Aluskaart - Maa-ameti kaardiserver.
Pikk tn 1, Valga linn, Valgamaa Detailplaneering
Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala 26.11.2024
detailplaneering
K &M
PROJEKTBÜROO
Situatsiooniskeem
24010 DP 1
DP-5-1. Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala detailplaneering. Visualiseerimine.
Vaade planeeringualale lõuna suunast, Pika tänava poolt.
DP-5-2. Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala detailplaneering. Visualiseerimine.
Vaade planeeringualale lääne suunast, Tartu tänava poolt
OÜ K&M PROJEKTBÜROO
68604 TÕRVA VILJANDI 2
TEL 763 3301
REG NR 10171174
MTR EP;EO;EG;EK 10171174 - 0001
TÄHIS: 24010
HUVITATUD ISIK: ARHITEC OÜ
MIIDURANNA TEE 53, VIIMSI
KORRALDAJA: VALGA VALLAVALITSUS
PUIESTEE TN 8, VALGA LINN
VALGA LINNA PIKK TN 1 JA SELLE LÄHIALA
DETAILPLANEERING
VALGA LINN, VALGA VALD, VALGAMAA
Juhataja: Tiiu Loorman
Dipl. maastikuarhitekt: Kadri Pilm
TÕRVA
MÄRTS 2025
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
SISUKORD
A Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk...............................................................3
2. Olemasolev olukord ja analüüs............................................................................4
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs..............4
2.2 Planeerimine c-kategooria ohtlike ettevõtete ohualas........................................5
2.2.1 Olemasolev olukord ja riskianalüüsid.......................................................5
2.2.2 Ohtlike ettevõtte ohualasse tankla planeerimine........................................6
2.2.3 Riski maandavad meetmed.....................................................................7
2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................7
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.........................................9
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ...............................................................9
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................9
4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega...................................................................................................10
4.2.1 Krundi hoonestusala............................................................................10
4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ............................................10
4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine............................................11
4.3. Krundi ehitusõigus ....................................................................................12
4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused.............12
4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus........................13
4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine............................................13
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised..........................................................................14
4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad...................................................14
4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon.....................................................14
4.7.3. Sademevesi.......................................................................................14
4.7.4. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus .................................................14
4.7.5. Soojavarustus ...................................................................................15
4.8. Tuleohutus...............................................................................................15
5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek...................................................................15
6. Servituutide seadmise vajadus..........................................................................15
7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.........................................................16
8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine.........................16
8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine................................................................16
8.2 Jäätmehooldus...........................................................................................17
8.3 Valgusreostus............................................................................................17
8.4 Müra.........................................................................................................17
8.5 Radoon.....................................................................................................18
8.6 Erinõuded tanklale......................................................................................18
9. Detailplaneeringu elluviimine.............................................................................19
Seletuskirjas on esitatud järgmised skeemid (kõigi väljatrükk A4 formaadis):
Skeem 1. Ohtilike ettevõtete ning nende planeeringualale ulatuva ohuala skeem
Skeem 2. Väljavõte Valga linna üldplaneeringust (2007)
Skeem 3. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ Ruumiliste väärtuste kaardist (2017)
Skeem 4. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal
Skeem 5. Väljavõtte Valga valla mürakaartist
Foto 1. Foto tanklast aastast 1960
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 1(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
B Koostöö ja kooskõlastused
C Joonised
DP-1 Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd, skeem, väljatrükk A4 formaadis
DP-2 Tugiplaan, M 1:500, väljatrükk A3 formaadis
DP-3 Põhijoonis, M 1:500, väljatrükk A3 formaadis
DP-4 Planeeritud liiklusskeem, M 1:500, väljatrükk A3 formaadis
DP-5 Tehnovõrgud, M 1:500, väljatrükk A3 formaadis
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 2(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu otsus 25. oktoober 2023 nr 80
detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Detailplaneeringu koostamine on vajalik
kuna:
detailplaneeringu koostamine on nõutav Valga linnas ehitusloakohustusliku hoone
püstitamiseks. Planeeringuga soovitakse saada ehitusõigus uue teenindushoone
rajamiseks;
planeeringuala piirneb Räni ojaga, millele laienevad looduskaitseseadusest tulenevad
kalda kasutamise kitsendused. Arvestades kavandatavate tegevustega ning linnalise
keskkonnale omase maakasutusega, tuleb planeeringu koostamisel kaalumisele Räni
oja ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik
üksnes läbi detailplaneeringu menetluse, mis sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise
ettepanekut.
Valga linna üldplaneeringu (kehtestatud Valga Linnavolikogu 25. mai 2007 määrusega
nr 6) muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada
Räni oja kaldale Pikk tn 1 maaüksusele funktsionaalne ja kaasaegsetele nõudmistele vastav
Circle K teenindusjaama uus teenindushoone ja teeninduseks vajalikud rajatised. Olemasoleva
teenindusjaama hoone asemele kavandatakse veoautode tankimisplatsi rajamist ning uue
teenindusjaama asukohana nähakse krundi lõunaosa.
Detailplaneeringu koostamis osapooled:
detailplaneeringu koostamise korraldaja ja tellija - Valga Vallavalitsus
huvitatud isik – Arhitec OÜ, esindab Andres Orav
planeerija - K & M Projektbüroo OÜ, Kadri Pilm (dipl.maastikuarhitekt, MD003372
magister).
Planeeringu koostamise aluskaardiks on Aabenest OÜ (litsents 579MA, töö nr 22025G)
poolt 11.04.2022 koostatud geodeetiline alusplaan. Alusplaani on täiendatud Räni org 3
maaüksuse osas Aabenest OÜ poolt tööga 24006G 15.01.2024. Geodeetilise alusplaani
koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:
Valga linna üldplaneering, kehtestatud Valga Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6
Valga valla koostatav üldplaneering, algatatud Valga Linnavolikogu 28.09.2018
otsusega nr 74
Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017
korraldusega nr 1-1/17-417)
Eelhinnang Valga linnas Cirkle K kinnistu Pikk tn 1 detailplaneeringu strateegilise
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Lisa 2 Valga Vallavolikogu 25.10.2023
otsusele nr 80
Planeerimisalane seadusandlus ja standardid
Planeeringuala läheduses kehtivad järgmised detailplaneeringud:
DP1998-003, Valga Linnavalitsuse 06.10.1999 korraldusega nr 480 kehtestatud Valga
linna Tartu ja Pika tänavate vahelise maa-ala detailplaneering (kehtiv osaliselt).
DP1997-004, Valga Linnavalitsuse 21.10.1998 korraldusega nr 722 kehtestatud Valga
linnas kv 130, 131 „Pihlaka“ krundijaotuskava ja detailplaneering.
DP2007-015, Valga Linnavalitsuse 07.05.2008 korraldusega nr 162 kehtestatud Tartu
tn 84 ja selle lähiümbruse detailplaneering.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 3(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
Kehtivate planeeringutega on arvestatud.
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs
Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,4 ha. Planeeringuala asub Valga linna Pika ja Tartu
tänava ringristmiku kõrval. Planeeringualasse on hõlmatud Pikk tn 1 maaüksus terviklikult ja
Räni org 3 maaüksus osaliselt.
Tabel 1. Planeeringuala andmed
Krundi nimetus Pikk tn 1 Räni org 3
Katastriüksuse number 85401:011:0060 85501:001:0884
Pindala (m ) 2
3046 2148, planeeringusse haaratud
sellest ca 924 m2
Maa kasutamise sihtotstarve Ärimaa 100% Üldkasutatav maa 100%
Omandivorm Eraomand Munitsipaalomand
Andmed: Maa-amet, märts 2024
Planeeringuala kirdepiiril asub Räni oja (registrikood VEE1012101), millel on seadusest
tulenevad kaitsevööndid. Ojast teisele poole kirdesse jääb suur ehituspood (K-Rauta), põhja
suunas asuvad Transpordi tänava äri- ja tööstuspiirkonna hooned ja teise keti (Olerex AS)
multifunktsionaalne tankla. Planeeringualast loodesse ja lääne suunda jääb
väikeelamupiirkond. Kagu ja edela suunas on Pedeli jõgi ja jõeluht ning paisjärvedega
puhkeala.
Olerex AS Valga tankla ja planeeringualast kagu suunas asuv Atria Eesti AS Valga
tootmisüksus on kantud C-kategooria ohtlike ettevõtete nimekirja ja nende ohuala katab
detailplaneeringuala täies ulatuses. Riske ja nende ulatust on täpsemalt kirjeldatud peatükis
2.2.
Maapinna kõrgused jäävad oja ääres vahemikku 44,50-46,95 m üle merepinna. Räni
org 3 krundil on madalaim koht 43,17 m. Pika tänava ääres ulatuvad kõrgemad kohad kuni
48,00 m üle merepinna. Suuremal osal alal langeb maapind ühtlaselt oja ja Pedeli luha suunas.
Oja ääres ja Räni org 3 krundil on järsud langused.
Pikk tn 1 krundile on juurdepääs nii Pikalt kui ka Tartu tänavalt. Mõlema tänava ääres
on planeeringuala pool jalgratta- ja jalgtee.
Planeeringualal on jätkuvalt töötav multifunktsionaalne tankla. Ehitisregistrisse on
kantud teenindusjaam (EHR 111027577), ehitatud Ehitisregistri kohaselt 1994. a või varem.
Planeeringualal on olemasolevad ühendused kõigi vajalike tehnovõrkudega.
Tehnovõrkude puhul tuleb arvestada järgmiste kaitsevöönditega:
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku (sh survekanalisatsioonitorustik), mille siseläbimõõt on
alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, kaitsevööndi ulatus on
torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 meetrit. Suurematel ja sügavamatel torustikel
on kaitsevöönd laiem
Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega
paralleelse mõttelise jooneni
Elektripaigaldiste maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 4(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
vertikaaltasandid.
Planeeringualale ulatuvad järgmised piirangud:
Räni oja veekaitsevöönd – 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist
Räni oja ehituskeeluvöönd – 25 m põhikaardile kantud veekogu piirist
Räni oja piiranguvöönd – 50 m põhikaardile kantud veekogu piirist
Räni oja ei ole kantud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja (Vabariigi Valitsuse
09.12.2021 korraldus nr 426).
Pedeli jõe paisjärvest väljavoolu esimesed ca 500 m on looduskaitse all, kuna seal on
III kategooria kaitsealuse liigi elupaik – hink (Cobitis taenia).
2.2 Planeerimine c-kategooria ohtlike ettevõtete ohualas
2.2.1 Olemasolev olukord ja riskianalüüsid
Planeeringualale ulatuvad Olerex AS ja Atria Eesti AS Valga tootmisüksuse ohualad.
Skeem 1. Ohtilike ettevõtete ning nende planeeringualale ulatuva ohuala skeem.
Planeeringuala Pikk tn 1 krunt on toodud rohelise piirjoonega ning tähistatud punase märkega.
Vastavalt kemikaaliseadusele on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte käitis, kus
kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas
koguses. Ohtliku kemikaali käitleja määrab oma ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate
kemikaalide maksimaalsest võimalikust kogusest. Lähtuvalt ettevõtte ohtlikkusest koostab
ettevõtte käitaja dokumendid hädaolukorra lahendamiseks. C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte
puhul tuleb koostada teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan.
Dokumentatsioon sisaldab läbimõeldud plaani, mida ja millises järjekorras ohu korral tehakse
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 5(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
ja kuidas ohualas asuvaid inimesi ja avalikkust hoiatatakse ja teavitatakse. Nimetatud
ettevõtete riskianalüüside kokkuvõtted on lisatud planeeringu lisade juurde.
29.09.2021 koostatud Olerex AS riskianalüüsi kokkuvõtte kohaselt ladustatakse selles
tanklas diislikütust, mootoribensiini ning LPG-d. Paiksed riskid planeeringualale ei ulatu. Olerex
AS tanklast tulenev bensiini või LPG tsisternautode või LPG mahuti BLEVE (Boiling Liquid
Expanding Vapor Explosion) ohuala ehk kuuma vedeliku aurupilve plahvatuse ohuala ulatub
ehitisi ohustavalt 186 m kaugusele ja inimesi ohustavalt 426 m kaugusele. Käesoleva
planeeringu ala asub riskiallikast ca 160 m kaugusel, planeeritavad rajatised ca 170 m
kaugusel.
Atria Eesti AS Valga tootmisüksuse riskianalüüsi kokkuvõtte kohaselt käideldakse
ettevõttes järgmisi ohtlikke kemikaale: ammoniaak, hapnik, põlevkiviõli ja propaan-butaan ehk
LPG. Riskianalüüsi järgi ulatub Pikk tn 1 ja selle lähialale vaid autotsisternist lähtuv BLEVE,
paiksete ohuallikate riskipiiridest jääb planeeringuala välja. Ehitistele ohtlikuks mõjuraadiuseks
on hinnatud 184 m raadiuses maa-ala ning inimesele soojuskiirgusena eriti ohtlik ala on kuni
232 m ulatuses, väga ohtlik ala 377 m ulatuses ja ohtlik ala 422 m ulatuses. Käesoleva
planeeringu ala asub Atria Valga tootmisüksusest ca 340 m kaugusel. Keeva vedeliku paisuva
auru plahvatus (BLEVE) toimub, kui mahutis (statsionaarne või autovedu) oleva vedeliku
temperatuur tõuseb kõrgemaks selle keemistemperatuurist ning sellega kaasnev rõhutõus
ületab mahuti vastupidavuse ning see puruneb. BLEVE toimumise tingimuseks on mahuti
sattumine lahtise tule või sellest tingitud pideva soojuskiirguse mõju alla, mõju peab olema
intensiivne ning mahuti ülerõhu avariiklapp ei toimi. Ohtlikuks väljundiks on mahutist väljuva
paisuva gaasipilve plahvatus ja tulekera soojuskiirgus. Atria Eesti AS rikianalüüsi kokkuvõttes
hinnatakse see ebatõenäoliseks stsenaariumiks.
Planeeringualal asub tankla juba vähemalt 60 aastat. Praegu ei ole seal tegutsev Circle
K tankla kantud ohtlike ettevõtete nimekirja, kuna seal käideldakse kemikaale ohtlikkuse
alammäärast väiksemas koguses. Käesoleva detailplaneeringuga ei nähta ette olemasolevate
maa-aluste mahutite suurendamist/lisamist ega ka LPG mahuti lisandumist.
2.2.2 Ohtlike ettevõtte ohualasse tankla planeerimine
Vastavalt Kemikaaliseaduse § 32 lg 5-le hindab Päästeamet kooskõlastamisel, kas:
1) kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede
raskust;
2) õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;
3) enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte
asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni.
Käesolev planeering ei muuda olemasolevat olukorda ohtlikumaks, kuna planeeringuga
ei kavandata olulisi muudatusi tankla tegevustes ohtlike ainetega. Praeguste ohtlike ettevõtete
riskianalüüsid on koostatud ajal, mil planeeringualal toimis samasugune tankla. Olemasolevad
maa-alused mahutid säilivad samas mahus ning LPG- mahuteid ei kavandata. Samas ehituse
käigus liiguvad planeeringualal suured ehitusmasinad, mis tekitavad vibratsiooni. Arvestada ja
võtta kasutusele meetmed, mis hoiavad olemasolevaid mahuteid stabiilsena.
Olerex AS ja Atria Eesti AS Valga tootmisüksuse ohualad kattuvad planeeringualal.
Planeeringualale ulatuvad mõlema ohuala äärealad, kuhu riskianalüüside kokkuvõtete kohaselt
ulatub Atria AS poolt vaid autotsisterni BLEVE ja Olerex AS poolt samuti LPG või bensiini
autotsisterni BLEVE või ka paikse LPG mahuti BLEVE. Mõlemad ettevõtted hindavad, et
paiksete ohuallikate ohuala planeeringualale ei ulatu ning nende ohualade raadiused ka ei
kattu. Autotsisternide BLEVE oht on hinnatud pigem ebatõenäoliseks, kuid selle ohuraadius on
kõige suurem. Kuna BLEVE toimumiseks on vaja paljude väiksemate õnnetuste eelnevat
juhtumist ja nende mittekorrektset lahendamist, siis on doominoefekti toimumine veel
väiksema tõenäosusega.
Päästeamet on koostanud metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja
ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ (koostatud 2012, täiendatud 28.03.2018).
Metoodika kohaselt tuleb määrata planeeritava ehitise tuletundlikkus tabeli järgi, mis annab
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 6(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
tanklate puhul valiku (1-3), kas tankla on tavaline töökeskkond (1), üldine avalikkus (2) või
tundlik avalikkus (3).
Ohtilike ettevõtete riskianalüüside kokkuvõtetes ei ole täpselt toodud, missuguse
ohualaga on käesoleva planeeringu alal tegemist, kuid seal sisalduvate tabelite järgi võib
eeldada, et planeeringualale ulatub III tsoon ehk ohtlik ala. Päästeameti metoodika kohalselt
võib III tsooni planeerida 1-3 tundlikkusega ehitisi (täpsustamine eraldi otsusega). Kuna tankla
territooriumil viibib tavaliselt korraga kuni 10 inimest, kes on pigem kas siseruumis või autos
ning nendest 1-2 inimest (töötajad) peavad õnnestusjuhtumi korral olema võimelised
operatiivselt infot ja juhiseid jagama, siis võib tankla antud juhul hinnata pigem vahemikku 1-
2. Maatriksi kohaselt on planeeringualal tankla ümberehitamine sellisel juhul lubatud tegevus.
2.2.3 Riski maandavad meetmed
Planeeringuala ja Atria Eesti AS tootmisüksuse vahel on mitu äri- ja tootmismaa
maaksust ning suur kõrghaljastusega halajasala, mis õnnetusjuhtumi korral varjestavad
planeeringuala. Samamoodi on Olerex AS ja planeeringuala vahel ärihooned, kuid Tartu tänav
jätab avatud koridori planeeringuala suunas.
Õnnetusjuhtumi korral on oluline, et oleks tagatud ohtliku ettevõtte ohualasse jäävate
inimeste ohutu ja kiire väljapääs (evakuatsioon) piirkonnast. Planeeringuala asub teede ristil,
millest Tartu tänav viib edela suunas kõige kiiremini inimesed ohualast välja. Tagada tuleb
süsteemide automaatne sulgumine häirete korral. Planeeritavas hoones töötatavad inimesed
peavad teadma käitumisjuhiseid õnnetusjuhtumi puhuks. Olemasolevad ohtlikud ettevõtted
peavad kiiresti ja operatiivselt suutma teavitada kõiki ohualasse jäävaid inimesi võimalikust
ohust ning andma juhiseid käitumiseks ja ohualast välja liikumiseks.
Kõige olulisem suurõnnetuste ärahoidmiseks on ohtlike ainete mahutite ja masinate
pidev tehniline kontroll, nendega töötavate inimeste ohutusealane instrueerimine ning kiire
avalikkuse teavitamine reaalse suurõnnetuse korral.
2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Planeeringualal kehtib osaliselt Tartu ja Pika tänavate vahelise maa-ala
detailplaneering (DP1998-003), mis on kehtestatud 06.10.1999. Detailplaneeringuala ulatub
Räni org 3 krundi osas osaliselt ka käesoleva planeeringu alale. Valga Linnavalitsuse
07.05.2008 korraldusega nr 162 kehtestatud Tartu tn 84 ja selle lähiümbruse
detailplaneering (DP2007-015) määrab Räni org 3 maa-alale transpordimaa (L). Seletuskirja
punktis 1 toodud detailplaneeringuid arvestatakse käesoleva planeeringu lahenduses.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Valga linna üldplaneeringuga (kehtestatud
25.05.2007) ning Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 15.12.2017). Väljavõte
Valga linna üldplaneeringust on toodud skeemil 1.
Valga linna üldplaneeringuga on Pikk tn 1 krundi maa kasutamise juhtotstarbeks
määratud ärimaa (Ä), mis on kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Räni org 3 krundi
juhtotstarbeks on määratud üldmaa (Üm) (vt skeem 1), kuid see on muudetud 2008. aastal
kehtestatud Tartu tn 84 ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga (DP2007-015)
transpordimaaks (L). Koostatavas Valga valla üldplaneeringus on Räni org 3 määratud
transpordimaaks. Käesoleva planeeringuga soovitakse Räni org 3 krundile välja ehitada
tänavat, mida saab kasutada Pikk tn 1, Tartu tn 84 kinnistutele ja Pedeli luhale juurdepääsuks.
Üldplaneeringus on Pedeli jõgi ja selle lammiala, linnapark, Räniorg ja Tambre mets
määrataud maakondliku tähtsusega väärtuslikuks alaks. Üldplaneeringu piirangute joonisel on
välja toodud ka looduskaitseseaduse (RTI 2004, 38, 258) kohased ranna- ja kalda
kaitsevööndid. Pikk tn 1 olemasolev hoone ja rajatised on ehitatud ehituskeeluvööndisse.
Käesoleva planeeringuga soovitakse krundi ehitusõigus viia kooskõlla looduskaitseseaduse ja
üldplaneeringuga. Selleks tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 7(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
Skeem 2. Väljavõte Valga linna üldplaneeringust (2007). Punase joonega tähistatud
detailplaneeringu ala
Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on hinnatud väärtuslikuks maastikuks Valga
Pedeli jõgi, linnapark ja Räniorg. Need moodustavad olulise osa Valga linna rohelisest vööndist
ja omavad rekreatsiooniväärtust. Planeeringuala jääb vahetult väärtusliku maastiku äärde
ulatudes Räni org 3 osas ka väärtuslikule maastikule. Väljavõte maakonnaplaneeringu
ruumiliste väärtuste kaardist on toodud skeemil 2.
Maakonnaplaneeringu asustuse suunamise kaardimaterjali kohaselt asub planeeringuala
linnalise keskkonna ja rohelise võrgustiku piiril. Joonisel on toodud ka ohtlike ettevõtete
asukohad koos piirangualadega.
Käesolev detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva Valga maakonnaplaneeringuga.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 8(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
Skeem 3. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ Ruumiliste väärtuste kaardist (2017).
Punase täpiga on tähistatud detailplaneeringu ala, lilla triibutus on linnalise asustuse ala ja
kollane väärtuslik maastik.
Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Valga linna üldplaneeringuga,
planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega, sisaldab käesolev detailplaneering Valga linna
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Räni oja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
3. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala asub Valga linna Rükkeli tootmis- ja ettevõtlusalal, täpsemalt roheala ja
väikeelamute piirkonna üleminekualal kuuludes ise osaliselt nii ettevõtlusala kui ka roheala
alla. Arhitektuurselt on väikeelamupiirkonnas 1-2 korruselised elamud, krundil valdavalt kaks
kuni kolm hoonet. Ehituspoe territooriumil on suured viilhalli tüüpi hooned, ärimaadel
ühekorruselised hooned.
Planeeringuala läheduses muinsuskaitse ja pärandkultuuri objekte ei asu.
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringualal säilivad olemasolevad maaüksuste piirid.
Valga linna üldplaneeringuga (2007) üldmaaks (Üm) määratud Räni org 3 krundi
kasutamise sihtotstarve on täpsustatud 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringuga ja
määratud transpordimaaks (L). Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse Räni org 3
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 9(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
maaüksusele planeeringualale jäävale osale tee- ja tänava maa-ala (LT) ehk transpordimaa
(L). Transpordimaa kasutusotstarbega krunt on mõeldud Pikk tn 1 ja Tartu tn 84 juurdepääsu
parandamiseks. Samuti on selle tänava kaudu võimalik tagada juurdepääs Pedeli luha
puhkeala arendustele, mis seovad Pedeli virgesutsala ja Priimetsa terviserajad omavahel
(allikas koostatav Valga valla üldplaneering, seis mai 2024).
4.2. Krundi hoonestusala ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega
4.2.1 Krundi hoonestusala
Pikk tn 1 on ärimaa sihtotstarbega ja sellele määratakse hoonestusla 4 m kaugusele
krundi piiridest ja Räni oja poolt hetkel kehtivast 25 m laiusest ehituskeeluvööndi nurgast
krundi idaosas sirge joonena Tartu tänava juurdepääsuni. Planeeritud tankla teenindushoone
tuleb ehitatada hoonestusala sisse. Ehitusõigusega lubatud hoone teenindamiseks ja tegevuste
toetamiseks vajalike rajatiste ehitamine on lubatud hoonestusalale ja väljaspoole hoonestusala
arvestades juurde teistest ehitistest ja Räni ojast lähtuvate kitsendustega.
Räni org 3 krundile hoonestusala ei määrata. See jääb transpordimaaks ja sinna võib
rajada vaid tee- ja tänavamaa funktsiooniga seotud rajatisi.
4.2.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna
või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine (§34). Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (§
40).
Ehituskeeluvööndit soovitakse vähendada ärimaa kasutamiseks vajalike rajatiste, nagu
liikumisteed, manööverdusalad, parkimisalad ning tankimisrajatised, ehitamiseks. Valgamaa
vanadel fotodel (Foto 1, FB VaMF790_15) on tanklat Tartu maantee ja Pika tänava nurgal
kujutatud juba 1960. aastal. Olemasolevad liikumisalad, -teed ja -platsid asuvad ligikaudu 10
m kaugusel Räni ojast. Tankla asukoht linna liiklussõlmes ja olulisel ristmikul on loogiline ja
mugav. Planeeringus kajastatud tehnorajatistele laieneb looduskaitseseaduse §38 lõike 5
punktis 8 toodud erand, mille kohaselt ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja – rajatisele.
Foto 1. Foto tanklast aastast 1960
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 10(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
Arvestades Valga linna üldplaneeringus toodud ärimaa juhtfunktsiooni, olemasolevat
pikaaegset ärimaana kasutamist ning käesoleva planeeringu planeerimisettepanekut tehakse
ettepanek vähendada Räni oja ehituskeeluvööndit 10 meetrini ärimaale vajalike
rajatiste ehitamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut illustreerib Skeem 3 ja
detailplaneeringu joonised.
Skeem 4. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal.
4.2.3 Ranna ja kalda kaitse eesmärkide tagamine
Looduskaitseseadusest tulenevate ranna või kalda kaitse eesmärkide tagamine
ehituskeeluvööndi vähendamisel:
rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Vastavalt käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisele eelhinnangule ei
kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Planeeritav piirkond on juba
aastakümneid aktiivselt kasutuses sõidukite tankimise valdkonnas ning looduskooslused on
võimalikud vaid väikesel osal praegusest ehituskeelualast. Sealgi on tegemist linnalise
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 11(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
keskkonnaga, mida on pidevalt niidetud. Planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse
aluseid objekte, Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid.
Taimestikku mõjutatakse mahus, mis osas kõva kattega alad laienevad (ca 680 m2) ning
likvideeritakse kaks poolkõrget põõsast. Kavandatavad tegevused ei mõjuta oluliselt
õhukvaliteeti. Eelhinnangu kohaselt tuleb arvestada sellega, et Pikk tn 1 maaüksus asub Tartu
ja Pika tänava ristumiskohas, mis on üks Valga linna suurima liikluskoormusega ringristmikke
ning peamine õhusaaste ja müra tuleb tavaliiklusest. Negatiivset mõju Räni ojale siiani
täheldatud ei ole.
Looduskoosluste säilimiseks tuleb tähelepanu pöörata veekaitsevööndi taimestiku säilitamisele
ja ka sinna kõrgema haljastuse rajamisele (põõsastik koos üksikute puudega).
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Tähelepanu tuleb pöörata keskkonnakaitsemeetmetele: kogu platsi vihmavesi peab liikuma läbi
puhastusseadmete, oja äärne ala piirata kõrge äärekiviga, veekaitsevööndisse haljastuspuhvri
rajamine.
ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Veekaitsevöönd jääb ehitustegevusest puutumatuks. Oja mõlemad kaldad on olnud aktiivses
kasutuses aastakümneid. Ehituspoe abihoone asub veekaitsevööndi piiril, planeeringualal
viiakse olemasolev teenindushoone ehituskeeluvööndist välja.
vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Räni oja ei ole avalik veekogu ega avalikuks kasutamiseks määratud veekogu, seega puudub
sellel kallasrada, kuhu peab olema tagatud juurdepääs. Küll aga on Räni oja planeeringuga
piirnevas osas eraldi krundil sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa. Maaüksus ei ole piiratud,
seega omab juurdepääsu. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei piira samuti vaba liikumist ega
juurdepääsu.
4.3. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud detailplaneeringu põhijoonisel toodud tabelis.
Pikk tn 1 krundile on lubatud ehitada üks hoone maksimaalse hoonealuse pinnaga 250
m2. Rohkem hooneid krundile lubatud ei ole (sh kuni 20 m2 kuni 5 m kõrguseid hooneid).
Olemasolev hoone lammutatakse. Uus hoone tuleb püstitada hoonestusala piiridesse.
Detailplaneeringuga ei määrata ehitusjoont, katuse harjajoont ega katusekallet, kuid ehitatav
teenindushoone, olemasolev/säilitatav varjualune ja muud lisatavad rajatised peavad
arhitektuurselt moodustama ühtse terviku.
4.4. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Ehitatav hoone peab olema igast küljest esteetiline ja vaadeldav. Kuna hoone on
vaadeldav nii Tatu kui ka Pikalt tänavalt, siis peab hoone olema kolmest küljest selleks
kujundatud. Fassaadid peavad olema mitmekesised ning linnaruumi ilmestavad, vältida tuleb
tumma seina. Hoone fassaadile kinnitatavad tehnorajatised peavad olema varjatud või
paigaldatud katusele või Räni oja poolsele küljele. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud
katusele. Välisviimistluses kasutada kvaliteetseid materjale, imiteerivate materjalide
kasutamine on keelatud. Ehitatav hoone ja rajatised peavad looma ühtse stiiliga keskkonna.
Olemasolevad ja säilitavate rajatiste välisilme kohandatakse loodava keskkonnaga. Kõik
projekteeritavad hooned ja rajatised peavad olema vastavuses universaalse disaini nõuetega
ning kasutatavad ja ligipääsetavad kõigile.
Detailplaneeringuga ei määrata hoone katuse ja seina välisviimistulusmaterjale. Ehitised
tervikuna peavad olema ühtses stiilis ja kokkusobivad nii värvidelt, materjalidelt kui ka mahult.
Hoone ja rajatiste ehitusprojekt kooskõlastada Valga vallaarhitektiga Ehitisregistri keskkonnas.
Teenindusjaamale rajatakse platsivalgustus kuni 10 m kõrgustel metallmastidel,
varikatuse alusele tankimisalale valgustus süvistatult varikatuse sees, fassaadivalgustus hoone
välisseintel ja reklaamvalgustus. Valgusreostuse teema täpsustatud seletuskirja punktis 8.3.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 12(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
4.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Planeeringualale on kaks olemasolevat juurdepääsu – Tartu tänavalt ja Pikalt tänavalt.
Tartu tänava juurdepääs jääb olemasolevale kohale. Pika tänava juurdepääs nihutatakse Räni
org 3 krundile, millelt saab Pikk tn 1 krundile olema üks sisse- ja üks väljapääs. Veoautode
võimalikud liikumisteed koos pööramisraadiustega on toodud joonisel DP-4. Juurdepääsude
laius peab vastama minimaalselt sadulauto pööramisraadiusele mõlemal tänaval. Krundisisesed
liikumisteed ja manööverdusalad arvestada vastavalt standardile Linnatänavad EVS 843:2016.
Tartu ja Pika tänava ääres on kergliiklusteed. Seoses Räni org 3 krundilt uue
juurdepääsu tegemisega tuleb lahendada olemasoleva kergliiklustee sõiduteest üleminek
ülekäigurajaga ning taastada katenditega sujuvad üleminekud olemasolevale kergliikusteele.
Kuna Räni org 3 krundile on planeeritud tänavamaa, siis peab kergliiklustee ülekäigurada
olema valgustatud.
Parkimine lahendada Pikk tn 1 krundil arvestades tankla vajadusi. Linnatänavate
standardi parkimisnormatiivi kohaselt tuleb väikeelamute piirkonnas tagada 1 parkimiskoht
tankla 20 m2 suletud brutopinna kohta. Seega nõutav parkimiskohtade arv selles tanklas on
kuni 12 (arvestusega, et ehitatakse 1-korruseline teenindushoone). Parkimiskohtade arv
korrigeerida projektis vastavalt ehitise tegelikule suurusele. Arvestada ka liikumisraskustega
inimeste vajadustega. Planeeringus on ette nähtud asukoht jalgrattahoidjatele välipiknikuala
juures.
Parkimiskohtade asukohtade paigutamisel tuleb arvestada vastavalt standardile EVS
812-5:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus järgmiste
nõuetega:
parkimisala peab asuma 6 m kaugusel või kaugemal tankurist, mahuti
tuulutuspüstiku suudmest ning tuletööde ja lahtise tule kasutamisega ruumidest
vähemalt 3 m kaugusel balloonide hoiukohast ja
vähemalt 4 m kaugusel süttiva pinnakihiga tankla hoonest või mis iganes
tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna või muust avast.
Planeeringuala äärsetel tänavatel kehtib asulas liikumise kiiruspiirang ehk 50 km/h.
Planeeringuala asub tänavate ristil, kus on liiklemist reguleeritud ringristmikuga, seega kiirused
ringristmikule sõites ja sealt ära sõites on pigem väiksemad.
Planeeringuala juurdepääsudel tagada tänavale avanevad nähtavuskaugused
minimaalselt tasemel rahudav (7 m), paremal juhul tasemel hea (10 m).
4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Räni org 3 krundile tänava rajamiseks on vaja seal maapinda tõsta kuni 1 m võrra.
Olemasolevat nõlva tuua kagu poole, et võimaldada maa-ala kasutuselevõtt transpordimaana.
Olemasolevatele tehnovõrkudele tagada nõuetekohased sügavused.
Vastavalt Valga linna üldplaneeringule peab ettevõtlusaladel olema haljastusega kaetud
20% kogupindalast ning sellest 60% peab olema kõrghaljastatud. Käesolevas
planeeringualahenduses on Pikk tn 1 krundil haljastatud alade osakaal 22%, millest
kõrghaljastatud ligikaudu 60%. Räni org 3 krundil on planeeringuala piires haljastatud
ligikaudu 45%, millest 75% on kõrghaljastatud. Mõlemale krundile on ette nähtud
kõrghaljastatud alad, mis on toodud planeeringu põhijoonisel. Tänavaäärsetele haljasaladele
rajada madalate ilupõõstega alasid.
Tagada jäätmekäitluse korraldamine kogu planeeringualal. Prügikastid peavad asuma
mugavates ja loogilistes asukohtades, peab olema võimalik jäätmeid sorteerida liigiti. Tagada
ala korrashoid ja likvideerida prügistamine ja lekked nii kiiresti kui võimalik.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 13(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised
Pikk tn 1 krundil on olemasolevad ühendused kõigi vajalike tehnovõrkudega. Krundi
hoonestuse projekteerimisel lahendada tehnovõrkude ühendused koostöös tehnovõrkude
valdajatega.
4.7.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ja kujad
Tehnovõrkude puhul arvestada järgmiste kaitsevöönditega:
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on
paigaldatud kuni 2 m sügavusele, kaitsevööndi ulatus on torustiku telgjoonest
mõlemale poole 2 meetrit
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid
Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega liinide
korral 2 m ja 1-35 kV nimipingega liinide korral 10 m
Sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on 1 m mõlemal pool sideehitist.
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatus tuleneb Keskkonnaministri
määrusest nr 76 16.12.2005 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (§2 lg 2 p 1).
Maakaabelliini ja sideehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus- ja taristuministri
määrusega 25.06.2015 nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
4.7.2. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 kohaselt (Maa-ameti geoloogiline
kaardimaterjal) on planeeringualal põhjavesi hästi kaitstud ehk väga madala
reostustundlikkusega. Aluspõhjaks on devoni ladestu liivakivi.
Pikk tn 1 krundil on olemasolev ühendus vee- ja kanalisatsioonitorustikuga.
Liitumispunktid säilitatakse, krundisisene torustik lahendada eraldi projektiga vastavalt hoone
ja rajatiste uuele asukohale ja vajadustele.
4.7.3. Sademevesi
Tankla sademevesi tuleb käidelda nõuetekohaselt (vt ka seletuskirja p 8). Sademevesi
koguda kokku ja suunata veepuhastusseadmetesse (õli- ja liivapüüdur), peale puhastamist
suunata sademevesi Räni ojja. Peale puhastuseadmeid tuleb rajada proovivõtukaev, millest
saab kontrollida puhastatud vee kvaliteeti. Loodusesse suunatav heitvesi peab vastama
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainetesisalduse piirväärtused.
4.7.4. Elektri- ja sidevarustus, välisvalgustus
Pikk tn 1 krundil on olemasolev eletri- ja sideühendus ning lahendatud krundi
välisvalgustus. Olemasolev liitumine säilib. Krundi sees lahendada vastavalt muutuvatele
vajadustele eraldi projektiga.
Läbi Räni org 3 ja Pikk tn 1 kruntide kulgevatel keskpingekaablitel on talumiskohustus
Elektrilevi OÜ kasuks. Kaablid tuleb planeeritava tänava alt välja haljasalale tõsta. Planeeritud
uus asukoht kaablitele on näidatud joonisel DP-5.
Olemasolevale Pika tänava kergliiklusteele on planeeritud valgustatud ülekäigurada üle
Räni org 3 krundile planeeritud tänava.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 14(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
4.7.5. Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu Valga linna kaugküttepiirkonda (Valga linna üldplaneering,
2007). Hoone küte lahendada lokaalsena. Soositud on taastuvate energiaallikate kasutamine.
4.8. Tuleohutus
Olemasolev tankla ei ole kantud Päästeameti suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja,
samuti ei ole see ohtlik ettevõte vastavalt Majandus- ja Taristuministri 02.02.2016 määrusele
nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte
ohtlikkuse kategooria määramise kord. Kui rajatavas tanklas ladustatavate põlevvedelike
kogused suurenevad või lisandub teisi ohuallikaid, siis tuleb tegevus ümber hinnata ja
vajadusel teostada riskianalüüs.
Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ peab tule leviku takistamiseks ühelt ehitiselt teisele olema ehitistevaheline
kuja 8 m. Käesolevas planeeringus on tagatud 4 m kuja krundi piirist, seega naaberkruntidele
rajatavate hoonetevaheline kuja vähemalt 8 m.
Planeeringualale ehitatav tankla teenindushoone on IV kasutusviisiga (teenindushoone,
tankla kauplusehoone). Hoone minimaalne tulepüsivusklass on TP-2, maksimaalne korruselisus
on 2 ja kõrgus 9 m.
Lähim olemasolev tuletõrjevee hüdrant asub Tartu ja Pika tänava ringristmikul ca 60 m
kaugusel planeeritava hoone asukohast. Vastavalt standardile EVS 812-5:2014 Ehitiste
tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus kohaselt on maksimaalne vahe
tankla ja hüdrandi vahel 100 m, seega tuletõrjevesi on tagatud. Tankla arvestuslik tulekahju
kestvus on 3 h, tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on vähemalt 5 l/s.
Hoone tuleohutuspaigaldised määratakse hoone projektiga.
5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Valga linna üldplaneeringu
muutmiseks. Muutmisettepanek on seotud Räni oja ehituskeeluvööndi vähendamisega
planeeringuala piires.
Vastavalt looduskaitseseadusele on kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga oja
ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada
Räni oja ehituskeeluvööndit 10 meetrini, et jätkata olemasolevat äritegevust Pikk tn 1 krundil.
Hoonestusala on käesoeva planeeringuga määratud ehituskeeluvööndist väljapoole.
Ehituskeeluvööndit vähendatakse vastavalt detailplaneeringu skeemil 3 toodud joonisele
eesmärgiga rajada krundile vajalikud teed ja muud rajatised.
Valga linna üldplaneeringu Tabelisse 4 (lk 25) lisada märkus:
Räni oja ehituskeeluvööndi vähendamine Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala detailplaneeringu
ala ulatuses: Räni oja ehituskeeluvööndit on vähendatud 25 meetrilt 10 meetrile Pikk tn 1
krundi ja selle lähiala detailplaneeringu ala ulatuses planeeringuga kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Räni oja ehituskeeluvööndi vähendamine kanda Valga linna üldplaneeringu joonisele
Piirangud detailplaneeringu Skeem 4 alusel.
6. Servituutide seadmise vajadus
Planeeringualale ulatuvad olemasolevad kesk- ja madalpingel elektrikaablid ja
survekanalisatsioonitorustik, mis teenindavad ka naaberkinnistuid. Pikk tn 1 krundile on seatud
isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks lepingu alusel 12.04.2023.
Räni org 3 on munitsipaalmaa, millele ei ole isiklikku kasutusõigust tehnovõrkude
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 15(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
talumiseks seatud.
Planeeringu tugiplaanil on välja toodud naaberkinnistuid teenindavad tehnovõrgud koos
nende servituudiala/servituudiettepaneku koridoridega.
7. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude osas on lähtutud CPTED (Crime Prevention
Through Environmental Design) korrakaitsjatele mõeldud käsiraamatust (Levald, Sibul, et al,
2015). CPTED lähenemine jagab laiema keskkonna kuritegevuse ennetamise seisukohast
kuueks erinevaks teemaks. Alljärgnevalt on neid käsitletud äärelinna teenindusmaa
seisukohast:
Territoriaalsus
See on selgepiiriline territooriumi eristamine kõrvalasuvast linnaruumist. Tanklal peab olema
selge sisse- ja väljapääs nii sõidukitele kui ka jalgsi liiklejatele. Ühene hoonete ja rajatiste
arhitektuur, mis soosib rajatiste vaid eesmärgipärast kasutamist ning erineva
funktsionaalsusega alade kujundamine ja piiramine nii, et alade erinevus oleks ka ruumiliselt
tajutav.
Järelvalve
Videovalve koos häälkäskluste ja hoiatamise edastamise võimalusega. Jälgimise eelduseks on
nähtavus: et ala oleks võimalik jälgida, peab seal olema valgus ja vaateväli. Väliala peab
olema pimeda ajal valgustatud. Haljastus avab vajalikke ja piirab mittevajalikke vaateid.
Juurdepääsu kontroll
Kuna tegemist on avalikku teenust pakkuva äritegevusega, siis potentsiaalsete klientide eest
ala sulgeda ei saa. Küll aga saab luua turvalise koha töötajate jaoks. Üldist turvatunet saab
tõsta kui sõlmida leping turvafirmaga piirkonna ja hoone kontrolliks ja valveks. Häire andmise
võimalus läbi nupuvajutamise. Mittesobiva käitumisega inimeste kiire korralekutsumine ja
territooriumilt ära saatmine.
Sihtmärgi kindlustamine
Hoonete füüsiline turvalisus ja kujundus, et raskendada ruumidesse sisenemist või
vandaalitsemist: vajadusel kiiresti nupust või kangist lukustatavad/riivistatavad uksed/aknad.
Sissemurdmisele/vandaalitsemisele peab järgnema kohene vali alarm, mis ehmatab ja peletab
sissemurdja enne kui ta jõuab suuremat kahju teha. Rajatised ja välimööbel kohtkindlalt
paigaldatud.
Kuvand/juhtimine
Piirkond ei tohi välja näha kulunud ja hoolitsemata. See soodustab üha uusi kuritegusid ja ka
turvatunde kadumist. Lõhutud ja/või rikutud inventar asendada võimalikult kiiresti. Lähiümbrus
ja selle haljastus hoida hoolitsetuna. Prügikaste tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajdusele.
Positiivse kasutamise hõlbustamine
Meeldiv keskkond, hea teenindus, valgustus ja turvalisuse tunne loob positiivse kogemuse.
8. Keskkonnatingimuste seadmine ja asjakohaste mõjude hindamine
8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale. Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang.
Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist
keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja vara. Kavandatava tegevusega ei
kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju.
Eelhinnangus tuuakse välja olulisemana:
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 16(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
Mõju maakasutusele – haljasalade vähenemine ja ehitusperioodi aegsed pinnasetööd.
Mõju veestikule – kuigi planeeringuga soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit, siis
olemasolevat olukorda see oluliselt ei muuda. Ka praegu ulatub asfalteeritud ja äärekiviga
piiratud ala veekaitsevööndini. Sademevett ei tohi juhtida asfalteeritud aladelt otse Räni
ojja. Asfaltkatte serv peab jätkuvalt olema piiratud kõrge äärekiviga ja sademevesi
juhitud sademeveekanalisatsiooni läbi vajalike puhastusseadmete.
Mõju õhukvaliteedile – planeeringuala asub Valga linna ühe suurema liikluskoormusega
ringristmiku ääres ning suurem osa õhusaastest ja mürast tuleb tavaliiklusest. Ehitustööde
aegne müra, vibratsioon ja õhusaaste on ajutised.
Räni oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ja sellel puudub kallasrada. Ojale
pääseb teenindamiseks ja puhastamiseks ligi Pedeli luha poolt. Veekaitsevööndi 10 m laiune
ala jääb oja teeninduspiirkonnaks.
8.2 Jäätmehooldus
Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Valga valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid
tuleb paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte.
Jäätmekonteinerid või nende piirded valida või kujundada nii, et need sobiksid teiste
hoonete ja rajatiste kujundusega.
8.3 Valgusreostus
Kõik valgustid ja valgustatud reklaamelemendid paigaldada selliselt, et valgusreostus
oleks minimaalne. Platsivalgustuse ja fassaadivalgustuse värvustemperatuur ei ületa 3000° K,
varikatuse aluse tankimisala valgustuse värvitemperatuur 4000° K. Suunaviitade ja ID posti
seestpoolt valgustatud pinna heledus max 300 cd/m². Kõik mastivalgustid ja varikatusealused
valgustid varustada cut off optikaga.
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks arvestada:
valgustada ainult seda ala, mis valgustamist vajab;
valgustus ei tohi olla eredam kui vaja;
vähendada sinise valguse emissiooni;
valgustus peab olema varjestatud ehk allapoole suunatud;
eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
8.4 Müra
Planeeringuala asub ühe olulisema linna sissesõidu tänava ääres ja ringristmik jagab
liikluse kahele tänavale. 2021. aastal koostatud mürauuringu baasil koostatud mürakaart (vt
skeem 5) näitab selgelt, et päevane liiklusmüra on planeeringualal oluline ja see jaguneb
linnas sees Pikale ja Tartu tänavale.
Planeeritavas tankla teenindushoones ja planeeringuala lähedusse jäävatel elamualadel
tuleb tagada, et müra ei ületaks Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra
normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Samuti jälgida Sotsiaalministri 17.05.2002
määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ nõudeid. Planeeringualal tegutseb olemasolev tankla, seega
tegevusala muudatusest müratasemetes muudatusi ei tule. Küll aga saab ehitusprojektis ja
ehituslike võtetega ette näha meetmeid, mis müra vähendavad:
haljastus, eriti igihaljas kõrghaljatus töötab hästi müra summutajana;
pöörata tähelepanu katenditele – ebatasasused ja katendite kõrgemad servad
mõjutavad oluliselt liikusmüra suurust. Näha ette kvaliteetsed teede ja platside
katendid ning nende servad ja üleminekud planeerida kas sujuvad või vastavalt
vajadusele (keskkonnaohutus) kuni 2 cm kõrgemad kõrvalolevast katendist;
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 17(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
liiklusmüra vähendab madalam liiklemiskiirus;
sõiduki mootor lülitada välja, kui sõiduk peatub.
Skeem 5. Väljavõtte Valga valla mürakaartist (liiklusmüra päeval 7.00-23.00, mõõdetud
23.03.2021, Kajaja Acoustiks OÜ). Helesinise triibutusega on elamumaa, planeeringuala
toodud välja musta ringiga.
8.5 Radoon
Valga vald on lisatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu Keskkonnaministri
30.07.2018 vastu võetud määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“ lisas.
Tankla teenindushoone ehitusprojektis arvestada võimaliku riskiga ja projekteerida
vajalikud lahendused. Siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Vajadusel teostada radoonitaseme mõõtmised.
8.6 Erinõuded tanklale
Tankla hooneid ja rajatisi planeerides arvestada muude nõuete hulgas ka standardis
EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus toodud
nõudeid. Tankimisplats tuleb vähemalt 3 m ulatuses ümber tankurite telje katta tugevdatud
pinnakattega, et vältida pinnasesse valgumist võimaliku põlevvedeliku väljavoolu korral.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 18(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
Tankimisplats peab olema piiratud vähemalt 15 mm kõrguse servaga, mis takistab
põlevvedeliku laialivalgumist ja lihtsustab selle kokkukogumist. Tanklas peab olema
õlireostuse esmatõrje tarbeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet ning vahendid kasutatud
absorbeeriva aine kokkukogumiseks. Tankuri ümber ei tohi 5 m raadiuses olla lahtiseid auke
ega avasid, mis suubuvad madalamatesse ruumidesse, kuhu võiks koguneda plahvatusohtlikke
aure.
9. Detailplaneeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on
aluseks ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks.
Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele
seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Detailplaneeringujärgse hoone ja rajatiste ehitusõiguse realiseerib krundi omanik.
Tellida ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba vastavalt Ehitusseadustikule.
Räni org 3 maaüksusele kavandatud tänav koos juurdepääsuteede, haljastuse ja
vajaliku välisvalgustuse ning tehnorajatistega ehitatakse välja Valga Vallavalitsuse ja huvitatud
isiku vahelises halduslepingus sõlmitud ulatuses.
Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada
kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise
võimalusi ehitamise perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitab ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 19(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
B Koostöö ja kooskõlastused
Nr Arvamuse andja, Arvamuse sisu
number ja kuupäev
1 Telia Eesti AS, Detailplaneeringuga hõlmatud alal paiknevad Telia Eesti AS
Tarmo Täht (edaspidi Telia) sideehitised. Telia sideehitiste kaitsevööndis
tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
383904, 05.01.2025
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78
nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda
EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73
(25.06.2015) „Ehitisekaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest. Sideehitiste kaitsemeetmed
peavad kajastuma projekti seletuskirjas. Kõik kavandatavad
tööd ja meetmed peavad olema kirjeldatud viisil, mis annavad
piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ja
selle vastavus ekohta õigusaktides sätestatud nõuetele.
Projektis esitatud lahendused peavad omavahe lsobima selliselt,
et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja
võimaldaks teha sideehitiste hooldust ja remonti. Teostatavate
tööde käigus tagada kujad, säilitamisele kuuluvate sideehitiste
terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Kõik Telia
sideehitiste kaitsmise, säilitamise, lammutamise või
ümberehitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest
huvitatud isik. Tööprojektid kooskõlastada täiendavalt.
2 Elektrilevi OÜ, Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Marge Kasenurm Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga
5067678910, lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.
08.01.2025
3 Valga Vesi AS, AS Valga Vesi on detailplaneeringu töö nr 24010 läbi vaadanud
Külli Radsin ja aktsepteerib olemasolevat lahendust vee-, kanalisatsiooni-ja
sademeveetorustiku ning tänavavalgustuse osas.
4 Päästeamet, 1. Palume koostada riskide hindamine ja täiendada kirjeldust,
Mati Umbleja ohtlike ettevõtete kohta ning lisada: mõjutatavad stsenaariumid
koos ohuala suurustega AS Olerex tanklateenindushoone ohuala
7.2-3.2/7725-2,
raadius on 426 m ja Atria Eesti AS Valga tootmisüksuse ohuala
17.01.2025
on 546 m)
2. Palume kirjeldada, kas lähtuvalt metoodikast
„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide
kooskõlastamise otsuse tegemine“ on ehitamine lubatud.
3. Palume lisad kirjeldus riskide hindamise ja võimalike
tagajärgede kohta:
o Kuidas mõjutavad olemasolevad ohtlikud ettevõtted
kavandatavat tegevust?
o Kuidas mõjutab kavandatav tegevus olemasolevaid ohtlikke
ettevõtteid?
o Millised on riski maandavad ehk õnnetuste ennetamiseks
kavandatud meetmed
(kavandatavas ehitises kui ka olemasolevates ohtlikes
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 20(21)
Valga linn Töö nr 24010 Valga linna Pikk tn 1 ja selle
Valgamaa lähiala detailplaneering
ettevõtetes)?
4. Palun lisage viide Kemikaaliseaduse § 32 lg 3-le.
5 Maa- ja Ruumiamet, Detailplaneeringu põhijooniselt (DP-3) nähtub, et väljapoole
Signe Kallion hoonestusala on planeeritud projekteeritav veoautode
tankimisplats, kütuse laadimisplats, sõiduautode parkla ja
12-1/25/427-2,
istumisala laiendus rattaparklaga. Planeeringumaterjalidest ei
07.02.2025
selgu, millised rajatised planeeritakse väljapoole hoonestusala
ja kas nende rajamiseks on vajalik määrata ehitusõigus. Juhime
tähelepanu, et PlanS § 6 punkti 5 kohaselt on krundi
hoonestusala planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu
võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.
Palume detailplaneeringut vastavalt täiendada.
Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi
Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 “Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõike 4
alusel, palume kooskõlastada detailplaneeringu
Terviseametiga.
K & M Projektbüroo OÜ Märts 2025 21(21)
.9
10
Pikk tn 1, Valga linn, Valgamaa Detailplaneering
Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala 08.01.2025
detailplaneering
K &M
PROJEKTBÜROO
Tugiplaan
Olemasolevad piirangud ja kitsendused
M 1:500
24010 DP 2
9
18 1 0.9
3
.1 2.
1
4
0
4. 5
00
4
4.
11 2
AR osa tingmärgid
6 Likvideeritav hoone
8.
0 6
4.0
0 Likvideeritav rajatis
Olemasolev varikatus
3 6.
2
6.8 Planeeritav hoone
7
1 Olemasolevad maa-alused kütusemahutid
Olemasolev sõidutee äärekivi
7.2
8
0
Projekteeritav sõidutee äärekivi
7.
8.0 Olemasolev/planeeritav murukate
4.00
8
31.1 Projekteeritav nõlv
5.7
10
6 Planeeritav jalgratta- ja jalgtee
Planeeritav/säilitatav kõrghaljastus
8.0
Likvideeritav puu
Planeeritav valgustatud ülekäigurada
Projekteeritav sissepääs hoonesse
Juurdepääs krundile
Arhitektuurne osa koostatud Architec OÜ poolt
(Miiduranna tee 53, 74001 Viimsi, reg nr 10571577
tel 641 4120, mob 501 5062
[email protected])
Planeeritavate hoonete ja rajatiste
EKSPLIKATSIOON Pikk tn 1, Valga linn, Valgamaa Detailplaneering
1 Projekteeritav teenindusjaam
2 Olemasolev varikatusega tankimisplats
Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala 18.02.2025
3 Olemasolev elektriautode laadimispunkt
4 Projekteeritav veoautode tankimisplats detailplaneering
5 Projekteeritav kütuse laadimisplats
6 Projekteeritav parkla sõiduautodele
7 Projekteeritav õhk-vesi kapp
K &M
PROJEKTBÜROO
Põhijoonis M 1:500
8 Olemasolev istumisala
9 Olemasolev prügikonteinerite asukoht
10 Projekteeritav istumisala laiendus rattaparklaga
11 Projekteeritav ID post, h=8.7m 24010 DP 3
ca 2,3 m
2 2 7 6,75
9 17,75
18 1 0.9
3
.1 2.
1
4
0
4. 5
00
4
4.
11 2
6
8.
0 6
4 .00
3 2 AR osa tingmärgid
6.8 6.
7 Olemasolev varikatus
1 Planeeritav hoone
Olemasolevad maa-alused kütusemahutid
7.2
8
0
7.
8.0 Olemasolev sõidutee äärekivi
8
4.00 Projekteeritav sõidutee äärekivi
31.1
5.7
10 Olemasolev/planeeritav murukate
6 Projekteeritav nõlv
Planeeritav jalgratta- ja jalgtee
8.0
Planeeritav/säilitatav kõrghaljastus
Planeeritav valgustatud ülekäigurada
331
Projekteeritav sissepääs hoonesse
Juurdepääs krundile
Arhitektuurne osa koostatud Architec OÜ poolt
331 (Miiduranna tee 53, 74001 Viimsi, reg nr 10571577
tel 641 4120, mob 501 5062
[email protected])
Planeeritavate hoonete ja rajatiste
EKSPLIKATSIOON Pikk tn 1, Valga linn, Valgamaa Detailplaneering
1 Projekteeritav teenindusjaam
2 Olemasolev varikatusega tankimisplats
Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala 18.02.2025
3 Olemasolev elektriautode laadimispunkt
4 Projekteeritav veoautode tankimisplats detailplaneering
5 Projekteeritav kütuse laadimisplats
6 Projekteeritav parkla sõiduautodele
7 Projekteeritav õhk-vesi kapp
K &M
PROJEKTBÜROO
Planeeritud liiklusskeem M 1:500
8 Olemasolev istumisala
9 Olemasolev prügikonteinerite asukoht
10 Projekteeritav istumisala laiendus rattaparklaga
11 Projekteeritav ID post, h=8.7m 24010 DP 4
9
4
5
11 2
6
6
3
7
1
8
AR osa tingmärgid
Olemasolev varikatus
10 Planeeritav hoone
6
Olemasolevad maa-alused kütusemahutid
Olemasolev sõidutee äärekivi
Projekteeritav sõidutee äärekivi
Projekteeritav nõlv
Planeeritav jalgratta- ja jalgtee
Planeeritav/säilitatav kõrghaljastus
Likvideeritav puu/tehnorajatis
Projekteeritav sissepääs hoonesse
Juurdepääs krundile
Planeeritavate hoonete ja rajatiste
EKSPLIKATSIOON Pikk tn 1, Valga linn, Valgamaa Detailplaneering
1 Projekteeritav teenindusjaam
2 Olemasolev varikatusega tankimisplats
Valga linna Pikk tn 1 ja selle lähiala 18.02.2025
3 Olemasolev elektriautode laadimispunkt
4 Projekteeritav veoautode tankimisplats detailplaneering
5 Projekteeritav kütuse laadimisplats
6 Projekteeritav parkla sõiduautodele
7 Projekteeritav õhk-vesi kapp
K &M
PROJEKTBÜROO
Tehnovõrgud ja -rajatised M 1:500
8 Olemasolev istumisala
9 Olemasolev prügikonteinerite asukoht
Arhitektuurne osa koostatud Architec OÜ poolt
10 Projekteeritav istumisala laiendus rattaparklaga (Miiduranna tee 53, 74001 Viimsi, reg nr 10571577
11 Projekteeritav ID post, h=8.7m tel 641 4120, mob 501 5062
[email protected]) 24010 DP 5
VALGA VALLAVALITSUS
Terviseamet Teie:
Meie: kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/ 1243
Detailplaneeringu eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Austatud koostöötegija
Esitame Teile Valga linna Pikk tn 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu eelnõu
planeerimisseaduse § 85 lõike 1 kohaseks kooskõlastamiseks. Valga linna Pikk tn 1 maaüksuse
ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetluse käigus on Maa- ja Ruumiamet leidnud, et
lähtudes planeeringu lahendusest on asjakohane teha koostööd Terviseametiga
(planeerimisseaduse § 142 lõige 4). Teiega koostöö tegemine tuleneb Vabariigi Valituse
17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 2. Valga linna Pikk tn 1 maaüksuse ja selle lähiala
detailplaneeringu eelnõu lahendus sisaldab tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja
vibratsiooni küsimusi.
Valga linna Pikk tn 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneering on koostatud eesmärgiga
kavandada Räni oja kaldale Pikk tn 1 maaüksusele funktsionaalne ja kaasaegsetele nõudmistele
vastav Circel K teenindusjaama uus teenindushoone ja teeninduseks vajalikud rajatised.
Olemasoleva teenindusjaama hoone asemele kavandatakse veoautode tankimisplatsi rajamist
ning uue teenindusjaama asukohana nähakse krundi lõunaosa.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,4 ha. Planeeringuala asub Valga linna Pika ja Tartu tänava
ringristmiku kõrval Rükkeli ettevõtlus- ja tootmisala piiril. Planeeringualasse on hõlmatud Pikk
tn 1 maaüksus (katastriüksuse tunnus 85401:011:0060) terviklikult ja Räni org 3 maaüksus
(katastriüksuse tunnus 85501:001:0884) osaliselt.
Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus uue teenindushoone ehitamiseks tankla ja
teenindushoone kasutamise sihtotstarbega krundile. Uus hoone peab olema avalikust ruumist
vaadeldav ja esteetiline. Kavandatavad rajatised peavad olema uue hoonega samas stiilis ja
moodustama ühtse terviku. Planeeringuga tehakse ettepanek liikluskorralduse muutmiseks. Pikk
tn 1 maaüksusele kavandatakse uus juurdepääs Pikalt tänavalt Räni org 3 maaüksuse kaudu.
Detailplaneeringuga muudetakse Pikk tn 1 maaüksuse ulatuses senist ruumikasutust
kaasaegsemaks ja linnaehituslikult funktsionaalsemaks ning suurendatakse liiklusohutust Pika
tänava poolse juurdepääsutee asukoha muutmisega ringristmikust eemale.
Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
2
Detailplaneering sisaldab kehtiva Valga linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut Räni oja
ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeeringuala ulatuses on ehituskeeluvööndit vähendatud 25
meetrilt 10 meetrile planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks.
Juhime Teie tähelepanu, et planeerimisseaduse § 133 lõige 2 märgib, et kui kooskõlastaja ei ole
30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, siis loetakse detailplaneeringu eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimis
kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Monika Rogenbaum
vallavanem
Lisa: Valga linna Pikk tn 1 DP eelnõu.asice
Lenna Hingla,
5860 1234,
[email protected]