dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Vastuskiri

Terviseamet · 27. märts 2025
Viit
9.3-4/25/1471-2
Registreeritud
27. märts 2025
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik
9.3-4/2025
Vastutaja
Anna Kalinina (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus)
Lahendamise tähtaeg
28. märts 2025

Failid

  • 📎9.3-4251471-2 27.03.2025 Väljaminev dokument.asice310 KB

Sisu (failidest)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teie 26.02.2025 nr 25/7-1.1/3 [email protected] Meie 27.03.2025 nr 9.3-4/25/1471-2 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 kooskõlastamiseks Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 algatati Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine (edaspidi KSH). Planeeringuala on kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium. Narva-Jõesuu linna territooriumil asub üks linn (Narva-Jõesuu), kaks alevikku (Sinimäe ja Olgina) ning kakskümmend küla. Enamus asustusest on koondunud linna territooriumi põhjaossa. Narva- Jõesuu linn moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus ning hõlmab endist Vaivara valda, Kohtla-Järve linna endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna. Omavalitsuse keskuseks on Narva-Jõesuu linnasisene linn. Planeeringuala piirneb Toila vallaga, Sillamäe linnaga, Narva linnaga ja Alutaguse vallaga. Samuti on planeeritaval alal ulatuslik merepiir ja piirnemine Venemaa Föderatsiooniga. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, maakasutuse ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneering määrab maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering on investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb omavalitsuse arengut tervikuna. Üldplaneeringus ei ole tuulenergia arendamiseks perspektiivseid alasid ette nähtud ega tingimusi tuulegeneraatorite püstitamiseks määratud, kuna mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Samuti on keelatud päikeseparkide rajamine. Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse tarbeks päikeseelektrijaama koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Üldplaneeringuga paralleelselt läbiviidud KSH aruandes on hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju mh mõju inimese tervisele ja heaolule. Mõju hindamise tulemuseks on KSH aruandes toodud soovitused ja ettepanekud (võimaliku müra, vibratsiooni, radooni ja põhja- ja pinnaveele mõju uurimiseks ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamiseks) lahenduse edasiarendamiseks sh uute elamute, ettevõtete, lennuvälja arendamise, autospordiraja ja liikluse planeerimisel. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja ehitustingimuste. Amet on tutvunud esitatud üldplaneeringu ja KSH aruande materjalidega ning kooskõlastab Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Lisaks soovitab amet üldplaneeringus tuua välja alljärgneva:  Amet juhib tähelepanu, et haljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala jätmine ning sellest tulenevalt soovitab amet esmajoones paigutada müraallikad müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.  Uute kõrge- ja madalpingealajaamade asukohtade planeerimisel tuleb arvestada, et alajaamadest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra piirväärtustele.  Kõikide hoonete tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist võimalikult kaugel.  Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele.  Kõrghoonete ning olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes" nõuetega tagamaks piisav insolatsiooni kestus.  Kuna põhjavesi on peamiselt Narva-Jõesuu linna territooriumi ulatuses reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud, siis tulenevalt salvkaevude reostustundlikkusest ei soovita amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anna Kalinina vaneminspektor (keskkonnatervis) Ida regionaalosakond Anna Kalinina 5053776 [email protected] 2(2)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel