Saatja: "Sven Otsmaa | Viru-Nigula.ee" <
[email protected]>
Saaja: "Liisu Tamm" <
[email protected]>,
[email protected]
Teema: Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037 korrigeeritud
Kuupäev: 2025-03-12 14:42
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Austatud Liisu Tamm
Saadame Teile uuesti üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks vastavalt
Terviseameti märkustele (05.03.2025 kiri nr 9.2-5/25/1353-2) korrigeeritud
Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2025-2037.
Lugupidamisega
<https://viru-nigula.ee/>
<https://www.facebook.com/virunigulavald>
<https://www.instagram.com/virunigulavald/>
<https://www.youtube.com/channel/UCqR5J71uvIY9UrXmtu8m8Rw>
Sven Otsmaa| keskkonnaspetsialist
Viru-Nigula vallavalitsus
Kasemäe tn 19, Kunda linn 44107
tel +372 5374 1160
e-post <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.viru-nigula.ee/> www.viru-nigula.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
_____
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Töö nr: 21-06-24-ÜVK
Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava aastateks 2025-2037
Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus
Töö koostaja: OÜ Alkranel
Tartu 2025
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 5
1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS............................................................................................ 6
1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6
1.2 SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE............................................................................................................ 6
1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 6
1.2.2 Majandus ja tööhõive ............................................................................................................. 8
1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ........................................................................................................................... 8
1.3.1 Kaitsealused objektid .............................................................................................................. 9
1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ................................................................................. 10
1.3.3 Ehitusgeoloogia .................................................................................................................... 15
1.3.4 Pinnavesi ............................................................................................................................... 17
1.3.5 Muud loodusvarad ................................................................................................................ 18
1.4 VEE-ETTEVÕTETE ISELOOMUSTUS ........................................................................................................... 18
1.4.1 Aseri Kommunaal OÜ ............................................................................................................ 18
1.4.2 Kunda Vesi OÜ ...................................................................................................................... 19
1.4.3 Vee-ettevõtluse õiguslik taust............................................................................................... 20
1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ........................................................................................................................ 21
2 OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ........................................ 23
2.1 ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV-PUMPLAD ...................................................................................................... 23
2.2 VIRU-NIGULA VALLA VEETOODANG JA –TARBIMINE NING REOVEE KOGUSED .................................................... 23
2.3 KUNDA LINN ....................................................................................................................................... 26
2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .......................................................................................... 26
2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................... 28
2.3.3 Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 29
2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...................................................................... 29
2.3.5 Sademeveesüsteemide tehniline kirjeldus ............................................................................ 30
2.3.6 Kunda linna reovee reostuskoormus ..................................................................................... 32
2.3.7 Kunda linna reoveepumplad ................................................................................................. 32
2.3.8 Kunda linna purgimissõlm..................................................................................................... 32
2.3.9 Kunda linna reoveepuhasti ................................................................................................... 32
2.4 ASERI PIIRKOND .................................................................................................................................. 36
2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .......................................................................................... 36
2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................... 39
2.4.3 Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 39
2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...................................................................... 40
2.4.5 Sademeveesüsteemide tehniline kirjeldus ............................................................................ 41
2.4.6 Aseri reoveekogumisala reovee reostuskoormus.................................................................. 42
2.4.7 Aseri reoveekogumisala reoveepumplad .............................................................................. 42
2.4.8 Aseri reoveepuhasti .............................................................................................................. 42
2.5 VIRU-NIGULA ALEVIK ........................................................................................................................... 45
2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .......................................................................................... 45
2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................... 46
2.5.3 Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 47
2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus .......................................................................... 47
2.5.5 Viru-Nigula aleviku reovee reostuskoormus ......................................................................... 48
2.5.6 Viru-Nigula aleviku reoveepumpla-purgla ............................................................................ 49
2.5.7 Viru-Nigula aleviku reoveepuhasti ........................................................................................ 49
2.6 PADA KÜLA ........................................................................................................................................ 51
2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .......................................................................................... 52
2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................... 53
2
2.6.3 Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 53
2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus .......................................................................... 54
2.7 VASTA KÜLA ....................................................................................................................................... 54
2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .......................................................................................... 54
2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................... 55
2.7.3 Joogivee kvaliteet.................................................................................................................. 55
2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus .......................................................................... 56
2.7.5 Vasta küla reovee reostuskoormus ....................................................................................... 56
3 SEADUSANDLIK TAUST........................................................................................................................... 57
3.1 VIRU-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2024-2030 ....................................................................................... 57
3.2 VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERING 2022 ............................................................................................. 58
3.3 IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ............................................................................................... 60
3.4 DETAILPLANEERINGUD.......................................................................................................................... 61
4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ..................... 63
4.1 ÜVK ARENDAMISE KAVA EESMÄRGID ...................................................................................................... 63
4.2 ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED .................................................................................. 63
4.3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAST VÄLJA JÄÄVATE MAJAPIDAMISTE REOVEEKÄITLUS.................... 65
4.4 SADEMEVEEKANALISATSIOONI ARENDAMISE NING TEENUSE HINNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED.......................... 65
4.5 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE PÕHIMÕTTED ............................................................... 67
4.6 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ...................................................................... 67
5 VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ..................................................................................................................... 68
6 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSE TOIMEPIDEVUS ........................................................... 70
6.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE JA VEE-ETTEVÕTETE ROLL ................................................................................... 70
6.2 RISKID JA NENDE MAANDAMISE MEETMED................................................................................................ 71
7 VIRU-NIGULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ................................. 74
7.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST .......................................................... 75
7.2 VIRU-NIGULA VALLA PERSPEKTIIVSED TARBIMISMAHUD JA KOORMUSED ......................................................... 75
7.3 KUNDA LINN ....................................................................................................................................... 78
7.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ..................................................................................... 78
7.3.2 Perspektiivne veetarve .......................................................................................................... 78
7.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ................................................................................. 78
7.3.4 Veevarustuse edasine areng ................................................................................................. 78
7.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .................................................................... 80
7.3.6 Perspektiivne reostuskoormus .............................................................................................. 80
7.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid ......................................................................................... 81
7.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ................................................................................ 81
7.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...................................................................................... 83
7.4 ASERI PIIRKOND .................................................................................................................................. 85
7.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ..................................................................................... 85
7.4.2 Perspektiivne veetarve .......................................................................................................... 85
7.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ................................................................................. 86
7.4.4 Veevarustuse edasine areng ................................................................................................. 86
7.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .................................................................... 87
7.4.6 Perspektiivne reostuskoormus .............................................................................................. 87
7.4.7 Reovee puhastamise alternatiivid ......................................................................................... 87
7.4.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ................................................................................ 87
7.4.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...................................................................................... 88
7.5 VIRU-NIGULA ALEVIK ........................................................................................................................... 90
7.5.1 Veevarustuse peamised probleemid ..................................................................................... 90
7.5.2 Perspektiivne veetarve .......................................................................................................... 90
7.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ................................................................................. 90
3
7.5.4 Veevarustuse edasine areng ................................................................................................. 90
7.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .................................................................... 91
7.5.6 Perspektiivne reostuskoormus .............................................................................................. 92
7.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid ......................................................................................... 92
7.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ................................................................................ 92
7.6 PADA KÜLA ........................................................................................................................................ 93
7.6.1 Veevarustuse peamised probleemid ..................................................................................... 93
7.6.2 Perspektiivne veetarve .......................................................................................................... 93
7.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ................................................................................. 93
7.6.4 Veevarustuse edasine areng ................................................................................................. 93
7.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ................................................................................ 93
7.7 VASTA KÜLA ....................................................................................................................................... 93
7.7.1 Veevarustuse peamised probleemid ..................................................................................... 93
7.7.2 Perspektiivne veetarve .......................................................................................................... 94
7.7.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ................................................................................. 94
7.7.4 Veevarustuse edasine areng ................................................................................................. 94
7.7.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .................................................................... 95
7.7.6 Perspektiivne reostuskoormus .............................................................................................. 95
7.7.7 Reovee puhastamise alternatiivid ......................................................................................... 95
7.7.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ................................................................................ 96
8 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 98
LISAD:
Lisa 1 Ühisveevärgi puurkaev-pumplate tehnilised andmed
Lisa 2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkused
Lisa 3 Ühisveevarustuse puurkaevudest võetud põhjavee ning ühisveevärgist võetud
joogivee proovide analüüsitulemused
Lisa 4 Reo- ja heitvee proovide analüüsitulemused
Lisa 5 Ühiskanalisatsiooni reovee-pumplate tehnilised andmed
Lisa 6 Tuletõrje veevõtukohtade andmed
Lisa 7 Viru-Nigula valla tegevuskava vee-ettevõtluse reguleerimiseks
Lisa 8 Finantsanalüüs
JOONISED:
Joonis 1 Kunda linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 2 Aseri piirkonna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 3 Viru-Nigula aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 4 Pada küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem
Joonis 5 Vasta küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem
KASUTATUD LÜHENDID:
ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon
RKA - reoveekogumisala
ÜVVKS – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
EL – Euroopa Liit
VMK – veemajanduskava
THI – tarbijahinnaindeks
4
Sissejuhatus
Käesolev töö on koostatud Viru-Nigula vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel
sõlmitud teenuslepingu nr 21-06-24-ÜVK alusel.
Töö eesmärk on koostada Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK)
arendamise kava aastani 2037, mis on aluseks ÜVK rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele
Viru-Nigula valla ÜVK-ga piiritletud aladel. Varasem Kunda linna ÜVK arendamise kava on
koostatud 2009. a OÜ Alkranel poolt ning uuendatud aastal 2017 Kunda linnavalitsuse ja
kohaliku vee-ettevõtte OÜ Kunda Vesi poolt. Varasem Aseri valla ÜVK arendamise kava on
koostatud 2013. a Europolis OÜ poolt. Varasem Viru-Nigula valla ÜVK arendamise kava on
koostatud samuti 2013. a Infragate Eesti AS poolt.
ÜVVKS kohaselt rajatakse ÜVK kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK
arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt
ÜVVKS-ile tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel
korrigeerida. Nii on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava
korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ÜVK süsteemide
vajaduspõhiseks arendamiseks Viru-Nigula valla territooriumil.
Käesolevas kavas käsitletakse ÜVK süsteemide osana ka sademevee ärajuhtimiseks vajalikke
ehitisi ja seadmeid.
Arendamise kava ülesanne on piiritleda ÜVK-ga kaetud ala ulatus, anda hinnang ÜVK
rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise
kohad ja teised avalikud veevõtukohad.
Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda ning
keskkonnaseisundit. ÜVK arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud EL direktiividega ning
rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega.
Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse
võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku
veetarbimine ÜVK süsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse
piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi.
Ühtlasi hinnatakse töös ÜVK süsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks
vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt ÜVK rajamiseks tehtavatest investeeringutest
prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset ÜVK teenuse hinda ning antakse
ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks.
Arendamise kava koostamisel osalesid Konsultandi rollis:
1. Arendamise kava üldosa, kaardimaterjal, investeeringute kirjeldus - OÜ Alkranel
konsultandid (Meelis Mark ja Kristjan Karabelnik).
2. Vee-ettevõtluse õiguslike aluste analüüs ja ettepanekud – Kirke Keert (jurist)
3. Finantsanalüüs – Alar Meltsov, Kaidar Kukk
5
1 Olemasoleva olukorra iseloomustus
1.1 Üldandmed
Viru-Nigula vald moodustati 2017. a haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda linna ja
Aseri valla ühinemisel.
Viru-Nigula vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Viru maakonnas (joonis 1). Viru-Nigula on
maakonna idapoolseim omavalitsus, mida läbib Tallinn-Narva maantee. Kundast, valla
keskusest, on Tallinna 110 ja Narva 105 km. Rakvere linn, maakonna keskus, asub Kundast
25 km kaugusel.
Valla territooriumil on 46 asustusüksust, neist üks – vallasisene linn Kunda – kus elab
Statistikaameti 01.01.2024 andmetel 3044 inimest (ca 50% valla elanikest), kaks alevikku ja
43 küla.
Joonis 1. Viru-Nigula valla asukoht. Allikas: Maa-ameti geoportaal. www.maaamet.ee.
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni haldamisega Viru-Nigula vallas tegelevad käesoleval ajal
kaks vee-ettevõtet. Kunda linnas pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust OÜ Kunda
Vesi, kellele kuulub ka enamus ÜVK-ga seotud varadest Kunda linnas. Mujal on Viru-Nigula
vallas ÜVK teenuse osutajaks OÜ Aseri Kommunaal.
1.2 Sotsiaalmajanduslik ülevaade
1.2.1 Elanikkonna iseloomustus
Statistikaameti andmetel elas Viru-Nigula vallas 01.01.2024 seisuga 5768 elanikku (vt tabel
1).
Tabel 1. Viru-Nigula valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2024
Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2)
312,2 5768 18,5
Andmed: Statistikaamet
Valla rahvaarv on viimastel aastatel näidanud üldist vähenemistrendi. Keskmiselt on
rahvaarvu vähenemine olnud ligikaudu 0,7% aastas. Alates 2015. a on valla elanikkond
loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 386 inimese võrra (tabel 2).
6
Tabel 2. Viru-Nigula valla rahvastiku dünaamika aastatel 2015-2024
Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Elanike arv 6154 6022 5891 5843 5782 5690 5575 5647 5813 5768
Muutus eelmise
perioodiga (%) -% -2,19% -2,22% -0,82% -1,05% -1,62% -2,06% 1,28% 2,86% -0,78%
Sündis 44 40 42 56 55 48 39 33 31 -
Suri 96 114 109 102 97 95 127 123 122 -
Saabus 140 154 151 158 152 143 166 156 153 -
Lahkus 236 268 260 260 249 238 293 279 275 -
Andmed: Statistikaamet
Viru-Nigula valda saabujaid on olnud viimastel aastatel üldiselt vähem kui vallast lahkujaid,
mistõttu on valla rändesaldo olnud negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv.
Viru-Nigula vallas elas 01.01.2024. a seisuga 5768 inimest. Võrreldes aastaga 2023 on Viru-
Nigula valla elanike arv vähenenud 45 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu
moodustavad tööealised 59,2%, tööeast nooremad 12,8% ja pensioniealised 28,1%.
Arendamise kava koostajad prognoosivad Viru-Nigula valla elanike arvu vähenemist
vastavalt Lääne-Viru maakonna rahvaarvu prognoosile (Statistikaamet, RV085) aastani 2037
keskmiselt ca 0,56% aastas. Seega aastaks 2037 on prognoositav Viru-Nigula valla elanike
arv ligikaudu 5363 inimest.
Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning
kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. ÜVK arendamise kava jaoks
on oluline prognoosida uute ÜVK teenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on
tegelik kohapealne olemasolev olukord.
ÜVK arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Viru-Nigula valla leibkonnaliikme
netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatele piirkonna elanike maksevõime
prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi
koostamisel, mis on aluseks Viru-Nigula valla ÜVK-ga varustatud piirkondades ÜVK
teenuse hinna kujunemisel. Selleks on analüüsitud Statistikaameti andmeid kogu Lääne-Viru
maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta.
Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Lääne-Viru
maakonnas 2022. a ligikaudu 840,9 eurot (vt tabel 3). 2022. a näitaja on ligi 17,4% võrra
väiksem Eesti keskmisest (1018 eurot). 2012.-2022. a keskmine sissetuleku kasv on olnud
aastas ligikaudu 7,1%.
7
Tabel 3. Leibkonnaliikme sissetulek Lääne-Viru maakonnas aastatel 2012-2022
Aasta Netosissetulek kuus (eur) Muutus, %
2012 396,7 12,98%
2013 429,5 7,64%
2014 489,9 12,33%
2015 528 7,22%
2016 523,6 -0,84%
2017 611,9 14,43%
2018 680,2 10,04%
2019 743 8,45%
2020 759,4 2,16%
2021 875,5 13,26%
2022 840,9 -4,11%
Keskmine 7,60%
Andmed: Eesti Statistikaamet
1.2.2 Majandus ja tööhõive
Statistikaameti andmetel on seisuga 01.01.2023. a Viru-Nigula vallas 549 tegutsevat ühingut,
sh: 9 aktsiaseltsi, 239 osaühingut, 76 füüsilisest isikust ettevõtjat, 210 mittetulundusühingut,
12 kohaliku omavalitsuse asutust, 1 täisühing, 1 usaldusühing ja 1 sihtasutus.
Viru-Nigula vald on atraktiivne ja ajalooliste traditsioonidega ettevõtlus- ja logistikapiirkond.
Siin asuvad suured rahvusvahelised tootmisettevõtted nagu Heidelberg Materials Kunda AS,
Wienerberger AS, Flexa Eesti AS, Estonian Cell AS, Kunda Sadam AS ning paljud
väiksemad ettevõtted.
Statistikaameti andmetele tuginedes on vallas 10-49 töötajaga ettevõtteid kümme ja enam kui
50 töötajaga neli: Heidelberg Materials Kunda AS, AS Estonian Cell, AS Lajos asuvad
Kunda linnas ja Wienerberger AS Aseri alevikus. AS Kunda Sadam kuulub kontserni Baltic
Maritime Logistics Group. Viru-Nigula aleviku (lähiala) suurimateks tööandjateks on Viru-
Nigula Saeveski AS ja Flexa Eesti AS. Statistikaameti 2017. a andmetel tegutses enim valla
ettevõtteid põllumajanduses-metsamajanduses (19%), nii töötlevas tööstuses kui ka
veonduses 11%, ehituses 9%, hulgi- ja jaekaubanduses 14% (andmed: Viru-Nigula valla uus
üldplaneering 2022).
Statistikaameti andmetel moodustab registreeritud töötute osakaal ca 4,2% Viru-Nigula valla
elanike arvust (jaanuar 2024).
Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka valla eelarvest sotsiaaltoetusteks
makstava summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad. Aastatel
2016-2021 on toetussummad vähenenud, kuid seejärel aastal 2022 jälle oluliselt suurenenud.
Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord ajavahemikus 2022-2023 on halvenenud.
Alljärgnevalt on toodud tabelis 4 ülevaade aastatel 2014-2023 sotsiaaltoetusteks makstavatest
summadest.
Tabel 4. Viru-Nigula vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2014-2023.
Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Toimetulekuks makstav summa
valla eelarvest (eurot) 132000 111000 171500 150665 117144 93565 59435 46701 237370 256244
Andmed: Statistikaamet
1.3 Keskkonnaülevaade
Viru-Nigula vald asub Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal. Esimene neist
moodustab väiksema ja teine suurema osa valla pindalast. Kahe maastikuüksuse selgesti
8
eristuvaks piiriks on Balti klint ehk Põhja-Eesti paekallas. Põhjas piirab valda Soome laht,
rannajoont liigestavad Kunda laht ning Letipea poolsaar. Aseri ümbruses on rannajoon vähe
liigestunud ja lainetest uhutud kruusavallidega (andmed: Viru-Nigula valla arengukava
aastateks 2024-2030).
Viru-Nigula vald jääb valdavalt Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalale. Valla
põhjaosas kulgeb Põhja-Eesti klint, kus paljanduvad Kesk-Ordoviitsiumi kivimid, klindi
alumises osas ja klindi all ka Kambriumi ladestu kivimid (liivakivid, aleuroliidid, sinisavid).
Aluspõhja lõikavad mitmed põhja-lõuna suunalised mattunud orud (nt Kunda ja Pada
ürgorg). Hilisema maakerke tõttu on moodustunud mitmed rannikul kulgevad klindiastangud,
mis kohati on mattunud kvaternaarisetete alla.
Pinnakatte paksus varieerub piirkonniti – kõige õhem on see klindiplatoodel (Malla
klindiplatoo, Kalvi klindisaar 20-40 cm), paksem mattunud orgudes ja klindieelsel madalikul
(kuni ca 30 m). Pinnakattes levivad valdavalt erinevad glatsiolimnilised liivad,
rannikumadalikul (nt Letipea poolsaarel) ka liivased-kruusased Limneamere setted. Laiguti
leidub turvast, moreeni ja glatsiofluviaalse tekkega purdsetteid (kruus, liiv, aleuriit, savi jms).
Maastikuliselt jääb Viru-Nigula vald suures osas Viru lavamaale ja Soome lahe
rannikumadalikule. Lavamaa alvaritele on iseloomulikuks õhukeste karbonaatsete muldade
ning kaltsifiilsete taimekoosluste ülekaal.
Rannikumadaliku laius on vallas ebaühtlane – laiem on see Letipea poolsaarel, kitsam Aseri
piirkonnas, kus klint jookseb piki rannikut kuni ca 50 m kõrgusel merepinnast. Rohkesti on
rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud
rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea
poolsaarel. Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud
rusukalded, mis loovad erilised tingimused liigirikka pangametsa kasvuks (andmed: Viru-
Nigula valla üldplaneering).
Loodusressurssidest leidub Viru-Nigula valla territooriumil savi, lubjakivi, liiva, kruusa,
fosforiiti, turvast, pinna- ja põhjavett ning põlevkivi. Valla territooriumil asuvad üleriigilise
tähtsusega Kunda savimaardla (81 ha) ja Aseri savimaardla (39 ha). Turbavarudelt on Viru-
Nigula vald üks maakonna rikkamaid. Liiva ja turba kaevandamiseks on välja antud
kaeveload (kaks liivakarjääri Kaliküla lähistel ja üks turbakarjäär Varudi rabas). Valla
territooriumil paikneb põhjavee horisont, mis toidab kohalikke kaeve. Töötavaid paekivi- ja
kruusakarjääre vallas hetkel ei ole, fosforiidi ja põlevkivi kaevandamist ei ole seni alustatud.
(andmed: Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2024-2030).
Viru-Nigula vald kuulub Ida-Eesti vesikonda ning Viru alamvesikonda.
1.3.1 Kaitsealused objektid
Viru-Nigula valla territooriumil asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid:
1. Kaitsealad:
Aseri maastikukaitseala
Letipea maastikukaitseala
Padaoru maastikukaitseala
Sämi maastikukaitseala
Mahu-Rannametsa looduskaitseala
Toolse looduskaitseala
Kalvi mõisa park
Kunda linnapark
Malla mõisa park
9
Vasta mõisa park
Kunda põlispuud
2. Hoiualad:
Kunda jõe hoiuala
Kalvi hoiuala
Pada jõe hoiualad
Arupealse hoiuala
3. Natura 2000 alad:
Toolse linnuala
Toolse loodusala
Aseri loodusala
Letipea loodusala
Mahu-Rannametsa loodusala
Padaoru loodusala
Sirtsi loodusala
Sämi loodusala
4. Püsielupaigad:
Letipea merikotka püsielupaik
Kunda merikotka püsielupaik
Mahu merikotka püsielupaigad
Kutsala väike-konnakotka püsielupaik
Kestla väike-konnakotka püsielupaigad
Kalvi rohe-tilksambliku püsielupaik
5. Üksikobjektid:
Pada oru mänd (Vanaveski mänd)
Selja küla rahnud (4)
Ehalkivi; Ehakivi; Linnukivi; Veljastekivi
Tagaküla suurkivi
Padaoru mänd; (Peetri mänd; Ulmi mänd)
Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 7 ja 8 alusel tuleb kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis projekteerimistingimused ja ehitusluba
kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia
Viru-Nigula vald paikneb enamuses Viru lavamaal ja osalt Põhja-Eesti rannikumadalikul.
Pinnamood on pärit mandrijääst ca 12 000 a tagasi. Kahe maastikuüksuse piiriks Põhja-Eesti
paekallas. Aluskorrakivimid (kristalsed graniidid-gneisid) lasuvad ca 150 – 200 m sügavusel.
Nende kohal lasuvad sinisavi, lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivad. Kõige pealmise kihi
moodustavad pinnakattesetted, mis nii rannikumadalikul kui ka lavamaal on õhukesed (1-
10 m), paksem on pinnakate vaid ürgorgude ja mandrijääsetete piirkonnas (kuni 80 m).
Paekaldast sisemaale jääv lavamaa kujutab tasase reljeefiga (kõrgusel 40-60 m abs.) ja
õhukese pinnakattega lubjakiviplatood, mida liigendavad osaliselt mattunud ja osaliselt
aluskorrakivimiteni lõikuvad Kunda, Pada jõe ürgorud. Lavamaad ilmestavad
mikroreljeefseid kühme ja künniseid omavad põllumaastikud ning tukkadena asuvad metsad.
Põhja-Eesti rannikumadalik - kvaternaarsete setete ala - ulatub Letipea-Mahu joonel
paekaldast kuni 4 km kaugusele. Levinud on rannavallid ja luited, kus esineb rohkesti
rändrahne ja kivikülve.
10
Piirkonna geoloogilise kirjelduse koostamisel on kasutatud Eesti geoloogilise baaskaardi
1:50 000 Rakvere lehe seletuskirja. Eesti baaskaardi Rakvere (6434) kaardilehe digitaalsete
geoloogilis-geofüüsikalis-hüdrogeoloogilise suunitlusega kaartide komplekt on koostatud
põhiliselt varasemate keskmise- ja suuremõõtkavaliste geoloogilis-geofüüsikalis-
hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade otsingu ning uuringutööde andmestiku põhjal.
Suurema osa Lääne-Viru maakonnast hõlmab Põhja-Eesti lavamaa koos Pandivere
kõrgustikuga. Põhjast piirab lavamaad paekallas ehk pankrannik, mis maakonnas paljandub
järsu astanguna just Kunda juures.
1.3.2.1 Pinnakate
Kunda ja Aseri reoveekogumisala piirkonnas on pinnakate erineva paksusega ning päritoluga.
Ülemisel klindiastangul on pinnakatte paksus valdavalt 1-20 meetrit ning pinnakatte
moodustavad peamiselt mitmesugused jääjärvelised liivad ja kruusad. Klindiastangust allpool
on peamiselt limneamerelistest ning jõesetetest koosneva õhukese pinnakattega alad, kus
pinnakatte koosneb peamiselt liivadest ning aleuriidist ning on paksusega 0-5 meetrit.
Eesti paigastikutüüpide klassifikatsiooni kohaselt kuulub Kunda linna territoorium peamiselt
lubjaliivakivi astangu e. klindi paigastikku. Eesti mullastiku valdkondade kohaselt kuulub ala
aga kiviste leetmuldade alla. Selle allvaldkond on kivised nõrgalt leetunud kamar-leet- ja
leedemullad. Pinnasevee sügavus on erinev ulatudes 0,5 kuni 8 meetrini. Kõige kõrgem on ta
klindieelsel madalikul ja sügavaim rannavallidel.
Viru-Nigula piirkonnas on enamlevinud settegrupiks moreenidega esindatud viimase
jäätumise glatsiaalsed setted (gIIIjr3). Need puuduvad eelkõige liustiku eksaratsioonialadel,
kuid mõnikord ka liustiku vooluvete, Balti jääjärve, Balti mere või jõgede kulutuse tõttu.
Pandivere kõrgustikul avaneb moreen enamasti 2–5 m paksuse, Viru lavamaal tavaliselt
õhemagi moreentasandikuna. Moreenile on iseloomulik lõimise ja koostise väga suur
muutlikkus, mis sõltub paljuski aluspõhja iseloomust.
1.3.2.2 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia
Kristalne aluskord piirkonnas ei avane. Aluskord on kaetud võrdlemisi tüseda settekivimite
kompleksiga. Kõige pealmise kihi moodustavad pinnakattesetted, mis nii rannikumadalikul
kui ka lavamaal on õhukesed (1-10 m), paksem on pinnakate vaid ürgorgude ja
mandrijääsetete piirkonnas (kuni 80 m). Iseloomulik on geoloogilise läbilõike kihiline ehitus
ja kihtide kallutatus lõuna suunas (~3 m/km).
Settekivimite kompleks koosneb (alt üles):
terrigeensetest Vendi ladestu ja Alam-Kambriumi ladestiku settekivimitest (liivakivi,
aleuroliit ja savi);
karbonaatsetest Ordoviitsiumi ladestu settekivimitest (põhiliselt lubjakivist).
Kunda ja Aseri piirkonnas moodustavad aluspõhja peamiselt Kambriumi ja Ordoviitsiumi
kihtide liivakivid, aleuroliidid ning savid aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega.
Klindiastangust ülalpool on valdavad Kambriumi ladestu liivakivi savikate vahekihtidega
ning Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid ja merglid. Klindiastangust allpool moodustavad
aluspõhja Kambriumi ladestu (Lontova kihistu) savid aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega.
(Maa-ameti kaardirakendus, www.maaamet.ee).
Projektipiirkonnas võib eristada nelja põhjaveekompleksi:
1. Kvaternaari veekompleks lasub Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega
hüdrauliliselt seotud, mistõttu nende veetasemed ühtivad ja jälgivad maapinna
reljeefi. Kvaternaari lasundi paksus Viru-Nigula aleviku ja Vasta küla lähiümbruses
on väike, 1-5 meetri vahel. Kuna moreenid sisaldavad vähe vett ja on väikese
11
paksusega, siis joogiveeks tarvitatakse Kvaternaari veekompleksi põhjavett ainult
seal, kus esinevad vettsisaldavad liivad-kruusad.
2. Ordoviitsiumi veekompleks paikneb lubjakivides paksusega 12-24 m ja ei ole eriti
veerikas. Selle veekihi põhjavett kasutatakse üksikute majapidamiste ja väiksemate
ettevõtete veetarbeks. Ülemiste veekihtide vesi on vabapinnaline, veetaseme pind
lasub maapinnast 2-7 m sügavusel ja jälgib reljeefi. Veekiht on reostuse eest
kaitsmata või nõrgalt kaitstud.
Veekompleksi alumiseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku savikad
lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m.
Karbonaatses veekompleksis on vesi mage, vesinik-karbonaatne-
kaltsiumimagneesiumiline, mineraalainete üldsisaldusega 0,3-0,5 g/l.
Suurem on põhjavee mineraalsus paekõlvikuil ja reostusest tingituna väikeasulate
piirkonnas, kus muutub ka vee tüüp (vesinikkarbonaatne-sulfaatne-
kaltsiumimagneesiumiline) ja vesi on kare või väga kare ning sageli kõrge
rauasisaldusega (üle 1 mg/l). Ordoviitsiumi veepideme moodustavad Varangu kihistu
savid ja Türisalu kihistu diktüoneemakilt ja ka Toila kihistu glaukoniitlubjakivid koos
lamamiks oleva glaukoniitliivakiviga tüsedusega 5-6 m.
3. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks asub liivakivides paksusega 14-17 m ja
levib kogu alal. Veekompleks koosneb Kallavere (Ordoviitsium) ja Tsitre ning Tiskre
kihistu (Kambrium) peeneterisest liivakivist ja jämeterisest aleuroliidist koosnevast
kompleksist.
Veekompleks toitub nii Pandivere kõrgustikult kui ka läbi Ordoviitsiumi veepideme.
Viimast tektooniliste rikete ja mattunud orgude piirkonnas. Põhjavesi on surveline.
Filtratsiooniomadused on väljapeetud: filtratsioonikoefitsient K=1-10 m/d,
puurkaevude eritootlikkus on 0,1-0,5 l/s meetri veetaseme alanemise kohta,
eritootlikkused vähenevad põhja suunas. Veekompleks on küllaltki hästi kaitstud,
ülemiseks veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on
veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m).
Veekompleks võib teatud olukorras olla mõjutatud ülallasuvatest Kvaternaari ja
Ordoviitsiumi veekompleksidest infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust
reostusest. Alumise veepideme moodustavad Alam-Kambriumi ladestiku Lontova
lademe savid paksusega 67-70 m. Veekompleksi vesi on mage,
vesinikkarbonaatnekaltsiumi-magneesiumiline, bakterioloogiliselt puhas.
Looduslikult on põhjavesi enamasti hea kvaliteediga.
Lükati-Lontova regionaalne veepide levib kogu alal ja on esindatud nimetatud
kihistute argilliidilaadse saviga (Lontova kihistu Sämi kihistiku ülemise osa eriteriseid
liivakivisid võib vaadelda Kambrium-Vendi veekompleksi kuuluvana). See on
hüdrogeoloogilise läbilõike tüsedaim (75-85 m) ja suurima isolatsioonivõimega
veepide.
4. Kambrium-Vendi veekompleks lasub liivakivides 40-60 m paksuse kihina ja on
looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova lademe sinisavi kihiga. Vesi
on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on
piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-
Kambriumi põhjaveekihte eraldab ~70 m paksune Lontova lademe savikiht.
Kambrium-Vendi veekompleks levib kogu alal ja jaguneb kaheks veekihiks: Voronka
ja Gdovi veekihiks.
12
Veepidemeks allpoollasuvale Gdovi veekihile on ~15 m paksuste Kotlinini savide ja
aleuroliitide kiht. Lisaks loetakse Kotlini veepidemesse 5-10 m paksune Sirgala
kihistu alumine savikas osa.
Voronka veekiht on väiksema veeandvusega kui seda on Gdovi veekiht. Voronka veekihi
filtratsioonikoefitsient K on keskmiselt 1-5 m/d, puurkaevude eritootlikkused on 0,4-2,08 l/s
meetri veetaseme alanemise kohta. Gdovi veekihis aga vastavalt K=5-10 m/d ja eritootlikkus
on 3,5-5 l/s meetri veetaseme alanemise kohta. Gdovi veekihis on probleemiks suur kloriidide
ja raua sisaldus põhjavees, samuti radionukliidide sisaldus.
Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid on hästi kaitstud ülallasuvate
vettpidavate kihtidega. Reostunud on aga kohati maapinnalt esimene Ordoviitsiumi veekiht,
mille vett tarbivad eramajapidamised. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 (Perens,
2001) järgi on enamus Viru-Nigula vallast reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud ala.
Suhteliselt kaitstud alad kulgevad piki orge, hästi on kaitstud klindieelne ala. Kaart on
käsitletav vaid põhjavee kaitstuse kaardina ja seetõttu puuduvad seal antropogeense
koormuse elemendid (reostuskoormus). Värviga on kaardil kujutatud maapinnalt esimese
aluspõhjalise veekompleksi põhjavee looduslikku kaitstust.
Ainult sügavamad veekihid Ordoviitsium-Kambrium ja Kambrium-Vend jäävad vettpidavate
setete alla, jäädes sedaviisi maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstuks. Ühisveevarustuses
kasutatakse põhiliselt Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksi vett.
1.3.2.3 Põhjavee kaitstus
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub
Viru-Nigula vald peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Joonisel 2
on toodud Viru-Nigula valla põhjavee kaitstuse kaart.
Põhjavee kaitstuse kaardi
legend:
Joonis 2. Viru-Nigula valla põhjavee kaitstuse kaart (Allikas: Maa-ameti geoportaal, M
1:50000, www.maaamet.ee).
Suhteliselt kaitstud alad kulgevad piki jõe orge, kaitstud on klindieelne ala. Klindiastangust
ülalpool asuv osa peamiselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Samuti jääb
klindiastangust ülespoole vähesel määral ka keskmiselt kaitstud ning suhteliselt kaitstud
alasid. Klindiastangust allpool olev linna osa kuulub kaitstud põhjaveega alade hulka.
13
1.3.2.4 Põhjavee varud ja veekasutus
Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel loodud Põhjaveekomisjoni 02.12.2005. a ettepaneku põhjal
(protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale
põhjaveevarude arvestusele on 24.04.2006 jõustunud keskkonnaministri 06.04.2006. a
käskkirjaga nr 408 “Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” kinnitatud Kunda
linna põhjaveevarud. Keskkonnaministri 06.04.2006. a käskkirjaga nr 409 “Ida-Viru
maakonna põhjaveevarude kinnitamine” kinnitatud Aseri linna ja Aseri valla põhjaveevarud.
Ülevaade kinnitatud põhjaveevarudest on toodud tabelis 5.
Tabel 5. Viru-Nigula valla territooriumil kinnitatud põhjaveevarud
Veekihi Varu
Põhjaveemaardla Põhjaveevaru
Põhjaveemaardla geoloogiline kategooria* Kasutusaeg
piirkond m3/ööpäevas
indeks ja otstarve
Kunda V2vr 720 T1 joogivesi kuni 2025
Kunda
Kunda V2gd 1 290 T1 joogivesi kuni 2025
Aseri V2vr 200 T1 joogivesi kuni 2020
Aseri
Aseri V2gd 600 T1 joogivesi kuni 2020
Aseri vald O-C 150 P kuni 2020
Aseri vald Aseri vald V2vr 100 P kuni 2020
Aseri vald V2gd 300 P kuni 2020
Andmed: Keskkonnaministri 06 aprilli 2006 a käskkiri nr 408 “Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude
kinnitamine” ja käskkiri nr 409 “Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine”
*Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 “Põhjaveevaru hindamise kord“ kohaselt jaguneb
põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud
põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna
põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade
andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.
Põhjaveevarude kinnitamisel lähtuti Eesti Geoloogiakeskuse 2000. a läbi viidud Kunda
veehaarde uuringust ja põhjaveevaru hindamisest. Põhjaveevaru hinnangul lähtuti
tingimusest, et põhjaveevaru järgneva kasutusaja lõpuks 2025. a. ei alane piesomeetrilised
tasemed üle lubatud alanduse. Nii Voronka kui ka Gdovi veekihi põhjavee kvaliteet vastab
enamuse komponentide sisalduse osas sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“
nõuetele, välja arvatud Ba2+-, Fe2+- ja H2S-sisalduse ning efektiivdoosi osas.
Vastavalt veeseadusele tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud
põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas.
Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib
Kliimaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile.
Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist.
OÜ Kunda Vesi keskkonnaluba L.VV/329104 kehtib kuni 31.12.2025, mistõttu on vajalik
kaaluda perspektiivset veevõttu ning esitada taotlus loa uuendamiseks. Juhul kui kavandatav
veevõtt Kunda linnas Voronka või Gdovi veekihist on suurem kui 500 m3/d, on vajalik
põhjaveevarude hindamiseks koostada hüdrogeoloogiline uuring. Kehtivaid
keskkonnalubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse
juhtimise, on Viru-Nigula vallas 24.09.2024 seisuga 17 (alljärgnev tabel).
14
Tabel 6. Kehtivad keskkonnaload Viru-Nigula vallas
Keskkonnaloa Loa
nr omaja registreerimisnumber Vee erikasutuse iseloomustus
1 OÜ Aseri L.VV/332506 Põhjaveevõtt Viru-Nigula keskuse puurkaevust (kat. nr
Kommunaal 51513) ja heitvee juhtimine suublasse (Vereoja) Viru-
Nigula reoveepuhastist
2 OÜ Aseri L.VV/329975 Põhjaveevõtt Aseri aleviku ja Rannu küla
Kommunaal ühisveevarustuse puurkaevust (kat. nr-id 51040, 2386
ja 2423) ja heitvee juhtimine Aseri reoveepuhastist
süvamerelaskme kaudu suublasse (Aseri rand)
3 Kraavi L.VV/331304 Põhjaveevõtt Kraavi puurkaevust (kat. nr 3319)
Põllumajandus OÜ rohkem kui 5 m³ ööpäevas
4 Viru-Nigula L.VV/329233 Kunda prügila heitvee juhtimine suublasse (Kunda
vallavalitsus jõgi)
5 OÜ Kunda Vesi L.VV/329104 Põhjavee võtmine Kunda linna ühisveevärgi
puurkaevudest (5 tk) rohkem kui 5 m³ ööpäevas ja
heitvee juhtimine suublasse (Nõlvakraav) Kunda linna
reoveepuhastist
6 Kunda Sadam AS L.VV/324984 Kunda sadama sademevee juhtimine pinnasesse ja
Kunda lahte
7 Wienerberger AS L.VV/324594 Aseri I ja Aseri II savikarjääridest väljajuhitava vee
juhtimine suublaks olevasse Soome lahte ja Meriküla
ojja.
8 Flexa Eesti AS L.ÕV/323868 Põhjaveevõtt Tootmise (kat. Nr 19336), Saeveski II
(kat. Nr 23836) ja Saeveski I (kat. nr 21016)
puurkaevudest rohkem kui 5 m³ ööpäevas
9 Rakvere L.MK/323045 Varudi II turbatootmisala kuivendamisel ärajuhitava
Põllumajandustehni vee suublasse (Sookolli kraavi) juhtimiseks
ka OÜ
10 Heidelberg 18399 Veevõtt Kunda jõest ning sademevee ärajuhtimine
Materials Kunda AS Kunda jõkke
11 Wibax Tank AS L.ÕV.LV-184260 Sademevee juhtimine Baltic Tank AS vedellasti
terminali territooriumilt suublaks olevasse Kunda lahte.
12 Heidelberg KMIN-065 Kunda savikarjäärist väljajuhitava vee juhtimine
Materials Kunda AS suublaks olevasse Kunda lahte
13 Estonian Cell AS 1 Veevõtt tootmise tarbeks Kunda jõest ning sademevee
juhtimine Kunda jõkke ning heitvee juhtimine süvalasu
kaudu Kunda lahte
14 Rakvere LVIM-018 Varudi turbatootmisala kuivendamisel ärajuhitava vee
Põllumajandustehni suublasse (Ritsaku kraavi) juhtimiseks
ka OÜ
15 Ragn-Sells AS KL-521337 Jäätmekäitluskeskuse sademevee juhtimine pinnasesse
16 Kalwi Guesthouse KL-519599 Põhjaveevõtt Kalvi mõisa puurkaevust (kat. nr 2392) ja
OÜ heitvee juhtimine pinnasesse
17 Kiviluks AS KL-508031 Suurkõrtsi II lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee
suublasse (Sõreda oja) juhtimiseks
Andmed: Keskkonnakaitselubade register (KOTKAS)
1.3.3 Ehitusgeoloogia
Viru-Nigula valla ehitusgeoloogilised tingimused on üsna erinevad. Ehitusgeoloogilised
tingimused kõiguvad halbadest (ülemine ja alumine klindiastang) kuni headeni.
Klindieelsel astangul on pinnakatte paksus 1-3 m. Pinnasevesi on siin aastaringselt kõrge.
Ehitusgeoloogilised tingimused on keskmised.
Alumisel klindiastangul on pinnakatet 1-4 m. Tegemist on järsu nõlvaga, kus esineb palju
allikaid ja eksisteerib maalihke oht ning seetõttu on ehitusgeoloogilised tingimused halvad.
Liivakivi terrassil on pinnakatet keskmiselt 1-5 m, mattunud orgude kohal ka kohati 16 m.
15
Pinnasevesi on kohati kõrgel, kuid seda on võimalik ära juhtida. Ehitusgeoloogilised
tingimused on keskmised. Selles piirkonnas võib eristada veel väiksema üksusena turbaala,
kus ehitusgeoloogilised tingimused on halvad.
Ülemisel klindiastangul on pinnakatte paksus 0,5-4 m. Reljeef on järsk ja nõlvas allikad,
seetõttu on ehitusgeoloogilised tingimused halvad. Lubjakivikülvikul, kus pinnakatte paksus
on 0 - 1,5 m, on ehitusgeoloogilised tingimused head. Seljandikul jämepurdse pinnakattega
on ehitusgeoloogilised tingimused väga head. Muutliku reljeefi ja kõrge pinnasevee tasemega
jõeorus on ehitusgeoloogilised tingimused halvad. Vanades karjäärides koosneb pinnakate
ebaühtlasest kohevast kuni 2 m paksusest täitepinnasest. Rannavallidel on jämepurdne
pinnakate ning ehitusgeoloogilised tingimused head. Pinnasevee kõrgtaseme sügavus ulatub
klindieelse tasandiku 0 - 0,5 m (pinnase külmumissügavus on umbes 1 m) kuni 7-8 m jõeoru
pervedel ja rannavallidel (Kunda linna üldplaneering, 2001).
Ehitustingimusi klindieelses rajoonis võib iseloomustada järgmiselt: pinnased on üldiselt
tugevad, kuigi esineb ka voolavaid. Raskeimaks ehitusgeoloogiliseks probleemiks on
kahtlemata kõrge pinnasevee seis (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn 1965).
Viru-Nigula valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Viru-Nigula
valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige
näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad. Valla erinevates
piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas
levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Viru-Nigula valla geoloogia
iseloomustamiseks on valitud järgmised puurkaevud:
Kunda linna Koidu tn puurkaev nr 14 (katastri nr 2776)
0,0 – 3,0 m - liivsavi kruusa ja veerisega;
3,0 – 16,2 m - liivakivi;
16,2 – 106,2 m - savi;
106,2 – 116,2 m - liivakivi;
116,2 – 140,0 m - liivakivi aleuroliidi vahekihtidega.
Viru-Nigula aleviku Kunda tee 2a puurkaev (katastri nr 51513)
0,0 – 3,0 m - moreen;
3,0 – 25,0 m - lubjakivi;
25,0 – 29,0 m - glaukoniitsavi ja diktüoneemakilt;
29,0 – 50,0 m - liivakivi.
Aseri aleviku keskuse puurkaev (katastri nr 51040)
0,0 – 15,0 m - saviliivmoreen;
15,0 – 18,0 m - liivakivi;
18,0 – 79,9 m - savi allosas liivakivi vahekihtidega;
79,9 – 119,0 m - liivakivi;
119,0 – 132,0 m - savi;
132,0 – 192,4 m - liivakivi.
Kunda linna Aia tn puurkaev (katastri nr 2773)
0,0 – 0,6 m - lubjakivirähk;
0,6 – 6,0 m - lubjakivi;
6,0 – 9,0 m - mergel;
9,0 – 14,0 m - glaukoniitliivakivi saviga;
14,0 – 17,0 m - argilliit;
17,0 – 34,0 m - liivakivi;
34,0 – 119,0 m - savi;
119,0 – 140,0 m - liivakivi savi vahekihtidega;
16
140,0 – 163,0 m - savi liivakivi vahekihtidega;
163,0 – 180,0 m - liivakivi;
180,0 – 220,0 m - liivakivi savi vahekihtidega.
1.3.4 Pinnavesi
Viru-Nigula vald piirneb põhjast Soome lahega. Looduslikke järvi on vallas kolm. Suurimaks
neist on Moltja järv (VEE2013500) pindalaga 3,8 ha. Vallas asub kolm paisjärve – Kunda
(VEE2034510), Aseri (VEE2013550) ja Padaoru (VEE2013520). Tehisjärvi on üks – Vasta
tiik (VEE2013530).
Valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda. Jõed suubuvad Soome lahte. Soome lahe vesikonna
jõgedele on omane väike lang jõe ülem- ja keskjooksul ning suur alamjooksul (terrassid, joad,
kärestikud). Viru-Nigula valla territooriumile jääb neli jõge: Kunda jõgi, Toolse jõgi, Pada
jõgi ning Erra jõgi.
Kunda jõgi (VEE1072900, pikkus 65,9 km, valgla pindala 535,9 km2) saab alguse Pandivere
kõrgustikult, kulgedes piki aluspõhjalist ürgorgu mereni. Alamjooksul kulgeb jõgi piki
kanjonorgu. Kunda jõgi on peamiselt alamjooksul tugevasti muudetud veekogu, mis on
põhjustatud jõe paisutamisest (Kunda HEJ ja tsemenditehase vana pais). Kunda jõe kesk-
ning alamjooks alates Rihulast kuni jõe suudmeni (ca 45 km) on Natura ala, kus kaitstavaks
on jõgi elupaigana (EL Loodusdirektiiv, lisa I, tüüp 3260), jõe ojasilmu, jõesilmu, lõhe,
hingu, võldase ja paksukojalise jõekarbi asurkonnad.
Vastavalt keskkonnaministri 09.10.2002. a määrusele nr 58 “Lõheliste ja karpkalalaste
elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja
seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ kuulub Kunda
jõgi lõheliste kaitstavate jõgede nimekirja (Viru alamvesikonna veemajanduskava).
Kunda jõgi on erinevates uurimiskohtades läbiviidud mõõtmiste põhjal mesotroofne
(keskmise toitelisusega). Orgaanilise aine poolest on jõgi vaene. Kunda jõele on iseloomulik
aga vee kõrge lämmastiku- ja fosforisisaldus. Antud näitajate põhjal on jõgi vastavalt
hüpertroofsel ja mesotroofsel tasemel. Kunda jõgi on lõhe kudemisjõena, produktiivse
forellijõena ja ohustatud liigi harjuse väga kiirekasvulise populatsiooni olemasolu tõttu
kalanduslikult ülimalt väärtuslik jõgi. Vastavalt veeseadusele on Kunda jõgi (nagu kõik
teisedki pinnaveekogud) reostustundlik suubla.
Toolse jõgi (VEE1074100, pikkus 25,2 km, valgla pindala 84,3 km²) suubub Soome lahte
Toolse külas.
Pada jõgi (VEE1071900) on Sämi–Sonda–Kiviõli maanteest suubumiseni merre arvel lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikana, samuti on elupaigaks määratud Pada
jõe lisajõgi Kongla oja.
Erra jõgi (VEE1070200, pikkus 21,2 km, valgla pindala 97,4 km2) kuulub kas osaliste
lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Erra jõgi suubub
Purtse jõkke (andmed: Viru-Nigula valla üldplaneering).
Lisaks on vallas registreeritud 11 oja, 4 peakraavi, 9 kraavi ja mitmed allikad.
Vallas on ka suured rabamassiivid: Kunda, Varudi ja Mahu rabad.
Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale (kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022. a
käskkirjaga nr 1-2/22/357) on Viru-Nigula valla vooluveekogudest halvas seisundis paisutuse
ja saasteainete tõttu Kunda jõgi (Jaama tn sillast suudmeni) ja Pada jõgi (Iivandojast
suudmeni). Erra jõgi on halvas seisundis Ida-Virumaal paikneva põlevkivitööstuse
jääkreostuse tõttu. Kesises seisundis on jõesängi muutmise tõttu Sõreda oja. Meriküla oja on
17
samuti kesises seisundis toitainete, paisude ja jõesängi muutmise tõttu. Pada jõgi (lähtest kuni
Iivojani) on kesises seisundis jõesängi muutmise tõttu. Kunda jõgi (Anguse jõest kuni Kunda
Jaama tn sillani) on kesises seisundis paisude tõttu. Ülejäänud vooluveekogud on heas
seisundiklassis. Halvas seisundis on toiteainete ja eutrofeerumise tõttu ka Narva-Kunda lahe
rannikuvesi.
1.3.5 Muud loodusvarad
Loodusressurssidest leidub Viru-Nigula valla territooriumil savi, lubjakivi, liiva, kruusa,
fosforiiti, turvast, pinna- ja põhjavett ning põlevkivi. Viru-Nigula vallas on maavara
kaevandamisload (Keskkonnakaitselubade registri 25.09.2024 seisuga) antud Kunda ja Suur-
Kõrtsi lubjakivimaardlate, Kunda ja Aseri savimaardlate, Varudi turbamaardlate ning Kutsala
liivamaardla mäeeraldistel. Valla territooriumil asuvad üleriigilise tähtsusega Kunda
savimaardla (81 ha) ja Aseri savimaardla (39 ha). Turbavarudelt on Viru-Nigula vald üks
maakonna rikkamaid. Liiva ja turba kaevandamiseks on välja antud kaeveload (kaks
liivakarjääri Kaliküla lähistel ja üks turbakarjäär Varudi rabas). Fosforiidi ja põlevkivi
kaevandamist ei ole seni alustatud (andmed: Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2024-
2030). Hetkel teostatakse Aru-Lõuna uuringualal fosforiidi uuringuid selgitamaks välja
kuidas oleks võimalik fosforiiti väärindada. Teadaolevalt oleks fosforiiti võimalik
kaevandada vaid pealmaa- ehk karjääriviisilise kaevandamise teel.
1.4 Vee-ettevõtete iseloomustus
Viru-Nigula vald loodi haldusreformi käigus 2017. a, kui Aseri vald, Kunda linn ja Viru-
Nigula vald ühendati üheks omavalitsusüksuseks. Praeguses Viru-Nigula vallas tegutseb kaks
vee-ettevõtet.
1.4.1 Aseri Kommunaal OÜ
Viru-Nigula vallas tegeleb Aseri ja Viru-Nigula alevikus ning Pada, Rannu, Kõrtsialuse ja
Vasta külades käesoleval ajal vee-ettevõtlusega OÜ Aseri Kommunaal. Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga seotud varad OÜ Aseri Kommunaal tegevuspiirkonnas kuuluvad vee-
ettevõttele, mis kuulub 100% Viru-Nigula vallale.
OÜ Aseri Kommunaal tegevuspiirkonnas on ÜVK teenuse hinnad kehtestatud vastavalt
Konkurentsiameti 19.12.2022 otsusele nr 9-3/2022-053. Veeteenuse hinnad kehtivad alates
01.02.2023. a. Vee-ettevõte on koostanud ja Terviseametiga kooskõlastanud joogivee
kontrolli kava aastateks 2024-2030.
Tabel 6 kirjeldab hetkel kehtivaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hindasid Viru-
Nigula vallas OÜ Kunda Vesi ja OÜ Aseri Kommunaal teeninduspiirkonnas.
Tabel 6. ÜVK teenuse hinnad Viru-Nigula vallas (ilma käibemaksuta)
Tasu reovee Tasu sademe- ja drenaaživee KOKKU
Tasu võetudärajuhtimise ja ning muu pinnase- ja
Piirkond
vee eest puhastamise pinnavee ärajuhtimise ja
eest puhastamise eest
EUR/m 3
EUR/m 3
EUR/m3 EUR/m3
OÜ Kunda Vesi tegevuspiirkond
Kunda linn (alates
2,022 1,686 1,323 3,708
03.10.2023)
OÜ Aseri Kommunaal tegevuspiirkond
Aseri alevik, Viru-
Nigula alevik ja
2,00 2,22 - 4,22
Pada küla (alates
01.02.2023)
Andmed: OÜ Kunda Vesi, OÜ Aseri Kommunaal, Konkurentsiamet
18
Ülevaade Aseri Kommunaal OÜ vee-ettevõtluse majandusnäitajatest aastatel 2022 ja 2023 on
toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 7. OÜ Aseri Kommunaal tulud ja kulud ÜVK teenuse osutamisel 2022-2023
2022 ÜVK 2023 ÜVK
Näitaja kokku (eurot)
kokku (eurot)
Müüdud veeteenus elanikkonnale ja juriidilistele isikutele 88 981 97 265
Müüdud kanalisatsiooniteenus elanikkonnale ja juriidilistele 99 094 109 724
isikutele
Muud tulud (teenustööd) - -
Müügitulu kokku: 188 075 206 989
Elektrienergia kulu ÜVK objektide haldamisel 76 465 53 495
Vee-erikasutusõiguse tasu ÜVK objektide haldamisel 6 935 5 796
Saastetasud 4 488 4 885
Kemikaalikulud reovee puhastamiseks 9 721 8 005
Kemikaalid vee puhastamiseks 570 1412
Palgakulud 52 579 57 089
Administreerimiskulud (v. a palgakulud, elekter) 4 051 4 884
Amortisatsioonikulud ÜVK objektidelt kokku 124 446 123 732
sh amortisatsioonikulu SF soetatud varadelt - -
Intressikulud 0 0
Materjal ja teenused ÜVK ehitiste remondiks ja hoolduseks 7 480 7 325
Sõidukite majandamiskulud 5 917 9 340
Analüüsid 4 100 5 278
Kulud kokku: 296 752 281 241
Kasum/kahjum: -108 677 -74 252
Andmed: OÜ Aseri Kommunaal
1.4.2 Kunda Vesi OÜ
Kunda linnas tegeleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisega OÜ Kunda Vesi.
Ettevõtte kuulub 100% eraomandusse. OÜ Kunda Vesi omab enamikku Kunda linna ÜVK
varadest, sealhulgas enamikku vee- ja kanalisatsiooni torustikest. Viru-Nigula valla
omanduses on väiksem osa linna veevarustuse- ja kanalisatsiooni torustikest ning mõned
puurkaev-pumplad. Viru-Nigula vald rendib varasid rendilepingu alusel OÜ-le Kunda Vesi,
kes tegeleb nende haldamisega.
OÜ Kunda Vesi tegevuspiirkonnas Kunda linnas on ÜVK teenuse hinnad kehtestatud
vastavalt Konkurentsiameti 11.08.2023 otsusele nr 9-3/2023-029. Veeteenuse hinnad
kehtivad alates 03.10.2023. a (vt tabel 6). Vee-ettevõte on koostanud ja Terviseametiga
kooskõlastanud joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028.
Ülevaade OÜ Kunda Vesi vee-ettevõtluse majandusnäitajatest aastatel 2022 ja 2023 on
toodud alljärgnevas tabelis.
19
Tabel 8. OÜ Kunda Vesi tulud ja kulud ÜVK teenuse osutamisel 2022-2023
2022 ÜVK 2023 ÜVK
Näitaja kokku (eurot)
kokku (eurot)
Müüdud veeteenus elanikkonnale ja juriidilistele isikutele 168 438 227 168
Müüdud kanalisatsiooniteenus elanikkonnale ja juriidilistele
134 287 221 314
isikutele
Muud tulud (teenustööd) 46 328 -
Müügitulu kokku: 349 053 448 482
Elektrienergia kulu ÜVK objektide haldamisel 106 106 78 167
Vee-erikasutusõiguse tasu ÜVK objektide haldamisel 13 302
18 181
Saastetasud 5 162
Kemikaalikulud reovee puhastamiseks 5 974 4 438
Palgakulud 146 737 152 891
Administreerimiskulud (v. a palgakulud, elekter) 22 735 26 852
Amortisatsioonikulud ÜVK objektidelt kokku 60 826 61 428
sh amortisatsioonikulu SF soetatud varadelt - -
Intressikulud 0 0
Materjal ja teenused ÜVK ehitiste remondiks ja hoolduseks 27 657 26 339
Kulud kokku: 388 216 368 579
Kasum/kahjum: -39 163 79 903
Andmed: OÜ Kunda Vesi
1.4.3 Vee-ettevõtluse õiguslik taust
Viru-Nigula vallas on vee-ettevõtjaks määratud kaks vee-ettevõtet kokku neljas
tegevuspiirkonnas:
1. OÜ Kunda Vesi määrati Kunda linnas vee-ettevõtjaks Kunda linnavolikogu
20.01.2014. a otsusega nr 04 (haldusakt on väljastatud tähtajatult)
2. Aseri Kommunaal OÜ määrati Aseri reoveekogumisalal vee-ettevõtjaks Aseri
Vallavolikogu 29.02.2012. a otsusega 117 (kehtib tähtajatult) ja Viru-Nigula aleviku
ning Pada küla tegevuspiirkonnas Viru-Nigula Vallavolikogu 28.02.2019. a otsusega
nr 120 (haldusakt kehtib tähtajaliselt kuni 31.03.2029).
Haldus- ja/või teenuslepinguid vee-ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud ei ole.
Joogivee ja reoveekogumisala piirkonnana on Kunda linnavolikogu 19.12.2002. a otsusega nr
5 kehtestanud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Kunda linnas Kunda linna üldplaneeringu
järgi piiritletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala, mis lähtus haldusakti vastuvõtmise ajal
Kunda Linnavolikogu poolt kinnitatud Kunda linna ühisveevärgi ja–kanalisatsiooni
arendamise kavast. Viru-Nigula Vallavolikogu on oma 28.02.2019. a otsuse nr 120 punktis 2
piiritlenud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnana tema valduses või hallata olevad ühisveevärgi ja-
kanalisatsioonisüsteemid, mille kaudu vee-ettevõtja teostab kinnistute veega varustamist.
Aseri Vallavolikogu on määranud eelnimetatud Aseri Vallavolikogu 29.02.2012. a otsusega
117 tegevuspiirkonnana reoveekogumisala RKA044046 (Aseri).
Konkurentsiameti poolt on kooskõlastatud osutatavate teenuste hinnad Aseri Kommunaal OÜ
taotluse alusel 19.12.2022 otsusega 9-3/2022-053 ja OÜ Kunda Vesi taotluse alusel
11.08.2023 otsusega 9-3/2023-029.
OÜ Kunda Vesi teeninduspiirkonnas reguleerivad vee-ettevõtja ja klientide vahelisi suhteid
järgmised dokumendid:
1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Kunda linnas
2. OÜ Kunda Vesi Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üldtingimused 16.05.2023
3. OÜ Kunda Vesi liitumistasude arvutamise metoodika (allikas: http://kundavesi.ee,
03.10.2024).
20
Aseri Kommunaal OÜ ja piirkonna elanike vahelised suhted on reguleeritud järgmiste
dokumentidega:
1. Liitumistaotlus, Liitumisleping, Liitumistingimused
2. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse müügileping (allikas: https://viru-
nigula.ee/aseri-kommunaal, 03.10.2024).
Dokumentidel puuduvad kehtestamise/välja töötamise ajad, kuid sõnastusest võib järeldada,
et tegemist on tänaseks kehtivuse kaotanud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadus alusel
välja töötatud dokumentidega.
Viru-Nigula vallas kehtivad järgmised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja
kasutamist reguleerivad määrused, mille eesmärk on tagada lõppastmes selge ja läbipaistev
veeteenuste osutamise süsteem:
1. Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri, Aseri
Vallavolikogu 29.02.2012. a määrus nr 37;
2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ja kasutamise eeskiri, Viru-Nigula
Vallavolikogu 28.04.2011. a määrus nr 6;
3. /Viru-Nigula/ Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna reguleerimise kord,
Viru-Nigula Vallavolikogu 28.04.2011. a määrus nr 7;
4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri Kunda linnas, Kunda
linnavolikogu 11.03.2009. a määrus nr 4;
5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Kunda linnas, Kunda
linnavolikogu 11.03.2009. a määrus nr 5.
Määruste abil täidab vald oma KOKS § 6 lõikest 1 ja ÜVVKS-ist tulenevat kohustust
reguleerida ja hallata veevärgi ja kanalisatsiooni arendamist ning tagada nende teenuste
järjepidevus ja kvaliteet. Samuti vältida vaidlusi tarbijatega, määratledes selgelt vee-ettevõtja
ja tarbija vastutused ja õigused, sealhulgas saastetasude ja liitumistingimuste osas.
Praegune õiguslik regulatsioon ei taga Viru-Nigula valla KOKS-st ja ÜVVKS-st tulenevate
kohustuste täitmist. Puudub ühtne regulatsioon ja selgus vee-ettevõtjate vastutuse ulatuse
kohta. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine põhineb eri aegadel tehtud volikogu
otsustel, mis ei ole ühtlustatud ega arvesta tänase haldusstruktuuriga, mistõttu ei ole täpselt
määratletud, kes ja millises ulatuses vastutab teenuse kvaliteedi, infrastruktuuri haldamise ja
klientide teenindamise eest. Halduslepingute puudumine ja vananenud dokumendid, mis
reguleerivad vee-ettevõtjate ja klientide vahelisi suhteid, loovad õigusliku ebakindluse, mis
takistab vallal täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja tagada veeteenuste järjepidevus ja
kvaliteet (vt ka lisa 7).
1.5 Kohalik omavalitsus
Viru-Nigula valla eelarve maht oli 2023. a ligikaudu 10,81 miljonit eurot. 2022. a eelarve
maht oli ligikaudu 9,44 miljonit eurot. Võrreldes 2022. a eelarvega on suurenemine ligikaudu
14,5%. Erinevus on peamiselt tingitud suurematest toetustest ja maksutuludest. 2024. a
eelarve tuludeks oli planeeritud ligikaudu 10,84 miljonit eurot.
Viru-Nigula valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 9.
21
Tabel 9. Viru-Nigula valla eelarve tulud aastatel 2019-2023.
Puhastatud eelarve Võlakohustused kokku Võlakoormus Laenureserv
Aasta
(eurot) (eurot, aasta lõpul) (%) (eurot)
2019 5 897 729 3 087 594 34,53% 2 810 135
2020 5 468 869 2 657 140 29,24% 2 811 729
2021 5 534 648 2 567 453 30,04% 2 967 195
2022 6 274 215 2 851 018 30,20% 3 423 198
2023 6 069 941 3 784 331 37,35% 2 285 610
Andmed: Rahandusministeerium, Viru-Nigula Vallavalitsus
Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta on viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud
(vt tabel 10), mis näitab elanike sissetulekute mõningast suurenemist ning elanike
sotsiaalmajandusliku olukorra paranemist.
Tabel 10. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurodes).
Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Elanike arv 6154 6022 5891 5843 5782 5690 5575 5647 5813
Üksikisiku tulumaks (eurot/in) 550,2 581,6 613,3 691,6 748,4 791,9 796,3 852,6 884,1
Andmed: Eesti Statistikaamet
22
2 Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra
kirjeldus
2.1 Ühisveevärgi puurkaev-pumplad
Viru-Nigula vallas on ühisveevärk välja arendatud Kunda linnas, Aseri ja Viru-Nigula
alevikus ning Rannu, Kõrtsialuse ja Pada külades. Lisaks on vee-ettevõtte hallatav
veevärk ka Vasta Mõisakooli juures.
Tabelis 11 on toodud OÜ-le Kunda Vesi väljastatud keskkonnaloaga (nr
L.VV/329104) ning OÜ-le Aseri Kommunaal väljastatud keskkonnalubadega (nr-id
L.VV/329975 ja L.VV/332506) lubatud puurkaevude veevõtud Viru-Nigula valla
ühisveevarustuse puurkaevudest.
Tabel 11. Keskkonnalubadega lubatud veevõtt Viru-Nigula valla ühisveevarustuse
puurkaevudest
Veehaare Puurkaev Periood Lubatud veevõtt
katastri nr m3/a m3/kv m3/d
Kunda linna Koidu tn
Koidu tn I pk - 2776
veehaare 2017-2025 140 000 35 000 385
Koidu tn II pk - 2775
2017-2025 100 000 25 000 275
Kunda Aia tn puurkaev 2773 2017-2025 0 0 0
Kunda Rakvere mnt puurkaev 2772 2017-2025 0 0 0
Kunda Jaama tn puurkaev 2771 2017-2025 36 000 9 000 100
Aseri Kesktänava veehaare Kesktänava pk – 51040 2023- 74 092 18 523 203
Kordoni tn pk – 2386 2023- 8 760 2 190 24
Rannu küla puurkaev 2423 2023- 9 000 2 250 25
Viru-Nigula puurkaev Keskuse pk - 51513 2019- 16 000 4 000 44
Andmed: OÜ Kunda Vesi keskkonnaluba (nr L.VV/329104) ja OÜ Aseri Kommunaal keskkonnaload
(nr L.VV/329975 ja L.VV/332506).
Viru-Nigula valla ühisveevarustuses kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised
andmed on toodud Lisas 1.
2.2 Viru-Nigula valla veetoodang ja –tarbimine ning reovee kogused
Alljärgnevas tabelis 12 on toodud ülevaade Viru-Nigula valla asulates ühisveevärgi
puurkaev-pumplatest väljapumbatud (toodetud) vee ning elanike, asutuste ja
ettevõtete poolt tarbitud (müüdud) vee kogustest. Lisaks on toodud omatarbe ja
arvestamata vee (veekaod) kogused ja osakaalud. Hinnanguliselt moodustab
veekadude ja arvestamata vee osakaal puurkaev-pumpla(te)st väljapumbatud
(toodetud) veest ligikaudu 0-17 %. Arvestamata vee negatiivsed näidud võivad olla
tingitud nii mehaaniliste kui ka digitaalsete kaugloetavate veearvestite ebatäpsusest.
Tabelis 13 on toodud ülevaade Viru-Nigula valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud
reovee kogustest 2023. a. Ühiskanalisatsiooniga varustatud asulates tarbijate reovee
koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi.
Reovee koguseid mõõdetakse nii Kunda linna kui ka Aseri ja Viru-Nigula
reoveepuhastitel. Vanusest tingituna on vanemad ühiskanalisatsiooni ja
kinnistutorustikud ning kanalisatsioonikaevud suures osas amortiseerunud, mistõttu
toimub sademete- ja lumesulavee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Samuti on
mitmel pool Kunda linnas kasutusel ühisvoolne kanalisatsioon. Sellest lähtuvalt
moodustas infiltratsiooni ja sademevee osakaal 2023. a veekasutusaruande kohaselt
hinnanguliselt kuni 20% reoveepuhastile suunatavast reovee kogusest.
23
Tabel 12. Viru-Nigula valla veetootmise ja –tarbimise kogused 2023. a.
Elanike Tarbijate Liitunute Ühisveevärgi
Asulad arv 2023 arv osakaal (%) puurkaev Vee toodang Omatarve Vee tarbimine Ühiktarbimine Arvestamata vesi*
elanike Asutused,
Kokku
m3/a m3/d m3/d poolt ettevõtted l/d m3/d %
m3/d
m3/d m3/d
Koidu tn PK -
Kunda 3 057 2874 94% 133902 366,9 7,7 210,5 89,1 299,6 73,3 59,6 16,23%
2776
Aseri
Kesktänava PK 43743 119,8
- 51040
Aseri 1 410 1330 94% Aseri Kordoni 10,8 92,9 17,5 110,4 69,9 12,3 9,18%
511 1,4
tn PK - 2386
Rannu PK -
4475 12,3
2423
Keskuse PK -
Viru-Nigula 292 280 96% 8600 23,6 1,4 18,9 2,7 21,6 67,4 0,6 2,36%
51513
Pada PK -
Pada 54 54 100% 672 1,8 0,04 1,5 0,0 1,5 27,5 0,3 17,11%
52995
Vasta PK -
Vasta 35 0 0% 513 1,4 0,6 0,0 0,8 0,8 0,0 0,0 -0,78%
14364
KOKKU 4 848 4 538 93,6% - 192 416 527,2 20,5 323,8 110,1 434,0 71,4 72,7 13,8%
Andmed: OÜ Kunda Vesi, OÜ Aseri Kommunaal, veekasutuse 2023 aastaaruanded, konsultandi arvutused.
* - Arvestamata vee negatiivsed näidud võivad olla tingitud veearvestite ebatäpsusest.
24
Tabel 13. Viru-Nigula valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogused 2023. a.
Liitunute Reovett Reovee
Elanike arv Tarbijate osakaal Reovee vooluhulk elaniku reostuskoormus
Asulad 2023 arv (%) puhastile Reovesi tarbijatelt kohta Infiltratsioon 2023
elanike Asutused, Purgitav
Kokku
m3/a m3/d poolt ettevõtted reovesi l/in*d m3/d % ie
m3/d
m3/d m3/d m³/d
Kunda 3 057 2874 94% 128163 351,1 203,3 132,7 0,0 336,0 70,7 15,1 4,3% 4201
Aseri 1 410 1322 94% 45037 123,4 92,1 12,4 0,0 104,5 69,7 18,9 15,3% 1446
Viru-Nigula 292 292 100% 13915 38,1 20,2 10,6 0,0 30,8 69,2 7,3 19,1% 398
Pada 54 0 0% 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0 0,0 0,0% 0
Vasta 35 0 0% 299 0,8 0,0 0,8 0,0 0,8 0 0,0 0,0% 34
KOKKU 4 848 4 488 92,6% 187 414 513,5 315,7 156,6 0,0 472,2 70,3 41,2 8,0% 6079
Andmed: OÜ Kunda Vesi, OÜ Aseri Kommunaal, veekasutuse 2023 aastaaruanded, konsultandi arvutused.
25
2.3 Kunda linn
Kunda linnas elab Statistikaameti andmetel 01.01.2024. a seisuga 3044 elanikku.
Kunda linnas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (Maa-ameti kaardirakendus)
erineva kaitstusega alad (vt joonis 2). Klindiastangust ülalpool on valdavalt kaitsmata
ning nõrgalt kaitstud (vastavalt väga kõrge ja kõrge reostusohtlikkusega) põhjaveega
alad. Klindiastangust allpool (Kunda lahe suunas) on põhjavesi kaitstud (väga madala
reostusohtlikkusega ala).
Kunda linna reoveekogumisala (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 08.09.2021. a
käskkirjaga nr 377) kaardi põhjal on linna reostuskoormus 4500 ie.
Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 26,3 ie/ha.
Kunda linnas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad valdavalt OÜ-le Kunda Vesi, kes
tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega.
2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus
Kunda linnas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks veevärk, mis baseerub
peamiselt kahel puurkaevul, mis asuvad Koidu tn veepuhastusjaama juures:
Koidu tn puurkaev pk-13 (katastri nr 2775)
Koidu tn puurkaev pk-14 (katastri nr 2776)
Lisaks on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel reservkaevuna veel Jaama tn puurkaev
(katastri nr 2771). Ühisveevõrku ühendatud, kuid hetkel kasutusest väljas (reservis)
on veel seitse puurkaevu: Rakvere mnt ja Aia tänava puurkaevud (katastri nr vastavalt
2772 ja 2773), Lontova ja sadama piirkonna puurkaevud (Lontova tee 8A, Sadama tee
27 ja Sadama tn 6), mida kasutati varasemalt piirkonna varustamiseks joogiveega.
2007. a rajatud ühendustorustiku abil liideti antud piirkond Kunda linna ühisveevõrku.
Aia tänava puurkaev-pumpla (katastri nr 2773) hoone likvideeriti 2008. a.
Ühisveevarustuse kaudu said 2023. a vett ligikaudu 2874 Kunda linna elanikku ehk
ligikaudu 94% veevarustuspiirkonna elanikest (veekasutuse aastaaruanne 2023,
elanike arv 2023. a 3057). Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Kunda linna asutusi
ja ettevõtteid. Asutustest ja ettevõtetest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad: AS
Estonian Cell, Heidelberg Materials Kunda AS, Südamekodud AS, Kunda
Ühisgümnaasium, Viru-Nigula valla lasteaed Kelluke Kunda maja, Kunda
spordikeskus ja Viru-Nigula vallavalitsus. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga
liitumise võimalus tagatud suuremale osale tarbijatest.
Käesoleval ajal tarbitakse Kunda linnas OÜ Kunda Vesi poolt hallatavas
veevarustussüsteemis peamiselt Koidu tn veetöötlusjaama juures asuva puurkaevu
pk-14 (katastri nr 2776) vett, mis suunatakse veevõrku II astme pumpadega peale
veetöötlusseadmete ja puhtaveereservuaari läbimist. Lisaks asub veetöötlusjaama
juures ka puurkaev nr-13 (katastri nr 2775), mille abil toimub põhjavee võtmine
Gdovi veekihist. Puurkaevud asuvad veetöötlusjaama läheduses surfides ning nende
suudmed on allpool maapinda.
Veetöötlusjaamas suunatakse toorvesi kolme aeratsioonikambrisse, kus vesi
pihustatakse spetsiaalsetele suure eripinnaga plastist filtrielementidele e. filtrikehale
(HUFO 120). Filtrikeha läbides toimub vee loomulik aereerimine, mis on vajalik raua,
mangaani, gaaside jm. eraldumiseks. Aeratsioonikambritest voolab vesi ülevoolude
kaudu vahemahutisse, kust osa veest suunatakse ringluspumba kaudu tagasi
aeratsioonikambritesse täiendavaks aereerimiseks. Vahemahutist pumbatakse vesi
edasi kahte survefiltrisse. Kasutatavad survefiltrid OWARA on ette nähtud vee
peenpuhastamiseks ning nende jõudlus on 2 x 25 m3/h. Filtrid on täidetud spetsiaalse
26
filtermaterjaliga (spetsiaalne liivasegu). Nimetatud filtermaterjali läbides eralduvad
rauaosakesed veest, jäädes pidama filtrikehasse. Filtrite läbipesu toimub automaatselt
ning pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni. Peale survefiltrite läbimist voolab puhas vesi
lõppmahutisse e. puhtaveemahutisse, mille kasulik maht on 210 m3. Sealt pumbatakse
see kahe vaheldumisi töötava pumba (2 x 50 m³/h) abil linna veevõrku. Enne
veevõrku jõudmist voolab vesi läbi desinfitseerimisseadmest (UV-seadmest), kus
toimub vee bakterioloogiline puhastus. Tagamaks joogivee vastavus
mikrobioloogilistele kvaliteedinäitajatele lisatakse puhtaveemahutisse aeg-ajalt ka
kloori.
OÜ Kunda Vesi poolt hallatav Kunda linna veetöötlusjaam on rajatud 1999. a ja
osaliselt rekonstrueeritud aastatel 2014-2015. a ning on rahuldavas seisukorras.
Puudub statsionaarne varu elektritoite allikas.
Ülevaade Viru-Nigula valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1.
OÜ-le Kunda Vesi väljastatud keskkonnaloaga (nr L.VV/329104) lubatud veevõtt
Kunda linna ühisveevarustuse puurkaevudest on toodud tabelis 11.
Kunda linna ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest väljapumbatud ning tarbitud
veekoguse andmed 2023. a. kohta on esitatud tabelis 12.
Kunda linnas on vee-ettevõtte poolt hallatava ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu
25,3 km, millest ligikaudu 10,9 km on rekonstrueeritud ja rajatud alates aastast 2010.
Samuti on rajatud plasttorusid eelnevatel aastatel (sh Lontova veevarustuse
ühendustorustik). Uute veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustikke
läbimõõduga De32...De110 mm. Vanemad torustikud on Kunda linnas rajatud malm-
ja terastorudest enam kui 30 a tagasi. Torustike seisukord on valdavalt hea ning
suurem enamus torustikest on plasttorud. Ühisveevarustusega liitumise võimalus on
tagatud peaaegu kõigile Kunda linna reoveekogumisala elanikele. 2023. a. andmete
põhjal moodustas arvestamata vee (sh tuletõrjevesi ja veekaod) osakaal ligikaudu
16,2% toodetud vee kogusest.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Kunda linna olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1
(Kunda linna ÜVK üldskeem).
27
Joonis 3. Kunda linna Koidu tn puurkaevud (katastri nr-id 2775 ja 2776) ning
veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
Joonis 4. Kunda linna Jaama tn puurkaev (katastri nr 2771). Fotod: OÜ Alkranel
18.07.2024.
2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus
Kunda linnas on tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule paigaldatud kokku
29 tuletõrjehüdranti. Hüdrandid on paigaldatud peamiselt veetorustikule läbimõõduga
De110 mm ning nende seisukord on valdavalt hea. Vajalik kustutusvesi tagatakse
Kunda linna veetöötlusjaama veereservuaari (210 m3) ja tuletõrjepumba abil.
Hüdrantidest 5 tk on vanad „Moskva“ tüüpi e. maa-alused hüdrandid, mille
kasutamisel on esinenud talvel kustutusvee kättesaamise probleeme. Lisaks on Kunda
linnas tuletõrjevett võimalik võtta neljast reservuaarist: Jaama tn 1 (100 m3),
28
Tööstuse tn 10 (ca 40 m3) ja Tööstuse tn 8 reservuaarid (2x50 m3). Vajadusel saab
vett kätte ka sadamast ja Lontova silla juurest.
Hinnanguliselt ei suuda olemasolev veevarustussüsteem tagada tipptunnil vajalikku
veekogust ning tulekustutusvett, kuna veepuhastusjaamas puudub vajalik tuletõrjevee
varu (162 m3) ja seadmete tootlikkus pole piisav. Seetõttu põhjustab veevõtt
tuletõrjehüdrantidest rõhu langust veevarustussüsteemis.
Viru-Nigula valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud Lisas 6.
2.3.3 Joogivee kvaliteet
Kunda linna veevarustussüsteemis kasutatakse käesoleval ajal eelkõige Koidu tn
veetöötlusjaama juures asuva puurkaevude põhjavett: Koidu tn pk-13 ja pk-14
puurkaevud (katastri nr-id 2775 ja 2776). Lisaks on reservkaevuna kasutusel Jaama tn
puurkaev (katastri nr 2771). Ülevaade puurkaevudest võetava põhjavee ning
ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteedi kohta on toodud Lisas 3 (ajakohaseid
andmeid vt https://vtiav.sm.ee/).
Käesoleval ajal Kunda linna ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavees
on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri (edaspidi SM) 24.09.2019. a
määrus nr 61) olnud üldraua, mangaani, ammooniumi ja kloriidide sisaldused.
Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Voronka ja Gdovi veekihile on iseloomulik ka
looduslikult kõrge raadiumi sisaldus, mis võib põhjustada joogiveena kasutamisel
ülemäärast efektiivdoosi. Kunda linna veevarustuses kasutatavatest Kambrium-Vendi
veekompleksi puurkaevudest võetud joogiveeproovides ületab efektiivdoos lubatud
piirsisaldust ligikaudu 4-7 korda. Joogivee radioloogilisi näitajaid on viimati
analüüsitud 22.11.2023 võetud joogivee proovist, mille põhjal on Kunda joogiveega
saadav indikatiivdoos 0,411 mSv/a. Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna
kiirgusseire büroo 2024.a hinnangu kohaselt Kunda linna puurkaevu nr 2776 joogivee
radioloogilise mõju tõttu eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv on suurima
tõenäosusega null. Ülaltoodust tulenevalt ei ole vajalik efektiivdoosi alandamiseks
meetmeid rakendada.
Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on
võetud Kunda linna ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovi analüüsitulemuste
põhjal vastab Kunda linna joogivesi uuritud näitajate osas üldiselt joogivee kvaliteedi
piirnormidele (SM 24.09.2019. a määrus nr 61). Ühel juhul on üle piirnormi olnud
üldraua sisaldus.
Osaliselt amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi
mõningane halvenemine tarbijate juures.
Kunda linna veevarustussüsteemi probleemid:
Jaama tn puurkaev-pumpla hoone on halvas seisukorras ja amortiseerunud;
Olemasolevad vanemad ühisveevärgi torustikud on rajatud enam kui 30 aastat
tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Eelkõige vajavad
rekonstrueerimist Mäe, Pargi, Loode, Eha, Aia tänava ning Toolse tee
vanemad veetorustikud;
Olemasolev Kunda linna veevarustussüsteem ei suuda tagada samaaegselt
tipptunni vajalikku veekogust ning tulekustutusvett.
2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus
Kunda linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 2874
Kunda linna elanikku, mis moodustab ligikaudu 94% linna elanikest. Kunda linna
reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud peaaegu
29
kõigile tarbijatele. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon,
toimub reovee kogumine kogumismahutitesse (teadaolevalt Jaama tn 19 ja Jõe tn 19
korterelamud). Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti
kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad.
Kunda linna kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid kasutatakse ka
reoveepumplaid (9 tk) ja survetorustikke. Kunda linnas on kokku ca 20,9 km
isevoolseid ning ca 1,7 km survelisi kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 1,7 km
isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga
De110...De200 mm, mis on rajatud alates aastast 2010. Uusi survekanalisatsiooni
torustikke on rajatud ca 0,15 km.
Vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud nii keraamilisi kui ka
malmtorusid peamiselt läbimõõduga DN200, 250 ja 300. Üksikutes lõikudes ning
reoveepuhastisse suunduvad kanalisatsioonikollektorid on läbimõõduga DN400 ja
DN500. Survetorustikud on ehitatud nii malm-, teras- kui plastmasstorudest
läbimõõduga De90 ja De110 mm.
Kunda linna kanalisatsioon on osaliselt ühisvoolne ning ühiskanalisatsiooni juhitakse
seega ka sademevett. Lisaks toimub reovee vooluhulga suurenemine lumesula- ja saju
perioodidel, mis on tingitud pinnasevee kõrgest tasemest ning vanemate
amortiseerunud torustike ja kaevude ebatihedusest.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Kunda linna kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval
joonisel 1 (Kunda linna ÜVK üldskeem).
Kunda linnas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajadest ja
eramajadest ning asutustest ja ettevõtetest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes
elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga, sh Estonian
Cell AS ja Heidelberg Materials Kunda AS tootmises tekkivat, reovett
ühiskanalisatsiooni ei juhita.
Kunda linna ühiskanalisatsiooniga ühendatud elamute elanike poolt ning asutustes ja
ettevõtetes tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee mõõdetud kogused
aastal 2023 on toodud tabelis 14.
2.3.5 Sademeveesüsteemide tehniline kirjeldus
Lahkvoolne sademeveekanalisatsioon on Kunda linnas välja ehitatud eelkõige Koidu
ja Võidu tänavate ääres. Kokku rajati Koidu ja Võidu tn rekonstrueerimise käigus
aastatel 2019-2020 ca 1,85 km sademeveetorustikke läbimõõduga
De200…De450 mm. Sademevesi juhitakse tänavatelt restkaevude ja torustiku kaudu
Koidu ja Lembitu tn ääres asuvatesse kraavidesse ning nende kaudu Kunda lahte.
Tööde käigus puhastati ja süvendati ka osaliselt olemasolevad eesvoolukraavid.
Lisaks on vanemaid sademeveekanalisatsiooni torustikke Selja tee, Rakvere mnt ning
Jaama, Kalevi, Rahvamaja, Aia, Mäe ja Pargi tn piirkonnas, mille kaudu juhitakse
sademevesi ühiskanalisatsiooni ning osaliselt ka kraavidesse. Kokku on vanemate
sademevee kanalisatsioonitorustikke kogupikkus ligikaudu 3,7 km. Torude
läbimõõdud jäävad peamiselt vahemikku DN250 ja DN500 mm. Osad sademevee
kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud ning ei suuda sademevett ära juhtida.
Mujal toimub parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt sademevee ärajuhtimine
kraavitusega territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee
imbumine pinnasesse.
30
Sademevee torustikud ja kraavid on linnas rajatud erinevatel aegadel.
Vanemad rajatised:
1. Kalevi tn sademeveetorustikud
Uuemad rajatised:
1. Koidu ja Võidu tn sademeveetorustikud - 2019
2. Keskväljak – 2006
3. Selja tee, Rakvere mnt, KNT ring – 2011
4. Jäätmejaama plats – 2010
5. Jaama tn sademeveetorustikud
6. Selja tee kraav (Võidu ristmikul), renoveeritud, juhitud tee alt läbi trassi
7. Pargi ja Tähe tn ristmik, juhitud ühiskanalisatsiooni süsteemi – 36 jm
8. Mäe ja Koidu tn ristmik, juhitud tee alt läbi kogumiskraavi
9. Lasteaia veed, juhitud tee alt läbi kogumiskraavi
Lahtised kraavid:
1. Spordi tn 9 kinnistu kõrval + juhitud tee alt läbi kogumiskraavi
2. Koidu tn – piki teed (lasteaia vastas, Koidu 42 kohal torusse viidud)
3. Koidu tn lõpp – piki teed (peale veepuhastusjaama)
4. Koidu tn ja Astangu vahel (+ metsakuivenduse kraavid)
5. Võidu tn – piki mäeveeru
6. Toolse tee – ristub (Lepiku tee ristmikul)
7. Toolse tee 11 kohal (juhitud tee alt läbi)
8. Lepiku tee – piki teed
9. Lontova tee – piki teed (Metsa tn ristmikust jõeni)
10. Lontova tee – piki teed (Lontova 16 linna piirini)
11. Mäe tn piki teed / vahemikus 2 – 10
12. Sadama tee ääres – piki teed kahel pool
13. Kalmistu tee ääres – piki teed kahel pool
14. Ranna tee – teeservas (alguses)
15. Mere tn – kahel pool
16. Pargi tn – piki teed
17. Rahvamaja tn – piki teed (erinevad lõigud)
18. Uus-Sadama tee – piki teed kahel pool (kohati)
19. Lembitu tn – metsa vahel juhitud mere poole (kaks silda)
20. Selja tee – piki teed kahel pool (uued kraavid ja truubid)
Truubid:
1. Lontova tee – 4 truupi
2. Mageranna tee – 1 truup
3. Spordi tn – 1 truup
4. Toolse tee – 2 truupi
5. Kalda tn – 1 truup
6. Kungla tn – 1 truup
7. Kalmistu tee – 1 truup
8. Lembitu tn – 1 truup
9. Metsa tn – 2 truupi
10. Selja tee (uued)
Projekteeritud uued süsteemid:
1. Kunda linna Pargi, Pargi põik, Mäe ja Tähe tn sademeveekanalisatsioon –
2019;
2. Mäe tn sademeveekanalisatsioon lõigus Mäe tn 18 kuni Koidu tn - 2024
31
Sademeveekanalisatsiooni rajamiseks Kunda linnas Pargi, Pargi põik, Mäe ja Tähe tn
sai Viru-Nigula vallavalitsus toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF) 354264
eurot (projekti nr 2021-2027.2.03.24-0037). Projekti kogumaksumus on 506091,01
eurot.
Kunda linna sademeveesüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1
(Kunda linna ÜVK üldskeem).
2.3.6 Kunda linna reovee reostuskoormus
Kuna Kunda linnas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud
reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 14). Alljärgnevas tabelis on toodud Kunda
linna ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes
tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee mõõdetud kogused aastal 2023.
Lisaks on toodud arvutuslik reovee reostuskoormus. Reostuskoormuse arvutamisel on
arvestatud, et ühe Kunda linna ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt
tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 ie. Reostuskoormus 1 ie on 60
g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.
Alljärgnevas tabelis toodud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda
reaalsest olukorrast.
Tabel 14. Kunda linna reoveekogused ja reostuskoormus.
Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-
töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7
Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d
ÜK-ga ühendatud elanikud Kunda
linnas 2874 1 70,7 2874 203,3 172,4
Asutused ja ettevõtted 0,3 30,0 1327,2 132,7 79,6
Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 1327,2 132,7 79,6
Kunda reovesi kokku 2874 - - 4201,2 336,0 252,1
Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0
Kanalisatsioon kokku 4201 336,0 252,1
Infiltratsioon - - 4,3% - 15,1 -
REOVESI KOKKU 4201 351,1 252,1
Andmed: OÜ Kunda Vesi veekasutuse aastaaruanne 2023, konsultandi arvutused.
2.3.7 Kunda linna reoveepumplad
Kunda linnas on reovee suunamiseks reoveepuhastisse rajatud kokku 9
reoveepumplat. Linna läänepoolses osas, kus asuvad peamiselt kortermajad ja ka
eramajad, suunatakse reovesi isevoolsete kanalisatsioonitorustike abil Kunda
reoveepuhastisse. Kunda linna ida- ja lõunapoolsest osast reovee juhtimiseks Kunda
reoveepuhastisse kasutatakse reoveepumplaid. Reoveepumplad on rajatud peale 2002.
a ja nende seisukord on valdavalt hea.
Viru-Nigula vallas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud Lisas 5.
2.3.8 Kunda linna purgimissõlm
Kogumismahutite purgimisvõimalus on praegusel hetkel Kunda linna reoveepuhasti
juures asuvasse kanalisatsioonikaevu. Purgla reoveepuhasti juures puudub, kuna
purgitavad kogused on väga väikesed. Kogumiskaevude tühjendamist tellivad
kohalikud elanikud ise.
2.3.9 Kunda linna reoveepuhasti
Kunda linna reoveepuhasti asub linna põhjaosas Lepiku teel (joonis 5). Puhasti on
rajatud 1974. a ning selle hüdrauliline võimsus oli 2500 m3/d. 2004. a rekonstrueeriti
32
reoveepuhasti võreseadmete hoone ning paigaldati mehaaniline võre ning võrepress.
2008. a viidi läbi reoveepuhasti ulatuslikum rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise
käigus korrastati olemasolevad r/b mahutid vajalikus mahus ning rekonstrueeriti
reovee eelkäitluseks kasutatav liivapüünis ja paigaldati uued tehnoloogilised seadmed
ning muda veetustamise süsteem. Puhasti projekteeritud jõudlus reostuskoormuse
järgi on 252 kg BHT7/d (4200 ie) ja hüdrauliline jõudlus 1368 m3/d.
Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides:
- mehaaniline puhastus võreseadme ja liivapüünise abil;
- bioloogiline puhastus läbivoolses aktiivmudapuhastis koos
lämmastikuärastusega;
- fosforiärastus keemilise sadestamise teel (vajadusel);
Jääkmuda käitlemine toimub järgmistes etappides:
- jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis);
- tihenenud muda tahendamine mudatahendusseadmes (lintfilterpress);
Reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest:
- võreseadmete hoone
- aereeritavad liivapüünised
- tehnohoone;
- bioloogilise puhastuse mahutid;
o anaeroobne mahuti V=377 m3
o anoksiline mahuti V=370 m3
o aeratsioonimahuti V=1140 m3
o järelsetitid
o mudatihendaja
- tahendatud muda kogumisplats
Reovesi voolab puhastisse isevoolse torustiku kaudu. Võre läbinud reovesi juhitakse
aereeritavasse liivapüünisesse, mille projekteeritud jõudlus on 57 m3/h.
Liivapüünisest juhitakse reovesi bioloogilise puhastuse osasse.
Bioloogiline puhastus koosneb anaeroobsest, anoksilisest ning aeroobsest tsoonist.
Bioloogilise puhastuse tarbeks on kasutatud ära olemasoleva reoveepuhasti mahuteid.
Anaeroobne protsess toimub ühes olemasolevas endises eelsetitis, mida kasutatakse
ka ühtlustusmahutina. Mahuti kogumaht on 377 m3. Mahuti on varustatud
segamissüsteemiga ning seal viiakse läbi fosfori bioloogiline sidumine. Anaeroobsest
mahutist pumbatakse reovesi vastavalt reovee nivooanduritele sukelpumba abil
(projektikohane jõudlus 60 m3/h) anoksilisse mahutisse. Anoksilises mahutis/tankis
toimub bioloogiliseks lämmastikuärastuseks vajalik denitrifikatsiooniprotsess. Mahuti
on rekonstrueeritud endise eelsetiti mahuti baasil ning selle maht on ligikaudu 370 m3.
Mahuti on varustatud segamissüsteemiga ning mahutisse juhitakse retsirkulatsiooni-
vett ning aktiivmuda denitrifikatsiooni läbiviimiseks. Anoksilisele mahutile järgneb
aeratsioonimahuti, mis koosneb mitmest eelnevalt kasutatud protsessimahutist ning
selle kogumaht on ligikaudu 1140 m3. Aeratsioonimahutis toimub orgaanilise aine
lagundamine ning nitrifikatsiooniprotsessid. Aereerimiseks kasutatakse peenmull
toruaeraatoreid, mis on paigutatud aeratsioonimahuti põhja. Vajalik õhk saadakse
tehnohoones olevate puhurite abil, millest kaks on töös ning üks reservis. Puhurite
nimivõimsus on 18,5 kW ning õhu tootlikkus ligikaudu 600 m3/h. Aerotankist
juhitakse reovesi järelsetititesse. Olemasolevad järelsetitid on ehitatud ümber
vertikaalseteks setititeks. Rekonstrueerimise käigus ehitati välja mudataskud ning
olemasolev puitvahesein asendati betoonpaneelidega. Järelsetitites toimub ka
33
liigmuda ja tagastusmuda pumpamine. Tagastusmuda pumbatakse tagasi bioloogilise
puhastusprotsessi algusesse (anaeroobsesse ja anoksilisse mahutisse).
Liigmuda pumbatakse järelsetitist välja vastavalt veetustaja programmile. Heitvesi
juhitakse ülevoolusüsteemi abil suublasse.
Mudatöötlus kätkeb järelsetititest eemaldatava muda kogumist ja eeltihendamist
mudatihendajas ning tihendatud muda veetustamist. Vastavalt projektile on ette
nähtud mehaaniline veetustamine mudatihendajaga varustatud lintfilterpressis. Muda
tihendamine ja veetustamine toimub puhasti juures asuvas tehnohoones. Tihendatud
muda veetustamise efektiivsuse suurendamiseks kasutatakse polümeerilahust.
Veetustatud muda ladustatakse kohapeal selleks ette valmistatud mahutis. Puhasti
rekonstrueerimisel oli vastavalt projektile ette nähtud ka keemiline fosforiärastus
reoveest, kuid praegusel hetkel seda ei rakendata.
Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kunda Vesi väljastatud keskkonnaloale (nr
L.VV/329104) on Nõlvakraav (suubla kood VEE1300013).
Kunda linna reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras ning tagab üldiselt reovee
nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti seadmed (võreseade, puhurid, tahendusseade)
on käesolevaks ajaks osaliselt amortiseerunud ning vajavad asendamist.
Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid ka liigveed, mis suurte saju- ja
sulaperioodidel Kunda puhastisse sisenevat reovee kogust oluliselt suurendavad. See
on eelkõige tingitud asjaolust, et Kunda linnas on mitmel pool kasutusel ühisvoolne
kanalisatsioon.
Keskkonnaloaga (nr L.VV/329104) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused
ning Kunda linna reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel 2022-
2023 on toodud Lisas 4. Keskkonda viidavat sulfaatide kogust vastavalt
keskkonnaloale ei limiteerita.
34
Joonis 5. Kunda linna reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2022-2023 võetud
heitvee proovid vastavad keskkonnaloa nõuetele.
Kunda linna kanalisatsioonisüsteemide probleemid:
Kunda linna ühiskanalisatsiooni torustikud on suures osas rajatud enam kui 30
aastat tagasi keraamilistest ja malmtorudest ning on käesolevaks ajaks
amortiseerunud. Vanemate torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub
sademevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi;
Kunda linna reoveepuhasti on viimati rekonstrueeritud 2008. a ning sellest
tulenevalt on puhasti peamised seadmed (võre, puhurid, settetahendusseade)
käesolevaks ajaks amortiseerunud ja vajavad välja vahetamist;
Kunda linna ühiskanalisatsioon on osaliselt ühisvoolne, mistõttu sadude
perioodil suureneb oluliselt puhastisse juhitava reovee vooluhulk. Samuti
35
toimub sademevee ja pinnasevee infiltratsioon ühiskanalisatsiooni torustike
ning kaevude amortisatsiooni tõttu. See omakorda põhjustab suurtel saju- ja
sulaperioodidel häireid reoveepuhasti töös. Vajalik on ühisvoolse
kanalisatsioonisüsteemi ümberehitamine lahkvoolseks;
Vanemad sademevee torustikud on amortiseerunud, osaliselt sisse vajunud või
läbi lõigatud. Kaevud on kohati pinnasesse mattunud. Puudub ülevaade,
milline osa torustikust on säilinud ja kasutuskõlblik ning pole teada, kas vesi
liigub õiges suunas ja jõuab eesvoolukraavidesse.
2.4 Aseri piirkond
Aseri piirkond hõlmab endas Aseri alevikku, Kõrtsialuse ja Rannu küla. Aseri
alevikus elas 01.01.2023 seisuga 1237 elanikku, Rannu külas 136 elanikku ning
Kõrtsialuse külas 37 elanikku.
Aseri reoveekogumisalal on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi peamiselt
kaitstud (väga madal reostusohtlikkus).
Aseri aleviku reoveekogumisala (kinnitatud Keskkonnaministri 15. veebruari 2019. a
käskkirjaga nr 131) kaardi põhjal on ala reostuskoormus 1963 ie. Reoveekogumisalal
tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 19,3 ie/ha.
Aseri reoveekogumisalal kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad
OÜ-le Aseri Kommunaal, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni haldamisega
piirkonnas.
2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus
Aseri aleviku veevarustus baseerub aleviku keskel Kesktänaval asuval puurkaevul
(katastri nr 51040). Lisaks on toorvee reservkaevuna kasutusel ka aleviku põhjaosas
asuv Kordoni puurkaev (katastri nr 2386). Nii Kesktänava kui Kordoni puurkaevud on
ühises veetöötlussüsteemis ning ühe puurkaevu avarii korral saab kasutada teise
puurkaevu ühises veetöötlusjaamas töödeldud vett. Aseri aleviku ühisveevärgist
saavad vett ka Kõrtsialuse küla elanikud. Aseri aleviku ühisveevärk on ühendatud ka
Rannu küla veevärgiga, kuid on siibritega eraldatud. Rannu külas on ühisveevarustuse
tarbeks kasutusel Rannu puurkaev (katastri nr 2423).
Ühisveevarustuse kaudu said 2023. a. vett ligikaudu 1330 Aseri aleviku ning
Kõrtsialuse ja Rannu külade elanikku ehk ligikaudu 94% piirkonna asulate elanikest.
Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus piirkonna asutusi ja ettevõtteid.
Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud suuremale osale
tarbijatest.
Käesoleval ajal tarbitakse Aseri alevikus OÜ Aseri Kommunaal poolt hallatavas
veevarustussüsteemis peamiselt Kesktänava puurkaevu (katastri nr 51040) vett, mis
suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Aseri veetöötlusjaama
rajamisel 2012. a. arvestati, et sinna pumbatakse vajadusel toorvesi ka Kordoni tn
puurkaevust. Kesktänava puurkaev asub veetöötlusjaama läheduses maa-aluses
kambris ning on rajatud 2012. a. Veetöötluseks kasutatakse Aseri aleviku
veetöötlusjaamas raua- ja mangaanieraldusfiltreid (EURA AIR 125 Duplex) ning
lisaks filtreid radionukliidide eraldamiseks. Lisaks on veetöötlusjaamas olemas
pöördosmoosi seade HERCO UA 8000 kloriidide eraldamiseks, kuid hetkel selle
kasutamise vajadus puudub. Filtrite pesuvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Töödeldud
vesi suunatakse Aseri aleviku veevärki II-astme pumpla ja puhtaveemahutite
(2x160 m3) kaudu. Tagamaks joogivee vastavus mikrobioloogilistele
kvaliteedinäitajatele on võimalik puhtaveemahutitesse lisada ka kloori.
36
Rannu külas asub puurkaev-pumpla veetöötlusjaama hoones, mis on rekonstrueeritud
2012. aastal. Veetöötlusjaama rekonstrueerimise käigus paigaldati hoonesse kaks
aereeritavat rauaeraldusfiltrit tootlikkusega 5 m3/h. Töödeldud vesi suunatakse puhta
vee reservuaaridesse mahuga 2x2 m3 ning pumbatakse II astme pumpadega
ühisveevärki. Mahutites toimub lisaks põhjavees olevate gaaside, sh. H2S eraldamine.
Tagamaks joogivee vastavus mikrobioloogilistele kvaliteedinäitajatele on võimalik
puhtaveemahutitesse lisada ka kloori. 2024 aasta lõpus lisati Rannu veetöötlusjaama
peale rauaeraldusfiltreid soola baasil regenereeritav filter (veetöötlusseadmed
kontrolleriga GE700LOGIX ) mis suurendab veetöötlusseadmete raua ja mangaani
eraldamise efektiivsust. Filtrite pesuvesi juhitakse veetöötlusjaama juures asuvasse
kanalisatsioonikaevu ning pumbatakse Aseri ühiskanalisatsiooni.
Ülevaade Viru-Nigula valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1.
OÜ-le Aseri Kommunaal väljastatud keskkonnaloaga (nr L.VV/329975) lubatud
veevõtt Aseri aleviku ja Rannu küla ühisveevarustuse puurkaevudest on toodud
tabelis 11.
Aseri aleviku ja Rannu küla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest väljapumbatud
ning tarbitud veekoguse andmed 2023. a. kohta on esitatud tabelis 12.
Aseri alevikus ning Kõrtsialuse ja Rannu külades on vee-ettevõtte poolt hallatava
ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 13 km. Valdav enamus piirkonna ühisveevärgist
on rajatud ja rekonstrueeritud aastatel 2010-2011. Torustike rajamisel ja
rekonstrueerimisel kasutati plasttorusid läbimõõduga De32...De160 mm.
Ühisveevarustusega liitumise võimalus on tagatud peaaegu kõigile Aseri
reoveekogumisala elanikele. 2023. a. andmete põhjal moodustas arvestamata vee (nt
tuletõrjevesi) ning veekadude osakaal ligikaudu 9,2% toodetud vee kogusest.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Aseri aleviku ning Kõrtsialuse ja Rannu külade olemasolevad veesüsteemid on
näidatud töö lisades oleval joonisel 2 (Aseri piirkonna ÜVK üldskeem).
37
Joonis 6. Aseri aleviku Kesktänava puurkaev (katastri nr 51040) ning
veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
Joonis 7. Aseri aleviku Kordoni puurkaev (katastri nr 2386). Fotod: OÜ Alkranel
18.07.2024.
38
Joonis 8. Rannu küla puurkaev (katastri nr 2423) ning veetöötlusjaam. Fotod: OÜ
Alkranel 18.07.2024.
2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus
Tuletõrje veevarustuseks on Aseri alevikus 25 tuletõrjehüdranti, tootmisettevõtete
lokaalsed tulekustutussüsteemid ja aleviku piirides asuvad looduslikud veekogud:
alevikku poolitav Meriküla oja ja Aseri tiik. Rannu külas on tuletõrjeveevarustuseks
üks tuletõrje veevõtukoht (looduslik tiik). Samuti on üks tuletõrje veevõtukoht
(tehisveekogu) Kõrtsialuse külas külalistemaja juures. Tuletõrjevee saamiseks
hüdrantidest tuleb tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava
veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud
jaotustorustikku (üldjuhul DN 100 mm). Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti
rekonstrueerimistööde käigus vahetati olemasolevad hüdrandid välja uute vastu ja
tähistati vastavalt kehtivale korrale. Hajaasustusega piirkondades, kus puudub
tsentraalne veevarustus, on soovitav rajada tuletõrjevee saamiseks looduslikud
veehoidlad. Kuna aga looduslikud veehoidlad ei ole ühisveevärgi osa, siis ÜVK
arengukava neid edaspidi ei käsitle.
Viru-Nigula valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud Lisas 6.
2.4.3 Joogivee kvaliteet
Aseri alevikus kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks peamiselt Kesktänava puurkaevu
(katastri nr 51040) vett. Lisaks kasutatakse vähesel määral Kordoni puurkaevu
(katastri nr 2386) vett. Rannu külas kasutatakse ühisveevarustuses Rannu puurkaevu
(katastri nr 2423) vett. Ülevaade puurkaevudest võetava põhjavee ning ühisveevärgist
saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 (ajakohaseid andmeid vt
https://vtiav.sm.ee/).
39
Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et Aseri aleviku
ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavees on üle joogivee lubatud
piirnormi (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61) olnud üldraua sisaldused. Rannu küla
ühisveevarustuse puurkaevu põhjavees on samuti üle joogivee lubatud piirnormi
olnud üldraua sisaldus.
Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on
võetud Aseri aleviku ja Rannu küla ühisveevärgist. 2024. a esines korduvalt
probleeme mangaani sisaldusega tarbijatele antavas joogivees. Käesolevaks ajaks on
Aseri veetöötlusjaamas veetöötlusseadmete filtermaterjal vahetatud ning viimased
joogivee proovid vastavad nõuetele. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste
põhjal vastab Aseri aleviku ja Rannu küla joogivesi uuritud näitajate osas joogivee
kvaliteedi piirnormidele (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61).
Joogivee radioloogilisi näitajaid on viimati analüüsitud 15.11.2022 võetud joogivee
proovist, mille põhjal on Aseri alevikus joogiveega saadav efektiivdoos 0,429 mSv/a.
Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo 2023. aasta joogivee
radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnangu alusel Aseri
VTJ joogivee radioloogilise mõju tõttu haigestuvate inimeste arv on suurima
tõenäosusega 0.
Rannu küla veevärgist 30.05.2023 võetud joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal
on joogiveega saadav indikatiivdoos 0,435 mSv/a. 2023. a Rannu küla joogivee
radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnangu kohaselt Rannu
küla joogivee radioloogilise mõju tõttu eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv
on suurima tõenäosusega null.
Osaliselt amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi
mõningane halvenemine tarbijate juures.
Aseri piirkonna veevarustussüsteemi probleemid:
Aseri aleviku olemasoleva veevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal
suuremad probleemid puuduvad. 2010-2011.a rajatud veetorustike osa pole
kõigi kinnistute osas sõlmitud maakasutuse lepinguid, mis võib tekitada
probleeme nii torustike hooldamisel ja kinnistute kasutamisel;
Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades puudub ühisveevärgiga liitumise
võimalus. Ühisveevärgi väljaarendamise investeeringu tegemise vajadus sõltub
pikemaajalises perspektiivis Aseri reoveekogumisala piiride laiendamisest,
mille eelduseks omakorda on, et edaspidi jätkub suvilate ümberehitus
aastaringseks kasutamiseks, mis tagab piirkonna püsielanike (tarbijate) arvu
kasvu.
2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus
Aseri aleviku ning Kõrtsialuse ja Rannu külade ühiskanalisatsioonisüsteemiga on
käesoleval ajal liitunud ligikaudu 1322 inimest ehk ligikaudu 94% piirkonna
elanikest. Aseri alevikus ning Kõrtsialuse ja Rannu külades on moodustatud
reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitunud enamik
elanikest. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub
reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumiskaevude reovee purgimise võimalus
on Aseri reoveepuhasti juures.
Aseri reoveekogumisala kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning üksnes reovee
suunamiseks puhastusprotsessi on reoveepuhasti territooriumile rajatud
reoveepumpla. Lisaks on reoveepumpla kasutusel Rannu küla veetöötlusjaama
40
filtripesuvee suunamiseks ühiskanalisatsiooni. Aseri reoveekogumisalal on kokku ca
16,2 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning ca 0,2 km survekanalisatsiooni
torustikke. Kanalisatsioonitorustikud on valdavalt rekonstrueeritud ja rajatud aastatel
2010-2011 ning on heas seisukorras. Uute isevoolsete kanalisatsioonitorustike
rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160, De200 ja De250 mm.
Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõduga De90 ja De110.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Aseri reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades
oleval joonisel 2 (Aseri piirkonna ÜVK üldskeem).
Aseri reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajadest
ja eramajadest ning asutustest ja ettevõtetest.
Aseri reoveekogumisala ühiskanalisatsiooniga ühendatud elamutes ning asutustes ja
ettevõtetes tekkiva reovee ning Aseri reoveepuhastile juhitava reovee arvestuslikud
kogused aastal 2023 on toodud tabelis 15.
2.4.5 Sademeveesüsteemide tehniline kirjeldus
Aseri alevikus on teadaolevalt lahkvoolne sademeveekanalisatsioon olemas üksnes
Kesktänava, Veetorni ja Pargi tn piirkonnas. Sademevesi juhitakse aleviku keskuses
olevate sademeveesüsteemide kaudu Meriküla ojja ja Aseri tiiki. Vee-ettevõtjale
teadaolevate vanemate sademeveetorustike kogupikkus on ca 1 km. Täpsemad
andmed sademeveesüsteemide paiknemise ja seisukorra kohta puuduvad.
Uuemaid sademeveetorustikke on rajatud üksnes Aseri Kooli territooriumile (Kooli tn
2) 2018. aastal kogupikkusega 185 meetrit. Sademevesi juhitakse kooli territooriumilt
Rannu-Aseri tee ääres asuvasse kraavi.
Lisaks on üksikutes kohtades ka mujal kasutusel lokaalsed sademeveesüsteemid,
mille koha täpsemad andmed puuduvad. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete
territooriumidelt juhitakse sademevesi ka territooriume ümbritsevatele haljasaladele,
kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Samuti toimub osaliselt sademevete
ärajuhtimine kraavitusega.
Ajalooliselt on Aseri alevik rajatud kahes järgus. Aleviku I järk rajati möödunud
sajandi algul Meriküla ojast põhja poole ja olemasolev looduslik kalle soodustab
sademevee äravoolu mere suunas ning eraldi kanalisatsiooni ei ole vaja. Aleviku II
järk rajati eelmise sajandi 50.-ndatel aastatel Meriküla ojast lõuna poole soisele
pinnasele, mis tingis kohese Meriküla ojasse ja Aseri tiiki suubuva
sademeveekanalisatsiooni väljaehitamise. Sademeveekanalisatsiooniga on ühendatud
ka sademevee restkaevud, mis võimaldab tekkiva lumesulavee ja sademevee suunata
eelpoolnimetatud veekogudesse. Probleemiks on sademevee kogunemine kinnistutele,
mis tekitab nimetatud piirkondades liigniiskuse probleemi.
Sademeveesüsteemi rekonstrueerimisele lisaks on kindlasti vajalik eelvooluks olevate
kuivenduskraavide puhastamine, tagamaks üleliigse vee väljavoolu liigniiskuse all
kannatavatelt kinnistutelt.
Väga kehvas olukorras on ka Aseri tiigi tamm (väljavoolul), mistõttu tamm vajab
lähiaastatel kindlasti rekonstrueerimist ning selle tarvis tuleb koostada eraldi
eelprojekt, mis võimaldaks hinnata vajalike rekonstrueerimistööde ulatust ja
maksumust. Viimastel aastatel on tamm nihkunud ca 10 cm oma algsest asukohast,
mistõttu tammi seisukord on muutunud kriitiliseks.
41
Lisaks on Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkonda põhiliselt 1970.-ndatel rajatud
kunagise keraamikatehase savitorude toodangu baasil nii mööda aiamaade teid kui üle
kruntide kulgev dokumenteerimata ja üsna süsteemitu drenaažsüsteem. Rajatud
drenaažitorustikke on täna raske, kui mitte võimatu tuvastada ja need ei vasta
kaasaegsetele nõuetele ei ÜVK seaduse ega süsteemi töökindluse ja jätkusuutlikkuse
kontekstis.
2.4.6 Aseri reoveekogumisala reovee reostuskoormus
Aseri reoveekogumisalal juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike, asutuste ja
ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.
Alljärgnevas tabelis on toodud Aseri reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga
ühendatud elamutes poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekkiva reovee ning Aseri
reoveepuhastile juhitava reovee mõõdetud kogused aastal 2023. Lisaks on toodud
arvutuslik reovee reostuskoormus. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe
Aseri reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud
ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 ie. Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g
heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Alljärgnevas tabelis
toodud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.
Tabel 15. Aseri reoveekogumisala reoveekogused ja reostuskoormus.
Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-
töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7
Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d
ÜK-ga ühendatud elanikud Aseri
alevikus 1175 1 72,2 1175 84,8 70,5
ÜK-ga ühendatud elanikud Rannu
külas 125 1 49,7 125 6,2 7,5
ÜK-ga ühendatud elanikud
Kõrtsialuse külas 22 1 50,8 22 1,1 1,3
Elukondlik kokku 1322 1 69,7 1322 92,1 79,3
Asutused ja ettevõtted – Aseri alevik - 108 10,8 6,5
Asutused ja ettevõtted – Rannu küla - 3 0,3 0,2
Asutused ja ettevõtted – Kõrtsialuse
küla 13 1,3 0,8
Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 124 12,4 7,4
Aseri reovesi kokku - - - 1446 104,5 86,8
Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0
Kanalisatsioon kokku 1446 104,5 86,8
Infiltratsioon - - 15% - 18,9 -
REOVESI KOKKU 1446 123,4 86,8
Andmed: OÜ Aseri Kommunaal veekasutuse aastaaruanne 2023, konsultandi arvutused.
2.4.7 Aseri reoveekogumisala reoveepumplad
Aseri reoveekogumisala kanalisatsioon on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks
Aseri reoveepuhastisse on reoveepuhasti rekonstrueerimise käigus aastatel 2010-2012
puhasti territooriumile rajatud kompaktpumpla. Lisaks on reoveepumpla kasutusel
Rannu veetöötlusjaama juures filtripesuvee suunamiseks ühiskanalisatsiooni.
Viru-Nigula vallas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud Lisas 5.
2.4.8 Aseri reoveepuhasti
Aseri reoveekogumisala reovesi suunatakse isevoolse kanalisatsiooni kaudu Aseri
reoveepuhastisse, mis asub aadressil Mere tn 12. Puhasti on rajatud 1989. a, kuid
42
rekonstrueeriti täielikult 2010-2012. Projektiga rajati muda töötlemise/veetustamise ja
komposteerimise süsteem, mis võimaldab muda taaskasutamise vastavalt Euroopa
Liidu Reoveesette direktiivile 86/278/EMÜ. Puhasti teenindab Aseri aleviku ning
Kõrtsialuse ja Rannu küla ühiskanalisatsioonisüsteemi. Puhasti on dimensioneeritud
töökoormusele 2330 ie. Kuja 100 m on tagatud.
Puhasti võimsus- ja reostuskoormusnäitajad on järgnevad:
- Qd keskmine= 340 m3/d; q= 30 m3/h
- Qd maksimum= 435 m3/d; q= 60 m3/h
- Reostuskoormus 140 kgBHT7/d
Puhasti hoone (renoveerimisjärgselt 220 m2) sisaldab järgmiseid puhastusprotsessi
põhiseadmeid:
- mehaaniline peenvõre;
- liivapesur;
- õhupuhurid;
- sette veetustamisseadmed koos polümeerisõlmega
Hoone juurde on rajatud raudbetoonmahuti reoveesette aeroobseks stabiliseerimiseks
(õhustusega), raudbetoonmahuti puhastatud heitveele, purglamahuti koos mehaanilise
võrega.
Reoveepuhastustehnoloogiana kasutatakse bioloogilise lämmastiku-fosfori ärastusega
(anaeroobse-anoksilise/oksilise A2/O protsessiga) aktiivmudapuhastust.
Puhastusprotsessi põhietappideks on liivaeraldus, bioloogiline puhastus ja
järelsetitamine. Bioloogilise puhastuse läbiviimiseks on puhastisse rajatud kaks sama
võimsusega paralleelset puhastusliini. Reovee bioloogilise puhastuse osa koosneb
mõlemal liinil reovee anaeroobse töötluse (bioloogilise fosforiärastuse) mahutist,
denitrifikatsiooni mahutist ja õhustusmahutist (nitrifikatsioonimahutist).
Õhustusmahuti põhja on paigaldatud peenmulliline õhustussüsteem. Teistesse
bioloogilise puhastuse osa mahutitesse on paigaldatud sukelsegurid. Peale
puhastusprotsessi jõuab puhastatud reovesi puhastatud heitvee mahuti kaudu, milles
vajadusel on võimalik läbi viia puhastatud heitvee desinfitseerimisprotsess, suublasse
– Soome lahte.
Reoveesete jõuab peale aeroobse stabilisatsiooniprotsessi läbimist puhasti
rekonstrueerimise käigus puhasti juurde rajatud lõppkäitlusse
komposteerimisväljakule (1200 m2), kus toimub sette segamine tugimaterjaliga ja
aeroobne kompostimine.
Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Aseri Kommunaal väljastatud keskkonnaloale (nr
L.VV/329975) on Aseri rand (suubla kood VEE3106000).
Keskkonnaloaga (nr L.VV/329975) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused
ning Aseri reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel 2022-2023 on
toodud Lisas 4. Keskkonda viidavat sulfaatide kogust vastavalt keskkonnaloale ei
limiteerita.
43
Joonis 9. Aseri reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2022-2023 võetud
heitvee proovid vastavad üldiselt keskkonnaloa nõuetele. Ühel juhul on üle lubatud
piirnormi olnud KHT näitaja.
Aseri reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteemide probleemid:
Aseri reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal
suuremad probleemid puuduvad. 2010-2011.a rajatud kanalisatsioonitorustike
osa pole kõigi kinnistute osas sõlmitud maakasutuse lepinguid, mis võib
tekitada probleeme nii torustike hooldamisel ja kinnistute kasutamisel;
Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades puudub ühiskanalisatsiooniga
liitumise võimalus. Ühiskanalisatsiooni väljaarendamise investeeringu
tegemise vajadus sõltub pikemaajalises perspektiivis Aseri reoveekogumisala
piiride laiendamisest, mille eelduseks omakorda on, et edaspidi jätkub suvilate
ümberehitus aastaringseks kasutamiseks, mis tagab püsielanike (tarbijate) arvu
kasvu;
44
Vajalik on välja selgitada Aseri aleviku keskuses asuvate teadaolevate
sademeveesüsteemide seisukord ning vajadusel näha ette amortiseerunud
torustike ja kaevude rekonstrueerimine;
Sademeveesüsteemi rekonstrueerimisele lisaks on kindlasti vajalik eelvooluks
olevate kuivenduskraavide puhastamine, tagamaks üleliigse vee äravool
liigniiskuse all kannatavatelt kinnistutelt.
2.5 Viru-Nigula alevik
Viru-Nigula alevikus elab 01.01.2023. aasta seisuga 292 elanikku.
Viru-Nigula alevikus on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi kaitsmata
(väga kõrge reostusohtlikkus).
Viru-Nigula aleviku reoveekogumisala (kinnitatud Keskkonnaministri 15. veebruari
2019. a käskkirjaga nr 131) kaardi põhjal on aleviku reostuskoormus 590
inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu
20,3 ie/ha.
Viru-Nigula alevikus kuuluvad ÜVK-ga seotud varad OÜ-le Aseri Kommunaal, kes
tegutseb vee-ettevõtjana Viru-Nigula alevikus alates 01.04.2019 .
2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus
Viru-Nigula aleviku veevõrk baseerub aleviku lõunaosas Kunda tee 2a kinnistul
asuval Keskuse puurkaevul (katastri nr 51513). Ühisveevõrku ühendatud, kuid hetkel
kasutusest väljas (reservis) on veel Põllu tn 9 puurkaev (katastri nr 3328).
Ühisveevarustuse kaudu said 2023. a. vett ligikaudu 280 Viru-Nigula aleviku elanikku
ehk ligikaudu 96% aleviku elanikest. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Viru-
Nigula aleviku asutusi ja ettevõtteid. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise
võimalus tagatud suuremale osale elanikest.
Käesoleval ajal tarbitakse Viru-Nigula alevikus OÜ Aseri Kommunaal poolt
hallatavas veevarustussüsteemis Keskuse puurkaevu (katastri nr 51513) vett.
Puurkaev asub pumplahoones. Veetöötluseks kasutatakse 2012. a. paigaldatud
veetöötlusseadmeid raua, mangaani ja ammooniumi eraldamiseks. Veetöötlussüsteem
koosneb aeratsiooni kontaktseadmest, rauaeemaldusfiltrist ning kahest paralleelselt
töötavast kombineeritud täidisega survefiltrist. Rauaeraldusprotsess põhineb
oksüdatsioonil ja sellele järgneval filtratsioonil. Filtersüsteemi tootlikkus on 5 m3/h.
Mangaani- ja ammooniumi eemaldamise süsteem tootlikkusega 5m3/h koosneb kahest
paralleelselt töötavast kombineeritud täidisega survefiltrist. Filtreid läbinud vesi
suunatakse 5 m3 suurusesse kogumismahutisse ning sealt II-astme pumpadega
veevõrku. Filtrite pesuvesi juhitakse kanalisatsioonitorustiku kaudu lähedalasuvasse
kraavi. Puurkaev-pumpla on rajatud 2012. a ning on heas seisukorras.
Ülevaade Viru-Nigula valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1.
OÜ-le Aseri Kommunaal väljastatud keskkonnaloaga (nr L.VV/332506) lubatud
veevõtt Viru-Nigula aleviku ühisveevarustuse puurkaevust on toodud tabelis 11.
Viru-Nigula aleviku ühisveevarustuse puurkaev-pumplast väljapumbatud ning
tarbitud veekoguse andmed 2023. a. kohta on esitatud tabelis 12.
Viru-Nigula alevikus on vee-ettevõtte poolt hallatava ühisveevõrgu kogupikkus
ligikaudu 3,4 km. Valdav enamus aleviku ühisveevärgist on rajatud ja
rekonstrueeritud 2012. a ning on heas seisukorras. Torustike rajamisel ja
rekonstrueerimisel kasutati plasttorusid läbimõõduga De32...De90 mm. 2023. a.
45
andmete põhjal moodustas arvestamata vee (sh veekadude) osakaal ligikaudu 2,4%
toodetud vee kogusest.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Viru-Nigula aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval
joonisel 3 (Viru-Nigula aleviku ÜVK üldskeem).
Joonis 10. Viru-Nigula aleviku Keskuse puurkaev-pumpla (katastri nr 51513) ja
veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
Joonis 11. Viru-Nigula aleviku Põllu tn 9 puurkaev-pumpla (katastri nr 3328).
Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus
Tuletõrje veevarustus baseerub kahel mahutil. Üks mahuti asub endise vallamaja
kõrval ja teine katlamaja ees. Reservuaaride maht on 100 m3. Mahutite seisukord on
rahuldav. Tulekahju korral võetakse vajadusel vett ka Pada jõest ning ca 0,5 km
kaugusel asuvast Sinimäe Sigala veehoidlast (mahuga 200 m3).
46
Lisaks on Keskuse puurkaev-pumpla juurde rajatud üks tuletõrjehüdrant, kuid
tuletõrjevee võtmiseks seda kasutada ei saa, sest veetöötlusjaamas puudub piisav
reservmaht tuletõrje kustutusvee tarbeks, samuti on De90 veetorustik hüdrandi toiteks
ja rõhu tagamiseks ebapiisav.
Viru-Nigula aleviku tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud Lisas 6.
2.5.3 Joogivee kvaliteet
Viru-Nigula alevikus kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks käesoleval ajal ühe
puurkaevu (katastri nr 51513) vett. Ülevaade puurkaevust võetava põhjavee ning
ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 (ajakohaseid
andmeid vt https://vtiav.sm.ee/).
Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval
ajal Viru-Nigula aleviku ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 51513)
põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61) olnud
üldraua, mangaani ja ammooniumi sisaldus.
Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on
võetud Viru-Nigula aleviku ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovi
analüüsitulemuste põhjal vastab Viru-Nigula aleviku joogivesi uuritud näitajate osas
joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61).
Viru-Nigula aleviku veevärgist 15.11.2022 võetud joogivee proovi analüüsitulemuste
põhjal on joogiveega saadav efektiivdoos 0,009 mSv/a, mis on väiksem
indikatiivdoosi kontrollväärtusest (0,1 mSv/a).
Amortiseerunud kinnistutorustike ja piiratud veevõtu tõttu võib toimuda joogivee
kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures.
Viru-Nigula aleviku veevarustussüsteemi probleemid:
Viru-Nigula aleviku veevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal suuremad
probleemid puuduvad;
Osadel Viru-Nigula aleviku elanikel (Kunda teest lõunapool) puudub
ühisveevärgiga liitumise võimalus;
Viru-Nigula alevik pole lähtuvalt tuleohutusseadusest tuletõrje
veevõtukohtadega piisavalt kaetud. Olemasolevate tuletõrjeveemahutite
seisukord on teadmata ja veevõtukohad on välja ehitamata.
2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus
Viru-Nigula aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud
ligikaudu 292 inimest. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitunud enamik
elanikest. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub
reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumiskaevude reovee purgimise võimalus
on Viru-Nigula aleviku purgla juures.
Viru-Nigula aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunatakse
aleviku keskusest kagusuunas jäävasse reoveepuhastisse surveliselt purgla juures
asuva reoveepumpla abil.
Aleviku keskuses on rajatud ligikaudu 4,1 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja
300 m survekanalisatsiooni torustikku. Kanalisatsioonitorustikud on valdavalt
rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2012-2013 ning on heas seisukorras. Uute
isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC)
läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid
läbimõõduga De110 mm.
47
Viru-Nigula alevikus sademeveetorustikud puuduvad. Sademevee ärajuhtimine on
lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et
sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval
joonisel 3 (Viru-Nigula aleviku ÜVK üldskeem).
Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Viru-Nigula aleviku elanike ning asutuste ja
ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.
Viru-Nigula alevikus ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes ja
ettevõtetes tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee arvestuslikud kogused
aastal 2023 on toodud tabelis 16.
2.5.5 Viru-Nigula aleviku reovee reostuskoormus
Viru-Nigula alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike, asutuste ja
ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.
2023. aastal on Aseri Kommunaal OÜ tellimusel tehtud Viru-Nigula aleviku
reostuskoormuse uuring. Reostuskoormuse analüüsid teostati ajavahemikus 10.07–
17.07.2023.
Reovee ööpäevakeskmised proovid võeti puhastusseadme sissevoolust kasutades
aegproportsionaalset automaatproovivõtjat proovivõtu intervalliga 15 minutit. Reovee
vooluhulka mõõdeti puhasti sissevoolule paigaldatud mõõtjaga. Proovidest analüüsiti
biokeemiline hapnikutarve (BHT7).
Keskmine vooluhulk puhastile oli uuringuperioodil 28,6 m3/d. Kõrgeim ööpäevane
vooluhulk registreeriti 11.07.2023 ja oli 38,68 m3/d ning minimaalne vooluhulk
15.07.2023 oli 20,61 m3/d.
Inimekvivalendi koormuse arvutamisel arvestati, et ühe inimese kohta tekib 60 g
BHT7 päevas.
Tabel 16. Viru-Nigula aleviku reostuskoormus 2023. aastal.
Viru-Nigula puhasti SISSEVOOL analüüsitud komponent
Mõõtmise aeg Vooluhulk BHT7 BHT7 IE
m3/d mgO2/l kg/d
10.-11.07.2023 38,68 450 17,41 290
11.-12.07.2023 31,09 430 13,37 223
12.-13.07.2023 30,60 500 15,30 255
13.-14.07.2023 29,17 580 16,92 282
14.-15.07.2023 20,61 700 14,43 240
15.-16.07.2023 23,88 630 15,04 251
16.-17.07.2023 25,93 800 20,74 346
Keskmine 28,6 566 16,17 270
Keskmine BHT7 kontsentratsioon, mis suunati Viru-Nigula reoveepuhastile
uuringuperioodil oli 566 mgO2/l ning reostuskoormus 16,17 kg BHT7/d. Puhasti
keskmine reostuskoormus inimekvivalentide järgi oli 270 ie.
Alljärgnevas tabelis on toodud Viru-Nigula aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud
elamutes ning asutustes ja ettevõtetes tekkiva reovee ning Viru-Nigula
reoveepuhastile juhitava reovee mõõdetud kogused aastal 2023. Lisaks on toodud
48
arvutuslik reovee reostuskoormus. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe
Viru-Nigula aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud
ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 ie. Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g
heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Alljärgnevas tabelis
toodud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.
Tabel 17. Viru-Nigula aleviku reoveekogused ja reostuskoormus.
Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-
töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7
Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d
ÜK-ga ühendatud elanikud Viru-
Nigula alevikus 292 1 69,2 292 20,2 17,5
Asutused ja ettevõtted 0,3 30 106,3 10,63 6,4
Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 106,3 10,6 6,4
Viru-Nigula reovesi kokku 292 - - 398 30,8 23,9
Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0
Kanalisatsioon kokku 398 30,8 23,9
Infiltratsioon - - 19% - 7,3 -
REOVESI KOKKU 398 38,1 23,9
Andmed: OÜ Aseri Kommunaal veekasutuse aastaaruanne 2023, konsultandi arvutused.
2.5.6 Viru-Nigula aleviku reoveepumpla-purgla
Viru-Nigula alevikus on kasutusel 2012. a rekonstrueeritud kompaktpumpla, mis asub
purgla kõrval. Reoveepumpla kaudu pumbatakse asula reovesi ning purgitud reovesi
edasi Viru-Nigula reoveepuhastisse. Reoveepumpla tootlikkus on 18 m3/h.
Purglasse on paigaldatud roostevabast terasest käsivõre ja võreheitmete konteiner.
Paakauto tühjendamine toimub hoone seinast välja toodud toru kaudu, torustik on
varustatud sulgeseadmega. Purgimismahutiks on 3 m läbimõõduga plastmahuti,
sissevool mahutisse toimub läbi kaevu, mille ülemisse ossa on rajatud võre. Purgla
mahuks on ca 10 m3. Purgla mahtu on võimalik kasutada reoveepumpla
tühjendamiseks reoveest pumpla remondiks.
Viru-Nigula vallas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud Lisas 5.
2.5.7 Viru-Nigula aleviku reoveepuhasti
Viru-Nigula alevikus toimub reovee puhastamine alevikus keskusest kagusuunas
olevas reoveepuhastis (joonis 12). Viru-Nigula aleviku reoveepuhasti rajati 2012. a
AS Merko Ehitus Eesti poolt. Puhastiks on kompaktpuhasti RAITA PA60,
üheliiniline aktiivmuda annuspuhasti. Reoveepuhasti avariiolukorraks on võimalik
kasutada ühte biotiiki pindalaga ca 3400 m2. Puhasti rekonstrueerimisel puhastati ka
biotiik ja korrastati selle ümbrus. Reoveepuhasti territoorium on ümbritsetud
piirdeaiaga.
Viru-Nigula reoveepuhastusprotsess koosneb:
purgimissõlm;
puhastieelne reoveepumpla;
reoveepuhasti kompleks (eelpuhastus, bioloogiline põhipuhastus,
avariiolukorraks biotiik).
Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides:
1) Mehaaniline puhastus
o automaatvõre;
o möödavool biotiiki;
49
o eelkäitlusmahuti aeratsiooniga.
2) Bioloogiline puhastus
o bioprotsess;
o sette eraldamine ja kogumine;
3) Keemiline puhastus (fofsoriärastus)
4) Reovee puhastamise eriolukorrad (vajadusel)
o kvaliteedi tagamine ja ühtlustamine biotiigis.
5) Settekäitlus
o jääkaktiivmuda kogumine tihendamisega, võimalus edasiseks
vedamiseks suuremasse reoveepuhastisse tahendamiseks.
Reoveepuhasti maksimaalseks hüdrauliliseks koormuseks on projekteeritud
60 m3/puhastus 24 h/+ 60 m3eelmahuti: kokku 120 m3/ 24 h.
Maksimaalne orgaaniline koormus kuni 30 kg/24 h jooksul, siseneva reovee BHT7: ca
200÷600 mg/l, 0,42 kgBHT7/m3/d. Muda vanus kuni 28 d. Ööpäevane töörežiim
maksimaalselt 3 puhastustsüklit/ 24 h jooksul.
Mehaaniline puhastus
Tehnohoonesse on paigaldatud automaatne võreseade, mis on varustatud automaatse
prahi eemaldamisega ning prahikonteineriga. Võreseade on varustatud
ülevooluotsikuga.
Eelkäitlus bioloogiliseks puhastuseks, puhverdamine
Peale võret on ka puhvermahutina toimiv eelkäitlusmahuti aeratsiooniga.
Eelkäitlusmahutiks on klaasplastist ümmargune mahuti, üldmahuga 60 m3,
läbimõõduga 2,5 m ja pikkusega 12,5 m. Mahuti tühjendamine toimub pumba abil.
Eelkäitluse aeratsiooniks on eraldi kompressor.
Bioloogiline puhastus
Põhilise protsessimahutina kasutatakse klaasplastist ümmargust mahutit, üldmahuga
60 m3, läbimõõduga 2,5 m ja pikkusega 12,5 m. Mahuti tühjendamine toimub samuti
pumba abil (peale settimistsükli lõppu aktiivmudakihi pealt). Mahuti on varustatud
kemikaali doseerimise süsteemiga (fosforiärastus). Põhiprotsessi aeratsiooniks on 2
eraldi kompressorit.
Keemiline puhastus
Fosfori ärastamiseks kasutatakse kemikaali PIX. Kemikaali lisatakse
doseerimispumpade abil bioloogilise puhastuse mahutisse kindlal puhastustsükli
hetkel. Keskkonna pH reguleerimiseks kasutatakse vajadusel aluse lisamist
(naatriumhüdroksiid) doseerpumpade abil eelkäitlusmahutisse.
Eriolukordade reovee puhastamine
Väljuva heitvee kvaliteedi tagamiseks (eeskätt lämmastiku sisalduse osas) saab
vajadusel kasutada olemasolevat biotiiki. Heitvee suunamine biotiiki toimub
jaotustorustiku abil. Lisaks saab suurte vooluhulkade korral suunata liigne reovesi
biotiiki.
Settekäitlus
Liigaktiivmuda eemaldatakse bioloogilise puhastuse mahuti põhjast settepumbaga.
Settemahutina on kasutusel eraldiseisev mahuti läbimõõduga 2,5 m, pikkusega 6 m.
Reoveesete veetakse edasiseks käitlemiseks Aseri reoveepuhastile.
Möödavool puhastusprotsessist
Suurte vooluhulkade jms korral on võimalik liigset vett möödavoolu abil suunata otse
suublasse. Tavaliselt on sellised olukorrad siis, kus palju sademevett satub
50
olmekanalisatsioonivõrku. Sellisel juhul on reovesi lahjenenud üldiselt sellisele
tasemele, kus osaline kahju suublale on minimaalne.
Põhiprotsessi, so aeratsioonimahuti, kaitsmiseks suure vooluhulga eest on möödavool
peale võreseadet otse käsivõrega varustatud väljavoolukaevu. Samuti on
ülevoolutorustik eelkäitlusmahutist käsivõrega varustatud väljavoolukaevu.
Viru-Nigula aleviku reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab käesoleval ajal
reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid
sademeveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Viru-Nigula puhastisse sisenevat
reovee kogust suurendavad.
Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Aseri Kommunaal väljastatud keskkonnaloale (nr
L.VV/332506) on Vereoja (suubla kood VEE1071907).
Keskkonnaloaga (nr L.VV/332506) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused
ning Viru-Nigula aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel
2022-2023 on toodud Lisas 4. Keskkonda viidavat sulfaatide kogust vastavalt
keskkonnaloale ei limiteerita.
Joonis 12. Viru-Nigula aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2022-2023 võetud
heitvee proovid vastavad keskkonnaloa nõuetele.
Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemide probleemid:
Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal
suuremad probleemid puuduvad.
Osadel Viru-Nigula aleviku elanikel puudub ühiskanalisatsiooni liitumise
võimalus.
2.6 Pada küla
Pada külas elab 01.01.2023 seisuga 54 elanikku.
Pada küla keskuses on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt
nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Reoveekogumisala Pada küla keskuses pole
moodustatud.
51
Pada külas kuuluvad ühisveevärgiga seotud varad OÜ-le Aseri Kommunaal, kes
tegutseb alates 01.04.2019 Pada külas vee-ettevõtjana.
2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus
Pada küla veevõrk baseerub küla keskuses korterelamu juures asuval 2014. a rajatud
uuel puurkaevul (katastri nr 52995). Ühisveevarustuse kaudu said 2023. a. vett
ligikaudu 54 Pada küla elanikku ehk ligikaudu 100% küla elanikest. Ühisveevärgi vett
tarbivad ühe 8-korterilise kortermaja ja eramajade elanikud.
Käesoleval ajal tarbitakse Pada külas OÜ Aseri Kommunaal poolt hallatavas
veevarustussüsteemis Pada puurkaevu (katastri nr 52995) vett, mis suunatakse
veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Puurkaev asub pumplahoones.
Veetöötluseks kasutatakse 2015. a. paigaldatud aereeritavaid raua- ja
mangaanieraldusfiltreid (ARS 400) tootlikkusega 1 m3/h. Töödeldud vesi suunatakse
Pada küla veevärki II-astme pumpla ja puhtaveemahuti (1,5 m3) kaudu. Filtrite
pesuvesi suunatakse veetöötlusjaama juures asuvasse kogumismahutisse ning
tühjendatakse Viru-Nigula aleviku purgimissõlme. Enne veevõrku jõudmist voolab
vesi läbi desinfitseerimisseadmest (UV-seadmest), mida on võimalik vajadusel
kasutada vee bakterioloogiliseks puhastuseks. Puurkaev-pumpla on heas seisukorras.
Ülevaade Viru-Nigula valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1.
OÜ-le Aseri Kommunaal väljastatud keskkonnaloaga (nr L.VV/332506) veevõttu
Pada külas ei piiritleta, kuna põhjavett võetakse Pada puurkaevust (katastri nr 52995)
alla 5 m3 ööpäevas.
Pada küla ühisveevarustuse puurkaev-pumplast väljapumbatud ning tarbitud
veekoguse andmed 2023. a. kohta on esitatud tabelis 12.
Pada külas on vee-ettevõtte poolt hallatava ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 940
meetrit. Valdav enamus (ca 810 m) küla ühisveevärgist on rajatud ja rekonstrueeritud
peale 2015. a ning on heas seisukorras. Torustike rajamisel ja rekonstrueerimisel
kasutati plasttorusid läbimõõduga De32...De63 mm. Ühisveevärgiga liitumise
võimalus on tagatud kõigile küla keskuse elanikele. 2023. a. andmete põhjal
moodustas arvestamata vee ning veekadude osakaal ligikaudu 17,1% toodetud vee
kogusest.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Pada küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 4 (Pada
küla ÜVK üldskeem).
52
Joonis 13. Pada küla puurkaev-pumpla (katastri nr 52995) ja veetöötlusjaam.
Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus
Pada külas on tuletõrje veevarustuses võimalik kasutada looduslikku veeallikat - Pada
jõgi. Puudub nõuetekohane veevõtukoht kuivhüdrandi näol.
Viru-Nigula valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud Lisas 6.
2.6.3 Joogivee kvaliteet
Pada külas kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks ühe puurkaevu (katastri nr 52995)
vett. Ülevaade puurkaevust võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee
kvaliteedi kohta on toodud Lisas 3 (ajakohaseid andmeid vt https://vtiav.sm.ee/).
Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval
ajal Pada küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 52995) põhjavees
on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61) olnud üldraua ja
ammooniumi sisaldused.
Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on
võetud Pada küla ühisveevärgist. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste
põhjal vastab Pada küla joogivesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi
piirnormidele (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61).
Pada küla veevärgist 07.11.2024 võetud joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal on
joogiveega saadav indikatiivdoos 0,017 mSv/a, mis on väiksem indikatiivdoosi
kontrollväärtusest (0,1 mSv/a).
53
Amortiseerunud ühisveevärgi ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee
kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures.
Pada küla veevarustussüsteemi probleemid:
Pada küla veevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal suuremad
probleemid puuduvad;
Olemasolevad vanemad, eelkõige kinnistusisesed, torustikud on rajatud enam
kui 30 aastat tagasi malm- ja terastorudest, mis on käesolevaks ajaks
amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus
Pada külas ühiskanalisatsioon puudub. Kanalisatsioon on peamiselt lahendatud
kogumiskaevude ja imbsüsteemidega. Kogumismahutite seisukorra ja nende
veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta, andmed puuduvad.
Sademeveekanalisatsioon Pada küla keskuses puudub. Sademevee ärajuhtimine on
lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub
haljasaladel pinnasesse.
2.7 Vasta küla
Vasta külas elab 01.01.2023. a seisuga 35 elanikku.
Vasta külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi kaitsmata (väga kõrge
reostusohtlikkus).
Vasta küla reoveekogumisala (kinnitatud Keskkonnaministri 15.02.2019. käskkirjaga
nr 131) kaardi põhjal on küla reostuskoormus 60 ie. Reoveekogumisalal tekkiv
reostuskoormus on ligikaudu 11.8 ie/ha.
Vasta külas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad Viru-Nigula vallale. ÜVK süsteemide
haldamisega tegeleb OÜ Aseri Kommunaal.
2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus
Vasta külas on veevarustussüsteem olemas üksnes Vasta Mõisakoolil, kus õpib
29.08.2024 seisuga 85 õpilast. Vasta Mõisakooli veevõrk baseerub Vasta mõisa
kinnistul asuval puurkaevul (katastri nr 14364).
Vasta külas ühisveevärk puudub ning küla elanikud ühisveevärgi vett ei tarbi.
Käesoleval ajal tarbitakse Vasta Mõisakoolis OÜ Aseri Kommunaal poolt hallatavas
veevarustussüsteemis Vasta puurkaevu (katastri nr 14364) vett, mis suunatakse
veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Vasta puurkaev-pumpla asub maa-aluses
šahtis, mis jääb Mõisa abihoonest, kus asuvad veetöötlusseadmed ca 30 m kaugusele.
Puurkaevpumpla on ehitatud ja seadistatud tööle 1999. aastal. Veetöötluseks
kasutatakse 2019. a. paigaldatud aereeritavat rauaeraldusfiltrit ning sellele järgnevat
ammooniumi eraldusfiltrit. Veetöötlusseadmete filtripesuvesi immutatakse kohapeal
pinnasesse. Enne veevõrku jõudmist voolab vesi läbi desinfitseerimisseadmest (UV-
seadmest), mida on võimalik vajadusel kasutada vee bakterioloogiliseks puhastuseks.
Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud osaliselt 2019. a ning on heas seisukorras.
Ülevaade Viru-Nigula valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1.
OÜ-le Aseri Kommunaal väljastatud keskkonnaloaga (nr L.VV/332506) veevõttu
Vasta külas ei piiritleta, kuna põhjavett võetakse Vasta puurkaevust (katastri nr
14364) alla 5 m3 ööpäevas.
Vasta Mõisakooli puurkaev-pumplast väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed
2023. a. kohta on esitatud tabelis 12.
54
Veevarustuse tarbeks on Vasta mõisa kinnistul rajatud ligikaudu 130 m veevarustuse
torustikke. Veetorustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De32-De50 mm.
Torustike seisukorra kohta täpsemad andmed puuduvad.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Vasta küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 5
(Vasta küla ÜVK üldskeem).
Joonis 14. Vasta küla puurkaev-pumpla (katastri nr 14364) ja veetöötlusjaam.
Fotod: OÜ Alkranel 18.07.2024.
2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus
Vasta külas ei ole rajatud tuletõrjeveesüsteeme.
Tuletõrje veevarustuses on kasutusel looduslik veeallikas - Vasta tiik ja lisaks veel
kaks veehoidlat, mis asuvad AS Flexa Eesti territooriumil.
2.7.3 Joogivee kvaliteet
Vasta külas kasutatakse Vasta Mõisakooli veevarustuse tarbeks ühe puurkaevu
(katastri nr 14364) vett. Ülevaade puurkaevust võetava põhjavee ning ühisveevärgist
saadava joogivee kvaliteedi kohta on toodud Lisas 3 (ajakohaseid andmeid vt
https://vtiav.sm.ee/).
55
Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval
ajal Vasta Mõisakooli veevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 14364)
põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61) olnud
üldraua, mangaani ja ammooniumi sisaldused.
Lisas 3 on toodud ka viimase joogivee kontrolli analüüsi tulemused, mis on võetud
Vasta Mõisakooli veevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal
vastab Vasta Mõisakooli joogivesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi
piirnormidele (SM 24.09.2019. a. määrus nr 61).
Vasta Mõisakooli veevärgist 22.03.2016 võetud joogivee proovi analüüsitulemuste
põhjal on joogiveega saadav efektiivdoos <0,008 mSv/a, mis on väiksem
indikatiivdoosi kontrollväärtusest (0,1 mSv/a).
Vasta küla veevarustussüsteemi probleemid:
Vasta küla keskuses reoveekogumisalal puudub elanikel ühisveevärgi liitumise
võimalus;
Vasta Mõisakoolil puudub nõuetekohane tuletõrjeveevarustus. Vajalik on
lahendada kooli tuletõrje veevarustus Vasta tiigist kuivhüdrandi baasil või
eraldiseisva veevõtumahutiga kooli juures.
2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus
Vasta külas ühiskanalisatsioon puudub. Vasta Mõisakoolil on olemas lokaalne
kanalisatsioon ning kooli reovesi kogutakse reovee kogumismahutisse ja purgitakse
Viru-Nigula aleviku purgimissõlme.
Vasta Mõisakooli kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1997. a isevoolsetest
torustikest. Torustike seisukord on halb: esineb infiltratsiooni ja filtratsiooni.
Sademeveekanalisatsioon Vasta küla keskuses puudub. Sademevee ärajuhtimine on
lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub
haljasaladel pinnasesse.
Täpsem ülevaade Viru-Nigula valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2.
Vasta küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 5
(Vasta küla ÜVK üldskeem).
2.7.5 Vasta küla reovee reostuskoormus
Kuna Vasta külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud
reostuskoormuse arvutuslik analüüs. Vasta Mõisakooli tekkiva reovee koguse
arvestamisel on võetud arvesse Viru-Nigula reoveepuhastile purgitava reovee
mõõdetud kogused aastal 2023. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe
Vasta Mõisakooli õpilase ja töötaja poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks
on 0,3 inimekvivalenti (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g
üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.
Vasta Mõisakooli arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 0,8 m3. Kooli
ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 2,0 kg BHT7/d ehk ca 34 ie-d.
Reostuskoormuse parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest
olukorrast.
Vasta küla kanalisatsioonisüsteemide probleemid:
Vasta küla keskuses reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon.
Perspektiivis on plaanis Vasta külas moodustuv reovesi pumbata Viru-Nigula
aleviku kanalisatsioonisüsteemi.
56
3 Seadusandlik taust
Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on
lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest ning Euroopa Liidu
direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Olulisemad nendest on:
Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2024-2030;
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud, kuid 2024. a lõpu seisuga veel
kehtestamata);
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Keskkonnaministri
7.10.2022. a. käskkirjaga nr 1-2/22/357);
Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid (EL-i veepoliitika raamdirektiivi
2000/60/EÜ, joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ning asulareovee direktiivi
91/271/EMÜ nõuetest tuleneva vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks);
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus;
Veeseadus;
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;
Asjaõigusseadus;
Ehitusseadustik1;
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale
teabe esitamise nõuded1 (sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61);
Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (keskkonnaministri 31.07.2019.
a. määrus nr 31);
Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed
ning saasteainesisalduse piirväärtused1 (keskkonnaministri 08.11.2019. a
määrus nr 61);
Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise ja kasutamise
eeskirja kehtestamine (Viru-Nigula Vallavolikogu 28.04.2011. a. määrus nr 6);
Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri
(Aseri Vallavolikogu 29.02.2012. a. määrus nr 37;
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri Kunda linnas (Kunda
Linnavolikogu 11.03.2009. a. määrus nr 4);
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Kunda linnas (Kunda
Linnavolikogu 11. märtsi 2009. a. määrus nr 5);
Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Viru-Nigula Vallavalitsuse 24.01.2019.
a. määrus nr 3).
3.1 Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030
Viru-Nigula valla arengukavas on toodud välja vajadus ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni ning pumplate rekonstrueerimiseks vastavalt (ÜVK) arengukavale.
Samuti peetakse oluliseks sademevee äravoolu süsteemide planeerimist ja rajamist
valla kõigis piirkondades.
Viru-Nigula valla eelarvestrateegias 2024-2028 on ette nähtud investeeringud Kunda
linna Pargi ja Mäe tänavate (sh sademeveesüsteemide) rekonstrueerimiseks.
57
3.2 Viru-Nigula valla üldplaneering 2022
Viru-Nigula valla üldplaneering (valminud 2022, kehtestamisel) toob välja, et
olemasolevates ÜVK arengukavades on põhilisteks arengusuundadeks olemasolevate
süsteemide renoveerimine ning vajadusel laiendamine.
Üldplaneering kajastab reoveekogumisala piire koos perspektiivis reoveekogumiseks
ühiskanalisatsiooniga kaetavate aladega. Uue ÜVK arengukava koostamise käigus
muudetavaid ÜVK ja reoveekogumisala piiride täpsustamist ei loeta üldplaneeringu
muutmiseks.
Tingimused veevarustuse ja kanalisatsiooni kättesaadavuse tagamiseks:
Olemasolevatel ja planeeritavatel reoveekogumisaladel peab olema tagatud
reoveepuhastus (ühiskanalisatsioon või mahutid), et säilitada kontroll
piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada
joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus;
ÜVK arengukava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul
toimunud planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala
reoveekogumisalade määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele.
Seejuures tuleb arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja
sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb ÜVK alade ulatust
arengukavas korrigeerida;
Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise
lahendusi. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse
kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui
looduslikud tingimused seda võimaldavad. Reoveepuhasti kavandamisel on
soovitav nõuda ekspertarvamust keskkonnatingimuste osas, millega tuleb
reoveepuhasti projekteerimisel ja ehitamisel arvestada. Heitvee pinnasesse
juhtimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud korrast;
Tähelepanu tuleb pöörata reovee kohtkäitlussüsteemide nõuetekohasusele,
süsteemide korrastamisele ning järelevalve tõhustamisele kohtkäitluse üle;
Valla territooriumil, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette
nähtud, tuleb soodustada ühiskasutatava veehaarde rajamist, et vältida
olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma puurkaev. Hoonestusala
laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on võimalik
tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, teha otsus
uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et
praktiliselt kogu valla territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või
kaitsmata. Uus puurkaev tuleb rajada vastavalt nõuetele;
Joogiveehaaret ei tohi rajada vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist,
milles vee algne kvaliteet ei võimalda mõistlike kulutustega tagada vee
vastavust joogivee kvaliteedinõuetele;
Kaitsmata põhjaveega alal tuleb soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist,
et vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedi-
nõuetele vastava põhjavee kättesaadavus;
Joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja;
Reoveekogumisalasid teenindavate reoveepuhastite vastavust tuleb muuhulgas
analüüsida ÜVK arendamise kava ülevaatamise ning uue koostamise käigus
ning vajadusel näha ette ressursid puhastite rekonstrueerimiseks või
laiendamiseks;
58
Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee ala olemasoluga tuleb arvestada
kanalisatsioonirajatiste kavandamisel ning muude pinnast ja põhjavett
ohustada võivate objektide ning tegevuste kavandamisel, samuti nende
seisukorra tagamisel;
Tingimused sademevee ärajuhtimiseks:
Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vastavalt
olukorrale, ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale. Arvestada
tuleb põhjavee suhteliselt kõrge tasemega suurveeperioodidel ja liigniiskete
aladega;
Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda
lubavad, immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see
tekib. Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu
aeglustada, viivitada (viibeaega pikendada) enne selle ära juhtimist. Kui selle
viibeaega tekkekohas pikendada ei saa, tuleb sademevesi juhtida edasi
tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu,
kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab
aurustuda. Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi
toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid),
puhastust. Kui ka viimast ei saa rakendada, siis viimase lahendusena
suunatakse sademevesi lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku;
Tiheasustusaladel ja neist väljapoole jäävatel kompaktse asustusega aladel (nt
aiandusühistutes) on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja
võimalusel vähendamine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte
läbilaskvate pindade, rajamisest. Olemasolevatel suurte kõvakattega pindadega
aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid
eesvooludele ning mis tagavad sademevee nõuetekohase kvaliteedi.
Võimalusel luua tingimused vee imbumiseks pinnasesse käsitletaval alal ja
selle lähiümbruses;
Tingimused tuletõrje veevarustuse tagamiseks:
Tuletõrje veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääsud ning need peavad olema
aastaringselt kasutatavad;
Tuletõrje veevõtukohas peab tagatud olema piisav veekogus või vooluhulk
tulekahju kustutamiseks. See peab olema nõuetekohaselt tähistatud ning
tehniliselt korras;
Perspektiivsete ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavalt
normidele detailplaneeringutes;
Perspektiivsetes ehituspiirkondades ühisveevärgi rajamisel näha ette tuletõrje
veevarustus hüdrantidest või ehitada välja normikohased tuletõrje
veevõtukohad;
Olemasoleva hoonestusega aladel (sh aiandus- ja suvilaühistud) on vajalik
rajada ühisveevärgi baasil normikohased hüdrandisüsteemid või tuletõrje
veevõtukohad;
Tuletõrje veevõtukohtade kaugused ehitistest tiheasustusaladel: ühisveevärgil
paiknevad tuletõrjehüdrandid maksimaalselt 200 m kaugusel ja veevõtukohad
eraldi rajatisena maksimaalselt 400 m kaugusel;
Jõgede ja tiikide kasutamisel tuletõrje veevõtukohana peab neile olema
tagatud juurdepääs koos vajaliku manööverdamise ala ja seadmetega
59
(kuivhüdrant, kaev) imemisvooliku paigaldamiseks. Vastavad lahendused
tuleb koostada koostöös Päästeametiga.
3.3 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava
Veeseadusest tulenevalt tuleb veemajanduskava (VMK) alusel kavandada ja
rakendada abinõusid keskkonnaeesmärkide, sealhulgas vee hea seisundi,
saavutamiseks.
Veemajanduskava eesmärgiks on kaitsta ja parandada veeökosüsteemide seisundit ja
veekeskkonda, edendada säästvat veekasutust ning aidata kaasa põudade ja
üleujutuste mõju leevendamisele.
Vee hea seisundi saavutamise kohustus hõlmab nii pinna- kui ka põhjavett. Vee hea
seisundi saavutamisega ei tohi ohtu seada muude keskkonnaalaste eesmärkide täitmist
või saavutamist. Pinnavee jaoks tähendab hea seisundi saavutamine nii hea ökoloogi-
lise seisundi kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Põhjavee jaoks tähendab hea
seisund saavutamine nii hea koguselise kui ka hea keemilise seisundi saavutamist.
Osade veekogumite jaoks on keskkonnaeesmärgi saavutamist edasi lükatud.
Ajakohastatud veemajanduskavas vaadatakse üle ja vajadusel ajakohastatakse
keskkonnaeesmärke.
Üldine eesmärk on veeseaduse kohaselt enamiku pinnaveekogude jaoks hea seisundi
saavutamine või hea ökoloogilise potentsiaali saavutamine. Eesmärkide seadmisel on
aluseks kaks põhimõtet:
veekogude head seisundit tuleb säilitada;
mitteheas seisundis veekogud tuleb viia heasse seisundisse.
Üldeesmärgi, hea seisundi, saavutamise eelduseks on täpsemate eesmärkide seadmine
ehk hea seisundini jõudmise vahendite sõnastamine, mis on üks samm
meetmeprogrammi koostamisel. Meetmeprogrammis kavandatud tegevused on
suunatud mõlema eesmärgi täitmiseks, kuigi suurem tähelepanu ja jõupingutused on
suunatud just veekogude seisundi parandamisele.
Veeseadus sätestab eesmärkide saavutamisel ja täitmise tagamisel ka erandid. Erandid
on seotud hea seisundi kui üldeesmärgi mittesaavutamisega järgmiste tingimuste
korral:
pikendatud eesmärgi kehtestamine pinna- või põhjaveekogumile;
parima võimaliku seisundi määratlemine ja selle kehtestamine eesmärgina ehk
leebema eesmärgi kehtestamine pinna- või põhjavee kogumile;
seisundi ajutise halvenemise lubamine, sest see on tingitud looduslikest
muutustest;
seisundi halvenemise lubamine, sest see on tingitud olulisest uuest
arendustegevusest.
Veemajanduskavade üldeesmärgid on suunatud vee hea seisundi hoidmisele.
Tugevasti muudetud kogumitel ja tehisveekogumitel on eesmärgiks hea ökoloogilise
potentsiaali saavutamine. Kesises, halvas ja väga halvas seisundis kogumitele on
meetmeprogrammis ette nähtud kogumipõhiseid meetmeid, et lahendada mittehead
seisundit põhjustavaid probleeme ja saavutada veekogumite hea seisund.
Meetmeprogrammiga kehtestatakse meetmed selleks, et:
parandada pinna- või põhjaveekogumi seisundiklassi heasse seisundisse ja
vältida selle edasist halvenemist;
60
vältida keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist ja kavandada tegevust
nende piirväärtuste ületamise korral, sealhulgas juhul, kui see on tingitud
piiriülesest saastusest;
kaitsta neid veekogumeid, mida kasutatakse või kavatsetakse tulevikus
kasutada joogiveehaaretena, et vähendada joogivee tootmiseks vajalike
veepuhastustoimingute ulatust;
tagada joogivee ja suplusvee ohutus rahvatervise seaduse kohaselt.
Meetmeprogrammi lisas 1 on toodud ülevaade (tabel) veekogumite seisundist,
eesmärkidest, olulisematest koormusallikatest ning meetmetest, mis on vajalikud
veekogumi hea seisundi saavutamiseks. Nii näiteks on Kunda jõgi (Jaama tn sillast
suudmeni) halva seisundi põhjustajaks nii paisrajatised kui ka jäätmete
ladestamisest/prügilast tulenev koormus, samuti põllumajandustegevuse tõttu
pinnaveele avalduv koormus mitmesuguste ainete vette leostumise tõttu haritavalt
maalt. Pada jõe (Iivandojast suudmeni) halva seisundi põhjuseks on veekogumil
olevad koprapaisud, rände tõkkeks olevad truubid, hajukoormus ning
ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised. Meriküla oja kesise seisundi
põhjuseks on samuti paisrajatised, põllumajandustegevuse tõttu pinnaveele avalduv
koormus mitmesuguste ainete vette leostumise tõttu haritavalt maalt ning
kaevandustest tulenev mõju.
Põhjaveekogumitest on piirkonnas halvas keemilises seisundis Kambriumi-Vendi
Voronka põhjaveekogum (PVK 2) ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum
(PVK 6). Meetmeprogrammis on ette nähtud meetmena Kambrium-Vendi Voronka
põhjaveekogumi põhjaveevarude hindamiseks piirkondades, kus taotletud ning
tõendatult vajalik veevõtt on suurem kui 500 m3/d (nt Kunda). Ordoviitsiumi Ida-Viru
põhjaveekogumit mõjutab kõige enam saastatus, mistõttu on meetmetena ette nähtud
hüdrogeoloogiliste uuringute tegemine saasteainete sisalduse ja leviku ulatuse
hindamiseks. Lisaks reovee kogumine või väikepuhasti rajamine toitainete koormuse
vähendamiseks. Samuti on vajalikud kohalike omavalitsuste koordineerimisel
majapidamiste tegevused reovee kohtkäitluse korrastamisel.
3.4 Detailplaneeringud
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga seotud olulisemad
detailplaneeringud on järgmised:
1. Lähta Lageda detailplaneering (algatatud 2023. a). Detailplaneeringu
koostamise eesmärk on Spordi tn 2 kinnistu elamukruntideks jagamine,
hoonestusõiguse määramine, ehitusõiguse määramine, vajalike rajatiste,
tehnovõrkude, avalike teede ning juurdepääsu asukoha määramine elurajooni
rajamise eesmärgil. Planeeringualale kavandatakse 22 ühepereelamu krunti.
Ala veevarustus ja kanalisatsioon on kavas lahendada ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni baasil vastavalt OÜ Kunda Vesi tehnilistele tingimustele.
2. Elamupiirkonna detailplaneering (algatatud 2024. a). Detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks on Elamupiirkonna kinnistu jagamine elamumaa
kruntideks, kruntidele hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine,
vajalike rajatiste, tehnovõrkude, avalike teede asukoha määramine ning
servituutide seadmine. Esialgse planeeringu kava alusel nähakse ette 5
täiendava elamukrundi moodustamine ja viie eramu ehitamine.
Elamupiirkonna planeeritud ühisveevarustus ja -kanalisatsioon ühendatakse
OÜ Kunda Vesi poolt opereeritavasse vee- ja kanalisatsioonivõrku – valmidus
selleks on Astangu tn ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike näol olemas.
61
3. Rahvamaja tänava detailplaneering (algatatud 2007. a). Detailplaneeringu
eesmärgiks on reformimata riigimaale kuni 3 elamukrundi moodustamine
(1500 -1800 m2).
Kuna tegemist ei ole kehtestatud detailplaneeringutega, siis ei määrata neile ÜVKA
kavas ÜVVKS kohaseid liitumistähtaegasid.
Lisaks on Aseri piirkonnas ÜVK ala läheduses veel Kivi, Raudtee-Ääre ja Kassi
kinnistute detailplaneering (kehtestatud 2008. a). Planeeringu eesmärgiks oli
libedasõidu õppeplatsi rajamisega seonduvalt kruntide moodustamine ja
hoonestustingimuste määramine. Planeeringu järgi tagatakse ala veevarustus
olemasoleva puurkaevu (katastri nr 2394) abil. Reovee kogumine on lahendatud
lokaalsete kogumismahutite baasil.
62
4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
koostamise lähtealused
4.1 ÜVK arendamise kava eesmärgid
Viru-Nigula valla ÜVK arendamise kava eesmärgid on:
ÜVK süsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ÜVK teenuse
tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Viru-Nigula
vallas;
kaasa aidata Viru-Nigula valla vee-ettevõtluse jätkusuutliku
majandamismudeli väljatöötamisele;
perspektiivsete ÜVK süsteemide üldskeemide koostamine;
ÜVK väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste
kindlakstegemine;
ÜVK arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle
realiseerimisetappide koostamine.
4.2 ÜVK arendamise kava koostamise põhimõtted
Käesolev arendamise kava on valminud Viru-Nigula vallavalitsuse, OÜ Kunda Vesi,
OÜ Aseri Kommunaal ning Konsultandi ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud
alljärgnevatest põhimõtetest:
ÜVK arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus ÜVK süsteemide
kompleksseks arendamiseks Viru-Nigula vallas;
Arendamise kavas on planeeritavad ÜVK süsteemide arendamise tegevused
jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtete majanduslikest
võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla
eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtete laenukoormust ning aitab
ära hoida ÜVK teenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga
järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine
eelnevate etappidega;
ÜVK-ga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja
kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö
lisades esitatud jooniseid 1...5);
ÜVK-ga kaetavad alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ÜVK
süsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille
haldamisega tegeleb Viru-Nigula Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõtja
või kus ÜVK süsteemide rajamine on ette nähtud käesoleva ÜVK arendamise
kavaga;
Väljaspool ÜVK süsteemiga kaetavaid alasid (ÜVK-ga katmata alad) toimub
ÜVK süsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel
(määratud üldplaneeringus) Viru-Nigula Vallavalitsuse poolt väljastatavate
tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste
määramisel arvestatakse ÜVK süsteemide arendamise kavas esitatud
perspektiivskeeme;
Vasta külas on ühisveevarustus ja -kanalisatsioon olemas üksnes Vasta
Mõisakoolil. ÜVK süsteemid kuuluvad Viru-Nigula vallale ning vee- ja
kanalisatsioonisüsteemi opereerimisega tegeleb käesoleval ajal OÜ Aseri
Kommunaal;
63
Viru-Nigula valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud Ida-Eesti
vesikonna VMK-s püstitatud eesmärkide ja probleemidega;
Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti
veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik
veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja
pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajandus-
kavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis
tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt
vee liikumisest veekogu valgala piirides;
Veeseaduse § 104 lõige 4 järgi peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks
reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks
reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse. Juhul kui
reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult
suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem
kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Lisaks tuleb arvestada, et
reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on omapuhastite,
välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee
pinnasesse immutamine keelatud;
Vastavalt Veeseaduse § 104 lg 6 ei ole RKA-l reostuskoormusega alla 2000 ie
ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja
reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et
tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab
reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse
kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni
puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuete-
kohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett;
Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates
veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku,
joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded on kehtestatud
sotsiaalministri 24.09.2019 a määrusega nr 61. Määruse nr 61 § 1 lg 2 p 3
kohaselt määrust ei kohaldata isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10
m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui
joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-
õiguslikust tegevusest;
Vastavalt SM 24. septembri 2019. aasta määruse nr 61 § 11 lg 1 peab joogivee
käitleja koostama ja vähemalt iga kuue aasta tagant ajakohastama joogivee
kontrolli kava, mis tuleb Terviseametiga kooskõlastada;
Vastavalt ÜVVKS § 14 lg 4 pole ÜVK kavas planeeritud investeeringute
rahastusallikana finantsprognooside koostamisel võimalik arvestada riiklikke
toetusi juhul, kui puudub raha eraldamise otsus. Sellest tulenevalt on ÜVK
kavas ÜF-i kombineeritud sademeveesüsteemide, sh lahkvoolsete
sademeveesüsteemide rajamine toetusega arvestatud üksnes Kunda linna
Pargi, Pargi põik, Mäe ja Tähe tn sademeveekanalisatsiooni rajamisel (toetuse
summa 354264 eurot). Ülejäänud ÜVK arendamise kavas planeeritud
investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV või vee-ettevõtte)
omafinantseering ÜVK süsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral
moodustab 100%;
64
Vastavalt ÜVVKS § 47 lg 1 on vee-ettevõtja kohustatud alates 01.01.2025 a
korraldama isiku nõudmisel purgimisteenuse (kehtiva kanalisatsioonitariifi
hinnaga), kui isik asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000
inimekvivalenti või suurem (Kunda reoveekogumisala), kuid kellel puudub
võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise
tõttu. Vee-ettevõtja ei pea korraldama purgimisteenust isikule, kes on
vabatahtlikult loobunud liitumislepingu sõlmimisest või keeldunud
liitumistasu maksmisest või kellele on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga
liitumise võimalus, kuid kes on teenusest vabatahtlikult loobunud;
ÜVK arendamise kavas planeeritud investeeringute abil rajatakse ja
rekonstrueeritakse Viru-Nigula vallas Kunda linna, Aseri ja Viru-Nigula
alevike ning Vasta küla torustikud ja rajatised aastatel 2025-2037, mille
tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane
reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh RKA elanikele);
4.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate
majapidamiste reoveekäitlus
Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub
ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad
kogumiskaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust
pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise.
Viru-Nigula valla üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja
reoveekogumisaladest, võib kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud
põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud
heitvett või kuni 50 m3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas.
Majapidamistes, mis asuvad kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, peab
reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett
immutatakse pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Samuti võib kaitsmata ja nõrgalt
kaitstud põhjaveega aledel pinnasesse immutada 10-50 m3 heitvett pärast reovee
süvapuhastust, mille korral heitvesi vastab üle 100 000 ie reostuskoormusega
reoveekogumisaladele kehtestatud nõuetele. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega
aladel pinnasesse immutada kuni 5 m3 mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a.
vesikäimlast pärit reovesi) ööpäevas.
Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate
sisu purgimise võimalus on olemas Kunda linna ning Aseri ja Viru-Nigula aleviku
reoveepuhastite juures.
4.4 Sademeveekanalisatsiooni arendamise ning teenuse hinna
kujundamise põhimõtted
Sademeveesüsteemide üldine eesmärk on vältida üleujutuste tekkimist. Süsteemide
arendamisel ja ekspluatatsioonis on otstarbekas lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1. Vältida sademevee jõudmist reovee kanalisatsioonisüsteemi – täielikult
lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamine
2. Sademevee maksimaalne ärakasutamine - kogutud vee kasutamine suvel
kastmisel, pikemas perspektiivis ka osaliselt olmeveena (nt vesiklosetid);
65
3. Sademevee vooluhulga (nii hetkelise kui ka summaarse) minimeerimine –
kasutada võimalikult palju kraave, looduslikke ja tehislikke üleujutusalasid,
eesmärgiga soodustada võimalikult palju sademevee aurustumist ja imbumist;
minimeerida kõvakattega alade rajamist; vältida maksimaalselt kraavide
likvideerimist ja asendamist torustikuga, sest kraavis osa sademeveest
aurustub, toimub isepuhastus.
4. Sademevee kokkuvoolu aja pikendamine - võimalusel juhtida katustelt ja
tänavatelt voolav sademevesi kraavidesse, immutusaladele, madalatesse imb-
ja puhvertiikidesse jm aladele, mis saavad sademete perioodil (ajutiselt)
täituda;
5. Reostunud sademevee puhastamine reostuse tekke kohas - liiva ja õlipüüdurite
paigaldamine platsidel, kus on reostuse oht;
6. Detailplaneeringutes sademevee osa koostamisel tuleb valgalapõhise
lähenemise rakendamine, et vältida olukordi, kus ühe piirkonna probleemide
lahendus põhjustab probleemid kusagil mujal;
7. Tagada sademeveetorustike regulaarne hooldus, läbipesu;
8. Elanike teadlikkuse tõstmine sademevee probleemidest, vältimaks nt elanike
omavolilist kraavide kinni ehitamist.
Sademevee teenuse hinna kujundamisel on otstarbekas lähtuda järgnevatest
põhimõtetest:
1. Peamise õigusliku raamistiku sademevee tasu kujundamisel seab ÜVVKS, mis
reguleerib, mille eest ja millistel alustel võib sademevee tasu võtta. Sellest
lähtuvalt:
a. Veeteenuse hinna määrab vee-ettevõte lähtuvalt Konkurentsiameti
poolt koostatud soovituslikest põhimõtetest ning esitab hinnataotluse
Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.
b. Ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee kogust arvestatakse või
mõõdetakse ÜVK kasutamise eeskirja kohaselt. Seega kehtestab
teenuse mahu arvestamise alused Viru-Nigula vald ning teenuse hinna
(ühiku kohta) ehk tasu määrab vee-ettevõtja.
2. Sademevee koguse arvestamise alused kehtestatakse ÜVK kasutamise
eeskirjaga. Sademevee kogus määratakse kas vee-ettevõtja poolt tehniliste
arvestuste alusel või mõõdetakse.
3. Eestis puudub seni üldtunnustatud sademevee tasu kujundamise metoodika,
mistõttu eraldi tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest on
kehtestanud vaid üksikud vee-ettevõtted (OÜ Kunda Vesi, AS Narva Vesi, AS
Põlva Vesi, AS Tallinna Vesi).
4. Ülaltoodust tulenevalt on otstarbekas koostada sademevee ärajuhtimise ja
puhastamise teenuse hinna arvestamise alused, mis võimaldavad nii vallal kui
ka vee-ettevõtjal tagada, et sademevee ärajuhtimise ja puhastamisega seotud
investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid rahastaksid sademevett ära juhtivate
kinnistute omanikud. Metoodika rakendamine võimaldab vähendada valla
kulusid sademevee ärajuhtimisele ning suurendada investeeringuid lahkvoolse
sademeveesüsteemi arendamisse
5. Teenuse hinna metoodika koostamisel tuleb arvestada „saastaja maksab“
põhimõtte rakendamist, st et sademeveesüsteemi arendamise ja hoolduse peab
täielikult katma teenuse eest võetav tasu ning ärajuhtimise teenuse eest
maksavad teenuse kasutajad, nt kinnistu hoonestatud ja kaetud pinna alusel.
66
4.5 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise põhimõtted
Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud
tabelis 18 esitatud ühikhindadest.
Tabel 18. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks
võetud torustike hinnad
VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt Maksumus (eur)
Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine
veetorustiku rajamine m De32-De110 130
majaühendus tk 1200
KANALISATSIOON
Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine
isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine m De160-De315 200
survekanalisatsioonitoru rajamine m De90-160 120
majaühendus tk 1200
SADEMEVEEKANALISATSIOON
sademeveekanalisatsiooni torustiku rajamine m De200-De450 200
drenaažitorustiku rajamine m De110-De160 100
4.6 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid
Eesti Põhikaart M 1:20 000;
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030;
Viru-Nigula valla üldplaneering 2022;
Kunda linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-
2033;
Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2025;
Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-
2025;
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud keskkonnaministri 7. oktoobri
2022. a. käskkirjaga nr 357);
Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965;
Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998;
Kunda Võidu ja Koidu tn ehitusprojekt, Palmpro OÜ ja Teede Kavand OÜ, 2019;
Kunda linna ühisveevärgi torustike rekonstrueerimine, OÜ A.V.R. Projekt, 2021;
Kunda linna Pargi, Pargi põik, Mäe ja Tähe tn sademeveekanalisatsioon, Keskkond
& Partnerid OÜ, 2019;
Kunda linn, Mäe tn SK lõigus Mäe tn 18 kuni Koidu tänav, Inseneribüroo Nugis
OÜ, 2024;
Aseri, Rannu ja Kõrtsialuse torustikud, Nordecon AS, 2012;
Aseri aleviku, Kooli tn 2 tehnovõrkude koondplaan, Resand AS, 2017;
Aseri alevik, Oja tänava L3, Nurme tn 4 ja Nurme tänava L2 veevarustuse
välisvõrk, OÜ A.V.R. Projekt, 2022;
Viru-Nigula aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku teostusjoonis, OÜ GPK
Partnerid, 2012;
Pada küla veevarustuse teostusjoonis, Gem-Geo OÜ, 2015;
Pada küla veetrassi teostusjoonis, OÜ Viru Geomet, 2023;
Pada küla veevarustuse ehitusprojekti täiendus, Eesti Veeprojekt OÜ, 2017;
Viru-Nigula reoveepuhasti reostuskoormuse määramine, Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023;
OÜ Kunda Vesi 2022 ja 2023 a. veekasutuse aruanded;
OÜ Aseri Kommunaal 2022 ja 2023 a. veekasutuse aruanded.
67
5 Vee-ettevõtluse areng
Viru-Nigula vallas tegutseb käesoleval ajal kaks vee-ettevõtet:
1. OÜ Aseri Kommunaal (Aseri piirkond, Viru-Nigula alevik ning Pada küla),
mis on 100% Viru-Nigula valla omandis ning kellele kuuluvad ka
tegevuspiirkonnas opereeritavad varad.
2. OÜ Kunda Vesi (Kunda linn), mis on 100% eraomandis ning kellele kuuluvad
suures osas ka tegevuspiirkonnas opereeritavad varad.
Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Viru-Nigula Vallavolikogu poolt
raamdokumendiks vee-ettevõtete ÜVK-alasele tegevusele, millega määratletakse
ÜVK arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eesmärgiga
ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee
käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute ÜVK süsteemide
rajamine ja olevate rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja
veekadusid, millega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna
kulutatakse energiat vaid tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks ja puhastamiseks.
Samuti võimaldavad planeeritud investeeringud tagada elanikele parema joogivee
kättesaadavuse ning kvaliteedi.
Arendamise kavas on arvestatud, et lahkvoolse sademeveekanalisatsiooniga seotud
investeeringud planeerib ja teostab täies mahus Viru-Nigula vald, kaasates võimalusel
toetusmeetmeid (nt ÜF meede Kombineeritud sademeveesüsteemid). Peale rajatiste
valmimist võib Viru-Nigula vallavalitsus rajatud sademevee taristu anda üle
opereerimiseks vee-ettevõttele, sõlmides vee-ettevõttega vastava halduslepingu,
milles muuhulgas nähakse ette opereerimiseks vajalike vahendite tagamine valla
eelarvest.
Tõhustamaks vee-ettevõtte tegevust ja vältimaks dubleerivaid tegevusi vee-ettevõtete
igapäevastes tegevuses on mõistlik, et soovitavalt hiljemalt 2030. aastaks tegeleks
Viru-Nigula vallas ÜVK teenuse osutajana üks vee-ettevõte. Eeltoodust lähtuvalt on
ka arendamise kava finantsprognoos koostatud ühe vee-ettevõtte põhiselt. Täpsem
vee-ettevõtete ühendamise ja varade omandi ning opereerimise kava tuleb
vallavalitsusel koostada peale arendamise kava kinnitamist Viru-Nigula
Vallavolikogu poolt, arvestades seejuures ka perspektiivseid võimalusi SA KIK ja EL
toetuste kaasamiseks ÜVK arendamiseks.
Lisaks on vajalik korrastada vee-ettevõtete ja omavalitsuse vaheline õiguslik
regulatsioon, milleks on käesoleva arendamise kava raames kaastatud juristi poolt
koostatud eraldi tegevuskava (vt lisa 7), milles on välja toodud järgmised tegevused:
1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise ja liitumise eeskirjade
ülevaatamine
2. Volikogu otsuste ülevaatamine vee-ettevõtjate määramise kohta ja otsuste
seadustega kooskõlla viimine, halduslepingute sõlmimine vee-ettevõtjatega
(Kunda Vesi OÜ ja Aseri Kommunaal OÜ):
3. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalike varade ning
nende omandi- või kasutusõiguse ülevaatamine
4. Vee-ettevõtja ja teenuse tarbija vahelise teenuse osutamise lepingute
ülevaatamine
2023.a andis Kliimaministeerium KIKile volituse veeteenuse riikliku reformi
ettevalmistamiseks (https://kliimaministeerium.ee/veeteenuse-reform). Kaks aastat
vältava projekti raames töötatakse koostöös veesektori, kohalike omavalitsuste ja
68
Konkurentsiametiga välja veeteenuse strateegiline teekaart ja peetakse vajalikke
läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ning vee-ettevõtete vahel, eesmärgiga kokku
leppida riiklik strateegia veemajanduse arendamiseks ning töötada välja jätkusuutliku
vee-ettevõtte mudel. Projekti tulemusena lepitakse kokku veemajanduse riiklik
strateegia (vee hinna metoodika, vee-ettevõtluse indikaatorid, vee-ettevõtete mudel),
mis aitab tagada ÜVK teenuse toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse. Veereformi
tulemusi ja võimalikke arengusuundi, sh Viru-Nigula vallas tegutsevate vee-ettevõtete
võimalikku liitumist regionaalse vee-ettevõttega praegu koostatavas ÜVVK
arendamise kavas siiski pikemalt ei käsitleta, kuna reformi aluspõhimõtted pole veel
kokku lepitud.
ÜVK teenuse liitumistasu ja ÜVK teenuse hinna kooskõlastamiseks tuleb vastavalt
ÜVVKS-ile esitada vastav taotlus koos ettepanekuga kooskõlastamiseks
Konkurentsiametile, kes kontrollib seejuures, kas liitumistasu ja teenuse hinna
arvestamisel on lähtutud ÜVVKS kehtestatud põhimõtetest.
69
6 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevus
Lähtuvalt ÜVVKS-ist peab ÜVK arendamise kava sisaldama kirjeldust piirkonna
riskidest, mis võivad ohustada ÜVK teenuse toimepidevust, ning nende riskide
maandamise meetmetest. Käesolevas peatükis antakse ülevaade kohaliku
omavalitsuse ja vee-ettevõtete rollist ÜVK teenuse toimepidevuse tagamisel ning
piirkonna riskidest ja maandamise meetmetest.
6.1 Kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtete roll
Alates 18.10.2024 on ÜVVKS-ist tulenevalt kõik kohaliku omavalitsuse volikogu
otsusega määratud vee-ettevõtjad (Aseri Kommunaal OÜ, Kunda Vesi OÜ)
veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse kui elutähtsa teenuse osutajad, mille
toimepidevust lähtuvalt hädaolukorra seadusest (HOS) korraldab oma
haldusterritooriumil kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus teeb elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamisel järgmist
(HOS § 37):
1. Koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2. Nõustab elutähtsate teenuste osutajaid;
3. Teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sh elutähtsa
teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle;
4. Kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani;
KOV annab haldusakti vee-ettevõtte elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta
30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada
saamisest arvates, kus määrab muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse
osutaja:
1. Koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, arvestades,
et toimepidevuse riskianalüüs peab olema koostatud 9 kuu ja toimepidevuse
plaan 10 kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates;
2. Korraldama esimest korda elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimise
õppuse;
3. Täitma elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid.
Vee-ettevõte, kui elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
1. Koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani;
2. Rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas
vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest;
3. Tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke
ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse
järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
4. Teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada
saamist, elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust;
5. Osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani
kohaselt;
6. Andma elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele teavet elutähtsa
teenuse osutamise kohta;
7. Korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks
õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
70
8. Määrama seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku
ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevust
korraldavale asutusele;
9. Esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele
ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks rakendatud ja
rakendatavatest meetmetest;
10. Korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa
teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras
või muus sarnases olukorras või nende ohu korral;
11. Teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust sündmusest,
millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate
teenuste osutamise jätkamisele;
12. Täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks
sätestatud kohustusi.
Vee-ettevõte kui elutähtsa teenuse osutaja koostab hiljemalt 31.12.2026. a elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamise planeerimiseks, riski hindamiseks ja toimepidevuse
taastamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, sh:
1. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldatakse teenuse
katkestust põhjustavaid ohte, nende tõenäosust, teenuse katkestuse tagajärgi ja
muid olulisi asjaolusid.
2. Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis kirjeldatakse meetmeid, mida
rakendatakse elutähtsa teenuse katkestuse korral teenuse taastamiseks ja
katkestuse tagajärgede leevendamiseks, ning muid olulisi asjaolusid.
Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani
kasutuselevõtmise nõuded on kehtestatud VV 29.07.2021 määrusega nr 75 „Elutähtsa
teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani
kasutuselevõtmise nõuded ja kord“.
Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase;
2. Analüütiline osa, sh kriitiliste tegevuste, kriitiliste tegevuste ressursside ja
ohtude ning stsenaariumide väljaselgitamine, ennetavad meetmed;
3. Kokkuvõte.
Plaan koosneb järgmistest osadest:
1. Plaani kasutusele võtmise tingimused - mille korral rakendatakse plaanis
kirjeldatud meetmeid ja plaani kasutusele võtmise korda;
2. Taastekava - olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute
kontaktandmed; tehtavad tegevused, vajalike ressursside loetelu, selgitus
nende hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta; olukorra tagajärgi
leevendavad meetmed, avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised,
elutähtsa teenuse taastamise maksimaalne prognoositav aeg.
6.2 Riskid ja nende maandamise meetmed
Kuna käesoleva arendamise kava koostamise ajaks pole Viru-Nigula vallas tegutsevad
vee-ettevõtted veel koostanud riskianalüüsi ja plaani, siis kirjeldatakse siinkohal
üldiselt piirkonna ÜVK teenuse toimepidevust ohustavaid riske ja võimalikke
meetmeid nende maandamiseks. Täpsem riskide ülevaade ja maandamise meetmete
kirjeldus tuleb esitada vee-ettevõtete poolt koostatavas elutähtsa teenuse
toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis.
71
Alljärgnevalt on toodud välja kriitilised tegevused, mis on vajalikud ÜVK teenuse
tagamiseks Viru-Nigula vallas, peamised ohud, mis võivad kriitilisi tegevusi
mõjutada, ning häiret või katkestusi ennetavad meetmed:
1. Veevarustusteenuse kriitilised tegevused:
a. Vee pumpamine puurkaevudest
Peamised ohud: veevõtukoha reostus, ohtlike ainetega õnnetus,
tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus.
Ennetavad meetmed: plaaniline ja operatiivne põhjavee seire, tehniliste
vahendite ja seadmete regulaarne kontroll ja hooldus,
elektrigeneraatorite kasutamine (sh kütusevaru tagamine).
b. Veepuhastus
Peamised ohud: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus.
Ennetavad meetmed: tehniliste vahendite ja seadmete regulaarne
kontroll ja hooldus, elektrigeneraatorite kasutamine (sh kütusevaru
tagamine).
c. Joogivee pumpamine jaotusvõrku
Peamised ohud: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus.
Ennetavad meetmed: II astme pumpla seadmete regulaarne kontroll ja
hooldus, elektrigeneraatorite kasutamine (sh kütusevaru tagamine).
d. Vee juhtimine tarbijateni
Peamised ohud: torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise
madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise
tõttu, keemiline- või mikrobioloogiline reostus.
Ennetavad meetmed: veetorustike rekonstrueerimine vastavalt ÜVK
arendamise kavale, jooksva hoolduse tagamine (läbipesu),
remondimaterjalide laovaru tagamine, kaeve- jm tehnika saadavuse või
korrashoiu tagamine; joogivee kvaliteedi kontroll vastavalt
kontrollikavale, UV seadmete kasutamine, ajutise joogiveevarustuse
tagamine tsisterniga.
e. Tuletõrje veevarustuse tagamine
Peamised ohud: elektrivarustuse häire või katkestus, tehniline rike.
Ennetavad meetmed: elektrigeneraatorite kasutamine (sh kütusevaru
tagamine), hüdrantide ja veevõtuallikate (mahutid) hooldamine ja
uuendamine, sh vajalike remonditarvikute varu hoidmine.
2. Kanalisatsiooniteenuse kriitilised tegevused:
a. Reovee juhtimine reoveepuhastile
Peamised ohud: elektrivarustuse häire või katkestus, tehniline rike,
torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala
välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu.
Ennetavad meetmed: elektrigeneraatorite kasutamine, reoveepumplate
ning seadmete plaaniline hooldus ja kontroll; kanalisatsioonitorustike
rekonstrueerimine vastavalt ÜVK arendamise kavale, jooksva
hoolduse tagamine (läbipesu), remondimaterjalide laovaru tagamine,
kaeve- jm tehnika saadavuse või korrashoiu tagamine
b. Reovee puhastamine
72
Peamised ohud: seadmete tehniline rike puhastil, elektrivarustuse
katkemine, suur sademevee kogus puhastil, purgimisest tulenev
reostus.
Ennetavad meetmed: reoveepuhasti seadmete plaaniline kontroll ja
hooldus, õigeaegne asendamine, seadmete ja mahutite dubleerimine,
elektrigeneraatorite kasutamine (sh kütusevaru tagamine), möödavoolu
rakendamine, lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine
vastavalt ÜVK arendamise kavale, purgimisteenuse osutajate kontroll.
Suurem osa ülaltoodud ennetavatest meetmetest on vee-ettevõtted juba mingil tasemel
kasutusele võtnud. Elektrikatkestuse puhul on kasutusel mobiilsed generaatorid
(Kunda, Viru-Nigula), mida saab kasutada pumplate ajutise elektritoitena või
statsionaarsed generaatorid (Aseri), mida kasutatakse elektrivarustuse tagamiseks
veehaardel ja reoveepuhastil. Suure sademevee vooluhulga korral rakendub Kunda ja
Aseri reoveepuhastil isevoolne avariimöödavool. Aseri reoveepuhastil on kasutusel
kaheliiniline reoveepuhastus ning reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteem on
lahkvoolne, mistõttu avariimöödavoolu pole seni olnud vajalik kasutada. Peamised
reoveepuhasti ja veetöötlusjaama seadmed (puhurid, pumbad) on dubleeritud.
73
7 Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava
Viru-Nigula vallas on tarbijad ÜVK-ga varustatud Kunda linnas, Aseri ja Viru-Nigula
alevikus ning Pada ja Vasta külades. Lisaks on Aseri aleviku ÜVK-ga ühendatud ka
Kõrtsialuse ja Rannu külade tarbijad. Reoveekogumisalad on moodustatud Kunda
linnas, Aseri ja Viru-Nigula alevikus ning Kõrtsialuse, Rannu ja Vasta külades.
Arendamise kava Konsultandi, Viru-Nigula vallavalitsuse, OÜ Kunda Vesi ja OÜ
Aseri Kommunaal esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks
lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada ÜVK süsteemide
rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise
ja arvestab valla ning vee-ettevõtte majanduslike võimalustega.
Alljärgnevalt on lähtuvalt ptk 4 esitatud põhimõtetest üldiselt välja toodud
planeeritavad veemajanduse arendustegevused Viru-Nigula valla ÜVK-ga varustatud
asulates aastatel 2025-2037:
o 2025-2029 (lühiajaline perspektiiv) – Kunda linna veetorustike
rekonstrueerimine Mäe, Pargi, Loode, Eha, Aia tänaval ja Toolse teel;
Statsionaarse generaatori paigaldamine veetöötlusjaama; Kunda linna
reoveepuhasti seadmete asendamine ning statsionaarse generaatori paigaldamine
reoveepuhastile; Kunda linna reoveekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine
Tähe, Pargi ja Koidu tänaval; Kunda linnas sademevee kanalisatsioonitorustike
rekonstrueerimine Pargi, Pargi põik, Tähe ja Mäe tn piirkonnas ning lahkvoolse
sademevee kanalisatsiooni rajamine Koidu, Lembitu, Posti ja Rahvamaja tänaval;
Viru-Nigula alevikus tuletõrje veevõtumahutite rajamine Maarja tn 2a kinnistule
ja Oja tn 2 kortermaja juurde ning olemasolevate tuletõrje veevõtumahutite
seisukorra hindamine ja kuivhüdrantide paigaldamine.
o 2030-2037 (pikaajaline perspektiiv) – Kunda linna Koidu tn veetöötlusjaama
rekonstrueerimine; Kunda linna veetorustike rekonstrueerimine Mäe tn
piirkonnas; Kunda linna reoveepuhasti rekonstrueerimine; Kunda
reoveekogumisalal Võidu, Mäe, Loode, Eha, Aia, Kalda, Kasemäe, Mere,
Tammiku põik, Koidu, Ehitajate, Pioneeri tänava ning Toolse ja Lepiku tee
piirkonnas kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine; Kunda linnas Jõe tn 19
kinnistu tarbeks survekanalisatsiooni torustiku rajamine; Kunda linna
sademeveekanalisatsiooni torustike rajamine Aia, Eha ja Loode tn piirkonnas;
Aseri alevikus ÜVK laiendamine aleviku põhja ja lõunaosas Keraamiku ja
Sõpruse elamupiirkonnas; lisaks on vajalik nendes piirkondades tee muldkeha
rekonstrueerimisel drenaažitorustike rajamine; Viru-Nigula alevikus ÜVK
laiendamine Rataskaevu tänava ja Kalvi tee piirkonnas; Vasta küla ÜVK
ühendustorustike rajamine Viru-Nigula aleviku ÜVK süsteemiga liitmiseks.
Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:
tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud
vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised
jm.);
keskkonnamõjud – ÜVK rajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate
ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele
osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;
majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese
ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise-
ja rajamistöid kogu valla territooriumil;
74
sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada
elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna
maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.
7.1 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest
Möödunud perioodil (2013-2024) on Viru-Nigula vallas tehtud ÜVK arendamiseks ja
rekonstrueerimiseks järgnevad suuremad tööd:
Kunda linna ÜVK torustike rekonstrueerimine ja rajamine (2013-2024):
- Veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine – 7 307 m;
- Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine – 1 091 m;
- Sademeveekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ja rajamine – 1 967 m.
Kunda linna veepuhastusjaama torustike ümberehitus ja rauaärastusseadme
paigaldamine reservkaevule (2017);
Kunda linna reoveepuhasti seadmete (segurid, pumbad, kaap, võrepress)
asendamine ja remont (2019-2022);
Mobiilse generaatori soetamine Kunda linna veetöötlusjaama ja reoveepuhasti
tarbeks;
Aseri alevikus Oja ja Nurme tn vahelise veevarustuse ühendustorustiku
rajamine (2022) - 186 m;
Pada küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaama rajamine (2014-2015);
Pada küla veetorustike rekonstrueerimine (2015) – 712 m;
Pada küla veetorustike laiendamine (2023) – 81 m;
Vasta Mõisakooli veetöötlusjaama rajamine (2019).
7.2 Viru-Nigula valla perspektiivsed tarbimismahud ja koormused
Alljärgnevates tabelites 19 ja 20 on toodud ülevaade Viru-Nigula valla asulates
perspektiivis (aastal 2037) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga varustatud tarbijate
arvust ning prognoositavast veetarbest ja reovee kogustest.
Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et elanike veetarve oluliselt ei suurene
ning keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 30-75 liitrit vett. Veetarbe prognoosi
puhul on arvestatud, et ühisveevärgiga liituvad kõik perspektiivsel ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga kaetaval alal (sh reoveekogumisalal) elavad elanikud. Asutuste
puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei
suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2023.a seisuga, sest ei ole teada, kui palju
ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude ja arvestamata vee
osakaaluna on arvestatud 5-15% toodetud vee kogusest. Kuna kõigi tarbijate täpse
veetarbe kohta andmed puuduvad, siis on tabelis 19 esitatud veetarbimise prognoosid
hinnangulised.
Tabelis 20 on toodud ülevaade Viru-Nigula valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud
reovee perspektiivsetest kogustest aastal 2037. Perspektiivis on arvestatud, et
ühiskanalisatsiooniga liituvad suurem enamus ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade
(reoveekogumisalade) elanikest. Tabelis 20 on toodud ka Viru-Nigula valla asulates
ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate perspektiivne reovee reostuskoormus
(inimekvivalentides). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et
olemasolevate asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb
samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab hinnanguliselt 15-30 % tarbijatele
pumbatud vee kogusest.
75
Tabel 19. Viru-Nigula valla veetootmise ja tarbimise prognoos aastal 2037
Elanike arv Tarbijate Liitunute Vee toodang
Asulad 2037 arv osakaal (%) 2037 Omatarve Vee tarbimine 2037 Ühiktarbimine Arvestamata vesi
elanike Asutused, Kokku
m3/a m3/d m3/d l/d m3/d %
poolt m3/d ettevõtted m3/d m3/d
Kunda 2 831 2 746 97% 122 700 336,2 7,5 206,0 89,1 295,0 75 33,6 10%
Aseri 1 307 1 286 98% 50 770 139,1 11,2 96,5 17,5 114,0 75 13,9 10%
Viru-Nigula 271 268 99% 8 804 24,1 1,4 18,8 2,7 21,5 70 1,2 5%
Pada 54 54 100% 714 2,0 0,0 1,6 0,0 1,6 30 0,3 15%
Vasta 35 14 40% 1 052 2,9 0,8 1,0 0,8 1,8 70 0,3 10%
KOKKU 4 498 4 368 97,1% 184 040 504,2 21,0 323,8 110,1 433,9 74,1 49,3 10%
76
Tabel 20. Viru-Nigula valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud reovee vooluhulga ning reostuskoormuse prognoos aastal 2037
Liitunute Reovett Reovee
Elanike arv Tarbijate osakaal Reovee vooluhulk elaniku reostuskoormus
Asulad 2037 arv (%) puhastile Reovesi tarbijatelt kohta Infiltratsioon 2037
elanike Asutused, Purgitav
Kokku
m3/a m3/d poolt ettevõtted reovesi l/in*d m3/d % ie
3 3 m3/d
m /d m /d m³/d
Kunda 2 831 2 746 97% 145 429 398,4 206,0 132,7 0,0 338,7 75 59,8 15% 4087
Aseri 1 307 1 279 98% 56 484 154,8 95,9 12,4 0,0 108,3 75 46,4 30% 1409
Viru-Nigula 271 271 100% 13 504 37,0 19,0 10,6 0,0 29,6 70 7,4 20% 378
Pada 54 0 0% 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0 0,0 0% 0
Vasta 35 14 40% 938 2,6 1,0 0,8 0,0 1,8 70 0,8 30% 48
KOKKU 4 498 4 310 95,8% 216 355 592,8 321,8 156,6 0,0 478,4 74,7 114,4 19% 5922
77
7.3 Kunda linn
7.3.1 Veevarustuse peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kunda linna
ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:
Jaama tn puurkaev-pumpla hoone on halvas seisukorras ja
amortiseerunud;
Olemasolevad vanemad ühisveevärgi torustikud on rajatud enam kui 30
aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Eelkõige vajavad
rekonstrueerimist Mäe, Pargi, Loode, Eha, Aia tänava ning Toolse tee
vanemad veetorustikud;
Olemasolev Kunda linna veevarustussüsteem ei suuda tagada samaaegselt
tipptunni vajalikku veekogust ning tulekustutusvett;
Mitmes piirkonnas (nt Sauna tn, Tööstuse tn) on ÜVK torustikud rajatud
läbi erakinnistute, millele vee-ettevõttel puudub ligipääs.
7.3.2 Perspektiivne veetarve
Kunda linna ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 2874 Kunda linna
elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Kunda linna asutusi ja ettevõtteid.
Kunda linna ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on
esitatud tabelis 19.
7.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid
Käesoleval ajal on Kunda linnas vee-ettevõtte poolt hallatavas veevärgis
ühisveevarustuse tarbeks kasutusel eelkõige Koidu tn veetöötlusjaama juures asuv
puurkaev katastri numbriga 2776. Lisaks on reservkaevudena võimalik kasutada ka
veetöötlusjaama juures asuvat teist kaevu (katastri nr 2775) ning Jaama tn puurkaevu
(katastri nr 2771). Ühisveevärgist võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (SM
24.09.2019. a määrus nr 61). OÜ Kunda Vesi poolt hallatav Kunda linna
veetöötlusjaam on rajatud 1999. a ja osaliselt rekonstrueeritud aastatel 2014-2015
ning on rahuldavas seisukorras. Veetöötlusjaamas puudub statsionaarne varu
elektritoite allikas. Vanusest tulenevalt vajab veetöötlusjaam pikemas perspektiivis
põhjalikku rekonstrueerimist. Lisaks on tuletõrje veevarustuse tagamiseks vajalik
suurendada olemasolevat veetöötlusjaama reservmahtu. Sellest lähtuvalt ühisveevärgi
arendamise alternatiivid puuduvad.
7.3.4 Veevarustuse edasine areng
Käesoleval ajal on Kunda linnas ühisveevärgiga varustatud suurem enamus linna
elanikest. Ühisveevärgi laiendamise tulemusel lisandub planeeringualade
elamuarenduste väljaehitamisel täiendavalt ligikaudu 80 elanikku.
Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2025-2029) on kavas rekonstrueerida
olemasolevad vanemad ühisveevärgi torustikud Mäe, Pargi, Loode, Eha ja Aia tn
piirkonnas ning Toolse teel. Lisaks on arvestatud 8 tuletõrjehüdrandi rajamise
vajadusega rekonstrueeritavale ühisveevärgi torustikule.
Vanemad ühisveevärgi ja kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat
tagasi ning on vanusest tingituna käesolevaks ajaks amortiseerunud ning halvas
seisukorras. Kuna mitmel pool on veevarustuse torustikud rajatud erakinnistutele, on
78
raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu tuleb need rekonstrueerimise käigus
võimalusel paigaldada teede ja tänavate äärde.
Lisaks on veevarustuse toimepidevuse tagamiseks ette nähtud statsionaarse
generaatori paigaldamine veetöötlusjaama.
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on kavas rekonstrueerida
olemasolev Koidu tn veetöötlusjaam, sh rajada uus tehnohoone, veereservuaarid ja
paigaldada uued veetöötlusseadmed ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks on
ette nähtud veevarustuse ringtorustiku rajamine Mäe tn piirkonnas, tagamaks tuletõrje
veevarustuseks vajalik surve ning vee kogus.
Tulenevalt sellest, et Tööstuse ja Sauna tn piirkonnas kulgevad olemasolevad vee-
ettevõtte poolt opereeritavad ÜVK torustikud läbi mitmete ettevõtete territooriumite,
on ÜVK süsteemide hooldamine raskendatud. Sellest lähtuvalt on pikemas
perspektiivis (väljaspool ÜVK arendamise 12 a perioodi) ette nähtud ÜVK torustike
rekonstrueerimise käigus paigaldada need avalikule maale Tööstuse ja Sauna
tänavale. Hinnanguliselt on selleks vajalik rajada Tööstuse tänavale ca 500 m
veetorustikke ning Sauna tänavale ca 160 m veetorustikke.
Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Kunda linnas.
Kunda linna olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva
töö lisades esitataval joonisel 1.
Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2025-2029
Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:
Rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud ühisveevärgi torustikud Mäe,
Pargi, Loode, Eha, Aia tn piirkonnas ja Toolse teel kogupikkusega ca 2000 m.
Lisaks on ette nähtud 8 tuletõrjehüdrandi paigaldamine rekonstrueeritavale
ühisveevärgi torustikule;
Statsionaarse generaatori paigaldamine veetöötlusjaama.
Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:
Koidu tn veetöötlusjaama põhjalik rekonstrueerimine;
Veetorustike rekonstrueerimine Mäe tn piirkonnas kogupikkusega ca 170 m.
Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus
Kunda linnas on toodud tabelis 21.
79
Tabel 21. Kunda linna ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute
mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Kunda linna ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
Veetorustike rekonstrueerimine Mäe, Pargi, Loode, Eha, Aia tänaval
ning Toolse teel m 2000 320 000
sh veetorustike rekonstrueerimine Mäe tänaval m 505 65 650
sh veetorustike rekonstrueerimine Toolse teel m 320 41 600
sh veetorustike rekonstrueerimine Pargi tänaval m 470 61 100
sh veetorustike rekonstrueerimine Loode ja Eha tänava piirkonnas m 460 59 800
sh veetorustike rekonstrueerimine Aia tänava piirkonnas m 245 31 850
sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 36 43 200
Tuletõrje hüdrantide rajamine tk 8 16 800
Statsionaarse generaatori paigaldamine veetöötlusjaama kompl 1 30 000
Kunda linna ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2030-2037
Koidu tn veetöötlusjaama rekonstrueerimine (sh
veetöötlusseadmete asendamine, hoone rekonstrueerimine, jne) kompl 1 1 200 000
Veetorustike rekonstrueerimine Mäe tänava piirkonnas m 170 22 100
sh veetorustike rekonstrueerimine Mäe tn 16 kuni Tähe tn 1 m 170 22 100
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 402 500
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 1 405 415
Veevarustus KOKKU 1 807 915
7.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kunda linna
ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:
Kunda linna ühiskanalisatsiooni torustikud on suures osas rajatud enam
kui 30 aastat tagasi keraamilistest ja malmtorudest ning on käesolevaks
ajaks amortiseerunud. Vanemate torustike ning kaevude amortisatsiooni
tõttu toimub sademevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi;
Kunda linna reoveepuhasti on viimati rekonstrueeritud 2008.a ning sellest
tulenevalt on puhasti peamised seadmed (võre, puhurid,
settetahendusseade) käesolevaks ajaks amortiseerunud ja vajavad välja
vahetamist;
Kunda linna ühiskanalisatsioon on osaliselt ühisvoolne, mistõttu sadude
perioodil suureneb oluliselt puhastisse juhitava reovee vooluhulk. Samuti
toimub sademevee ja pinnasevee infiltratsioon ühiskanalisatsiooni torustike
ning kaevude amortisatsiooni tõttu. See omakorda põhjustab suurtel saju- ja
sulaperioodidel häireid reoveepuhasti töös. Vajalik on ühisvoolse
kanalisatsioonisüsteemi ümberehitamine lahkvoolseks;
Mitmes piirkonnas (nt Sauna tn, Tööstuse tn) on ÜVK torustikud rajatud
läbi erakinnistute, millele vee-ettevõttel puudub ligipääs.
7.3.6 Perspektiivne reostuskoormus
Prognoositav Kunda linna reostuskoormus on ligikaudu 4087 ie. Kunda linna
ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on
esitatud tabelis 20.
80
7.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid
Kunda linna reovesi puhastatakse linna põhjaosas asuvas aktiivmudapuhastis, mis on
rajatud 1974. a. ning osaliselt rekonstrueeritud 2004. ja 2008. aastal. Reoveepuhasti
on rahuldavas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse.
Reoveepuhasti seadmed (võreseade, puhurid, tahendusseade) on käesolevaks ajaks
osaliselt amortiseerunud ning vajavad asendamist. Reoveepuhasti töös põhjustavad
aeg-ajalt häireid ka liigveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Kunda puhastisse
sisenevat reovee kogust oluliselt suurendavad. See on eelkõige tingitud asjaolust, et
Kunda linnas on mitmel pool kasutusel ühisvoolne kanalisatsioon.
Sellest lähtuvalt vajavad amortiseerunud reoveepuhasti seadmed lähiajal asendamist.
Pikemas perspektiivis on ette nähtud reoveepuhasti täielik rekonstrueerimine, kuna
reoveepuhasti mahutite eluiga on ammendumas ning olemasolev tehniline lahendus
vajab ajakohastamist.
Sellest lähtuvalt ühiskanalisatsiooni arendamise alternatiivid puuduvad.
7.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng
Käesoleval ajal on Kunda linnas ühiskanalisatsiooniga varustatud peaaegu kõik
Kunda reoveekogumisala elanikud. Ühiskanalisatsiooni laiendamise tulemusel
lisandub täiendavalt ligikaudu 80 elanikku ning tagatakse ühiskanalisatsiooni
liitumise võimalus kõigile reoveekogumisala elanikele.
Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2025-2029) rekonstrueeritakse
olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud Tähe ja Pargi tänaval
koos tänava rekonstrueerimisega. Lisaks on ette nähtud kanalisatsioonitorustike
osaline rekonstrueerimine Koidu tänaval. Kunda linna reoveepuhastil vajavad
asendamist võreseade, settetahendusseade ning puhurid. Lisaks on vajalik paigaldada
reoveepuhastile statsionaarne generaator puhasti töö tagamiseks elektrikatkestuste
korral.
Pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on ette nähtud ühiskanalisatsiooni
rekonstrueerimine Kunda linna reoveekogumisalal. Lisaks on kavas laiendada
ühiskanalisatsiooni Kunda linna reoveekogumisalal Jõe tänava piirkonnas tagamaks
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus ka Jõe tn 19 kinnistule. Samuti on pikemas
perspektiivis vajalik Kunda linna reoveepuhasti täielik rekonstrueerimine.
Kunda linna ühiskanalisatsiooni torustikud on suures osas rajatud enam kui 30 aastat
tagasi keraamilistest ja malmtorudest ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud,
mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.
Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Sellest
tulenevalt on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni ja
kinnistusisesed kanalisatsioonisüsteemid rekonstrueerida.
Tulenevalt sellest, et Tööstuse ja Sauna tn piirkonnas kulgevad olemasolevad vee-
ettevõtte poolt opereeritavad ÜVK torustikud läbi mitmete ettevõtete territooriumite,
on ÜVK süsteemide hooldamine raskendatud. Sellest lähtuvalt on pikemas
perspektiivis (väljaspool ÜVK arendamise 12 a perioodi) ette nähtud ÜVK torustike
rekonstrueerimise käigus paigaldada need avalikule maale Tööstuse ja Sauna
tänavale. Hinnanguliselt on selleks vajalik rajada Tööstuse tänavale ca 475 m ja
Sauna tänavale ca 140 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Lisaks on Sauna tn
piirkonda vajalik rajada reoveepumpla ning ühendustorustik olemasoleva survelise
kanalisatsioonitorustikuga.
81
Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Kunda linnas.
Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2025-2029
Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:
Rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud
Tähe, Pargi ja Koidu tänaval;
Kunda linna reoveepuhasti amortiseerunud võreseadme, settetahendusseadme
ja puhurite asendamine;
Statsionaarse generaatori paigaldamine Kunda linna reoveepuhastile.
Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:
Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine Kunda
reoveekogumisalal;
Kunda linna reoveepuhasti täielik rekonstrueerimine.
Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute
maksumus Kunda linnas on toodud tabelis 22.
82
Tabel 22. Kunda linna ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks
vajalikud investeeringute mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Kunda linna ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
Kunda linna reoveepuhasti seadmete asendamine kompl 1 350 000
sh automaatse võreseadme paigaldamine kompl 1 100 000
sh settetahendusseade kompl 1 150 000
sh puhurid kompl 1 100 000
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 495 112 200
sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Tähe ja
Pargi tn koos tänava rekonstrueerimisega m 240 48 000
sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Koidu tn m 255 51 000
sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 11 13 200
Statsionaarse generaatori paigaldamine reoveepuhastile kompl 1 60 000
Kunda linna ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2030-2037
Kunda linna reoveepuhasti rekonstrueerimine ie 4500 3 150 000
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine
reoveekogumisalal m 8150 1 810 000
sh kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Võidu tänava
piirkonnas m 510 102 000
sh kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Mäe, Loode, Eha,
Aia, Kalda ja Kasemäe tänava piirkonnas m 2480 496 000
sh olemasolevate amortiseerunud torustike rekonstrueerimine
Mere ja Tammiku põik tänava piirkonnas m 1150 230 000
sh kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Kalda tänava
piirkonnas m 425 85 000
sh kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Eha ja Koidu tänava
piirkonnas m 540 108 000
sh kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Ehitajate ja Pioneeri
tänava piirkonnas m 670 134 000
sh olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonitorustike
rekonstrueerimine Toolse tee ja Lepiku tee piirkonnas m 630 126 000
sh kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Koidu tänava
piirkonnas m 1485 297 000
sh kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Kasemäe tänava
piirkonnas m 260 52 000
sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 150 180 000
Jõe tn 19 survekanalisatsiooni torustike rajamine m 315 39 000
sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 315 37 800
sh majaühenduste rajamine tk 1 1 200
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 600 530
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 5 748 850
Kanalisatsioon KOKKU 6 349 380
7.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng
Lahkvoolne sademeveekanalisatsioon on Kunda linnas välja ehitatud eelkõige Koidu
ja Võidu tänavate ääres aastatel 2019-2020.
Lisaks on vanemaid sademeveekanalisatsiooni torustikke Selja tee, Rakvere mnt ning
Jaama, Kalevi, Rahvamaja, Aia, Mäe ja Pargi tn piirkonnas, mille kaudu juhitakse
sademevesi ühiskanalisatsiooni ning osaliselt ka kraavidesse. Kokku on vanemate
83
sademevee kanalisatsioonitorustike kogupikkus ligikaudu 3,7 km. Osad vanemad
sademevee kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud ning ei suuda sademevett ära
juhtida. Torustikud on osaliselt sisse vajunud või läbi lõigatud. Kaevud on kohati
pinnasesse mattunud. Puudub ülevaade, milline osa torustikust on säilinud ja
kasutuskõlblik ning pole teada, kas vesi liigub õiges suunas ja jõuab
eesvoolukraavidesse.
Mujal toimub parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt sademevee ärajuhtimine
kraavitusega territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee
imbumine pinnasesse.
Kuna Kunda linna ühiskanalisatsioon on osaliselt ühisvoolne, suureneb sadude
perioodil oluliselt reoveepuhastisse juhitava reovee vooluhulk. See omakorda
põhjustab suurtel saju- ja sulaperioodidel häireid reoveepuhasti töös. Sellest tulenevalt
on vajalik ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi ümberehitamine lahkvoolseks.
Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2025-2029) ette nähtud
sademeveetorustike rekonstrueerimine ja rajamine Pargi, Pargi põik, Tähe ja Mäe tn
piirkonnas vastavalt koostatud projektidele. Lisaks on lühiajalises perspektiivis ette
nähtud lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine Koidu, Lembitu, Posti ja
Rahvamaja tänaval. Pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on kavas sademevee
kanalisatsioonitorustike rajamine Aia, Eha ja Loode tn piirkonnas.
Mujal piirkondades tuleb kinnistute sademevee ärajuhtimine lahendada olemasolevate
sademeveekraavide abil.
Perspektiivis on vajalik ka regulaarselt sademeveesüsteeme ning kraave, s.h truupe,
hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse
piirkondadesse.
Sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike
investeeringute maksumus Kunda linnas on toodud tabelis 23.
84
Tabel 23. Kunda linna sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ja
rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Kunda linna sademeveekanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
Sademevee kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Pargi, Pargi
põik, Tähe ja Mäe tn piirkonnas m 1306 261 200
sh sademevee kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Pargi,
Pargi põik, Tähe ja Mäe tänava piirkonnas m 1020 204 000
sh sademevee kanalisatsioonitorustiku rajamine Mäe tn 18
kortermaja juurest Koidu tn kraavini m 286 57 200
Lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni rajamine Koidu, Lembitu,
Posti ja Rahvamaja tänaval m 1175 235 000
sh lahkvoolse kanalisatsiooni arendamine Jaama ja Koidu tänaval,
Rakvere mnt ning Selja teel (Koidu, Lembitu, Posti ja Rahvamaja
tänaval) m 920 184 000
sh sademevee kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Kalevi
tänava piirkonnas m 255 51 000
Kunda linna sademeveekanalisatsiooni arendamine 2030-2037
Sademevee kanalisatsioonitorustike rajamine Aia, Eha ja Loode tn
piirkonnas m 830 166 000
sh sademevee kanalisatsioonitorustiku rajamine Aia, Eha ja Loode
tn piirkonnas m 830 166 000
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 570 630
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 190 900
Sademeveekanalisatsioon KOKKU 761 530
7.4 Aseri piirkond
7.4.1 Veevarustuse peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Aseri piirkonna
ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:
Aseri aleviku olemasoleva veevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal
suuremad probleemid puuduvad. Soovitav on kõigile kinnistutele, kus
ÜVK torustikud paiknevad, seada tagantjärele maakasutusõigus kas
sundvalduse või isikliku kasutusõiguse näol;
Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades puudub ühisveevärgiga
liitumise võimalus. Ühisveevärgi väljaarendamise investeeringu tegemise
vajadus sõltub pikemaajalises perspektiivis Aseri reoveekogumisala piiride
laiendamisest, mille eelduseks omakorda on, et edaspidi jätkub suvilate
ümberehitus aastaringseks kasutamiseks, mis tagab piirkonna püsielanike
(tarbijate) arvu kasvu.
7.4.2 Perspektiivne veetarve
Aseri piirkonna ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 1330 Aseri
aleviku ja Kõrtsialuse ja Rannu küla elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus
ÜVK piirkonna asutusi ja ettevõtteid. Aseri piirkonna ühisveevärgiga varustatud
tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 19.
85
7.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid
Käesoleval ajal on Aseri piirkonna veevarustuses kasutusel eelkõige Kesktänaval asuv
puurkaev (katastri nr 51040). Lisaks on toorvee reservkaevuna kasutusel ka aleviku
põhjaosas asuv Kordoni puurkaev (katastri nr 2386). Aseri aleviku ühisveevärgist
saavad vett ka Kõrtsialuse küla elanikud. Rannu külas on ühisveevarustuse tarbeks
kasutusel Rannu puurkaev (katastri nr 2423). Ühisveevärgist võetav vesi vastab
joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 24.09.2019. a määrus nr 61). OÜ Aseri Kommunaal
poolt hallatav Aseri veetöötlusjaam on rajatud 2012. a ning on heas seisukorras.
Samuti on heas seisukorras Rannu küla veetöötlusjaam.
Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad.
7.4.4 Veevarustuse edasine areng
Käesoleval ajal on Aseri piirkonnas ühisveevärgiga varustatud suurem enamus
piirkonna elanikest. Pikemas perspektiivis on arvestatud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni laiendamise vajadusega Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkonda. Hetkel
on tegemist peamiselt suvilapiirkonnaga, kus püsivat asustust on väga vähe.
Arendamise kava perioodi jooksul on arvestatud, et ÜVK süsteemide
väljaarendamisel lisandub ÜVK-ga täiendavalt ca 50 elanikku.
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on kavas ühisveevarustuse
laiendamine Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkonda.
Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Aseri piirkonnas.
Aseri piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud
käesoleva töö lisades esitataval joonisel 2.
Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:
Ühisveevärgi torustike laiendamine Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades
kogupikkusega ligikaudu 6385 meetrit;
Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus
Aseri piirkonnas on toodud tabelis 24.
86
Tabel 24. Aseri piirkonna ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute
mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Aseri piirkonna ühisveevärgi arendamine 2025-2029
-
Aseri piirkonna ühisveevärgi arendamine 2030-2037
Veetorustike rajamine aleviku põhjaosas Keraamiku
elamupiirkonnas m 2150 336 500
sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 210 27 300
sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 1940 194 000
sh majaühenduste rajamine tk 96 115 200
Veetorustike rajamine aleviku lõunaosas Sõpruse elamupiirkonnas m 4235 672 800
sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 830 107 900
sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 3405 340 500
sh majaühenduste rajamine tk 187 224 400
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 1 160 695
Veevarustus KOKKU 1 160 695
7.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Aseri piirkonna
ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:
Aseri reoveekogumisala kanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval
ajal suuremad probleemid puuduvad. Soovitav on kõigile kinnistutele,
kus ÜVK torustikud paiknevad, seada tagantjärele maakasutusõigus kas
sundvalduse või isikliku kasutusõiguse näol;
Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades puudub ühiskanalisatsiooniga
liitumise võimalus. Ühiskanalisatsiooni väljaarendamise investeeringu
tegemise vajadus sõltub pikemaajalises perspektiivis Aseri reoveekogumisala
piiride laiendamisest, mille eelduseks omakorda on, et edaspidi jätkub suvilate
ümberehitus aastaringseks kasutamiseks, mis tagab püsielanike (tarbijate) arvu
kasvu.
7.4.6 Perspektiivne reostuskoormus
Prognoositav Aseri piirkonna reostuskoormus on ligikaudu 1409 ie. Aseri piirkonna
ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on
esitatud tabelis 20.
7.4.7 Reovee puhastamise alternatiivid
Aseri piirkonna reovesi puhastatakse Aseri aleviku kirdeosas asuvas
aktiivmudapuhastis, mis on täielikult rekonstrueeritud aastatel 2010-2012.
Reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse.
Sellest lähtuvalt ühiskanalisatsiooni arendamise alternatiivid puuduvad.
7.4.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng
Käesoleval ajal on Aseri piirkonnas ühiskanalisatsiooniga varustatud peaaegu kõik
Aseri reoveekogumisala elanikud. Ühiskanalisatsiooni laiendamise tulemusel
Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades lisandub täiendavalt ligikaudu 50 elanikku.
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on ette nähtud laiendada
ühiskanalisatsiooni Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades. Eelnevalt on vajalik
87
välja selgitada huvi ja täpne vajadus, kuna tegemist on suvilapiirkonnaga, kus
püsiasustust on käesoleval ajal väga vähe.
Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Aseri piirkonnas.
Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:
Ühiskanalisatsiooni laiendamine Aseri aleviku põhja- ja lõunaosas Keraamiku
ja Sõpruse elamupiirkondades.
Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute
maksumus Aseri piirkonnas on toodud tabelis 25.
Tabel 25. Aseri piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud
investeeringute mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Aseri piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
-
Aseri piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamine 2030-2037
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Keraamiku
elamupiirkonnas m 2040 450 400
sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikus m 220 44 000
sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 1820 291 200
sh majaühenduste rajamine tk 96 115 200
Survekanalisatsiooni torustike rajamine Keraamiku elamupiirkonnas m 420 42 000
sh survekanalisatsiooni torustike rajamine ühises kaevikus m 420 42 000
Reoveepumpla rajamine kompl 1 35 000
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Sõpruse
elamupiirkonnas m 3180 733 200
sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 3180 508 800
sh majaühenduste rajamine tk 187 224 400
Survekanalisatsiooni torustike rajamine Sõpruse elamupiirkonnas m 590 59 000
sh survekanalisatsiooni torustike rajamine ühises kaevikus m 590 59 000
Reoveepumplate rajamine kompl 2 70 000
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 1 598 040
Kanalisatsioon KOKKU 1 598 040
7.4.9 Sademeveesüsteemi edasine areng
Aseri alevikus on teadaolevalt lahkvoolne sademeveekanalisatsioon olemas üksnes
Kesktänava, Veetorni ja Pargi tn piirkonnas. Sademevesi juhitakse aleviku keskuses
olevate sademeveesüsteemide kaudu Meriküla ojja ja Aseri tiiki. Vee-ettevõtjale
teadaolevate vanemate sademeveetorustike kogupikkus on ca 1 km. Täpsemad
andmed sademeveesüsteemide paiknemise ja seisukorra kohta puuduvad.
Üksikutes kohtades on kasutusel ka lokaalsed sademeveesüsteemid, mille kohta
täpsemad andmed puuduvad. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt
juhitakse sademevesi ka territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub
sademevee imbumine pinnasesse. Lisaks toimub osaliselt sademevete ärajuhtimine
kraavitusega.
88
Vajalik on välja selgitada Aseri aleviku keskuses asuvate teadaolevate
sademeveesüsteemide seisukord ning vajadusel näha ette amortiseerunud torustike ja
kaevude rekonstrueerimine.
Perspektiivis on vajalik ka regulaarselt sademeveesüsteeme ning kraave, s.h truupe,
hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse
piirkondadesse.
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on kavas ÜVK torustike
rajamine Keraamiku ja Sõpruse elamupiirkondades.
Kuna tänava maa-ala elamupiirkondades on kitsas (teemaa laius keskmiselt 10-11m),
siis avatud süsteemidega sademevee ärajuhtimine tänavatelt (ja kinnistutelt) ei ole
teostatav, sest kahele poole tänavat ei mahu kraavid ära. Arendamise kavaga on
pakutud välja lihtsam ja vähem kulukam lahendus, mille eesmärgiks on tänava alalt
sademevee ärajuhtimine läbi teeäärse haljasala alla rajatavate filterdreenide, mille
mõju ulatub osaliselt ka kinnistute sisse ja kuhu kinnistutelt lähtuv sademevesi saab
ka mööda maapinda valguda. Alternatiiviks on täismahus sademeveekanalisatsiooni
väljaehitamine koos igale kinnistule liitumise võimalusega, kuid sellisel juhul on
investeering ~2x suurem. Drenaaži lahendus tuleb täpsustada tänavaala
projekteerimise etapis. Drenaažisüsteemi eesvooluks on piirkonna perimeetril asuvad
kraavid, mida tuleb hooldada, vajadusel süvendada, et vee liikumine kraavides poleks
takistatud.
Ülaltoodust tulenevalt on samaaegselt teede muldkehade rekonstrueerimise ja katete
taastamisega otstarbekas liigvee ärajuhtimiseks drenaažitorustike paigaldamine tee
muldkehasse ning täidisdrenaažiga nõvade rajamine teede äärde. Elamupiirkondade
kinnistute sademevee käitlemine tuleb lahendada kinnistusiseselt ning olemasoleva
kraavituse abil.
Sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike
investeeringute maksumus Aseri alevikus on toodud tabelis 26.
Tabel 26. Aseri aleviku sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ja
rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Aseri aleviku sademeveekanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
Aseri aleviku sademeveekanalisatsiooni arendamine 2030-2037
Drenaažitorustike rajamine Sõpruse ja Keraamiku
elamupiirkondades m 3925 392 500
sh drenaažitorustike rajamine Sõpruse elamupiirkonnas (rajatakse
koos tee muldkeha rekonstrueerimisega, võimalusel koos ÜVK
torustike rajamisega) m 2470 247 000
sh drenaažitorustike rajamine Keraamiku elamupiirkonnas
(rajatakse koos tee muldkeha rekonstrueerimisega, võimalusel koos
ÜVK torustike rajamisega) m 1455 145 500
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 451 375
Sademeveekanalisatsioon KOKKU 451 375
89
7.5 Viru-Nigula alevik
7.5.1 Veevarustuse peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Viru-Nigula aleviku
ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:
Viru-Nigula aleviku veevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal
suuremad probleemid puuduvad;
Osadel Viru-Nigula aleviku elanikel (Kunda teest lõunapool) puudub
ühisveevärgiga liitumise võimalus;
Viru-Nigula alevik pole lähtuvalt tuleohutusseadusest tuletõrje
veevõtukohtadega piisavalt kaetud. Olemasolevate tuletõrjeveemahutite
seisukord on teadmata ja veevõtukohad on välja ehitamata;
Viru-Nigula ühisveevärgi torustikul puuduvad hoolduskaevud, mille
kaudu oleks võimalik torustikku läbi pesta.
7.5.2 Perspektiivne veetarve
Viru-Nigula aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 280
aleviku elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus ÜVK piirkonna asutusi ja
ettevõtteid. Viru-Nigula aleviku ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning
veetarbe prognoos on esitatud tabelis 19.
7.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid
Käesoleval ajal tarbitakse Viru-Nigula alevikus OÜ Aseri Kommunaal poolt
hallatavas veevarustussüsteemis Keskuse puurkaevu (katastri nr 51513) vett, mis
suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Ühisveevõrku ühendatud,
kuid hetkel kasutusest väljas (reservis) on veel Põllu tn 9 puurkaev (katastri nr 3328).
Ühisveevärgist võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 24.09.2019. a
määrus nr 61). Puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam on rajatud 2012. a ning on heas
seisukorras.
Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad.
7.5.4 Veevarustuse edasine areng
Käesoleval ajal on Viru-Nigula aleviku ühisveevärgiga varustatud suurem enamus
asula elanikest. Ühisveevärgi laiendamise tulemusel reoveekogumisalal lisandub
täiendavalt ligikaudu 8 elanikku.
Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2025-2029) on kavas aleviku keskusesse
rajada täiendavalt 2 nõuetekohast tuletõrje veevõtumahutit tagamaks piisav
tuletõrjevee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2012).
Rajatavad tuletõrje veevõtumahutid peavad olema ca 100 m3 suurused ning nende
täitmine toimub puurkaevu veega. Lisaks on vajalik veevõtukohad nõuetekohaselt
tähistada. Samuti on vajalik hinnata olemasolevate Kirikaia tn 2 ja Maarja tn 7
tuletõrje veevõtumahutite seisukorda ning paigaldada vee võtmiseks mahutite juurde
kuivhüdrandid.
Viru-Nigula aleviku ühisveevärgi torustikule on lisaks vajalik paigaldada torustiku
tupikharude otstesse veetorustiku läbipesukaevud (4 tk), mis võimaldaks torustiku
hoolduseks seda osade kaupa vajadusel läbi pesta. Vajalikud investeeringud teostab
vee-ettevõte jooksvalt aastaks 2029 lähtuvalt ühisveevärgi torustike hoolduse
vajadusest.
90
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on kavas laiendada
ühisveevärki aleviku edelaosas Rataskaevu tn piirkonnas ning samuti Kalvi tee
piirkonnas.
Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Viru-Nigula alevikus.
Viru-Nigula aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud
käesoleva töö lisades esitataval joonisel 3.
Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2025-2029
Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on ette nähtud:
Tuletõrje veevõtumahutite (2 tk, a’ ca 100 m3) rajamine aleviku keskusesse;
Olemasolevate Kirikaia tn 2 ja Maarja tn 7 tuletõrje veevõtumahutite
seisukorra hindamine ning kuivhüdrantide paigaldamine.
Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on kavas:
Veetorustike rajamine Rataskaevu tn ja Kalvi tee piirkonnas kogupikkusega ca
505 meetrit.
Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus
Viru-Nigula alevikus on toodud tabelis 27.
Tabel 27. Viru-Nigula aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud
investeeringute mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Viru-Nigula aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
Tuletõrje veevõtumahutite (2 tk) rajamine Maarja tn 2a kinnistule
ning Oja tn 2 kortermaja juurde m³ 216 116 640
Olemasolevate Kirikaia tn 2 ja Maarja tn 7 tuletõrje
veevõtumahutite seisukorra hindamine ning kuivhüdrantide
paigaldamine kompl 2 12 000
Viru-Nigula aleviku ühisveevärgi arendamine 2030-2037
Veetorustike rajamine Rataskaevu tn piirkonnas m 390 55 500
sh veetorustike rajamine m 390 50 700
sh majaühenduste rajamine tk 4 4 800
Veetorustike rajamine Kalvi teel m 115 16 150
sh veetorustike rajamine m 115 14 950
sh majaühenduste rajamine tk 1 1 200
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 147 936
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 82 398
Veevarustus KOKKU 230 334
7.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Viru-Nigula aleviku
ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:
Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal
suuremad probleemid puuduvad;
Osadel Viru-Nigula aleviku elanikel puudub ühiskanalisatsiooni liitumise
võimalus.
91
7.5.6 Perspektiivne reostuskoormus
Prognoositav Viru-Nigula aleviku reostuskoormus on ligikaudu 378 ie. Viru-Nigula
aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos
on esitatud tabelis 20.
7.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid
Viru-Nigula aleviku reovesi puhastatakse aleviku kaguosas asuvas aktiivmuda
annuspuhastis, mis on rajatud aastal 2012. Reoveepuhasti on heas seisukorras ning
tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Sellest lähtuvalt ühiskanalisatsiooni arendamise
alternatiivid puuduvad.
7.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng
Käesoleval ajal on Viru-Nigula alevikus ühiskanalisatsiooniga varustatud peaaegu
kõik reoveekogumisala elanikud. Ühiskanalisatsiooni laiendamise tulemusel
Rataskaevu tänava ja Kalvi tee piirkonnas lisandub täiendavalt ligikaudu 8 elanikku.
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on ette nähtud laiendada
ühiskanalisatsiooni Rataskaevu tn piirkonnas ning Kalvi tee piirkonnas.
Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Viru-Nigula alevikus.
Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:
Ühiskanalisatsiooni laiendamine Viru-Nigula aleviku edelaosas Rataskaevu tn
piirkonnas ning Kalvi tee piirkonnas.
Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute
maksumus Viru-Nigula alevikus on toodud tabelis 28.
Tabel 28. Viru-Nigula aleviku ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud
investeeringute mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Viru-Nigula aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
-
Viru-Nigula aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine 2030-2037
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine reoveekogumisalal
Rataskaevu tn ning Kalvi tee piirkonnas m 320 68 800
sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Rataskaevu tn
piirkonnas m 320 64 000
sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Kalvi tee
piirkonnas m 120 24 000
sh majaühenduste rajamine tk 5 6 000
Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 155 18 600
sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 155 18 600
Reoveepumpla rajamine kompl 1 35 000
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 169 740
Kanalisatsioon KOKKU 169 740
92
7.6 Pada küla
7.6.1 Veevarustuse peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Pada küla
ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:
Pada küla veevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal suuremad
probleemid puuduvad;
Olemasolevad vanemad eelkõige kinnistusisesed torustikud on rajatud enam
kui 30 aastat tagasi malm- ja terastorudest, mis on käesolevaks ajaks
amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
7.6.2 Perspektiivne veetarve
Pada küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 54 küla elanikku.
Ühisveevärgi vett kasutavad üksnes küla keskuse elanikud. Pada küla ühisveevärgiga
varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 19.
7.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid
Käesoleval ajal tarbitakse Pada külas OÜ Aseri Kommunaal poolt hallatavas
veevarustussüsteemis Pada puurkaevu (katastri nr 52995) vett, mis suunatakse
veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Ühisveevärgist võetav vesi vastab
joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 24.09.2019. a määrus nr 61). Puurkaev-pumpla ja
veetöötlusjaam on rajatud aastatel 2014-2015 ning on heas seisukorras.
Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad.
7.6.4 Veevarustuse edasine areng
Käesoleval ajal on Pada küla ühisveevärgiga varustatud suurem enamus küla elanikest
ning täiendavaid liitujaid ei lisandu.
Olemasolevad Pada küla ühisveevärgi torustikud on suures osas rekonstrueeritud
2015. a ning on heas seisukorras. Samuti on heas seisukorras olemasolev Pada
puurkaev-pumpla. Sellest lähtuvalt pole arendamise kava perioodi jooksul ette nähtud
täiendavaid investeeringuid Pada küla ühisveevärgi rekonstrueerimiseks ja
laiendamiseks.
Pada küla olemasolevad ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval
joonisel 4.
7.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng
Pada külas ühiskanalisatsioon puudub. Kanalisatsioon on peamiselt lahendatud
kogumiskaevude ja imbsüsteemidega.
Arendamise kavas pole ette nähtud ühiskanalisatsiooni arendamist Pada küla
keskusesse. Sellest lähtuvalt on vajalik tagada olemasolevate
kanalisatsioonisüsteemide korrasolek ning nõuetele vastav reovee käitlemine.
7.7 Vasta küla
7.7.1 Veevarustuse peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Vasta küla
ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:
Vasta küla keskuses reoveekogumisalal puudub elanikel ühisveevärgi
liitumise võimalus.
93
7.7.2 Perspektiivne veetarve
Vasta külas ühisveevärk puudub ning küla elanikud ühisveevärgi vett ei tarbi. Vasta
külas on vee-ettevõtte hallatav veevarustussüsteem olemas üksnes Vasta Mõisakoolil.
Vasta küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on
esitatud tabelis 19.
7.7.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid
Käesoleval ajal tarbitakse Vasta Mõisakoolis OÜ Aseri Kommunaal poolt hallatavas
veevarustussüsteemis Vasta puurkaevu (katastri nr 14364) vett, mis suunatakse
veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Ühisveevärgist võetav vesi vastab
joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 24.09.2019. a määrus nr 61). Puurkaev-pumpla on
rekonstrueeritud osaliselt 2019. a ning on heas seisukorras.
Pikemas perspektiivis on kvaliteedinõuetele vastava joogivee saamiseks otstarbekas
rajada ühendustorustik (ca 1200 m) Vasta Mõisakooli veevärgi ja Viru-Nigula aleviku
veevärgi liitmiseks. Ühendustorustiku rajamine võimaldab ühisveevärgiga liituda ka
viiel olemasoleval eramul, mis asuvad Vasta tee ääres. Samuti võimaldab Viru-Nigula
aleviku veevärgiga liitumine tagada parema varustuskindluse. Ühisveevärgi rajamine
toimub koos kanalisatsioonitorustike paigaldamisega, kuna sellisel juhul on võimalik
rajada torustikud ühises kaevikus.
Sellest lähtuvalt on otstarbekas Vasta Mõisakooli veevärk ühendada Viru-Nigula
aleviku veevärgiga.
7.7.4 Veevarustuse edasine areng
Käesoleval ajal on Vasta külas ühisveevärgiga varustatud üksnes Vasta Mõisakool.
Ühisveevärgi laiendamise tulemusel reoveekogumisalal lisandub täiendavalt ligikaudu
14 elanikku.
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on kavas rajada veevarustuse
ühendustorustik Viru-Nigula aleviku ühisveevärgiga. Torustikud on ette nähtud rajada
kinnisel meetodil ühises kaevikus koos survekanalisatsiooni torustikega.
Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Vasta külas.
Vasta küla olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö
lisades esitataval joonisel 5.
Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on kavas:
Veevarustuse ühendustorustike rajamine Viru-Nigula aleviku ühisveevärgiga
liitmiseks kogupikkusega ca 1195 meetrit.
Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus
Vasta külas on toodud tabelis 29.
94
Tabel 29. Vasta küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute
mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Vasta küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
Vasta küla ühisveevärgi arendamine 2030-2037
Veevarustuse ühendustorustiku rajamine Viru-Nigula aleviku
ühisveevärgiga m 1195 83 675
sh veetorustike rajamine kinnisel meetodil m 1195 77 675
sh majaühenduste rajamine tk 5 6 000
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 96 226
Veevarustus KOKKU 96 226
7.7.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid
Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Vasta küla
ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:
Vasta küla keskuses reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon.
Perspektiivis on plaanis Vasta külas moodustuv reovesi pumbata Viru-Nigula
aleviku kanalisatsioonisüsteemi.
7.7.6 Perspektiivne reostuskoormus
Prognoositav Vasta küla reostuskoormus on ligikaudu 48 ie. Vasta küla
ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on
esitatud tabelis 20.
7.7.7 Reovee puhastamise alternatiivid
Vasta külas ühiskanalisatsioon puudub. Vasta Mõisakoolil on olemas lokaalne
kanalisatsioon ning kooli reovesi kogutakse reovee kogumismahutisse ja purgitakse
Viru-Nigula aleviku purgimissõlme.
Vasta Mõisakooli kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1997. a isevoolsetest
torustikest. Torustike seisukord on halb: esineb infiltratsiooni ja filtratsiooni.
Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja
tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem
lahendus Vasta reoveekogumisalal reovee puhastamiseks.
Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes
ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes moodustuva
olmereoveega.
Tekkiva reovee käitlemisel on kaalutud kogumismahutite rajamist, uue
kompaktpuhasti rajamist ning reovee pumpamist Viru-Nigula aleviku
kanalisatsioonisüsteemi. Kuigi kogumismahutite rajamismaksumus (ca 27000 eurot)
on võrreldes teiste alternatiividega kõige odavam, kujuneb mahutite tühjendamine
siiski pikemas perspektiivis kõige kulukamaks lahenduseks.
Sellest lähtuvalt on Vasta külas tekkiva reovee puhastamiseks võimalik uue
aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhineva kompaktpuhasti rajamine või
reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ning reovee pumpamine
95
Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemi. Kompaktpuhasti rajamisel Vasta mõisa
kinnistule tuleb arvestada ka ca 350 m pikkuse heitveetorustiku rajamise vajadusega
või imbväljaku rajamise vajadusega heitvee juhtimiseks suublasse. Samuti tuleb
kompaktpuhasti rajamise korral arvestada ka Vasta reoveekogumisala
kanaliseerimiseks ca 600 m isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamise vajadusega.
Reovee pumpamise lahenduse korral on arvestatud Vasta tee ääres asuvate
elamukinnistute survelise kanaliseerimise võimalusega.
Võrreldes rajamismaksumusi on reoveepumpla ning ca 1250 m pikkuse
survekanalisatsiooni torustiku rajamine (ca 140 000 eurot) odavam lahendus kui uue
kompaktpuhasti rajamine (ca 260 000 eurot). Samuti on kallim kompaktpuhasti
ekspluatatsioon.
Seega on alternatiivide analüüsi põhjal pikemas perspektiivis 30 aasta investeeringu ja
ekspluatatsioonikulude summaarse maksumuse põhjal soodsaimaks lahenduseks
reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ning reovee pumpamine
Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemi.
Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Vasta külas tekkiva reovee puhastamiseks
reoveepumpla ja ca 1250 m pikkuse survekanalisatsiooni torustiku rajamine
ning reovee pumpamine Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemi.
7.7.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng
Käesoleval ajal Vasta külas ühiskanalisatsioon puudub. Kanalisatsioonisüsteemi
väljaehitamisel tagatakse lisaks Vasta Mõisakooli kanaliseerimisele
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus ka ligikaudu 14 reoveekogumisala elaniku
tarbeks. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2030-2037) on vastavalt
alternatiivide analüüsile ette nähtud reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku
rajamine ning reovee pumpamine Viru-Nigula aleviku kanalisatsioonisüsteemi.
Survekanalisatsiooni torustikud on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ühises
kaevikus koos veetorustikega.
Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud
tegevused Vasta külas.
Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2030-2037
Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:
Reoveepumpla ning ca 1250 meetri pikkuse survekanalisatsiooni torustiku
rajamine Vasta külas moodustuva reovee pumpamiseks Viru-Nigula aleviku
kanalisatsioonisüsteemi.
Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute
maksumus Vasta külas on toodud tabelis 30.
96
Tabel 30. Vasta küla ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute
mahud.
Maksumus
Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus
(eurot)
Vasta küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2025-2029
Vasta küla ühiskanalisatsiooni arendamine 2030-2037
Survekanalisatsiooni torustiku rajamine Vasta küla ühendamiseks
Viru-Nigula aleviku ühiskanalisatsiooniga m 1250 81 000
sh survekanalisatsiooni torustike rajamine kinnisel meetodil m 1250 75 000
sh majaühenduste rajamine tk 5 6 000
Reoveepumpla rajamine kompl 1 35 000
Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0
Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 133 400
Kanalisatsioon KOKKU 133 400
97
8 Finantsanalüüsi kokkuvõte
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument ning
põhineb väga paljudel eeldustel. Põhjalikum ülevaade Viru-Nigula valla vee-
ettevõtluse finantsanalüüsi eeldustest ja tulemustest on toodud Lisas 8.
Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ja tegevuskulusid
arvestades juba ellu viidud ning arendamise kavas elluviidavaid investeeringute
projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegevuskuludega ning
olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas
väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega. Hetkel piirkonnas
kehtiv ÜVK teenuste hind tagab tegevuskulude katmise, kuid ei ole piisav
suuremahuliste investeeringute teostamiseks.
Käesolevas ÜVK arengukavas on tariifide prognoosimisel aluseks võetud rida eeldusi
ning prognoositud veemajanduse rahavooge. Viru-Nigula valla ÜVK-
teeninduspiirkonnas elab väga erineva sissetulekuga leibkondi, kes kõik soovivad
tarbida puhast kraanivett ja kanalisatsiooni tõrgeteta ärajuhtimist. Sotsiaalsest ja
majanduslikust taustast lähtuvalt on vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide
kehtestamine tundlik teema nii vee-ettevõtjatele kui ka omavalitsusele. Samas tagab
kalkuleeritud ja põhjendatud hinnatõus vee-ettevõtte arengu ja jätkusuutlikkuse ning
investeerimisvõimekuse tulevikus. Prognoosides on arvestatud, et tariifitõus ei oleks
liiga kiire ja järsk (mitte üle 17% aastas). Järsk hinnatõus toimub aastatel 2026 ja
2028 – igal aastal 17%, mis on vajalik vee-ettevõtluse jõudmiseks kasumisse. Alates
2029 aastast suudavad laekuvad vee- ja kanalisatsioonitulud tagada kõigi ÜVK-
teenuste osutamisega seotud kulude katmise.
Tabel 31. Prognoositavad ÜVK teenuse tariifid Viru-Nigula vallas (KM-ga).
Aastad 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Tariif vesi 2,47 2,49 2,93 2,93 3,43 3,43 3,67 4,04 4,28 4,71 5,18 5,60 6,04 6,47
Tariif kanal 2,06 2,07 2,45 2,45 2,86 2,86 3,06 3,37 3,57 3,93 4,32 4,67 5,04 5,39
Teenuse hind 4,52 4,56 5,38 5,38 6,29 6,29 6,73 7,41 7,85 8,64 9,50 10,26 11,08 11,86
Teenuste soovituslikud hinnad kavandati nii, et tagatud oleks planeeritud
investeeringute teostamiseks võetud laenude teenindamiskulud ja pikas perspektiivis -
aastaks 2029 – kõikide kulude katmine (tegevus-, finants- ja varade
amortisatsioonikulud). Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutused elanikkonnale
peavad jääma alla 4% leibkonna kogu netotulust, samas peab teenuste müügist saadav
tulu teenima tagasi investeerimiskulud ning võimaldama tõrgeteta töö vee- ja
kanalisatsioonimajanduses.
Alljärgneval joonisel on toodud keskmine vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu
leibkonnaliikme sissetuleku suhtes.
Keskmiselt moodustab VK-teenuste kulu 2024 aastal 0,9% leibkonna sissetulekust
(tarbimine 75 liitrit ööpäevas) ja tõuseb 1,4%-ni (2037.a).
98
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste osakaal
sissetulekust
1,6%
1,4%
1,3%1,4%
1,2% 1,2% 1,3%
1,1% 1,0% 1,0% 1,1% 1,1% 1,2%
1,0% 1,0% 1,0%
0,9% 0,9%
0,8%
0,6%
0,4%
0,2%
0,0%
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
vee ja kanalisatsiooni kulude osakaal sissetulekutest (valla keskmine) EUR/aastas
Joonis 15. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulude osakaal sissetulekutest aastatel
2024-2037
Kõige järsemalt tõusevad teenuste hinnad lühiajalise investeerimisperioodi
algusaastatel (2026 ja 2028. a 17%, järgnevatel aastatel on tõus 7-10% aastas, ehk
kiirem kui palkade kasv (4,3%). Tariifide järsk tõus aastatel 2026 ja 2028 on vajalik
vee-ettevõtluse tegevuskasumisse jõudmiseks.
Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine
kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele
kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või
rahastajapoolsetele tingimustele.
99