Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: 8-4/1097/2023-15 Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine / kaasatavad isikud
Kuupäev: 2025-03-21 08:01
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Olete kaasatud planeeringu menetlusse, mistõttu teavitame Teid manuses
olevast dokumendist.
Selgitame, et planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud.
Kõigil isikutel on õigus planeeringu koostamise menetluses kaasa rääkida ja
planeeringu kohta arvamust avaldada.
Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe
kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage
kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200 |
[email protected]
<http://email.mg.parnu.ee/o/eJxEzjFuKyEQgOHTLN1bzQyDgYLCeknhNjeYgcFeKdjWLvH5oyhF-l-_vvN43h67fNinTGuXaePyVjBHAIiulc5e0VnByBSY4cTuVgAoq2LQ1pqaak-YJIRAMZ-qCbqtEFAATwgJEPxKiNWqVzKIVZotDOO6PmW_f61mbthxyNX-ba0s_j-t0XOvitlCD8IRICVdGOTXumbixb-7vWz3_lgYpu2v7TAZNn9us5z_Qvcq9B0AAP__fzVDLg>
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud
20.03.2025 nr 8-4/1097-15
Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnas on menetlemisel Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu
detailplaneering (Linnak OÜ töö nr 2307).
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 09.10.2023 korraldusega nr
658.
Planeeritav Rääma tn 38 (62507:016:9370, tootmismaa 100%, 50384 m²) kinnistu paikneb
Rääma ja Raba tn nurgal külgnedes lisaks Ilvese, Kirsi ja Allika tänavatega. Juurdepääs krundile
on võimalik peamiselt Rääma ja Ilveste tänavatelt. Kinnistu on hoonestatud. Sellel asuvad
peamiselt XX sajandi algusest pärit Pärnu Linatööstuse hoone Rääma tn ääres ja krundi
põhjaosas uuemad vabrikuhooned. Rääma oja on planeeringualas hetkel paigutatud maa-all
kollektorisse. Lisaks on olulise taristuobjektina ehitamisel Raba-Pargi sild.
Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub Rääma tn 38 kinnistu arengusalal
A5 (Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänavate vahele jääv arenguala). Ala arenguvisioon või
eesmärk on suurtootmise välja viimine jõe äärest ja elamualade vahelt ning uue kesklinna viiva
silla äärsele alale sobiva ruumilise ja funktsionaalse lahenduse leidmine. Lubatud juhtotstarbed
arengualal on tootmise maa-ala (T), väikeelamute maa-ala (Ev), korruselamute maa-ala (Ek), äri
ja teeninduse maa-ala (Ä), tee ja tänava maa-ala (Lt). Tervikliku arendusplaani aluseks on
detailplaneering. Arvestades, et läheduses on kool, lasteaed, park, kirik ja muud planeeritavad
või olemasolevad ühiskondlikud funktsioonid, on tegemist potentsiaalse multifunktsionaalse
teeninduspiirkonnaga ning kesklinnalähedase elupiirkonnaga. Detailplaneering soovitakse
koostada üldplaneeringu kohasena.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva krundi sihtotstarbe ja krundijaotuse
muutmine ning ehitusõiguse määramine elamu- ja ärihoonete ehitamiseks, vajaliku
infrastruktuuri rajamiseks, samuti täpsustamaks teede ja parkimiskohtade paiknemist.
Huvitatud isiku sooviks on Linavabriku/Wendre vabrikupoe krunt ümber kujundada
elurajooniks, kus oleks ka äritegevust. Kuna tegemist on väga atraktiivse alaga, mis jääb Pärnu
jõe ja uue silla lähedale, viidi läbi rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus, eesmärgiga leida
praegusele tööstuskvartali alale parim funktsionaalne ja linnaehituslik visioon. Konkursi võitis
Rootsi üks tuntuim arhitektuuribüroo Wingårdhs Architects. Nende võidutöö on aluseks
planeeringu koostamisel, mis annab konkreetsete majade püstitamiseks ehitusõiguse. Võidutöö
kohaselt jääb tulevikus kesklinnast mööda Lai-Raba silda Ülejõe poole sõites Rääma tänava
äärde omanäoline elamupiirkond, kus asuvad värvilised majad, mis on üksteisest eraldatud
käigutänavate, trepistiku ja väiksemate avalike platsidega. Rääma tänava äärne kauplusehoone
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
soovitakse põhimahus säilitada ja liita sellele kõrgem hoonemaht. Rääma oja avatakse ja sellest
saab osa kvartali keskel asuvast suuremast haljasalast. Kogu territooriumil on kasutatud palju
katuse- ja terrassihaljastust, energiat kogutakse päikesepaneelide abil. Hoonete fassaadidel on
rohkesti süsinikuheidet siduvat puitu, väljakute ja platside katendina kasutatakse võimalikult
palju looduslikke ja vett imavaid materjale.
Käesolevaga edastame planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel täiendatud planeeringulahenduse
kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Lisa: planeering.asice
Janno Poopuu
524 6280,
[email protected]
2
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
OÜ LINNAK
Reg nr 12913059
MTR EEP003484
Tel +372 52 75 815
[email protected]
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Pärnu linn
Töö nr 2307
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Ettepaneku tegija: AS Wendre
Esindaja: Gavin Perkins
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostaja: OÜ Linnak
Arhitekt: Karri Tiigisoon
/allkirjastatud digitaalselt/
Märts 2025
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
SISUKORD
SELETUSKIRI ........................................................................................................................................... 3
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ............................................................................ 3
1.1. Planeeringu koostamise alused ............................................................................................. 3
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ........................................................................................... 3
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ......................................................................... 4
3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused .................................................... 5
4. Ruumilise arengu eesmärgid .......................................................................................................... 7
4.1. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ............................................................................... 8
5. Planeeringulahenduse kirjeldus ...................................................................................................... 9
6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ..................................................... 14
7. Arhitektuursed tingimused ja märkused ....................................................................................... 16
8. Liikluskorraldus, parkimine ........................................................................................................... 17
9. Haljastus, maastik, piirded, katendid ........................................................................................... 18
9.1. Rääma oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ....................................................... 20
9.2. Täiendavad nõuded seose Rääma oja avamisega................................................................ 21
10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed................................................................................................... 22
10.1. Veevarustus ......................................................................................................................... 22
10.2. Reoveekanalisatsioon .......................................................................................................... 22
10.3. Sademeveed ........................................................................................................................ 23
10.4. Elektrivarustus ..................................................................................................................... 24
10.5. Sidevarustus ........................................................................................................................ 25
10.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 25
11. Tuleohutuse tagamine .............................................................................................................. 26
11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ....................................................................... 26
12. Keskkond .................................................................................................................................. 27
12.1. Jäätmed ............................................................................................................................... 27
12.2. Insolatsioon ......................................................................................................................... 27
12.3. Müra ..................................................................................................................................... 27
12.4. Pinnasereostus .................................................................................................................... 27
12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ........... 28
12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid ............................................................................... 30
13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................. 30
14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ................................................................................ 30
15. Detailplaneeringu rakendamise nõuded................................................................................... 30
16. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus ............................................................. 32
17. Servituutide ja isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise vajalikkus ............................................. 32
18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ..................................................... 33
GRAAFILINE OSA
AS-1 SITUATSIOONISKEEM
AS-2 TUGIJOONIS
AS-3 PÕHIJOONIS
AS-4 TEHNOVÕRGUD
AS-5 TRASSIÜHENDUSTE SKEEM
AS-6 ILLUSTREERIV JOONIS 01
AS-7 ILLUSTREERIV JOONIS 02
AS-8 SELGITAVAD SKEEMID 01
AS-9 SELGITAVAD SKEEMID 02
Töö nr 2307 Lk 2 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja
Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik
OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) AS Wendre
Karri Tiigisoon
Tel +372 52 75 815 Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn,
[email protected] Pärnu linn
+372 444 8200
[email protected]
1.1. Planeeringu koostamise alused
- Pärnu Linnavalitsuse 9.10.2022 otsus nr 658 Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta;
- Maa-ala plaan tehnovõrkudega. OÜ Georite, töö nr 23006, 02.2023,
- Pärnu, Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang.
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Planeeritav ala hõlmab Rääma tn 38 (50384 m², 62507:016:9370) kinnistut, mis asub Pärnu
linnas Rääma ja Raba tn nurgal külgnedes lisaks Ilvese, Kirsi ja Allika tänavatega. Juurdepääs
krundile on võimalik peamiselt Rääma, Raba ja Ilveste tänavatelt.
Joonis 1 Rääma tn 38 kinnistu asukoht.
Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel paiknevad Rääma tn 38 kinnistul järgnevad
olulisemad hooned ja rajatised:
Töö nr 2307 Lk 3 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Tabel 1.
EHR kood Ehitise nimetus Ehitise Peam. kasutamise Esmase Ehitisealune Korruste
seisund otstarve kasutusele- pind (m²) arv
võtu aasta
103013659 Ketrustsehh Olemas Kergetööstuse 1986 16065,0 2
hoone
220456970 Masuudihoidla Olemas Rajatis vedel- või 66,0
gaasikütuse
hoidmiseks
103013662 Büroo- ja Olemas Muu tööstushoone 1257,3 3
kauplusehoone
103013661 Katlamaja Olemas Katlamaja, 1567,0 4
boilerjaam
120290431 Ühenduskoridor Kavand. Muu tööstushoone 454,9 1
103013660 Garaaž-ladu Olemas Muu 690,0 1
transpordihoone,
nagu näiteks
tuletorn
103013656 Tööstushoone Olemas Muu tööstushoone 1130,0 2
220456968 Hoidla Olemas Muu nimetamata 111,0
rajatis
103013665 Ladu Olemas Muu laohoone 894,0 1
103013663 Kompressorihoone Olemas Muu tööstushoone 234,0 1
103013658 Veepuhastusjaam Olemas Muu tööstushoone 740,0 2
103013669 Väravahoone Olemas Muu tööstushoone 12,0 1
103013675 Alajaam Olemas Energeetikatööstuse 156,0 2
hoone
220603092 Laadimisplats Püstitamisel Muu plats või väljak 1510,0
103013670 Väravahoone Olemas Muu tööstushoone 24,0 1
103013666 Ladu Olemas Muu laohoone 462,0 1
103049105 Metallitöökoda Olemas Muu tööstushoone 483,0 1
103013664 Masuudihoone Olemas Muu tööstushoone 116,0 1
103013672 Tööstushoone Olemas Muu tööstushoone 147,0 1
103013667 Ladu Olemas Muu laohoone 39,0 1
103013653 Kudumistsehh Olemas Muu tööstushoone 3000,0 1
103013671 Veetorn Olemas Muu tööstushoone 60,0 3
221344200 Vedelgaasipaigaldis Olemas Gaasihoidla rajatis 2020 12,5
220456969 Masuudihoidla Olemas Rajatis vedel- või 66,0
gaasikütuse
hoidmiseks
103013652 Kontor-ühiselamu Olemas Büroohoone 445,0 3
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus
Rääma tn 38
katastritunnus: 62507:016:9370
pindala: 50384 m²
sihtotstarve: tootmismaa 100%
Töö nr 2307 Lk 4 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Peamise hoonestusena asub Rääma tn 38 krundil olemasolev XX sajandi algusest pärit Pärnu
Linatööstuse hoone Rääma tn ääres. Krundi põhjaosas paiknevad uuemad vabrikuhooned.
Pärnu linakombinaadi hoonel on teatav ajalooline väärtus, kuigi see ei ole arvel mälestistena
ega ka väärtuslike hoonete nimekirjas. Piirkond on tootmisalana ülejäänud linnaruumist
eraldatud ja suhteliselt suletud ala, mis on valdavas osas ääristatud nõukogude ajast jäänud
betoonelementidest piirdega.
Joonis 2 Vaade Rääma tn 38 hoonestusele Rääma tänavalt
Joonis 3 Vaade Rääma tn 38 olemasolevale hoonestusele Raba tänavalt
Töö nr 2307 Lk 5 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Joonis 4 Vaade Rääma tn 38 kinnistule Ilvese tänavalt
Lähipiirkond on valdavalt hoonestatud nii korter- kui ka pereelamutega. Hariduse, Kirsi, Lille ja
Rohu tänavate vahelises kvartalis on 5-korruselised korterelamud. Raba, Hariduse ja Rohu tn
vahelises kvartalis asub Raba autopesula.
Üle Raba tänava asub 3,6 ha suurune Rääma park, mida läbib Rääma oja. Olulisemate
hoonetena paiknevad Rääma pargi servas Rääma tänava ääres olemasolev lasteaed (Rääma
tn 38b). Männi tänava ääres Pärnu Agape koguduse kirikuhoone. Raba tn 1a kinnistul asub
olemasolev Kaitseliidu lasketiir, mille lähedal Raba tn 1 kinnistul asub kunagine Rääma
mõisahoone, mis hetke on kasutuseta, varasemalt oli hoones noorte tehnikamaja.
Olulisema ühiskondliku hoonena paikneb Raba tn 3 kinnistul Raba ja Oja tänava nurgal Pärnu
Rääma põhikool.
Rääma, Raba, Oja ja Männi tänava kvartalis kehtib 2013 aastal kehtestatud Rääma pargi
kvartali detailplaneering.
Lisaks on olulise taristuobjektina ehitamisel Raba-Pargi sild, mis ühendab nii Rääma kui ka
Niidu tööstuspiirkonna kesklinnaga. Arvestades tulevaid liikluskorralduslikke muutusi ka
Tallinna maantee Sauga-Pärnu lõigul võib oletada, et Raba tänavast saab oluline sissesõit
Pärnu linna. Linnaruumiliselt oluline muudatus toob tõenäoliselt endaga kaasa olulised
muutused nii kinnisvara arenduses kui ka liikluskorralduses.
Järeldus: Rääma tn 38 kinnistu näol on tegemist on muust linnakeskkonnast eraldatud
olemasoleva tootmismaaga, mis on valdavalt ääristatud elamupiirkondadega. Kinnistu asub
kahe üsna olulise linna tänava (Raba ja Rääma) nurgal. Koos Raba-Pargi silla ehitamisega, mis
toob piirkonnale kesklinna oluliselt lähemale, on loogiline, et tootmistegevus asendub elu ja
ärifunktsiooniga. Tegemist on osana pikemast protsessist, millega ka teised jõeäärsed
endised tootmis- ja tööstusalad planeeritakse elamu- ja äripiirkondadeks.
Töö nr 2307 Lk 6 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
4. Ruumilise arengu eesmärgid
Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering
(kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021.a otsusega nr 21).
Joonis 5 Rääma tn 38 kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaanil
Üldplaneering näeb alale ette arenguala. Üldplaneeringu kohaselt on arengualad linnaruumi
osad, mis eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul
on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lähtuvalt
arenguvõimaluste paljususest ei ole peetud otstarbekaks määrata üldplaneeringuga
konkreetset juhtfunktsiooni vaid erinevate võimalike juhtfunktsioonide raames on antud
tingimused aladele ruumilise ja funktsionaalse lahenduse kavandamiseks senise funktsiooni
muutumisel.
Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänavate vahele jääva arenguala (A5) kohta näeb
üldplaneering ette järgmised tingimused:
Arenguvisioon: Eesmärk on suurtootmise välja viimine jõe äärest ja elamualade vahelt ning
uue kesklinna viiva silla äärsele alale sobiva ruumilise ja funktsionaalse lahenduse leidmine.
Alal lubatud juhtotstarbed: Väikeelamute maa-ala (Ev); Korruselamute maa-ala (Ek); Äri ja
teeninduse maa-ala (Ä); Tee ja tänava maa-ala (Lt).
Planeerimise ja hoonestamise põhimõtted: arvestades, et läheduses on kool, lasteaed,
park, kirik ja muud planeeritavad või olemasolevad ühiskondlikud funktsioonid, on tegemist
potentsiaalse multifunktsionaalse teeninduspiirkonnaga ning kesklinnalähedase
elupiirkonnaga.
Haljastuse põhimõtted: Kaaluda piirkonnast läbi kulgeva oja avamist. Hoonestuse vaheline
väliruum tuleb kavandada kõrgekvaliteediliselt. Elamualade kavandamisel tuleb ette näha
puhkevõimalused. Mitme korterelamu kavandamisel on soovitav ette näha üks ühine
puhkeala.
Töö nr 2307 Lk 7 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Liikluskorralduse põhimõtted: Allika ja Kirsi tänavad tuleb omavahel ühendada. Võimaliku
kavandatava kaubandus-teenindushoone avatud parkimisala ei tohi paikneda Rääma ja Raba
tänavate nurgal. Määrata vajadusel alad „pargi ja kõnni“ parklate väljaarendamiseks.
4.1. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule
Käesolev detailplaneering on koostatud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt
arvestades, et arengualade määramise eesmärk on leida piirkondadele uued terviklikud
linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhjaline ja tasakaalustatud arendus
(üldplaneeringu seletuskiri lk 45).
Läbi viidud arhitektuurivõistlusega on Rääma tn 38 kinnistule leitud terviklik linnaruumiline
lahendus, mis näeb alal tööstuse likvideerimist ning asemele tervikliku elu- ja äripiirkonna
kujundamist koos inimsõbraliku avaliku ruumiga. Samuti näeb lahendus ette ka Rääma oja
avamise. Lahenduse mõte arengualal on võimaldada suuremal alal läbitöötatud lahendust,
mis üksikute kruntide puhul võib olla üldplaneeringut muutev.
Arvestades, et tegemist on arengualaga ning alale on koostatud terviklik lahendus, siis ei ole
tegemist elamu üksikkruntide puhul tegemist valdavalt üldplaneeringu kohase lahendusega.
See on põhjendatud järgnevalt:
Esmalt on üldplaneeringu üldine idee tagada üldplaneeringus seatud reeglite järgimine
olemasolevas väljakujunenud keskkonnas, mis vähendab oluliselt võimalust teistsuguste
keskkondade loomiseks. Lähtuvalt sellest on üldplaneeringus määratud arengualad, mis
moodustavad suurema ala ning kus on seetõttu võimalik keskkonnaloomele vabamalt
läheneda.
Üldplaneeringu üks eesmärkideks hea kvaliteediga elukeskkonna tagamine nii olemasolevas
keskkonnas kui uusarenduste puhul. Arhitektuurivõistluse „The Flax Quarters“ töö
tulemusena on kavandatud mitmekesine ja kõrge kvaliteediga (elu-)keskkond. Võistlustöös
kohaselt planeeritud elamukrundid on tavapärasest veidi väiksemana (A-tsoon), mida
kompenseerib keskne suur haljasala ning see, et A-tsooni parkimine on valdavas osas
planeeritud eraldi hoonesse. Selle tulemusena on valdav osa planeeritavast elamualast
autovaba või vähese autokasutusega. Väiksemad krundid, kruntide vahelised (jala-)käiguteed
ning mitmekesine maastik soodustavad rohkem jalgsi liikumist ning seeläbi ka suuremat
inimeste vahelist suhtlust. Sama puudutab ka C-tsooni elamuid, kus on mõnevõrra
privaatsem elamutüüp (paarismajad), kuid ka seal on keskne liikumisala, mis on vähese
autokasutusega ja mõeldud mitmekesisteks tegevusteks.
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku ka Rääma oja ehituskeeluvööndi
täpsustamiseks ja vähendamiseks (vt p 9.1). Kuna oja on planeeringu koostamise hetkel
torus, siis hetkel Rääma tn 38 kinnistul Rääma ojal ehituskeeluvööndit ei ole.
Töö nr 2307 Lk 8 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
5. Planeeringulahenduse kirjeldus
Rääma tn 38 kinnistule on kavas ehitada elu- ja äripiirkond. Arenduse esimese etapina viidi
2022 aastal läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Rootsi arhitektuuribüroo Wingardhs tööga
„The Flax Quarters“ ja mis on käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks.
Võistlustöö näeb ette luua Pärnusse mitmekesine ja kaasaegne aedlinn, mille kujundavad
kvaliteetsed elamispinnad, mitmekülgne avalik ruum ja mis lähtub igakülgselt säästlikust
planeerimisideest:
1. madala süsinikusisaldusega disain ja materjalide taaskasutamine;
2. roheline liikuvus - autovabade avalike ruumide maksimeerimine ning
motoriseerimata ja avalike transpordivahendite kasutamise edendamine;
3. päikeseenergia tootmine ning säästlike energialahenduste kasutamine;
4. bioloogiline mitmekesisus - püsivate ja mitmekesiste haljasalade loomine;
5. kaasava naabruskonna kujundamine, mis keskendub inimmõõtmelisele ja
mitmekesisele avalikule ruumile, mis parandab elanike tervist, heaolu ja
sotsiaalset läbikäimist;
6. ruum linnapõllumajanduseks – väikesed aiad ja aialapid võimaldavad kasvatada
pisipõllumajandust.
Tihe ja madal hoonetüpoloogia loob unikaalsed eluomadused, mis ühendavad elanikke
avaliku ruumi ja rohealadega. Tere tulemast kaasaegsesse ja elavasse aedlinna!
Joonis 6 Väljavõte arhitektuurivõistluse võidutööst The Flax Quarters
Töö nr 2307 Lk 9 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Võistlustööga on ala planeeritud valdavalt elamumaaks. Rääma ja Raba tänava nurgale on
kavandatud avalikud hooned, äripinnad ja teenused (kauplus, baar, restoran, kontorid jms),
ning avalikud väljakud, mis on omakorda seotud elupiirkondade vahele suunduvate teede ja
rohealaga. Ala on jaotatud erinevateks tsoonideks, kuhu on planeeritud erineva tüpoloogiaga
elamualad. Elamualade vahele Raba tänavaga paralleelselt on planeeritud avalikult kasutatav
roheala. Samuti on plaan avada Rääma oja ning kujundada selle ümber tiik või märgala.
Planeeritav ala on jaotatud kolmeks tsooniks (vt Joonis 7):
Joonis 7 Planeeritava ala tsoneering
A tsoon – „küla järve ääres“ – suhteliselt väikeste mõõtmetega eluasemed, mis paiknevad
ümber rajatava tiigi (avatav Rääma oja), kus on intiimsed ja privaatsed aiad. Hoonete vahel on
kitsad tänavad ja käänulised teed, mis ühendavad elamuid keskse haljasalaga.
Hoonestus koosneb erinevate tüpoloogia ja suurusega mahtude segust. On nii tavalisi
ridamaju, paarismaju ja mitmekorruselisi kortermaju. Tüpoloogiate mitmekesine struktuur
loob eeldused laiale kasutajarühmale.
B tsoon on avalikum, multifunktsionaalsem ja rohkem kesklinnale orienteeritud ala
Piirkond asub Rääma ja Raba tänavate nurgal. Uue silla avamisel hakkab piirkond paiknema
kesklinnale väga lähedal. See on esimene piirkond, mida kesklinna poolt tulija jõe ületamisel
näeb. Piirkonnas on avatud ja aktiivsed esimesed korrused, ärihooned ja avalikud ruumid, mis
kutsuvad inimesi alaga tutvuma.
B tsoon jaguneb erinevateks hooneteks, millel on kõigil oma iseloom:
Töö nr 2307 Lk 10 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Pos B-01 – „Turuhoone“ – olemasolev hoone Rääma tänava ääres
Olemasoleva hoone esimene korrus on kavandatud turuhooneks (äripind). Esimesele
korrusele rajatakse täiendavaid sissepääse, avardades hoone kasutusvõimalusi ning
rõhutades suhet kagusuunas asuva sissepääsuväljakuga.
Teine korrus on kavandatud büroopindadeks (koostöö ja ühiskasutusega pinnad), säilitades
olemasoleva hoone avatust ja vaated suursugustele ajaloolistele konstruktsioonidele.
Ülemisele korrusele ja katusele on lisaks kavandatud kesklinna vaadetega avalik ala, mis
koosneb restoranist, kasvuhoonest, konverentsiruumidest ja välialadest. Et vältida hoone
taha jääva ala varjutamist, ei soovita hoonet kõrgemaks ehitada.
Pos B-011 – „Linnumaja“ –
"Linnumaja" on piirkonna maamärk, mis toimib sissepääsuportaalina kogu alale. Hoone on
kavandatud eluhoonena.
Seitsmekorruseline tõstetud hoonemaht pakub häid vaateid Pärnu jõele kesklinnale. Hoone
on kavas ühendada ka Turuhoone ülemise korruse ja katusealaga, lisades hoonele ka avaliku
funktsiooni. Hoonele annavad iseloomuliku karakteri konsoolsed rõdud.
Pos B-02 – „Mäenõlv“ – multifunktsionaalne hoone Raba tänava ääres
Suure osa hoone mahust moodustab parkimine, mis on kavandatud kaldpindadele
võimaldades niiviisi säästa ruumi eraldiseisvatelt juurdepääsurampidelt.
Lisaks maapealsele parkimisele on see piirkonna peamine maapealne parkimisvõimalus.
Lisaks on ka planeeritud üks maa-alune parkimiskorrus.
Juurdepääs on planeeritud hoone põhjaküljest Raba tänavalt.
Kogu mahu peale on planeeritud elamuühikud luues nõnda lõunasse avaneva nõlva, mille
aluseks sama kaldpind, kus on alumiste korruste parkimine. See võimaldab pääseda ligi igale
elamuüksusele mööda trepistikku hoonete vahel, kui ka otse parkimiskorrustelt.
Erinevad aatriumid, väiksed hoovid ja katuseterrassid pakuvad privaatseid väliruume, mille
vahel on kitsad juurdepääsuteed.
Alumise korruse põhiosas paiknevad äripinnad, mis avanevad nii Raba tänava,
sissepääsuväljaku kui ka läände jääva keskväljaku poole paiknedes ristmikule ja sillale kõige
lähemas tsoonis, kus liigub kõige rohkem inimesi. Äripindadele on planeeritud teenused nii
kohalike kui ka laiema piirkonna teenindamiseks. Kaubaga varustamine ja teenindusala on
planeeritud hoone siseselt nii, et see on varjatud. Juurdepääs ja väljumine on kavandatud
parempööretega Raba tänavale.
Pos B-03 – „Taaskasutustorn“
Hoone keskne positsioon ala rohevööndi ja avaliku ala keskmes kajastub alumisel korrusel,
kuhu on planeeritud ruumid ühiskondlikeks tegevusteks, nagu sünnipäevapeod, kirbuturud,
koosviibimised ja kokanduskursused. See on koht, kus kogukond saab kokku tulla.
Ülemised korrused on planeeritud erineva suurusega korteriteks, nii et kõigil on rõdud ja
vaated mitmes suunas.
Töö nr 2307 Lk 11 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Fassaad koosneb on planeeritud lahendada krunti piiravatest taaskasutatud
betoonelementidest.
Pos B-04 – „Kvartal“
B tsoonile linliku tiheduse lisamiseks on kavandatud traditsiooniline perimetraalne
elamukvartal. Keskses poolavatud sisehoovi on kavandatud rohkelt rohelust. Sinna viivad läbi
kahe korruse avanevad läbipääsud, mille kaudu avaneb pääs alale ja sellest läbi. Osa kvartalit
läbivast jalakäijate liikumisteest ühendab "Metsa" (C) idas asuva elamualaga.
Suhtluse naabritega ja kogukonnatunde loomiseks on korterite sissepääsud ja köögid
paigutatud sisehoovi poole. Esimesel korrusel turuhoone pool paiknevad äripinnad on kohaks
kohvikutele ja restoranidele.
Parkimine on kavandatud hoone alla. Sisehoov ja alumine korrus on maapinnast veidi
kõrgemale tõstetud (umbes 1 ,2m), et lisada nii alumise korruse korterite privaatsust kui ka
vähendades suurte kaevamiste ja maa-aluste konstruktsioonide vajadust alloleva garaaži
jaoks ning tehes ruumi puude istutamiseks.
Pos B-05 – Hotell
Võrreldes võistlustööga on tehtud Rääma tänava äärse hoonestuse asemel tehtud muudatus
ning varasema kolme paariselamu asemele on planeeritud majutusfunktsioon.
C – „mets“ – Elamuala, kus säilitatakse võimalikult palju olemasolevaid puid ja lisatakse veel
täiendavat haljastust. See annab piirkonnale ainulaadse iseloomu ja atraktiivsuse - elu suurte
puude varikatuste all. Peamiseks elamutüübiks on paarismajad, kus elupinnad võivad olla nii
üksteise peal ja/või kõrvuti. Kõigil korteritel on juurdepääs kohapeal asuvatele eraaedadele.
Kaldkatuste ja puitfassaadidega hooned, mis on ümbritsetud aedadega meenutavad
ümbritsevaid elamupiirkondi.
Töö nr 2307 Lk 12 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Joonis 8 Väljavõte arhitektuurivõistluse võidutööst ’The Flax Quarters’ - 3D visualisatsioon
Töö nr 2307 Lk 13 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused
Tabel 1.
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Hoonete Suurim maa- Suurim maa-
Olemasoleva Suurim lubatud Hoonestuse Krundi Orient.
Pos. Krundi Krundi kasutamise suurim alune pealne
katastriüksuse korruselisus maa- maksimaalne kõrgus täisehituse Katuse tüüp ja kalle korterite
nr. pindala m² sihtotstarve lubatud arv ehitisealune ehitisealune
aadress alune/ maa-pealne m % arv*
krundil pind m² pind m²
Rääma tn 38 A-01 784 EK; ER 2 0/3 0 260 10,5 34 lame või madal viil 0-15° 9
Rääma tn 38 A-02 899 EK; ER 2 0/2 0 400 8,5 45 lame või madal viil 0-15° 6
Rääma tn 38 A-03 1725 EK; ER 2 0/3 0 550 10,5 32 lame või madal viil 0-15° 19
Rääma tn 38 A-04 800 ER 2 0/2 0 300 8,5 38 lame või madal viil 0-15° 4
Rääma tn 38 A-05 1707 EK 2 0/4 0 600 13,5 36 lame või madal viil 0-15° 28
Rääma tn 38 A-06 756 EK; ER 2 0/2 0 350 8,5 47 lame või madal viil 0-15° 5
Rääma tn 38 A-07 917 EK; ER 2 0/2 0 350 8,5 39 lame või madal viil 0-15° 5
Rääma tn 38 A-08 580 EK; ER 2 0/4 0 380 13,5 66 lame või madal viil 0-15° 17
Rääma tn 38 A-09 969 EK; ER 2 0/2 0 350 8,5 37 lame või madal viil 0-15° 5
Rääma tn 38 A-10 505 EK; ER 2 0/3 0 350 10,5 70 lame või madal viil 0-15° 12
Rääma tn 38 A-11 903 EK; ER 2 0/2 0 400 8,5 45 lame või madal viil 0-15° 6
Rääma tn 38 A-12 1242 EK; ER 2 0/2 0 420 8,5 34 lame või madal viil 0-15° 6
Rääma tn 38 A-13 638 EK; ER 2 0/3 0 380 10,5 60 lame või madal viil 0-15° 13
Rääma tn 38 A-14 829 EK; ER 2 0/4 0 550 13,5 67 lame või madal viil 0-15° 25
Rääma tn 38 A-15 618 EK; ER 2 0/2 0 300 8,5 49 lame või madal viil 0-15° 4
ÄK 0 - 100%; ÄB 0 - 100%; HA1 - 3; HA2 - 4; HA1 - 9,5; HA2 - 14,5;
Rääma tn 38 B-01 2210 3 310 1500 68 lame või madal viil 0-15° 21
ÜL 0 - 20% HA3 - 7 HA3 - 38,5
ÄK 15 - 30%; LP 35 - 75%;
Rääma tn 38 B-02 4638 2 -1/5 4300 4300 20,5; vt põhijoonis 93 lahendada projektiga 27
EK 30 - 50%; ÄB 0 - 20%
ÄB, ÄK 0 - 15%; EK 85 -
Rääma tn 38 B-03 796 1 0/7 0 360 8,5 46 lame või madal viil 0-15° 28
100%
ÄK 5 - 10%; ÄB 5 - 10%; EK
Rääma tn 38 B-04 2774 3 -1/3 2500 1800 12 65 lame või madal viil 0-15° 50
90 - 95%
Rääma tn 38 B-05 1204 ÄM 75 - 100%; ÄK 0-25% 1 -1/4 1000 600 15,5 50 lahendada projektiga 0
Rääma tn 38 C-01 522 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 29 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-02 478 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 32 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-03 464 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 33 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-04 446 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-05 507 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 30 viil 30-45° 2
Töö nr 2307 Lk 14 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Rääma tn 38 C-06 448 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-07 450 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-08 448 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-09 328 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 40 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-10 492 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 31 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-11 488 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 31 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-12 468 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 33 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-13 535 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 29 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-14 404 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 38 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 C-15 606 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 25 viil 30-45° 2
Rääma tn 38 L-01 4655 LV 0 0 45 0 0 0 0
Rääma tn 38 L-02 2664 LV 0 0 0 0 0 0 0
Rääma tn 38 L-03 2472 LT 0 0 0 0 0 0 0
Rääma tn 38 L-04 1655 LV 0 0 0 0 0 0 0
Rääma tn 38 Ü-01 5463 HP 0 0 0 0 0 0 0
Rääma tn 38 Ü-02 897 HP 0 0 0 0 0 0 0
50 384 m² 16730 320
* Korterite arvu võib täpsustada projektiga juhul, kui on tagatud piisav parkimiskohtade olemasolu
** Pos C-1 – C15 kruntidele planeeritud autovarjualuste alune pind võib olla kuni 70 m² krundi kohta. Selle võib juurde liita suurimale maapealsele ehitisealusele pinnale, kui varjualune on põhihoonega konstruktiivselt seotud. Varjualuse
kinni ehitamine (garaažiks) ei ole lubatud.
EK – korterelamu maa EPk – kaksikelamu maa ER – ridaelamu maa
ÄB – kontori- ja büroohoone maa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄM – majutushoone maa
LP – parkimisehitise maa LT – tee ja tänava maa HP – haljasala maa
ÜL - haridus- ja lasteasutuste maa LV – linnaväljaku maa
Töö nr 2307 Lk 15 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
7. Arhitektuursed tingimused ja märkused
1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile.
2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab lähtuma võimalikult palju
arhitektuurivõistluse lahendusest. Viimistlusmaterjalide valikul lähtuda
arhitektuurivõistluse töö esteetikast. Eelistatud naturaalsed ja piirkonnale
iseloomulikud materjalid (laudis, krohvipind, klaas). Peamiste avaliku funktsiooniga
hoonete projekteerimisse on soovitav kaasata arhitektuurivõistluse võitnud arhitektid
või arhitektuuribüroo.
3. B-01 kuni B-04 hoonete fassaadid, mis on avatud B-tsooni aktiivse jalakäijate ala
suunas (pos L-01 ja L-02) tuleb lahendada äripindade osas avatud ja ümbritseva
ruumiga suhtleva ärifassaadina (vaateaknad, reklaampinnad, sissepääsud jms).
Hoone teenuste- ja elamispindade sissepääsud peavad olema arhitektuurselt
rõhutatud ning olema kujunduslikult fassaadpinnast selgelt eristatavad. Teenindus- ja
tehnosissepääsud varjata arhitektuursete võtetega.
4. B-05 hoone Rääma tänava poole avatud fassaad lahendada samuti vatud ja
ümbritseva ruumiga suhtleva ärifassaadina (vt p 3).
5. B-01 hoone katusele on lubatud ehitada rajatisi (varjualused, pergolad vms), mis
võivad ületada hoone põhimahu kõrgust (aluseks võtta arhitektuurivõistluse töö
lahendus).
6. Pos B-02 hoonestus on lubatud välja ehitada etapiviisiliselt. Arvestades, et
arendustegevust alustatakse B-etapist ning Pos B-02 sisaldab suures osas A-etapi
elamute parkimiskohti, siis on detailplaneeringuga lubatud hoonestuse ehitamine
etapi kaupa ja parkimishoone asemele avaparkla ehitamine.
7. Pos B-05 hoonestuse kavandamisel arvestada Rääma tn 38 kinnistul asuva ajaloolise
hoone räästajoont ja hoone üldisi mahulisi proportsioone (B-05 hoonestus kavandada
eraldi mahtudena (3 mahtu), mis võivad olla ühendatud galeriidega).
8. A-tsooni elamutele, mis on avatud nii avaliku tänava kui ka avaliku haljasalapoole,
näha ette sissepääsud mõlemalt poolt.
9. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m²
hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega (va alla 1m hoone
räästad ja varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kui ei ole
määratud teisiti.
10. C-tsooni elamud (pos C-1 – C15) lahendada ühtselt, nii et hooned koos piirete jm
elementidega moodustaksid arhitektuurselt tervikliku elamupiirkonna.
11. Et vältida tänavaruumi liigset koormamist tehnilise taristuga, tuleb A ja C tsooni
paigaldatavad liitumiskilbid paigutada nii, et kilbi esikülg paikneb kinnistu piiril (vt
Joonis 11) või kasutada muid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad liitumispunkti
paigutamist võimalikult varjatult ja keskkonda väärtustavalt.
12. Uue alajaama asukoht täpsustada projektiga. Alajaam tuleb integreerida haljasala
maastikulahendusse või leida sellele sobiv asukoht hoone mahus.
13. Ü-01 haljasala maale (väljaspoole ehituskeeluvööndit) on lubatud püstitada
dekoratiivobjekte, kasvuhooneid, varjualuseid, paviljone jm rajatisi, et võimaldada nt
kogukonna tarbeaedade/istutusalade teket või muude mitmekesise
funktsionaalsusega ruumide ja alade teket.
Töö nr 2307 Lk 16 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
14. Hoonete tulepüsivusklass ja täpsemad tuleohutuse nõuded määratakse
ehitusprojektiga.
8. Liikluskorraldus, parkimine
Planeeritavatele kruntidele on võimalikud juurdepääsud külgnevatelt tänavatelt (Rääma,
Raba, Ilvese, Allika, Kirsi). Täpne juurdepääsude asukoht ja lahendus antakse projektiga.
Planeeritav ala on hästi juurdepääsetav. Rääma ja Raba tänaval on toimiv ühistransport.
Seoses uue silla ehitusega hakkab kesklinn olema ca 10 min jalgsikäigu kaugusel.
Silla ehitusega seoses muutub piirkonnas eeldatavalt ka ühistranspordikorraldus. Raba
tänava projektiga on Raba tänava äärde ette nähtud ka uued bussipeatused. Lähtuvalt sellest
on detailplaneeringu eesmärk võimalikult vähest autokasutusvajadust ning alternatiive
soodustava keskkonna loomine.
Elamute parkimislahenduse (korterite ja parkimiskohtade arv, parklate paigutus jms) täpne
lahendus antakse projektiga. Parkimine lahendatakse arvestusega minimaalselt üks
parkimiskoht ühe korteri kohta.
Vastavalt arhitektuurivõistluse tööle on ala lahendatud tervikuna nõnda, et valdav osa
planeeringualast on mõeldud kergliiklejatele (jalakäijad, jalgratturid) või on ühiskasutusega
(kergliiklejatele mõeldud ruum, kus võib teatud juhtudel liikuda ka teenindav transport). See
tähendab seda, et valdava osa hoonete parkimine ei ole lahendatud omal krundil vaid
lahendatakse veidi eemal olevas parklas või parkimishoones.
A tsoon hõlmab 16 elamukrunti kokku 164 korteriga. Parkimisvõimalused on osadel kruntidel
tagatud omal krundil või krundi vahetus läheduses Ilvese ja Kirsi tänava ääres 58 autole.
Ülejäänud parkimiskohad (106 kohta) on planeeritud parkimismajja (pos B-02, vt B
tsoon).
B tsoon koosneb neljast krundist, kuhu on kokku planeeritud 126 korterit pluss äripinnad.
p-kohti (1/60 br kortereid (1 p- p-kohtade
Pos nr äripinna m² p-kohtade asukoht
m² kohta) koht krt kohta) arv
B-01 3000 50 21 71 parkimismaja (pos B-02)
B-02 2300 38 27 65 parkimismaja (pos B-02)
B-03 340 6 28 34 parkimismaja (pos B-02)
Kokku 5640 94 76 170
B-04 hoone -1 korrusel,
äripindade p-kohad pos L-03
B-04 340 6 50 52 krundil
Parkimismajja (pos B-02) on planeeritud A ja B tsooni parkimiskohad, mis ei ole lahendatud
omal krundil.
Lähtuvalt sellest tuleb parkimismajas tagada vähemalt 170 kohta B tsooni parkimisele
ja 109 kohta A tsooni parkimisele. Parkimismajja näha ette kokku minimaalselt 280
parkimiskohta (täpne arv antakse projektiga).
Töö nr 2307 Lk 17 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Osaliselt on külaliste ja äripindade parkimiskohad planeeritud ka tee ja tänava krundile L-03.
Pos L-01asuv parkimine on ühiskasutuseks naaberhoonetele.
Pos Ü-02 asuv parkla on ühiskasutuseks piirkonna elanikele või külalistele.
C tsoon koosneb 15 paarismaja krundist, kus on kokku 30 korterit. C-1 kuni C-15 kruntidel on
parkimisvõimalused tagatud omal krundil. Külaliste parkimiskohad on tagatud tee ja tänava
krundil L-03.
C-16 krundile on kavandatud 4-korruseline majutushoone 1 korrusele äripinna rajamise
võimalusega. Hoone parkimine (min 30 kohta) lahendatakse krundi siseselt.
Jalgrataste ja kergliiklusvahendite parkimine
Jalgrataste parkimisvajadus lahendada võimalusel omal kinnistul võimalikult hoonete
sissepääsude lähedal. Püsielanike parkimiseks kavandatud rataste parkimine lahendada
varikatusega parkimisrajatistes. Korterelamute ja kaubanduspindade vahetus läheduses
olevad jalgrattaparklad lahendada katustatuna.
Parkimislahenduse normatiivi aluseks on standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Minimaalselt tagada 1 jalgratta parkimiskoht korteri kohta. Ridaelamutel minimaalselt 1 koht
ridaelamu boksi kohta. Täiendavalt paigutada rattaparklaid ka avalikult kasutatavasse ruumi
(äripindade ja kohvikute juurdepääsude juurde, mänguväljakute, bussipeatuste,
ülekäiguradade, suuremate elamute lähedusse). Suurem jalgratta- ja kergliiklusvahendite
parkla näha ette Rääma ja Raba tänavate ristmiku lähedusse avalikule alale (krunt pos L-01).
Planeeritaval alal olevad sillad üle Rääma oja (va võimalikud laudteed/sillad pos Ü-01 krundil)
peavad olema piisava kandevõimega, et kanda päästetehnikat.
Tee ja tänava maa (LT ) ja linnaväljaku maa (LV) krundid (pos L-01 – L-05) on planeeritud
avalikult kasutatavaks.
9. Haljastus, maastik, piirded, katendid
Kogu ala haljastuse üldlahenduse aluseks võtta arhitektuurivõistluse töö, mis näeb teadlikult
ette väiksemad elamukrundid, pakkudes nõnda rohkem hoonete vahelist avalikku
koosolemise ruumi. Seega kompenseerib avalik väli- ja haljasruum, mille hulka kuuluvad
lisaks kesksele rohealale (pos Ü-01) ja hoonete vahelised kõnniteed.
Enamike elamukruntide puhul on parkimine lahendatud väljaspool krundi piire ning
keskne ala on kujundatud avalikuks haljasalaks koos Rääma oja avamisega. Lähtuvalt
sellest ei sea käesolev planeering ka eraldi haljastuse osakaalu kruntide pinnast.
Tsoon A ja C elamukruntidel tuleb hoonestusest ja parkimisest vaba ala haljastada ja
kujundada õuealaks. Haljastus lahendada mitmerindelisena. See tähendab, et lisaks
murupinnale tuleb kasutada tuleb erineva kõrguse ja vormiga haljastust (hekid, puud, põõsad,
ronitaimed).
Töö nr 2307 Lk 18 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Tsoon C haljastamisel istutada igale krundile minimaalselt kaks puud. Istutatavad puud
peavad tulevikus omama kõrghaljastuslikku väärtust, mis tähendab, et puu saavutatav kõrgus
peab olema vähemalt 10 m.
Pos C-1 kuni C-15 kaksikelamute parkimisel järgida planeeringu põhijoonisel (vt joonis AS-3)
toodud printsiipi, kus parkimine on lahendatud kahel pool krundi servas. Hoone ette tuleb jätta
piisav ruum eesaia kujundamiseks.
Pos C-16 krundil ei ole kõrghaljastuse nõuet maa-aluse parkimisala tõttu. Hoonest väljapoole
jääv krundi pind (ka maa-aluse parkimise pealne osa) haljastada mitmekesise
madalahaljastusega (põõsad kõrrelised vms).
Avalike haljasalade ja väliruumi lahendus anda tervikprojektina. Projekt koostada
tunnustatud maastikuarhitektuuri büroo poolt või kaasata projekteerimisse
maastikuarhitektid.
Avalikud haljasalad kujundada nõnda, et need soosiksid nii erinevaid väliruumi tegevusi, kui ka
elurikkust toetavat haljastuslahendust.
Avalikult kasutatavasse ruumi istutatavad puud peavad tulevikus omama kõrghaljastuslikku
väärtust, mis tähendab, et puu saavutatav kõrgus peab olema vähemalt 10 m.
Istiku kõrgus lehtpuul peab olema min 3,5 m ja okaspuul min 2,5. Istutatavate puude tüve
läbimõõt peab olema min 4,0-5,0 cm. Väliala terviklik lahendus antakse haljastusprojektiga.
Avalikule haljasalale näha ette üks suurem spordi- ja mänguväljak, kuhu näha ette tegevusi
erinevatele vanusegruppidele. Mänguväljakute alad lahendada koos maastikukujundusega.
Mitte kavandada vaid ühetüübilisi standardtooteid vaid luua koos õueala lahendusega terviklik
mänguline keskkond koos maastiku ja haljastusega. Lisaks luua ka istumisvõimalused (koos
prügikastide jm vajalikuga) nii mänguväljaku läheduses kui ka mujal õuealal.
Pos L-04 krundil näha ohutuse tagamiseks vajadusel piire, mis takistab haljasalalt otse
liiklusalale jooksmist.
Avatava Rääma oja äärse haljasala võib kavandada tiigina. Kui peaks selguma, et
hüdroloogilised või keskkondlikud tingimused ei ole tiigi rajamiseks sobivad, võib oja ümbruse
kujundada haljasala või märgalana.
Eluhoonete kruntide uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine
heakorrastus antakse hoonete projektiga.
Avalik kergliiklusala kujundada inimsõbralikuks avalikuks ruumiks kasutades erinevat tüüpi
katendeid, väikevorme, tänavamööblit ja haljastust nii, et kujuneks hea kvaliteediga ruum, kus
on mõnus liigelda ja aega veeta nii noortel kui vanadel.
Kergliiklusalal paigutada sobivatesse kohtadesse hajusalt ka spordi- ja mänguvahendeid (kiik,
ronimisvõrk, -sein, rippkang jms), et soodustada tegevusi väliruumis.
Piirded – B tsoonis ei ole piirete rajamine lubatud (va madal haljaspiire). B-05 krunti on
lubatud piirata pos L-04 krundi ja Rääma tn 34a kinnistu poolt.
Kruntide piiridele on lubatud rajada piirdeaiad maks kõrgusega 1,4 m. Peamise piirdetüübina
kasutada haljaspiiret (hekk), mis võib olla kombineeritud puit või võrkpiirdega (mitte kasutada
keevisvõrku). Lubatud ei ole kavandada mitteläbipaistvaid aedu (plankaed).
Töö nr 2307 Lk 19 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
C-tsoonis on lubatud pos L-04 äärde jäävate piirete kõrguseks kuni 1,2 m.
Katendid – segakasutusega ja parkimisalade katenditena kasutada vett läbi laskvaid
katendeid (tänavakivi). Vajadusel kasutada koos erinevate katenditega, mida võib
kombineerida ka asfaldiga, et tähistada nt erinevaid liikumistsoone ja alasid. Asfaldi
kasutamisel vältida suuri monotoonseid pindu. Suuremate sillutatud alade katend valida
võimalikult heledatooniline, et vältida kuumasaarte tekkimist.
Säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Likvideerida võib puid, mis on vältimatult
vajalikud ehitustegevuse läbi viimiseks (sh ka hoonestusalaga kattuvad olemasolevad puud).
Likvideeritavate/ohustatud puude asukoht näidata projektiga. Samuti näha ette meetmed
puude kaitsmiseks.
9.1. Rääma oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Kehtiv Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering teeb ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepaneku Pärnu linnas paiknevate ojade kalda aladel (Rääma oja, Niidu oja, Väike-Niidu oja).
Arvestades välja kujunenud hoonestuslaadi ning planeerimispraktikat ettepanek vähendada
ehituskeeluvöönd 10 m veekogu piirist (veekaitsevööndi piir), et oleks tagatud juurdepääs oja
hoolduseks (vt Piirangute plaan ja ÜP seletuskiri lk 136).
Kuna oja on planeeringu koostamise hetkel torus, siis hetkel Rääma tn 38 kinnistule Rääma oja
ehituskeeluvöönd ei laiene.
Joonis 9 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu piirangute plaanist
Arvestades, et üldplaneering teeb ettepaneku ojade ehituskeeluvööndite vähendamiseks
üldiselt, on võetud eelduseks, et ka Rääma tn 38 kinnistul oleks Rääma oja avamisel
üldplaneeringukohane ehituskeeluvöönd 10 m veekogu piirist.
Arvestades detailplaneeringu lahendust, teeb käesolev detailplaneering ehituskeeluvööndi
ulatust Rääma tn 38 kinnistul täpsustada.
Rääma tn 38 detailplaneeringuga on vastavalt arhitektuurivõistluse tööle (vt p 5) kavandatud
mitmekesine linnaruum, kus põimuvad erinevad ruumid ja keskkonnad. Torus voolav Rääma
oja on kavas avada ning juhtida läbi planeeritava elamuala (A-tsoon). Arhitektuurivõistluse
tööst lähtuvalt on A-tsoon planeeritud elamupiirkonnaks, mis paikneb ümber keskse avaliku
Töö nr 2307 Lk 20 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
haljasala. Haljasala seob omavahel Rääma tänava poole jääva segafunktsiooniga ja ümber
pargi planeeritud elamud.
Läbi linna voolavate ojade kaldad on valdavalt inimtegevuse mõju all. Ojad kulgevad enamasti
läbi eraaedade olles avalikus ruumis nähtavad vaid tänavaruumist avanevatele vaadetele või
siis pargis (Rääma park). Käesoleva detailplaneeringuga on võetud eesmärgiks ühes küljest oja
avamine ning avalikus ruumis eksponeerimine ning teisest küljest oja ümber huvitava ja
meeldiva elukeskkonna loomise, mis on vahetult seotud nii pargi kui ka ümbritsevate
elamutega. Valdavalt on avatud oja ääristatud avalikult juurdepääsetava rohealaga, kuid
vastavalt planeeringulahendusele ulatuvad osad hooned suhteliselt oja lähedale ning kaks
hoonet on planeeritud vahetult veepiirile. Nii moodustub mõnus ojaäärne keskkond, kus on
ojaäärse maastikuga põimitud nii rohelus kui ka hoonestus.
Vastavalt planeeringulahendusele on oja äärde kavandatud ka tiik, mille vorm ja täpne lahendus
luuakse maastikuprojektiga vastavalt hüdroloogilistele ja maastikulistele võimalustele,
mistõttu võib oja ümbruse kujundada haljasala või märgalana. Siinkohal on oluline, et avalikuks
kasutuseks ja parema juurdepääsetavuse tagamiseks on ala peale planeeritud ka sillad või
laudrajad.
Joonis 10 Hooned oja ääres (Kuldiga)
Lähtuvalt sellest teeb käesolev detailplaneering ettepaneku vähendada avatava Rääma oja
ehituskeeluvööndit ca 6 elamukrundi osas alla 10 meetri vastavalt hoonestusalade paigutusele
(vt joonis AS-3). Täpne ehituskeeluvööndi ulatus tuleb välja selgitada maastikuala
projekteerimise käigus, sest detailplaneeringuga ei ole tehnilistel põhjustel võimalik nii oja kui
ka võimalike tiikide kaldajoont täpselt määrata.
Erinevad rajatised (nt puhkealadega seonduvad, mänguväljakud jm taolised rajatised), millele
ei kohaldu LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 loetletud erandid, tuleb rajada enne Rääma oja avamist. Pärast
oja avamist ei ole ehitiste ehitamine Rääma oja ehituskeeluvööndisse LKS-i alusel lubatud (v.a
erandid) ning nende ehitamine eeldab üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga tehtud
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekule positiivse otsuse saamist.
9.2. Täiendavad nõuded seose Rääma oja avamisega
Kui avamistöödega on vajalik teostada Rääma oja süvendustöid või tahkete ainete uputamist
(nt kaldakindlustuse rajamine), võib olenevalt mahtudest vajalik olla veeluba või
veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseaduse (VeeS) § 187 p-d 8 ja 10 ja § 196 lg p-
Töö nr 2307 Lk 21 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
d 2 ja 5). Kui töid tehakse järjekorras, kus rajatakse esmalt hooned, tiigid, märgala ning seejärel
avatakse oja, et tekiks hoonetevaheline veeala, loetakse oja süvendamise mahuks seda osa,
mis eemaldatakse oja ja tiikide vahelt (nende ühendamiseks).
Süvendamine on orgaanilise ja mineraalse pinnase eemaldamine veekogu põhjast. Tahkete
ainete paigutamisel arvestatakse tahkete ainete mahtu, mis paigutatakse keskmisest
veetasemest allapoole. Veekogu süvendamiseks loetakse ka seda, kui tiigid on valmis rajatud
ja seejärel soovitakse need ühendada avatud ojaga. Selle osas saab Keskkonnaamet anda
täiendava seisukoha, kui kavandatud tööde iseloom ja tehnoloogia on täpsemalt kirjeldatud.
Veekogu süvendamiseks ei loeta sette eemaldamist veekogust (va meri) korrashoiu eesmärgil
(VeeS § 176 lg 1). Veekogust (va meri) korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga
alates 5 m³ tuleb registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena (VeeS §
196 lg 2 p 31). Veekogus planeeritud töid on soovitav teostada madalveeperioodil ning vältida
maksimaalselt heljumi levikut.
10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed
Hoone tänava poolsetele fassaadidele mitte paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi
seadmeid (va juhul kui need on projekteeritud koos hoone arhitektuurse lahendusega (nt
päikesepaneelid) ja omavalitsuse arhitektiga kooskõlastatud). Hoonet teenindavatele
tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht.
Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr
71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel
tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama
seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete
välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat
vibratsioonimüra.
NB! Juhul kui avalikke liikluspindu (tee ja tänavamaa, linnaväljaku maa) ja haljasalasid ei
anta üle kohalikule omavalitsusele, siis tuleb läbivatele trassidele seada servituudid
trassivaldaja kasuks.
10.1. Veevarustus
Veevarustuse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused TT-168577.
Ühendus veevõrguga on planeeritud Rääma, Allika ja Ilvese tänava peatorustikest.
Torustikud on planeeritud piki avalikke liikluspindu (tee ja tänava ja linnaväljaku maa)
planeeritavate kinnistuteni.
Projekteerimisel/planeerimisel arvestada AS-i Pärnu Vesi tehniliste nõuetega
(https://www.parnuvesi.ee).
10.2. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused TT-
168577.
Töö nr 2307 Lk 22 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Ühendus reoveekanalisatsiooniga on planeeritud Rääma, Ilvese ja Raba tänava torustikega.
Torustikud on planeeritud piki avalikke liikluspindu (tee ja tänava ja linnaväljaku maa)
planeeritavate kinnistuteni.
Rääma tn 38 kinnistut läbib olemasolev reoveekollektor. Detailplaneering näeb ette kollektori
osalist ümbertõstmist. Kollektorile on vajalik määrata isikliku kasutusõiguse (IKÕ) ala AS
Pärnu Vesi kasuks, mis ulatub osaliselt ka Rääma tn 34a kinnistule.
Üldnõuded
Projekteerimisel selgitada välja kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde
kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu
kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee
neeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta
paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.
Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduses sätestatule.
10.3. Sademeveed
Sademeveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised
tingimused TT-168577.
Olemasolev maapind on tasase reljeefiga kõrguste vahemikuga ligikaudu 5 ... 6 m abs.
Planeeritud võimalikud ühenduspunktid olemasoleva sademeveetrassiga on Rääma tänaval
kaev nr 14 (6-V-2) ja Ilvese tänaval kaev nr 11 (6-A-15).
• A tsooni sademeveed juhtida avatavasse Rääma ojja. Vesi juhitakse planeeritavatelt
teedelt ära vertikaalplaneerimise, rentslite ja drenaaži abil.
• B tsooni sademevete ära juhtimiseks on planeeritud ette nähtud ühendus
sademeveekanalisatsiooni võrguga.
• C tsooni sademeveed juhtida rentslite või vertikaaplaneerimise abil pos L-03 krundile
planeeritud sademeveetrassi ja pos L-04 planeeritavale haljasalale.
Sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee koguse vähendamiseks ja tipukoormuse
hajutamiseks näha ette kruntidele vastavad meetmed – kasutada vett läbi laskvaid katendeid.
Enne torustikku juhtimist kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad, mis
vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel pinnasesse imbuda. Kasutada
katusehaljastust ning maa-aluseid sademevee mahuteid.
Sademevee juhtimine liikluspindadelt on planeeritud etappide kaupa järgnevalt:
- Parklate, jalgteede ja väljakute parkimisalad lahendada vett läbi laskvatena.
- Parklatega ja teedega külgnevatele haljasaladele kavandada parkimisala pinnast
madalam haljasala (veepeenar). Haljasala poolne parkla äärekivi lahendada vahedega,
nii et liigne sademevesi saab voolata haljasalale.
- Krundi sisene sademeveekanalisatsioon lahendada nõnda, et see rakendub alles peale
eelnevate meetmete küllastumist.
Töö nr 2307 Lk 23 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise
osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee
valgumine naaberkinnistutele.
Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate
piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
Üldnõuded
Projekteerimisel/planeerimisel arvestada AS-i Pärnu Vesi tehniliste nõuetega.
Projekti koostamisel täpsustada vooluhulgad ja esitada projekti koosseisus.
Projektis/detailplaneeringus lahendada kasutusest välja jäävad torustikud.
Ehitusprojekt esitada AS-ile Pärnu Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ehitab välja AS Pärnu Vesi liitumislepingu alusel
liituja poolt tasutava liitumistasu eest.
10.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljatanud tehnilised tingimused nr 483812.
Detailplaneeringuga on ette nähtud koht uuele komplektalajaamadele, mis on planeeritud pos
B-02 hoonesse. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega PÄRNU 35/10
piirkonnaalajaamast ja Allika:(Pärnu L) alajaamast.
Uue alajaama asukoht täpsustada projektiga. Alajaam tuleb integreerida haljasala
maastikulahendusse või leida sellele sobiv asukoht hoone mahus.
Planeeritud alajaamadest ja olemasolevast Lossi:(Pärnu L) alajaamast on planeeritud uutele
objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide
elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.
Liitumiskilpidele tuleb tagada teenindamiseks alati vaba juurdepääs.
Et vältida tänavaruumi liigset koormamist tehnilise taristuga, tuleb avalikult kasutatava
liiklusruumi serva paigaldatavad liitumiskilbid paigutada nii, et kilbi esikülg paikneb
kinnistu piiril (vt Joonis 11) või kasutada muid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad
liitumispunkti paigutamist võimalikult varjatult ja keskkonda sobituvalt.
Joonis 11 Elektrikilbi paigutamise skeem
Töö nr 2307 Lk 24 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Elektritoide liitumiskilbist objektideni on ette nähtud maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõiguse tarbeks on vajalik sõlmida servituudid.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta
tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud
kinnistute aadressid.
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Hoonetele ja rajatistele on lubatud paigaldada päikesepaneele, kui need on seotud projekti
staadiumis ehitiste arhitektuurse lahendusega.
10.5. Sidevarustus
Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud tehnilised
tingimused nr 39223319.
Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust
RHU-1241 Ilvese tänaval ja sidekaevust MAN-1234 Raba tänaval.
Igale kinnistule/hoonele on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku
sisendid planeeritavast põhitrassist.
Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases
0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.
Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti Iiinirajatiste kaitseks, tagamaks
nende säilivus ehitustööde käigus.
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
10.6. Soojavarustus
Soojavarustuse planeerimiseks on Gren Eesti AS väljastanud detailplaneeringu
projekteerimistingimused nr PT-26.
Planeeritava ala A ja B tsooni soojavarustus on planeeritud lahendada kaugkütte
baasil.
Planeeritava ala peamised ühendused olemasoleva soojavõrguga on Kirsi tänava (olemasolev
kaugküttetorustik) ja Rääma tänava (projekteeritud) kaugküttetorustikust. Samuti on
kaugküttetorustik planeeritud Ilvese tänavale, mis ühendab Raba ja Kirsi tänava torustikku.
Planeeritud kaugküttetorustiku täpne lahendus antakse projektiga vastavalt ala
arendusetappidele ja projekteeritavate hoonete sisestuskohtade paiknemisele.
Töö nr 2307 Lk 25 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Hoonesisendite asukohtade määramisel jälgida nõuet: kaugküttetorustik peab sisenema
vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei
ole lubatud.
Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on üldjuhul kinnistu piir. Erijuhtudel on
liitumispunkt määratletav haruühenduse maakraanide tarbijapoolsete liitmike asukohaga.
Torustikud transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale,
kinnistusisesed torustikud alates Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule. Piiritlused
täpsustatakse järgnevate projekteerimise staadiumitega.
11. Tuleohutuse tagamine
Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:
• Tuleohutuse seadusest
• Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“;
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.
Kavandatava hoonestuse kasutusviis tsoonis A ja C on I (eluhooned). Tsoonis B on
hoonestuse kasutusviisid I (eluhooned), IV (kogunemishooned), V (kontorid), VII (garaažid)
Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga.
Välimise tulukustutusvee vajadus on A ja C tsoonis 10 l/s 3 tunni jooksul.
Hüdrandid
Lähimad olemasolevad hüdrandid paiknevad Rääma, Raba ja Ilvese tänavatel.
• hüdrant nr 447, sõlmes 513, Rääma ja Raba tänava ristmikul, koordinaadid
6472511,6, 529754,6, vooluhulk 45,7 l/s;
• hüdrant nr 166, sõlmes 512, Ilvese 34 juures, koordinaadid 6472797,6, 529778,7,
vooluhulk 53,7 l/s;
• hüdrant nr 165 Raba tänava ääres, Raba ja Ilvese tänava ristmiku lähedal;
• hüdrant nr 167 Ilvese ja Kirsi tänava ristmikul;
• hüdrant nr 448 Raba tänava ääres;
• hüdrant nr 524 Rääma tänava ääres Rääma tn 34a kinnistu ees;
Täiendavalt on juurde planeeritud hüdrandid L-03 krundile Allika tänava lõpus ja Ü-02 krundile
Kirsi tänava pikendusel (vt joonis AS-3).
11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb
rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada
materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 %
ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.
Töö nr 2307 Lk 26 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad valdavas osas paigutatud nõnda, et
naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad. A tsoonis
ulatuvad mitmed hooned tuleohutuskujadesse. Tuleohutuse tagamiseks on hoonete tarindid
on võimalik projekteerida nõnda, et tagada tuleohutusnõuete täitmine.
12. Keskkond
12.1. Jäätmed
Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist.
Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.
B tsoonis ja C-16 krundil on soovitav lahendada prügikorraldus hoonete siseselt.
Jäätmehoolduseeskirja kohaselt võib jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel
paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti (täpsemalt vt jäätmehoolduseeskirja tingimused).
Jäätmemajanduse ja tehnilise transpordi selgitamiseks on skeem, millega on näidatud
võimalike prügikogumise kohtade asukohad ja juurdepääs (vt joonis AS-8). Tegemist on
soovitusliku lahendusega jäätmete äraveo hõlbustamiseks ning avaliku ruumi korrastatuse
tagamiseks. Hilisema projekteerimise käigus võib jäätmekäitlust lahendada ka teisiti.
12.2. Insolatsioon
Planeeritud hoonestus on paigutatud nõnda, et see ei hakka avaldama ülemäärast varjutavat
mõju naaberhoonestusele.
12.3. Müra
Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr
71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel
tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama
seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete
välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal
eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Detailplaneeringu lahendus on koostatud üldiselt nõnda, et elamud kui müratundlikumad
hooned paiknevad valdavalt vähese liiklusega tänavate ääres (Ilvese, Kirsi, Allika).
12.4. Pinnasereostus
Arvestades, et kinnistul paikneb endine masuudihoidla, tuleb edasise tegevuse käigus läbi viia
pinnaseuuringud, et teha kindlaks, kas piirkonnas leidub pinnasereostust.
Töö nr 2307 Lk 27 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus
ning vajadusel seiremeetmed
Käesoleva detailplaneeringu jaoks on koostatud Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
1. Vajalik näha ette pinnaseuuringute läbi viimise nõue (masuudihoidla läheduses).
2. Võimaldada alale lastehoiu (-aia) kavandamist.
3. Näha ette nõuded müra leviku takistamiseks planeeritavale alale ja hoonete
siseruumidesse.
4. Kanda planeeringusse ja järgida Rääma oja avamisega seonduvaid nõuded ja tegevusi
(vt p 4.1.1.)
Liiklus (väljavõte Rääma tn 38 kinnistu liiklusuuringust (OÜ Stratum, töö nr 2023-T080).
Soovitused
1. Raba-Ilvese ristmik. Raba tänavale võiks ette näha eraldi vasakpöörderaja peateelt
või möödumislaiendi.
2. Allika tn ühendus Rääma tänavaga. Ideekonkursi plaani kohaselt tekib ühendus
Rääma tänavalt Allika tänavale osade C (The Forest) ja B1/B5 vahelt. Põhimõtteliselt
võib see olla autoga läbitav, kuid see peab olema aeglane – st. täielikult rahustatud
liiklus. Parim lahendus oleks planeeritud sirge teelõigu muutmine kurviliseks nii, et
autojuhtidel ei oleks isegi võimalust kiiresti sõita. Lisaks võib vajadusel kasutada
tõstetud pindasid jne. Läbivliikluse tekkimisel (ehk probleemi tekkimisel) võib selle
teelõigu ka autoliiklusele läbi lõigata Allika tn otsa juures. Sellisel juhul jääks osa B5
„The Quarter“ juurdepääs Rääma tänavalt ning osa C põhjapoolsete elamute
juurdepääs on Allika tänavalt.
Töö nr 2307 Lk 28 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
Joonis 12 Ettepanekud Rääma-Alliku koridori kohta (Stretum 2023)
Eelhinnangu kokkuvõte:
Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga on Rääma tn 38 kinnistul oleva
funktsiooni muutust ette prognoositud, mistõttu on alale määratud paindlike
tingimustega arenguala. Lähtuvalt sellest on Rääma tn 38 kinnistu hoonestamiseks
läbi viidud arhitektuurivõistlus, mida on juba ka avalikkusele tutvustatud.
Rääma ja Raba tn ristmiku olulisus kasvab seoses uue silla ehitusega. Lähtuvalt
sellest on Pärnu linna arengu mõttes vajalik, et Pärnu jõe äärsetelt aladelt tootmise ära
liikumise protsess jätkuks ja et Rääma tn 38 kinnistust kujuneks normaalne hea
elukeskkonnaga linnapiirkond. Selline areng toetab Pärnu linna kui terviku arengut,
soodustab linnakeskuse elavust ning vähendab raskeveokite hulka tavaliikluses.
Lisatud liiklushinnangu kohaselt võib ideekonkursi töö ellu viia olemasolevat
tänavavõrku kasutades. Juurdepääse töö alale on mitu ja need on hajutatud, mistõttu
ei teki liikluse kontsentratsioonipunkte. Arvestades ala asukohta kesklinna lähedal
ning head ühendust kesklinnaga üle uue ehitatava silla, on igapäevase autokasutuse
tase eeldatavasti madal ning alternatiivsete liikumisviiside kasutust saab planeeringu
abil mõnevõrra ka soodustada.
Arendustegevusega kaasnevad olulisemad negatiivsed mõjud Rääma tn 38 kinnistul
on seotud ala välja ehitamisega, mis on linnakeskkonnas vältimatud ja ajutise
iseloomuga ning mille mõju saab reguleerida projekteerimise ja ehitustegevuse
kavandamise faasis.
Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Töö nr 2307 Lk 29 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid
Planeeritav ala paikneb juba välja rajatud taristuga linnapiirkonnas. Olemasolev tootmine
asendatakse elamu- ja äripiirkonnaga, mis vähendab piirkonnas raskeveokite liiklust.
Detailplaneeringu üldine lahendus on koostatud eesmärgiga luua võimalikult vähese
autokasutusega jalakäija ja jalgratta (kergliikuri) sõbralik keskkond.
Planeeritava ala soojavarustus lahendatakse kaugküttevõrgu baasil. Lisaks on
detailplaneeringuga seatud soovitused säästlike energiaallikate kasutamiseks.
Edasise projekteerimise ja ehitustegevuse käigus kasutada võimalikult palju
keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad,
ehitusmaterjalid). Vastavalt arhitektuurivõistluse lahendusele on kavas kasutada
olemasolevaid betoonist piirdeaia paneele ühe hoone ehitamiseks.
Detailplaneeringu valmislahenduses ei ole kavandatud suuri avatud parklaid. On antud
soovitused vältimaks parkla muutumist kuumasaareks.
13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:
1. Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus soovitavalt valgustada.
2. Hoone varustada esmaste turvasüsteemidega.
3. Tagada hea hoone ümbruse jälgitavus hoone akendest.
14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine
Planeeritaval ala lähedusse jääb polügonomeetriapunkt PP253, Pp645, PP7025.
Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele
juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks
loa saamiseks esitab huvitatud isik märgi omanikule taotluse.
15. Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23, „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“, § 2
kohaselt kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega
on linn andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega
seotud kulude kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või
jooksva aasta eelarves. Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides
kõiki määruses sätestatud nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu
kehtestamise otsuse tegemise ajaks.
Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus
kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui
niisugused kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves; lõike 2
kohaselt nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna
Töö nr 2307 Lk 30 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
eelarvestrateegias või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse
tingimused lähtuvalt linna huvidest.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja
sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi, kuivõrd ta on niisuguse
haldusülesande delegeerinud halduslepinguga huvitatud isikule.
Halduslepingu sõlmimine on detailplaneeringu kehtestamise eeltingimuseks.
Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada ja
kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal asuvatele hoonetele
ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse
ülevõtmiseks halduslepingu sõlminud huvitatud isik ei täida sõlmitud halduslepingus
kokkulepitud kohustusi tähtaegselt.
Detailplaneeringuga kavandatavad ja sellega funktsionaalselt seotud tänavad ja (pos L-01 kuni
L-04) juurdepääsud ja haljasala (pos Ü-01, Ü-02) on sõltumata omandist ette nähtud avalikuks
kasutamiseks.
Hoonete ehitusluba ei väljastata enne, kui on tagatud planeeringuga seotud avaliku taristu välja
ehitamine vastavalt sõlmitava halduslepingu tingimustele.
Etapilisus:
Planeeritav ala on jagatud kolmeks arendusetapiks (etappide piirid vt joonis AS-3), sest suure
mahu tõttu ei ole võimalik kogu ala tervikuna välja ehitada ning samuti ei ole otstarbekas kohe
ka tootmishooneid likvideerida. Etappide piirid on tinglikud ja võivad muutuda seoses
olemasolevate tootmishoonete kasutusega.
B Etapp. Arendustegevust on kavas alustada B etapist (B tsoon) tulenevalt eelkõige
piirkonna asukohast Rääma ja Raba tänavate ristmiku läheduses.
B etapis tuleb välja ehitada etapi piiridega määratud alas hooned, avalikud alad
juurdepääsuteed, trassid jm vastavalt detailplaneeringu tingimustele. Erandiks on pos B-2
krunt. Arvestades, et krunt B-2 sisaldab parkimiskohti ka A tsooni korterelamutele, siis
lubab käesolev detailplaneering, et esialgu ei ehitata seda hoonet kohe sellisel kujul välja
nagu arhitektuurivõistluse võidutöö seda ette näeb. Hoone välja ehitamine on kohustuslik
siis, kui hakatakse välja ehitama A-tsooni elamuid (A- etapp).
Arvestades, et A-tsooni parkimiskohad on planeeritud suures osas B-2 krundile, siis tuleb
enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida vastavad lepingud ning seada vajalikud
kitsendused, mis välistavad A-tsooni arendustegevuse nii, et elanikel ei ole B-2 hoones
parkimiskohad tagatud.
A ja C etapid ei ole ajalisse järjekorda asetatud, sest nende arendamisega on võimalik
alustada sõltumatult peale B etapiga seotud juurdepääsude ja trasside välja ehitamist.
C etapi arendusega alustamise minimaalseks eeltingimuseks on L-03 krundi
juurdepääsutee välja ehitamine koos vajaliku liitumistaristuga.
Töö nr 2307 Lk 31 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
NB! Ala reaalne välja ehitamine majanduskeskkonnast jms asjaoludest, kuid eeldatav töödega
alustamise aeg (B etapp) on u 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist.
Eeldatav detailplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste järjekord:
1. (Enne detailplaneeringu kehtestamist) Halduslepinguga seotud kokkulepete, lepingute
jms toimingute ellu viimine.
2. (Peale detailplaneeringu kehtestamist)maakorraldustoimingute läbi viimine vastavalt
etappidele;
3. kruntide omanike vahelisel kokkuleppel sõlmitakse vajadusel servituudi või
kasutusõiguse lepingud kruntide kasutusele, krunte läbivatele juurdepääsuteedele ja
tehnovõrkudele;
4. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks
vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine
koos vastavate riigilõivude tasumisega (hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust
esitama eskiis- ja ehitusprojektid Pärnu linnaarhitektile arvamuse avaldamiseks);
5. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine
väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;
6. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine (enne kasutusloa taotlemist
detailplaneeringu kohasele ehituskrundile, peab selle ehituskrundini olema välja
ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatised.).
Hoonete ehitamisel ja maastiku kujundamisel silmas pidada seda, et valmis lahendus peab
igas etapis jätma hoone ümber tervikliku ja lõpetatud mulje. See tähendab seda, et lisaks
hoonele ehitatakse terviklikult välja hoonet ümbritsevad alad (juurdepääsud, linnaväljaku
alad, haljastus, mänguväljakud, jalgteed, väikevormid, rattaparklad jms) koos teenindavate
parkimisaladega.
Etappide järjekord koos seonduvate kohustustega määratakse täpsemalt enne
detailplaneeringu kehtestamist sõlmitava halduslepinguga. Kui arendamise etappide alad ja
järjekord asjakohaste olude alusel muutuvad või täpsustuvad, siis sõlmitakse kokkulepete
alusel uus haldusleping.
Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle
andma halduslepinguga kohustuseks pandud detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu
võõrandaja asemele.
16. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja
sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringu
arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende
korrashoid.
17. Servituutide ja isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise vajalikkus
Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette järgnevad servituutide vajadused:
Töö nr 2307 Lk 32 / 33
Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering
1. Pos A-09 kasuks rõdude ehitamiseks pos Ü-01 krundi kohale.
2. Pos B-04 krundile avaliku läbipääsu tarbeks.
3. Pos L-01 krundile avaliku B-01 krundil paikneva hoone ehituskonstruktsioonide
(rõdud) tarbeks;
4. Pos C-12, C-15 ja B-05 kruntidele olemasoleva reoveekanalisatsiooni kollektori
tarbeks (IKÕ ala ulatub osaliselt ka Rääma tn 34a kinnistule).
Täiendavalt sõlmitakse kruntide omanike vahelisel kokkuleppel vajadusel servituudi või
kasutusõiguse lepingud kruntide kasutusele, krunte läbivatele juurdepääsuteedele ja
tehnovõrkudele.
Servituudid seada peale maakorraldustoimingute läbi viimist.
18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta
1. Arhitektuuribüroo Wingardhs arhitektuurivõistluse võidutöö „The Flax Quarters“.
2. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering
3. Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang.
Töö nr 2307 Lk 33 / 33
Aluskaart: Maa-amet M 1:20000
RÄÄMA TN 38 KINNISTU DETAILPLANEERING märts 2025
töö nr: 2307
Pärnu linn
Tellija: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: AS Wendre
SITUATSIOONISKEEM AS-1
Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.15.100.74
Ilvese tn 38y
62401:001:0985
Ilvese tn 32 // 34
N 62507:021:1310
?(60)
?(59)
Ilvese tn 38 Raba tn 2
5.90
5.8
?(58)
62507:021:1430
7
kr
5.76 5.69 5.54 ?(57) 62507:021:1330
x=6472800 507
158
5.87
13
5.82 ?(56)
KE
2 5.77 Ilvese tn 5.2 9 5.0 6 A
y=529600
1 A 5.55 502 ?(55) 501 512 513
kil l.
53 5.27 B
5 11 500 5.20 Raba tänav?(30)
T4
2
506 5.78 5.68 5.16
S Ilvese tänav T5 5.16
3 1
?(52) kill.
6
?(51) ?(54) 502 62507:021:0006
5.6
5.81 5.82 ?(50) 5.74 ?(49) 2 12 A 5.4 4
5.80
5.51 ?(48) 5.24 ?(53) 503 5.5 0 5.55 5.61
kr
?(47) Ilvese tn
5.75
62507:021:0007 6 4 15
5.91
5.35 800?(46) 5.14 1
?(45) ?(44) 5.19
3 A ?(29)
5.6
504
A
14 ?(43) 2
5.27
5.80
4
9
?(42) 1
?(41) 5.38 5 .6 5
5.44 3
?(40) 82 5. 47 809
5.5 9
5.26 2 7
5.6 6
kr 5. 49 5.63
w
5.6 2
5.28 5.32 ?(39) 3 8 16
5 . 6 ?(38)
2w
A
5.73 5.80 A ?(37)
B
6
5.36 ?(36)
5.8
169 1 A 801 5.54 B ?(35)
3
5.46 ?(34) 131
5.8
3 1 3 1
5.72 2
B 1 1 601 802 5.66 ?(33)
2
A 61
2 3
2
2
kr 5 .7 6 ?(28)
62 B 5.55 4
1
A
?(32)
63 3 5.64
96 505
2
5.53 ?(31) 805
64 ?(27)
5. 25
79 ?(26)
5. 34
65 5.53 1
0
5.6
5
3
5.6
5.7
7
5. 25
5.7
5.47
3
5
5.7
5.80
5.41
5.7
5.69
5.60
H
5
?(25)
5.6
5 .1 9
5 .1 2
A
E
kr
tn
5.41 5.6
5.51 5.6 7
ba
5 .1 1
kr 5.33 ?(24)
5 6
H .66
Ra
5
5 .6 2
5.6
168 kuur
132
3
Kirsi tänav T1
4
62501:001:0117
5.6
5.7
5.26 5.51
5
?(23)
5.4
5.66
5.51
2
ki ll .
81
A
5.06 5.32 Pp645
7
5.5
1
3
5.5
H 5.57 ?(22)
4 .8 8 4.9 3
4.94 B A
tootmishoone
Kirsi tn 4. 87
A 83
A
3
3
5.5
3
5.6
141 2 2 78
4
1 515
5.5
5.52
1
5.10
4.99 1
7
5.33
6.04
5.4
5.09 77 ?(21)
B 144 5. 5
5.5 9
leppemärgid
9
2
kr 3 1
5.3
5.10 1
142 5 . 4 90
2
5.24 4.96 112 5.36
9
2
133
5.3
1
800
4. 85
3
102 604 5.48
GEODEETILISE MÄRGI
4
2
5.5
5.57
1 5.18 ?(20) KAITSEVÖÖND 5m planeeritava ala piir
7
B ?(19)
4. 82
5.4
4.7 6
4.94 tehnovõrgu kaitsevöönd
Kirsi tn 2 ?(18)
bet kivi OLEMASOLEV HÜDRANT nr 165
kr
A olemasolev hoonestus
62507:015:5480
5.5 7
A
5.4
A
8
B ?(17)
:00 3
603
16 v T
.57
olemasolev kõrghaljastus
05
1 2
5.28
5
4
4.45 3 602
7:0 äna
4. 80 1
4.95
H
2
4.30 bet kivi
E
5
5
5.3
5.4
B 103
A
4.71 143 3 4
Rääma oja L15
2
B
2
601
5.52
4.63
t
2
1
62507:015:0005
62 Raba
2 1
5.31 5.23 113 ?(16)
3
3.75 86 8
5.4
3.97 5.58
1
5.3
139
1
99
50
B
118
0
Rääma oja
5.5
6.06
w
2 .0 0 3
5.40 ?(15)
2w
4
kill
5.55
82
4.97 2 1 111 1
36
7
5.4
7
5.5
9
3
3.11 87 2 2
5.4
85 2
83
1
5.4
108
5.73 3
2 3
3
5.57
5.5
5.43
1 2 1 1
4 3
84 109
2
?(14)
4
1
2 1
35 104
5.6
2
3 3 2 1 110
1 1 3 2 1
2 1
2 1 3
1 3
kill 1
117 2 2
126 3 1
1 3
88 2 116
2
106
3 1 A 115 114
3 105 ?(13)
134
kr
107 2
2 1
tulemüür
5.58
5.39 "LINA" A
A
4
vpa
5.68
69
5.7
6
5.55
4
5.5
5.6
A 5.
5.60
nr177 2ww
2
5.6
3
122
5.5
kr
1
5
7
5.6
3
5.7
2 1
?(12)
5.66
5.72 4
123
5.7
s
na
5.45
?(11)
pin
1
9
6.12
5.7
5.6
2
A
5.7 2
pinnas
5.7
5.91
0
0
5.82
5.6
Allika tn 20
5.88
5.68
Allika tn 22
w
5.97
6w
Allika tn 24
5.79
62507:015:4550 62507:015:1900 Allika tn 26
kill 6.12 A
400
62507:015:0490 Allika tn 28 RANNA H ?(10)
555 H 62507:015:0004 Allika
JA KALDtn 30
A PII vpa
A
20 H H H 62507:015:0700 (ORIE RANGUVÖÖND tootmishoone
kr
E 62501:001:0704
50m VE NT.)
kuur
22 E kuur 178
tn
EPIIRIST
A
3.82 B 4.00 A
24
H 179
H
ba
4.30 B E B26
177 4.35 H
B
524 B E 520
Ra
B B H
Allika tn 3.76 544 541 4.35 A B 30 tootmishoone ?(9)
5.90
A 3.77 4.04 E 133 5.70
5.73
3.8 1 173 4.32 4.43 4.58 132
A
5.90
4.06 4.34 1 5.92
s
4.47 4.84
6.00
na
4.03 4.34 4.61 4.60 5.04 1
Allika tänav T3
3
6.01
Allika tn
5.94
pin
4.46 4.78 78 2 5.60 2
5.72
175 523 174 4.5 8 A 4.61
4.07
62501:001:0661 4.5 5 172
5.90
4.39
5.90
522 554 4.81 A
A 4.34
4.49 H 5.65
4.75 135
kuur
5.68
4.72
5.76 2
4.73
3.63
5.9
4.98 804
3.74
4.5 3 5.28 B 4.98 5.29 ?(8)
6w
5.31 5.69 5.35
4.56
H ?(7)
6w tootmishoone
B 5.45 5.08 5.51 5. 65
kr
H 5.39 H ?(6)
6.09
kuur 4.52 A B
5.57 H
6.19
6.15
7w
tootmishoone
6.03
6w 131
7w 5.86
6.13
6.10
5.71 5.76 tulemüür
5.52 2v 5.78 5.84 1 1
5.82
6ww
5.95 3 2 4.76
3.89
B 5.87
3w
130
6.01
A
4.05 6,09 514
4.74
A
6.96 9
ivi
6w
5.8 .75
bet k
4.83 B B 5
A 5.88 6.87 6.88
H 5.95
6.38 sissepääs ?(5)
vi
5.44 5.60 5.61 7w 5.84 6 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 448
t ki
5.79 bet 6.96 7.25 5.53 5.84 5.8
5.82 6.13 6ww 5.72 A (kas töötab?)
be
6 .2 5
5 6.13 5.73 1töötav 5mittetöötavad 0 6.41
6 .3 2
134 5.82 6.0
4.08
6.20 2 PP 7025
6 .1 6
5.33 5.31 3
6.61
4.17
5.17
1 5.82 GEODEETILISE MÄRGI
5.09 3 KAITSEVÖÖND 5m
kr 4.03 2
3 1 5 .6 8
5.68 5 .8 6
6.32
1
orienteeruv
6 .2 7
6.10 6.14 5.42 128 135 A 121
6.07 5.97 5.21 1
Allika tn 17
2
129
bet kivi
5.94 6.0 1 3
0
5.84 5.85 5.67
62507:016:0003
5.7
2
5.92
1
4.02 141 6.05 5.39
6.05 5.72 6.36 L 506
5.83
7w
kr 5.57
7 5.35 8.02 ?(4)
4 .2 9
4.29 5.05 6 .0 7 A A
6 .4 8
5.90
5.95
5.98
6.14 6.62
6 .2 6
6.36 136
6w
5 .9 4 6.10
6 .3 6
6. 13
2
5 .8 9
5 .6 8
veereservuaar
5. 89
6 .1 4 9
6. 02
5.40 6.20 2v 1 16
47 6.23 3
3
8.09
H 6.08 1
6.1 0
6.3 6
48 4.37 143
6 .2 2
bet
2
tootmishoone 6.10 11 6.22 6.03
4.59
1
5.69 3 2
127
6.36
6 .3 4
1
6.12 501 10 4 6.69
4.45
H A
5.95 5.9
8
sissepääs 6.07 bet kivi 6.04 6.31 7 6.84
5.78
5.9
6
6.02 6.17 L
6.6
4.42
4 .2 2
45 2 3
46 5.70 3 6.02 7.92
1 8 5.89 2
1
2
15
1 6.84
4
A 142 3
5.95 A H
6.00
6
12 7.23 kuur 401
5.84
5
4.46
7w
6 .5 5
4.39 4.41 4
A
6.08 6.31
H
6 .3 5
?(3)
6 .2 5
ivi
6 .3 6
71 kuur
5.78
6.05 5.78 B
4.29
tk
61
be
6. 16
A
72
tsistern
4.54
6. 34 mahuti B
5.97 6.07
6-A-14 803
6-A-15
5 .6 6
5.31 6.42
6 .3 5
kr 10.98
5 .8 7
5.94
4
5.96 B
5.9
3
88 2
1
5.97 114 5.93 6-V-2 B
B
6-V-3
6 .2 3
6 .2 5
3
5.8 6
5.88
5.9
4.89
kr
116
4.34
44
6 .2 0
5.6
6.25
5.93
3
1
2 1 3 3
5.82 2
4 7.52 6.95
1
4 5 .3 0 2
2
6.3
5. 86
6.27
3
804 77
1
5.70 ?(2)
1
4
1
5 .2 9 5 .9 0
5.9
8
H 5 .7 3 7.15
5.8
4.42
6 .3 6
2
4.86 B
4. 45
5 .7 7
vpa kuur 5. 94
6 .3 2
6 .2 6
89 5 .8 0 5.97
6 .3 4
i 6 .2 2
5.64 bet kiv 6.20
6 .2 0
4.38 4.53 B 5 .8 9 5.72 7.52
6.20 5.95 6.22
A 5. 77 6.22
117 5.75 B 5.55
Allika tn 19 B A 140 5. 95
6.26
6 .2 6
803
6 .2 0
4.91 3 1
1
2 19 1 5.67 5 .8 2
14
62507:016:5290 4.42
4.66 5.79 bet 5.77
5.40 5.63 6.19 5.91 5.48
5.28 115 2
2
3
802 106 5.69 511 6.08
?(1)
6 .1 6
3
5.32 B 5.86
A
5.35 6.17
1
4 A 5.91
5.67 20 1 1
2
141 6.00 7.20
5.35 5.58 23 1
2 4 3 107
9 5.36 A 5. 70
1 2
1
2 105
1
60
3
3 108
A
4
5 .6 0 5.7
3
4.31 5 .7 3
5 .5 1 601
5.60
1
3 4
5. 86 2 501
5. 63 22 1 2 104 2 3
5.71
A
4 18 5 3
bet kiv
1
5 .7 1 109 2 5.94
21 i 5. 88
6 .2 5
5 .5 7
3
4.50 5.24 5.22 vedelgaasimahuti 2 A 6
54.8 5
4.91
6 .2 0
5 .6 1 5 .5 4
1 3
5.92
1
Rääma tn 38
6 .3 0
5.48 B 5. 71
i
y=529800
bet kiv
5 .5 5
1 5 .6 0 5. 88 45 .8 5 142
6 .1 1
5. 71
6 .1 3
A 5 .5 0 47 2
5 .5 2
6 .1 7
4.76 H 5. 85
6 .1 2
5 .5 1
62507:016:9370
1
5.36 5.21 bet 17
kuur
5. 63
5. 66
bet
5 .4 4
5. 56
B 3H x=6472550
i
4.81 bet
bet kiv
r 5 .4 6 5.70 5.76
tulemüü 45 5.35 B
B 16 5.50
3H
5 .8 2
4.96 3
5. 40
4
2H
5. 47
5 .4 5
5.62
A 2
E
i
8
bet kiv
õu 1 kauplu
4.81 38 A s
4.59 5.62
5. 84
5.05 bet
5 .7 0
5.27
5.48
5.14 4.97 Rääma tn 34a 38
5. 87
91 3v 5 .5 8
62507:016:0004 5 .3 4 5.50 5.82
6 .0 4
6 .0 1
A PP 253 5. 45 5.71
Hr
6 .1 1
4.64 bet 5 .3 8 15 5. 51 5.92
i
5 .9 9
5.07 5.25
bet kiv
4.94 kuu at 14 5. 51
6 .0 3
L b.pla 5.34 A
A 6 .0 8
5.16 A 5. 52
6 .0 1
r 5 .2 1 5. 53 5.73
tu lemüü 5 .1 7 5 .3 6 2 5. 54 a tn
OLEMASOLEV HÜDRANT nr 524 A 5 .2 6 5 .2 6 7 A
5 .2 3 5. 49 bet kiv
5. 70
TP
5 .1 0
Rab
5 .8 6
5.01 5.36
1
46 5. 38 i 5. 56 5 .5 6
GEODEETILISE MÄRGI 4.98 5 .1 3 5. 49 bet kiv 5.75
õu
KAITSEVÖÖND 5m 3H 5.14 4 .9 9
i bet kiv
i
5. 59
5.67
5. 84
5 .4 0
5. 70
5 .5 2 5. 60 5 .5 6
2ww
2 5.38 5. 59
5 .0 5 5 .1 9 A
3W
512
2
3 5.44 5. 43 bet kiv A 3v
E 4 .9 6 A 1
5. 45 i 5. 56 5 .5 7
3v
5 4
A
5. 55 bet kiv 5 .5 7
1 i
EELUVÖÖND 5 .2 0 a tn
2ww
5.34
Rääm
80
5.20
LDA EHITUSK 5. 50 5. 57
5 .9 1
83 139 5.38 5. 69
RP 482 4 .8 4 A
RANNA JA KA 0m VEEPIIRIST 5. 69
Rääma tn 32 5.23 5. 52
5 .8 8
4.84 503 5 .5 8
5. 56
4.92 5 .1 4 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 447
5 .9 2
34a 4 .8 7 10 5. 59
5 .8 5
2v 5.31 5. 51 86
2v
4 .8 5
513 4 .7 8 5 .0 4 5 .1 5 5.25
Rääm 5. 72 A
5 .6 8
62507:016:0330 48 5. 27 5 .4 3
A
A 5 .2 5 A
81 a tn
5 .8 3
3 A 5. 69 5 .5 7
5.2
5 .8 4
5 .3 5 5 .5 4
5 .7 3
4 .7 3 5 .0 5 5.31 5. 20 5.88
5 .3 8
5. 55
9
5. 55 41
5 .7 0
A A 5.3 8 A 87 5. 64
4 .6 8 4 .7 1 5 .1 6 5. 37 5. 40 5. 59 5. 57 5 .5 9
5 .7 5
4 .7 0
5 .4 5
5 .3 6
4 .5 5 4 .6 0 12
1 2
5 .2 1 5 .3 3 kr 5. 44 5. 38 5 .5 7
4 .8 4
3
4 .5 8 5 .4 6 5. 61
A 84 4 4 .8 7 5. 51 Rääm A 61 GEODEETILISE MÄRGI
4 .9 6 5.46 a tn 5. 51 5. 74 801
5.82
A 515
5 .1 2 KAITSEVÖÖND 5m
5 .6 8
2ww
5. 44 502 5. 72 69 3v
4 .5 0 4 .3 9 5. 58 5 .6 6 123 5. 61
113 4 .6 6 4 .9 6 GEODEETILISE MÄRGI 5. 50 5. 47 A 513 PP 254
4 .3 7 4 .6 7 A
KAITSEVÖÖND 5m 5. 62 5. 50 5 .6 0 521
13 4 .7 9 5. 59
112 4 .9 1 5. 61 40
67 5 .5 6
A 38 A 5 .7 0 512
ma tn
A kr 5. 55
4 .4 0
Rää 4 .5 3
4 .7 6
4 .7 7 5. 66 Rääma
tn
11 4 .6 4
Rääma tänav T4 110
111
A 4. 61
5. 49
5. 62 53
5 .5 1
62507:006:0008 5.53
5. 42
4 .4 2
4 .3 4 5.35 5. 58
4 .4 4 5. 37 7 63
Rääma tänav T1 5 .5 3 Rääma tänav T5
A
5.40
62507:005:0012
4 .3 8
62507:018:0004
kr
5.46
5.37
4 .3 1
5.38
6
M 1:500
RÄÄMA TN 38 KINNISTU DETAILPLANEERING märts 2025
töö nr: 2307
Pärnu linn
Tellija: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: AS Wendre
TUGIJOONIS AS-2
Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.15.100.74
Hoonestusalade pindala
Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile
Hoonestusala Pindala m²
A-01 310 Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon
A-02 528 EK - korterelamu maa Korruselamute maa-ala (Ek)
A-03 619 EPk -kaksikelamu maa Pereelamute maa-ala (Ep); Väikeelamute maa-ala (Ev)
A-04 493 ER - ridaelamu maa Pereelamute maa-ala (Ep); Väikeelamute maa-ala (Ev)
A-05 777 HP -haljasala maa Puhke- ja haljasala maa (P)
A-06 341 LP - parkimisehitise maa Korruselamute maa-ala (Ek); Äri ja teeninduse maa-ala (Ä); Segahoonestuse maa-ala (S)
A-07 420 LT - tee ja tänava maa Liikluse maa-ala (L)
A-08 406 Pereelamute maa-ala (Ep); Väikeelamute maa-ala (Ev); Äri ja teeninduse maa-ala (Ä);
LV - linnaväljaku maa
A-09 492 Segahoonestuse maa-ala (S)
A-10 387 ÄB - kontori- ja büroohoone maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä)
A-11 501 ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä)
A-12 595 ÄM - majutushoone maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä)
A-13 440 ÜL - haridus- ja lasteasutuste maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä); Üldkasutatavate ehitiste maa-ala (Ü)
A-14 580
A-15 374
2,0
B-02 4 465 Ilvese tn 38y
B-03 598 62401:001:0985
B-04 2 666 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 167
Ilvese tn 32 // 34 leppemärgid
B-05 962 N 62507:021:1310
?(60)
?(59) OLEMASOLEV HÜDRANT nr 166 planeeritava ala piir
Ilvese tn 38 Raba tn 2
C-01 220
5.90
5.8
?(58)
62507:021:1430 01 planeeritavad krundipiirid ja pos nr
7
kr 62507:021:1330
C-02 194 x=6472800 507
158
5.87
5.76 5.69 5.54 ?(57) 13
C-03 186 5.82 ?(56) hoonestusala
KE
2 5.77 Ilvese tn 5.2 9 5.0 6 A
y=529600
1 A 5.55 502 ?(55) 501 512 513
hoonestusala konsoolsetele hoone osadele (nt rõdud)
kil l.
53 5.27 B
C-04 184 5 11 500 5.20 Raba tänav?(30)
T4
2
506 5.78 5.68 5.16
S Ilvese tänav T5 5.16
3 1
?(52) kill.
6
?(51) ?(54) 502 62507:021:0006
5.6
5.82 ?(50) 5.74 ?(49) 12 A 5.4 4
C-05 237 5.81 2
5.80
503
5.51 ?(48) 5.24 ?(53) 5.5 0 5.55 5.61 HAM-1 maa-alune hoonestusala
kr
?(47) Ilvese tn
C-06 195
5.75
62507:021:0007 6 4 15
5.91
5.35 800?(46) 5.14 1
?(45) ?(44) 5.19
3 A ?(29) rajatise hoonestusala (rajatise hoonestusalas võib paikneda kuni
5.6
504
A
14 ?(43) 2
5.27
5.80
C-07 197
4
9
?(42) 1
?(41) 5.38 5 .6 5
5.44 3
?(40) 82 5. 47 809 70 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatis (varjualune))
5.5 9
5.26 2 7
5.6 6
5. 49 5.63
C-08 204 kr
w
5.6 2
5.28 5.32 ?(39) 3 8 16
5 . 6 ?(38)
2w
A
5.80 8 PK A ?(37)
5.73 R B planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
6
5.36 ?(36)
5.8
A 5.54 B
C-09 194 169 1 801 ?(35)
3
5.46 ?(34)
P9 P9 3 2 131
5.8
1 3 1
5.72 2
B 802
A
2 3
1 1
2
601 5.66
kr 5 .7 6
?(33)
?(28) planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
C-10 235 61
62
2
B 5.55 4
1
A 5.64
?(32)
(1. korrus avatud)
63 P10
3
96 2
5.53 ?(31) 805
C-11 213 505
64 ?(27)
A-01
5. 25
79 ?(26) juurdepääs krundile
5. 34
65 5.53 1
C-12 222
0
5.6
5
3
5.6
5.7
7
C-13 244 MV mänguväljaku (-atraktsioonide) võimalik asukoht
5. 25
5.7
5.47
3
5
5.7
5.80
5.41
5.7
5.69
5.60
C-14 182
3,5
A-03 H
5
?(25)
5.6
5 .1 9
5 .1 2
A
E P12
R8
2,5
C-15 190 A-02
kr
PK võimalik prügikäitlusala asukoht
3,5
tn
5.41 5.6
7
1,8
5.51 5.6
ba
5 .1 1
kr 5.33 ?(24)
HA-1 1 248 H 5 6 .66
servituudi või isikliku kasutusõiguse vajadus
Ra
5
5 .6 2
5.6
168 kuur
HA-2 172 132
3
Kirsi tänav T1
4
62501:001:0117
5.6
likvideeritav haljastus
5.7
5.26
1,5
5.51
HA-3 255 A-05
5
?(23)
5.4
5.66
5.51
säilitatav/planeeritav haljastus
2
ki ll .
81
HAM-B-01 319
A
5.06 5.32 Pp645
7
5.5
1
R8
3
HAM-B-02 4 507 mõõdud
5.5
4,6
4,7
H 5.57 ?(22)
4 .8 8 4.9 3
4.94 B A
1,0
HAM-B-04 2 707 tootmishoone
R8
Kirsi tn 4. 87
A 83 kuja (tuleohutus - 8 m)
A
3
3,0 3
5.5
3
A-06
5.6
HAM-B-05 1 051 78
1,3
2
141 2
4
1 515
5.5
8,0
4.99 5.52
1
5.10 P13 parkimiskohtade arv ja tinglik asukoht
HAM-L-01 45
1
7
5.33
6.04
5.4
5.09 77 ?(21)
B 144 5. 5
5.5 9 maa-aluste parkimiskohtade tinglik asukoht
9
2
kr 3 1
5.3
5.10 1
142 5 . 4 90
2
5.24 112 5.36
9
A-07 4.96 2
133
5.3
1
800
4. 85
1,5 3
102 604 5.48
GEODEETILISE MÄRGI
4
rahustatud liiklus (tõstetud pind, tee kitsendus vms)
2
5.5
5.57
6,0
1 5.18 ?(20) KAITSEVÖÖND 5m
7
B ?(19)
4. 82
5.4
4.7 6
5,0
4.94
?(18)
künnis sissesõidul (kõnniteega samal tasapinnal)
Kirsi tn 2 bet kivi A-04 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 165
kr
62507:015:5480
NT.)
3,5 A
sõidukite liikumissuunad
5.5 7
A
5.4
A
D (ORIE
8
B ?(17)
:00 3
603
VÖÖNRIST
16 v T
.57
SKEELU
05
1 2
II pandus/ kaldtee
EHITU 10m VEEP 5.28
5
3,6
4
4.45 3 602 4,3
7:0 äna
4. 80 1
4.95
H
2
4.30 bet kivi
E
5
5
5.3
5.4
B 103
A
4.71 143 3
sild / purre / laudtee
4
Rääma oja L15
2
8,0 B
2
601
5.52
4.63
t
2
1
62507:015:0005
2,5
62 Raba
2 1
5.31 5.23 113 ?(16)
3
3.75 86 8
5.4
3.97 5.58
1
5.3
PK 139
3,5
1
99
50
B ettepanek oja avamisel rakenduva ehituskeeluvööndi vähendamiseks
Ü-02 118
0
Rääma oja
5.5
6.06
w
2 .0 0 3
5.40 ?(15)
2w
4
kill
A-08
5.55
82
4.97 2 1 111 1
36
7
5.4
7
5.5
9
3
3.11 87 2 2
R8
5.4
85 2
83
1
5.4
108
5.73 3
2 3
3
5.57
5.5
5.43
1 2 1 1
4 3
84 109
2
?(14)
4
1
2 1
35 104
5.6
2
3 3 2 1 110
1 1 3 2 1
2 1
1
P18kill 2,5
2 1 3 3
1
117 2 2
126 3 1 5,0
1 3
88 2 116
2
106
3 1 A 2,3 115 114
3 105 ?(13)
134
kr
107 2
3,5
2 1
tulemüür
5.58
5.39 "LINA" A
A
4
vpa
5.68
69
5.7
6
5.55
4
5.5
5.6
A 5.
5.60
nr177 2ww
2
5.6
3
122
5.5
A-09 A-10
kr
1
5
7
5.6
3
5.7
2 1
?(12)
5.66
5.72 4
123
5.7
s
na
5.45
?(11)
pin
A-ETAPP
1
9
6.12
5.7
5.6
2
A
5.7 2
pinnas
5.7
5.91
0
0
5.82
5.6
Allika tn 20
5.88
R8
5.68
Allika tn 22
w
5.97
6w
Allika tn 24 A-11 2,5
5.79
62507:015:4550 Allika tn 26
kill 6.12 A
400
C-ETAPP
62507:015:1900 62507:015:0490 Allika tn 28 ?(10)
555 H 62507:015:0004
RANNA
Allika
JA KALDtn 30
A PII vpa
H 4,0 A-12
A
20 H H H 62507:015:0700 (ORIE RANGUVÖÖND tootmishoone 8
kr
E 62501:001:0704
50m VE NT.)
R
kuur
22 E kuur 178
tn
EPIIRIST
A
3.82 A H 179
B-ETAPP
B 4.00 24 H
ba
4.30 B E B26
177 4.35 H
B
524 B E 520
Ra
B B H
Allika tn 3.76 544 541 4.35 A B 30 tootmishoone ?(9)
5.90
A 3.77 4.04 E 133 9,5 5.70
5.73
3.8 1 173 4.32 4.43 4.58 132
A
5.90
4.06 4.34 5.92
A-13
1
s
4.47 4.84
6.00
na
4.03 4.34 4.61 4.60 5.04 1
Allika tänav T3
3
6.01
Allika tn
5.94
pin
4.46 4.78 78 2 5.60 2
5.72
175 523 174 4.5 8 A 4.61
4.07
62501:001:0661 4.5 5 172
5.90
4.39
5.90
522 554 4.81
A 4.34
4.49 H
HAM-B-04 A-14 A
5.65 135
4.75
MV
2,0
kuur
5.68
4.72
R8
5.76 2
4.73
3.63
5.9
4.98 804
3.74
4,0 4.5 3 5.28 B 4.98 5.29 ?(8)
6w
5.31 5.69 5.35
4.56
H 8 ?(7)
P2
3,5
R
B
P2 5.45 5.08
6w
5. 65
tootmishoone
P2 P2 5.51
kr
H H
C-01 5.39
L-02 ?(6)
6.09
kuur 4.52 A B
5.57 H
C-02 C-03
6.19
6.15
7w
tootmishoone
6.03
6w
7w
C-04 5.86 131 PK
6.13
6.10
5.71 5.76 tulemüür
5.52 2v 5.78 5.84 1 1
5.82
6ww
5.95 3 2 4.76
3.89
B 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 5.87
3w
130
6.01
Ü-01
A
4.05 6,09 514
4.74
A
6.96 9
ivi
6w
5.8 .75
5,8
5,8
5,8
5,0
bet k
4.83 B 5
A 5.88 6.87 6.88 6.38 A-15 B
sissepääs
H 5.95
?(5)
vi
5.44 5.60 5.61 7w 5.84 6 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 448
t ki
2,2
2,2
2,2
6.96 5.53 5.84 5.8
3,0
5.79 bet 5.82 6.13 7.25 6ww 5.72 A (kas töötab?)
be
6 .2 5
5 6.13 5.73 1töötav 5mittetöötavad 0 6.41
6 .3 2
134 5.82 6.0
4.08
6.20 P18 2 PP 7025
6 .1 6
6.61
5.33 5.31 3 P9
4.17
5.17
1 5.82 GEODEETILISE MÄRGI
5.09 3 KAITSEVÖÖND 5m
kr 4.03 2
3 1 5 .6 8
5.68
P2 C-07 5 .8 6
6.32
1
orienteeruv
6 .2 7
5.42
C-05 P2 6.10
6.07
C-08 L-03 6.14
5.97 5.21 1
128 135 A 121
Allika tn 17 C-06 P 2
129
bet kivi
5.94 6.0 1 3
0
62507:016:0003 5.84 5.85 5.67 HAM-B-02
5.7
P2
2
5.92
1
4.02 2 141 6.05 5.39
6.05 5.72 6.36 L 506
5.83
7w
kr 5.57
7 5.35 8.02 ?(4)
B-04
4 .2 9
4.29 5.05 6 .0 7 A A
MV
6 .4 8
5.90
5.95
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
4,0
5.98