dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 21. märts 2025
Viit
9.3-1/23/6706-2
Registreeritud
21. märts 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Pärnu linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
20. aprill 2025

Failid

  • 📎E-kiri.eml14524 KB
  • 📎Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastam.asice10608 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 8-4/1097/2023-15 Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine / kaasatavad isikud Kuupäev: 2025-03-21 08:01 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Olete kaasatud planeeringu menetlusse, mistõttu teavitame Teid manuses olevast dokumendist. Selgitame, et planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kõigil isikutel on õigus planeeringu koostamise menetluses kaasa rääkida ja planeeringu kohta arvamust avaldada. Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected] <http://email.mg.parnu.ee/o/eJxEzjFuKyEQgOHTLN1bzQyDgYLCeknhNjeYgcFeKdjWLvH5oyhF-l-_vvN43h67fNinTGuXaePyVjBHAIiulc5e0VnByBSY4cTuVgAoq2LQ1pqaak-YJIRAMZ-qCbqtEFAATwgJEPxKiNWqVzKIVZotDOO6PmW_f61mbthxyNX-ba0s_j-t0XOvitlCD8IRICVdGOTXumbixb-7vWz3_lgYpu2v7TAZNn9us5z_Qvcq9B0AAP__fzVDLg> Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud 20.03.2025 nr 8-4/1097-15 Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnas on menetlemisel Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering (Linnak OÜ töö nr 2307). Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 09.10.2023 korraldusega nr 658. Planeeritav Rääma tn 38 (62507:016:9370, tootmismaa 100%, 50384 m²) kinnistu paikneb Rääma ja Raba tn nurgal külgnedes lisaks Ilvese, Kirsi ja Allika tänavatega. Juurdepääs krundile on võimalik peamiselt Rääma ja Ilveste tänavatelt. Kinnistu on hoonestatud. Sellel asuvad peamiselt XX sajandi algusest pärit Pärnu Linatööstuse hoone Rääma tn ääres ja krundi põhjaosas uuemad vabrikuhooned. Rääma oja on planeeringualas hetkel paigutatud maa-all kollektorisse. Lisaks on olulise taristuobjektina ehitamisel Raba-Pargi sild. Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub Rääma tn 38 kinnistu arengusalal A5 (Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänavate vahele jääv arenguala). Ala arenguvisioon või eesmärk on suurtootmise välja viimine jõe äärest ja elamualade vahelt ning uue kesklinna viiva silla äärsele alale sobiva ruumilise ja funktsionaalse lahenduse leidmine. Lubatud juhtotstarbed arengualal on tootmise maa-ala (T), väikeelamute maa-ala (Ev), korruselamute maa-ala (Ek), äri ja teeninduse maa-ala (Ä), tee ja tänava maa-ala (Lt). Tervikliku arendusplaani aluseks on detailplaneering. Arvestades, et läheduses on kool, lasteaed, park, kirik ja muud planeeritavad või olemasolevad ühiskondlikud funktsioonid, on tegemist potentsiaalse multifunktsionaalse teeninduspiirkonnaga ning kesklinnalähedase elupiirkonnaga. Detailplaneering soovitakse koostada üldplaneeringu kohasena. Planeeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva krundi sihtotstarbe ja krundijaotuse muutmine ning ehitusõiguse määramine elamu- ja ärihoonete ehitamiseks, vajaliku infrastruktuuri rajamiseks, samuti täpsustamaks teede ja parkimiskohtade paiknemist. Huvitatud isiku sooviks on Linavabriku/Wendre vabrikupoe krunt ümber kujundada elurajooniks, kus oleks ka äritegevust. Kuna tegemist on väga atraktiivse alaga, mis jääb Pärnu jõe ja uue silla lähedale, viidi läbi rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus, eesmärgiga leida praegusele tööstuskvartali alale parim funktsionaalne ja linnaehituslik visioon. Konkursi võitis Rootsi üks tuntuim arhitektuuribüroo Wingårdhs Architects. Nende võidutöö on aluseks planeeringu koostamisel, mis annab konkreetsete majade püstitamiseks ehitusõiguse. Võidutöö kohaselt jääb tulevikus kesklinnast mööda Lai-Raba silda Ülejõe poole sõites Rääma tänava äärde omanäoline elamupiirkond, kus asuvad värvilised majad, mis on üksteisest eraldatud käigutänavate, trepistiku ja väiksemate avalike platsidega. Rääma tänava äärne kauplusehoone Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee soovitakse põhimahus säilitada ja liita sellele kõrgem hoonemaht. Rääma oja avatakse ja sellest saab osa kvartali keskel asuvast suuremast haljasalast. Kogu territooriumil on kasutatud palju katuse- ja terrassihaljastust, energiat kogutakse päikesepaneelide abil. Hoonete fassaadidel on rohkesti süsinikuheidet siduvat puitu, väljakute ja platside katendina kasutatakse võimalikult palju looduslikke ja vett imavaid materjale. Käesolevaga edastame planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel täiendatud planeeringulahenduse kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisa: planeering.asice Janno Poopuu 524 6280, [email protected] 2 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected] Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Töö nr 2307 Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Ettepaneku tegija: AS Wendre Esindaja: Gavin Perkins /allkirjastatud digitaalselt/ Koostaja: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon /allkirjastatud digitaalselt/ Märts 2025 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................... 3 1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ............................................................................ 3 1.1. Planeeringu koostamise alused ............................................................................................. 3 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ........................................................................................... 3 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ......................................................................... 4 3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused .................................................... 5 4. Ruumilise arengu eesmärgid .......................................................................................................... 7 4.1. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ............................................................................... 8 5. Planeeringulahenduse kirjeldus ...................................................................................................... 9 6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ..................................................... 14 7. Arhitektuursed tingimused ja märkused ....................................................................................... 16 8. Liikluskorraldus, parkimine ........................................................................................................... 17 9. Haljastus, maastik, piirded, katendid ........................................................................................... 18 9.1. Rääma oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ....................................................... 20 9.2. Täiendavad nõuded seose Rääma oja avamisega................................................................ 21 10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed................................................................................................... 22 10.1. Veevarustus ......................................................................................................................... 22 10.2. Reoveekanalisatsioon .......................................................................................................... 22 10.3. Sademeveed ........................................................................................................................ 23 10.4. Elektrivarustus ..................................................................................................................... 24 10.5. Sidevarustus ........................................................................................................................ 25 10.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 25 11. Tuleohutuse tagamine .............................................................................................................. 26 11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ....................................................................... 26 12. Keskkond .................................................................................................................................. 27 12.1. Jäätmed ............................................................................................................................... 27 12.2. Insolatsioon ......................................................................................................................... 27 12.3. Müra ..................................................................................................................................... 27 12.4. Pinnasereostus .................................................................................................................... 27 12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ........... 28 12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid ............................................................................... 30 13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................. 30 14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ................................................................................ 30 15. Detailplaneeringu rakendamise nõuded................................................................................... 30 16. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus ............................................................. 32 17. Servituutide ja isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise vajalikkus ............................................. 32 18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ..................................................... 33 GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS AS-4 TEHNOVÕRGUD AS-5 TRASSIÜHENDUSTE SKEEM AS-6 ILLUSTREERIV JOONIS 01 AS-7 ILLUSTREERIV JOONIS 02 AS-8 SELGITAVAD SKEEMID 01 AS-9 SELGITAVAD SKEEMID 02 Töö nr 2307 Lk 2 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) AS Wendre Karri Tiigisoon Tel +372 52 75 815 Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, [email protected] Pärnu linn +372 444 8200 [email protected] 1.1. Planeeringu koostamise alused - Pärnu Linnavalitsuse 9.10.2022 otsus nr 658 Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta; - Maa-ala plaan tehnovõrkudega. OÜ Georite, töö nr 23006, 02.2023, - Pärnu, Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeritav ala hõlmab Rääma tn 38 (50384 m², 62507:016:9370) kinnistut, mis asub Pärnu linnas Rääma ja Raba tn nurgal külgnedes lisaks Ilvese, Kirsi ja Allika tänavatega. Juurdepääs krundile on võimalik peamiselt Rääma, Raba ja Ilveste tänavatelt. Joonis 1 Rääma tn 38 kinnistu asukoht. Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel paiknevad Rääma tn 38 kinnistul järgnevad olulisemad hooned ja rajatised: Töö nr 2307 Lk 3 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Tabel 1. EHR kood Ehitise nimetus Ehitise Peam. kasutamise Esmase Ehitisealune Korruste seisund otstarve kasutusele- pind (m²) arv võtu aasta 103013659 Ketrustsehh Olemas Kergetööstuse 1986 16065,0 2 hoone 220456970 Masuudihoidla Olemas Rajatis vedel- või 66,0 gaasikütuse hoidmiseks 103013662 Büroo- ja Olemas Muu tööstushoone 1257,3 3 kauplusehoone 103013661 Katlamaja Olemas Katlamaja, 1567,0 4 boilerjaam 120290431 Ühenduskoridor Kavand. Muu tööstushoone 454,9 1 103013660 Garaaž-ladu Olemas Muu 690,0 1 transpordihoone, nagu näiteks tuletorn 103013656 Tööstushoone Olemas Muu tööstushoone 1130,0 2 220456968 Hoidla Olemas Muu nimetamata 111,0 rajatis 103013665 Ladu Olemas Muu laohoone 894,0 1 103013663 Kompressorihoone Olemas Muu tööstushoone 234,0 1 103013658 Veepuhastusjaam Olemas Muu tööstushoone 740,0 2 103013669 Väravahoone Olemas Muu tööstushoone 12,0 1 103013675 Alajaam Olemas Energeetikatööstuse 156,0 2 hoone 220603092 Laadimisplats Püstitamisel Muu plats või väljak 1510,0 103013670 Väravahoone Olemas Muu tööstushoone 24,0 1 103013666 Ladu Olemas Muu laohoone 462,0 1 103049105 Metallitöökoda Olemas Muu tööstushoone 483,0 1 103013664 Masuudihoone Olemas Muu tööstushoone 116,0 1 103013672 Tööstushoone Olemas Muu tööstushoone 147,0 1 103013667 Ladu Olemas Muu laohoone 39,0 1 103013653 Kudumistsehh Olemas Muu tööstushoone 3000,0 1 103013671 Veetorn Olemas Muu tööstushoone 60,0 3 221344200 Vedelgaasipaigaldis Olemas Gaasihoidla rajatis 2020 12,5 220456969 Masuudihoidla Olemas Rajatis vedel- või 66,0 gaasikütuse hoidmiseks 103013652 Kontor-ühiselamu Olemas Büroohoone 445,0 3 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus Rääma tn 38 katastritunnus: 62507:016:9370 pindala: 50384 m² sihtotstarve: tootmismaa 100% Töö nr 2307 Lk 4 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Peamise hoonestusena asub Rääma tn 38 krundil olemasolev XX sajandi algusest pärit Pärnu Linatööstuse hoone Rääma tn ääres. Krundi põhjaosas paiknevad uuemad vabrikuhooned. Pärnu linakombinaadi hoonel on teatav ajalooline väärtus, kuigi see ei ole arvel mälestistena ega ka väärtuslike hoonete nimekirjas. Piirkond on tootmisalana ülejäänud linnaruumist eraldatud ja suhteliselt suletud ala, mis on valdavas osas ääristatud nõukogude ajast jäänud betoonelementidest piirdega. Joonis 2 Vaade Rääma tn 38 hoonestusele Rääma tänavalt Joonis 3 Vaade Rääma tn 38 olemasolevale hoonestusele Raba tänavalt Töö nr 2307 Lk 5 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Joonis 4 Vaade Rääma tn 38 kinnistule Ilvese tänavalt Lähipiirkond on valdavalt hoonestatud nii korter- kui ka pereelamutega. Hariduse, Kirsi, Lille ja Rohu tänavate vahelises kvartalis on 5-korruselised korterelamud. Raba, Hariduse ja Rohu tn vahelises kvartalis asub Raba autopesula. Üle Raba tänava asub 3,6 ha suurune Rääma park, mida läbib Rääma oja. Olulisemate hoonetena paiknevad Rääma pargi servas Rääma tänava ääres olemasolev lasteaed (Rääma tn 38b). Männi tänava ääres Pärnu Agape koguduse kirikuhoone. Raba tn 1a kinnistul asub olemasolev Kaitseliidu lasketiir, mille lähedal Raba tn 1 kinnistul asub kunagine Rääma mõisahoone, mis hetke on kasutuseta, varasemalt oli hoones noorte tehnikamaja. Olulisema ühiskondliku hoonena paikneb Raba tn 3 kinnistul Raba ja Oja tänava nurgal Pärnu Rääma põhikool. Rääma, Raba, Oja ja Männi tänava kvartalis kehtib 2013 aastal kehtestatud Rääma pargi kvartali detailplaneering. Lisaks on olulise taristuobjektina ehitamisel Raba-Pargi sild, mis ühendab nii Rääma kui ka Niidu tööstuspiirkonna kesklinnaga. Arvestades tulevaid liikluskorralduslikke muutusi ka Tallinna maantee Sauga-Pärnu lõigul võib oletada, et Raba tänavast saab oluline sissesõit Pärnu linna. Linnaruumiliselt oluline muudatus toob tõenäoliselt endaga kaasa olulised muutused nii kinnisvara arenduses kui ka liikluskorralduses. Järeldus: Rääma tn 38 kinnistu näol on tegemist on muust linnakeskkonnast eraldatud olemasoleva tootmismaaga, mis on valdavalt ääristatud elamupiirkondadega. Kinnistu asub kahe üsna olulise linna tänava (Raba ja Rääma) nurgal. Koos Raba-Pargi silla ehitamisega, mis toob piirkonnale kesklinna oluliselt lähemale, on loogiline, et tootmistegevus asendub elu ja ärifunktsiooniga. Tegemist on osana pikemast protsessist, millega ka teised jõeäärsed endised tootmis- ja tööstusalad planeeritakse elamu- ja äripiirkondadeks. Töö nr 2307 Lk 6 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 4. Ruumilise arengu eesmärgid Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021.a otsusega nr 21). Joonis 5 Rääma tn 38 kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaanil Üldplaneering näeb alale ette arenguala. Üldplaneeringu kohaselt on arengualad linnaruumi osad, mis eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lähtuvalt arenguvõimaluste paljususest ei ole peetud otstarbekaks määrata üldplaneeringuga konkreetset juhtfunktsiooni vaid erinevate võimalike juhtfunktsioonide raames on antud tingimused aladele ruumilise ja funktsionaalse lahenduse kavandamiseks senise funktsiooni muutumisel. Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänavate vahele jääva arenguala (A5) kohta näeb üldplaneering ette järgmised tingimused: Arenguvisioon: Eesmärk on suurtootmise välja viimine jõe äärest ja elamualade vahelt ning uue kesklinna viiva silla äärsele alale sobiva ruumilise ja funktsionaalse lahenduse leidmine. Alal lubatud juhtotstarbed: Väikeelamute maa-ala (Ev); Korruselamute maa-ala (Ek); Äri ja teeninduse maa-ala (Ä); Tee ja tänava maa-ala (Lt). Planeerimise ja hoonestamise põhimõtted: arvestades, et läheduses on kool, lasteaed, park, kirik ja muud planeeritavad või olemasolevad ühiskondlikud funktsioonid, on tegemist potentsiaalse multifunktsionaalse teeninduspiirkonnaga ning kesklinnalähedase elupiirkonnaga. Haljastuse põhimõtted: Kaaluda piirkonnast läbi kulgeva oja avamist. Hoonestuse vaheline väliruum tuleb kavandada kõrgekvaliteediliselt. Elamualade kavandamisel tuleb ette näha puhkevõimalused. Mitme korterelamu kavandamisel on soovitav ette näha üks ühine puhkeala. Töö nr 2307 Lk 7 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Liikluskorralduse põhimõtted: Allika ja Kirsi tänavad tuleb omavahel ühendada. Võimaliku kavandatava kaubandus-teenindushoone avatud parkimisala ei tohi paikneda Rääma ja Raba tänavate nurgal. Määrata vajadusel alad „pargi ja kõnni“ parklate väljaarendamiseks. 4.1. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Käesolev detailplaneering on koostatud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt arvestades, et arengualade määramise eesmärk on leida piirkondadele uued terviklikud linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhjaline ja tasakaalustatud arendus (üldplaneeringu seletuskiri lk 45). Läbi viidud arhitektuurivõistlusega on Rääma tn 38 kinnistule leitud terviklik linnaruumiline lahendus, mis näeb alal tööstuse likvideerimist ning asemele tervikliku elu- ja äripiirkonna kujundamist koos inimsõbraliku avaliku ruumiga. Samuti näeb lahendus ette ka Rääma oja avamise. Lahenduse mõte arengualal on võimaldada suuremal alal läbitöötatud lahendust, mis üksikute kruntide puhul võib olla üldplaneeringut muutev. Arvestades, et tegemist on arengualaga ning alale on koostatud terviklik lahendus, siis ei ole tegemist elamu üksikkruntide puhul tegemist valdavalt üldplaneeringu kohase lahendusega. See on põhjendatud järgnevalt: Esmalt on üldplaneeringu üldine idee tagada üldplaneeringus seatud reeglite järgimine olemasolevas väljakujunenud keskkonnas, mis vähendab oluliselt võimalust teistsuguste keskkondade loomiseks. Lähtuvalt sellest on üldplaneeringus määratud arengualad, mis moodustavad suurema ala ning kus on seetõttu võimalik keskkonnaloomele vabamalt läheneda. Üldplaneeringu üks eesmärkideks hea kvaliteediga elukeskkonna tagamine nii olemasolevas keskkonnas kui uusarenduste puhul. Arhitektuurivõistluse „The Flax Quarters“ töö tulemusena on kavandatud mitmekesine ja kõrge kvaliteediga (elu-)keskkond. Võistlustöös kohaselt planeeritud elamukrundid on tavapärasest veidi väiksemana (A-tsoon), mida kompenseerib keskne suur haljasala ning see, et A-tsooni parkimine on valdavas osas planeeritud eraldi hoonesse. Selle tulemusena on valdav osa planeeritavast elamualast autovaba või vähese autokasutusega. Väiksemad krundid, kruntide vahelised (jala-)käiguteed ning mitmekesine maastik soodustavad rohkem jalgsi liikumist ning seeläbi ka suuremat inimeste vahelist suhtlust. Sama puudutab ka C-tsooni elamuid, kus on mõnevõrra privaatsem elamutüüp (paarismajad), kuid ka seal on keskne liikumisala, mis on vähese autokasutusega ja mõeldud mitmekesisteks tegevusteks. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku ka Rääma oja ehituskeeluvööndi täpsustamiseks ja vähendamiseks (vt p 9.1). Kuna oja on planeeringu koostamise hetkel torus, siis hetkel Rääma tn 38 kinnistul Rääma ojal ehituskeeluvööndit ei ole. Töö nr 2307 Lk 8 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 5. Planeeringulahenduse kirjeldus Rääma tn 38 kinnistule on kavas ehitada elu- ja äripiirkond. Arenduse esimese etapina viidi 2022 aastal läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Rootsi arhitektuuribüroo Wingardhs tööga „The Flax Quarters“ ja mis on käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks. Võistlustöö näeb ette luua Pärnusse mitmekesine ja kaasaegne aedlinn, mille kujundavad kvaliteetsed elamispinnad, mitmekülgne avalik ruum ja mis lähtub igakülgselt säästlikust planeerimisideest: 1. madala süsinikusisaldusega disain ja materjalide taaskasutamine; 2. roheline liikuvus - autovabade avalike ruumide maksimeerimine ning motoriseerimata ja avalike transpordivahendite kasutamise edendamine; 3. päikeseenergia tootmine ning säästlike energialahenduste kasutamine; 4. bioloogiline mitmekesisus - püsivate ja mitmekesiste haljasalade loomine; 5. kaasava naabruskonna kujundamine, mis keskendub inimmõõtmelisele ja mitmekesisele avalikule ruumile, mis parandab elanike tervist, heaolu ja sotsiaalset läbikäimist; 6. ruum linnapõllumajanduseks – väikesed aiad ja aialapid võimaldavad kasvatada pisipõllumajandust. Tihe ja madal hoonetüpoloogia loob unikaalsed eluomadused, mis ühendavad elanikke avaliku ruumi ja rohealadega. Tere tulemast kaasaegsesse ja elavasse aedlinna! Joonis 6 Väljavõte arhitektuurivõistluse võidutööst The Flax Quarters Töö nr 2307 Lk 9 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Võistlustööga on ala planeeritud valdavalt elamumaaks. Rääma ja Raba tänava nurgale on kavandatud avalikud hooned, äripinnad ja teenused (kauplus, baar, restoran, kontorid jms), ning avalikud väljakud, mis on omakorda seotud elupiirkondade vahele suunduvate teede ja rohealaga. Ala on jaotatud erinevateks tsoonideks, kuhu on planeeritud erineva tüpoloogiaga elamualad. Elamualade vahele Raba tänavaga paralleelselt on planeeritud avalikult kasutatav roheala. Samuti on plaan avada Rääma oja ning kujundada selle ümber tiik või märgala. Planeeritav ala on jaotatud kolmeks tsooniks (vt Joonis 7): Joonis 7 Planeeritava ala tsoneering A tsoon – „küla järve ääres“ – suhteliselt väikeste mõõtmetega eluasemed, mis paiknevad ümber rajatava tiigi (avatav Rääma oja), kus on intiimsed ja privaatsed aiad. Hoonete vahel on kitsad tänavad ja käänulised teed, mis ühendavad elamuid keskse haljasalaga. Hoonestus koosneb erinevate tüpoloogia ja suurusega mahtude segust. On nii tavalisi ridamaju, paarismaju ja mitmekorruselisi kortermaju. Tüpoloogiate mitmekesine struktuur loob eeldused laiale kasutajarühmale. B tsoon on avalikum, multifunktsionaalsem ja rohkem kesklinnale orienteeritud ala Piirkond asub Rääma ja Raba tänavate nurgal. Uue silla avamisel hakkab piirkond paiknema kesklinnale väga lähedal. See on esimene piirkond, mida kesklinna poolt tulija jõe ületamisel näeb. Piirkonnas on avatud ja aktiivsed esimesed korrused, ärihooned ja avalikud ruumid, mis kutsuvad inimesi alaga tutvuma. B tsoon jaguneb erinevateks hooneteks, millel on kõigil oma iseloom: Töö nr 2307 Lk 10 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Pos B-01 – „Turuhoone“ – olemasolev hoone Rääma tänava ääres Olemasoleva hoone esimene korrus on kavandatud turuhooneks (äripind). Esimesele korrusele rajatakse täiendavaid sissepääse, avardades hoone kasutusvõimalusi ning rõhutades suhet kagusuunas asuva sissepääsuväljakuga. Teine korrus on kavandatud büroopindadeks (koostöö ja ühiskasutusega pinnad), säilitades olemasoleva hoone avatust ja vaated suursugustele ajaloolistele konstruktsioonidele. Ülemisele korrusele ja katusele on lisaks kavandatud kesklinna vaadetega avalik ala, mis koosneb restoranist, kasvuhoonest, konverentsiruumidest ja välialadest. Et vältida hoone taha jääva ala varjutamist, ei soovita hoonet kõrgemaks ehitada. Pos B-011 – „Linnumaja“ – "Linnumaja" on piirkonna maamärk, mis toimib sissepääsuportaalina kogu alale. Hoone on kavandatud eluhoonena. Seitsmekorruseline tõstetud hoonemaht pakub häid vaateid Pärnu jõele kesklinnale. Hoone on kavas ühendada ka Turuhoone ülemise korruse ja katusealaga, lisades hoonele ka avaliku funktsiooni. Hoonele annavad iseloomuliku karakteri konsoolsed rõdud. Pos B-02 – „Mäenõlv“ – multifunktsionaalne hoone Raba tänava ääres Suure osa hoone mahust moodustab parkimine, mis on kavandatud kaldpindadele võimaldades niiviisi säästa ruumi eraldiseisvatelt juurdepääsurampidelt. Lisaks maapealsele parkimisele on see piirkonna peamine maapealne parkimisvõimalus. Lisaks on ka planeeritud üks maa-alune parkimiskorrus. Juurdepääs on planeeritud hoone põhjaküljest Raba tänavalt. Kogu mahu peale on planeeritud elamuühikud luues nõnda lõunasse avaneva nõlva, mille aluseks sama kaldpind, kus on alumiste korruste parkimine. See võimaldab pääseda ligi igale elamuüksusele mööda trepistikku hoonete vahel, kui ka otse parkimiskorrustelt. Erinevad aatriumid, väiksed hoovid ja katuseterrassid pakuvad privaatseid väliruume, mille vahel on kitsad juurdepääsuteed. Alumise korruse põhiosas paiknevad äripinnad, mis avanevad nii Raba tänava, sissepääsuväljaku kui ka läände jääva keskväljaku poole paiknedes ristmikule ja sillale kõige lähemas tsoonis, kus liigub kõige rohkem inimesi. Äripindadele on planeeritud teenused nii kohalike kui ka laiema piirkonna teenindamiseks. Kaubaga varustamine ja teenindusala on planeeritud hoone siseselt nii, et see on varjatud. Juurdepääs ja väljumine on kavandatud parempööretega Raba tänavale. Pos B-03 – „Taaskasutustorn“ Hoone keskne positsioon ala rohevööndi ja avaliku ala keskmes kajastub alumisel korrusel, kuhu on planeeritud ruumid ühiskondlikeks tegevusteks, nagu sünnipäevapeod, kirbuturud, koosviibimised ja kokanduskursused. See on koht, kus kogukond saab kokku tulla. Ülemised korrused on planeeritud erineva suurusega korteriteks, nii et kõigil on rõdud ja vaated mitmes suunas. Töö nr 2307 Lk 11 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Fassaad koosneb on planeeritud lahendada krunti piiravatest taaskasutatud betoonelementidest. Pos B-04 – „Kvartal“ B tsoonile linliku tiheduse lisamiseks on kavandatud traditsiooniline perimetraalne elamukvartal. Keskses poolavatud sisehoovi on kavandatud rohkelt rohelust. Sinna viivad läbi kahe korruse avanevad läbipääsud, mille kaudu avaneb pääs alale ja sellest läbi. Osa kvartalit läbivast jalakäijate liikumisteest ühendab "Metsa" (C) idas asuva elamualaga. Suhtluse naabritega ja kogukonnatunde loomiseks on korterite sissepääsud ja köögid paigutatud sisehoovi poole. Esimesel korrusel turuhoone pool paiknevad äripinnad on kohaks kohvikutele ja restoranidele. Parkimine on kavandatud hoone alla. Sisehoov ja alumine korrus on maapinnast veidi kõrgemale tõstetud (umbes 1 ,2m), et lisada nii alumise korruse korterite privaatsust kui ka vähendades suurte kaevamiste ja maa-aluste konstruktsioonide vajadust alloleva garaaži jaoks ning tehes ruumi puude istutamiseks. Pos B-05 – Hotell Võrreldes võistlustööga on tehtud Rääma tänava äärse hoonestuse asemel tehtud muudatus ning varasema kolme paariselamu asemele on planeeritud majutusfunktsioon. C – „mets“ – Elamuala, kus säilitatakse võimalikult palju olemasolevaid puid ja lisatakse veel täiendavat haljastust. See annab piirkonnale ainulaadse iseloomu ja atraktiivsuse - elu suurte puude varikatuste all. Peamiseks elamutüübiks on paarismajad, kus elupinnad võivad olla nii üksteise peal ja/või kõrvuti. Kõigil korteritel on juurdepääs kohapeal asuvatele eraaedadele. Kaldkatuste ja puitfassaadidega hooned, mis on ümbritsetud aedadega meenutavad ümbritsevaid elamupiirkondi. Töö nr 2307 Lk 12 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Joonis 8 Väljavõte arhitektuurivõistluse võidutööst ’The Flax Quarters’ - 3D visualisatsioon Töö nr 2307 Lk 13 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused Tabel 1. Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Hoonete Suurim maa- Suurim maa- Olemasoleva Suurim lubatud Hoonestuse Krundi Orient. Pos. Krundi Krundi kasutamise suurim alune pealne katastriüksuse korruselisus maa- maksimaalne kõrgus täisehituse Katuse tüüp ja kalle korterite nr. pindala m² sihtotstarve lubatud arv ehitisealune ehitisealune aadress alune/ maa-pealne m % arv* krundil pind m² pind m² Rääma tn 38 A-01 784 EK; ER 2 0/3 0 260 10,5 34 lame või madal viil 0-15° 9 Rääma tn 38 A-02 899 EK; ER 2 0/2 0 400 8,5 45 lame või madal viil 0-15° 6 Rääma tn 38 A-03 1725 EK; ER 2 0/3 0 550 10,5 32 lame või madal viil 0-15° 19 Rääma tn 38 A-04 800 ER 2 0/2 0 300 8,5 38 lame või madal viil 0-15° 4 Rääma tn 38 A-05 1707 EK 2 0/4 0 600 13,5 36 lame või madal viil 0-15° 28 Rääma tn 38 A-06 756 EK; ER 2 0/2 0 350 8,5 47 lame või madal viil 0-15° 5 Rääma tn 38 A-07 917 EK; ER 2 0/2 0 350 8,5 39 lame või madal viil 0-15° 5 Rääma tn 38 A-08 580 EK; ER 2 0/4 0 380 13,5 66 lame või madal viil 0-15° 17 Rääma tn 38 A-09 969 EK; ER 2 0/2 0 350 8,5 37 lame või madal viil 0-15° 5 Rääma tn 38 A-10 505 EK; ER 2 0/3 0 350 10,5 70 lame või madal viil 0-15° 12 Rääma tn 38 A-11 903 EK; ER 2 0/2 0 400 8,5 45 lame või madal viil 0-15° 6 Rääma tn 38 A-12 1242 EK; ER 2 0/2 0 420 8,5 34 lame või madal viil 0-15° 6 Rääma tn 38 A-13 638 EK; ER 2 0/3 0 380 10,5 60 lame või madal viil 0-15° 13 Rääma tn 38 A-14 829 EK; ER 2 0/4 0 550 13,5 67 lame või madal viil 0-15° 25 Rääma tn 38 A-15 618 EK; ER 2 0/2 0 300 8,5 49 lame või madal viil 0-15° 4 ÄK 0 - 100%; ÄB 0 - 100%; HA1 - 3; HA2 - 4; HA1 - 9,5; HA2 - 14,5; Rääma tn 38 B-01 2210 3 310 1500 68 lame või madal viil 0-15° 21 ÜL 0 - 20% HA3 - 7 HA3 - 38,5 ÄK 15 - 30%; LP 35 - 75%; Rääma tn 38 B-02 4638 2 -1/5 4300 4300 20,5; vt põhijoonis 93 lahendada projektiga 27 EK 30 - 50%; ÄB 0 - 20% ÄB, ÄK 0 - 15%; EK 85 - Rääma tn 38 B-03 796 1 0/7 0 360 8,5 46 lame või madal viil 0-15° 28 100% ÄK 5 - 10%; ÄB 5 - 10%; EK Rääma tn 38 B-04 2774 3 -1/3 2500 1800 12 65 lame või madal viil 0-15° 50 90 - 95% Rääma tn 38 B-05 1204 ÄM 75 - 100%; ÄK 0-25% 1 -1/4 1000 600 15,5 50 lahendada projektiga 0 Rääma tn 38 C-01 522 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 29 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-02 478 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 32 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-03 464 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 33 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-04 446 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-05 507 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 30 viil 30-45° 2 Töö nr 2307 Lk 14 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Rääma tn 38 C-06 448 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-07 450 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-08 448 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 34 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-09 328 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 40 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-10 492 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 31 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-11 488 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 31 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-12 468 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 33 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-13 535 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 29 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-14 404 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 38 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 C-15 606 EP; EPk 1 2 k + 1 katusekorrus 0 150** 9,5 25 viil 30-45° 2 Rääma tn 38 L-01 4655 LV 0 0 45 0 0 0 0 Rääma tn 38 L-02 2664 LV 0 0 0 0 0 0 0 Rääma tn 38 L-03 2472 LT 0 0 0 0 0 0 0 Rääma tn 38 L-04 1655 LV 0 0 0 0 0 0 0 Rääma tn 38 Ü-01 5463 HP 0 0 0 0 0 0 0 Rääma tn 38 Ü-02 897 HP 0 0 0 0 0 0 0 50 384 m² 16730 320 * Korterite arvu võib täpsustada projektiga juhul, kui on tagatud piisav parkimiskohtade olemasolu ** Pos C-1 – C15 kruntidele planeeritud autovarjualuste alune pind võib olla kuni 70 m² krundi kohta. Selle võib juurde liita suurimale maapealsele ehitisealusele pinnale, kui varjualune on põhihoonega konstruktiivselt seotud. Varjualuse kinni ehitamine (garaažiks) ei ole lubatud. EK – korterelamu maa EPk – kaksikelamu maa ER – ridaelamu maa ÄB – kontori- ja büroohoone maa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄM – majutushoone maa LP – parkimisehitise maa LT – tee ja tänava maa HP – haljasala maa ÜL - haridus- ja lasteasutuste maa LV – linnaväljaku maa Töö nr 2307 Lk 15 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 7. Arhitektuursed tingimused ja märkused 1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab lähtuma võimalikult palju arhitektuurivõistluse lahendusest. Viimistlusmaterjalide valikul lähtuda arhitektuurivõistluse töö esteetikast. Eelistatud naturaalsed ja piirkonnale iseloomulikud materjalid (laudis, krohvipind, klaas). Peamiste avaliku funktsiooniga hoonete projekteerimisse on soovitav kaasata arhitektuurivõistluse võitnud arhitektid või arhitektuuribüroo. 3. B-01 kuni B-04 hoonete fassaadid, mis on avatud B-tsooni aktiivse jalakäijate ala suunas (pos L-01 ja L-02) tuleb lahendada äripindade osas avatud ja ümbritseva ruumiga suhtleva ärifassaadina (vaateaknad, reklaampinnad, sissepääsud jms). Hoone teenuste- ja elamispindade sissepääsud peavad olema arhitektuurselt rõhutatud ning olema kujunduslikult fassaadpinnast selgelt eristatavad. Teenindus- ja tehnosissepääsud varjata arhitektuursete võtetega. 4. B-05 hoone Rääma tänava poole avatud fassaad lahendada samuti vatud ja ümbritseva ruumiga suhtleva ärifassaadina (vt p 3). 5. B-01 hoone katusele on lubatud ehitada rajatisi (varjualused, pergolad vms), mis võivad ületada hoone põhimahu kõrgust (aluseks võtta arhitektuurivõistluse töö lahendus). 6. Pos B-02 hoonestus on lubatud välja ehitada etapiviisiliselt. Arvestades, et arendustegevust alustatakse B-etapist ning Pos B-02 sisaldab suures osas A-etapi elamute parkimiskohti, siis on detailplaneeringuga lubatud hoonestuse ehitamine etapi kaupa ja parkimishoone asemele avaparkla ehitamine. 7. Pos B-05 hoonestuse kavandamisel arvestada Rääma tn 38 kinnistul asuva ajaloolise hoone räästajoont ja hoone üldisi mahulisi proportsioone (B-05 hoonestus kavandada eraldi mahtudena (3 mahtu), mis võivad olla ühendatud galeriidega). 8. A-tsooni elamutele, mis on avatud nii avaliku tänava kui ka avaliku haljasalapoole, näha ette sissepääsud mõlemalt poolt. 9. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega (va alla 1m hoone räästad ja varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kui ei ole määratud teisiti. 10. C-tsooni elamud (pos C-1 – C15) lahendada ühtselt, nii et hooned koos piirete jm elementidega moodustaksid arhitektuurselt tervikliku elamupiirkonna. 11. Et vältida tänavaruumi liigset koormamist tehnilise taristuga, tuleb A ja C tsooni paigaldatavad liitumiskilbid paigutada nii, et kilbi esikülg paikneb kinnistu piiril (vt Joonis 11) või kasutada muid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad liitumispunkti paigutamist võimalikult varjatult ja keskkonda väärtustavalt. 12. Uue alajaama asukoht täpsustada projektiga. Alajaam tuleb integreerida haljasala maastikulahendusse või leida sellele sobiv asukoht hoone mahus. 13. Ü-01 haljasala maale (väljaspoole ehituskeeluvööndit) on lubatud püstitada dekoratiivobjekte, kasvuhooneid, varjualuseid, paviljone jm rajatisi, et võimaldada nt kogukonna tarbeaedade/istutusalade teket või muude mitmekesise funktsionaalsusega ruumide ja alade teket. Töö nr 2307 Lk 16 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 14. Hoonete tulepüsivusklass ja täpsemad tuleohutuse nõuded määratakse ehitusprojektiga. 8. Liikluskorraldus, parkimine Planeeritavatele kruntidele on võimalikud juurdepääsud külgnevatelt tänavatelt (Rääma, Raba, Ilvese, Allika, Kirsi). Täpne juurdepääsude asukoht ja lahendus antakse projektiga. Planeeritav ala on hästi juurdepääsetav. Rääma ja Raba tänaval on toimiv ühistransport. Seoses uue silla ehitusega hakkab kesklinn olema ca 10 min jalgsikäigu kaugusel. Silla ehitusega seoses muutub piirkonnas eeldatavalt ka ühistranspordikorraldus. Raba tänava projektiga on Raba tänava äärde ette nähtud ka uued bussipeatused. Lähtuvalt sellest on detailplaneeringu eesmärk võimalikult vähest autokasutusvajadust ning alternatiive soodustava keskkonna loomine. Elamute parkimislahenduse (korterite ja parkimiskohtade arv, parklate paigutus jms) täpne lahendus antakse projektiga. Parkimine lahendatakse arvestusega minimaalselt üks parkimiskoht ühe korteri kohta. Vastavalt arhitektuurivõistluse tööle on ala lahendatud tervikuna nõnda, et valdav osa planeeringualast on mõeldud kergliiklejatele (jalakäijad, jalgratturid) või on ühiskasutusega (kergliiklejatele mõeldud ruum, kus võib teatud juhtudel liikuda ka teenindav transport). See tähendab seda, et valdava osa hoonete parkimine ei ole lahendatud omal krundil vaid lahendatakse veidi eemal olevas parklas või parkimishoones. A tsoon hõlmab 16 elamukrunti kokku 164 korteriga. Parkimisvõimalused on osadel kruntidel tagatud omal krundil või krundi vahetus läheduses Ilvese ja Kirsi tänava ääres 58 autole. Ülejäänud parkimiskohad (106 kohta) on planeeritud parkimismajja (pos B-02, vt B tsoon). B tsoon koosneb neljast krundist, kuhu on kokku planeeritud 126 korterit pluss äripinnad. p-kohti (1/60 br kortereid (1 p- p-kohtade Pos nr äripinna m² p-kohtade asukoht m² kohta) koht krt kohta) arv B-01 3000 50 21 71 parkimismaja (pos B-02) B-02 2300 38 27 65 parkimismaja (pos B-02) B-03 340 6 28 34 parkimismaja (pos B-02) Kokku 5640 94 76 170 B-04 hoone -1 korrusel, äripindade p-kohad pos L-03 B-04 340 6 50 52 krundil Parkimismajja (pos B-02) on planeeritud A ja B tsooni parkimiskohad, mis ei ole lahendatud omal krundil. Lähtuvalt sellest tuleb parkimismajas tagada vähemalt 170 kohta B tsooni parkimisele ja 109 kohta A tsooni parkimisele. Parkimismajja näha ette kokku minimaalselt 280 parkimiskohta (täpne arv antakse projektiga). Töö nr 2307 Lk 17 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Osaliselt on külaliste ja äripindade parkimiskohad planeeritud ka tee ja tänava krundile L-03. Pos L-01asuv parkimine on ühiskasutuseks naaberhoonetele. Pos Ü-02 asuv parkla on ühiskasutuseks piirkonna elanikele või külalistele. C tsoon koosneb 15 paarismaja krundist, kus on kokku 30 korterit. C-1 kuni C-15 kruntidel on parkimisvõimalused tagatud omal krundil. Külaliste parkimiskohad on tagatud tee ja tänava krundil L-03. C-16 krundile on kavandatud 4-korruseline majutushoone 1 korrusele äripinna rajamise võimalusega. Hoone parkimine (min 30 kohta) lahendatakse krundi siseselt. Jalgrataste ja kergliiklusvahendite parkimine Jalgrataste parkimisvajadus lahendada võimalusel omal kinnistul võimalikult hoonete sissepääsude lähedal. Püsielanike parkimiseks kavandatud rataste parkimine lahendada varikatusega parkimisrajatistes. Korterelamute ja kaubanduspindade vahetus läheduses olevad jalgrattaparklad lahendada katustatuna. Parkimislahenduse normatiivi aluseks on standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Minimaalselt tagada 1 jalgratta parkimiskoht korteri kohta. Ridaelamutel minimaalselt 1 koht ridaelamu boksi kohta. Täiendavalt paigutada rattaparklaid ka avalikult kasutatavasse ruumi (äripindade ja kohvikute juurdepääsude juurde, mänguväljakute, bussipeatuste, ülekäiguradade, suuremate elamute lähedusse). Suurem jalgratta- ja kergliiklusvahendite parkla näha ette Rääma ja Raba tänavate ristmiku lähedusse avalikule alale (krunt pos L-01). Planeeritaval alal olevad sillad üle Rääma oja (va võimalikud laudteed/sillad pos Ü-01 krundil) peavad olema piisava kandevõimega, et kanda päästetehnikat. Tee ja tänava maa (LT ) ja linnaväljaku maa (LV) krundid (pos L-01 – L-05) on planeeritud avalikult kasutatavaks. 9. Haljastus, maastik, piirded, katendid Kogu ala haljastuse üldlahenduse aluseks võtta arhitektuurivõistluse töö, mis näeb teadlikult ette väiksemad elamukrundid, pakkudes nõnda rohkem hoonete vahelist avalikku koosolemise ruumi. Seega kompenseerib avalik väli- ja haljasruum, mille hulka kuuluvad lisaks kesksele rohealale (pos Ü-01) ja hoonete vahelised kõnniteed. Enamike elamukruntide puhul on parkimine lahendatud väljaspool krundi piire ning keskne ala on kujundatud avalikuks haljasalaks koos Rääma oja avamisega. Lähtuvalt sellest ei sea käesolev planeering ka eraldi haljastuse osakaalu kruntide pinnast. Tsoon A ja C elamukruntidel tuleb hoonestusest ja parkimisest vaba ala haljastada ja kujundada õuealaks. Haljastus lahendada mitmerindelisena. See tähendab, et lisaks murupinnale tuleb kasutada tuleb erineva kõrguse ja vormiga haljastust (hekid, puud, põõsad, ronitaimed). Töö nr 2307 Lk 18 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Tsoon C haljastamisel istutada igale krundile minimaalselt kaks puud. Istutatavad puud peavad tulevikus omama kõrghaljastuslikku väärtust, mis tähendab, et puu saavutatav kõrgus peab olema vähemalt 10 m. Pos C-1 kuni C-15 kaksikelamute parkimisel järgida planeeringu põhijoonisel (vt joonis AS-3) toodud printsiipi, kus parkimine on lahendatud kahel pool krundi servas. Hoone ette tuleb jätta piisav ruum eesaia kujundamiseks. Pos C-16 krundil ei ole kõrghaljastuse nõuet maa-aluse parkimisala tõttu. Hoonest väljapoole jääv krundi pind (ka maa-aluse parkimise pealne osa) haljastada mitmekesise madalahaljastusega (põõsad kõrrelised vms). Avalike haljasalade ja väliruumi lahendus anda tervikprojektina. Projekt koostada tunnustatud maastikuarhitektuuri büroo poolt või kaasata projekteerimisse maastikuarhitektid. Avalikud haljasalad kujundada nõnda, et need soosiksid nii erinevaid väliruumi tegevusi, kui ka elurikkust toetavat haljastuslahendust. Avalikult kasutatavasse ruumi istutatavad puud peavad tulevikus omama kõrghaljastuslikku väärtust, mis tähendab, et puu saavutatav kõrgus peab olema vähemalt 10 m. Istiku kõrgus lehtpuul peab olema min 3,5 m ja okaspuul min 2,5. Istutatavate puude tüve läbimõõt peab olema min 4,0-5,0 cm. Väliala terviklik lahendus antakse haljastusprojektiga. Avalikule haljasalale näha ette üks suurem spordi- ja mänguväljak, kuhu näha ette tegevusi erinevatele vanusegruppidele. Mänguväljakute alad lahendada koos maastikukujundusega. Mitte kavandada vaid ühetüübilisi standardtooteid vaid luua koos õueala lahendusega terviklik mänguline keskkond koos maastiku ja haljastusega. Lisaks luua ka istumisvõimalused (koos prügikastide jm vajalikuga) nii mänguväljaku läheduses kui ka mujal õuealal. Pos L-04 krundil näha ohutuse tagamiseks vajadusel piire, mis takistab haljasalalt otse liiklusalale jooksmist. Avatava Rääma oja äärse haljasala võib kavandada tiigina. Kui peaks selguma, et hüdroloogilised või keskkondlikud tingimused ei ole tiigi rajamiseks sobivad, võib oja ümbruse kujundada haljasala või märgalana. Eluhoonete kruntide uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus antakse hoonete projektiga. Avalik kergliiklusala kujundada inimsõbralikuks avalikuks ruumiks kasutades erinevat tüüpi katendeid, väikevorme, tänavamööblit ja haljastust nii, et kujuneks hea kvaliteediga ruum, kus on mõnus liigelda ja aega veeta nii noortel kui vanadel. Kergliiklusalal paigutada sobivatesse kohtadesse hajusalt ka spordi- ja mänguvahendeid (kiik, ronimisvõrk, -sein, rippkang jms), et soodustada tegevusi väliruumis. Piirded – B tsoonis ei ole piirete rajamine lubatud (va madal haljaspiire). B-05 krunti on lubatud piirata pos L-04 krundi ja Rääma tn 34a kinnistu poolt. Kruntide piiridele on lubatud rajada piirdeaiad maks kõrgusega 1,4 m. Peamise piirdetüübina kasutada haljaspiiret (hekk), mis võib olla kombineeritud puit või võrkpiirdega (mitte kasutada keevisvõrku). Lubatud ei ole kavandada mitteläbipaistvaid aedu (plankaed). Töö nr 2307 Lk 19 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering C-tsoonis on lubatud pos L-04 äärde jäävate piirete kõrguseks kuni 1,2 m. Katendid – segakasutusega ja parkimisalade katenditena kasutada vett läbi laskvaid katendeid (tänavakivi). Vajadusel kasutada koos erinevate katenditega, mida võib kombineerida ka asfaldiga, et tähistada nt erinevaid liikumistsoone ja alasid. Asfaldi kasutamisel vältida suuri monotoonseid pindu. Suuremate sillutatud alade katend valida võimalikult heledatooniline, et vältida kuumasaarte tekkimist. Säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Likvideerida võib puid, mis on vältimatult vajalikud ehitustegevuse läbi viimiseks (sh ka hoonestusalaga kattuvad olemasolevad puud). Likvideeritavate/ohustatud puude asukoht näidata projektiga. Samuti näha ette meetmed puude kaitsmiseks. 9.1. Rääma oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Kehtiv Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering teeb ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku Pärnu linnas paiknevate ojade kalda aladel (Rääma oja, Niidu oja, Väike-Niidu oja). Arvestades välja kujunenud hoonestuslaadi ning planeerimispraktikat ettepanek vähendada ehituskeeluvöönd 10 m veekogu piirist (veekaitsevööndi piir), et oleks tagatud juurdepääs oja hoolduseks (vt Piirangute plaan ja ÜP seletuskiri lk 136). Kuna oja on planeeringu koostamise hetkel torus, siis hetkel Rääma tn 38 kinnistule Rääma oja ehituskeeluvöönd ei laiene. Joonis 9 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu piirangute plaanist Arvestades, et üldplaneering teeb ettepaneku ojade ehituskeeluvööndite vähendamiseks üldiselt, on võetud eelduseks, et ka Rääma tn 38 kinnistul oleks Rääma oja avamisel üldplaneeringukohane ehituskeeluvöönd 10 m veekogu piirist. Arvestades detailplaneeringu lahendust, teeb käesolev detailplaneering ehituskeeluvööndi ulatust Rääma tn 38 kinnistul täpsustada. Rääma tn 38 detailplaneeringuga on vastavalt arhitektuurivõistluse tööle (vt p 5) kavandatud mitmekesine linnaruum, kus põimuvad erinevad ruumid ja keskkonnad. Torus voolav Rääma oja on kavas avada ning juhtida läbi planeeritava elamuala (A-tsoon). Arhitektuurivõistluse tööst lähtuvalt on A-tsoon planeeritud elamupiirkonnaks, mis paikneb ümber keskse avaliku Töö nr 2307 Lk 20 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering haljasala. Haljasala seob omavahel Rääma tänava poole jääva segafunktsiooniga ja ümber pargi planeeritud elamud. Läbi linna voolavate ojade kaldad on valdavalt inimtegevuse mõju all. Ojad kulgevad enamasti läbi eraaedade olles avalikus ruumis nähtavad vaid tänavaruumist avanevatele vaadetele või siis pargis (Rääma park). Käesoleva detailplaneeringuga on võetud eesmärgiks ühes küljest oja avamine ning avalikus ruumis eksponeerimine ning teisest küljest oja ümber huvitava ja meeldiva elukeskkonna loomise, mis on vahetult seotud nii pargi kui ka ümbritsevate elamutega. Valdavalt on avatud oja ääristatud avalikult juurdepääsetava rohealaga, kuid vastavalt planeeringulahendusele ulatuvad osad hooned suhteliselt oja lähedale ning kaks hoonet on planeeritud vahetult veepiirile. Nii moodustub mõnus ojaäärne keskkond, kus on ojaäärse maastikuga põimitud nii rohelus kui ka hoonestus. Vastavalt planeeringulahendusele on oja äärde kavandatud ka tiik, mille vorm ja täpne lahendus luuakse maastikuprojektiga vastavalt hüdroloogilistele ja maastikulistele võimalustele, mistõttu võib oja ümbruse kujundada haljasala või märgalana. Siinkohal on oluline, et avalikuks kasutuseks ja parema juurdepääsetavuse tagamiseks on ala peale planeeritud ka sillad või laudrajad. Joonis 10 Hooned oja ääres (Kuldiga) Lähtuvalt sellest teeb käesolev detailplaneering ettepaneku vähendada avatava Rääma oja ehituskeeluvööndit ca 6 elamukrundi osas alla 10 meetri vastavalt hoonestusalade paigutusele (vt joonis AS-3). Täpne ehituskeeluvööndi ulatus tuleb välja selgitada maastikuala projekteerimise käigus, sest detailplaneeringuga ei ole tehnilistel põhjustel võimalik nii oja kui ka võimalike tiikide kaldajoont täpselt määrata. Erinevad rajatised (nt puhkealadega seonduvad, mänguväljakud jm taolised rajatised), millele ei kohaldu LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 loetletud erandid, tuleb rajada enne Rääma oja avamist. Pärast oja avamist ei ole ehitiste ehitamine Rääma oja ehituskeeluvööndisse LKS-i alusel lubatud (v.a erandid) ning nende ehitamine eeldab üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekule positiivse otsuse saamist. 9.2. Täiendavad nõuded seose Rääma oja avamisega Kui avamistöödega on vajalik teostada Rääma oja süvendustöid või tahkete ainete uputamist (nt kaldakindlustuse rajamine), võib olenevalt mahtudest vajalik olla veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseaduse (VeeS) § 187 p-d 8 ja 10 ja § 196 lg p- Töö nr 2307 Lk 21 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering d 2 ja 5). Kui töid tehakse järjekorras, kus rajatakse esmalt hooned, tiigid, märgala ning seejärel avatakse oja, et tekiks hoonetevaheline veeala, loetakse oja süvendamise mahuks seda osa, mis eemaldatakse oja ja tiikide vahelt (nende ühendamiseks). Süvendamine on orgaanilise ja mineraalse pinnase eemaldamine veekogu põhjast. Tahkete ainete paigutamisel arvestatakse tahkete ainete mahtu, mis paigutatakse keskmisest veetasemest allapoole. Veekogu süvendamiseks loetakse ka seda, kui tiigid on valmis rajatud ja seejärel soovitakse need ühendada avatud ojaga. Selle osas saab Keskkonnaamet anda täiendava seisukoha, kui kavandatud tööde iseloom ja tehnoloogia on täpsemalt kirjeldatud. Veekogu süvendamiseks ei loeta sette eemaldamist veekogust (va meri) korrashoiu eesmärgil (VeeS § 176 lg 1). Veekogust (va meri) korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates 5 m³ tuleb registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena (VeeS § 196 lg 2 p 31). Veekogus planeeritud töid on soovitav teostada madalveeperioodil ning vältida maksimaalselt heljumi levikut. 10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Hoone tänava poolsetele fassaadidele mitte paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid (va juhul kui need on projekteeritud koos hoone arhitektuurse lahendusega (nt päikesepaneelid) ja omavalitsuse arhitektiga kooskõlastatud). Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. NB! Juhul kui avalikke liikluspindu (tee ja tänavamaa, linnaväljaku maa) ja haljasalasid ei anta üle kohalikule omavalitsusele, siis tuleb läbivatele trassidele seada servituudid trassivaldaja kasuks. 10.1. Veevarustus Veevarustuse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused TT-168577. Ühendus veevõrguga on planeeritud Rääma, Allika ja Ilvese tänava peatorustikest. Torustikud on planeeritud piki avalikke liikluspindu (tee ja tänava ja linnaväljaku maa) planeeritavate kinnistuteni. Projekteerimisel/planeerimisel arvestada AS-i Pärnu Vesi tehniliste nõuetega (https://www.parnuvesi.ee). 10.2. Reoveekanalisatsioon Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused TT- 168577. Töö nr 2307 Lk 22 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Ühendus reoveekanalisatsiooniga on planeeritud Rääma, Ilvese ja Raba tänava torustikega. Torustikud on planeeritud piki avalikke liikluspindu (tee ja tänava ja linnaväljaku maa) planeeritavate kinnistuteni. Rääma tn 38 kinnistut läbib olemasolev reoveekollektor. Detailplaneering näeb ette kollektori osalist ümbertõstmist. Kollektorile on vajalik määrata isikliku kasutusõiguse (IKÕ) ala AS Pärnu Vesi kasuks, mis ulatub osaliselt ka Rääma tn 34a kinnistule. Üldnõuded Projekteerimisel selgitada välja kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule. 10.3. Sademeveed Sademeveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused TT-168577. Olemasolev maapind on tasase reljeefiga kõrguste vahemikuga ligikaudu 5 ... 6 m abs. Planeeritud võimalikud ühenduspunktid olemasoleva sademeveetrassiga on Rääma tänaval kaev nr 14 (6-V-2) ja Ilvese tänaval kaev nr 11 (6-A-15). • A tsooni sademeveed juhtida avatavasse Rääma ojja. Vesi juhitakse planeeritavatelt teedelt ära vertikaalplaneerimise, rentslite ja drenaaži abil. • B tsooni sademevete ära juhtimiseks on planeeritud ette nähtud ühendus sademeveekanalisatsiooni võrguga. • C tsooni sademeveed juhtida rentslite või vertikaaplaneerimise abil pos L-03 krundile planeeritud sademeveetrassi ja pos L-04 planeeritavale haljasalale. Sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee koguse vähendamiseks ja tipukoormuse hajutamiseks näha ette kruntidele vastavad meetmed – kasutada vett läbi laskvaid katendeid. Enne torustikku juhtimist kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad, mis vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel pinnasesse imbuda. Kasutada katusehaljastust ning maa-aluseid sademevee mahuteid. Sademevee juhtimine liikluspindadelt on planeeritud etappide kaupa järgnevalt: - Parklate, jalgteede ja väljakute parkimisalad lahendada vett läbi laskvatena. - Parklatega ja teedega külgnevatele haljasaladele kavandada parkimisala pinnast madalam haljasala (veepeenar). Haljasala poolne parkla äärekivi lahendada vahedega, nii et liigne sademevesi saab voolata haljasalale. - Krundi sisene sademeveekanalisatsioon lahendada nõnda, et see rakendub alles peale eelnevate meetmete küllastumist. Töö nr 2307 Lk 23 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”). Üldnõuded Projekteerimisel/planeerimisel arvestada AS-i Pärnu Vesi tehniliste nõuetega. Projekti koostamisel täpsustada vooluhulgad ja esitada projekti koosseisus. Projektis/detailplaneeringus lahendada kasutusest välja jäävad torustikud. Ehitusprojekt esitada AS-ile Pärnu Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ehitab välja AS Pärnu Vesi liitumislepingu alusel liituja poolt tasutava liitumistasu eest. 10.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljatanud tehnilised tingimused nr 483812. Detailplaneeringuga on ette nähtud koht uuele komplektalajaamadele, mis on planeeritud pos B-02 hoonesse. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega PÄRNU 35/10 piirkonnaalajaamast ja Allika:(Pärnu L) alajaamast. Uue alajaama asukoht täpsustada projektiga. Alajaam tuleb integreerida haljasala maastikulahendusse või leida sellele sobiv asukoht hoone mahus. Planeeritud alajaamadest ja olemasolevast Lossi:(Pärnu L) alajaamast on planeeritud uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilpidele tuleb tagada teenindamiseks alati vaba juurdepääs. Et vältida tänavaruumi liigset koormamist tehnilise taristuga, tuleb avalikult kasutatava liiklusruumi serva paigaldatavad liitumiskilbid paigutada nii, et kilbi esikülg paikneb kinnistu piiril (vt Joonis 11) või kasutada muid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad liitumispunkti paigutamist võimalikult varjatult ja keskkonda sobituvalt. Joonis 11 Elektrikilbi paigutamise skeem Töö nr 2307 Lk 24 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Elektritoide liitumiskilbist objektideni on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõiguse tarbeks on vajalik sõlmida servituudid. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Hoonetele ja rajatistele on lubatud paigaldada päikesepaneele, kui need on seotud projekti staadiumis ehitiste arhitektuurse lahendusega. 10.5. Sidevarustus Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud tehnilised tingimused nr 39223319. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust RHU-1241 Ilvese tänaval ja sidekaevust MAN-1234 Raba tänaval. Igale kinnistule/hoonele on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti Iiinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. 10.6. Soojavarustus Soojavarustuse planeerimiseks on Gren Eesti AS väljastanud detailplaneeringu projekteerimistingimused nr PT-26. Planeeritava ala A ja B tsooni soojavarustus on planeeritud lahendada kaugkütte baasil. Planeeritava ala peamised ühendused olemasoleva soojavõrguga on Kirsi tänava (olemasolev kaugküttetorustik) ja Rääma tänava (projekteeritud) kaugküttetorustikust. Samuti on kaugküttetorustik planeeritud Ilvese tänavale, mis ühendab Raba ja Kirsi tänava torustikku. Planeeritud kaugküttetorustiku täpne lahendus antakse projektiga vastavalt ala arendusetappidele ja projekteeritavate hoonete sisestuskohtade paiknemisele. Töö nr 2307 Lk 25 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Hoonesisendite asukohtade määramisel jälgida nõuet: kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on üldjuhul kinnistu piir. Erijuhtudel on liitumispunkt määratletav haruühenduse maakraanide tarbijapoolsete liitmike asukohaga. Torustikud transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule. Piiritlused täpsustatakse järgnevate projekteerimise staadiumitega. 11. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda: • Tuleohutuse seadusest • Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; • EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. Kavandatava hoonestuse kasutusviis tsoonis A ja C on I (eluhooned). Tsoonis B on hoonestuse kasutusviisid I (eluhooned), IV (kogunemishooned), V (kontorid), VII (garaažid) Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulukustutusvee vajadus on A ja C tsoonis 10 l/s 3 tunni jooksul. Hüdrandid Lähimad olemasolevad hüdrandid paiknevad Rääma, Raba ja Ilvese tänavatel. • hüdrant nr 447, sõlmes 513, Rääma ja Raba tänava ristmikul, koordinaadid 6472511,6, 529754,6, vooluhulk 45,7 l/s; • hüdrant nr 166, sõlmes 512, Ilvese 34 juures, koordinaadid 6472797,6, 529778,7, vooluhulk 53,7 l/s; • hüdrant nr 165 Raba tänava ääres, Raba ja Ilvese tänava ristmiku lähedal; • hüdrant nr 167 Ilvese ja Kirsi tänava ristmikul; • hüdrant nr 448 Raba tänava ääres; • hüdrant nr 524 Rääma tänava ääres Rääma tn 34a kinnistu ees; Täiendavalt on juurde planeeritud hüdrandid L-03 krundile Allika tänava lõpus ja Ü-02 krundile Kirsi tänava pikendusel (vt joonis AS-3). 11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. Töö nr 2307 Lk 26 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad valdavas osas paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad. A tsoonis ulatuvad mitmed hooned tuleohutuskujadesse. Tuleohutuse tagamiseks on hoonete tarindid on võimalik projekteerida nõnda, et tagada tuleohutusnõuete täitmine. 12. Keskkond 12.1. Jäätmed Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist. Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale. B tsoonis ja C-16 krundil on soovitav lahendada prügikorraldus hoonete siseselt. Jäätmehoolduseeskirja kohaselt võib jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti (täpsemalt vt jäätmehoolduseeskirja tingimused). Jäätmemajanduse ja tehnilise transpordi selgitamiseks on skeem, millega on näidatud võimalike prügikogumise kohtade asukohad ja juurdepääs (vt joonis AS-8). Tegemist on soovitusliku lahendusega jäätmete äraveo hõlbustamiseks ning avaliku ruumi korrastatuse tagamiseks. Hilisema projekteerimise käigus võib jäätmekäitlust lahendada ka teisiti. 12.2. Insolatsioon Planeeritud hoonestus on paigutatud nõnda, et see ei hakka avaldama ülemäärast varjutavat mõju naaberhoonestusele. 12.3. Müra Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Detailplaneeringu lahendus on koostatud üldiselt nõnda, et elamud kui müratundlikumad hooned paiknevad valdavalt vähese liiklusega tänavate ääres (Ilvese, Kirsi, Allika). 12.4. Pinnasereostus Arvestades, et kinnistul paikneb endine masuudihoidla, tuleb edasise tegevuse käigus läbi viia pinnaseuuringud, et teha kindlaks, kas piirkonnas leidub pinnasereostust. Töö nr 2307 Lk 27 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed Käesoleva detailplaneeringu jaoks on koostatud Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. 1. Vajalik näha ette pinnaseuuringute läbi viimise nõue (masuudihoidla läheduses). 2. Võimaldada alale lastehoiu (-aia) kavandamist. 3. Näha ette nõuded müra leviku takistamiseks planeeritavale alale ja hoonete siseruumidesse. 4. Kanda planeeringusse ja järgida Rääma oja avamisega seonduvaid nõuded ja tegevusi (vt p 4.1.1.) Liiklus (väljavõte Rääma tn 38 kinnistu liiklusuuringust (OÜ Stratum, töö nr 2023-T080). Soovitused 1. Raba-Ilvese ristmik. Raba tänavale võiks ette näha eraldi vasakpöörderaja peateelt või möödumislaiendi. 2. Allika tn ühendus Rääma tänavaga. Ideekonkursi plaani kohaselt tekib ühendus Rääma tänavalt Allika tänavale osade C (The Forest) ja B1/B5 vahelt. Põhimõtteliselt võib see olla autoga läbitav, kuid see peab olema aeglane – st. täielikult rahustatud liiklus. Parim lahendus oleks planeeritud sirge teelõigu muutmine kurviliseks nii, et autojuhtidel ei oleks isegi võimalust kiiresti sõita. Lisaks võib vajadusel kasutada tõstetud pindasid jne. Läbivliikluse tekkimisel (ehk probleemi tekkimisel) võib selle teelõigu ka autoliiklusele läbi lõigata Allika tn otsa juures. Sellisel juhul jääks osa B5 „The Quarter“ juurdepääs Rääma tänavalt ning osa C põhjapoolsete elamute juurdepääs on Allika tänavalt. Töö nr 2307 Lk 28 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering Joonis 12 Ettepanekud Rääma-Alliku koridori kohta (Stretum 2023) Eelhinnangu kokkuvõte: Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga on Rääma tn 38 kinnistul oleva funktsiooni muutust ette prognoositud, mistõttu on alale määratud paindlike tingimustega arenguala. Lähtuvalt sellest on Rääma tn 38 kinnistu hoonestamiseks läbi viidud arhitektuurivõistlus, mida on juba ka avalikkusele tutvustatud. Rääma ja Raba tn ristmiku olulisus kasvab seoses uue silla ehitusega. Lähtuvalt sellest on Pärnu linna arengu mõttes vajalik, et Pärnu jõe äärsetelt aladelt tootmise ära liikumise protsess jätkuks ja et Rääma tn 38 kinnistust kujuneks normaalne hea elukeskkonnaga linnapiirkond. Selline areng toetab Pärnu linna kui terviku arengut, soodustab linnakeskuse elavust ning vähendab raskeveokite hulka tavaliikluses. Lisatud liiklushinnangu kohaselt võib ideekonkursi töö ellu viia olemasolevat tänavavõrku kasutades. Juurdepääse töö alale on mitu ja need on hajutatud, mistõttu ei teki liikluse kontsentratsioonipunkte. Arvestades ala asukohta kesklinna lähedal ning head ühendust kesklinnaga üle uue ehitatava silla, on igapäevase autokasutuse tase eeldatavasti madal ning alternatiivsete liikumisviiside kasutust saab planeeringu abil mõnevõrra ka soodustada. Arendustegevusega kaasnevad olulisemad negatiivsed mõjud Rääma tn 38 kinnistul on seotud ala välja ehitamisega, mis on linnakeskkonnas vältimatud ja ajutise iseloomuga ning mille mõju saab reguleerida projekteerimise ja ehitustegevuse kavandamise faasis. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Töö nr 2307 Lk 29 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid Planeeritav ala paikneb juba välja rajatud taristuga linnapiirkonnas. Olemasolev tootmine asendatakse elamu- ja äripiirkonnaga, mis vähendab piirkonnas raskeveokite liiklust. Detailplaneeringu üldine lahendus on koostatud eesmärgiga luua võimalikult vähese autokasutusega jalakäija ja jalgratta (kergliikuri) sõbralik keskkond. Planeeritava ala soojavarustus lahendatakse kaugküttevõrgu baasil. Lisaks on detailplaneeringuga seatud soovitused säästlike energiaallikate kasutamiseks. Edasise projekteerimise ja ehitustegevuse käigus kasutada võimalikult palju keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad, ehitusmaterjalid). Vastavalt arhitektuurivõistluse lahendusele on kavas kasutada olemasolevaid betoonist piirdeaia paneele ühe hoone ehitamiseks. Detailplaneeringu valmislahenduses ei ole kavandatud suuri avatud parklaid. On antud soovitused vältimaks parkla muutumist kuumasaareks. 13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks: 1. Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus soovitavalt valgustada. 2. Hoone varustada esmaste turvasüsteemidega. 3. Tagada hea hoone ümbruse jälgitavus hoone akendest. 14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine Planeeritaval ala lähedusse jääb polügonomeetriapunkt PP253, Pp645, PP7025. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks loa saamiseks esitab huvitatud isik märgi omanikule taotluse. 15. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23, „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“, § 2 kohaselt kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki määruses sätestatud nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui niisugused kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves; lõike 2 kohaselt nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna Töö nr 2307 Lk 30 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering eelarvestrateegias või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt linna huvidest. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi, kuivõrd ta on niisuguse haldusülesande delegeerinud halduslepinguga huvitatud isikule. Halduslepingu sõlmimine on detailplaneeringu kehtestamise eeltingimuseks. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada ja kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal asuvatele hoonetele ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse ülevõtmiseks halduslepingu sõlminud huvitatud isik ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud kohustusi tähtaegselt. Detailplaneeringuga kavandatavad ja sellega funktsionaalselt seotud tänavad ja (pos L-01 kuni L-04) juurdepääsud ja haljasala (pos Ü-01, Ü-02) on sõltumata omandist ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Hoonete ehitusluba ei väljastata enne, kui on tagatud planeeringuga seotud avaliku taristu välja ehitamine vastavalt sõlmitava halduslepingu tingimustele. Etapilisus: Planeeritav ala on jagatud kolmeks arendusetapiks (etappide piirid vt joonis AS-3), sest suure mahu tõttu ei ole võimalik kogu ala tervikuna välja ehitada ning samuti ei ole otstarbekas kohe ka tootmishooneid likvideerida. Etappide piirid on tinglikud ja võivad muutuda seoses olemasolevate tootmishoonete kasutusega. B Etapp. Arendustegevust on kavas alustada B etapist (B tsoon) tulenevalt eelkõige piirkonna asukohast Rääma ja Raba tänavate ristmiku läheduses. B etapis tuleb välja ehitada etapi piiridega määratud alas hooned, avalikud alad juurdepääsuteed, trassid jm vastavalt detailplaneeringu tingimustele. Erandiks on pos B-2 krunt. Arvestades, et krunt B-2 sisaldab parkimiskohti ka A tsooni korterelamutele, siis lubab käesolev detailplaneering, et esialgu ei ehitata seda hoonet kohe sellisel kujul välja nagu arhitektuurivõistluse võidutöö seda ette näeb. Hoone välja ehitamine on kohustuslik siis, kui hakatakse välja ehitama A-tsooni elamuid (A- etapp). Arvestades, et A-tsooni parkimiskohad on planeeritud suures osas B-2 krundile, siis tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida vastavad lepingud ning seada vajalikud kitsendused, mis välistavad A-tsooni arendustegevuse nii, et elanikel ei ole B-2 hoones parkimiskohad tagatud. A ja C etapid ei ole ajalisse järjekorda asetatud, sest nende arendamisega on võimalik alustada sõltumatult peale B etapiga seotud juurdepääsude ja trasside välja ehitamist. C etapi arendusega alustamise minimaalseks eeltingimuseks on L-03 krundi juurdepääsutee välja ehitamine koos vajaliku liitumistaristuga. Töö nr 2307 Lk 31 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering NB! Ala reaalne välja ehitamine majanduskeskkonnast jms asjaoludest, kuid eeldatav töödega alustamise aeg (B etapp) on u 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist. Eeldatav detailplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste järjekord: 1. (Enne detailplaneeringu kehtestamist) Halduslepinguga seotud kokkulepete, lepingute jms toimingute ellu viimine. 2. (Peale detailplaneeringu kehtestamist)maakorraldustoimingute läbi viimine vastavalt etappidele; 3. kruntide omanike vahelisel kokkuleppel sõlmitakse vajadusel servituudi või kasutusõiguse lepingud kruntide kasutusele, krunte läbivatele juurdepääsuteedele ja tehnovõrkudele; 4. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega (hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust esitama eskiis- ja ehitusprojektid Pärnu linnaarhitektile arvamuse avaldamiseks); 5. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi; 6. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine (enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele ehituskrundile, peab selle ehituskrundini olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatised.). Hoonete ehitamisel ja maastiku kujundamisel silmas pidada seda, et valmis lahendus peab igas etapis jätma hoone ümber tervikliku ja lõpetatud mulje. See tähendab seda, et lisaks hoonele ehitatakse terviklikult välja hoonet ümbritsevad alad (juurdepääsud, linnaväljaku alad, haljastus, mänguväljakud, jalgteed, väikevormid, rattaparklad jms) koos teenindavate parkimisaladega. Etappide järjekord koos seonduvate kohustustega määratakse täpsemalt enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitava halduslepinguga. Kui arendamise etappide alad ja järjekord asjakohaste olude alusel muutuvad või täpsustuvad, siis sõlmitakse kokkulepete alusel uus haldusleping. Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle andma halduslepinguga kohustuseks pandud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele. 16. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringu arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised ja tagada nende korrashoid. 17. Servituutide ja isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise vajalikkus Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette järgnevad servituutide vajadused: Töö nr 2307 Lk 32 / 33 Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering 1. Pos A-09 kasuks rõdude ehitamiseks pos Ü-01 krundi kohale. 2. Pos B-04 krundile avaliku läbipääsu tarbeks. 3. Pos L-01 krundile avaliku B-01 krundil paikneva hoone ehituskonstruktsioonide (rõdud) tarbeks; 4. Pos C-12, C-15 ja B-05 kruntidele olemasoleva reoveekanalisatsiooni kollektori tarbeks (IKÕ ala ulatub osaliselt ka Rääma tn 34a kinnistule). Täiendavalt sõlmitakse kruntide omanike vahelisel kokkuleppel vajadusel servituudi või kasutusõiguse lepingud kruntide kasutusele, krunte läbivatele juurdepääsuteedele ja tehnovõrkudele. Servituudid seada peale maakorraldustoimingute läbi viimist. 18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta 1. Arhitektuuribüroo Wingardhs arhitektuurivõistluse võidutöö „The Flax Quarters“. 2. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 3. Rääma tn 38 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Töö nr 2307 Lk 33 / 33 Aluskaart: Maa-amet M 1:20000 RÄÄMA TN 38 KINNISTU DETAILPLANEERING märts 2025 töö nr: 2307 Pärnu linn Tellija: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: AS Wendre SITUATSIOONISKEEM AS-1 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.74 Ilvese tn 38y 62401:001:0985 Ilvese tn 32 // 34 N 62507:021:1310 ?(60) ?(59) Ilvese tn 38 Raba tn 2 5.90 5.8 ?(58) 62507:021:1430 7 kr 5.76 5.69 5.54 ?(57) 62507:021:1330 x=6472800 507 158 5.87 13 5.82 ?(56) KE 2 5.77 Ilvese tn 5.2 9 5.0 6 A y=529600 1 A 5.55 502 ?(55) 501 512 513 kil l. 53 5.27 B 5 11 500 5.20 Raba tänav?(30) T4 2 506 5.78 5.68 5.16 S Ilvese tänav T5 5.16 3 1 ?(52) kill. 6 ?(51) ?(54) 502 62507:021:0006 5.6 5.81 5.82 ?(50) 5.74 ?(49) 2 12 A 5.4 4 5.80 5.51 ?(48) 5.24 ?(53) 503 5.5 0 5.55 5.61 kr ?(47) Ilvese tn 5.75 62507:021:0007 6 4 15 5.91 5.35 800?(46) 5.14 1 ?(45) ?(44) 5.19 3 A ?(29) 5.6 504 A 14 ?(43) 2 5.27 5.80 4 9 ?(42) 1 ?(41) 5.38 5 .6 5 5.44 3 ?(40) 82 5. 47 809 5.5 9 5.26 2 7 5.6 6 kr 5. 49 5.63 w 5.6 2 5.28 5.32 ?(39) 3 8 16 5 . 6 ?(38) 2w A 5.73 5.80 A ?(37) B 6 5.36 ?(36) 5.8 169 1 A 801 5.54 B ?(35) 3 5.46 ?(34) 131 5.8 3 1 3 1 5.72 2 B 1 1 601 802 5.66 ?(33) 2 A 61 2 3 2 2 kr 5 .7 6 ?(28) 62 B 5.55 4 1 A ?(32) 63 3 5.64 96 505 2 5.53 ?(31) 805 64 ?(27) 5. 25 79 ?(26) 5. 34 65 5.53 1 0 5.6 5 3 5.6 5.7 7 5. 25 5.7 5.47 3 5 5.7 5.80 5.41 5.7 5.69 5.60 H 5 ?(25) 5.6 5 .1 9 5 .1 2 A E kr tn 5.41 5.6 5.51 5.6 7 ba 5 .1 1 kr 5.33 ?(24) 5 6 H .66 Ra 5 5 .6 2 5.6 168 kuur 132 3 Kirsi tänav T1 4 62501:001:0117 5.6 5.7 5.26 5.51 5 ?(23) 5.4 5.66 5.51 2 ki ll . 81 A 5.06 5.32 Pp645 7 5.5 1 3 5.5 H 5.57 ?(22) 4 .8 8 4.9 3 4.94 B A tootmishoone Kirsi tn 4. 87 A 83 A 3 3 5.5 3 5.6 141 2 2 78 4 1 515 5.5 5.52 1 5.10 4.99 1 7 5.33 6.04 5.4 5.09 77 ?(21) B 144 5. 5 5.5 9 leppemärgid 9 2 kr 3 1 5.3 5.10 1 142 5 . 4 90 2 5.24 4.96 112 5.36 9 2 133 5.3 1 800 4. 85 3 102 604 5.48 GEODEETILISE MÄRGI 4 2 5.5 5.57 1 5.18 ?(20) KAITSEVÖÖND 5m planeeritava ala piir 7 B ?(19) 4. 82 5.4 4.7 6 4.94 tehnovõrgu kaitsevöönd Kirsi tn 2 ?(18) bet kivi OLEMASOLEV HÜDRANT nr 165 kr A olemasolev hoonestus 62507:015:5480 5.5 7 A 5.4 A 8 B ?(17) :00 3 603 16 v T .57 olemasolev kõrghaljastus 05 1 2 5.28 5 4 4.45 3 602 7:0 äna 4. 80 1 4.95 H 2 4.30 bet kivi E 5 5 5.3 5.4 B 103 A 4.71 143 3 4 Rääma oja L15 2 B 2 601 5.52 4.63 t 2 1 62507:015:0005 62 Raba 2 1 5.31 5.23 113 ?(16) 3 3.75 86 8 5.4 3.97 5.58 1 5.3 139 1 99 50 B 118 0 Rääma oja 5.5 6.06 w 2 .0 0 3 5.40 ?(15) 2w 4 kill 5.55 82 4.97 2 1 111 1 36 7 5.4 7 5.5 9 3 3.11 87 2 2 5.4 85 2 83 1 5.4 108 5.73 3 2 3 3 5.57 5.5 5.43 1 2 1 1 4 3 84 109 2 ?(14) 4 1 2 1 35 104 5.6 2 3 3 2 1 110 1 1 3 2 1 2 1 2 1 3 1 3 kill 1 117 2 2 126 3 1 1 3 88 2 116 2 106 3 1 A 115 114 3 105 ?(13) 134 kr 107 2 2 1 tulemüür 5.58 5.39 "LINA" A A 4 vpa 5.68 69 5.7 6 5.55 4 5.5 5.6 A 5. 5.60 nr177 2ww 2 5.6 3 122 5.5 kr 1 5 7 5.6 3 5.7 2 1 ?(12) 5.66 5.72 4 123 5.7 s na 5.45 ?(11) pin 1 9 6.12 5.7 5.6 2 A 5.7 2 pinnas 5.7 5.91 0 0 5.82 5.6 Allika tn 20 5.88 5.68 Allika tn 22 w 5.97 6w Allika tn 24 5.79 62507:015:4550 62507:015:1900 Allika tn 26 kill 6.12 A 400 62507:015:0490 Allika tn 28 RANNA H ?(10) 555 H 62507:015:0004 Allika JA KALDtn 30 A PII vpa A 20 H H H 62507:015:0700 (ORIE RANGUVÖÖND tootmishoone kr E 62501:001:0704 50m VE NT.) kuur 22 E kuur 178 tn EPIIRIST A 3.82 B 4.00 A 24 H 179 H ba 4.30 B E B26 177 4.35 H B 524 B E 520 Ra B B H Allika tn 3.76 544 541 4.35 A B 30 tootmishoone ?(9) 5.90 A 3.77 4.04 E 133 5.70 5.73 3.8 1 173 4.32 4.43 4.58 132 A 5.90 4.06 4.34 1 5.92 s 4.47 4.84 6.00 na 4.03 4.34 4.61 4.60 5.04 1 Allika tänav T3 3 6.01 Allika tn 5.94 pin 4.46 4.78 78 2 5.60 2 5.72 175 523 174 4.5 8 A 4.61 4.07 62501:001:0661 4.5 5 172 5.90 4.39 5.90 522 554 4.81 A A 4.34 4.49 H 5.65 4.75 135 kuur 5.68 4.72 5.76 2 4.73 3.63 5.9 4.98 804 3.74 4.5 3 5.28 B 4.98 5.29 ?(8) 6w 5.31 5.69 5.35 4.56 H ?(7) 6w tootmishoone B 5.45 5.08 5.51 5. 65 kr H 5.39 H ?(6) 6.09 kuur 4.52 A B 5.57 H 6.19 6.15 7w tootmishoone 6.03 6w 131 7w 5.86 6.13 6.10 5.71 5.76 tulemüür 5.52 2v 5.78 5.84 1 1 5.82 6ww 5.95 3 2 4.76 3.89 B 5.87 3w 130 6.01 A 4.05 6,09 514 4.74 A 6.96 9 ivi 6w 5.8 .75 bet k 4.83 B B 5 A 5.88 6.87 6.88 H 5.95 6.38 sissepääs ?(5) vi 5.44 5.60 5.61 7w 5.84 6 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 448 t ki 5.79 bet 6.96 7.25 5.53 5.84 5.8 5.82 6.13 6ww 5.72 A (kas töötab?) be 6 .2 5 5 6.13 5.73 1töötav 5mittetöötavad 0 6.41 6 .3 2 134 5.82 6.0 4.08 6.20 2 PP 7025 6 .1 6 5.33 5.31 3 6.61 4.17 5.17 1 5.82 GEODEETILISE MÄRGI 5.09 3 KAITSEVÖÖND 5m kr 4.03 2 3 1 5 .6 8 5.68 5 .8 6 6.32 1 orienteeruv 6 .2 7 6.10 6.14 5.42 128 135 A 121 6.07 5.97 5.21 1 Allika tn 17 2 129 bet kivi 5.94 6.0 1 3 0 5.84 5.85 5.67 62507:016:0003 5.7 2 5.92 1 4.02 141 6.05 5.39 6.05 5.72 6.36 L 506 5.83 7w kr 5.57 7 5.35 8.02 ?(4) 4 .2 9 4.29 5.05 6 .0 7 A A 6 .4 8 5.90 5.95 5.98 6.14 6.62 6 .2 6 6.36 136 6w 5 .9 4 6.10 6 .3 6 6. 13 2 5 .8 9 5 .6 8 veereservuaar 5. 89 6 .1 4 9 6. 02 5.40 6.20 2v 1 16 47 6.23 3 3 8.09 H 6.08 1 6.1 0 6.3 6 48 4.37 143 6 .2 2 bet 2 tootmishoone 6.10 11 6.22 6.03 4.59 1 5.69 3 2 127 6.36 6 .3 4 1 6.12 501 10 4 6.69 4.45 H A 5.95 5.9 8 sissepääs 6.07 bet kivi 6.04 6.31 7 6.84 5.78 5.9 6 6.02 6.17 L 6.6 4.42 4 .2 2 45 2 3 46 5.70 3 6.02 7.92 1 8 5.89 2 1 2 15 1 6.84 4 A 142 3 5.95 A H 6.00 6 12 7.23 kuur 401 5.84 5 4.46 7w 6 .5 5 4.39 4.41 4 A 6.08 6.31 H 6 .3 5 ?(3) 6 .2 5 ivi 6 .3 6 71 kuur 5.78 6.05 5.78 B 4.29 tk 61 be 6. 16 A 72 tsistern 4.54 6. 34 mahuti B 5.97 6.07 6-A-14 803 6-A-15 5 .6 6 5.31 6.42 6 .3 5 kr 10.98 5 .8 7 5.94 4 5.96 B 5.9 3 88 2 1 5.97 114 5.93 6-V-2 B B 6-V-3 6 .2 3 6 .2 5 3 5.8 6 5.88 5.9 4.89 kr 116 4.34 44 6 .2 0 5.6 6.25 5.93 3 1 2 1 3 3 5.82 2 4 7.52 6.95 1 4 5 .3 0 2 2 6.3 5. 86 6.27 3 804 77 1 5.70 ?(2) 1 4 1 5 .2 9 5 .9 0 5.9 8 H 5 .7 3 7.15 5.8 4.42 6 .3 6 2 4.86 B 4. 45 5 .7 7 vpa kuur 5. 94 6 .3 2 6 .2 6 89 5 .8 0 5.97 6 .3 4 i 6 .2 2 5.64 bet kiv 6.20 6 .2 0 4.38 4.53 B 5 .8 9 5.72 7.52 6.20 5.95 6.22 A 5. 77 6.22 117 5.75 B 5.55 Allika tn 19 B A 140 5. 95 6.26 6 .2 6 803 6 .2 0 4.91 3 1 1 2 19 1 5.67 5 .8 2 14 62507:016:5290 4.42 4.66 5.79 bet 5.77 5.40 5.63 6.19 5.91 5.48 5.28 115 2 2 3 802 106 5.69 511 6.08 ?(1) 6 .1 6 3 5.32 B 5.86 A 5.35 6.17 1 4 A 5.91 5.67 20 1 1 2 141 6.00 7.20 5.35 5.58 23 1 2 4 3 107 9 5.36 A 5. 70 1 2 1 2 105 1 60 3 3 108 A 4 5 .6 0 5.7 3 4.31 5 .7 3 5 .5 1 601 5.60 1 3 4 5. 86 2 501 5. 63 22 1 2 104 2 3 5.71 A 4 18 5 3 bet kiv 1 5 .7 1 109 2 5.94 21 i 5. 88 6 .2 5 5 .5 7 3 4.50 5.24 5.22 vedelgaasimahuti 2 A 6 54.8 5 4.91 6 .2 0 5 .6 1 5 .5 4 1 3 5.92 1 Rääma tn 38 6 .3 0 5.48 B 5. 71 i y=529800 bet kiv 5 .5 5 1 5 .6 0 5. 88 45 .8 5 142 6 .1 1 5. 71 6 .1 3 A 5 .5 0 47 2 5 .5 2 6 .1 7 4.76 H 5. 85 6 .1 2 5 .5 1 62507:016:9370 1 5.36 5.21 bet 17 kuur 5. 63 5. 66 bet 5 .4 4 5. 56 B 3H x=6472550 i 4.81 bet bet kiv r 5 .4 6 5.70 5.76 tulemüü 45 5.35 B B 16 5.50 3H 5 .8 2 4.96 3 5. 40 4 2H 5. 47 5 .4 5 5.62 A 2 E i 8 bet kiv õu 1 kauplu 4.81 38 A s 4.59 5.62 5. 84 5.05 bet 5 .7 0 5.27 5.48 5.14 4.97 Rääma tn 34a 38 5. 87 91 3v 5 .5 8 62507:016:0004 5 .3 4 5.50 5.82 6 .0 4 6 .0 1 A PP 253 5. 45 5.71 Hr 6 .1 1 4.64 bet 5 .3 8 15 5. 51 5.92 i 5 .9 9 5.07 5.25 bet kiv 4.94 kuu at 14 5. 51 6 .0 3 L b.pla 5.34 A A 6 .0 8 5.16 A 5. 52 6 .0 1 r 5 .2 1 5. 53 5.73 tu lemüü 5 .1 7 5 .3 6 2 5. 54 a tn OLEMASOLEV HÜDRANT nr 524 A 5 .2 6 5 .2 6 7 A 5 .2 3 5. 49 bet kiv 5. 70 TP 5 .1 0 Rab 5 .8 6 5.01 5.36 1 46 5. 38 i 5. 56 5 .5 6 GEODEETILISE MÄRGI 4.98 5 .1 3 5. 49 bet kiv 5.75 õu KAITSEVÖÖND 5m 3H 5.14 4 .9 9 i bet kiv i 5. 59 5.67 5. 84 5 .4 0 5. 70 5 .5 2 5. 60 5 .5 6 2ww 2 5.38 5. 59 5 .0 5 5 .1 9 A 3W 512 2 3 5.44 5. 43 bet kiv A 3v E 4 .9 6 A 1 5. 45 i 5. 56 5 .5 7 3v 5 4 A 5. 55 bet kiv 5 .5 7 1 i EELUVÖÖND 5 .2 0 a tn 2ww 5.34 Rääm 80 5.20 LDA EHITUSK 5. 50 5. 57 5 .9 1 83 139 5.38 5. 69 RP 482 4 .8 4 A RANNA JA KA 0m VEEPIIRIST 5. 69 Rääma tn 32 5.23 5. 52 5 .8 8 4.84 503 5 .5 8 5. 56 4.92 5 .1 4 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 447 5 .9 2 34a 4 .8 7 10 5. 59 5 .8 5 2v 5.31 5. 51 86 2v 4 .8 5 513 4 .7 8 5 .0 4 5 .1 5 5.25 Rääm 5. 72 A 5 .6 8 62507:016:0330 48 5. 27 5 .4 3 A A 5 .2 5 A 81 a tn 5 .8 3 3 A 5. 69 5 .5 7 5.2 5 .8 4 5 .3 5 5 .5 4 5 .7 3 4 .7 3 5 .0 5 5.31 5. 20 5.88 5 .3 8 5. 55 9 5. 55 41 5 .7 0 A A 5.3 8 A 87 5. 64 4 .6 8 4 .7 1 5 .1 6 5. 37 5. 40 5. 59 5. 57 5 .5 9 5 .7 5 4 .7 0 5 .4 5 5 .3 6 4 .5 5 4 .6 0 12 1 2 5 .2 1 5 .3 3 kr 5. 44 5. 38 5 .5 7 4 .8 4 3 4 .5 8 5 .4 6 5. 61 A 84 4 4 .8 7 5. 51 Rääm A 61 GEODEETILISE MÄRGI 4 .9 6 5.46 a tn 5. 51 5. 74 801 5.82 A 515 5 .1 2 KAITSEVÖÖND 5m 5 .6 8 2ww 5. 44 502 5. 72 69 3v 4 .5 0 4 .3 9 5. 58 5 .6 6 123 5. 61 113 4 .6 6 4 .9 6 GEODEETILISE MÄRGI 5. 50 5. 47 A 513 PP 254 4 .3 7 4 .6 7 A KAITSEVÖÖND 5m 5. 62 5. 50 5 .6 0 521 13 4 .7 9 5. 59 112 4 .9 1 5. 61 40 67 5 .5 6 A 38 A 5 .7 0 512 ma tn A kr 5. 55 4 .4 0 Rää 4 .5 3 4 .7 6 4 .7 7 5. 66 Rääma tn 11 4 .6 4 Rääma tänav T4 110 111 A 4. 61 5. 49 5. 62 53 5 .5 1 62507:006:0008 5.53 5. 42 4 .4 2 4 .3 4 5.35 5. 58 4 .4 4 5. 37 7 63 Rääma tänav T1 5 .5 3 Rääma tänav T5 A 5.40 62507:005:0012 4 .3 8 62507:018:0004 kr 5.46 5.37 4 .3 1 5.38 6 M 1:500 RÄÄMA TN 38 KINNISTU DETAILPLANEERING märts 2025 töö nr: 2307 Pärnu linn Tellija: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: AS Wendre TUGIJOONIS AS-2 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.74 Hoonestusalade pindala Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile Hoonestusala Pindala m² A-01 310 Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon A-02 528 EK - korterelamu maa Korruselamute maa-ala (Ek) A-03 619 EPk -kaksikelamu maa Pereelamute maa-ala (Ep); Väikeelamute maa-ala (Ev) A-04 493 ER - ridaelamu maa Pereelamute maa-ala (Ep); Väikeelamute maa-ala (Ev) A-05 777 HP -haljasala maa Puhke- ja haljasala maa (P) A-06 341 LP - parkimisehitise maa Korruselamute maa-ala (Ek); Äri ja teeninduse maa-ala (Ä); Segahoonestuse maa-ala (S) A-07 420 LT - tee ja tänava maa Liikluse maa-ala (L) A-08 406 Pereelamute maa-ala (Ep); Väikeelamute maa-ala (Ev); Äri ja teeninduse maa-ala (Ä); LV - linnaväljaku maa A-09 492 Segahoonestuse maa-ala (S) A-10 387 ÄB - kontori- ja büroohoone maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä) A-11 501 ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä) A-12 595 ÄM - majutushoone maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä) A-13 440 ÜL - haridus- ja lasteasutuste maa Äri ja teeninduse maa-ala (Ä); Üldkasutatavate ehitiste maa-ala (Ü) A-14 580 A-15 374 2,0 B-02 4 465 Ilvese tn 38y B-03 598 62401:001:0985 B-04 2 666 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 167 Ilvese tn 32 // 34 leppemärgid B-05 962 N 62507:021:1310 ?(60) ?(59) OLEMASOLEV HÜDRANT nr 166 planeeritava ala piir Ilvese tn 38 Raba tn 2 C-01 220 5.90 5.8 ?(58) 62507:021:1430 01 planeeritavad krundipiirid ja pos nr 7 kr 62507:021:1330 C-02 194 x=6472800 507 158 5.87 5.76 5.69 5.54 ?(57) 13 C-03 186 5.82 ?(56) hoonestusala KE 2 5.77 Ilvese tn 5.2 9 5.0 6 A y=529600 1 A 5.55 502 ?(55) 501 512 513 hoonestusala konsoolsetele hoone osadele (nt rõdud) kil l. 53 5.27 B C-04 184 5 11 500 5.20 Raba tänav?(30) T4 2 506 5.78 5.68 5.16 S Ilvese tänav T5 5.16 3 1 ?(52) kill. 6 ?(51) ?(54) 502 62507:021:0006 5.6 5.82 ?(50) 5.74 ?(49) 12 A 5.4 4 C-05 237 5.81 2 5.80 503 5.51 ?(48) 5.24 ?(53) 5.5 0 5.55 5.61 HAM-1 maa-alune hoonestusala kr ?(47) Ilvese tn C-06 195 5.75 62507:021:0007 6 4 15 5.91 5.35 800?(46) 5.14 1 ?(45) ?(44) 5.19 3 A ?(29) rajatise hoonestusala (rajatise hoonestusalas võib paikneda kuni 5.6 504 A 14 ?(43) 2 5.27 5.80 C-07 197 4 9 ?(42) 1 ?(41) 5.38 5 .6 5 5.44 3 ?(40) 82 5. 47 809 70 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatis (varjualune)) 5.5 9 5.26 2 7 5.6 6 5. 49 5.63 C-08 204 kr w 5.6 2 5.28 5.32 ?(39) 3 8 16 5 . 6 ?(38) 2w A 5.80 8 PK A ?(37) 5.73 R B planeeritava hoonestuse võimalik kontuur 6 5.36 ?(36) 5.8 A 5.54 B C-09 194 169 1 801 ?(35) 3 5.46 ?(34) P9 P9 3 2 131 5.8 1 3 1 5.72 2 B 802 A 2 3 1 1 2 601 5.66 kr 5 .7 6 ?(33) ?(28) planeeritava hoonestuse võimalik kontuur C-10 235 61 62 2 B 5.55 4 1 A 5.64 ?(32) (1. korrus avatud) 63 P10 3 96 2 5.53 ?(31) 805 C-11 213 505 64 ?(27) A-01 5. 25 79 ?(26) juurdepääs krundile 5. 34 65 5.53 1 C-12 222 0 5.6 5 3 5.6 5.7 7 C-13 244 MV mänguväljaku (-atraktsioonide) võimalik asukoht 5. 25 5.7 5.47 3 5 5.7 5.80 5.41 5.7 5.69 5.60 C-14 182 3,5 A-03 H 5 ?(25) 5.6 5 .1 9 5 .1 2 A E P12 R8 2,5 C-15 190 A-02 kr PK võimalik prügikäitlusala asukoht 3,5 tn 5.41 5.6 7 1,8 5.51 5.6 ba 5 .1 1 kr 5.33 ?(24) HA-1 1 248 H 5 6 .66 servituudi või isikliku kasutusõiguse vajadus Ra 5 5 .6 2 5.6 168 kuur HA-2 172 132 3 Kirsi tänav T1 4 62501:001:0117 5.6 likvideeritav haljastus 5.7 5.26 1,5 5.51 HA-3 255 A-05 5 ?(23) 5.4 5.66 5.51 säilitatav/planeeritav haljastus 2 ki ll . 81 HAM-B-01 319 A 5.06 5.32 Pp645 7 5.5 1 R8 3 HAM-B-02 4 507 mõõdud 5.5 4,6 4,7 H 5.57 ?(22) 4 .8 8 4.9 3 4.94 B A 1,0 HAM-B-04 2 707 tootmishoone R8 Kirsi tn 4. 87 A 83 kuja (tuleohutus - 8 m) A 3 3,0 3 5.5 3 A-06 5.6 HAM-B-05 1 051 78 1,3 2 141 2 4 1 515 5.5 8,0 4.99 5.52 1 5.10 P13 parkimiskohtade arv ja tinglik asukoht HAM-L-01 45 1 7 5.33 6.04 5.4 5.09 77 ?(21) B 144 5. 5 5.5 9 maa-aluste parkimiskohtade tinglik asukoht 9 2 kr 3 1 5.3 5.10 1 142 5 . 4 90 2 5.24 112 5.36 9 A-07 4.96 2 133 5.3 1 800 4. 85 1,5 3 102 604 5.48 GEODEETILISE MÄRGI 4 rahustatud liiklus (tõstetud pind, tee kitsendus vms) 2 5.5 5.57 6,0 1 5.18 ?(20) KAITSEVÖÖND 5m 7 B ?(19) 4. 82 5.4 4.7 6 5,0 4.94 ?(18) künnis sissesõidul (kõnniteega samal tasapinnal) Kirsi tn 2 bet kivi A-04 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 165 kr 62507:015:5480 NT.) 3,5 A sõidukite liikumissuunad 5.5 7 A 5.4 A D (ORIE 8 B ?(17) :00 3 603 VÖÖNRIST 16 v T .57 SKEELU 05 1 2 II pandus/ kaldtee EHITU 10m VEEP 5.28 5 3,6 4 4.45 3 602 4,3 7:0 äna 4. 80 1 4.95 H 2 4.30 bet kivi E 5 5 5.3 5.4 B 103 A 4.71 143 3 sild / purre / laudtee 4 Rääma oja L15 2 8,0 B 2 601 5.52 4.63 t 2 1 62507:015:0005 2,5 62 Raba 2 1 5.31 5.23 113 ?(16) 3 3.75 86 8 5.4 3.97 5.58 1 5.3 PK 139 3,5 1 99 50 B ettepanek oja avamisel rakenduva ehituskeeluvööndi vähendamiseks Ü-02 118 0 Rääma oja 5.5 6.06 w 2 .0 0 3 5.40 ?(15) 2w 4 kill A-08 5.55 82 4.97 2 1 111 1 36 7 5.4 7 5.5 9 3 3.11 87 2 2 R8 5.4 85 2 83 1 5.4 108 5.73 3 2 3 3 5.57 5.5 5.43 1 2 1 1 4 3 84 109 2 ?(14) 4 1 2 1 35 104 5.6 2 3 3 2 1 110 1 1 3 2 1 2 1 1 P18kill 2,5 2 1 3 3 1 117 2 2 126 3 1 5,0 1 3 88 2 116 2 106 3 1 A 2,3 115 114 3 105 ?(13) 134 kr 107 2 3,5 2 1 tulemüür 5.58 5.39 "LINA" A A 4 vpa 5.68 69 5.7 6 5.55 4 5.5 5.6 A 5. 5.60 nr177 2ww 2 5.6 3 122 5.5 A-09 A-10 kr 1 5 7 5.6 3 5.7 2 1 ?(12) 5.66 5.72 4 123 5.7 s na 5.45 ?(11) pin A-ETAPP 1 9 6.12 5.7 5.6 2 A 5.7 2 pinnas 5.7 5.91 0 0 5.82 5.6 Allika tn 20 5.88 R8 5.68 Allika tn 22 w 5.97 6w Allika tn 24 A-11 2,5 5.79 62507:015:4550 Allika tn 26 kill 6.12 A 400 C-ETAPP 62507:015:1900 62507:015:0490 Allika tn 28 ?(10) 555 H 62507:015:0004 RANNA Allika JA KALDtn 30 A PII vpa H 4,0 A-12 A 20 H H H 62507:015:0700 (ORIE RANGUVÖÖND tootmishoone 8 kr E 62501:001:0704 50m VE NT.) R kuur 22 E kuur 178 tn EPIIRIST A 3.82 A H 179 B-ETAPP B 4.00 24 H ba 4.30 B E B26 177 4.35 H B 524 B E 520 Ra B B H Allika tn 3.76 544 541 4.35 A B 30 tootmishoone ?(9) 5.90 A 3.77 4.04 E 133 9,5 5.70 5.73 3.8 1 173 4.32 4.43 4.58 132 A 5.90 4.06 4.34 5.92 A-13 1 s 4.47 4.84 6.00 na 4.03 4.34 4.61 4.60 5.04 1 Allika tänav T3 3 6.01 Allika tn 5.94 pin 4.46 4.78 78 2 5.60 2 5.72 175 523 174 4.5 8 A 4.61 4.07 62501:001:0661 4.5 5 172 5.90 4.39 5.90 522 554 4.81 A 4.34 4.49 H HAM-B-04 A-14 A 5.65 135 4.75 MV 2,0 kuur 5.68 4.72 R8 5.76 2 4.73 3.63 5.9 4.98 804 3.74 4,0 4.5 3 5.28 B 4.98 5.29 ?(8) 6w 5.31 5.69 5.35 4.56 H 8 ?(7) P2 3,5 R B P2 5.45 5.08 6w 5. 65 tootmishoone P2 P2 5.51 kr H H C-01 5.39 L-02 ?(6) 6.09 kuur 4.52 A B 5.57 H C-02 C-03 6.19 6.15 7w tootmishoone 6.03 6w 7w C-04 5.86 131 PK 6.13 6.10 5.71 5.76 tulemüür 5.52 2v 5.78 5.84 1 1 5.82 6ww 5.95 3 2 4.76 3.89 B 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 5.87 3w 130 6.01 Ü-01 A 4.05 6,09 514 4.74 A 6.96 9 ivi 6w 5.8 .75 5,8 5,8 5,8 5,0 bet k 4.83 B 5 A 5.88 6.87 6.88 6.38 A-15 B sissepääs H 5.95 ?(5) vi 5.44 5.60 5.61 7w 5.84 6 OLEMASOLEV HÜDRANT nr 448 t ki 2,2 2,2 2,2 6.96 5.53 5.84 5.8 3,0 5.79 bet 5.82 6.13 7.25 6ww 5.72 A (kas töötab?) be 6 .2 5 5 6.13 5.73 1töötav 5mittetöötavad 0 6.41 6 .3 2 134 5.82 6.0 4.08 6.20 P18 2 PP 7025 6 .1 6 6.61 5.33 5.31 3 P9 4.17 5.17 1 5.82 GEODEETILISE MÄRGI 5.09 3 KAITSEVÖÖND 5m kr 4.03 2 3 1 5 .6 8 5.68 P2 C-07 5 .8 6 6.32 1 orienteeruv 6 .2 7 5.42 C-05 P2 6.10 6.07 C-08 L-03 6.14 5.97 5.21 1 128 135 A 121 Allika tn 17 C-06 P 2 129 bet kivi 5.94 6.0 1 3 0 62507:016:0003 5.84 5.85 5.67 HAM-B-02 5.7 P2 2 5.92 1 4.02 2 141 6.05 5.39 6.05 5.72 6.36 L 506 5.83 7w kr 5.57 7 5.35 8.02 ?(4) B-04 4 .2 9 4.29 5.05 6 .0 7 A A MV 6 .4 8 5.90 5.95 Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel 4,0 5.98
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel