päevasel ega öisel ajal, mis on
sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega30 nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti
on tagatud II kategooria sihtväärtus sisehoovis.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ka hoone tehnosüsteemidest tuleneva
müraga ning tagada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 toodud müra
normtasemed. Vastavalt mürauuringu aruandele tuleb Balti Jaama jahutusagregaadist
28
Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute lähiala detailplaneering, Tallinn. Keskkonnamürast põhjustatud
müratasemete hindamine. Akukon Eesti OÜ töö nr 190429-1.
29
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
30
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
21. veebruar 2025 21
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
tuleneva Reisijate tn poolsele kinnistule ulatuvate müratasemete vähendamiseks
kasutada mürakaitseekraani.
Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava
tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega
hoonete eluajal. Suuremad transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni tasemed
võivad esineda hoonete rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need ületaksid
kehtestatud piirväärtuseid.
Radoon
Radoonisisaldust on mõõdetud vaid depoohoone põhja- ja loodeosas. Puudub selge
teadmine radoonisisaldusest ülejäänud detailplaneeringuala pinnases. Kuna
planeeritakse maa-aluste korrustega hooneid, siis tuleb enne hoonete projekteerimist
selgitada pinnaseõhu radoonitase ning juhul kui see osutub kõrgeks või väga kõrgeks,
tuleb rakendada radoonitõkkemeetmeid või projekteerida hooned arvestusega, et
pinnase radoonitase on väga kõrge. Sellisel juhul on oluline mõju inimese tervisele ja
heaolule välistatud.
Depoo hoone ümbruses, kus on tuvastatud kõrge radoonitase, tuleb rakendada
radooniuuringus toodud meetmeid: hoone projekteerimisel arvestada kindlasti
radooni kaitsega ehk kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud).
Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks
nõuetele vastav ventilatsioon. Vundament tuleb projekteerida selliselt, et
radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole
soovitav projekteerida). Neid meetmeid järgides on võimalik tagada normidele vastav
radoonitase hoones.
Insolatsioon
K-Projekt AS on hinnanud31 planeeringualale rajatava 9-korruselise ärihoone mõju
Kopli tn 16, 18 ja 10 korterelamute insolatsioonile. Vastavalt hinnangu tulemustele ei
ulatu planeeritud 33,4 m kõrguse hoone vari teisel poolt Kopli tänavat paiknevate
majadeni ega vähenda nende kortermajades olevate eluruumide insolatsiooni.
31
Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneering Insolatsiooni hinnang. Lisa 5.9. AS K-
Projekt, 18.03.2020
21. veebruar 2025 22
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
4.2 Loodusvarad
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade
kasutamist.
Detailplaneeringuga planeeritakse maa-aluste korrustega hoonete rajamist. See
tähendab, et maa aluste korruste rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning
põhjavee väljapumpamine kaevandist.
Praeguses etapis on ebaselge, milline on planeeringuala pinnase ja põhjavee reostuse
tase (reostusuuringu läbiviimise kohta on suuniseid antud peatükis 4.1 „Mõju inimese
tervisele“). Vastavalt põhjavee reostuse tasemele saab välja töötada ka vee ärajuhtimise
lahenduse. Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda
jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata pinnase
kasutus potentsiaalse ressursina.
Hüdrogeoloogilise eksperthinnangu32 on andnud OÜ REI Geotehnika 2019. aastal.
Hinnangus on arvestatud, et rajatakse kahe maa-aluse korrusega ehitis pindalaga
14 090 m2 ja sellega külgneb ühe maa-aluse korrusega ehitis pindalaga 520 m2.
Viimase osas on välja toodud, et kuna see jääb suurema ehitise depressioonilehtrisse,
siis ei ole selle mahuga juurdevoolu arvutustes arvestatud. Arvestatud on, et
kahekorruselise maa-aluse ehitise ehitussüvendi põhi asub absoluutkõrgusel 6,0 m.
Tõkestusmeetmete mitterakendamisel on prognoositud pinnasevee juurdevool
ehitussüvendisse pigem mõõdukas, keskmise veeseisu puhul 165 m3/d. Samas
kujuneks pinnasevee depressioonilehter küllaltki ulatuslikuks – süvendist 50 m
kaugusel oleks see 5,35 m, 100 m kaugusel 4,45 m ja 300 m kaugusel 2,05 m. Eeldusel,
et lähikonnas töötab Balti Jaama Turu 1 allmaakorrusega ehitise drenaažsüsteem, oleks
pinnasevee juurdevool Telliskivi tn 62 ja 64 allmaaehitisse kuni 30% ja alandus kuni 25%
väiksem.
Hüdrogeoloogilises eksperthinnangus ei välistata meetmete mitterakendamisel
kahjustuste teket kavandatava allmaaehitise lähikonda jäävatel hoonetel ja ehitistel (s.h
raudtee) ega välistata Snelli tiigi veetaseme alanemist. Piirkonna veevarustusele mõju
ei avaldu. Eksperthinnangu järgi tuleb rakendada vee juurdevoolu ja/või veetaseme
depressioonilehtri vähendamiseks ning lähikonna ehitiste kaitseks meetmeid, eeskätt
võimalikult vettpidavat ja võimalikult sügavat tõkisseina. Hoidmaks kontrolli all
võimalikke kahjustusi ümbruskonna probleemsetel hoonetel depressioonilehtri
32
Telliskivi tn 62 ja 64 maa-ala Tallinn Põhja-Tallinna linnaosa Telliskivi tn 62 ja 64, Reisijate tn 7 ja 9
hüdrogeoloogiline eksperthinnang OÜ REI Geotehnika, töö nr 4404-19.
21. veebruar 2025 23
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
mõjutsoonis, tasuks lähimatele hoonetele kohaldada nn geotehnilist kontrolli
(paigaldada seintesse ajutisi reepereid ja mõõta nende paigutusi ehitustööde vältel).
Enne ehitiste mahulist projekteerimist tuleb teha ala ehitusgeoloogiline uuring. Selle
tulemusena saab täpsustada ka pinnasevee juurdevoolu hulka ja kaasneva
depressioonilehtri ulatust.
4.3 Looduskeskkond
Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega
kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Lähimad kaitsealad ja kaitsealuste liikide
elupaigad asuvad piisavalt kaugel, et ole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus
omaks olulist mõju kaitstavatele aladele või kaitstavatele liikidele.
4.4 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et
kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.
Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega
ei ole oodata kavandavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade võimalikkust.
4.5 Kultuuriväärtused
Detailplaneeringuga plaanitud aktsenthoone ning positsioonidele 1 ja 5 kavandatavad
hooned ületavad kõrghoonete teemaplaneeringuga seatud lubatud hoonete
absoluutkõrgust 30 m. Muinsuskaitse eritingimuste järgi on aga kirjeldatud tingimusi,
kuhu ja millise absoluutkõrgusega hooneid võib rajada ning ei välista käesoleva
detailplaneeringus kavandatud absoluutkõrgusega hoonete rajamist. Seega on tegu
teemaplaneeringut „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ muutva planeeringuga.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse
korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (nt
määratud kõrguspiirangu ületamine). Vastavasisulise ettepaneku tegemisel ning
muinsuskaitse eritingimusi33 järgides või viies planeeringulahendus kooskõlla
teemaplaneeringuga, ei kaasne olulist mõju kultuuriväärtustele.
33
OÜ Eensalu & Pihel töö nr 2-25
21. veebruar 2025 24
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
5 JÄRELDUS
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on moodustada Telliskivi tn 62, Telliskivi tn 64,
Reisijate tn 7 ja 9 katastriüksustest kokku viis ärimaa sihtotstarbega krunti ning määrata
ärimaa kruntidele ehitusõigus kokku kuni nelja kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse
korrusega ning ühe kuni 9 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega ärihoone
ehitamiseks ning katlamaja ja depoohoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks.
Käesoleva eelhinnanguga tehti ettepanekuid detailplaneeringu seletuskirja
täiendamiseks järgneva infoga:
• Täpsustada, kas leheküljel 8 toodud parkimiskohtade kontrollarvutus on
tehtud autode või jalgrataste parkimiskohtade jaoks;
• Täpsustada, mille alusel on tehtud mööndusi haljastuse osakaalu osas
põhjendades selgemalt miks ei vasta planeeritud haljastuse osakaal koostatava
Põhja-Tallinna üldplaneeringus tooduga;
• Tuua välja, mis on detailplaneeringuala rohefaktor.
• Täpsustada, kas plaanitud hoonestustihedus vastab koostatavas Põhja-Tallinna
linnaosa üldplaneeringus toodule ja/või kas on tagatud ka muude
üldplaneeringute tingimuste täitmine.
Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju
hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid leevendavaid
meetmeid:
• Jäätmekäitluse korraldamisel nii ehitus- kui käitamisajal tuleb lähtuda
jäätmeseadusest ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast.
• Tagada avalikus ruumis piisava arvu jäätmekonteinerite olemasolu, nende
regulaarne tühjendamine ja regulaarne üldine hooldus.
• Tervel planeeringualal tuleb läbi viia reostusuuringu III etapp, mille tulemuste
põhjal koostada saneerimiskava või reostuse likvideerimise projekt ning
likvideerida reostus selliselt, et ohtlike ainete sisaldus pinnases vastaks
elamumaa piirarvule.
• Reostusuuringuga tuleb anda hinnang pinnasevee reostuse kohta. Selle põhjal
saab välja töötada ka vee ärajuhtimise lahenduse.
• Reostuse likvideerimistöödele kaasata keskkonnajärelevalve, kes kinnitab
reostuse likvideerimist kaevandist võetud kontrollproovide põhjal.
• Välja kaevatud reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat luba või
registreeringut omavale ettevõttele.
• Vastavalt mürauuringule tuleb liiklusmüra normtasemete täitmiseks arvestada
hinnatud müratasemetega hoonete projekteerimisel ning juhindudes
21. veebruar 2025 25
Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline eelhinnang
standardite EVS 842:2003 ja EVS-EN ISO 717, tagada ehituslike võtetega
normväärtuste täitmine siseruumides.
• Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda
jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata
pinnase kasutus potentsiaalse ressursina.
• Selgitada enne hoonete projekteerimist pinnaseõhu radoonitase ning juhul kui
see osutub kõrgeks või väga kõrgeks, tuleb rakendada radoonitõkkemeetmeid
või projekteerida hooned arvestusega, et pinnase radoonitase on väga kõrge.
• Depoo hoone ümbruses, kus on tuvastatud kõrge radoonitase, tuleb
rakendada radooniuuringus toodud meetmeid.
• Enne ehitiste mahulist projekteerimist tuleb teha ala ehitusgeoloogiline uuring,
mille käigus täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulk ja kaasneva
depressioonilehtri ulatus.
• Rakendada meetmeid vee juurdevoolu ja/või veetaseme depressioonilehtri
vähendamiseks ning lähikonna ehitiste kaitseks: kasutada vettpidavat ja
võimalikult sügavat tõkisseina, kohaldada lähimatele hoonetele nn geotehnilist
kontrolli (paigaldada seintesse ajutisi reepereid ja mõõta nende paigutusi
ehitustööde vältel).
• Detailplaneeringu lahendus tuleb viia kooskõlla teemaplaneeringus
„Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” toodud tingimustega või teha
detailplaneeringuga üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanek ja
järgida muinsuskaitse eritingimusi.
• Rakendada koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus kirjeldatud ning muid
asjakohaseid meetmeid soojussaarte vähendamiseks.
Eeltoodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid rakendades ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.
21. veebruar 2025 26