Terviseamet · 24. märts 2025
Sisu (failidest)
KORRALDUS
24.03.2025 nr DM-130678-13
AS Pärnu Sadam keskkonnaloa nr KL-523607 andmine
1. OTSUS
Arvestades AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu
linn, Kaubasadama tee 2, 80030) 22.01.2025 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlust ja
võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, veeseaduse § 187 p 8, p 11, § 191 lg 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17 ja p
171, § 9 lg 1, § 24 lg 1 5, otsustan:
1.1. Anda AS-ile Pärnu Sadam (registrikood 11385865, aadress Pärnu maakond, Pärnu
linn, Pärnu linn, Kaubasadama tee 2, 80030) tähtajaline vee erikasutuse keskkonnaluba nr
KL-523607 Pärnu maakonnas Pärnu linnas asuva Pärnu sadama akvatooriumi erinevates
laevatatavates piirkondades (jõekanal, akvatooriumile jääv laevatee osa Pärnu lahel,
Talvesadama veeala, Pärnu Jahtklubi jahisadama veeala) hooldussüvendustöödeks mahus
kuni 87 000 m3 ning süvendatud pinnase kaadamiseks Liivi lahte (VEE3400000)
kavandatavale Liivi-Pärnu kaadamisalale (keskkonnaregistri kood KAS0000026) mahus
87 000 m3. Vee erikasutuse keskkonnaluba antakse kehtivusega 10 aastat.
1.2. Määrata vee erikasutuse keskkonnaloaga nr KL-523607 mere seire (keskkonnaloa
tabel V8) nõuded.
1.3. Määrata vee erikasutuse keskkonnaloaga nr KL-523607 töökorralduslikud meetmed
ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (keskkonnaloa tabelid V11 ja V16):
1.3.1. Süvenduspinnast ei tohi kaadata Liivi-Pärnu kaadamisalale ajavahemikus 01.04-
24.06 ja 15.09-30.11.
1.3.2. Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast.
1.3.3. Kaadamine on keelatud tugeva tuule ja lainetusega (tuule kiirus suurem kui 15 m/s),
mil settepilve levik on ulatuslikum ja kasvab risk mereturvalisusele.
1.3.4. Liivi-Pärnu kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava
pinnase mahu üle.
1.3.5. Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt
tuule suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel.
1.3.6. Süvendatud materjali Liivi-Pärnu kaadamisalale transportimiseks kasutada
olemasolevat laevateed häirimismõju vähendamiseks kuni kaadamisalaga kohakuti
jõudmiseni. Edasi liikuda kaadamisalale risti laevateega.
1.3.7. Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud
identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.
1.3.8. Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus on üle 15 m/s.
1.3.9. Hooldussüvendamist ei tohi teostada ajavahemikus 01.03-24.06 ja 06.08-30.11.
1.3.10. Parim aeg hooldussüvendustööde tegemiseks on 01.07-05.08. Siiski on tööd lubatud
ka perioodil 01.12-28.02.
1.3.11. Muulide vahelisel laevateel ja muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni
süvendamisel on soovituslikuks tuule kiiruseks kuni 10 m/s.
1.3.12. Kui teostatakse hooldussüvendust laevateel muuli otste juures lääne- ja
edelatuulega, tuleb visuaalselt seirata heljumipilve teket ja liikumist. Kui heljumipilv
läheneb Pärnu rannaniidu looduskaitsealale (KLO1000584), tuleb tööd peatada ja oodata
tuule suuna muutumist.
1.3.13. Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni
300 m kauguseni tuule kiirusel 10 m/s või alla selle, tuleb Vana-Pärnu ja Keskranna
suplusvee kvaliteedi tagamiseks tööde ajal seirata heljumipilve levikut drooni või
õhusõidukiga. Kui tekib oht, et settepilv jõuab randa, tuleb tööd peatada.
1.3.14. Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni
300 m kauguseni tuule kiirusel 10 m/s kuni 15 m/s, tuleb süvendamisel teha seiret. Seire
tingimused on täpsemalt kirjeldatud keskkonnaloa tabelis V8.
1.3.15. Muulide vahelisi süvendustöid tuleb teha sellise veetaseme juures, kus muulid on
veest väljas. Muulide vahelt väljas selline piirang puudub.
1.3.16. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda
lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
1.3.17. Süvendus- ja kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu
laevaliiklus. Antud nõue kehtib nii laevateel toimuva laevade tavaliikluse kui ka
süvendatud materjali vedavate pargaste ja muude võimalike abialuste kohta.
1.3.18. Süvendamisel ja kaadamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (PVT)
heljumi võimaliku laialikandumise vähendamiseks merekeskkonnas.
1.3.19. Süvendus- ja kaadamistöödel tuleb pidevalt jälgida tehnika korrasolekut ja seeläbi
minimeerida riske avariideks ja laevade vahelisteks õnnetusteks ning õlireostuseks.
1.3.20. Süvendustööde teostamiseks kasutatav koppsüvendaja ja setteid vedavad alused
peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele, sh ka tööohutuse nõuetele.
1.3.21. Tööde läbiviijad peavad arvestama töökoha (merel ja jõesuudmes)
ilmastikutingimusi: veetase, tuule kiirus, lainetus, temperatuur, sademed, jääolud jms.
1.3.22. Võimalike avariide tagajärgede minimeerimiseks ja likvideerimiseks peab Pärnu
sadamal olema hinnatud avariide tekke ja mõju risk riskihinnanguna, tegevuskava
avariide korral tegutsemiseks ja soetatud vajalik õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid
jne).
1.3.23. Süvendamisel või kaadamisel tekkinud avarii korral tuleb sellest viivitamatult
teavitada Pärnu sadama poolset järelevalve tegijat (sadamakaptenit või sadamakapteni
poolt selleks määratud isikut), Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja
Päästeametit.
1.3.24. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud
2(19)
tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile
esitatud taotluses.
1.3.25. Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel
kehtestatud õigusaktidest.
1.4. Määrata vee erikasutuse keskkonnaloaga nr KL-523607 nõuded teabe esitamiseks loa
andjale (tabel V17).
1.5. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-523607 on korralduse lahutamatu osa ning vee
erikasutuse keskkonnaluba nr KL-523607 ja käesolev korraldus moodustavad terviku.
1.6. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine ja menetluse algatamisest teavitamine
AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn,
Kaubasadama tee 2, 80030, edaspidi loa taotleja) esitas 09.08.2016 Keskkonnaametile vee
erikasutusloa (alates 01.10.2019 vee erikasutuse keskkonnaluba) taotluse Pärnu maakonnas
Pärnu linnas asuva Pärnu sadama akvatooriumi hooldussüvendustöödeks mahus kuni 87 000 m3
ning süvendatud pinnase kaadamiseks merre mahus 87 000 m3. Vee erikasutuse keskkonnaluba
(edaspidi keskkonnaluba) taotletakse 10 aastaks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis[1] 09.08.2016 nr 14-6/16/585-5 all.
Keskkonnaamet võttis 16.08.2016[2] taotluse menetlusse, algatas 17.08.2016 keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) keskkonnaloa taotluse raames (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 17.08.2016 nr 14-6/16/585-6 all) ning teavitas sellest 22.08.2016[3]
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Keskkonnaamet tunnistas 17.12.2024 KMH aruande (Osaühing Corson, 2024, „Pärnu sadama
hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne“, töö nr 1615, edaspidi Pärnu sadama
KMH) nõuetele vastavaks ning teavitas sellest 18.12.2024[4] ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kiri on registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.12.2024 nr 6-3/24/12881-7 all. Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 11 kohaselt jätkub
keskkonnaloa menetlus Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise järel. Pärnu sadama KMH
aruanne on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS
infosüsteem) keskkonnamõju hindamiste registris nr KMH01316 all.
Tulenevalt keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 1
lg-st 1 ja § 2 lg-st 4 toimub alates 01.01.2020 kõigi keskkonnalubade menetlus ainult KOTKAS
3(19)
infosüsteemis. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et Pärnu sadama KMH aruandes pakuti välja
uus kaadamisala, tuli loa taotlejal esitada Keskkonnaametile täiendatud keskkonnaloa taotlus
KOTKAS infosüsteemis. Taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata keskkonnaloa
andmise tähtaja hulka (keskkonnaseadustiku üldosa seadus, edaspidi KeÜS, § 49 lg 1 1). Loa
taotleja esitas 06.01.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1027178
(registreeritud KOTKAS infosüsteemis 06.01.2025 dokumendina nr DM-130678-1, menetluse
nr M-130678 all) ja 06.01.2025 täiendatud taotluse nr T-KL/1027178-2 (registreeritud
KOTKAS infosüsteemis 06.01.2025 dokumendina nr DM-130678-2).
Lähtuvalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 279 lg-st 8 menetletakse enne 01.10.2019 VeeS
jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlusi taotluse menetlusse võtmise ajal
kehtinud menetlusõigusnormide alusel. Eelnevast tulenevalt menetleb Keskkonnaamet
16.08.2016 menetlusse võetud taotlust, rakendades haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) ja
kuni 30.09.2019 kehtinud VeeS-ga kehtestatud menetluskorda. Keskkonnaloaga kehtestatud
nõuete määramisel lähtutakse 01.10.2019 kehtima hakanud VeeS-st ja selle alamaktidest.
Keskkonnaamet kui keskkonnaloa andja on kohustatud lähtuvalt HMS §-st 6 välja selgitama
menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud, mistõttu hindas Keskkonnaamet esitatud taotluse
nr T-KL/1027178-2 vastavust nõuetele ning Pärnu sadama KMH tulemustele. Keskkonnaamet
juhtis 10.01.2025 dokumendiga nr DM-130678-3 loa taotleja tähelepanu taotluses esinevatele
puudustele ning palus taotlust täiendada. Loa taotleja esitas 10.01.2025 parandustaotluse nr T-
KL/1027178-3 (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 10.01.2025 dokumendina nr DM-
130678-4). Keskkonnaamet pidas parandustaotlust nõuetele ja Pärnu sadama KMH tulemustele
vastavaks. Seega on nõuetekohane taotlus nr T-KL/1027178-3 registreeritud KOTKAS
infosüsteemis 10.01.2025 dokumendina nr DM-130678-4.
Keskkonnaamet edastas nõuetekohase taotluse 10.01.2025 dokumendiga nr DM-130678-5
Pärnu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Pärnu Linnavalitsus ei esitanud
Keskkonnaametile omapoolset arvamust.
Kuni 30.09.2019 kehtinud VeeS § 34 5 lg 3 kohaselt kooskõlastab loa andja enne loa andmist
vee erikasutusloas määratava kaadamiskoha Veeteede Ametiga (alates 01.01.2021
Transpordiametiga). Eelnevast tulenevalt edastas Keskkonnaamet 13.01.2025 dokumendiga nr
DM-130678-6 nõuetekohase taotluse Transpordiametile taotluses märgitud kaadamisala
kooskõlastamiseks. Transpordiamet kooskõlastas kaadamisala 16.01.2025 kirjaga nr 7.2-
4/25/691-2 (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 17.01.2025 dokumendina nr DM-130678-7).
Loa taotleja täpsustas süvendatava ala piire (taotlusel lahter „Käitise territoorium“), mistõttu
esitas 22.01.2025 parandustaotluse nr T-KL/1027178-4 (edaspidi taotlus, registreeritud
KOTKAS infosüsteemis 22.01.2025 dokumendina nr DM-130678-8).
Keskkonnaamet rakendab taotluse menetlemisel uurimispõhimõtet (HMS § 6), millest tulenevalt
tuvastas Keskkonnaamet täiendava info vajalikkuse. Keskkonnaamet palus 04.02.2025
dokumendiga nr DM-130678-9 esitada puuduoleva teabe. Loa taotleja esitas 03.03.2025
4(19)
vajaliku teabe (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 04.03.2025 dokumendina nr DM-130678-
10).
2.2. Keskkonnaloa otsuse eelnõu avalikustamine
Keskkonnaamet teavitas 07.03.2025 keskkonnaloa nr KL-523607 andmise otsuse eelnõu ning
keskkonnaloa nr KL-523607 eelnõu (edaspidi eelnõud) valmimisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja saatis dokumendiga nr DM-130678-11 menetlusosalistele ja
huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg-d 1 ja 2, §
49 lg 1).
Keskkonnaamet kaasas menetlusse HMS § 49 lg 1 kohaselt huvitatud isikud ja isikud, kelle
õigusi võib avatud menetluse korras antav keskkonnaluba puudutada. Eelnimetatud isikuteks
olid kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud ning Pärnu
sadama KMH protsessi kaasatud asjaomased asutused.
Terviseamet saatis 11.03.2025 dokumendi nr 9.3-2/25/1710-2 (registreeritud KOTKAS
infosüsteemis dokumendina nr DM-130678-12), milles andis teada, et Terviseameti lääne
regionaalosakond on tutvunud esitatud eelnõudega, ning teatas, et täiendavaid ettepanekuid või
vastuväiteid eelnõudele lisada ei ole.
Teisi ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõudele ei esitatud.
[1] Keskkonnaameti avalik dokumendiregister on kättesaadav https://adr.envir.ee/
[2] Vee erikasutusloa menetluse algatamise teadaande number 991555
[3] Teadaande number 993902
[4] Teadaande number 2398982
3. KAALUTLUSED
3.1. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2).
Tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p-dest 17 ja 17 1 on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere
süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3, muu veekogu süvendamine alates pinnase
mahust 500 m3 ning merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m 3.
Keskkonnaametile 09.08.2016 esitatud taotluse kohaselt kavandati Pärnu sadama laevatee, mis
asub Pärnu jões (VEE1123500) ning Pärnu lahes (VEE3445000), süvendamist mahus 87 000 m3
10 aasta jooksul (iga-aastane maht maksimaalselt 8700 m3) ning süvendatud pinnase kaadamist
merre mahus 87 000 m3 10 aasta jooksul. Seega on loa taotleja planeeritav tegevus olulise
5(19)
keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes. Keskkonnaamet algatas 17.08.2016 kavandatava
tegevuse KMH, mille eesmärgiks oli kavandatava tegevuse mõju hindamine ning süvendatud
pinnase kaadamiseks sobivaima kaadamisala asukoha välja selgitamine.
KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab
keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Keskkonnaamet tunnistas 17.12.2024 Pärnu sadama KMH aruande[1] nõuetele vastavaks.
Pärnu sadama KMH aruande kohaselt ei olnud KMH programmis välja pakutud Pärnu lahe
siselahe kaadamisala sobilik, mistõttu valiti koostöös Keskkonnaameti, linnustiku, mereelustiku
ja kalastiku ekspertidega ning mittetulundusühinguga Liivi Lahe Kalanduskogu (registrikood
80271115) välja uus kaadamisala Liivi lahes (VEE3400000), keskpunkti koordinaatidega X:
6445650 ja Y 517812, mille nimeks sai Liivi-Pärnu kaadamisala (keskkonnaregistri kood
KAS0000026).
Pärnu sadama KMH aruandes järeldati, et:
Hooldussüvendamise käigus tehtavad tööd, süvenduspinnase transportimine kaadamisalale
ja süvenduspinnase kaadamine ei avalda ebasoodsat mõju ühelegi tööde lähipiirkonda
jäävale siseriiklikule kaitstavale alale ega Natura 2000 loodus- ja linnualale. Kavandatavad
leevendavad meetmed tagavad Natura 2000 alade terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide
täitmise.
Teostades hooldussüvendust ajavahemikel 01.07-05.08 ja 01.12-28.02, ei kaasne
tegevusega olulist negatiivset mõju kalade kuderändele ja kalavastsete ning maimude
liikumisele. Samuti ei teostata töid lindude pesitsus- ja kevad- ning sügisrände- ja
sulgimisperioodil.
Matemaatiline modelleerimine näitas, et hooldussüvendamine ei suurenda oluliselt heljumi
kogust vees.
Kaadamisega tekkiv mõju piirdub Liivi-Pärnu kaadamisalaga ja võimalik mõju
kaadamisalast väljapoole jäävale merekeskkonnale on minimaalne.
Hooldussüvendamine ja süvendatud materjali kaadamine Liivi-Pärnu kaadamisalale ei
mõjuta oluliselt Pärnu_3 (1123500_3) vooluveekogumi, Pärnu lahe rannikuveekogumi
(EE_13) ja Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi (EE_18) ökoloogilist ega keemilist
seisundit.
Süvendatud pinnase kaadamisega Liivi-Pärnu kaadamisalale ei kaasne olulist mõju
põhjaloomastikule ega -taimestikule.
Keskkonnamõju hindamise objektiks olevate süvendus- ja kaadamistööde tekitatav
müratase on madal ning müra mõju keskkonnale ei ole oluline.
Laevatee hooldussüvendamine ei too kaasa kanali lähiümbruse merepõhja ehituses ega
Pärnu lahe randade arengus ning Pärnu lahes olulisi looduskeskkonda ega inimtegevust
häirivaid muutusi.
Laevatee hooldamine tagab, et on võimalik teostada nii regionaalset kui ka piirkonna
majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning jälgida pikaajalisi strateegilisi eesmärke (turism,
puhkemajandus, kaubandus).
3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
6(19)
3.2.1. Kavandatav tegevus
VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Loa
taotlejal on keskkonnaluba vajalik meres ja Pärnu jões süvendamiseks mahuga alates 100 m3-st
(VeeS § 187 p 8) ja merre kaadamiseks mahuga alates 100 m 3-st (VeeS § 187 p 11). Kaadamine
on VeeS tähenduses igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete laevalt merre heitmine või
merepõhja matmine (VeeS § 177 lg 2 p 1). Läänemerre võib kaadata üksnes süvenduspinnast
tingimusel, et see ei ohusta laevaliiklust (VeeS § 177 lg 4).
Loa taotleja taotleb keskkonnaluba Pärnu maakonnas Pärnu linnas asuva Pärnu sadama
akvatooriumi erinevates laevatatavates piirkondades (jõekanal, akvatooriumile jääv laevatee osa
Pärnu lahel, Talvesadama veeala, Pärnu Jahtklubi jahisadama veeala) hooldussüvendustöödeks
mahus kuni 87 000 m3 ning süvendatud pinnase kaadamiseks merre mahus 87 000 m 3.
Keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Eeldatavalt võib süvendamise ja kaadamise maht ulatuda
maksimaalselt 8700 m3-ni aastas.
3.2.1.1. Pärnu sadama akvatooriumi hooldussüvendamine
Pärnu sadama akvatoorium koos Pärnu Jahtklubi jahisadama veealaga asub Pärnu jõe suudmes,
Pärnu jõgi L1 (kinnistu number 2811205, katastritunnus 62520:001:0004, edaspidi Pärnu jõgi
L1) katastriüksusel. Pärnu sadama (sadamakood EEPRN) veeala üldpindala on 2 256 800 m 2 ja
maa-ala üldpindala on 300 000 m2. Merelt laevade sissepääs Pärnu jõkke on kaitstud kahe 2150
m pikkuse kivimuuliga, mis on praegusel kujul rajatud aastatel 1863-1864. Muulide vahekaugus
on 250 m. Muuli otste vaheline mõtteline joon jagab akvatooriumi sise- ja välisakvatooriumiks.
Sadama siseakvatooriumil on 2 laevade manööverdusala. Pärnu sadama navigatsiooniperiood
kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini[2].
Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning
Lääne- ja Järvamaa. Piirkonnas asub oluline osa ekspordi-ressurssidest (kuni 45%
metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Sadamat külastab aastas üle
500 kaubalaeva ning käideldava kauba kogus on ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Enamuse
kaubakäibest moodustab eksportkaup.[3]
Loa taotleja teostas perioodil 21.06.2012-21.06.2017 kehtinud vee erikasutusloa nr
L.VV/321777 alusel Pärnu sadama rekonstrueerimistöid ning laevatee süvendamist mahus kuni
780 420 m3. Sadamaeeskirja ja sadamaregistri[4] kohaselt on süvendatud laevatee (kanali)
üldpikkus 6200 m, kanali deklareeritud sügavus on 7,20 m (BK77) või 7,0 m (EH2000) ja
vähim laius 45 m. Pärnu sadama laevatee rekonstrueerimine lõpetati 2016. aastal. Vastavalt
projektile peab sadama-alal olema tagatud sügavus 7,2 m. Sadamasse suurima vastuvõetava
laeva pikkus on 140 m ja laius 25 m.[5] Laeva maksimaalne süvis sadama akvatooriumis sõltub
momendi veetasemest ja määratakse sadamakapteni poolt.
7(19)
Pärnu Jahtklubi jahisadam (sadamakood EEPRV) on väikesadam, millel on ühisakvatoorium
Pärnu sadamaga. Jahisadamasse siseneva veesõiduki lubatud suurim pikkus on 24 m, suurim
laius 5 m ning suurim süvis on 3,5 m.[6]
Talvesadam (sadamakood EETLV) on samuti väikesadam, kuhu siseneva veesõiduki lubatud
suurim pikkus on 24 m, suurim laius 6 m ning suurim süvis on 2 m. Talvesadama sissesõidutee
väikseim laius on 10 m ning väikseim sügavus 1,8 m (EH2000).[7] Talvesadama veeala asub
Vallikraavi (kinnistu nr 2909605, katastritunnus 62520:001:0019, edaspidi Vallikraavi)
katastriüksusel.
Pärnu jõgi L1 katastriüksuse sihtotstarve on 100% veekogude maa ning katastriüksuse omanik
on Pärnu linn[8]. Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema maaomaniku
nõusolek (VeeS § 186 lg 2). E-kinnistusraamatu kande alusel on loa taotleja kasuks seatud
kasutusvaldus. Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus
on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (asjaõigusseadus § 201 lg
1).
Vallikraavi katastriüksuse sihtotstarve on 100% veekogude maa ning katastriüksuse omanik on
e-kinnistusraamatu andmetel Pärnu linn[9]. Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal
olema maaomaniku nõusolek (VeeS § 186 lg 2). Pärnu linna ja loa taotleja vahel 12.06.2014
sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingu[10] kohaselt on loa taotleja kohustatud hooldama ja
tagama Vallikraavi katastriüksusega külgnevale veealale jäävate kaide vahelisel alal sügavused
vähemalt kolm meetrit ning tagama looduslike nõlvade tavapärase ja mõistliku säilimise,
sealjuures korraldama süvendustööde vajalikkuse kindlaksmääramiseks sügavuste
kontrollmõõtmised vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul;
kontrollmõõtmiste mõõtmistulemustest lähtuvalt lepivad loa taotleja ja kaide omanik kokku
süvendamise ajagraafiku; korraldama vajalikud süvendustööd.
Osa Pärnu sadama akvatooriumi laevateest asub Pärnu lahes (muulide vaheline akvatooriumi
siseosa ning välisakvatoorium). Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile
(VeeS § 23). Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub
riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).
Pärnu lahest kandub laevateele tormidega, lainetusega ja hoovustega setet. Samuti kannab Pärnu
jõgi allavoolu setet, mis settib sadama akvatooriumi sügavamates kohtades. Kui sügavus
laevatee mistahes punktis väheneb ja seda ei korrigeerita, peab sadam deklareerima uue
(madalama) garanteeritud sügavuse laevateel, mis tähendab, et sadamasse saavad siseneda
väiksema süvisega laevad või laevasid ei saa 100% täis laadida. See vähendab sadama
konkurentsivõimet. Seega kavandatakse Pärnu sadama akvatooriumi erinevates laevatatavates
piirkondades hooldussüvendust settinud jõe- ja meresetete (muda, savi, peenliiv)
eemaldamiseks. Hooldussüvendamist tuleb teostada kui iga-aastase hüdrograafilise mõõdistuse
tulemusel selgub, et sadama või laevatee mingis osas on veesügavus setete kuhjumise tulemusel
muutunud väiksemaks kui deklareeritud sügavus. Ehitise omanikul on kohustus tagada ehitise
korrashoid ja kasutamise ohutus (ehitusseadustik § 19 lg 1 p 4), mille alla kuuluvad ka
kavandatavad hooldussüvendustööd.
8(19)
Laevateelt hooldussüvendusega eemaldatavate setete (muda, savi, peenliiv) maht sõltub aasta
jooksul esinenud tuultest, hoovustest ja mereveetasemetest ning nendest tingitud laevateele
kandunud setete kogusest. Sadama akvatooriumi kantud jõesetete maht oleneb nii
meteoroloogilistest kui ka hüdroloogilistest tingimustest Pärnu jõel ja selle valgalal ning
erakorralistest kõrgetest merevee taseme tõusudest Pärnu lahes. Hooldussüvendusega
kavandatakse eemaldada setteid ainult varem süvendatud laevatee alalt (st rekonstrueeritud
alalt), sh ka Pärnu Jahtklubi jahisadama veealalt (süvendati 2015. aastal 4 meetrini). Teistelt
aladelt setteid ei eemaldata ega tehta täiendavaid süvendustöid mujal sadama akvatooriumis ega
laevateel. Seetõttu on tegemist hooldussüvendustega.
Joonis 1. Pärnu sadama laevatee, kus hooldussüvendust kavandatakse (tähistatud
rohelisega)[11].
9(19)
Joonis 2. Pärnu jõe laevatatavad piirkonnad (jõekanal, Talvesadama veeala, Pärnu Jahtklubi
jahisadama veeala), kus hooldussüvendamist kavandatakse[12].
Loa taotleja on võimalikuks hooldussüvenduste kogumahuks hinnanud maksimaalselt 87 000
m3 10 aasta jooksul. Hooldussüvendamise maht on eeldatavalt aastas maksimaalselt 8700 m 3.
Pärnu sadama senise kogemuse põhjal (põhineb iga-aastastel sadama akvatooriumi ja laevatee
ülevaatuste korras tehtud mõõdistustel ning ka täiendavatel mõõdistusel) võib aastas reaalselt
olla vajadus minimaalselt 1000 m3 ja maksimaalselt 1200 m 3 setete eemaldamiseks, kui sete on
settinud laevatee või akvatooriumi osas nii, et ohustab laevade liiklust. Samuti on võimalik, et
mõnel aastal ei ole vajadust setteid eemaldada.
Pärnu sadama akvatooriumis toimub hooldussüvendamine koppsüvendajaga (ingl. k bucket
dredger). Senise kogemuse põhjal satub koppsüvendajaga süvendamisel heljumisse u 7-8%
materjalist. Süvenduspinnase vedu toimub pargastega „Mudatibu“ (lastiruumi maht 350 m 3) või
„Julli“ (lastiruumi mahuga 150 m3). Süvendamise orienteeruvaks kestvuseks (kui täidetakse
„Mudatibu“) on 5 tundi. Pargase „Julli“ täitmine toimub kiiremini.
3.2.1.2. Kaadamine Liivi-Pärnu kaadamisalale
Pärnu sadama KMH eesmärgiks oli mh leida uus kaadamiskoht võrreldes Pärnu sadama laevatee
rekonstrueerimisel kasutatud kaadamisalaga. AS Pärnu Sadam vee erikasutusloa nr
L.VV/321777 kohaselt paigutati süvendamisel eemaldatud materjal Pärnu lahe kaadamisalale
(kaadamisala kood EE-014, keskkonnaregistri kood KAS0000014, vee erikasutusluba kehtis
perioodil 21.06.2012-21.06.2017). Vastavalt eelmise süvenduse käigus saadud informatsioonile,
ei sobi seni kasutusel olnud Pärnu lahe kaadamisala suuremahuliseks süvendatud materjali
kaadamiseks. Pärnu laht on madala veega ja samaaegne süvendamine ja kaadamine mõjutavad
negatiivselt taimestikku ja kalade kudemisvõimalusi. Seetõttu otsustati Pärnu sadama KMH
protsessi käigus, et kaadamisala viiakse Pärnu lahest välja. Pärnu lahe kaadamisalal on Eesti
Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel kaadamine lõpetatud alates 2018. aastast.
10(19)
Pärnu sadama KMH läbiviimise tulemusena peeti sobilikuks uueks kaadamisalaks ala Liivi
lahes, mille keskpunkti koordinaadid on X: 6445650 ja Y: 517812. Tegemist on üle 10 m
sügavusega merealaga, kus puudub põhjataimestik, kuna sellistes sügavustes ei piisa
põhjataimestiku arenguks valgust, lisaks ei ole piisavalt ka sobilikku põhjasubstraati.
Põhjaloomastik on uuel alal tõenäoliselt liigivaene ja vähearvukas ning madala biomassiga.
Lisaks puuduvad uuel kavandataval kaadamisalal kalade koelmud. Kalavastsete ja noorkalade
peamised turgutusalad asuvad valdavalt Pärnu lahe siselahes ja kavandatavale kaadamisalale
kanduvate kalavastsete arvukused ei ole suured. Seega on uus kaadamisala mereelustiku
seisukohalt sobiv kaadamisalaks.[13]
Eelnevast tulenevalt taotleb loa taotleja süvendatava pinnase kaadamist Liivi lahte
(VEE3400000, täpsem mereosa on Pärnu lahe avaosa (VEE3448000), asub Liivi lahe kirdeosa
rannikuveekogumis (EE_18)) kavandatavale uuele kaadamisalale. Uue kaadamisala nimeks sai
Liivi-Pärnu kaadamisala (keskkonnaregistri kood KAS0000026), keskpunkti koordinaatidega
X: 6445650 ja Y: 517812. Liivi-Pärnu kaadamisala raadius on 1 km ja keskmine sügavus on
11,0 m. Täpsemad Liivi-Pärnu kaadamisala andmed on:
kaadamisala pindala on 3,14 km 2;
mere sügavus kaadamisalal on 10-12 m;
kaadamisala lähim kaugus Pärnu lahe laevateest on 0,1 km;
kaadamisala asub Natura 2000 Pärnu lahe linnualal (EE0040346) ja Pärnu lahe hoiualal
(KLO2000286);
kaadamisala kaugus põhja suunda jääva Liu–Suurna joone ja laevatee ristumiskohast on u
11,0 km;
kaadamisala kaugus itta jäävast Pikla ninast on u 9,0 km;
kaadamisala kaugus itta jäävast Natura 2000 Luitemaa linnu- (EE0040351) ja loodusalast
(EE0040351) on 8,0 km;
kaadamisala kaugus läänes asuvast Sorgu looduskaitsealast (KLO1000627) ja III kategooria
kaitsealuse liigi, hallhülge (Halichoerus grypus), leiukohast on 5,5 km.
Hooldussüvenduste käigus kavandatakse Liivi-Pärnu kaadamisalale kaadata kuni 87 000 m 3
setet 10 aasta jooksul. Hooldussüvendusega eemaldatavate setete (muda, savi, peenliiv) mahud
võivad aastas olla maksimaalselt 8700 m3, mis tähendab, et Liivi-Pärnu kaadamisalale
paigutataks materjali kogus, mille paksus on kuni 1 mm. Kaadamisala orienteeruvaks mahuks
on Pärnu sadama KMH aruandes arvestatud 3,14 miljonit m3, mis tähendab, et kaadamisalale
kuhjataks 1 m paksune kiht setet. Käesoleva menetluse raames kavandatakse kaadamisalale
kaadata kuni 87 000 m3.
Keskkonnaamet kooskõlastab enne loa andmist keskkonnaloas määratava kaadamiskoha
Transpordiametiga (VeeS § 191 lg 2). Transpordiamet kooskõlastas kaadamisala, mille
keskpunkti koordinaadid on X: 6445650 ja Y: 517812 (vt ptk 2.1.)
Hooldussüvendamise käigus kasutatavate pargaste tühjendamise (sette kaadamise) ajad on
järgmised: pinnasepargase „Mudatibu“ tühjendamine kestab ligikaudu 30-45 min ja pargase
„Julli“ tühjendamine ligikaudu 10-20 min.
11(19)
Liivi-Pärnu kaadamisala asub Liivi lahes, mis kuulub Läänemere Eesti merealasse. Eesti
mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Vee erikasutuseks võõral
maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav
sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg
2).
Liivi-Pärnu kaadamisalale ei ole lubatud kaadata reostunud süvenduspinnast. Süvendamisel
eemaldatud sette kaadamisel merre, mis on elukeskkonnaks paljudele organismidele, tuleb sette
reostatuse hindamisel aluseks võtta keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike
ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26) piirarvud elumaal. Piirarv
näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas
saastunuks (määrus nr 26 § 3 lg 1). Kui settes on ohtlike ainete osas piirarv ületatud, tuleb
eemaldatavat setendit käsitleda jäätmena. Saastunud süvenduspinnase puhul on tegemist ohtlike
jäätmetega ning seda tohib käidelda vaid vastavat luba omav jäätmekäitleja. Seega tuleb
reostunud setend üle anda isikule, kes omab jäätmeluba ohtlike jäätmete käitlemiseks.
21.06.2012-21.06.2017 kehtinud vee erikasutusloa nr L.VV/321777 andmise menetluse raames
koostati KMH aruanne („Pärnu sadama laevatee süvendamise keskkonnamõju hindamise
aruanne“, töö nr 1102, Corson OÜ, 2012), mille käigus võeti 03.06.2011 Pärnu sadama
laevateelt süvendatava pinnase reostuse hindamiseks neli pinnaseproovi, milles määrati
raskmetallide ja naftaproduktide sisaldus (analüüsi lõpp 10.06.2011)[14]. Kõigis võetud
pinnaseproovide analüüsides oli raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb ja Zn) ning
naftaproduktide sisaldus alla proovide teostamise ajal kehtinud sihtarvu väärtuste ja seega oli
pinnas heas seisundis ehk reostumata ja inimesele ja keskkonnale ohutu.
Keskkonnaamet hindas 10.06.2011 teostatud Pärnu sadama laevatee pinnase proovide
analüüsitulemuste vastavust määruse nr 26 nõuetele. Analüüsitulemuste kohaselt jäävad Cd, Cr,
Cu, Hg, Ni, Pb, Zn ja naftasaaduste sisaldused alla määruses nr 26 neile ainetele kehtestatud
sihtarvude. Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema
väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks (määrus nr 26 § 4).
Pärnu sadama veealal süvendatakse setteid, mis on akvatooriumisse kandunud Pärnu jõega.
2006. aastal teostati uuring „Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi
parandamiseks. Pärnu jõgi Sindi pais ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“ (AS Maves, leping nr
1068-4 P/08), mille järgi koosnevad jõesetted peamiselt orgaanilist ainet sisaldavast liivast,
kruusast ja veeristikust, kohati ka saviliivast. Uuringu käigus võetud mudaproovide analüüsi
tulemuste põhjal oli muda raskmetallide sisaldus (Cd, Cu, Zn, Pb, Hg) lähedane looduslikule
foonile ja ei ületanud sihtarvu pinnases.
Pärnu sadama KMH aruandes lähtuti eeldusest, et sadama alale Pärnu jõega kanduv materjal on
sarnaste omadustega ja setete koostises puuduvad veekeskkonnale ohtlikud ained. Seega on
eeldatavalt Pärnu sadama akvatooriumist eemaldatavad setted heas seisundis ehk reostumata.
Teadaolevalt ei ole piirkonnas toimunud avariilisi olukordi ega õnnetusi. Pärnu sadama KMH
aruande koostamise käigus ei olnud täpsemad süvendatava pinnase analüüsid vajalikud
12(19)
HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi[15] p-s 6.3c nimetatud erandi kohaselt, kuna
puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla
10 000 tonni aastas. P 6.3c erandi tegemist toetavad ka varasemad Pärnu sadama akvatooriumi
setetes ja Pärnu jões ülesvoolu olevates setetes tehtud uuringud, mis näitasid setete head
seisundit.
Uuringu „Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Pärnu jõgi
Sindi pais ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“ kohaselt kannab Pärnu jõgi allavoolu setet, mille
elavhõbeda sisaldus on madal – uuringu tulemuste järgi keskmiselt 0,03 mg/kg, mistõttu ei
suurenda Pärnu sadama KMH aruande järgi sette kaadamine kaadamisalale oluliselt elavhõbeda
kontsentratsiooni Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumis (EE_18). Suur osa kaadatavast settest
ei lähe heljumisse ja see maetakse erinevate pinnasekihtide alla. Sette viimine Liivi-Pärnu
kaadamisalale vähendab vähesel määral Pärnu lahe rannikuveekogumi (EE_13) elavhõbeda
koormust.
3.2.2. Keskkonnaloale nõuete seadmine
Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti
kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg-s 2
sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve.
Keskkonnaamet seab keskkonnaloale nõuded ja tingimused lähtuvalt Pärnu sadama KMH
aruandest (KeHJS § 24 lg 1) ja oma kaalutlusotsusest (VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS §
53 lg 1 p 6).
1) Süvendustöid ei tohi teha ajavahemikul 01.03-24.06 ja 06.08-30.11. Süvendamiseks on
kõige sobivamaks perioodiks ajavahemik 01.07-05.08. Kaadamistöid ei tohi teha
ajavahemikul 01.04-24.06 ja 15.09-30.11.
Keeluperioodil on tegemist lindude pesitsus- ja kevad- ning sügisrände- ja sulgimisperioodiga.
Lindude arvukus piirkonnas võib loendustulemuste alusel erineda kuni kümme korda, seega on
eriti tundlike liikide häirimismõju vähendamiseks vajalik tegevuse ajastamine perioodile, kui
sensitiivsed liigid alal ei peatu või teevad seda väga vähearvukalt.
Samuti on keeluajal tegemist kalade peamise kudemisajaga ja kalavastsete ning vastseperioodi
läbinud noorjärkude merre laskumise perioodiga. Hilissuvel, alates augusti teisest poolest, algab
osade kalaliikide kudekarja isendite suundumine merest Pärnu jõkke. Aktiivne liikumine jõe ja
mere vahel kestab enamasti detsembri alguseni. Samuti välditakse keeluperioodil kalalarvide
hukkumist ja vähendatakse merepõhjataimestiku kahjustamist ja mõju hüljestele.
Nimetatud ajaline meede vähendab oluliselt negatiivset mõju kalastikule, kalapüügile,
merepõhjaelustikule, linnustikule ja mereimetajatele. Meede on oluline ka Pärnu jõe
veekeskkonnale, merekeskkonnale, supelrandadele ja kaitsealadele avalduda võivate
13(19)
negatiivsete mõjude vähendamiseks.
2) Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s.
Meede vähendab võimaliku heljumipilve kaugemale kandumise ohtu ning võimalike
laevaavariide ohtu.
3) Muulide vahelisi süvendustöid tuleb teha sellise veetaseme juures, kus muulid on veest
väljas. Muulide vahelt väljas selline piirang puudub.
4) Kui teostatakse hooldussüvendust laevateel muuli otste juures lääne- ja edelatuulega,
tuleb visuaalselt seirata heljumipilve teket ja liikumist. Kui heljumipilv läheneb Pärnu
rannaniidu looduskaitsealale (KLO1000584), tuleb tööd peatada ja oodata tuule suuna
muutumist.
5) Muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni
süvendades tuleb teha heljumi seiret.
Oluline meede vältimaks võimalikku heljumi levikut Pärnu randadele ja Pärnu rannaniidu
looduskaitsealale (KLO1000584). Teostades hooldussüvendust muulide vahelisel laevateel ning
laevateel muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni, tuleb süvendades teha heljumi seiret.
Seire tingimused on erinevad, sõltudes tööde ajal valitsevast tuule kiirusest.
Soovituslik on muulide vahel ja muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni süvendada tuule
kiirusel kuni 10 m/s. Tuule kiirusel 10 m/s või alla selle tuleb Vana-Pärnu ja Keskranna
suplusvee kvaliteedi tagamiseks tööde ajal seirata heljumipilve levikut drooni või õhusõidukiga.
Kui tekib oht, et settepilv jõuab randa, tuleb tööd peatada.
Kui süvendustöid tehakse eelnimetatud laevatee lõigul tuulekiirusel 10 m/s kuni 15 m/s, tuleb
hinnata kahes seirepunktis vee suhtelist läbipaistvust ning vajadusel töö peatada. Täpsemad
seiretingimused on kirjeldatud ptk-s 3.2.3.
6) Kaadata tuleb alati kaadamisala tuulepealsel küljel.
Pärnu sadama KMH käigus kaadamisalal tehtud heljumi leviku modelleerimine näitas, et
arvestades hooldussüvenduse mahtusid ja kasutatavat tehnikat, ei ole tõenäoline, et Liivi-Pärnu
kaadamisalale kaadatud pinnasest tekkiv heljumipilv leviks 15 m/s tuule korral väljapoole
kaadamisala. Meetme rakendamisel jõuab maksimaalne kogus setet veesambast välja settida
enne, kui heljumipilv ületab kaadamisala piiri.
7) Süvendamisel ja kaadamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (PVT)
heljumi võimaliku laialikandumise vähendamiseks.
Hooldussüvendamiseks on kavas kasutada sadamale kuuluvat koppsüvendajat ja sadamale
kuuluvaid pargaseid „Mudatibu“, lastiruumi mahuga 350 m 3, ja „Julli“, lastiruumi mahuga 150
14(19)
m3. Suuremate aluste kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
Sadama eeskirja kohaselt on sadamakapteni teenistusel pidev raadioside võimalus kõigi sadama
piirkonnas asuvate laevadega, seega ka süvenduslaeva kapteni ja süvendatavat materjali
vedavate pargaste juhtidega. Koppsüvendajat ja süvendavat materjali vedavate pargaste
juhtidele on võimalik anda informatsiooni veeliikluskorralduse muutumistest ja seega on
võimalik neil koheselt ja kiiresti reageerida.
8) Süvendustööde teostamiseks kasutatav koppsüvendaja ja setteid vedavad alused peavad
olema tehniliselt korras ja vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele, sh ka tööohutuse
nõuetele.
9) Tööde teostamisel meres ja Pärnu jõe suudmes tuleb arvestada veetasemega, tuule
kiirusega, lainetusega, temperatuuriga, sademetega, jääoludega jms.
Oluline meede võimalike avariide tekkimise ja reostusohu vähendamiseks.
10) Võimalike avariide tagajärgede minimeerimiseks ja likvideerimiseks peab Pärnu
sadamal olema hinnatud avariide tekke ja mõju risk riskihinnanguna, tegevuskava
avariide korral tegutsemiseks ja soetatud vajalik õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid
jne).
11) Süvendamisel või kaadamisel tekkinud avarii korral tuleb sellest viivitamatult
teavitada Pärnu sadama poolset järelevalve tegijat (sadamakaptenit või sadamakapteni
poolt selleks määratud isikut), Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja
Päästeametit.
12) Süvendus- ja kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu
laevaliiklus.
Antud nõue kehtib nii laevateel toimuva laevade tavaliikluse kui ka süvendatud materjali
vedavate pargaste ja muude võimalike abialuste kohta.
Lähtuvalt eelnimetatud Pärnu sadama KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest seab
Keskkonnaamet keskkonnaloale järgnevad nõuded:
Nõuded kaadamisel (keskkonnaloa tabel V11)
Süvenduspinnast ei tohi kaadata Liivi-Pärnu kaadamisalale ajavahemikus 01.04-24.06 ja
15.09-30.11.
Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast.
Kaadamine on keelatud tugeva tuule ja lainetusega (tuule kiirus suurem kui 15 m/s), mil
settepilve levik on ulatuslikum ja kasvab risk mereturvalisusele.
Liivi-Pärnu kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu
üle.
15(19)
Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule
suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel.
Süvendatud materjali Liivi-Pärnu kaadamisalale transportimiseks kasutada olemasolevat
laevateed häirimismõju vähendamiseks kuni kaadamisalaga kohakuti jõudmiseni. Edasi
liikuda kaadamisalale risti laevateega.
Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise
süsteemi (AIS) abil.
Tööde teostamise tingimused ja nõuded (keskkonnaloa tabel V16)
Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus on üle 15 m/s.
Hooldussüvendamist ei tohi teostada ajavahemikus 01.03-24.06 ja 06.08-30.11.
Parim aeg hooldussüvendustööde tegemiseks on 07-05.08. Siiski on tööd lubatud ka
perioodil 01.12-28.02.
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed
(keskkonnaloa tabel V16)
Muulide vahelisel laevateel ja muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni süvendamisel on
soovituslikuks tuule kiiruseks kuni 10 m/s.
Kui teostatakse hooldussüvendust laevateel muuli otste juures lääne- ja edelatuulega, tuleb
visuaalselt seirata heljumipilve teket ja liikumist. Kui heljumipilv läheneb Pärnu rannaniidu
looduskaitsealale (KLO1000584), tuleb tööd peatada ja oodata tuule suuna muutumist.
Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni 300 m
kauguseni tuule kiirusel 10 m/s või alla selle, tuleb Vana-Pärnu ja Keskranna suplusvee
kvaliteedi tagamiseks tööde ajal seirata heljumipilve levikut drooni või õhusõidukiga. Kui
tekib oht, et settepilv jõuab randa, tuleb tööd peatada.
Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni 300 m
kauguseni tuule kiirusel 10 m/s kuni 15 m/s, tuleb süvendamisel teha seiret. Seire
tingimused on täpsemalt kirjeldatud ptk-s 3.2.3 (keskkonnaloa tabel V8).
Muulide vahelisi süvendustöid tuleb teha sellise veetaseme juures, kus muulid on veest
väljas. Muulide vahelt väljas selline piirang puudub.
Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt
mõjutab see vee-elustikku.
Süvendus- ja kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu
laevaliiklus. Antud nõue kehtib nii laevateel toimuva laevade tavaliikluse kui ka süvendatud
materjali vedavate pargaste ja muude võimalike abialuste kohta.
Parima võimaliku tehnika kasutamine (keskkonnaloa tabel V16)
Süvendamisel ja kaadamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (PVT) heljumi
võimaliku laialikandumise vähendamiseks merekeskkonnas.
Süvendus- ja kaadamistöödel tuleb pidevalt jälgida tehnika korrasolekut ja seeläbi
minimeerida riske avariideks ja laevade vahelisteks õnnetusteks ning õlireostuseks.
Süvendustööde teostamiseks kasutatav koppsüvendaja ja setteid vedavad alused peavad
vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele, sh ka tööohutuse nõuetele.
Tööde läbiviijad peavad arvestama töökoha (merel ja jõesuudmes) ilmastikutingimusi:
veetase, tuule kiirus, lainetus, temperatuur, sademed, jääolud jms.
16(19)
Toimingud avarii korral (keskkonnaloa tabel V16)
Võimalike avariide tagajärgede minimeerimiseks ja likvideerimiseks peab Pärnu sadamal
olema hinnatud avariide tekke ja mõju risk riskihinnanguna, tegevuskava avariide korral
tegutsemiseks ja soetatud vajalik õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne).
Süvendamisel või kaadamisel tekkinud avarii korral tuleb sellest viivitamatult teavitada
Pärnu sadama poolset järelevalve tegijat (sadamakaptenit või sadamakapteni poolt selleks
määratud isikut), Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.
Muud asjakohased meetmed (keskkonnaloa tabel V16)
Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja
töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud
taotluses.
Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud
õigusaktidest.
Keskkonnaamet lähtus keskkonnaloa andmisel ja meetmete seadmisel taotlusest ja Pärnu
sadama KMH aruandest. Keskkonnaloaga seatud meetmeid järgides on võimalik teostada vee
erikasutustöid ilma keskkonnale olulist mõju avaldamata. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte
täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4 õigus
tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Keskkonnaloas määramata juhtudel tuleb lähtuda VeeS
ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
3.2.3. Seire nõuete seadmine
Keskkonnaamet seab keskkonnaloale (tabel V8) seire nõuded (VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS §
53 lg 1 p 9) lähtudes Pärnu sadama KMH aruandes välja pakutud seire meetmetest järgmiselt:
Mere seire hooldussüvendusel (keskkonnaloa tabel V8)
Kui süvendustöid tehakse laevateel, mis paikneb muulide vahel ning muulide otste juurest 300
m kauguseni, tuule kiirusel 10 m/s kuni 15 m/s, tuleb hinnata kahes seirepunktis vee suhtelist
läbipaistvust ning vajadusel töö peatada. Seirepunktid on:
Vana-Pärnu ranna seirepunkt, koordinaatidel X: 6470430, Y:526690
Kesklinna ranna seirepunkt X: 6469257, Y: 529210
Seirepunktides tuleb mõõta vee suhtelist läbipaistvust 40 cm läbimõõduga valget värvi Secchi
ketta abil. Tööd tuleb peatada, kui ketas ei ole nähtav 0,4 m sügavuses vees.
Seire tulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt 2 kuud peale seire
teostamist.
Mere seire kaadamisalal
17(19)
Vastavalt Pärnu sadama KMH aruandele ei ole hooldussüvenduse käigus kaadamisalal mere
seire teostamine vajalik, kuna süvenduspinnase merre kaadamisel ei levi tekkiv heljumi pilv
kaadamisala piiridest väljapoole.
3.3. Keskkonnaloa kehtivus
VeeS § 189 lg 1 p 2 kohaselt on keskkonnaluba tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus
on ühekordne. Sellisel juhul antakse keskkonnaluba tegevuse kestuse ajaks (VeeS § 189 lg 2).
Loa taotleja taotleb keskkonnaluba 10 aastaks. Eelnevast tulenevalt annab Keskkonnaamet
keskkonnaloa lähtuvalt taotlusest kehtivusega 10 aastat.
3.4. Aruandluse esitamine
Vee erikasutuse keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord
aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse
kohta, st veekasutuse aruande. Vee erikasutuse keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS §
187 p-s 8 nimetatud tegevus toimub meres. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS §
195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6
„Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse
aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
3.5. Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja
peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on
seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale.
Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel
rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti
kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-
keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea
[1] Osaühing Corson, 2024, „Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise
aruanne“, töö nr 1615
[2] https://www.sadamaregister.ee/sadam/370
[3] https://parnusadam.eu/sadama-uldinfo/
[4] https://www.sadamaregister.ee/sadam/370
[5] https://www.sadamaregister.ee/sadam/370
[6] https://www.sadamaregister.ee/sadam/1201
[7] https://www.sadamaregister.ee/sadam/709
[8] E-kinnistusraamatu 12.04.2011 kanne
[9] E-kinnistusraamatu 06.06.2014 kanne
[10] Pärnu notar Irina Luih, notari ametitoimingute raamatu registri number 740 „Omaniku
avaldus kinnistu jagamiseks, kasutusvalduse seadmise leping ja täiendavad kokkulepped ning
18(19)
asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“, 12.06.2014, leitav KOTKAS infosüsteemis 04.03.2025
registreeritud dokumendina nr DM-130678-10, menetluse nr M-130678 all
[11] Allikas: Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1027178-4
[12] Allikas: Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1027178-4
[13] Heli Špilev, eksperthinnang „Pärnumaa rannikumerre planeeritava uue kaadamisala
(keskpunkti koordinaatidega X=6445650 Y=517812) sobivus vee elustiku seisukohalt“, Tartu
Ülikooli Eesti mereinstituut, 2022
[14] Pärnu sadama laevatee süvendamise keskkonnamõju hindamise aruanne, töö nr 1102,
Corson OÜ, 2012, lisa 4
[15] HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-
content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-
Sea.pdf (13.02.2025)
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karina Laasik
juhtivspetsialist
veeosakond
Lisa: Keskkonnaluba
Silja Jakobi
vanemspetsialist
veeosakond
19(19)
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-523607
Loa omaja Ärinimi / Nimi AS Pärnu Sadam
andmed
Registrikood / 11385865
Isikukood
Tegevuskoha Nimetus Pärnu sadam
andmed
Aadress Kaubasadama tee 2, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond
Katastritunnus(ed) 62501:042:0016
Territoriaalkood 6619
EHAK
Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Emajõe tn 22 (62501:042:0010), J. V.
territoorium Jannseni tn 44 (62502:001:5290), J. V. Jannseni tn 50a (62502:001:5310), Kaubasadama
tee 2 (62501:042:0016), Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004), Roostiku tn 6 (62501:042:0021),
Roostiku tn 8 (62501:042:0022), Vallikraav (62520:001:0019). Puudutatud veekogud: Liivi
laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Pärnu jõgi (VEE1123500),
Pärnu lahe avaosa (VEE3448000), Pärnu lahe keskosa (VEE3445020), Pärnu lahe
lääneosa (VEE3445010), Pärnu laht (VEE3445000), Sauga jõgi (VEE1148700), Vallikraav
(VEE1123584), Vallikraav (VEE2064571).
Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus;
reguleeritavad
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni 24.03.2025
periood kehtima
hakkamise
kuupäev
Lõppemise 24.03.2035
kuupäev
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Seire teostaja peab kasutama sobivaid mõõtevahendeid. Mõõtmised tuleb teha vastavalt kehtivale metoodikale.
Analüüsinõuded Järgida seadusega sätestatud nõudeid.
Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid Seire
nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood (L‑Est) Seire liik Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise
näitajad sagedus aeg
2/8
Pärnu laht VEE3445000 Pärnu lahe EE_13 Vana-Pärnu ranna X: 6470430, Y: 526690 Pinnaveeseire Läbipaistvus Vajadusel
rannikuvesi seirepunkt (Secch`i)
Pärnu laht VEE3445000 Pärnu lahe EE_13 Kesklinna ranna X: 6469257, Y: 529210 Pinnaveeseire Läbipaistvus Vajadusel
rannikuvesi seirepunkt (Secch`i)
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Seiret teha juhul, kui süvendustöid tehakse laevateel, mis paikneb muulide vahel ning muulide otste juurest 300 m
kauguseni, tuule kiirusel 10 m/s kuni 15 m/s. Seirepunktides tuleb mõõta vee suhtelist läbipaistvust 40 cm läbimõõduga
valget värvi Secchi ketta abil. Tööd tuleb peatada, kui ketas ei ole nähtav 0,4 m sügavuses vees.
Visuaalse seire nõuded on kirjeldatud keskkonnaloa tabelis V16 meetme "Vee erikasutusega kaasneva võimaliku
negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed" all.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
Veekogu nimetus Pärnu jõgi
Veekogu kood VEE1123500
Pinnaveekogumi nimetus Pärnu Käru jõest suudmeni
Pinnaveekogumi kood 1123500_3
Süvendamise koht Vooluveekogu
Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6471357, Y: 528170
X: 6471646, Y: 528324
X: 6471798, Y: 528470
X: 6471908, Y: 528657
X: 6472130, Y: 528427
X: 6471060, Y: 527863
X: 6470574, Y: 527556
X: 6470599, Y: 527844
X: 6471950, Y: 528700
X: 6471529, Y: 528893
X: 6471556, Y: 528904
X: 6471982, Y: 528728
Süvendamise vajaduse põhjendus Pärnu sadama akvatooriumi erinevates laevatatavates piirkondades (jõekanal, Talvesadama veeala, Pärnu Jahtklubi jahisadama veeala) hooldussüvendustööd, et
tagada deklareeritud sügavus ja ohutu laevaliiklus.
Süvendamisviis Pärnu sadama akvatooriumis toimub hooldussüvendamine koppsüvendajaga.
Süvenduspinnase iseloomustus Sadama akvatooriumisse settinud Pärnu jõe- ja meresetted (muda, savi, peenliiv).
3/8
Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³
Süvenduspinnas Muda, savi, peenliiv 87 000
Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht,
m³
Reostumata Pärnu sadama akvatooriumis teostatud sette uuringu (2011) ja Pärnu jõe Sindi paisul teostatud jõesette uuringu (2006) põhjal on süvendatav pinnas
pinnas heas seisundis ehk reostumata ja inimesele ja keskkonnale ohutu. Täpsemad süvendatava pinnase analüüsid ei olnud vajalikud HELCOM
Süvendamise ja kaadamise juhendi p-s 6.3c nimetatud erandi kohaselt, kuna puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja
süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. P 6.3c erandi tegemist toetavad varasemad Pärnu sadama akvatooriumi setetes ja Pärnu jões
ülesvoolu olevates setetes tehtud uuringud, mis näitasid setete head seisundit.
Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Veekogu sh mere süvendamise nõuded
Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik
Veekogu nimetus Pärnu laht
Veekogu kood VEE3445000
Pinnaveekogumi nimetus Pärnu lahe rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_13
Süvendamise koht Meri
Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6462289, Y: 523349
X: 6462235, Y: 523474
X: 6468421, Y: 526179
X: 6468763, Y: 526386
X: 6470316, Y: 527624
X: 6470265, Y: 527433
X: 6468738, Y: 526143
X: 6470584, Y: 527823
X: 6470559, Y: 527547
Süvendamise vajaduse põhjendus Pärnu sadama akvatooriumi erinevates laevatatavates piirkondades (akvatooriumile jääv laevatee osa Pärnu lahel) hooldussüvendustööd, et tagada deklareeritud
sügavus ja ohutu laevaliiklus.
Süvendamisviis Koppsüvendaja
Süvenduspinnase iseloomustus Pärnu lahes asuvale laevateele settinud meresetted (peenliiv, muda, savi).
Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³
4/8
Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³
Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Veekogu sh mere süvendamise nõuded Pärnu sadama akvatooriumi erinevates laevatatavates piirkondades (jõekanalis, akvatooriumile jäävas laevatee osas Pärnu lahel, Talvesadama veealal, Pärnu Jahtklubi
jahisadama veealal) on lubatud hooldussüvendustööd kogumahus kuni 87 000 m3.
Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 5/8
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Veekogu nimetus Liivi laht
Veekogu kood VEE3400000
Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_18
Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri
Kaadamisala nimetus Liivi-Pärnu kaadamisala (kood KAS0000026)
Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6445650, Y: 517812
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kaadamine
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnasepargas
Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³
Hooldussüvendusega eemaldatavad setted Muda, savi, peenliiv 87 000
Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht,
m³
Reostumata Pärnu sadama akvatooriumis teostatud sette uuringu (2011) ja Pärnu jõe Sindi paisul teostatud jõesette uuringu (2006) põhjal on süvendatav pinnas
setted heas seisundis ehk reostumata ja inimesele ja keskkonnale ohutu. Täpsemad süvendatava pinnase analüüsid ei olnud vajalikud HELCOM
Süvendamise ja kaadamise juhendi p-s 6.3c nimetatud erandi kohaselt, kuna puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja
süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. P 6.3c erandi tegemist toetavad varasemad Pärnu sadama akvatooriumi setetes ja Pärnu jões
ülesvoolu olevates setetes tehtud uuringud, mis näitasid setete head seisundit.
Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus
ja õiguslik alus.
Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1) Süvenduspinnast ei tohi kaadata Liivi-Pärnu kaadamisalale ajavahemikus 01.04-24.06 ja 15.09-30.11.
2) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast.
3) Kaadamine on keelatud tugeva tuule ja lainetusega (tuule kiirus suurem kui 15 m/s), mil settepilve levik on ulatuslikum ja kasvab risk mereturvalisusele.
4) Liivi-Pärnu kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu üle.
5) Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel.
6) Süvendatud materjali Liivi-Pärnu kaadamisalale transportimiseks kasutada olemasolevat laevateed häirimismõju vähendamiseks kuni kaadamisalaga kohakuti
jõudmiseni. Edasi liikuda kaadamisalale risti laevateega.
7) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus 6/8
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise
tähtaeg
1. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus on üle 15 m/s. Pidevalt
2) Hooldussüvendamist ei tohi teostada ajavahemikus 01.03-24.06 ja 06.08-30.11.
3) Parim aeg hooldussüvendustööde tegemiseks on 01.07-05.08. Siiski on tööd lubatud ka perioodil 01.12-28.02.
2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse 1) Muulide vahelisel laevateel ja muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni süvendamisel on soovituslikuks tuule kiiruseks kuni 10 m/s. Pidevalt
keskkonnamõju vähendamise meetmed 2) Kui teostatakse hooldussüvendust laevateel muuli otste juures lääne- ja edelatuulega, tuleb visuaalselt seirata heljumipilve teket ja liikumist. Kui heljumipilv läheneb Pärnu
rannaniidu looduskaitsealale (KLO1000584), tuleb tööd peatada ja oodata tuule suuna muutumist.
3) Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni tuule kiirusel 10 m/s või alla selle, tuleb Vana-Pärnu ja Keskranna suplusvee
kvaliteedi tagamiseks tööde ajal seirata heljumipilve levikut drooni või õhusõidukiga. Kui tekib oht, et settepilv jõuab randa, tuleb tööd peatada.
4) Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni tuule kiirusel 10 m/s kuni 15 m/s, tuleb süvendamisel teha seiret. Seire
tingimused on täpsemalt kirjeldatud keskkonnaloa tabelis V8.
5) Muulide vahelisi süvendustöid tuleb teha sellise veetaseme juures, kus muulid on veest väljas. Muulide vahelt väljas selline piirang puudub.
6) Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
7) Süvendus- ja kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu laevaliiklus. Antud nõue kehtib nii laevateel toimuva laevade tavaliikluse kui ka süvendatud
materjali vedavate pargaste ja muude võimalike abialuste kohta.
3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamisel ja kaadamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (PVT) heljumi võimaliku laialikandumise vähendamiseks merekeskkonnas. Pidevalt
2) Süvendus- ja kaadamistöödel tuleb pidevalt jälgida tehnika korrasolekut ja seeläbi minimeerida riske avariideks ja laevade vahelisteks õnnetusteks ning õlireostuseks.
3) Süvendustööde teostamiseks kasutatav koppsüvendaja ja setteid vedavad alused peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele, sh ka tööohutuse nõuetele.
4) Tööde läbiviijad peavad arvestama töökoha (merel ja jõesuudmes) ilmastikutingimusi: veetase, tuule kiirus, lainetus, temperatuur, sademed, jääolud jms.
4. Toimingud avarii korral 1) Võimalike avariide tagajärgede minimeerimiseks ja likvideerimiseks peab Pärnu sadamal olema hinnatud avariide tekke ja mõju risk riskihinnanguna, tegevuskava avariide korral 1) Pidevalt 2)
tegutsemiseks ja soetatud vajalik õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne). Olukorra
2) Süvendamisel või kaadamisel tekkinud avarii korral tuleb sellest viivitamatult teavitada Pärnu sadama poolset järelevalve tegijat (sadamakaptenit või sadamakapteni poolt selleks tekkimisel
määratud isikut), Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.
5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud Pidevalt
taotluses.
2) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Seireandmed Mere seiret hooldussüvendusel teostada vastavalt keskkonnaloa tabelile V8. Seire tulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt 2 kuud
peale seire teostamist.
2. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale.Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud Üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
aastaaruanne tegevusi ei ole reaalselt toimunud.
3. Muu vajalik Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel
informatsioon
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
7/8
Loa lisad
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
8/8
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-523607
Loa omaja Ärinimi / Nimi AS Pärnu Sadam
andmed
Registrikood / 11385865
Isikukood
Tegevuskoha Nimetus Pärnu sadam
andmed
Aadress Kaubasadama tee 2, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond
Katastritunnus(ed) 62501:042:0016
Territoriaalkood 6619
EHAK
Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Emajõe tn 22 (62501:042:0010), J. V.
territoorium Jannseni tn 44 (62502:001:5290), J. V. Jannseni tn 50a (62502:001:5310), Kaubasadama
tee 2 (62501:042:0016), Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004), Roostiku tn 6 (62501:042:0021),
Roostiku tn 8 (62501:042:0022), Vallikraav (62520:001:0019). Puudutatud veekogud: Liivi
laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Pärnu jõgi (VEE1123500),
Pärnu lahe avaosa (VEE3448000), Pärnu lahe keskosa (VEE3445020), Pärnu lahe
lääneosa (VEE3445010), Pärnu laht (VEE3445000), Sauga jõgi (VEE1148700), Vallikraav
(VEE1123584), Vallikraav (VEE2064571).
Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus;
reguleeritavad
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni 24.03.2025
periood kehtima
hakkamise
kuupäev
Lõppemise 24.03.2035
kuupäev
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Seire teostaja peab kasutama sobivaid mõõtevahendeid. Mõõtmised tuleb teha vastavalt kehtivale metoodikale.
Analüüsinõuded Järgida seadusega sätestatud nõudeid.
Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid Seire
nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood (L‑Est) Seire liik Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise
näitajad sagedus aeg
2/8
Pärnu laht VEE3445000 Pärnu lahe EE_13 Vana-Pärnu ranna X: 6470430, Y: 526690 Pinnaveeseire Läbipaistvus Vajadusel
rannikuvesi seirepunkt (Secch`i)
Pärnu laht VEE3445000 Pärnu lahe EE_13 Kesklinna ranna X: 6469257, Y: 529210 Pinnaveeseire Läbipaistvus Vajadusel
rannikuvesi seirepunkt (Secch`i)
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Seiret teha juhul, kui süvendustöid tehakse laevateel, mis paikneb muulide vahel ning muulide otste juurest 300 m
kauguseni, tuule kiirusel 10 m/s kuni 15 m/s. Seirepunktides tuleb mõõta vee suhtelist läbipaistvust 40 cm läbimõõduga
valget värvi Secchi ketta abil. Tööd tuleb peatada, kui ketas ei ole nähtav 0,4 m sügavuses vees.
Visuaalse seire nõuded on kirjeldatud keskkonnaloa tabelis V16 meetme "Vee erikasutusega kaasneva võimaliku
negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed" all.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine
Veekogu nimetus Pärnu jõgi
Veekogu kood VEE1123500
Pinnaveekogumi nimetus Pärnu Käru jõest suudmeni
Pinnaveekogumi kood 1123500_3
Süvendamise koht Vooluveekogu
Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6471357, Y: 528170
X: 6471646, Y: 528324
X: 6471798, Y: 528470
X: 6471908, Y: 528657
X: 6472130, Y: 528427
X: 6471060, Y: 527863
X: 6470574, Y: 527556
X: 6470599, Y: 527844
X: 6471950, Y: 528700
X: 6471529, Y: 528893
X: 6471556, Y: 528904
X: 6471982, Y: 528728
Süvendamise vajaduse põhjendus Pärnu sadama akvatooriumi erinevates laevatatavates piirkondades (jõekanal, Talvesadama veeala, Pärnu Jahtklubi jahisadama veeala) hooldussüvendustööd, et
tagada deklareeritud sügavus ja ohutu laevaliiklus.
Süvendamisviis Pärnu sadama akvatooriumis toimub hooldussüvendamine koppsüvendajaga.
Süvenduspinnase iseloomustus Sadama akvatooriumisse settinud Pärnu jõe- ja meresetted (muda, savi, peenliiv).
3/8
Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³
Süvenduspinnas Muda, savi, peenliiv 87 000
Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht,
m³
Reostumata Pärnu sadama akvatooriumis teostatud sette uuringu (2011) ja Pärnu jõe Sindi paisul teostatud jõesette uuringu (2006) põhjal on süvendatav pinnas
pinnas heas seisundis ehk reostumata ja inimesele ja keskkonnale ohutu. Täpsemad süvendatava pinnase analüüsid ei olnud vajalikud HELCOM
Süvendamise ja kaadamise juhendi p-s 6.3c nimetatud erandi kohaselt, kuna puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja
süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. P 6.3c erandi tegemist toetavad varasemad Pärnu sadama akvatooriumi setetes ja Pärnu jões
ülesvoolu olevates setetes tehtud uuringud, mis näitasid setete head seisundit.
Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Veekogu sh mere süvendamise nõuded
Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik
Veekogu nimetus Pärnu laht
Veekogu kood VEE3445000
Pinnaveekogumi nimetus Pärnu lahe rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_13
Süvendamise koht Meri
Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6462289, Y: 523349
X: 6462235, Y: 523474
X: 6468421, Y: 526179
X: 6468763, Y: 526386
X: 6470316, Y: 527624
X: 6470265, Y: 527433
X: 6468738, Y: 526143
X: 6470584, Y: 527823
X: 6470559, Y: 527547
Süvendamise vajaduse põhjendus Pärnu sadama akvatooriumi erinevates laevatatavates piirkondades (akvatooriumile jääv laevatee osa Pärnu lahel) hooldussüvendustööd, et tagada deklareeritud
sügavus ja ohutu laevaliiklus.
Süvendamisviis Koppsüvendaja
Süvenduspinnase iseloomustus Pärnu lahes asuvale laevateele settinud meresetted (peenliiv, muda, savi).
Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³
4/8
Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³
Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Veekogu sh mere süvendamise nõuded Pärnu sadama akvatooriumi erinevates laevatatavates piirkondades (jõekanalis, akvatooriumile jäävas laevatee osas Pärnu lahel, Talvesadama veealal, Pärnu Jahtklubi
jahisadama veealal) on lubatud hooldussüvendustööd kogumahus kuni 87 000 m3.
Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 5/8
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Veekogu nimetus Liivi laht
Veekogu kood VEE3400000
Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi
Pinnaveekogumi kood EE_18
Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri
Kaadamisala nimetus Liivi-Pärnu kaadamisala (kood KAS0000026)
Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6445650, Y: 517812
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kaadamine
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnasepargas
Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³
Hooldussüvendusega eemaldatavad setted Muda, savi, peenliiv 87 000
Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht,
m³
Reostumata Pärnu sadama akvatooriumis teostatud sette uuringu (2011) ja Pärnu jõe Sindi paisul teostatud jõesette uuringu (2006) põhjal on süvendatav pinnas
setted heas seisundis ehk reostumata ja inimesele ja keskkonnale ohutu. Täpsemad süvendatava pinnase analüüsid ei olnud vajalikud HELCOM
Süvendamise ja kaadamise juhendi p-s 6.3c nimetatud erandi kohaselt, kuna puuduvad varasemad ja praegused märkimisväärsed saasteallikad ja
süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. P 6.3c erandi tegemist toetavad varasemad Pärnu sadama akvatooriumi setetes ja Pärnu jões
ülesvoolu olevates setetes tehtud uuringud, mis näitasid setete head seisundit.
Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus
ja õiguslik alus.
Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1) Süvenduspinnast ei tohi kaadata Liivi-Pärnu kaadamisalale ajavahemikus 01.04-24.06 ja 15.09-30.11.
2) Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast.
3) Kaadamine on keelatud tugeva tuule ja lainetusega (tuule kiirus suurem kui 15 m/s), mil settepilve levik on ulatuslikum ja kasvab risk mereturvalisusele.
4) Liivi-Pärnu kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu üle.
5) Heljumi võimaliku kaadamisalalt välja kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest teostada kaadamist alati kaadamisala tuulepealsel küljel.
6) Süvendatud materjali Liivi-Pärnu kaadamisalale transportimiseks kasutada olemasolevat laevateed häirimismõju vähendamiseks kuni kaadamisalaga kohakuti
jõudmiseni. Edasi liikuda kaadamisalale risti laevateega.
7) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus 6/8
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise
tähtaeg
1. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Süvendus- ja kaadamistöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus on üle 15 m/s. Pidevalt
2) Hooldussüvendamist ei tohi teostada ajavahemikus 01.03-24.06 ja 06.08-30.11.
3) Parim aeg hooldussüvendustööde tegemiseks on 01.07-05.08. Siiski on tööd lubatud ka perioodil 01.12-28.02.
2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse 1) Muulide vahelisel laevateel ja muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni süvendamisel on soovituslikuks tuule kiiruseks kuni 10 m/s. Pidevalt
keskkonnamõju vähendamise meetmed 2) Kui teostatakse hooldussüvendust laevateel muuli otste juures lääne- ja edelatuulega, tuleb visuaalselt seirata heljumipilve teket ja liikumist. Kui heljumipilv läheneb Pärnu
rannaniidu looduskaitsealale (KLO1000584), tuleb tööd peatada ja oodata tuule suuna muutumist.
3) Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni tuule kiirusel 10 m/s või alla selle, tuleb Vana-Pärnu ja Keskranna suplusvee
kvaliteedi tagamiseks tööde ajal seirata heljumipilve levikut drooni või õhusõidukiga. Kui tekib oht, et settepilv jõuab randa, tuleb tööd peatada.
4) Süvendades muulide vahelisel laevateel ning laevateel muulide otste juurest kuni 300 m kauguseni tuule kiirusel 10 m/s kuni 15 m/s, tuleb süvendamisel teha seiret. Seire
tingimused on täpsemalt kirjeldatud keskkonnaloa tabelis V8.
5) Muulide vahelisi süvendustöid tuleb teha sellise veetaseme juures, kus muulid on veest väljas. Muulide vahelt väljas selline piirang puudub.
6) Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
7) Süvendus- ja kaadamistööde läbiviimise ajaks tuleb tööde piirkonnas tagada ohutu laevaliiklus. Antud nõue kehtib nii laevateel toimuva laevade tavaliikluse kui ka süvendatud
materjali vedavate pargaste ja muude võimalike abialuste kohta.
3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamisel ja kaadamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (PVT) heljumi võimaliku laialikandumise vähendamiseks merekeskkonnas. Pidevalt
2) Süvendus- ja kaadamistöödel tuleb pidevalt jälgida tehnika korrasolekut ja seeläbi minimeerida riske avariideks ja laevade vahelisteks õnnetusteks ning õlireostuseks.
3) Süvendustööde teostamiseks kasutatav koppsüvendaja ja setteid vedavad alused peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele, sh ka tööohutuse nõuetele.
4) Tööde läbiviijad peavad arvestama töökoha (merel ja jõesuudmes) ilmastikutingimusi: veetase, tuule kiirus, lainetus, temperatuur, sademed, jääolud jms.
4. Toimingud avarii korral 1) Võimalike avariide tagajärgede minimeerimiseks ja likvideerimiseks peab Pärnu sadamal olema hinnatud avariide tekke ja mõju risk riskihinnanguna, tegevuskava avariide korral 1) Pidevalt 2)
tegutsemiseks ja soetatud vajalik õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne). Olukorra
2) Süvendamisel või kaadamisel tekkinud avarii korral tuleb sellest viivitamatult teavitada Pärnu sadama poolset järelevalve tegijat (sadamakaptenit või sadamakapteni poolt selleks tekkimisel
määratud isikut), Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.
5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud Pidevalt
taotluses.
2) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Seireandmed Mere seiret hooldussüvendusel teostada vastavalt keskkonnaloa tabelile V8. Seire tulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt 2 kuud
peale seire teostamist.
2. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale.Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud Üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
aastaaruanne tegevusi ei ole reaalselt toimunud.
3. Muu vajalik Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel
informatsioon
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
7/8
Loa lisad
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
8/8