Rail Baltic ja looduslikud pühapaigad. artu Ülikooli Looduslike Pühapaikade Keskus

LOODUSLIKE PÜHAPAIKADE KESKUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Cc: Tehnilise järelevalve amet, [email protected]; Hendrikson ja Ko, [email protected] Rail Baltic ja looduslikud pühapaigad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus koostas Hendrikson ja Ko tellimusel 2014. aastal Rail Balticu võimalikel trassidel asuvate looduslike pühapaikade eelanalüüsi. Selle töö raames töötati läbi osa asjassepuutuvaid arhiivimaterjale ning selgitati nende põhjal välja mõningad tõenäoliselt trassil asuvad pühapaigad. Hinnanguliselt ohustab raudtee ehitus mitutsada looduslikku pühapaika. Eeldatavasti on kavas Rail Balticu lõplikul trassil ning selle ehitamiseks vajalike maardlate piirkonnas kõik looduslikud pühapaigad välja selgitada ning kaardistada. Nii saab vältida väärtusliku kultuuri- ja looduspärandi hävimist ning ennetada vaidlusi kohalike kogukondade ning maausuliste ühendustega. Avaliku arvamuse uuringud on näidanud, et ühiskonna teadlikkus pühapaikade osas on järjekindlalt kasvanud ning tervelt 86% elanikkonnast ootab, et riik tagaks looduslike pühapaikade säilimise (Faktum ja Ariko 2014). Seega, kui soov on raudtee kavandamise ja ehitusega plaanipäraselt edasi minna on otstarbekas võtta vajalikud uuringud võimalikult varakult kavasse. Kuna oleme valmis osalema trassil asuvate pühapaikade kaardistamises ning tegemist on spetsiifilise nähtusega, tutvustame allpool pühapaikade uurimismetoodika olulisemaid momente. 2014. a koostatud Rail Balticu looduslike pühapaikade eelanalüüsi andmestiku koondamisel toetusime elektroonilistele andmebaasidele nagu Tartu Ülikooli arheoloogilise kohateabe andmebaas, looduslike pühapaikade andmekogu, Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem jt. Märkisime analüüsi kokkuvõtetes, et sel moel koondatud andmed moodustavad vaid väikse osa varem talletatud pühapaikade andmestikust. Et saada tõepärane pilt trassidele jäävate pühapaikade arvukusest ning asukohtadest, tuleb teha täiendavalt ulatuslikke arhiivitöid ning korraldada väliuuringud. Looduslike pühapaikade kaardistamisel võrreldes (teiste) arheoloogiamälestistega tuleb rakendada oluliselt erinevat uurimismetoodikat. Looduslikel pühapaikadel puuduvad reeglina ainuomased välistunnused ning nende määratlemisel, asukoha väljaselgitamisel ning piiritlemisel on esmaseks uurimisobjektiks ajalooline mälu ning seda talletav tekst. Pühapaikade kohta vajalikku teavet sisaldav tekst võib olla käsikirjaline või elektrooniline arhivaal vm tekst, joonis, kaart, või foto. Samuti on tekstina käsitletav väliuuringute ajal kohalikelt elanikelt kogutav pärimuslikku laadi teave ning seda sisaldavad heli- ja videosalvestised. Jakobi 2-215 tel +372 7376488 Tartu 51014 gsm: +372 56 686 892 www.fl.ut.ee/hiis e-post [email protected] Pühapaiku puudutavad varasemad arhiivitekstid ei anna tavaliselt selliseid asukohaandmeid, mille abil saaksime need maastikul üheselt lokaliseerida. Seni toimunud väliuuringute põhjal võib eeldada, et ilma kohalikke põliselanikke metoodiliselt küsitlemata jääb maastikul leidmata ca 50-75% pühapaikadest ning leitud paikade puhul võib asukohamääratlus jääda vaieldavaks. Kohalike elanike küsitlemise eesmärk on nii olemasolevate tekstide täpsustamine, kui ka andmete kogumine seni teadmata pühapaikade kohta. Nii on vanemaealiste põliselanike metoodiline küsitlemine, intervjuude salvestamine ja tekstindamine pühapaikade kaardistamisel kriitilise tähtsusega. Konkreetse pühapaigaga seotud teavet valdavad reeglina vanemaealised põliselanikud, kes tavaliselt ei ela samas külas ning sageli mitte ka samas vallas. Leidmaks konkreetse pühapaiga, või konkreetse talu/küla pühapaikade kohta kriitiliselt vajalikku hulka andmeid, tuleb põliselanikke küsitleda suuremas piirkonnas. Nii konkreetse pühapaiga kui ka teatud piirkonna pühapaikade kaardistamisel on optimaalseks uurimispiirkonnaks kihelkond. Korraga kihelkonna käsitlemine hõlbustab varasemate andmete koondamist ja analüüsi (varasem andmestik on arhiivides korrastatud kihelkondaade kaupa) ning loob väliuuringute ajal parimad võimalused iga konkreetse pühapaiga väljaselgitamiseks. Et saadud andmed oleksid võimalikult objektiivsed, ühtlased ning piisavalt üksikasjalikud, tuleb nii informantide küsitlemisel kui ka uuringu muude toimingute tegemisel (eeltööd, pühapaiga inventeerimine, andmete korrastamine) lähtuda looduslike pühapaikade inventeerimise metoodikast: http://www.flaj.ut.ee/et/instituudist/uuringud-0 Raudtee ehitus ei puuduta mitte üksnes otseselt trassil asuvaid pühapaiku. Raudteetammi täitmiseks vajaliku pinnase (kruus, liiv) kaevandamiseks võetakse maardlaid kasutusele kuni mitmekümne kilomeetri kaugusel raudteest. Kuna valdav enamik pühapaiku on praegu kaardistamata, siis on Rail Balticu ehituse tõttu potentsiaalselt ohustatud pühapaikade arv suur. Seoses Rail Balticu planeerimisega on hädavajalik looduslikud pühapaigad kaardistada kõigis kihelkondades, mida see läbib, samuti kihelkondades, kus avatakse ehitusmaterjali kaevandamiseks maardlaid. Potentsiaalselt on vaja pühapaigad kaardistada Jõelähtme, Harju- Jaani, Jüri, Keila, Kose, Hageri, Rapla, Märjamaa, Vändra, Pärnu-Jaagupi, Tori, Pärnu, Häädemeeste ja Saarde kihelkonnas. Uuringute kavandamisel tuleb arvestada lisaks eelarvele ka ajakuluga. Uuringurühma moodustamine ja instrueerimine ning varasemate andmete koondamine ja analüüs võtab kuid. Välitööd on hooajalised ning ei saa toimuda talvel. Olenevalt kihelkonna suurusest ja iseloomust kulub selle pühapaikade kaardistamiseks (eel-, väli- ja järeltööd) 2 – 3 inimtööaastat. Vajalike vahendite olemasolu korral on võimalik 14 kihelkonna pühapaigad kaardistada 2 – 2,5 aasta jooksul. Oleme valmis jagama lisateavet ning vajadusel ka kohtuma, et arutada uuringute korraldamist. Lugupidamisega Ahto Kaasik TÜ looduslike pühapaikade keskuse projektijuht Saatja: Ahto Kaasik <[email protected]> Saatmisaeg: 14. veebruar 2015. a. 12:06 Adressaat: mkm info Koopia: TJA - Avalik; [email protected] Teema: Rail Baltic ja looduslikud p�hapaigad Manused: 150213_Majandusministeerium.pdf Tere! Lisatud on kiri Rail Baltic ja looduslikud p�hapaigad. Lugupidamisega Ahto Kaasik -- T� looduslike p�hapaikade keskus Tel 56 686 892 [email protected] www.fl.ut.ee/hiis