dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 13. märts 2025
Viit
5-7/25/214-2
Registreeritud
13. märts 2025
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Eesti Spaaliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Teabe- ja arhiivihaldus
Sari
5-7 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad (sh avaldused, kaebused, taotlused jm pöördumised)
Toimik
5-7/2025
Vastutaja
Pilleriin Kalmus (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond)

Failid

  • 📎Terviseamet basseinivee kvaliteedist_12.03.2025.pdf127 KB

Sisu (failidest)

Basseinivee kvaliteet Terviseameti andmetel on avalike ujulate basseinivee kvaliteet üldiselt heal tasemel. Siiski on ujulaid, kus esineb probleeme, eelkõige nitraatioonide sisalduse ning vaba ja seotud kloori tasemete hoidmisega nõutud piirides. Basseinivee kvaliteedinõuded, basseinivees määratavad kvaliteedinäitajad ja nende piirnormid on toodud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. aasta määruses nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” (edaspidi määrus nr 80). Vastavalt määruse nõuetele peab basseiniomanik võtma basseinivee proove vähemalt kord kuus. Lisaks tuleb kolm korda päevas kohapeal määrata vaba ja seotud kloori sisaldust, vee pH-d, temperatuuri ja hägusust. Terviseamet kontrollib ujulaid järelevalve käigus vastavalt Terviseameti ohuprognoosile. Kord kuus ujulate poolt ja järelevalve käigus tehtavate laboratoorsete uuringute tulemused avalikustatakse Terviseameti vee terviseohutuse infosüsteemis: http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=U. Infosüsteemis on näha basseinivee proovide tulemuste vastavus määruse nr 80 nõuetele. Juhul, kui kõik basseinivee kvaliteedinäitajad vastavad piirnormidele, on vastava basseini juures näha roheline heakskiitev märge. Määruse nr 80 nõuete mittevastavuse tuvastamisel teeb Terviseamet koostööd ujulaomanikuga, et kõrvalekalded likvideerida. Kui olukord ei parane, siis alustab Terviseamet riiklikku järelevalvemenetlust. Juhul, kui basseinivees esineb otsene oht tervisele – näiteks mikrobioloogilised näitajad ületavad piirnormi, klooriühendite või pH tase on oluliselt tasakaalust väljas või on alust kahtlustada mõnda muud terviseriski – suletakse bassein kuni veekvaliteet vastab normidele. Enamik mittevastavusi basseinivees on seotud vaba või seotud kloori ja nitraatiooni piirnormidele mittevastamisega. Vastavalt määrusele nr 80 peab vaba kloori vees olema vähemalt 0,5 mg/l, kuid mitte rohkem kui 1,5 mg/l. Seotud kloori ei tohi vees olla rohkem kui 0,4 mg/l, sooja vee basseinides (> 31 0C) rohkem kui 0,5 mg/l. Vaba või seotud kloori ja nitraatiooni piirmäära ületamine tähendab, et tuleb koheselt pöörata tähelepanu basseinivee töötlemise efektiivsusele (nt mõni seade ei tööta korrektselt, basseini koormuse suurenemine, lisatud on juurde vähe puhast vett jm), et vältida seotud kloori sisalduse suurenemist kontsentratsioonini, mis võib oluliselt mõjutada ujulas viibijate tervist. Mikrobioloogiliste näitajate mittevastavuste korral tehakse alati laboratoorsed kordusanalüüsid. Kuna seotud ja vaba kloori, pH-d ja hägusust määratakse ka kolm korda päevas kohapeal fotomeetriga, siis nende näitajate laboratoorsete analüüside mittevastavuse korral kordusanalüüse laboris alati ei tehta. Ujula külastajal on õigus ujulas küsida nii kohapeal kui laboris tehtud basseinivee uuringute tulemusi. Basseinivee mittevastavused on sageli tingitud erinevatest asjaoludest. Enamasti tekib probleem siis, kui suure koormusega basseini ei lisata piisavalt värsket või puhastatud vett. Samuti võivad põhjuseks olla vananenud või hooldust vajavad puhastusseadmed ning teadmiste ja oskuste puudumine. Lisaks mõjutab veekvaliteeti ka ujula külastajate puudulik isiklik hügieen, näiteks kui enne ujumist ei pesta ennast. Bassein on suletud süsteem, kus vesi saastub pidevalt nii mikroobse kui ka orgaanilise ja anorgaanilise reostusega. Sealjuures on peamiseks reostusallikaks ujujad ise. Basseiniomanik peab tagama regulaarse ja efektiivse veetöötluse vastavalt basseini tingimustele ja koormusele. Ujula külastajal on aga kohustus järgida isikliku hügieeni reegleid: • enne basseini minekut pesta ennast hoolikalt seebiga ja ilma ujumisriieteta; • saunast basseini minnes käia kõigepealt duši all; • enne ujumist kasutada tualetti; • ujulat või veekeskust ei tohi külastada, kui ollakse haige – esineb külmetus, nohu, köha, kõhulahtisus või põetakse mõnda nakkus- või seenhaigust. Terviseameti keskkonnatervise osakond 12.03.2025
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel